20.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/1

(1)

Komisjon sai 20. novembril 2006 kaebuse teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit kompressorite kohta, mille esitas vastavalt algmääruse artiklile 5 Federazione ANIMA/COMPO (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 %, teatavate kompressorite kogutoodangust ühenduses.

(2)

Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Menetlus algatati 21. detsembril 2006 algatamisteate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas. (2)

(4)

Arvestades vajadust teatavaid uurimise aspekte täiendavalt vaadelda, otsustati uurimist jätkata ajutisi meetmeid kehtestamata.

(5)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada HRV eksportivatele tootjatele, importijatele, hulgimüüjatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühingutele, Hiina esindajatele ja kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ning muudele teadaolevalt asjaga seotud ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(6)

Selleks, et võimaldada eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele ja HRV esindajatele taotluse vormid. Neliteist eksportivat tootjat, sealhulgas sidusettevõtete rühmad, taotlesid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 turumajanduslikku kohtlemist või juhuks, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele, individuaalset kohtlemist. Üks eksportiv tootja taotles üksnes individuaalset kohtlemist.

(7)

Pidades silmas HRV eksportivate tootjate ning ühenduse importijate ja tootjate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et vastavalt algmääruse artiklile 17 võib dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks rakendada väljavõttelist uuringut.

(8)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõigil HRV eksportivatel tootjatel, ühenduse importijatel ja ühenduse tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteatele põhiteave oma tegevuse kohta seoses vaatlusaluse tootega uurimisperioodil (1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006).

(9)

Eksportivate tootjate puhul koostati valim vastavalt algmääruse artiklile 17 ühenduse suurima tüüpilise teatavate kompressorite ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul piisavalt uurida. Eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal valis komisjon kuus äriühingut või sidusettevõtete rühma (edaspidi „valimisse kuuluvad äriühingud”), mille ekspordimaht ühendusse on suurim. Ekspordimahu poolest esindasid kuus valimisse kuuluvat äriühingut uurimisperioodil 93 % HRV teatavate kompressorite koguekspordist ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti asjaomaste isikutega, kellel vastuväiteid ei olnud.

(10)

Ühenduse tootjate puhul otsustati, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha, sest uurimisel tegi koostööd vaid kolm äriühingute rühma.

(11)

Importijate puhul otsustati, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha, sest uurimisel tegi koostööd vaid üks importija.

(12)

Kõikidele valimisse võetud äriühingutele ja kõikidele teistele teadaolevatele asjaomastele isikutele saadeti küsimustik. Täielikud vastused saadi kuuelt HRV eksportivalt tootjalt, kolmelt ühenduse tootjalt ja ühelt importijalt. Üks ühenduse tootja vastas üksnes väljavõttelise uuringu küsimustikule. Teistelt huvitatud isikutelt küsimustikule vastuseid ei saadud.

(13)

Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu kindlakstegemise, tekitatud kahju ja ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(14)

Pidades silmas vajadust kindlaks määrata normaalväärtus nende eksportivate tootjate jaoks, kellele turumajanduslikku kohtlemist võib-olla ei võimaldata, toimus kontroll normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigi (käesoleval juhul Brasiilia) andmete põhjal järgmiste äriühingute valdustes:

(15)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(16)

Vaatlusalused tooted on HRVst pärit kolbkompressorid tootlikkusega kuni 2 kuupmeetrit (m3) minutis (edaspidi „kompressorid” või „vaatlusalune toode”), mida tavapäraselt deklareeritakse CN-koodide ex84144010, ex84148022, ex84148028 ja ex84148051 all.

(17)

Kompressor koosneb tavaliselt pumbast, mis töötab elektrimootori jõul kas otseülekandega või rihmülekandega. Enamikul juhtudel pumbatakse suruõhk paaki ning see väljub rõhuregulaatori ja kummivooliku kaudu. Kompressoritel, eriti suurematel kompressoritel, võivad teisaldamiseks olla rattad. Kompressoreid võidakse müüa kas eraldi või koos pihustamiseks, puhastamiseks või rehvide või muude objektide täispuhumiseks ette nähtud lisaseadmetega.

(18)

Käesoleva menetluse algatamisteates viidati ka kolbkompressorite pumpadele. Uurimine näitas, et kolbkompressorite pumbad on uuritavate kompressorite (mitte ainsad) olulised osad, mis olenevalt mudelist moodustavad lõpptoote maksumusest 25–35 % ning mida võidakse müüa nii eraldi kui ka teiste kompressorite osana, mida käesolev uurimine ei hõlma. Lisaks sellele näitas uurimine, et pumpadel on terviklikest kompressoritest erinevad tehnilised ja füüsilised omadused ning neid ei kasutata samal otstarbel. Terviklikul kompressoril on veel teisigi põhiosasid (nt paak, mootor). Pumpasid ja terviklikke kompressoreid turustatakse erinevaid kanaleid pidi ja ka ostjad tajuvad neid erinevate toodetena. Seetõttu jõuti järeldusele, et antud juhul ei tuleks kolbkompressorite pumpasid vaatlusaluseks tooteks lugeda.

(19)

Vaatlusalust toodet kasutatakse suruõhutööriistades või pihustamiseks, puhastamiseks, rehvide ja muude esemete täispuhumiseks. Uurimine näitas, et vaatamata kuju, materjalide ja valmistusmeetodite erinevustele on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Seepärast käsitatakse neid käesolevas menetluses ühe ja sama tootena.

(20)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetavate ja müüdavate, HRVs ja võrdlusriigis Brasiilias toodetavate ja sealsetel siseturgudel müüdavate ning Hiinas toodetavate ja ühendusse imporditavate kompressorite põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused on samad ning et neil toodetel on ühesugune põhiline kasutusotstarve.

(21)

Seetõttu jõuti järeldusele, et kõik kõnealused kompressorid on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(22)

Endast andsid teada 14 äriühingut või äriühingute rühma, kelle toodang moodustab 100 % vaatlusaluse toote koguekspordist ELi. Koostöö tase oli seega kõrge. Kolmteist äriühingut või äriühingute rühma taotlesid turumajanduslikku ja vaid üks äriühing individuaalset kohtlemist. Nagu mainitud põhjenduses 9, koostati valim ekspordimahu alusel kuuest äriühingust.

(23)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärit toodete impordi suhtes läbi viidava uurimise puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud tingimustele.

(24)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on selguse huvides kokkuvõtlikult esitatud allpool:

(25)

Viis algselt valimisse kaasatud Hiina eksportivast tootjast äriühingut või äriühingute rühma taotles vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b turumajanduslikku kohtlemist ja täitis eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Kõik need rühmad koosnesid vaatlusaluse toote tootjatest ja tootjatega seotud äriühingutest, mis olid seotud ka vaatlusaluse toote müügiga. Komisjonil on tavaks kontrollida, kas seotud äriühingute rühm tervikuna vastab turumajandusliku kohtlemise tingimustele. Turumajanduslikku kohtlemist taotlesid järgmised rühmad:

(26)

Eespool nimetatud valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate puhul püüdis komisjon leida kogu vajaliku teabe ning kontrollis turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud teavet kõnealustes äriühingutes vastavalt vajadusele kohapeal.

(27)

Uurimine näitas, et kolmele eespool mainitud ja turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina eksportivale tootjale ei ole võimalik turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, sest need äriühingud või äriühingute rühmad ei vasta teisele kriteeriumile, mis on põhjenduses 24 kokkuvõtlikult esitatud. Lisaks sellele ei vastanud üks neist äriühingute rühmadest ka kolmandale kriteeriumile.

(28)

Kaks äriühingut või äriühingute rühma (FIAC ja Nu Air) vastasid kõikidele kriteeriumidele, mis on põhjenduses 24 kokkuvõtlikult esitatud, ja nendele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist.

(29)

Üks äriühingute rühma (Hongyou/Taizhou) kuuluv äriühing (Taizhou) ja üks äriühing (Wealth Shanghai/Nantong Wealth) ei suutnud tõendada, et nad vastavad teisele kriteeriumile, nagu on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 24, sest neil puudusid rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele vastavad raamatupidamistavad ja -standardid. Seepärast ei olnud kõnealuse äriühingute rühma (Hongyou/Taizhou) ja äriühingu (Wealth Shanghai/Nantong Wealth) suhtes võimalik turumajanduslikku kohtlemist rakendada.

(30)

Üks äriühing (Xinlei) ei suutnud tõendada vastavust teisele kriteeriumile, nagu on põhjenduses 24 kokkuvõtlikult esitatud, sest tema raamatupidamistavad ja -standardid ei olnud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Lisaks sellele ei suutnud kõnealune äriühing täielikult tõendada, et ta on maakasutusõiguse eest tasunud. Seega ei vastanud ta ka kolmandale kriteeriumile, nagu on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 24. Seepärast ei olnud tema suhtes võimalik turumajanduslikku kohtlemist rakendada.

(31)

Üks sõltumatu importija oli vastu Nu Airi turumajanduslikule kohtlemisele, lähtudes mõningatest väidetavatest vastuoludest tema 2004. ja 2005. aasta auditeeritud majandusaasta aruandes. Nu Air suutis aga näidata, et vastuolud puuduvad, ning importija tõstatatud küsimused selgitada. Seetõttu lükati see vastuväide tagasi.

(32)

Sama importija esitas vastuväite FIACi turumajanduslikule kohtlemisele, arvestades asjaolu, et äriühing oli 2002. aastal pidanud piirkondlike ametiasutustega läbirääkimisi eellepingu sõlmimiseks, mis andnuks äriühingule õiguse kuni kolme aasta jooksul tasuta kasutada maatükki kuni selle võõrandamisformaalsuste lõpuleviimiseni. Leping siiski aegus, ilma et FIAC oleks seda kasutanud või maa omandiõigust endale saanud. Teisalt suutis FIAC tõendada, et ta on alati oma tegevuses kasutatavate valduste eest renti maksnud. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(33)

Üks äriühingute rühma (Hongyou/Taizhou) kuuluv äriühing (Hongyou) esitas vastuväite, et tema puhul ei tuleks teises äriühingus (nimelt Taizhous) tekkinud küsimuste tõttu turumajanduslikust kohtlemisest keelduda. Vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määrusele (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) tuleb aga Hongyoud ja Taizhoud kohelda seotud isikutena. Kuna Taizhou suhtes ei olnud võimalik turumajanduslikku kohtlemist rakendada, ei olnud võimalik seda rakendada ka Hongyou suhtes.

(34)

Vastavalt eespool esitatule ei suutnud kolm viiest valimisse kaasatud ning turumajanduslikku kohtlemist taotlenud Hiina äriühingust või äriühingute rühmast näidata, et nad vastavad kõigile algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(35)

Sellepärast otsustati, et turumajanduslikku kohtlemist tuleks rakendada kahe äriühingu (FIAC ja Nu Air) suhtes ning ülejäänud kolme äriühingu/äriühingute rühma puhul tuleks turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi lükata. Komisjon konsulteeris ka nõuandekomiteega ja viimane ei esitanud komisjoni talituste järeldustele vastuväiteid.

(36)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud juhtudel, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(37)

Kõik eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhuks, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Üks äriühing (Anlu) oli taotlenud ainult individuaalset kohtlemist.

(38)

Neljast valimisse kaasatud äriühingust või äriühingute rühmast, kellele kas ei olnud võimalik turumajanduslikku kohtlemist võimaldada (Xinlei, Hongyou/Taizhou, Wealth Shanghai/Nantong Wealth) või kes ei olnud turumajanduslikku kohtlemist taotlenud (Anlu), vastas kolm (Xinlei, Anlu ja Wealth Shanghai/Nantong Wealth) kõikidele artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele ja nende suhtes oli võimalik rakendada individuaalset kohtlemist.

(39)

Leiti, et Taizhou ei tõendanud kõikide algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud nõuete kumulatiivset täitmist. Nimelt ei olnud äriühingu raamatupidamissüsteemi tõsiste probleemide tõttu võimalik kontrollida, kas on täidetud algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis b sätestatud kriteerium, et ekspordihinnad ja -kogused ning müügitingimused kujunevad vabalt.

(40)

Seega lükati Taizhou individuaalse kohtlemise taotlus tagasi.

(41)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 kõigepealt kindlaks, kas valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kellele saab turumajanduslikku kohtlemist võimaldada, oli vaatlusaluse toote siseriiklik müük sõltumatutele ostjatele tüüpiline, st kas taolise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % tema ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Kuna nende kahe äriühingu või äriühingute rühma müük siseturul oli peaaegu olematu, leiti, et toote müügimaht ei ole tüüpiline ega anna seega asjakohast alust normaalväärtuse määramiseks.

(42)

Kui normaalväärtuse määramiseks ei olnud võimalik aluseks võtta omamaist müüki, tuli kasutada muud määramisviisi. Sellistel juhtudel kasutas komisjon arvestuslikku normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. Normaalväärtus leiti äriühingute või äriühingute rühmade poolt vaatlusaluse toote tootmiseks tehtud tootmiskulude alusel. Normaalväärtuse arvutamiseks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 liidetakse tootmiskuludele põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit ei saanud kindlaks teha algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu alusel, sest mitte ühelgi äriühingul ega äriühingute rühmal ei olnud tüüpilist omamaist müüki. Neid ei saanud kindlaks teha artikli 2 lõike 6 punkti a alusel, sest ei olnud ühtki teist äriühingut, kellele oleks saanud võimaldada turumajanduslikku kohtlemist. Lisaks sellele ei saanud müügi-, üld- ja halduskulusid ega kasumit kindlaks teha artikli 2 lõike 6 punkti b alusel, sest mitte ühelgi neist äriühingutest ega äriühingute rühmadest ei olnud tavapärase äritegevuse käigus sama üldise tooteliigi tüüpilist müüki. Seepärast tehti müügi-, üld- ja halduskulud ja kasum kindlaks artikli 2 lõike 6 punkti c („iga muu põhjendatud meetod”) alusel, lähtudes võrdlusriigi koostööd tegeva tootja müügi-, üld- ja halduskuludest ning kasumist. Üldkättesaadav teave näitas, et nimetatud kasumimarginaal ei ületanud HRVs teiste teadaolevate sama üldkategooria toodete (s.o elektrimasinad) tootjate uurimisperioodil saadud kasumit.

(43)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldata, normaalväärtus kindlaks teha võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse põhjal.

(44)

Algatamisteates osutas komisjon, et ta näeb HRV puhul normaalväärtuse kindlakstegemiseks sobiva võrdlusriigina ette Brasiiliat. Huvitatud isikuid kutsuti üles selle kohta arvamust avaldama. Ükski huvitatud isik sellele ettepanekule vastuväiteid ei esitanud.

(45)

Brasiilias on neli teadaolevat tootjat, kes toodavad aastas umbes 220 000 kompressorit, ja import ulatub umbes 30 000 tooteni. Komisjon otsis koostööpartnereid Brasiilia kõikide teadaolevate tootjate seast.

(46)

Uurimises tegi koostööd kaks Brasiilia tootjat. Üks neist on seotud ühenduse tootjaga – FIAC kontserniga. Uurimine näitas, et selle tootja hinnad on üldiselt kõrged peamiselt seetõttu, et ta toodab väikeses koguses meditsiiniliseks otstarbeks kasutatavaid keerukaid kompressoreid, mis ei ole vaatlusaluse tootega otseselt võrreldavad. Selle toote ja turu väga erinevate omaduste tõttu oleks raske teha vajalikke kohandusi, et kasutada neid andmeid Hiinas toodetud kompressorite normaalväärtuse kindlakstegemiseks. Leiti, et teine koostööd tegev Brasiilia tootja toodab mõningaid kompressorite mudeleid, mis sarnanevad Hiina eksportivate tootjate ühendusse eksporditavate kompressoritega. Sellepärast kasutati nende eksportijate puhul, kellele turumajanduslikku kohtlemist ei võimaldatud, normaalväärtuse kindlakstegemiseks selle Brasiilia tootja Brasiilia turul tavapärase äritegevuse käigus müüdavate võrreldavate mudelite hindu.

(47)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või ühenduses ja väljaspool ühendust asuvate seotud või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(48)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses või sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(49)

Kui eksportmüük ühendusse toimus ühenduses paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihinnad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu ostja ühenduses. Kui müük toimus väljaspool ühendust asuva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind kindlaks ühenduse sõltumatutele ostjatele kehtestatud esimeste edasimüügihindade põhjal.

(50)

Kahe valimisse kuuluva Hiina eksportiva äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist (Taizhou/Hongyou kontsern), ei saanud nende eksportmüügi andmeid põhjenduses 29 selgitatud põhjustel individuaalsete dumpingumarginaalide määramiseks kasutada. Seepärast arvutati dumpingumarginaal põhjenduse 55 kohaselt.

(51)

Normaalväärtust ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks kohandati hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi nõuetekohaselt vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(52)

Sellest lähtuvalt võeti nende Hiina eksportivate tootjate puhul, kellele sai turumajanduslikku/individuaalset kohtlemist võimaldada, arvesse erinevusi kaubandustasandi osas, transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimis-, laenu- ja müügijärgsetes kuludes (tagatis/garantii), kui see oli vajalik ja õigustatud. Teiste äriühingute puhul tehti eespool mainitud kohanduste alusel keskmine kohandus.

(53)

Väljaspool ühendust asuvate seotud äriühingute kaudu toimuva müügi puhul rakendati kohandust vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i juhul, kui need äriühingud olid täitnud ülesandeid, mis on sarnased komisjonitasu alusel töötava agendi omadega. Kohandamisel lähtuti nende kaubandusettevõtete müügi-, üld- ja halduskuludest ning ühenduse sõltumatult hulgimüüjalt saadud kasumiandmetest.

(54)

Dumpingumarginaalid on väljendatuna protsendimäärana CIF-impordihinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised:

(55)

Nende kahe valimisse kuuluva äriühingu puhul, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist, arvutati dumpingumarginaal nendele kolmele äriühingule või äriühingute rühmale kehtestatud marginaali kaalutud keskmisena, kellele võimaldati individuaalset, kuid mitte turumajanduslikku kohtlemist.

(56)

Valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute puhul arvutati kõikide valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmine dumpingumarginaal.

(57)

Põhjenduses 22 osutatud kõrget (100 %) koostöö taset arvestades kehtestati üleriigiline keskmine dumpingumarginaal nende äriühingute dumpingumarginaaliga samal tasemel, kellele ei võimaldatud ei turumajanduslikku ega ka individuaalset kohtlemist.

(58)

Järgides ühenduse tootmisharu määratlust vastavalt algmääruse artikli 4 lõikele 1, vaadeldi uurimise algatamisel ühenduse toodangu defineerimiseks järgmiste ühenduse tootjate toodangut:

(59)

Kaks kaebuse esitanud tootjat lõpetasid varsti pärast menetluse algatamist tegevuse ega vastanud väljavõttelise uuringu küsimustikule.

(60)

Uurimine on näidanud, et kõik kolm koostööd tegevat äriühingut (äriühingute rühma) importisid lisaks ühenduses tootmisele vaatlusalust toodet suurenevas koguses ka edasimüügiks ühenduse turul. Nagu uurimine näitas, otsustasid kõik koostöö tegijad osa oma tootmisest ümber paigutada, vähemalt selle osa, mida dumpinguhinnaga import HRVst peamiselt mõjutas. Koostööd tegevad äriühingud (äriühingute rühmad) importisid valdavalt oma HRVs asutatud sõsar- või tütarettevõtetelt.

(61)

Seetõttu uuriti, kas nende äriühingute huvid olid vaatamata impordikogusele siiski ühenduse sees.

(62)

Seoses koostööd tegevate ühenduse tootjate impordimahuga tehti kindlaks, et kaks neist äriühingutest (äriühingute rühmadest) (äriühingud A ja B) importisid vaatlusalust toodet suurenevas, kuid suhteliselt väikeses koguses (kogu vaatlusalusel perioodil jäi HRVst pärit vaatlusaluse toote edasimüük alla nende äriühingute omatoodangu netomüügile). Lisaks sellele asus nende äriühingute peakontor ühenduses ning nende teadus- ja uurimistegevus toimus ühenduses. Sellepärast järeldatakse, et äriühingute A ja B huvid on endiselt ühenduses ning vaatamata HRVst importimisele tuleks neid käsitada ühenduse tootmisharu osana.

(63)

Teise koostööd tegeva äriühingute rühma (äriühing C) puhul leiti, et vaatlusalusel perioodil kasvas ühenduse turul müüdud importtoote osakaal märkimisväärselt ning alates 2005. aastast ületas see osakaal ühenduses toodetud ja müüdud samasuguse toote mahu. Uurimisperioodil moodustas HRVst pärit vaatlusaluse toote edasimüügi maht valdava enamuse äriühingu C kogumüügist ühenduse turul.

(64)

Uuriti, kas vaatamata olulisele impordimahule võiks importi pidada tootevalikut täiendavaks või ajutiseks. Selgus aga, et äriühingu C importi ei saa lugeda tootevalikut täiendavaks, vaid see lähtus strateegilisest otsusest suunata vaatlusaluse toote tootmine HRVsse, et vähendada tootmiskulusid ja olla suuteline konkureerima teiste Hiina importtoodetega. Leiti, et uurimisperioodil tootis paljusid HRVs toodetavaid mudeleid ka sama kontserni teine ettevõte Itaalias. Sellepärast konkureerisid HRVs toodetud kompressorid otseselt sama kontserni Itaalias toodetud kompressoritega. Pidades silmas eespool osutatut ja importtoodete edasimüügi olulisust äriühingu C kogumüügis, ei saanud seega järeldada, et äriühingu C huvid seoses vaatlusaluse toote tootmisega oleksid endiselt ühenduses. Paistis tõenäoline, et äriühing C jätkab või isegi suurendab samasuguse toote importimist asjaomasest riigist, et seda ühenduse turul edasi müüa, mis tähendaks, et äriühingut C tuleks käsitada pigem importija kui ühenduse tootjana.

(65)

Seega jõuti järeldusele, et äriühing C tuleks ühenduse toodangu määratlusest välja jätta.

(66)

Kokkuvõtteks on teatavate kompressorite toodang ühenduses algmääruse artikli 4 lõike 1 täienduses määratletud kõikide põhjendustes 58 osutatud äriühingute toodanguna, millest on lahutatud äriühingu C toodang. Paljude ühenduse tootjate ja koostajate koostöö puudumisel hinnati tulemusi uurimise käigus kogutud ja kaebuses esitatud andmete alusel.

(67)

Menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas nelja kompressoreid tootvat äriühingut esindav Itaalia ühendus ANIMA ja üks kaebust toetav tootja (nagu on üksikasjalikult kirjeldatud põhjenduses 58). Vaatamata kahe kaebuse esitanud äriühingu eespool osutatud koostöö puudumisele ja ühe ühenduse tootja väljajätmisele ühenduse toodangu määratlusest, leiti, et kaks ülejäänud ühenduse tootjat, kes tegid uurimises nõuetekohaselt koostööd, tootsid suure osa ühenduse toodangust, käesoleval juhul umbes 50 %. Seepärast moodustavad need kaks koostööd tegevat tootjat ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(68)

Ülejäänud kaebuses loetletud ja põhjenduses 58 kirjeldatud tootjaid, välja arvatud ühenduse toodangu määratlusest välja jäetud äriühing, nimetatakse edaspidi „muudeks ühenduse tootjateks”. Mitte ükski nendest muudest ühenduse tootjatest ei esitanud kaebuse suhtes vastuväiteid.

(69)

Ühenduse tarbimise mahu kindlakstegemisel võeti aluseks äriühingu C ja ühenduse turule suunatud ühenduse tootmisharu oma toodangu müügimaht, Eurostatist saadud andmed impordimahtude kohta ühenduse turul ning muude ühenduse tootjate müügi puhul kaebusest saadud teave.

(70)

Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse vaatlusaluse toote ja samasuguse toote turg 6 %, jäädes uurimisperioodil umbes 3 066 000 kompressori tasemele. Konkreetsemalt vähenes ühenduse tarbimine 2004. aastal 7 %, tõusis 2005. aastal ühe protsendipunkti võrra ja stabiliseerus uurimisperioodil selsamal tasemel. Ühenduse tarbimise vähenemist võib seostada ühenduse tootjate müügi vähenemisega ning impordi vähenemisega teistest kolmandatest riikidest (peamiselt USA ja Jaapan).

(71)

Vaatlusaluse toote import ühendusse kasvas 2003. aastast kuni uurimisperioodini oluliselt. See suurenes vaatlusalusel perioodil 182 %, ulatudes rohkem kui 1 600 000 kompressorini. Import asjaomasest riigist suurenes ajavahemikul 2003–2004 66 %, 2005. aastal veel 110 protsendipunkti võrra ja uurimisperioodil 6 protsendipunkti võrra.

(72)

Asjaomase riigi eksportijate turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil ligikaudu 35 protsendipunkti ning ulatus uurimisperioodil 53 %-ni. Ajavahemikul 2003–2004 suurendasid Hiina eksportijad oma turuosa 13 protsendipunkti ja 2005. aastal veel 20 protsendipunkti. Uurimisperioodil suurenes asjaomasest riigist eksportijate osakaal veel ühe protsendipunkti võrra.

(73)

Allpool olevas tabelis esitatud vaatlusaluse toote impordihinnad põhinevad koostööd tegevate eksportijate esitatud ja uurimise käigus kontrollitud andmetel. Vaatlusalusel perioodil kasvas HRVst pärit vaatlusaluse toote keskmine hind, tõustes ajavahemikul 2003. aastast kuni uurimisperioodini 6 %. Hinnatõus kajastab tõenäoliselt tootevaliku muutumist, sest Hiina tootjad hakkavad järk-järgult tootma ja eksportima keerukamaid ja kallimaid kompressoreid.

(74)

Võrreldi vaatlusaluse toote võrreldavate mudelite valimisse kaasatud eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu keskmisi müügihindu ühenduses. Selleks võrreldi ühenduse tootmisharu mahahindlusteta ja maksudeta tehasehindu müügil sõltumatutele ostjatele HRV eksportivate tootjate CIF-hindadega ühenduse piiril, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et võtta arvesse mahalaadimis- ja tollivormistuskulusid. Arvestades, et ühenduse tootmisharu müüb oma ühenduse toodangu tavaliselt otse jaemüüjatele, Hiina kaup aga müüakse jaemüüjatele seotud või sõltumatute importijate ja/või hulgimüüjate kaudu, korrigeeriti asjakohasel juhul impordihinda, et tagada võrdlus samal kaubandusstandardil. Võrdlus näitas, et uurimisperioodil olid vaatlusaluse toote müügihinnad ühenduses olenevalt eksportijast 22 % kuni 43 % madalamad kui ühenduse tootmisharu müügihinnad.

(75)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(76)

Arvestades, et ühenduse tootmisharu koosneb ainult kahest tootjast, esitatakse andmed ühenduse tootmisharu kohta algmääruse artikli 19 alusel konfidentsiaalsuse huvides indekseeritud kujul ja/või väärtusvahemikena. Meenutatakse, et allpool esitatud andmed viitavad vaid ühenduses ühenduse tootmisharu toodetud samasugusele tootele ning seega on välja jäetud ühenduse tootmisharu HRVs asuvate seotud äriühingute toodetud ja ühenduses edasimüüdud eraldi pumbad ja kompressorid.

(77)

Ühenduse tootmisharu toodang vähenes ajavahemikul 2003. aastast uurimisperioodini oluliselt. Täpsemalt vähenes see 2004. aastal 16 %, 2005. aastal veel 23 protsendipunkti ning lõpuks uurimisperioodil veel 7 protsendipunkti. Uurimisperioodil ulatus ühenduse tootmisharu toodang 300 000–400 000 kompressorini.

(78)

Tootmisvõimsus suurenes ajavahemikul 2003–2004 3 %, 2005. aastal 9 protsendipunkti ja jäi uurimisperioodil samale tasemele. Tootmisvõimsuse kasv 2005. aastal seostub ühe ühenduse tootja investeeringuga täiendavasse tootmisliini, mis toodab kompressoreid ülemise turusegmendi jaoks. Uurimisperioodil ulatus ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus 600 000 ja 800 000 ühiku vahele.

(79)

Ühenduse tootmisvõimsuse rakendusaste langes vaatlusalusel perioodil pidevalt ning uurimisperioodil moodustas see vaid poole 2003. aasta rakendusastmest. See peegeldab tootmistaseme langust. Uurimisperioodil jäi ühenduse tootmisharu toomisvõimsuse rakenduseaste vahemikku 40–50 %.

(80)

Lõppvarude tase tõusis 2004. aastal 37 %, 2005. aastal veel 45 protsendipunkti ning langes uurimisperioodil 138 protsendipunkti. Uurimisperioodil jäid ühenduse tootmisharu varud 10 000 ja 20 000 ühiku vahele. Arvestades, et samasugust toodet toodetakse ühenduses peamiselt tellimustööna, ei saa varude taset selle toote kahjunäitajana kasutada.

(81)

Ühenduse tootmisharu oma toodangu müük ühenduse turul langes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Täpsemalt langes see 2004. aastal 19 %, 2005. aastal veel 24 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 9 protsendipunkti. Uurimisperioodil jäi ühenduse tootmisharu müük 200 000 ja 300 000 ühiku vahele.

(82)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt. Ühenduse tootmisharu turuosa muutumist näitav indeks langes 2004. aastal 13 %, 2005. aastal 27 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 9 protsendipunkti. Uurimisperioodil jäi ühenduse tootmisharu turuosa vahemikku 5–10 %.

(83)

2003. aastast kuni uurimisperioodini, kui ühenduse tarbimine vähenes 6 %, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul märksa rohkem – koguni 52 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu turuosa peaaegu poole võrra, dumpinguhinnaga impordi turuosa kasvas aga rohkem kui 35 protsendipunkti, ulatudes 53 %-ni. Sellest tulenevalt järeldatakse, et ühenduse tootmisharu puhul kasv puudus.

(84)

Tööhõive ühenduse tootmisharus näitas vaatlusalusel perioodil selget langustendentsi. 2004. aastal vähenes see 10 %, 2005. aastal veel 16 protsendipunkti ning uurimisperioodil 5 protsendipunkti. Uurimisperioodil töötas ühenduse tootmisharus samasuguse toote tootmises ja müügis 150–500 inimest.

(85)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (ühikutes) töötaja kohta aastas, vähenes 2004. aastal 7 %, 2005. aastal veel 10 protsendipunkti ning uurimisperioodil 5 protsendipunkti. Uurimisperioodil jäi ühenduse tootmisharu tootlikkus 1 500 ja 2 000 ühiku vahele töötaja kohta. Tootlikkuse pidev langus peegeldab vähenenud tootmist, mis vaatlusalusel perioodil vähenes mõnevõrra kiiremas tempos kui tööhõive.

(86)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 2003.–2004. aastal 8 %, jäi 2005. aastal samale tasemele ning vähenes uurimisperioodil 1 protsendipunkti võrra. 2004. aasta kasv tulenes peamiselt ühe ühenduse tootja ja ametiühingu vahelisele vaidlusele järgnenud palgatõusust. Lisaks sellele eelnes palgatõusule 2003. aastal streik ning sellest tulenevad tasuta töötunnid vähendasid suhteliselt aastast tööjõukulu, võrreldes järgmiste aastatega.

(87)

Ühikuhinnad ühenduse tootmisharu oma toodangu müügil sõltumatutele ostjatele 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul tõusid 20 %. Konkreetsemalt suurenes keskmine müügihind 2004. aastal 9 %, 2005. aastal veel 13 protsendipunkti, seejärel uurimisperioodil pisut vähenes 2 protsendipunkti. Uurimisperioodil oli ühiku keskmine müügihind 100–150 eurot.

(88)

Keskmise ühikuhinna vähenemine peegeldab ühenduse tootmisharu järkjärgulist üleminekut tootmisele ülemise turusegmendi jaoks, st kvaliteetsemate, parema tööjõudlusega, suurema võimsusega ning seega ka kulukamate ja kallimate samasuguse toote mudelite tootmisele.

(89)

Arvestades kõnealuse impordi mahtu ja hindade allalöömise taset, oli see selgesti hindu mõjutav tegur.

(90)

Vaatlusalusel perioodil jäi ühenduse tootmisharu oma toodangu müügi tasuvus, mida väljendatakse netokäibe protsendimäärana, negatiivseks, kuid paranes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Negatiivne tasuvus paranes 2004. aastal ja ka 2005. aastal, kui kahjum oli suhteliselt väikseim, ning halvenes uurimisperioodil vaid veidi. Uurimisperioodil jäi ühenduse tootmisharu kulutasuvus vahemikku – 3 % kuni – 10 %.

(91)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes eespool mainitud suundumusi. Ka investeeringutasuvus jäi vaatlusalusel perioodil negatiivseks. 2004. ja 2005. aastal see paranes, kuid vähenes mõnevõrra uurimisperioodil. Uurimisperioodil jäi investeeringutasuvus vahemikku – 30 % kuni – 15 %.

(92)

Äritegevuse netorahakäive jäi vaatlusalusel perioodil samuti negatiivseks, kuid paranes selgelt ning oli uurimisperioodil vaid vähesel määral negatiivne, jäädes vahemikku – 100 000 kuni 0 eurot.

(93)

Ühenduse tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse kasvasid 2004. aastal 72 % ja 2005. aastal veel 75 protsendipunkti, uurimisperioodil vähenesid aga 7 protsendipunkti. Uurimisperioodil tehtud netoinvesteeringud olid aga suhteliselt väikesed, jäädes vahemikku 1 300 000 – 2 300 000 eurot. Investeeringute kasvu võib seostada ühenduse ühe tootja investeeringuga uue hoone rentimisse tootmisprotsessi tsentraliseerimiseks ja ajakohastamiseks, samuti ühenduse tootmisharu mõningate investeeringutega seadmete hooldusesse ja uuendamisse, kuid ka uute seadmete ja moodulite soetamisse, et parandada oma toodete konkurentsivõimet Hiina dumpinguhinnaga importtoodete ees.

(94)

Komisjonile ei ole esitatud tõendeid kapitali kaasamise võime vähenemise või suurenemise kohta vaatlusalusel perioodil.

(95)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu, turuosa ja hindu, ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(96)

Andmed dumpingu kohta enne käesoleva menetluse aluseks oleva olukorra tekkimist puuduvad ja seetõttu loetakse see küsimus ebaoluliseks.

(97)

2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes Hiinast pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht oluliselt, kuni 182 %, ning importijate vastav turuosa ühenduse turul suurenes üle 35 protsendipunkti. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind oli tunduvalt madalam kui ühenduse tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil. Lisaks lõid HRVst pärit impordi hinnad ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul oluliselt alla. Kaalutud keskmise põhjal löödi hinnad uurimisperioodil alla 22–43 %.

(98)

Mõned näitajad arenesid 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel positiivses suunas. Ühiku keskmine müügihind tõusis 20 %, tootmisvõimsuse näitaja suurenes 12 % ning investeeringud kasvasid 140 %. Põhjendustest 78, 88 ja 93 nähtub siiski, et need muutused on seletatavad konkreetsete põhjustega. Lisaks sellele, nagu osutatud põhjenduses 90, näitas kulutasuvus kogu vaatlusalusel perioodil taastumise märke, sest kahjum vähenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul oluliselt. Tuleb aga meeles pidada, et kulutasuvus jäi negatiivseks ja kahjumi taset uurimisperioodil ei saa pidada väheoluliseks.

(99)

On selgunud, et vaatlusperioodi jooksul halvenes ühenduse tootmisharu olukord oluliselt. Enamik kahjunäitajaid arenes 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel negatiivses suunas: tootmismaht vähenes 46 %, tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes rohkem kui poole võrra, ühenduse tootmisharu müük vähenes 52 % ja vastav turuosa kahanes peaaegu poole võrra, tööhõive vähenes 31 % ja tootlikkus 22 %.

(100)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldatakse, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(101)

Algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrollis komisjon, kas dumpinguhinnaga import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võivad samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(102)

Dumpinguhinnaga impordi mahu ja selle turuosa märkimisväärne kasv ühenduses 2003. aastast kuni uurimisperioodini (vastavalt 182 % ja 35 protsendipunkti) ning tuvastatud hindade allalöömine (vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 22–43 %) langes üldiselt kokku majandusliku olukorra halvenemisega ühenduse tootmisharus, nagu selgitatud põhjenduses 99. Lisaks olid dumpinguhinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu hindadest keskmiselt oluliselt madalamad. Leitakse, et kõnealune dumpinguhinnaga import avaldas survet hindade languseks ega lasknud ühenduse tootmisharul tõsta oma müügihindu tasemele, mis olnuks vajalik kasumi saamiseks, ning et dumpinguhinnaga import avaldas olulist negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale. Lisaks ilmneb, et ühenduse tööstus kaotas dumpinguhinnaga impordi kasvava mahu tõttu olulise osa oma turuosast. Vähenev müügimaht suurendas suhteliselt ühenduse tootmisharu püsikulusid, mis mõjutasid negatiivselt ka finantsseisu. Seega on HRVst tuleva impordi ning ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel selge seos.

(103)

Nagu alljärgnevast tabelist näha, vähenes ekspordimüügi maht vaatlusalusel perioodil 33 %, mis ei olnud aga nii suur kui põhjenduses 81 kirjeldatud EÜ müügi vähenemine. Uurimisperioodil jäi ekspordimüük vahemikku 100 000 – 150 000 ühikut. Ekspordimüügi keskmine ühikuhind püsis 2003. aastast kuni uurimisperioodini stabiilselt vahemikus 100 kuni 150 eurot.

(104)

Arvestades eksporditurgude hinnastabiilsust ja ekspordi mahu suhteliselt väiksemat vähenemist, arvatakse, et isegi kui eksport võis ühenduse tootmisharule tekitatud kahjule kaasa aidata, ei teinud ta seda sellisel määral, et kõrvaldada põhjuslikku seost.

(105)

Üks huvitatud isik väitis, et tootmiskulude kasv ühenduse tootmisharus ei saanud tuleneda üksnes tooraine (nimelt metallosade) hinnatõusust, vaid ka muudest põhjustest, viidates seega, et kahju oli enda tekitatud. Märgitakse, et kõnealune isik ei täpsustanud, millised põhjused enda tekitatud kahjule viitavad.

(106)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu tootmise ühikukulu kasvas 2003. aastast kuni uurimisperioodini umbes 8 %. Seda kasvu saab vaid osaliselt seostada tooraine hinna ilmse tõusuga. Uurimine näitas, et osaliselt tuleneb kulude suurenemine kulude halvenenud struktuurist, eriti ühiku püsikuludest, mis suurenesid toodetavate ühikute arvu olulise vähenemise tõttu. Suurem osa kulude suurenemisest seondub aga nende osade hinnatõusuga, mida kasutatakse ülemisele turusegmendile suunatud mudelite tootmiseks.

(107)

Tootmise keskmise ühikukulu kasvu on aga enam kui korvanud ühiku keskmise müügihinna tõus (vt põhjendust 87), mis parandas kulutasuvust (ehkki see jäi ikkagi negatiivseks), nagu kirjeldatud põhjenduses 90. Seega leitakse, et tootmiskulude kasv ei aidanud kaasa ühenduse tootjatele kahju tekitamisele.

(108)

Eurostati andmetel vähenes ülejäänud riikidest (st välja arvatud HRVst) pärit samasuguse toote ühendusse impordi maht 2004. aastal 33 % ja 2005. aastal veel 7 protsendipunkti ning taastus uurimisperioodil mõnevõrra ehk 9 protsendipunkti. Kokkuvõttes vähenes kõnealune eksport 2003. aastast kuni uurimisperioodini 31 %. Ülejäänud riikide impordi turuosa vähenes 2003. aasta 35 %-lt uurimisperioodil 26 %-ni.

(109)

Ülejäänud riikidest pärit impordi hindade kohta ei olnud võimalik üksikasjalikke andmeid hankida. Arvestades, et Eurostati andmed ei arvesta tootevalikut, ei saanud neid andmeid kasutada põhjendatud võrdluseks ühenduse tootmisharu hindadega. Uurimine ei näidanud, et ülejäänud riikidest pärit import ühenduse hindu alla lööks.

(110)

Arvestades ülejäänud riikidest pärit impordi vähenevat mahtu ja turuosa ning vastupidisele viitavate andmete puudumist, järeldatakse, et ülejäänud riikidest pärit import ei kahjustanud ühenduse tootmisharu oluliselt, kui üldse.

(111)

Nagu osutatud põhjenduses 65, jäeti üks ühenduse tootja ühenduse toodangu määratlusest välja. Lisaks ei teinud paljud tootjad ja koostajad käesolevas menetluses koostööd (vt põhjendus 58). Uurimise käigus koostööd teinud tootjatelt ja kaebusest saadud andmete põhjal hinnatakse, et nende teiste tootjate müügimaht EÜ turul oli 2003. aastal umbes 1 000 000 kompressorit ja vähenes kogu vaatlusalusel perioodil oluliselt, jäädes uurimisperioodil umbes 400 000 kompressori tasemele. Ka vastav turuosa vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 31 %-lt 2003. aastal 13 %-ni uurimisperioodil. Seega ei suurendanud kõnealused tootjad oma müügimahtu ega turuosa ühenduse tootmisharu arvelt. Vastupidi, nii nagu ühenduse tootmisharu, kaotasid nad suure osa müügist ja turuosast Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordile.

(112)

Eespool öeldu põhjal ja vastupidiste andmete puudumist arvesse võttes järeldatakse, et muud ühenduse tootjad ei ole aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kantud kahjule.

(113)

Nagu osutatud põhjenduses 70, vähenes tarbimine vaatlusaluse perioodi jooksul umbes 200 000 ühiku võrra ehk 6 %. Peab aga märkima, et samal perioodil vähenes ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul oluliselt rohkem nii absoluut- kui ka suhteliste näitajate poolest (vastavalt 250 000 – 300 000 ühiku võrra ja 52 %). Samal ajal kui ühenduse tootmisharu kaotas peaaegu poole oma turuosast (vt põhjendus 82), suurenes Hiina kompressorite turuosa 35 protsendipunkti (vt põhjendus 71). Seega järeldatakse, et ühenduse tootmisharu kantud kahju ei põhjustanud tarbimise vähenemine.

(114)

HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi olulise kasvu, vastava turuosa suurenemise ja hindade allalöömise tuvastamise ajaline kokkulangevus ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisega viib järelduseni, et dumpinguhinnaga import tekitas ühenduse tootmisharule märgatavat kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(115)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu eksporditulemused võisid kantud kahjule piiratud ulatuses kaasa aidata, kuid mitte sellises ulatuses, et kõrvaldada põhjuslik seos. Analüüsiti ka teisi teadaolevaid tegureid, kuid leiti, et need ei aidanud kantud kahjule kaasa. Leiti, et müügihinna kasv enam kui korvab ühenduse tootmisharu tootmise ühikukulu kasvu, ning seega järeldati, et tootmise ühikukulu kasv ei saanud kantud kahjule kaasa aidata. Impordi kohta muudest kolmandatest riikidest järeldati, arvestades selle vähenevat mahtu ja turuosa ning ühenduse hindadega nõuetekohase hinnavõrdluse tegemise võimatust, et kõnealune import kahju ei tekitanud. Muude ühenduse tootjate konkurentsi kohta järeldati nende vähenevat müügimahtu ja dumpinguhinnaga impordile kaotatud turuosa arvestades, et nende tegevus ei aidanud kantud kahjule kaasa. Mis puudutab tarbimise vähenemist, siis arvestades, et tarbimine vähenes vähem kui ühenduse tootjate müük ühenduses ning langes kokku Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemisega, järeldati, et tarbimise vähenemine iseenesest ei tekitanud kahju.

(116)

Eespool esitatud analüüsi põhjal, mille käigus eristati nõuetekohaselt kõigi teadaolevalt ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust, tehakse järeldus, et HRVst pärit import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(117)

Nõukogu ja komisjon uurisid, kas on olemas kaalukaid põhjusi, mis viiksid järelduseni, et käsitletaval juhul ei ole meetmete võtmine ühenduse huvides. Sel eesmärgil hindasid nõukogu ja komisjon kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 1 meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaosalistele. Algselt avalikustasid komisjoni talitused lõplikud tulemused algmääruse artikli 20 lõike 4 esimese lause tähenduses, milles oli võetud seisukoht meetmeid mitte kehtestada. Kõnealuse tulemuste avalikustamise järel on teatavad ettevõtjad, eelkõige ühenduse kaks koostööd tegevat ettevõtjat, esitanud teatavaid argumente, mis on viinud küsimuse uue läbivaatamiseni. Kõnealustest argumentidest kõige tähtsamaid arutatakse alljärgnevalt.

(118)

Ilma et see piiraks ühenduse tootmisharu määratluse (vt põhjendus 67) kohaldamist, on oluline meeles pidada, et nagu põhjenduses 60 mainitud, rajasid kõik ühenduse koostööd tegevad äriühingute rühmad HRVs tootmisüksused ning importisid vaatlusalust toodet üha suurenevas koguses ühenduse turul edasimüügiks. Nagu põhjenduses 58 mainitud, müüs üks äriühingute rühm oma ühenduses asuva tootmisrajatise 2007. aastal, st pärast uurimisperioodi, teisele äriühingule. Arvestades, et müük toimus pärast uurimisperioodi lõppu ja kogu vaatlusalusel perioodil tootis kõnealune rühm ühenduses samasugust toodet, arvestatakse tema huve käesolevas jaotises ning rühmale viidatakse kui ühenduse tootjale.

(119)

Uurimine näitas, et kui meetmeid ei kehtestata, kannab ühenduse tootmisharu tõenäoliselt jätkuvalt kahju. Ei saa tõepoolest välistada, et see halvendaks ühenduse tootmisharu olukorda veelgi ja vähendaks veelgi tema turuosa.

(120)

Teisalt, kui meetmed kehtestada, võimaldaks see hindu ja/või müügimahtu (ja turuosa) suurendada, mis omakorda annaks ühenduse tootmisharule võimaluse parandada oma finants- ja majandusolukorda.

(121)

Ühenduse tootmisharu turuosa võimaliku arengu kohta meetmete kehtestamise korral tuleb märkida, et kõik koostööd tegevad tootjad väitsid menetluse ajal, et see muudaks tootmise praeguse ümberpaigutamisprotsessi vastupidiseks ja tootmine (või vähemalt osa sellest) toodaks tagasi ühendusse.

(122)

Selles suhtes näitas kahe koostööd tegeva ühenduse tootja ja nende HRVs asuvate tütarettevõtete esitatud üksikasjalike andmete analüüs selgelt, et HRVs viimastel aastatel valitsenud konkreetses majandusolukorras esinesid olulised kuluerinevused, mille tõttu ühenduse turule suunatud vaatlusalust toodet oli kasulik toota HRVs, mitte ühenduses. Need erinevused ja Hiina eksportijate dumping ühenduse turul võisidki viia selleni, et kõik koostööd tegevad tootjad ühenduses paigutasid oma tootmise (või osa sellest) ümber.

(123)

Seetõttu uuriti, kas dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine, mis põhjenduses 122 nimetatud tootjatega seotud eksportijate puhul oleksid suhteliselt madalad, muudaks vähemalt kahe koostööd tegeva tootja puhul peamisi majanduslikke parameetreid, mis on tinginud ümberpaigutamisprotsessi. Tehti kindlaks, et ühenduses müüdavate ja HRVs toodetud kompressorite kogukulu (sealhulgas tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulud, mereveokulud, tavapärane tollimaks ja võimalik dumpinguvastane tollimaks) oleks samas suurusjärgus, ehkki mõnevõrra madalam, kui samasuguste kompressorite ühenduses tootmise ja müügi kogukulu.

(124)

Lisaks kordasid need kaks äriühingut oma seisukohta, et kui meetmed vähendaksid dumpinguhinnaga Hiina toodete põhjustatud hindade allalöömist, oleks neil võimalik oma tootmist ühenduses suurendada ja/või taasalustada, kasutades olemasolevat kasutamata tootmisvõimsust.

(125)

Seetõttu ei saa välistada, et nagu kaks koostööd tegevat ettevõtjat pärast tulemuste avalikustamist oma esildistes väitsid, võiksid kõnealused tootjad oma märkimisväärset kasutamata tootmisvõimsust Euroopas kasutada. See näib olevat võimalik, sest kavandatavate meetmete tõttu jõuaksid ühenduse turule jõudvate HRVs ja ühenduses toodetud kaupade kulud peaaegu samale tasandile. Järelikult ei saa välistada, et nimetatud tootjad suurendavad meetmete kehtestamise tulemusena oma tootmist ühenduses. Lõpuks ei saa ka välistada, et kui kõnealuste tootjate HRVs asuvate sidusettevõtete eksporditollimaksud vähendaksid ühenduse turule jõudvate HRVs ja ühenduses toodetud kaupade kulude vahet, eelistaksid need tootjad mitte koondada kogu tootmist väljapoole ühendust, selleks et spetsialiseeruda teatavates tootmiskohtades teatavate mudelite tootmisele või hajutada riski.

(126)

Mis puutub kolmandasse koostööd tegevasse tootjasse, siis tema HRVs asuv sidusettevõte ei kuulunud dumpingumarginaalide arvutamisel valimisse ning seega, kui meetmed kehtestatakse, kohaldataks tema suhtes põhimõtteliselt keskmist 51,6 %-list maksumäära, mida kohaldatakse koostööd tegevate, kuid valimist välja jäetud äriühingute suhtes. Arvestades, et kõnealune tootja valimisse ei kuulunud, ei ole komisjonil kontrollitud teavet selle Hiina äriühingu tootmiskulude kohta. Seega ei saa välistada, et ühenduses müüdavate ja HRVs toodetud kompressorite kogukulu (sealhulgas tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulud, mereveokulud, tavapärane tollimaks ja võimalik dumpinguvastane tollimaks) ületaks sel juhul samasuguste kompressorite ühenduses tootmise ja müügi kogukulu.

(127)

Pärast tulemuste avalikustamist rõhutas kaebuse esitanud Itaalia kompressoritootjate ühendus (ANIMA) dumpinguvastaste meetmete vajadust, et võimaldada tootjatel jätkata tootmist ühenduses ning jääda majanduslikult elujõuliseks. Tootjate ühendus rõhutas, et isegi kui mõningate Euroopa tootjatega seotud Hiina tarnijate suhtes kehtestataks suhteliselt kõrged dumpinguvastased tollimaksud, oleksid nad siiski meetmete kehtestamise poolt.

(128)

Hinnati ühenduse tootmisharu saadavat potentsiaalset kasu meetmete kehtestamise korral. Eespool on märgitud, et meetmete kehtestamata jätmine võiks ühenduse tootmisharu olukorda veelgi halvendada ja tema turuosa veelgi vähendada. Selle tulemusena kaoks tõenäoliselt hulk töökohti ning samuti ühenduses tootmisvõimsuse suurendamiseks tehtud investeeringuid. Ka neid elemente tuleb ühenduse huvide hindamisel arvesse võtta, kuigi neid on raske kvantifitseerida. Teisalt ei saa aga välistada, et kui dumpinguvastased meetmed kehtestataks, võib tootmine ühenduses suureneda ning võimalik, et osa tootmisest tuuakse ka tagasi ühendusse. See võiks viia tööhõive suurenemiseni ning avaldada omakorda mõju varustavale tööstusele, kes tarnib ühenduse kompressoritootjatele pooltooteid.

(129)

Kõnealused tootjad ei teinud uurimises koostööd. Nende turuosa sarnaneb ühenduse tootmisharu turuosaga. Pidades silmas koostöö puudumist ja asjaolu, et enamik neist tootjaist ei asunud käesoleva menetluse suhtes selgele seisukohale, ei ole selge, millised on nende tootjate huvid. Pärast tulemuste avalikustamist võtsid ühendust üks koostööd tegev tootja ja kaks kaebuse esitanud tootjat, kes käesolevas menetluses edasist koostööd ei teinud (vt põhjendus 59), samuti Itaalia kompressoritootjate ühendus (ANIMA), ning kordasid põhjenduses 127 esitatud argumente. Nad teatasid selgelt, et pooldavad meetmete kehtestamist.

(130)

Uurimisperioodi jooksul moodustas ainsa koostööd tegeva sõltumatu importija import umbes 20 % HRVst pärit vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi kogumahust. Muu koostöö puudumist ning eespool esitatud osakaalu arvestades loetakse, et kõnealune importija esindab sõltumatute importijate olukorda. Kõnealune koostöö tegija osutas, et ta on selle konkreetse toote HRVst importimise suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse toote edasimüük kõnealuse tootja äriühingu kogukäibest 2–8 %. Vaatlusaluse toote ostmise, hulgimüügi ja edasimüügiga tegeleb otseselt 30–70 töötajat.

(131)

Taotleti ka tarbijaühingute, teadaolevate jaemüüjate, turustajate, hulgimüüjate ja/või teiste ühenduse turustusahelas osalevate ettevõtjate koostööd. Koostööd ei nõustutud aga tegema. Arvestades, et käesolevas menetluses tegi koostööd vaid üks sõltumatu importija ning selles ei osalenud mitte ükski teine ühenduse ettevõtja ega tarbijaühing, peeti asjakohaseks analüüsida võimalike meetmete üldist võimalikku mõju kõigile neile isikutele. Üldkokkuvõttes jõuti järeldusele, et võimalikud meetmed mõjutaksid tarbijate ja kõikide ühenduse turustusahelas osalevate ettevõtjate olukorda negatiivselt.

(132)

Põhjendustes 125 ja 126 nimetatud põhjustel ei saa käesoleval juhul välistada, et ühenduse koostööd tegevad tootjad kasutavad meetmete kehtestamise korral võimalust, et vaba tootmisvõimsuse abil taastada osa tootmist, mis kahjuliku dumpingu tõttu oli kaduma läinud.

(133)

Tõdetakse, et meetmete kehtestamine võib avaldada tarbijatele ja kõikidele ühenduse turustusahelas osalevatele ettevõtjatele negatiivset mõju. Samas on siiski selge, et kui tootmine ühenduses suureneb (ja seetõttu suureneb tõenäoliselt ka tootmises hõivatud töötajate arv ühenduses), loovad meetmed ühendusele teatava hüve.

(134)

Algmääruse artikkel 21 osutab vajadusele pöörata erilist tähelepanu kahjustava dumpingu kaubandust moonutava mõju heastamisele ja tõhusa konkurentsi taastamisele, kuigi seda sätet tuleb vaadelda ühenduse huvide üldises raamistikus, nii nagu eespool nimetatud artiklis on sätestatud. Järelikult tuleb uurida dumpinguvastaste meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise mõju kõikidele asjaosalistele.

(135)

Kokkuvõtteks ollakse kõrgeid dumpingu- ja kahjumimarginaale arvestades seisukohal, et käesoleval juhul ei anna esitatud teave piisavalt alust järeldada, et võimalik meetmete kehtestamine oleks ühenduse huvide suhtes selgesti ebaproportsionaalne või nendega vastuolus.

(136)

Kui aga olukord, mis valitses enne meetmete kehtestamist (eelkõige HRVst pärit impordi 53 % turuosa ja ühenduse koostööd tegevate tootjate suhteliselt väike turuosa), ei muutu, vaatamata tollimaksude kehtestamisele, võib võimalike tollimaksude kulusid, mis jäävad tarbijate ja ühenduses asuvate ettevõtjate (sh importijate, hulgi- ja jaemüüjate) kanda, pidada pikas perspektiivis suuremaks kui kasu, mida ühenduse tootmisharu meetmetest saab. Seetõttu kehtestatakse meetmed kaheks aastaks ning eelkõige ühenduse tootjatel palutakse esitada teatavaid aruandeid.

(137)

Dumpinguvastaste meetmete tase peab olema piisav, et kõrvaldada ühenduse tootmisharule dumpinguhindadega impordist tulenev kahju, kuid mitte suurem täheldatud dumpingumarginaalidest. Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral. Arvestades, et ühenduse tootmisharu ei andnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul samasuguse toote tootmisel kasumit, leiti, et 5 % kasumimarginaal, mida tootmisharu on saanud muude uurimisperioodi jooksul toodetud ja müüdud sama kategooria toodete puhul, on kohane tase, mida ühenduse tootmisharu võiks kahjustava dumpingu puudumisel saavutada samasuguse toote tootmisel.

(138)

Seejärel määrati tooteliigiti kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hindade allalöömise arvutuste põhjal tuvastatud kaalutud keskmist impordihinda ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul müüdava samasuguse toote mittekahjustavat hinda. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda nõnda, et see kajastaks ülalnimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(139)

Eespool nimetatud hinnavõrdlus näitas, et arvutatud kahjumimarginaalid jäävad vahemikku 61,3–160,8 % ning on kõikide äriühingute puhul kõrgemad kui vastavad dumpingumarginaalid. Eespool esitatut arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 leitakse, et teatavate HRVst pärit kompressorite impordi suhtes tuleb kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks dumpingumarginaalide tasemele.

(140)

Sellest tulenevalt peaksid dumpinguvastased tollimaksud olema järgmised:

(141)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need nimetatud äriühingute puhul uurimise jooksul tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes toodete impordi puhul, mis on pärit HRVst ning toodetud nimetatud äriühingute, seega mainitud konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine, käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressiga nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende suhtes kehtib üleriigiline tollimaksumäär.

(142)

Taotlus kohaldada individuaalse äriühingu jaoks ette nähtud dumpinguvastast tollimaksumäära (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile koos kõikide vajalike andmetega, näidates eelkõige ära nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalikud muudatused äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(143)

Meetmed kehtestatakse selleks, et ühenduses asuvatel tootjatel oleks võimalik dumpingu kahjulikust mõjust toibuda. Meetmete võimalik kasu ühenduses asuvatele tootjatele ei ole esialgu tasakaalus ühenduse tarbijatele ja muudele ettevõtjatele tekkivate kuludega, kuid seda tasakaalustamatust leevendaks tootmise suurendamine ja/või taasalustamine ühenduses. Kuid, nagu eespool juba märgitud, arvestades võimalike tollimaksude koormuse ulatust ja pidades silmas, et oodatav stsenaarium – tootmise kasv ühenduses – ei pruugi teoks saada, peetakse erandlike asjaolude tõttu mõistlikuks anda meetmetele piiratud kehtivusaeg, nimelt üksnes kaks aastat.

(144)

Sellest perioodist peaks piisama, et ühenduse tootjatel oleks võimalik suurendada ja/või taasalustada oma tootmist Euroopas, kuid samal ajal ei halvendaks see märkimisväärselt tarbijate ja muude ühenduse ettevõtjate olukorda. Leitakse, et kahe aasta pikkune periood on kõige kohasem, et analüüsida, kas meetmete kehtestamine on tõepoolest aidanud Euroopas tootmist suurendada ja seega tasakaalustanud meetmete negatiivset mõju importijatele ja tarbijatele.

(145)

Samuti peetakse kohaseks jälgida tähelepanelikult olukorda ühenduse turul pärast meetmete kehtestamist, et meetmed kiiresti uuesti üle vaadata, kui ilmneb, et tollimaksud ei saavuta oma ettenähtud mõju, st ei võimalda tagada lühemas perspektiivis olemasolevate tootjate elujõulisust ning parandada keskpikas perspektiivis nende majandus- ja finantsolukorda.

(146)

Selleks kutsub komisjon ühenduses asuvaid tootjaid üles andma komisjonile perioodiliselt aru teatavate otsustava tähtsusega majandus- ja finantsnäitajate arengust. Samuti võib kutsuda aru andma importijaid ja muid asjaomaseid ettevõtjaid või nad võivad selle teabe esitada omal algatusel. Nende andmete põhjal hindab komisjon perioodiliselt impordi ja ühenduse toodangu olukorda, et tal oleks vajaduse korral võimalik kiiresti tegutseda.

(147)

Kõikidele asjaosalistele on teatatud peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada kehtestada lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Samuti on neile antud võimalus esitada pärast kõnesolevat faktide ja kaalutluste avalikustamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Asjaosaliste esitatud märkused on nõuetekohaselt läbi vaadatud ja vajaduse korral on järeldusi vastavalt muudetud. Kõikidele asjaosalistele on nende esitatud märkuste kohta antud üksikasjalikud vastused.

(148)

Et tagada võrdne kohtlemine uute eksportijate ja käesoleva määruse lisas märgitud koostööd tegevate äriühingute vahel, kes valimisse ei kuulunud, tuleks ette näha, et uute eksportijate suhtes, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu,

—

ta ei eksportinud ajavahemikus 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (uurimisperiood) ühendusse lõikes 1 kirjeldatud toodet;

—

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportija või tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid;

—

ta on vaatlusalust toodet tegelikult ühendusse eksportinud pärast meetmete aluseks oleva uurimisperioodi lõppu või et tal on tühistamatu lepinguga võetud kohustus märkimisväärse koguse eksportimiseks ühendusse;

—

ta tegutseb turumajanduse tingimustes, nagu need on määratletud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, või vastab individuaalse tollimaksumäära kehtestamiseks vajalikele tingimustele algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaselt,