(1)

22. jaanuaril 2001. aastal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 132/2001 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „kehtivad meetmed”) 33,25 eurot tonni kohta ammooniumnitraadi impordi puhul, mis kuulub CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla ning pärineb muu hulgas Ukrainast. Kõnealuste meetmete kehtestamiseni viinud uurimisele viidatakse edaspidi kui „algsele uurimisele”.

(2)

17. mail 2004. aastal, pärast osalist vahepealset läbivaatamist, vabastas nõukogu määrusega (EÜ) nr 993/2004 (3) nende äriühingute poolt ühendusse imporditava vaatlusaluse toote määrusega (EÜ) nr 132/2001 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, kelle hinnakohustuse komisjon heaks kiitis. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1001/2004 (4) kiideti hinnakohustused heaks 6-kuuliseks ajavahemikuks ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 1996/2004 (5) edasiseks perioodiks kuni 20. maini 2005. Kõnealuste hinnakohustuste eesmärk oli võtta arvesse Euroopa Liidu laienemist 25 liikmesriigini 1. mail 2004. aastal.

(3)

Pärast vaatlusaluse toote mõistega piiratud vahepealset läbivaatamist, otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 945/2005, et vaatlusaluse toote mõistet on vaja selgitada ning et kehtivaid meetmeid tuleks vaatlusaluse toote suhtes kohaldada juhul, kui see sisaldub muudes väetistes vastavalt viimaste ammooniumnitraadisisaldusele koos muude kõrval- ja toitainetega.

(4)

Jaanuaris 2006 algatatud aegumise läbivaatamise järel pikendas nõukogu määrusega (EÜ) nr 442/2007 (6) kehtivate meetmete kehtivusaega nende praegusel tasemel veel kaheks aastaks. Meetmed seisnevad koguselistes tollimaksudes.

(5)

Taotluse algatada algmääruse artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine esitas Ukraina eksportiv tootja Open Joint Stock Company (OJSC) Azot Cherkassy (edaspidi „taotleja”). Taotluses piirduti taotlejat käsitleva dumpinguga.

(6)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohases taotluses väitis taotleja, et kehtivate meetmete kohaldamise põhjustanud dumpinguga seotud asjaolud on muutunud ning et need muutused on püsivat laadi. Lisaks väitis taotleja, et tema enda kuludel või omamaistel hindadel põhineva normaalväärtuse võrdlus ekspordihindadega ühendusse viiks dumpingu märgatavalt allapoole praegu kehtivate meetmete taset. Seetõttu ütles ta, et meetmete jätkuv kohaldamine olemasoleval tasemel ei ole dumpingu korvamiseks enam vajalik.

(7)

Pärast seda kui komisjon oli nõuandekomiteega konsulteerimise järel välja selgitanud, et taotlus sisaldas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, teatas komisjon 19. detsembril 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega osalise vahepealse läbivaatamise alustamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. (7)

(8)

Uurimise ulatust piirati taotlejat puudutava dumpingu uurimisega. Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005. aastal kuni 30. septembrini 2006. aastal (edaspidi „uurimisperiood”).

(9)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest ametlikult taotlejat, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjate liitu. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada algatamisteates sätestatud aja jooksul oma kirjalikud seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

(10)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(11)

Uurimisel vajalikuks peetava teabe kogumiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(12)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki dumpingu väljaselgitamisel vajalikuks peetud andmeid. Komisjon korraldas ka kontrollkäike taotleja valdustesse Tšerkassõs.

(13)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti anda soovitus katkestada käsilolev läbivaatamine ning säilitada taotleja vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed, ning neile anti võimalus esitada oma märkusi. Esitatud märkusi kaaluti nõuetekohaselt ning võeti vajaduse korral ka arvesse.

(14)

Vaatlusalune toode on sama kui algses uurimises, nagu selgitatud määruses (EÜ) nr 945/2005, st Ukraina päritoluga tahked väetised, mille ammooniumnitraadisisaldus on üle 80 massiprotsendi ning mis kuuluvad CN-koodide 3102 30 90 , 3102 40 90 , ex 3102 29 00 , ex 3102 60 00 , ex 3102 90 00 , ex 3105 10 00 , ex 3105 20 10 , ex 3105 51 00 , ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla (edaspidi „ammooniumnitraat”). Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti.

(15)

Läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas algses uurimises tuvastatu, et ammooniumnitraat on üksnes tooraine ning selle kvaliteet ja põhilised füüsikalised omadused on identsed olenemata päritoluriigist. Taotleja poolt Ukrainas toodetav ja omamaisel turul müüdav ammooniumnitraat ning ühendusse eksporditav ammooniumnitraat on ühesuguste põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning ka nende kasutusalad on peamiselt ühesugused. Seetõttu vaadeldakse kõnealuseid tooteid algmääruse artikli 1 lõikele 4 vastavalt samasuguste toodetena. Kuna käsilolevas läbivaatamises piirduti taotlejat puudutava dumpingu väljaselgitamisega, ei ole tehtud järeldusi seoses ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdava tootega.

(16)

Normaalväärtuse kehtestamiseks kontrolliti kõigepealt, et taotleja omamaise müügi kogumahud oleksid tüüpilised vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st et müügi kogumaht moodustaks vähemalt 5 % taotleja eksportmüügi kogumahust ühendusse. Uurimisest nähtus, et taotleja müüs vaid ühte tüüpi ammooniumnitraati ning et seda tüüpi müüdi omamaisel turul tüüpilistes kogustes.

(17)

Seejärel uuris komisjon, kas ammooniumnitraadi omamaist müüki saab vaadelda kui tavakaubanduse raames toimunud müüki vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4, võrreldes omamaist netomüügihinda arvestuslike tootmiskuludega.

(18)

Taotleja tootmiskulude hindamisel avastati, et taotleja andmetes ei olnud piisavalt kajastatud gaasikulusid. Tuleb märkida, et energiakulud, näiteks gaasikulud, moodustavad olulise osa otsestest tootmiskuludest ning märkimisväärse osa tootmise kogukuludest.

(19)

Gaasikulude asjus selgus, et Ukraina impordib suurema osa ammooniumnitraadi tootmisel tarbitavast gaasist Venemaalt. Sellega seoses viitavad kõik saadaolevad andmed, et Ukraina impordib Venemaalt gaasi oluliselt madalamate hindadega kui turuhinnad, mida reguleerimata turgudel maagaasi eest makstakse. Uurimisel selgus, et Venemaalt ühendusse eksporditava maagaasi hind oli ligikaudu kaks korda kõrgem kui Ukraina omamaine gaasihind. Seetõttu kohandati muudelt tüüpilistelt turgudelt saadud teabele tuginedes taotleja kantavaid gaasikulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5.

(20)

Teabe avaldamise järel väitis taotleja, et tema omamaisel turul makstud gaasihinna mis tahes kohandamine ei ole põhjendatud, kuna äriühingu raamatupidamisandmed kajastavad täielikult päritoluriigi samasuguse toote tootmistegevuse ja müügiga seotud kulusid.

(21)

Uurides samasuguse toote tootmiskulusid vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 5, tuleb siiski välja selgitada, kas äriühingu raamatupidamisse kantud kulud kajastavad piisavalt uurimisaluse toote tootmis- ja müügikulusid. Põhjenduses 19 eespool esitatud põhjustel selgus, et see ei olnud nii.

(22)

Lisaks nõudis taotleja, et normaalväärtuse aluseks peaks olema vaatlusaluse toote müük omamaisel turul, väites, et ei ole mingit põhjust pidada seda müüki väljaspool tavapärast kaubandustegevust toimunuks. Sellega seoses tuleb märkida, et selgitamaks, kas omamaine müük toimus hinna osas tavapärase kaubandustegevuse käigus, st kas see müük oli tulutoov, tuleb kõigepealt välja selgitada, kas taotleja kulud moodustavad usaldusväärse aluse algmääruse artikli 2 lõike 5 mõistes. Normaalväärtuse kehtestamiseks sobiva meetodi saab kindlaks määrata vaid siis, kui kulud on usaldusväärselt tuvastatud. Nagu põhjenduses 28 ja järgnevates põhjendustes kirjeldatud, ei saa taotleja omamaiseid hindu normaalväärtuse kehtestamiseks kasutada, kuna omamaiste netomüügihindade võrdlemine kohandatud tootmiskuludega uurimisperioodi ajal näitas, et omamaine müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(23)

Veel väitis taotleja, et uurimisel toetuti uurimisperioodi andmetele ning et seetõttu ei võetud järeldustes arvesse sellele perioodile järgnenud arenguid, nagu näiteks gaasihindade pidev tõus ning väetiste omamaise kasutamise suurenemine Ukrainas. Sellega seoses tuleb meenutada, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 valitakse tüüpilise järelduse saamiseks dumpingu puhul uurimisperioodiks tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkune menetluse algatamisele vahetult eelnev ajavahemik. Samuti tuleb meenutada, et kooskõlas ühenduse tavapärase toimimisviisiga kestis dumpingu läbivaatamisega seotud uurimisperiood ühe aasta.

(24)

Kaaluti sedagi, kas taotleja dumpingumarginaali kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta uurimisperioodile järgnenud gaasihindade arengut Ukrainas. Siin tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 6 lõikele 1 ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Kooskõlas ühenduse järjepideva tavaga tõlgendati seda nii, et uurimisperioodile järgnenud sündmusi saab arvesse võtta üksnes juhul, kui need on ilmsed, vaieldamatud ja püsivad. Sellega seoses – kuigi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi järel võis tõepoolest märgata gaasihinna tõusu – ei olnud võimalik piisava kindlusega väita, et see hinnatõus oli püsivat laadi. Leiti, et saadaolev teave Ukraina gaasihindade tulevase arengu kohta põhines pigem pelkadel ennustustel kui kontrollitaval tegelikke gaasihindu puudutaval teabel. Artikli 6 lõikes 1 nähakse ette ka uurimisperioodivälise (või läbivaatamise puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodi välise) teabe ja uurimisperioodiväliste andmete kasutamine vaid väga erandlikes olukordades. Käesoleva juhtumi olukorda ei peetud selliseks, mille puhul oleks põhjendatud uurimisperioodi välise teabe ja uurimisperioodi väliste andmete kasutamine. Veelgi enam – taotleja ei põhjendanud oma väiteid ega esitanud ühtegi tõendusmaterjali näitamaks, et uurimisperioodile järgnenud perioodi andmed on tüüpilisemad kui uurimisperioodi andmed. Väide lükati seega tagasi.

(25)

Mis puutub asjaolusse, et väetiste tarbimine Ukrainas on uurimisperioodi järel suurenenud, ei selgitanud ega näidanud taotleja, millisel määral võinuks see asjaolu mõjutada uurimisperioodi teabe põhjal tehtud järeldusi. Seega ei esitanud taotleja piisavat teavet, millele tuginedes oleks saanud teha sisukaid järeldusi, ning samuti ei teinud taotleja kättesaadavaks samateemalisi väiteid toetavat muud teavet. Kuna kõik selle põhjal tehtud järeldused oleksid olnud spekulatiivsed, lükati taotleja väide tagasi.

(26)

Kohandatud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ilma veokuludeta. Waidhausi, mis on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on Vene gaasi suurim turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad, võib pidada tüüpiliseks turuks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(27)

Lisaks väitis taotleja, et Ukraina ostab gaasi sarnastel turutingimustel kui ühendus ning et taotleja poolt aastal 2007 gaasi eest makstud hinnad olid suuremad kui gaasihind Ukraina-Vene piiril samal ajavahemikul. Siiski ei esitanud taotleja ühtegi tõendust oma väidete põhjendamiseks ega suutnud seega näidata, et põhjenduses 24 mainitud tingimused uurimisperioodile järgnenud perioodi sündmuste arvessevõtmiseks olid täidetud. Väide lükati seega tagasi.

(28)

Omamaiste netomüügihindade ja kohandatud tootmiskulude võrdlemine uurimisperioodil näitas, et omamaine müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 tähenduses.

(29)

Seetõttu järeldati, et omamaised hinnad ei ole asjakohane alus normaalväärtuse kehtestamiseks ning et kohaldada tuleb muud meetodit. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3 ja lõikele 6 määratleti normaalväärtus, liites vaatlusaluse toote taotlejapoolsetele tootmiskuludele, mida vajaduse korral kohandati põhjenduses 19 esitatud viisil, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal.

(30)

Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumimarginaali ei saanud algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava lõigu põhjal määrata, kuna vaatlusaluse toote taotlejapoolne tüüpiline müük omamaisel turul ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kohaldada ei saanud ka algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a, kuna uurimise all oli ainult taotleja. Artikli 2 lõike 6 punkti b ei saanud kohaldada seetõttu, et taotleja nende toodete tootmiskulusid, mis kuuluvad samasse kaupade üldkategooriasse, tulnuks gaasikulusid arvestades samuti kohandada põhjenduses 19 esitatud põhjustel. Seetõttu määratleti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c.

(31)

Põhja-Ameerika turgudel ilmnes märkimisväärne omamaise müügi maht ning arvestatav konkurents nii omamaiste kui välismaiste äriühingute vahel. Sellega seoses vaadeldi ka väetisekaubanduse sektoris tegutsevate suuremate äriühingutega seotud avalikku teavet. Leiti, et Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) tootjate vastavad andmed olid uurimise seisukohast kõige asjakohasemad tänu selle maailmajao noteeritud äriühingute usaldusväärse ja täieliku avaliku finantsteabe hõlpsale kättesaadavusele. Seetõttu määratleti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum Põhja-Ameerika nende kolme tootja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmise põhjal, kes leiti olevat kolm suurimat lämmastikväetiste sektoris tegutsevat äriühingut, arvestades nende samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete (lämmastikväetised) omamaist müüki. Neid kolme tootjat peeti lämmastikväetiste alal tüüpilisteks ning nende müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit peeti samuti tüüpilisteks ehk sellisteks, mis selles ärisegmendis edukalt tegutsevatel äriühingutel tavapärasel juhul tekivad. Tuleb märkida, et miski ei osutanud asjaolule, et sellisel viisil määratletud kasumisumma ületas muude Ukraina tootjate poolt samasse kaupade üldkategooriasse kuuluvate toodete omamaisel turul müümisest teenitud kasumit.

(32)

Pärast teabe avaldamist väitis taotleja, et Põhja-Ameerika ja Ukraina turuolukord on oluliselt erinevad. Taotleja ei suutnud aga selgitada, milles see väidetav erinevus seisneb, ega põhjendada oma väiteid. Samuti ei suutnud ta arvutuste puhul soovitada ühtki muud asjakohast alust ning selle puudumisel tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(33)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk tegelikult makstud või makstava hinna alusel.

(34)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil ja samal kaubandustasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti kohandamiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohasel ja kontrollitud tõenditega toetatud juhul kohandati vastavalt ka veo-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude erinevusi.

(35)

Pärast teabe avaldamist väitis ühenduse tootjate liit, et muu hulgas olid ka Ukraina raudteetariifid vaatlusaluse toote vedamisel ühendusse eksportimiseks kunstlikult madalad ning et seega tuleks neid kohandada. Uurimisest aga ei selgunud, nagu oleksid Ukraina veokulud jäänud taotleja andmetes piisavalt kajastamata. Kõnealune väide tuli seetõttu tagasi lükata.

(36)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11, võrreldes kaalutud keskmist normaalväärtust ning kaalutud keskmist ekspordihinda.

(37)

Võrdlus andis dumpingumarginaaliks 38,2 %, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist.

(38)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 analüüsiti, kas dumpinguga seotud asjaolude muutusi saab põhjendatult pidada püsivat laadi muutusteks.

(39)

Sellega seoses märgiti, et taotleja suhtes praegu kohaldatav dumpingumarginaal kehtestati algse uurimise käigus, kasutades turumajandusliku kolmanda riigi tootjalt saadud andmete alusel kindlaks määratud normaalväärtust vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7. Käesolevas läbivaatamises arvutati normaalväärtus aga taotleja oma andmetega seotud teabe põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 1 kuni 6 pärast seda, kui Ukrainale oli antud turumajanduslik staatus (nõukogu määrusega (EÜ) nr 2117/2005 algmäärusesse tehtud muudatus).

(40)

Miski ei osutanud asjaolule, et käesoleva uurimise käigus taotleja suhtes kehtestatud normaalväärtuse või ekspordihinna taset ei oleks saanud pidada püsivat laadi tasemeks. Oleks saanud väita, et maagaasi kui peamise tooraine hinna areng võinuks normaalväärtust märkimisväärselt mõjutada. Siiski aga arvati, et hinnatõus pidi mõjutama kõiki turuosalisi ning seega ka nii normaalväärtust kui ekspordihinda.

(41)

Leiti, et taotleja ekspordihind ühendusse eksportimisel oli uurimisperioodi ajal sarnane hinnaga muudesse riikidesse eksportimisel, kuhu uurimisperioodil müüdi märgatavalt suuremaid koguseid.

(42)

Seega on põhjust arvata, et kuigi uurimisperioodil väljaselgitatud dumpingumarginaal põhineb suhteliselt väikestel taotleja poolt ühendusse eksporditud kogustel, on väljaselgitatud dumpingumarginaali aluseks püsivat laadi muutunud asjaolud.

(43)

Kuna algses uurimises kehtestati tollimaks konkreetse summana tonni kohta, tuleks samamoodi toimida ka käesolevas uurimises. Praeguse dumpingumarginaali alusel arvutatud tollimaks peaks olema 47 eurot tonni kohta.

(44)

Tuletatakse meelde, et nagu kirjeldatud määruse (EÜ) nr 132/2001 põhjenduses 59, kasutati 2001. aastal kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga lõplike meetmete kehtestamisel kohaldatava lõpliku tollimaksu kindlaksmääramiseks kahjumarginaali. Nagu määruse (EÜ) nr 442/2007 artikli 1 lõikes 2 määratletud, sõltub praegu kohaldatav tollimaks konkreetsest tootetüübist ning ulatub 29,26 eurost tonni kohta kuni 33,25 euroni tonni kohta.

(45)

Kuna praeguse dumpingumarginaali põhjal arvutatud tollimaks on suurem kui praegune tollimaks, tuleks läbivaatamine lõpetada, ilma et muudetakse taotlejale kohaldatava tollimaksu taset, mis peaks jääma algses uurimises kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu tasemele.

(46)

Taotleja väljendas huvi hinnakohustuse pakkumise vastu, aga ei suutnud algmääruse artikli 8 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul esitada piisavalt põhjendatud hinnakohustuse pakkumist. Seega ei saanud komisjon ka ühegi hinnakohustusega nõustuda. On arvesse võetud, et paljude probleemide keerukus, nimelt 1) vaatlusaluse toote hinna kõikumine, mis eeldab miinimumhindade mingis vormis indekseerimist, samas kui hinna kõikumist ei saa piisavalt põhjendada peamise kuluartikliga ja 2) vaatlusaluse toote konkreetne turuolukord (mh piiratud import käesoleva läbivaatamise objektiks olevalt eksportijalt), viitavad vajadusele kaaluda, kas hinnakohustus koos indekseeritud miinimumhinna ja kvantitatiivse laega oleks toimiv lahendus.

(47)

Nagu eespool kirjeldatud, ei suutnud taotleja selle keeruka olukorra tõttu ettenähtud tähtaja jooksul koostada vastuvõetavat hinnakohustuse pakkumist. Eespool nimetatut arvesse võttes arvab komisjon, et taotlejal tuleks erandkorras võimaldada esitada oma hinnakohustuse pakkumine pärast eespool nimetatud tähtaega, aga hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

(48)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti katkestada käsilolev läbivaatamine ning säilitada taotleja valmistatud vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtiv dumpinguvastane tollimaks. Kõigile osalistele anti võimalus esitada oma märkusi. Märkused võeti arvesse, kui need olid põhjendatud ja põhinesid tõenditel,