28.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 55/6

(1)

Komisjon kehtestas määrusega (EÜ) nr 994/2007 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”), Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi (edaspidi „FeSi”) impordi suhtes, mis kuulub praegu CN-koodide 7202 21 00, 7202 29 10 ja 7202 29 90 alla.

(2)

Pärast nende oluliste faktide ja kaalutluste teatavaks tegemist, mille põhjal oli otsustatud kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed (edaspidi „esialgsete järelduste teatavakstegemine”), esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(3)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist jätkas komisjon oma uurimist ühenduse huve silmas pidades ja tegi nende andmete analüüsi, mis sisaldusid mõnelt ühenduse kasutajalt küsimustikule saadud vastustes.

(4)

Ajutise määruse põhjenduses 166 võttis komisjon endale kohustuse enne lõplike otsuste tegemist analüüsida veel ajutiste meetmete mõju kasutajate olukorrale ja teha seda üksikasjalikumalt.

(5)

Selle eesmärgiga võttis komisjon ühendust ligikaudu 500 ühenduses asuva valukojaga ning saatis neile kas otse või ühenduste kaudu küsimustikud, sest kasutava tootmisharu see kategooria ei olnud enne ajutiste meetmete kehtestamist ilmutanud erilist huvi praeguse menetluse vastu. Lisaks paluti kõiki esialgses etapis koostööd teinud terasetootjaid anda lisateavet, et komisjon saaks analüüsida ajutiste meetmete võimalikku mõju nende tegevusele.

(6)

Küsimustiku vastused laekusid vaid seitsmelt valukojalt ning lisateavet saadi kaheksalt terasetootjalt. Kõik seitse valukoda ning kolm ettevõtet terasetootjate seast esitasid vajaliku teabe põhjaliku analüüsi tegemiseks ajutiste meetmete mõju kohta nende majanduslikule olukorrale.

(7)

Arvestades keerukat olukorda, milles tegutses uurimisperioodi ajal Hiina eksportiv tootja, kellele oli võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, paluti lõplike järelduste tegemiseks lisateavet. Pealegi, nagu ajutise määruse põhjenduses 49 märgitud, uuriti põhjalikumalt ka Hiina eksportiva tootja ferrosiliitsiumi tootmisega seotud kulusid, sest ta ostis elektrit seotud tarnijalt.

(8)

Arvestades eespool esitatut, tehti kolm lisakontrollkäiku järgmiste äriühingute valdustesse:

(9)

Huvitatud isikute esitatud suulised ja kirjalikud seisukohad vaadati läbi ja vajaduse korral tehti järeldustes vastavad muudatused.

(10)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast, Egiptusest, Kasahstanist, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt pärit ferrosiliitsiumi impordi suhtes ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada oma märkused teatava ajavahemiku jooksul.

(11)

Siinkohal meenutatakse, et dumpingut ja kahju käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2005 kuni 30. septembrini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamisega seotud suundumuste osas analüüsis komisjon andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

(12)

Nagu ajutise määruse põhjendustes 15 ja 16 viidatud, väitis mitu eksportijat, et räbu, mis sisaldab märkimisväärselt vähem kui 45 % räni, st madala puhtuseastmega FeSi, tuleks samasuguste füüsikaliste põhiomaduste ja samade põhikasutajate puudumise tõttu uurimisest välja jätta. Komisjon võttis endale ülesandeks küsimust selgitada. Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist saadi mitmelt huvitatud isikult selle küsimuse kohta lisamärkusi.

(13)

Kõigepealt märgitakse sellega seoses, et käesoleva uurimise vaatlusalune toode viitab ferrosiliitsiumile, mis sisaldab vähemalt 4 % rauda ning rohkem kui 8 % ja vähem kui 96 % räni. Uurimine näitas ka, et alla 45 % ränisisaldusega räbu saab kasutada terasetööstuses brikettidena, nagu seda tehakse ferrosiliitsiumiga, mille ränisisaldus on üle 45 %. Seepärast võib järeldada, et kõnealusel räbul on samasugused füüsikalised põhiomadused ning et see FeSi tüüp ja teised suurema ränisisaldusega FeSi tüübid on omavahel asendatavad. Eespool esitatu põhjal kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 16 esitatud esialgsed järeldused selle kohta, et madala puhtuseastmega ferrosiliitsiumit tuleb pidada vaatlusaluseks tooteks.

(14)

Üks sõltumatu importija väitis, et ülipeen FeSi pulber ränisisaldusega 15 % ja 45 % tuleks käesoleva uurimise toodete hulgast välja jätta. Siiski ei ole ülipeene FeSi pulbri käesolevast uurimisest välja jätmine õigustatud, eelkõige seepärast, et vaatlusaluse toote määratlus hõlmab 15 % ja 45 % ränisisaldusega ferrosiliitsiumi. Pealegi ei esitanud kõnealune importija pärast ärakuulamist hoolimata komisjoni palvest ühtegi tõendit, mis tema väidet kinnitaks. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(15)

Kuna vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 17.

(16)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist kordas üks Hiina eksportiv tootja oma märkusi, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 26 ja mis käsitlesid tema varade hinnangulise kasuliku tööea muutust. Siiski ei esitanud eksportiv tootja ühtki uut varasemates uurimise etappides veel esitamata põhjendust, mis toetaks tema väidet, et ajutise määruse põhjenduses 23 kirjeldatud turumajanduslikku kohtlemist käsitlev olukord ei pea paika.

(17)

Kuna turumajandusliku kohtlemise kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 18–26.

(18)

Kuna individuaalse kohtlemise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 27–31.

(19)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et Norra ei ole asjakohane võrdlusriik elektrile tehtavate suurte kulutuste tõttu, mis väidetavalt ei ole maailma tööstuse seisukohast tüüpilised, ning erinevuste tõttu tooraine kättesaadavuses võrreldes Hiina tootjatega. Eksportiv tootja väitis ka, et Norra tootjad müüvad peamiselt eksportturgudele, sest enamik nende omamaisest tarbimisest toimub suletud turul ning et Norra tootjad keskendusid suures osas spetsiaalse kvaliteediga ferrosiliitsiumile, samal ajal kui Hiina eksportivad tootjad valmistasid uurimisperioodil üksnes standartkvaliteediga tooteid. Selle põhjal taotles eksportiv tootja Norra normaalväärtuse kohandusi.

(20)

Tuleb märkida, et kuigi see vastab tõele, et Norra tootjad müüvad omamaise turu suuruse ja sealsete konkurentsitingimuste tõttu suuri koguseid eksporditurgudel, peetakse Norrat sobivaks võrdlusriigiks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 35.

(21)

Äriühingu teiste väidete kohta leiti, et Hiina tootjate tootmiskuludes oli elektri osatähtsus märkimisväärselt suurem kui Norra äriühingute puhul. Lisaks ei esitanud Hiina eksportija ühtki tõendit selle kohta, et elektrihind on Norras kõrgem või et väidetav raskus tooraine kättesaadavusega mõjutaks Norra normaalväärtust. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(22)

Siiski leiti, et puhtuseastme poolest erinevad Norra tootjate Norras müüdava FeSi tüübid neist, mida eksporditakse Hiinast ühendusse. Seepärast leiti, et kohandus on õigustatud, nagu allpool põhjenduses 25 selgitatud.

(23)

Kuna muid märkusi võrdlusriigi kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 32–36.

(24)

Kuna märkusi normaalväärtuse kindlaksmääramiseks rakendatava metoodika kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 37–47.

(25)

Üks Hiina eksportiv tootja, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, väitis, et normaalväärtus on valesti arvutatud, kuna see ei kajastanud Norras müüdava vaatlusaluse toote ja Hiinast eksporditava samasuguse toote tüüpide erinevusi. Pärast selle väite uurimist leiti, et on asjakohane normaalväärtus uuesti arvutada, et võtta arvesse füüsikaliste omaduste erinevusi Norra omamaisel turul müüdavate tootetüüpide ja Hiinast ühendusse eksporditavate tootetüüpide vahel. Normaalväärtus arvutati tootetüübi alusel kohandustega titaani lisandi ja FeSi sisalduse osas tootetüüpide puhul, mis ei olnud omavahel otse võrreldavad.

(26)

Ainuke Hiina eksportiv tootja, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, kuulub ühte väga suurde Hiina kontserni, millesse kuulub peaaegu sada eri tööstussektorites tegutsevat seotud äriühingut. Kontserni keeruka struktuuri tõttu ning FeSi tootmise ja müügiga seotud äriühinguid puudutavate konsolideerimismeetmete tõttu paluti kontserni kohta ajakohastatud andmeid, mida seejärel uuriti. Lisaks oli ajutise määruse põhjenduses 49 ette nähtud, et elektri tootmise ja müügiga seotud kulusid uuritakse põhjalikumalt.

(27)

Lisauurimine näitas, et eksportiva tootja elektri ostuhind ostmisel seotud tarnijalt tuli tagasi lükata, kuna see ei võimaldanud kõigi elektri tootmisel tekkinud kulude katmist. Lisaks kohandati eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulusid, et võtta arvesse vaatlusaluse toote tootmisega seotud rahaliste kulutuste täit summat. Uurimine näitas tõepoolest, et osa neist kuludest olid kandnud seotud isikud ning neid ei olnud esialgse normaalväärtuse arvutamisel arvesse võetud.

(28)

Olles algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt teinud eespool nimetatud kulude kohandused, leiti, et ühendusse ekspordiks müüdava vaatlusaluse toote ühegi tüübi omamaised müügihinnad ei olnud kasumlikud. Seetõttu tuli kõnealuse äriühingu puhul määrata arvestuslik normaalväärtus. Normaalväärtus arvutati äriühingu enda tootmiskulude põhjal, lisades müügi-, üld- ja halduskulude kohandatud summad, nagu eespool kirjeldatud. Kuna äriühingul puudusid kasumlikud tehingud ja puudus ka võimalus kasutada teiste Hiina eksportivate tootjate kasumeid sama toodete üldkategooria toodete puhul, kohaldati algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt normaalväärtuse arvutamisel 5 % suurust kasumimarginaali. Kõnealune marginaal vastab sellele, mida kasutati endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja normaalväärtuse arvutamiseks, nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 45. Ei esitatud teavet selle kohta, et kõnealune kasumisumma ületaks muude eksportijate või tootjate tavapäraselt saadud müügikasumit Hiina turul sama üldkategooria toodete puhul.

(29)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Egiptuse tootja, et kui normaalväärtus määratakse kindlaks arvestusliku väärtuse põhjal, tuleks kasutada madalamat kasumimarginaali kooskõlas sellega, mida kasutati endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja puhul.

(30)

Tuleb märkida, et arvestuslikud normaalväärtused määrati kooskõlas ajutise määruse põhjendustes 43–45 esitatud metoodikaga. Kasutatud kasumimarginaal peegeldab Egiptuse turuolukorda ja seda on kohaldatud kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatava osa nõuetega. Järelikult põhines kohaldatud marginaal eksportiva tootja enda tegelikul kasumlikul samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus uurimisperioodil. Algmääruses ei ole ette nähtud kõnealuse kasumitaseme asendamist muu tasemega, nagu soovitas asjaomane äriühing. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(31)

Kuna Kasahstani puhul normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 51.

(32)

Kuna endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi puhul normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 52.

(33)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks Venemaa eksportiv tootja, et normaalväärtuse arvutamisel kohaldatud vahetuskursid ei olnud vastavuses tegeliku müügiajaga. Pärast kontrollimist leiti, et väide on põhjendatud, ning arvutust parandati vastavalt.

(34)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist vaidlustas üks Venemaa eksportiv tootja oma energiakulude kohanduse, väites et Venemaa ametiasutuste kehtestatud energiahinnad ei ole kohustuslikud, vaid pigem soovitava iseloomuga. Seda põhjendati äriühingu väitega, et ta oli maksnud soovitatust kõrgemat hinda ja et tema elektritarnija oli kasumis. Äriühing väitis ka, et elektritarnija on üks vähestest Venemaa sõltumatutest elektritarnijatest, kes ei kuulu Venemaa ühendatud elektrisüsteemi ja seepärast ei ole kõnealune tarnija seotud ühegi ristsubsideerimistavaga, mida on rõhutatud ajutises määruses viidatud OECD aruandes.

(35)

Arvestades äriühingu esitatud põhjendatud väiteid elektri kohta, leitakse, et elektrikulude kohandus tuleks tema normaalväärtuse lõplikul arvutamisel jätta tegemata.

(36)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist juhtis üks Hiina eksportiv tootja tähelepanu sellele, et tema ekspordihinna arvutamisel oli kohaldatud uurimisperioodi lõpus kehtinud euro ja RMB vahetuskurssi, mistõttu vahetuskursi väärtus oli liiga suur. Äriühing soovitas kasutada selle asemel uurimisperioodi keskmist vahetuskurssi. Pärast selle väite uurimist on otsustatud, et tuleks kasutada selle kuu keskmist vahetuskurssi, mille jooksul toimusid tegelikud müügitehingud.

(37)

Kuna Hiina ekspordihindade kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 55–56.

(38)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Egiptuse eksportiv tootja, et ühendusse suunatud eksporditehingute suhtes kohaldatud vahetuskursside puhul ning samuti vaatlusaluse toote mõne tüübi ekspordi kaalutud keskmise netoväärtuse kindlaksmääramise puhul esineb vigu. Leiti, et need väited on põhjendatud ning ekspordihindu parandati vastavalt.

(39)

Kuna Kasahstani ekspordihindade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 58.

(40)

Kuna endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ekspordihindade kohta märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 59.

(41)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks Venemaa eksportiv tootja, et temaga seotud EÜ importija kasumimarginaal, mida kasutati algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt ekspordihinna kindlaksmääramisel, oli liiga suur. Tuletatakse meelde, et esialgses etapis kasutati ekspordihinna arvutamiseks asjaomase seotud importija kasumit. Siiski peaks institutsioonide järjekindla tava kohaselt kasutatava kasumi summa põhinema sõltumatute importijate saavutatud kasumil. Nimetatud asjaolude tõttu tuli esialgses etapis kasutatud kasumimarginaali korrigeerida. Selle muudatuse tulemusel suurenes kasutatud kasum veidi – vastupidi äriühingu väitele, nagu oleks kasumi tase olnud liiga kõrge.

(42)

Pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist väitis üks teine Venemaa eksportiv tootja, et tema ekspordihinna esialgne arvestus ei olnud õige, sest Briti Neitsisaartel asuva temaga seotud kaubandusettevõtja müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja samuti transpordikulud arvestati maha esimese sõltumatu tarbija suhtes kohaldatud hinnast, et saada tehasest hankimise tasandi hind. Äriühing väitis, et kaubandusettevõtja on tegelikult valmistaja müügiosakond. Mõlemad äriühingud on ühtse kontrolli all ja nad täidavad üksteist täiendavaid ülesandeid, mis tavaliselt oleksid üheainsa juhtimisstruktuuri vastutusalas. Lisaks rõhutati, et kaubandusettevõtja ei kauple ühegi teise tootega. Selle põhjal väitis äriühing, et tehasest hankimise tasandi hinna kindlaks tegemiseks on tehtud liiga suuri mahaarvamisi. Sellega seoses tehti kindlaks, et kaubandusettevõtja oli väljastanud ühenduse tarbijatele arved ning kaubandusettevõtja oli saanud ühenduse tarbijatelt maksed. Lisaks tuleb märkida, et seotud kaubandusettevõtja tehtud müük oli hinnalisandiga. Ka näitasid kaubandusettevõtja raamatupidamisandmed, et ta kandis müügi-, üld- ja halduskulud. Äriühing ei tõestanud, et need kulud ei olnud muu hulgas tekkinud vaatlusaluse toote müügil ühendusse. Sellest tulenevalt lükati äriühingu väide tagasi. Nii nagu eelmises põhjenduses nimetatud muudatuse puhul kasumi taseme kohta, mida kasutati ekspordihinna arvutamisel teise Venemaa eksportiva tootja puhul, tuli ka esialgses etapis kasutatud kasumimarginaali korrigeerida. Selle muudatuse tulemusel vähenes kasutatud kasum veidi.

(43)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Egiptuse eksportiv tootja, et tema puhul tuleks võimaldada omamaisel turul müüdud vaatlusaluse toote tootmises kasutatud imporditud tooraine tollimaksude maksmise korrigeerimist.

(44)

Vastusena sellele tuleb meenutada, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt tehakse kohandus samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduva materjali mis tahes impordimaksude või kaudsete maksudele vastava summa ulatuses, kui toode on ette nähtud eksportivas riigis tarbimiseks, ning neid ei koguta või need tagastatakse EÜsse eksporditud vaatlusaluse toote puhul.

(45)

Ühe tooraine puhul, mida kasutati omamaisel turul müüdud vaatlusaluse toote tootmiseks, impordimaksude korrigeerimise taotlus rahuldati, sest tõestati, et imporditud ja Egiptuses müüdud vaatlusaluses tootes füüsiliselt sisalduva tooraine eest olid makstud asjakohased tollimaksud. Siiski tuli korrigeerimise taotlus kahe teise imporditud tooraine puhul tagasi lükata, sest uurimises tuvastati, et uurimisperioodil kasutati kogu selline import vaatlusaluse toote ekspordiks. Äriühing ei tõestanud, et ta oleks uurimisperioodil maksnud imporditollimakse, mis oleks seejärel hüvitatud ja järelikult tulenenud omamaisel turul müüdud samasugusest tootest.

(46)

Üks Egiptuse eksportiv tootja taotles kaubandustasandi kohandamist, mis põhineb omamaise turu ja ekspordituru müügi väidetavatel erinevustel. Äriühing väitis, et omamaisel turul toimus kogu müük lõppkasutajatele, kuna ühendusse suunatud müük toimus turustajatele. Äriühing esitas selle kohta teavet ja nõudis, et käesoleva määruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt tuleks teha erikohandus.

(47)

Sellega seoses tuleb märkida, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohast kaubanduse tasandi kohandamise taotlust saab kaaluda üksnes juhul, kui tõestatakse, et omamaise turu eri kaubandustasandite funktsioonide ja hindade vahel on olemas järjekindlad ja selged erinevused.

(48)

Käesoleval juhul tehti pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist kindlaks, et Egiptuses toimus kogu omamaine müük lõppkasutajale. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i kohaselt ei olnud võimalik omamaise ja ekspordimüügi kaubandustasandi erinevust kindlaks määrata, sest Egiptuse omamaisel turul puudusid asjaomased erinevad kaubandustasandid.

(49)

Olles äriühingu ühendusse suunatud eksportmüügi puhul analüüsinud äriühingu pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist tehtud märkusi, on leidnud kinnitust, et kogu müük oli suunatud turustajatele. Algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt uuriti, kas on põhjusi teha äriühingu taotletud kaubandustasandi erikohandus tema enda andmete alusel.

(50)

Siiski leiti, et äriühingu esitatud andmed ei olnud asjakohaseks aluseks, et teha erikohandus. Arvestades, et algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunktis i on sätestatud, et „kohanduse ulatus põhineb kõnealuse erinevuse turuväärtusel”, leiti, et kui on võimalik näidata, et ühenduse turul on müügi puhul eri liiki tarbijatele olemas hinnaerinevus, võib seda samuti pidada asjakohaseks aluseks erinevuse turuväärtuse määramisel algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti ii kohaselt. Sellega seoses uuriti teavet, mis oli saadud mitmesugustelt huvitatud isikutelt ühenduses nende müügi kohta eri liiki tarbijatele. Leiti, et ühenduse turul esinesid hinnaerinevused, kui ühenduse tootmisharu müüs eri liiki tarbijatele (käesoleval juhul uuriti lõppkasutajate ja turustajate suhtes kohaldatud hindu). Leiti, et seepärast tuleks teha Egiptuse eksportija normaalväärtuse suhtes erikohandus, mis võrdub nimetatud hinnaerinevusega.

(51)

Pärast nende asjaolude ja kaalutluste lõplikku teatavaks tegemist, mille alusel kavatseti soovitada lõplike meetmete kehtestamist, väitis üks Venemaa eksportija, et jätta temale võimaldamata taotletud kaubandustasandi kohandust on diskrimineeriv, sest ühele Egiptuse eksportijale on samalaadne kohandus võimaldatud. Venemaa eksportija väite puhul leiti, et sellise kohanduse tegemiseks puudub põhjendus. Äriühingu esitatud kontrollitud andmete põhjal puudub Venemaa turul järjekindel hindade erinevus FeSi müügi puhul eri kaubandustasanditel. Selle põhjal ei olnud kohandus algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d alapunkti i alusel õigustatud.

(52)

Kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 61–63, välja arvatud eespool põhjenduses 50 nimetatud kohandus.

(53)

Esialgsele etapile järgnenud täiendav analüüs kinnitas, et Venemaa koostöö taset oli hinnatud valesti. Tegelikult oli koostöö ligikaudu 100 %-line, kuid väära hinnangu kohaselt oli see 32 % (vt ajutise määruse põhjendus 76). Seetõttu tuleks dumpingu jääkmarginaal kehtestada kõrgeima dumpingumarginaaliga äriühinguga samal tasemel (mitte esialgses etapis kasutatud metoodika kohaselt, st kõrgeima dumpingumarginaaliga kõige tüüpilisema tooteliigi kaalutud keskmise dumpingumarginaali tasemel).

(54)

Arvestades, et muid märkusi dumpingumarginaali arvutamise üldmetoodika kohta ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 64–68 (välja arvatud eespool põhjenduses 46 kirjeldatud muudatuse osas).

(55)

Äriühingute puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, võrreldi iga ühendusse eksporditava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(56)

Selle põhjal on kehtestatud järgmised lõplikud dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata):

(57)

Üleriigilise dumpingumarginaali kehtestamise alus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 71. Arvestades eespool kirjeldatud muudatusi Hiina normaalväärtustes ja ekspordihindades, on kohandatud ka üleriigilist marginaali ja see tuleks nüüdsest kehtestada tasemel 55,6 % CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata.

(58)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist esitas üks Egiptuse äriühing kaebuse dumpinguvastase tollimaksu arvutamise kohta asja täpsustamata. Vastusena tuleks märkida, et äriühing ei ole oma märkusi põhjendanud. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(59)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(60)

Koostöö puudumise tõttu kehtestati üksnes üleriigiline dumpingumarginaal. Lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on 37,1 %.

(61)

Koostööd tegev eksportiv tootja on ainus teadaolev FeSi tootja endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

(62)

Kaks koostööd tegevat Venemaa eksportivat tootjat on ainsad teadaolevad FeSi tootjad Venemaal. Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(63)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et kahju hindamine ei peaks toimuma mitte koondalusel, vaid äriühingute kaupa, arvestades asjaolu, et erinevad ühenduse tootjad on väidetavalt esitanud kahju kohta lahknevaid andmeid.

(64)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 peab kahju uurimine hõlmama ühenduse tootmisharu olukorda mõjutanud asjaomaste tegurite hindamist. Algmääruse artiklis 4 esitatud mõiste „ühenduse tootmisharu” määratluse kohaselt on tegemist kõikide ühenduse tootjatega, kes toodavad samasuguseid tooteid, või selliste ühenduse tootjatega, kelle toodang ühtekokku moodustab olulise osa ühenduse kogutoodangust. Eelnimetatu põhjal on selge, et kahju kindlaksmääramisel tuleb vaadelda ühenduse tootmisharu tervikuna, mitte iga ühenduse tootja individuaalset olukorda.

(65)

Eespool esitatud asjaolusid arvestades lükati väited tagasi ja käesolevaga kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 78–80.

(66)

Üks huvitatud isik väitis, et komisjon ei esitanud ajutises määruses olulist teavet kahju analüüsi kohta, nimelt FeSi nõudluse jaotumist kuude lõikes ja hinnasuundumusi ELi turul, sealhulgas ühenduse tootmisharu hinna ja kulude arengu kohta.

(67)

Algmääruses ei nõuta ühenduse tootjatelt ega teistelt huvitatud isikutelt vaatlusperioodi kohta andmeid kuu kaupa. Ollakse seisukohal, et see tooks kõikidele huvitatud isikutele kaasa põhjendamatu koormuse ning dumpingu ja kahju uurimise puhul on üldiseks tavaks küsida andmeid aasta kohta. Pealegi ei esitanud kõnealune isik mingeid tõendeid, mis oleksid kinnitanud, et konkreetse kahju hindamise puhul oleks vaja analüüsi kuude lõikes. Ajutise määruse põhjendustes 81, 85, 96 ja 97 esitatud tabelites on piisavalt teavet ühenduse tarbimise, ühenduse turul kehtivate hindade ja kasumi kohta ning seega ka ühenduse tootmisharu kulude arengu kohta vaatlusperioodil. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(68)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju hindamisel ei tohiks Venemaalt pärit importi kumuleerida Hiinast pärit impordiga, sest väidetavalt ei kehtinud nende riikide impordi puhul ühenduse turul samad konkurentsitingimused. Eelkõige väitis kõnealune isik, et i) suurem osa Hiina eksportivatest tootjatest tegutseb mitteturumajanduslikes oludes; ii) Venemaa äriühingud müüvad seotud äriühingute kaudu, kuid Hiina eksportivad tootjad müüvad otse sõltumatutele tarbijatele; iii) Hiina äriühingutele seatud dumpingu ja hinna allalöömise marginaalid on Venemaa äriühingutega võrreldes märgatavalt kõrgemad ja iv) Hiina eksportivad tootjad tungivad üha aktiivsemalt ELi turule: 2006. aasta esimese kuue kuu jooksul oli nende turulejõudmine 50 % kõrgem kui Venemaa äriühingute puhul.

(69)

Vastuseks esimesele väitele võib öelda, et see asjaolu, et suurem osa Hiina eksportivatest tootjatest tegutseb mitteturumajanduslikes oludes, ei kuulu nende põhjuste hulka, mille alusel algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt võiks rakendada dekumulatsiooni. Asjaolu, kas vaatlusalune toode on omamaisel turul toodetud turumajanduse tingimustes või mitte, ei ole impordi kumulatsiooni seisukohast oluline.

(70)

Vastuseks teisele väitele, mille kohaselt on müügikanalites erinevusi, tuleb märkida, et isegi juhul, kui Venemaa eksportivad tootjad kasutasid seotud äriühinguid, müüakse nii Hiinast kui ka Venemaalt imporditud samasuguseid tooteid ühenduses samadele lõpptarbijatele, st kasutajatele ja turustajatele.

(71)

Kolmanda väite puhul, mis puudutab dumpingu ja hinna allalöömise marginaale, tuleb märkida, et mõlema riigi puhul on dumpingumarginaalid kehtestatud miinimumtasemest kõrgemana, nii nagu on nõutud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a, samuti tuleb märkida, et hinna allalöömist täheldati mõlema riigi puhul.

(72)

Viimase väite kohta, mis on seotud impordimahtudega, võib öelda, et Venemaalt (ja Hiinast) pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu, nii nagu on sätestatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a, kuna uurimisperioodi jooksul moodustas see vastavalt 18 % ja 21 %.

(73)

Kõiki eespool nimetatud asjaolusid arvesse võttes ei ole Venemaalt pärit impordi dekumuleerimine põhjendatud ja väide lükatakse tagasi.

(74)

Teine huvitatud isik väitis, et komisjon ei analüüsinud asjaomastest riikidest imporditud toodete konkurentsitingimusi ning nõudis, et Egiptusest pärit dumpinguhinnaga impordi mõju tuleks seetõttu hinnata eraldi.

(75)

Ajutise määruse põhjendustes 83 ja 89 on kirjas, et imporditud toodete konkurentsitingimusi analüüsiti toote sarnasuse ja eksportijate käitumise sarnasuse seisukohast (st impordimahtude olulisus, imporditud koguste hinnatase ja selle areng, hindade allalöömine ühenduse tootmisharus ja müügikanalite sarnasus). Analüüsi kaudu selgus, et tingimused asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes kumulatiivse hindamise rakendamiseks on täidetud. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata ja kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 84.

(76)

Üks Egiptuse eksportiv tootja esitas samuti väite, et tema poolt uurimisperioodil imporditud piiratud kogus ei põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ja seepärast tuleks tema olukorda hinnata teistest eraldi. Selle kohta tuleb märkida, et algmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnatakse dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule kumulatiivselt, kui – muu hulgas – igast uuritavast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu. Kuna Egiptusest pärit impordi turuosa ulatus uurimisperioodil 3,7 %-ni, ei saa seda pidada tähtsusetuks algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(77)

Arvestades, et mingeid muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 82–89.

(78)

Üks huvitatud isik väitis, et ajutises määruses esitatud hinna allalöömise marginaale tuleks vähendada 3–5 % võrra, et see kajastaks „kohalikku päritolu” FeSi-d, kuna ühenduse terasetootja maksis väidetavalt kohalikku (ELi) päritolu materjali eest kõrgemat hinda usaldusväärsuse, kvaliteedi ja tarnetähtaegadest kinnipidamise põhjendusega.

(79)

Ajutise määruse põhjendustes 38 ja 87–89 on selgitatud ühenduse tootmisharu kehtestatud hindade ja asjaomaste eksportijate hindade võrdluse aluseid. Võrdlemisel võeti arvesse vaatlusaluse toote mitmeid omadusi, mida on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 13. Mis puutub usaldusväärsusse ja tarnetähtaegadest kinnipidamisse, siis ei leitud uurimise käigus ei lisatasu maksmist ega ka kõnealuse potentsiaalse konkurentsieelise loomist terasetootjatelt ühenduse tootmisharule makstava hinna kaudu. Pealegi ei esitanud kõnealune huvitatud isik mingeid tõendeid oma väite kinnituseks ja seetõttu tuli see tagasi lükata.

(80)

Teatavad huvitatud isikud seadsid kahtluse alla ajutise määruse põhjenduses 93 kasutatud metoodika, mille alusel arvutati ühenduse tootmisharu tootmisvõimsust. Eelkõige soovitasid nad tootmisvõimsuse arvutamisel arvesse võtta hooldustöödega seotud seisakuid ja elektrikatkestusi ning mitte kasutada ajutise määruse kohast „teoreetilist nominaalmahtu”.

(81)

Uurimise käigus selgus, et kõik masinate hoolduse tõttu toimunud seisakud ja elektrikatkestused ühenduse tootmisharus olid juhuslikku laadi ega esinenud vaatlusperioodil regulaarselt. Tuleks märkida, et isegi juhul, kui tootmisvõimsuse näitajaid korrigeerida, nagu kõnealused huvitatud isikud soovitasid, jäävad tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendusastet kajastavad suundumused samaks. Samaks jääb ka järeldus selle kohta, et ühenduse tootmisharule on tekitatud olulist kahju. Sellest tulenevalt tuleb tagasi lükata nõue rakendada tootmisvõimsuse arvutamiseks teist meetodit.

(82)

Eespool esitatud asjaolusid arvestades kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 107–110 esitatud järeldust, et ühenduse tootmisharule on tekitatud olulist kahju.

(83)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguhinnaga impordi põhjusliku seose hindamine ei peaks toimuma mitte koondalusel, vaid äriühingute kaupa, arvestades asjaolu, et erinevad ühenduse tootjad on väidetavalt esitanud erinevaid põhjuslikke tegureid.

(84)

Nagu juba märgitud eespool kahju käsitlevas põhjenduses 64, ei ole algmääruse artikli 3 lõigete 5–7 kohaselt õiguslikku alust, mis lubaks põhjuslikku seost hinnata ühenduse tootmisharusse kuuluvate üksikute ühenduse tootjate kaupa. Ühenduse tootmisharu mõiste on määratletud algmääruse artiklis 4 ja selle kohaselt on tegemist kõikide ühenduse tootjatega, kes toodavad samasuguseid tooteid, või selliste ühenduse tootjatega, kelle toodang ühtekokku moodustab olulise osa ühenduse kogutoodangust.

(85)

Meenutatakse, et asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusperioodil märkimisväärselt. Samuti langesid selgesti ajaliselt kokku dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemine. Ühenduse tootmisharu ei saanud tõsta oma müügihindu kõigi kulude katmiseks vajalikule tasemele, sest dumpinguhinnaga import lõi ühenduse tootmisharu müügihinnad uurimisperioodil alla.

(86)

Eelöeldut silmas pidades kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 112–114 esitatud järeldused.

(87)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et FeSi puhul on tegemist maailmaturu kaubaga ja selle turuhinnad kujunevad terasetööstuse kõikuva nõudluse alusel ega ole kulupõhised.

(88)

Turumajanduse ja tavapäraste turutingimuste puhul moodustub hind enamasti teatava turul oleva toote nõudmise ja pakkumise alusel. Siiski on võimalikud ka muud tegurid, näiteks madala hinnatasemega dumpinguhinnaga import, mis etendab hinnataseme kujunemises olulist rolli. Käesoleval juhul näitas uurimine, et FeSi hinnakujundusmehhanisme mõjutas olulise mahuga dumpinguhinnaga import. Kindlasti võib nõustuda, et maailmaturu – eelkõige terasetööstuse – nõudlus FeSi järele mõjutas hinnakujundust vaatlusperioodi teatavates ajavahemikes, kuid olemasolevate andmete põhjal on näha, et oli ka ajavahemikke, kus FeSi lepingulised hinnad langesid vaatamata kasvavale nõudlusele.

(89)

Samad huvitatud isikud esitasid andmed ELi toorterase ja roostevaba terase toodangu ja FeSi hetkehindade arengu kohta alates 2002. aastast. Nende andmete põhjal tegid kõnealused huvitatud isikud järelduse, et FeSi hinnad saavad põhineda üksnes nõudlusel (eelkõige terasetootjate nõudlusel). Selle teabe analüüsimisel leidis kinnitust põhjenduses 88 esitatud järeldus, st asjaolu, et isegi ühenduse tasandil FeSi hinnad teatavatel ajavahemikel langesid, kuigi terasetööstusest tulenev nõudlus kasvas.

(90)

Seetõttu tuleb tagasi lükata väide, et FeSi madal hinnatase oli tingitud nõudlusest, mitte dumpinguhinnaga impordist.

(91)

Üks huvitatud isik väitis, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju on tingitud üksnes ühenduse tootjate konkurentsivõime väidetavast puudumisest, mitte dumpinguhinnaga impordist. Eelkõige tsiteeris see huvitatud isik töödokumenti, (3) kus toorainet ja energiat nimetati ELi metallitööstuse kõige tähtsamateks konkurentsivõime teguriteks.

(92)

Nimetatud töödokumendi analüüs näitas aga, et tekstis ei ole esitatud ühtki järeldust, mis viitaks Euroopa ferrosulamitööstuse konkurentsivõime puudumisele. Vastupidi, kõnealuses töödokumendis osutatakse, et ferrosulamitööstuse tootjad „seisavad silmitsi üha kasvava impordiga sellistest kolmandatest riikidest nagu Hiina, Venemaa, Ukraina, Brasiilia ja Kasahstan. See võib ohustada ELi ferrosulamitööstuse pikaajalist jätkusuutlikkust, kui kiiresti ei tagata võrdseid tingimusi kolmandatest riikidest pärit konkurentidega”. (4) Eespool esitatu põhjal lükati väide tagasi.

(93)

Sama huvitatud isik esitas veel väite, et enamik ühenduse tootjaid ei tootnud kasumit juba enne kahjustava dumpingu esinemist ühenduse turul. Seepärast ei olevat ühenduse tootmisharu kehv majanduslik olukord tingitud mitte dumpinguhinnaga impordist, vaid tundlikest kulustruktuuridest.

(94)

Nagu selgesti näha ajutise määruse põhjendusest 97, tootis ühenduse tootmisharu 2003. aastal kasumit maksueelse kasumimarginaaliga 2,3 % ja 2005. aastal tõusis see 2,7 %-ni. 2005. aastal aga toimus kasumlikkuses märgatav langus ja kahjum ulatus – 9,2 %-ni käibest. Kõige suurem kahjum, – 12,9 %, esines uurimisperioodil. Sellega seoses on asjakohane meenutada, et osa 2005. aastast kuulub uurimisperioodi alla. Sellest tulenevalt tuleb tagasi lükata väide, et ühenduse tootmisharu ei tootnud kasumit juba enne kahjustava dumpingu esinemist ühenduse turul.

(95)

Arvestades, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi kohta ei esitatud uusi märkusi, võib kinnitada ajutise määruse põhjenduses 121 esitatud järeldust, et kõnealune import ei ole ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oluliselt suurendanud.

(96)

Mitu huvitatud isikut kordas juba enne ajutiste meetmete kehtestamist esitatud väiteid, et ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustasid väidetavalt muud tegurid, mitte dumpinguhinnaga import. Neid väiteid käsitleti juba piisaval määral ajutises määruses. Täpsemalt: väiteid endale tekitatud olulise kahju kohta käsitleti ajutise määruse põhjendustes 134–136 ja väiteid terase nõudluse languse kohta põhjenduses 124. Kuigi nimetatud väidete toetuseks ei esitatud uusi andmeid, selgitatakse allpool veel kord ajutises määruses esitatud peamisi uuringutulemusi ja järeldusi.

(97)

Mitu huvitatud isikut väitis, et uurimisperioodil kindlaks tehtud olulise kahju on põhjustanud ühenduse tootmisharu kulude järsk suurenemine, eriti tooraine ja elektri puhul, ja ühe ühenduse tootja tootmisvõimsuse vähenemine.

(98)

Ühe ühenduse tootja väidetava tootmisvõimsuse vähenemise puhul tuleb meenutada, et tootmisvõimsuse näitajat korrigeeriti, nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 93, et seda konkreetset olukorda täiel määral arvesse võtta.

(99)

Kulude suurenemise kohta väitis ühenduse tootmisharu, et sulamitööstuses täheldatud kulude kasv tekib enamasti kogu maailma ulatuses ja mõjutab seega ühtviisi kogu maailma tööstust. Analüüsides peamiste kulukomponentide hinnasuundumusi vaatlusperioodi jooksul, leiti, et kulud on suurenenud (elekter, kvartsiit ja elektroodipasta). Uurimine näitas, et isegi juhul, kui kulude kasvu kompenseeriti osaliselt müügihinna tõstmisega, ei võimaldanud madala hinnatasemega dumpinguhinnaga import ühenduse tootmisharul kanda kulude kasvu kogu mõju üle müügihinda. Seetõttu võib kinnitada ajutise määruse põhjendustes 131–140 esitatud järeldused.

(100)

Mitu huvitatud isikut väitis, et ühel konkreetsel ühenduse tootjal oli probleeme elektritarnetega, mille tulemusena vähenes toodang aastatel 2005 ja 2006. Nad väitsid, et sellega oli täiel määral selgitatav ühenduse tööstusharu müügimahu langus ja kasumlikkuse vähenemine.

(101)

Nagu juba nimetatud eespool põhjenduses 84, analüüsitakse tekitatud kahju ühenduse tootmisharu kui terviku tasandil. Isegi juhul, kui selle tootjaga seotud andmed kahju hindamisel arvesse võtmata jätta, jäävad ülejäänud ühenduse tootmisharu suhtes täheldatud suundumused ülimalt negatiivseteks ja näitavad jätkuvalt olulist kahju. Seepärast tuli nimetatud väide tagasi lükata.

(102)

Arvestades analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi muude teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud nende mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, leitakse, et kõnealused muud tegurid ei kummuta tõsiasja, et hinnatud kahju tuleb seostada dumpinguhinnaga impordiga.

(103)

Eespool esitatut arvesse võttes tehakse järeldus, et FeSi dumpinguhinnaga import Hiinast, Kasahstanist, Egiptusest, endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist ja Venemaalt on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(104)

Arvestades, et selle kohta ei ole esitatud mingeid muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 137–140 esitatud järeldused.

(105)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et uurimisperioodi järgsel ajal on FeSi turg toibunud ja hinnad on väidetavalt saavutanud läbi aegade kõrgeima taseme. Ühenduse tootmisharul oleks seega võimalik jätkata tootmist ja suurendada kasumlikkust dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata. Lisaks väideti, et selliste meetmete kehtestamisest ei saaks kasu mitte ühenduse tootmisharu, vaid üksnes selliste kolmandate riikide eksportivad tootjad, keda dumpinguvastased meetmed ei puuduta.

(106)

Algmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse. Kättesaadava teabe kohaselt ongi FeSi hinnad uurimisperioodi järgsel ajal tõepoolest näidanud kasvutendentsi, kuid võib kindlalt väita, et samal ajal on kasvanud ka FeSi peamiste tootmissisendite kulud. Seetõttu ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharu on sel määral toibunud, et meetmete kehtestamine ei ole õigustatud. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(107)

Selle väite puhul, mille kohaselt ei saaks meetmete kehtestamisest kasu mitte ühenduse tootmisharu, vaid üksnes selliste kolmandate riikide eksportivad tootjad, keda dumpinguvastased meetmeid ei puuduta, tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on korrigeerida dumpingu kaubandust moonutavat mõju ja taastada tõhus konkurents ühenduse turul. Samas ei takistata asjaomastest riikidest pärit impordi pääsu ühenduse turule, kus on tagatud kõikidele ettevõtjatele kasulik tõhus konkurents. Samal ajal saab ka ühenduse tootmisharu kasu tõhusa konkurentsi taastamisest ühenduse turul. Seda arvesse võttes leitakse, et väide on põhjendamata ja tuleb seetõttu tagasi lükata.

(108)

Arvestades, et selle kohta ei ole esitatud mingeid muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 143–149 esitatud järeldused.

(109)

Arvestades, et tarnijad ei ole pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist märkusi esitanud, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 150–152.

(110)

Üks huvitatud isik, kes impordib FeSi-d Hiinast ja tarnib seda peamiselt valukodadele, esitas väite, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine toob kaasa tõsiselt kahjuliku mõju rauavalutööstusele, mis viib selle tööstusharu ettevõtete sulgemiseni ja kaotab ühenduse turul töökohti.

(111)

Nagu rõhutatud edaspidi põhjenduses 115, hoolimata asjaolust, et koostöö valukodadega on olnud väga piiratud, näitas ajutiste meetmete kehtestamise järel tehtud täiendav uurimine, et meetmete kehtestamisel ei ole tõenäoliselt märkimisväärselt kahjulikku mõju valukodadele. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(112)

Arvestades, et selle kohta ei ole esitatud mingeid muid märkusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 153–158 esitatud järeldused.

(113)

Nagu rõhutatud eespool põhjendustes 3–5, uuriti täiendavalt ajutiste meetmete võimalikku mõju vaatlusalust toodet kasutava tööstuse olukorrale, eelkõige valukodadele ja terasetootjatele. Huvitatud isikutele saadeti üle 500 küsimustiku, kuid nende koostöö – nagu kirjeldatud eespool põhjenduses 5 – jäi väga tagasihoidlikuks.

(114)

Täiendav analüüs keskendus kahele peamisele kasutajarühmale: terasetootjatele ja valukodadele. Saadud täiendav teave kinnitas, et FeSi moodustab keskmiselt 0,7 % terasetootjate tootmiskuludest. Valukodade puhul oli see osa suurem (1,4 % tootmiskuludest).

(115)

Eespool esitatu põhjal ning arvestades asjaolu, et keskmine lõpliku tollimaksu määr on 23,4 %, ei ole meetmete märkimisväärne mõju tõenäoline, sest terasetööstuse puhul mõjutaks see majandustulemusi kõige enam 0,16 % ja valukodade puhul 0,33 %. Ka selle kõige mustema stsenaariumi korral tuleks arvestada seda kasu, mida toob kaubandusmoonutuste korrigeerimine ühenduse turu jaoks tervikuna. Pealegi, kui arvestada analüüsimisel asjaolu, et import asjaomastest riikidest moodustab ligikaudu 50 % ühenduse tarbimisest, siis oleks meetmete mõju vaatlusalust toodet kasutavale tööstusele märgatavalt väiksem.

(116)

Eespool nimetatut arvesse võttes kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendus 166.

(117)

Mitu huvitatud isikut väitis, et kuna varem kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel ei olnud väidetavalt oodatud parandavat mõju ühenduse tootmisharule, otsustasid ametiasutused 2001. aastal dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistada, vt komisjoni 21. veebruari 2001. aasta otsuse 2001/230/EÜ (millega lõpetatakse dumpinguvastane menetlus, mis käsitleb Brasiiliast, Hiina Rahvavabariigist, Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast ja Venezuelast pärit ferrosiliitsiumi importi) (5) põhjendust 129.

(118)

Kommenteerimata eespool kirjeldatud väite paikapidavust – algmääruses on nõutud, et otsused tehtaks asjakohase uurimise jooksul kogutud ja analüüsitud teabe põhjal, mitte varasemate uuringute alusel. Seetõttu ei ole huvitatud isikute esitatud oletus käesoleva juhtumi seisukohast oluline ja tuleb tagasi lükata.

(119)

Arvestades eespool nimetatud juhtumiga seotud ühenduse huvide aspekti täiendava uurimise tulemusi, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 141–168 esitatud järeldused.

(120)

Mitu huvitatud isikut vaidlustas esialgse järelduse, mille kohaselt 5 %-line kasumimarginaal oleks selleks kasumimarginaaliks, mida kõnealust tüüpi tootmisharu võiks selles sektoris tavapärastes konkurentsitingimustes usutavasti saavutada.

(121)

Üks huvitatud isik väitis, et kahju kõrvaldamise kindlaksmääramiseks kasutatav ühenduse tootmisharu kasumimarginaal tuleks kehtestada kasumi tasemel, mille ühenduse tootmisharu saavutas 2003. aastal, st 2,3 %, ning mitte mingil juhul kõrgemal tasemel kui 2004. aastal, mis oli sulamitööstuse jaoks erakordselt edukas aasta.

(122)

Kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramine peab põhinema sellise kasumimarginaali hinnangulisel tasemel, mille saavutamist ühenduse tootmisharu võib usutavasti eeldada samasuguse toote müügiga ühenduse turul dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Käesoleva uurimise vaatlusperioodi alguses saavutatud kasumimarginaali võib pidada dumpinguhinnaga impordi puudumisel saavutatavaks kasumiks. Siiski tuletatakse ka meelde, et aegumise läbivaatamise uurimise ajal, mille tulemusena lõpetati Brasiiliast, Hiinast, Kasahstanist, Venemaalt, Ukrainast ja Venetsueelast pärit FeSi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed, saavutas ühenduse tootmisharu dumpinguhinnaga impordi puudumisel kuni 11,2 % kasumi taseme, vt komisjoni otsuse 2001/230/EÜ põhjendust 105. Sellele vastavalt peegeldab käesolevas uurimises kohaldatud 5 %-line sihtkasum, nagu ajutise määruse põhjenduses 171 selgitatud, pigem konservatiivset lähenemist. Eespool esitatu põhjal tuli väide tagasi lükata.

(123)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 169–171.

(124)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks tasemel, millest piisaks dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali.

(125)

Arvestades pärast esialgsete järelduste teatavaks tegemist teatavate huvitatud isikute esitatud märkusi ning arvestades käesolevas määruses kirjeldatud parandusi, on muudetud teatavaid marginaale.

(126)

Lõplike tollimaksude määr kehtestatakse lõplikult järgmisel viisil:

(127)

Mõned huvitatud isikud tegid ettepaneku kehtestada väärtuselise tollimaksu asemel minimaalne impordihind. Siiski leiti, et minimaalse impordihinna kehtestamine ei ole käesoleval juhul asjakohane. Leiti, et FeSi-d imporditakse laias valikus, mis hõlmab märkimisväärselt erinevate hinnatasemetega eri tüüpe. Lisaks kehtivad kõigi koostööd tegevate eksportijate suhtes erinevad tollimaksu tasemed (mõned põhinevad dumpingumarginaalil, mõned kahjumarginaalil), mistõttu on vaja suurt arvu erinevaid minimaalseid impordihindu. Minimaalse impordihinna kehtestamine oleks nendes tingimustes väga ebatõhus meede. Seetõttu lükati kõnealune ettepanek tagasi.

(128)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks praeguse uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida kohaldatakse „kõikide muude äriühingute” suhtes) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on asjaomasest riigist pärit ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(129)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (6) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(130)

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi pakutud kohustus kiideti esialgses etapis heaks ajutise määrusega. Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist esitas üks Egiptuse eksportiv tootja, kaks koostööd tegevat Venemaa tootjat ja üks Hiina eksportija hinnakohustuse pakkumise algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt.

(131)

Tuleb siiski märkida, et ajutiste meetmete kehtestamisest saadik on vaatlusaluse toote ja samasuguse toote hindade puhul näha märkimisväärset kõikumist ning seepärast ei peeta FeSi-d kindlaksmääratud hinnakohustuste jaoks enam sobivaks. Et seda probleemi lahendada, uuriti võimalust indekseerida minimaalne impordihind peamise tootmissisendi hinna suhtes. Siiski jõuti järeldusele, et turuhindade kõikumist ei saa seletada vaid peamise tootmissisendi hinna tõusuga ning seega ei ole võimalik indekseerida minimaalset impordihinda peamise tootmissisendi hinna suhtes. Selle põhjal järeldati, et eksportijate pakutud kohustusi ei saa heaks kiita.

(132)

Uurides seda, kas pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist pakutud neli kohustust tuleks heaks kiita või mitte, uuris komisjon ka esialgses etapis heaks kiidetud endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja kohustuse toimivust hinnakõikumisega seotud muutunud tingimustes. Eespool kirjeldatud suure hinnakõikumise tõttu ei ole kohustuse minimaalne impordihind enam piisav uurimisega kindlaks tehtud dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks. Tõepoolest on hinnad kohustuse heakskiitmisele järgnenud kuude jooksul märkimisväärselt tõusnud. Arvestades asjaolu, et minimaalset impordihinda ei saa indekseerida, jõuti järeldusele, et kohustus oma praegusel kujul – nimelt kindlaksmääratud miinimumhinnana – enam ei toimi. Seega tuleks endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi eksportiva tootja pakutud kohustusele antud heakskiit tühistada. Sellega seoses tühistas komisjon kõnealuse kohustuse heakskiidu komisjoni … määrusega (EÜ) nr 174/2008. (7)

(133)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksumäära ulatuses. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, vabastatakse ajutiselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust kõrgem, nõutakse lõplikult sisse üksnes ajutiselt tagatiseks antud summad.

(134)

Selleks, et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Nende erimeetmete hulka, mida kohaldatakse ainult nende äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuulub käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi muude eksportijate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu.

(135)

Meenutatakse, et kui nende äriühingute ekspordimaht, kelle suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb märgatavalt pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul, ja juhul kui tingimused on täidetud, võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalsete tollimaksumäärade kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust,