11.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 300/42

(1)

Haagi programmi eesmärgiks on parandada Euroopa Liidu ja liikmesriikide ühist suutlikkust, et võidelda muu hulgas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja eelkõige ühtlustada õigusakte. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tegema tihedamat koostööd, et seista vastu kuritegelike ühenduste levikule ja ohule, mida nad endast kujutavad, ning vastata tõhusalt kodanike ootustele ja liikmesriikide vajadustele. Sellega seoses sätestatakse 4. ja 5. novembril 2004. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste punktis 14, et Euroopa kodanikud ootavad Euroopa Liidult inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamisel tõhusama kombineeritud lähenemisviisi kasutamist selliste piiriüleste probleemide suhtes nagu organiseeritud kuritegevus.

(2)

Komisjon märkis oma 29. märtsi 2004. aasta teatises terrorismi ja teiste raskete kuriteovormide vastaseks võitluseks võetavate meetmete kohta, et Euroopa Liidu sisese organiseeritud kuritegevuse vastaseid meetmeid tuleb karmistada, ning teatas, et koostab raamotsuse, mis asendab 21. detsembri 1998. aasta ühismeedet 98/733/JSK, millega Euroopa Liidu liikmesriikides tunnistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumine kriminaalkuriteoks. (2)

(3)

Haagi programmi punktis 3.3.2 sätestatakse, et kriminaalmateriaalõiguse ühtlustamine teenib kohtuotsuste ja kohtulahendite vastastikkuse tunnustamise ning piiriülese mõõtmega kriminaalasjades politsei- ja õiguskoostöö tõhustamise eesmärki ja puudutab piiriülese mõõtmega eriti ohtliku kuritegevusega seotud valdkondi ning et eelisjärjekorras tuleks käsitleda kuritegevuse valdkondi, mida on aluslepingutes konkreetselt nimetatud. Liikmesriikides tuleks sellest tulenevalt ühtlustada kuritegelikku ühendusse kuulumisega seotud kuritegude määratlused. Seega peaks käesoleva raamotsusega hõlmatama kuritegusid, mis on tavaliselt toime pandud kuritegelikus ühenduses. Lisaks tuleks selliseid süütegusid toime pannud või nende eest vastutavate füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes näha ette sanktsioonid, mis vastavad selliste süütegude raskusastmele.

(4)

Artikli 2 punktist a tulenevad kohustused ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust liigitada kuritegelikeks ühendusteks ka muid isikute rühmi, näiteks rühmi, kelle eesmärk ei ole rahaline või muu aineline kasu.

(5)

Artikli 2 punktist a tulenevad kohustused ei tohiks piirata liikmesriikide vabadust tõlgendada mõistet kuritegelik tegevus selliselt, et see tähendab konkreetsete tegude toimepanekut.

(6)

Euroopa Liit peaks täiendama rahvusvaheliste organisatsioonide tehtud olulist tööd, eelkõige rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (edaspidi „Palermo konventsioon”), mis sõlmiti Euroopa Ühenduse nimel nõukogu otsusega 2004/579/EÜ. (3)

(7)

Kuna liikmesriigid ei suuda vajalikul määral saavutada kavandatava meetme eesmärke ja neid eesmärke saab tegevuse ulatuse tõttu paremini saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega nagu seda kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 2 teises lõigus. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)

Käesolevas raamotsuses austatakse põhiõigusi ja põhimõtteid, mida tunnustatakse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga, eriti selle artiklitega 6 ja 49. Midagi selles raamotsuses ei või tõlgendada kui kavatsust vähendada või piirata siseriiklikke eeskirju, mis on seotud põhiõiguste või -vabadustega nagu õigus nõuetekohasele menetlusele, streigiõigus, kogunemis- ja ühinemisvabadus, ajakirjandus- ja sõnavabadus, sealhulgas õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda ja sellega seotud õigus meelt avaldada.

(9)

Ühismeede 98/733/JSK tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks,

1.

„kuritegelik ühendus” – teatud ajavahemiku jooksul toimiv organiseeritud ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult, et panna toime süütegusid, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt nelja aasta pikkuse maksimummääraga vabadusekaotuslik karistus või vabadust piirav julgeolekumeede või sellest rangem karistus, ja mille otseseks või kaudseks eesmärgiks on rahalise või muu ainelise kasu saamine;

2.

„organiseeritud ühendus” – ühendus, mis ei ole moodustatud süüteo vahetuks toimepanekuks juhuslikult ning mille liikmetel ei pruugi olla formaalselt määratletud ülesandeid ja millel ei pruugi olla järjepidevat kooseisu ega väljakujunenud struktuuri.

a)

isiku tegevus, kes tahtlikult ning teadlikuna kuritegeliku ühenduse eesmärgist ja üldisest tegevusest või kuritegeliku ühenduse kavatsusest panna toime kõnealuseid süütegusid osaleb aktiivselt ühenduse kuritegelikes toimingutes, sealhulgas ühenduse varustamises teabe või aineliste vahenditega, uute liikmete värbamises, ühenduse tegevuse rahastamises mis tahes viisil, mille puhul kõnealune isik on teadlik, et tema osalus aitab kaasa ühenduse kuritegelikele toimingutele;

b)

isiku tegevus, mis seisneb kokkuleppes ühe või mitme isikuga võtta ette tegu, mille toimepanek tähendaks artiklis 1 osutatud süüteo toimepanemist, seda ka juhul, kui see isik teo tegelikust täideviimisest osa ei võta.

a)

artikli 2 punktis a osutatud süütegude eest karistatakse vähemalt kahe- kuni viieaastase maksimaalse vangistusega või

b)

artikli 2 punktis b osutatud süütegude eest karistatakse samasuguse maksimaalse tähtajaga vangistusega nagu süüteo eest, mille toimepanemisele kokkulepe on suunatud, või vähemalt kahe- kuni viieaastase maksimaalse vangistusega.

a)

loobub kuritegevusest ja

b)

annab haldus- või kohtuorganitele teavet, millele neil muul viisil juurdepääs puuduks, aidates neil:

a)

õigusel esindada seda juriidilist isikut;

b)

õigusel teha otsuseid selle juriidilise isiku nimel;

c)

õigusest juriidilises isikus kontrolli läbi viia.

a)

riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

b)

ajutine või alaline äritegevuse keeld;

c)

kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d)

sundlõpetamine;

e)

süüteo toimepanekul kasutatud üksuste ajutine või lõplik sulgemine.

a)

osaliselt või tervikuna selle riigi territooriumil, sõltumata kuritegeliku ühenduse alalisest asukohast või kuritegeliku tegevuse kohast;

b)

selle liikmesriigi kodaniku poolt või

c)

selle liikmesriigi territooriumil asuva juriidilise isiku huvides.

a)

millise liikmesriigi territooriumil tegu toime pandi;

b)

millise liikmesriigi kodanik või elanik on teo täideviija;

c)

millisest liikmesriigist on pärit ohvrid;

d)

millise liikmesriigi territooriumil teo täideviija leiti.