11.9.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 243/7

(1)

11. augustil 2005 registreeritud kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused kavandatavast Kreeka riigi rahalisest toetusest vabatahtlikult ennetähtaegselt pensionile jäämise kavale (edaspidi „vabatahtlik eelpensionikava”), mida Kreeka sideettevõtja (edaspidi „OTE”) pakub oma töötajate teatavatele kategooriatele.

(2)

23. septembri 2005. aasta kirjaga küsis komisjon täiendavat teavet teatatud meetmega seonduva kohta. Pärast taotletud ja saadud tähtajapikendust esitasid Kreeka ametiasutused täiendava teabe kirjaga, mis registreeriti komisjonis 9. novembril 2005. 22. detsembril 2005 täiendasid Kreeka ametiasutused oma eespool nimetatud vastust lisateabega.

(3)

8. veebruari 2006. aasta kirjaga teatas komisjon Kreekale, et ta on otsustanud alustada kõnealuse meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 2 ettenähtud menetluse ja palus esitada teavet mitme küsimuse kohta.

(4)

Komisjoni otsus menetluse alustamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(5)

3. mail 2006 esitas Kreeka oma märkused ja teabe, mida küsiti eespool nimetatud otsusega. Täiendavat teavet anti 14. juulil 2006, 2. augustil 2006 ning 3., 5., 6. ja 9. oktoobril 2006.

(6)

31. juulil 2006 sai komisjon märkused ühelt huvitatud isikult, kes palus anonüümsust, ning need edastati Kreekale, kes sai võimaluse neile vastata.

(7)

18. oktoobril 2006 esitas Kreeka oma vastuse eespool nimetatud huvitatud isiku esitatud märkustele. Kreeka nõusolekul edastas komisjon nimetatud vastuse huvitatud isikule.

(8)

Kreeka sideettevõtja OTE asutati 1949. aastal ning see on Ateena, New Yorgi ja Londoni väärtpaberibörsil noteeritud aktsiaselts.

(9)

Kuni Kreeka sideturu täieliku liberaliseerimiseni 1. jaanuaril 2001 oli OTE ainus tavavõrgu kõneteenuste ja sidevõrkude, sealhulgas kohalike, kaug- ja rahvusvaheliste sideteenuste pakkuja Kreekas. Praegu osaleb OTE laiema elektroonilise side turu peaaegu kõikides sektorites (tavavõrgu-, mobiil-, mere- ja satelliitside ning Interneti ühendus) nii võrguoperaatorina kui ka teenuste pakkujana.

(10)

Pärast sideturu täielikku liberaliseerumist jaanuaris 2001 ja teiste elektroonilise side operaatorite turuletulekut on OTE turuosa (tavavõrgu) kõneteenuste turul järk-järgult vähenenud 94 protsendilt 2002. aastal 73 protsendile 2005. aasta lõpus. (3) Nii turuosa vähenemine kui ka selline laiem tehnoloogiline areng nagu tavavõrgult üleminek mobiilivõrgule on samuti vähendanud OTE tulusid tavavõrgu sektoris umbes 3,4 miljardilt eurolt 2001. aastal umbes 2,6 miljardile eurole 2005. aastal. Tulude vähenemisega ei ole kaasnenud tegevuskulude vähenemist ning 2004. aastal teatas ettevõtja esimest korda oma tegevuse puhaskahjumist. Hoolimata sellest on OTE praegu jätkuvalt tavavõrgu kõneteenuste peamine pakkuja ning tal on poolmonopoolne seisund, sest ta pakub tavavõrguturul ainsana sellele võrgule juurdepääsu. (4)

(11)

Kreekas ei kaasnenud elektroonilise side turu liberaliseerimisega 1. jaanuaril 2001 OTE täielikku erastamist. Teatise esitamise ajal omas Kreeka riik 38 % ettevõtja aktsiakapitalist ning ülejäänu kuulus Kreeka institutsioonilistele investoritele (12 %), rahvusvahelistele investoritele (29 %), ettevõtjale Hellenic Exchangeable Finance S.C.A. (11 %) ja üldsusele (10 %). Augustis 2005 müüs Hellenic Exchangeable Finance vahetusvõlakirjade tehingu kaudu 11 % oma osalusest ettevõtjas OTE Kreeka riigile. 7. septembril 2005 müüs Kreeka riik 10 % oma osalusest ettevõtjas OTE, vähendades oma osalust 38,7 protsendini.

(12)

Hoolimata turu täielikust liberaliseerimisest ja kõnealuse ettevõtja osalisest erastamisest kehtivad OTE suhtes jätkuvalt enne liberaliseerimist vastu võetud seadused ja ametiühinguga sõlmitud kokkulepped. Sellest tulenevalt hõlmab OTE suhtes kohaldatav õiguslik raamistik mitmeid eripärasid võrreldes üldkehtiva õigusega, mida kohaldatakse tema konkurentide suhtes. Nimelt on OTE töötajatel de facto alaline töösuhe (5) ja ettevõtjal OTE tuleb kanda täiendavaid tööjõukulusid (tööandjate ja töötajate suuremate sotsiaalkindlustusmaksete, vähemkvalifitseeritud töötajatele kõrgemate palkade ja pensionile jäämise korral suuremate hüvitiste maksmine). OTE suhtes kohaldatava tööõiguse peamisi aspekte on kirjeldatud põhjendustes 13–18.

(13)

OTE suhtes kehtivad praegu jätkuvalt mitmed eriseadused ja nn kollektiivsed töölepingud, mis on vastu võetud enne 2001. aasta liberaliseerimist ning mis erinevad praegu kehtivast tööõigusest, mida kohaldatakse teiste aktsiaseltside suhtes Kreekas. Eelkõige on OTE kohustusi oma töötajate ees reguleeritud Kreeka tööõigusega, OTE ja töötajate ametiühingu (OME-OTE) vaheliste, peamiselt enne turu liberaliseerimist läbiräägitud kollektiivsete töölepingutega ning OTE üldise töötingimusi reguleeriva eeskirjaga.

(14)

OTE suhtes kohaldatav tööõigus sisaldab võrreldes tavaeeskirjadega mitmeid eripärasid.

(15)

Esiteks, kõigil tema töötajatel on de facto peaaegu alaline töösuhe. Üldise töötingimusi reguleeriva eeskirja artiklitega 2 ja 17 on ette nähtud, et OTE ei saa oma tööjõu vähendamiseks ühepoolselt töölepingut lõpetada. Vastavalt Kreeka seadusele nr 2257/1994 on OTE üldise töötingimusi reguleeriva eeskirja sätetel samasugune siduv mõju, nagu mis tahes muudel Kreeka õigusaktidel. Sellest tulenevalt ei saa OTE töötajate hõiveseisundit muuta ega neid käsitlevaid õigusakte vastu võtta ilma nende nõusolekuta.

(16)

Teiseks peab OTE tasuma enne 31. detsembrit 1992 tööle võetud töötajate puhul (6) suuremaid sotsiaalkindlustusmakseid kui need, mis on kehtestatud üldiselt kohaldatavas sotsiaal- ja tööõiguses. OTE puhul moodustavad tööandjate ja töötajate kõnealused maksed vastavalt 25 % ja 11 %, samas kui erasektoris on need maksed ainult vastavalt 13,33 % ja 6,67 %. Pärast 1. jaanuari 1993 tööle võetud töötajate puhul on sotsiaalkindlustusmaksed sarnased erasektori omadele.

(17)

Kolmandaks on praegu kehtiva üldise töötingimusi reguleeriva eeskirjaga keelatud palka tõsta muudel asjaoludel kui töötaja kvalifikatsioon ja staaž ettevõttes. Seega ei saa OTE lähtuvalt tootlikkusest ja/või saavutustest töötajate palka tõsta. Varasemate kokkulepete põhjal ametiühingutega on uute töötajate esimene palk võrreldes erasektori palgaga kõrgem, samas kui juhtkonna kogenenumatel töötajatel on see madalam.

(18)

Neljandaks peab OTE vastavalt kohaldatavale õiguslikule raamistikule maksma pensionile jääjatele suuremaid ühekordseid hüvitisi. Pensionile jäämise korral tehakse OTE töötajatele kahte liiki ühekordseid väljamakseid – seadusega ettenähtud ühekordne hüvitis, mis on võrdne 11,6-kordse viimase brutokuupalgaga, ning OTE ja ametiühingute vahel läbiräägitud ühekordne summa, mis ei ületa 20 100 eurot, koos üheksakordse brutopalga suuruse väljamaksega (võrreldes 9,6-kordse kuupalga väljamaksega erasektoris).

(19)

OTE töötajad on kohustatud pensionile jääma, kui neil täitub 35 aastat täistööajaga töötamisest või kui neil täitub 30 aastat täistööajaga töötamisest ja nad on 58 aastat vanad või kui neil on 62 aastaseks saamiseks tööstaaži seaduses sätestatud minimaalses ulatuses (15 aastat või 4 500 tööpäeva). Pensioniõiguslikud töötajad, kes ei ole veel jõudnud seadusega ettenähtud pensioniikka, võivad töötamist jätkata kuni pensioniikka jõudmiseni.

(20)

Pensionile jäämise korral on OTE töötajad pensioniõiguslikud vastavalt tingimustele, mis on sätestatud Kreeka sotsiaalkindlustusalastes õigusaktides, mida kohaldatakse mitmete eripensionifondide, sealhulgas OTE pensionifondi suhtes. See tähendab, et OTE töötajad on õigustatud saama põhipensioni, mis moodustab 80 % nende viimasest palgast. Põhipensioni maksab neile avalik-õiguslik ettevõtja OTE töötajate kindlustusfond (edaspidi „kindlustusfond TAP OTE”). (7) Avalik-õiguslik lisakindlustusskeem, mida haldab ettevõtja OTE abifond, pakub lisapensionina maksimaalselt 20 % viimasest palgast. Nii põhi- (80 %) kui ka lisapension (20 %) on õigusaktidega reguleeritud ja seega on need ettevõtjale OTE kohustuslikud.

(21)

Tuginedes konsultatsiooniettevõtja McKinsey tehtud uuringule ja selleks, et tagada pikaajaline elujõulisus, võttis OTE mais 2004 ümberkorraldusmeetmed, mille hulgas on vabatahtlikul eelpensionikaval väga oluline roll. Vabatahtliku eelpensionikava eesmärk on vähendada OTE alaliste töötajate arvu ja värvata uusi kvalifitseeritud töötajaid, kellele alalist töösuhet enam ei pakuta.

(22)

OTE annab praegu tööd umbes 16 000 töötajale, kellele on tagatud tööhõive. McKinsey uuring näitas, et OTE saaks toimida ja pakkuda sarnaseid teenuseid umbes 30 % võrra väiksema hulga töötajatega. Lisaks rõhutati uuringus vajadust värvata kvalifitseeritud personali, kes on võimeline käsitlema IT-alaseid, uue tehnoloogiaga seotud, turundus-, müügi-, rahandus- ja õigusküsimusi. OTE töötajate keskmine vanus (47 aastat) ja asjaolu, et ainult väikesel osal praegusest tööjõust (19 %) on ülikooli- või kõrgema kooli diplom, pärsib veelgi OTE personali paindlikkust.

(23)

OTE praeguse personali alalise töösuhte tühistamine, mis võimaldaks tal vähendada oma tööjõudu nii, nagu mis tahes muu ettevõtja seda teha saab, põhjustaks Kreeka ametiasutuste sõnul tõsiseid põhiseaduslikke küsimusi ja seetõttu jäeti see võimalus ebarealistlikuna kõrvale. Arvestades praegu õigusaktidega ettenähtud OTE töötajate alalist töösuhet, oleks tööjõu vähendamine võimalik ainult töötajate ametiühingu nõusolekul. Seoses sellega leppisid OTE ja ametiühing esimest korda veebruaris 2005 kokku vabatahtlikus eelpensionikavas tingimusel, et valitsus võtab vastu õigusakti, millega antakse sellele siduv mõju. Mais 2005 sõlmis OTE ametiühinguga ka lisaks kollektiivse töölepingu, mille kohaselt uutele töötajatele alalist töösuhet enam ei pakuta.

(24)

Asjakohane õigusakt võeti vastu 14. juulil 2005 (seadus nr 3371/2005) ning OTE ja ametiühingu vaheline vabatahtlikku eelpensionikava käsitlev kokkulepe kinnitati lõplikult 20. juulil 2005. Sellega loodi õiguslik raamistik, mida OTE vajas selleks, et pakkuda umbes 6 000 töötajale eelpensionile jäämise võimalust ning värvata samal ajal tavalise tööõiguse alusel (st ilma alalise töösuhteta) uut personali (umbes 1 200 inimest).

(25)

Eelpensionile jäämise õigus anti töötajatele, kes jõuavad aastaks 2012 seadusega ettenähtud pensioniikka (58 eluaastat) ja kellel on samal ajal vähemalt 30 aastat tööstaaži, samuti neile, kellel on täitunud 35 aastat täistööajaga töötamisest, ning neile, kes on 62 aastat vanad ja kellel on vähemalt 15 aastat tööstaaži. Eelpensionile jäävate töötajate teenistuse lõpuni jäävaid aastaid (tinglikud aastad) arvestatakse ja sellised töötajad on õigustatud kohe pensioni saama. Nii põhi- ja lisapensioni kui ka selliste kahte liiki ühekordsete pensionile jäämise hüvitiste arvutamisel, millest ühte maksab OTE ja teist lisafond, võetakse aluseks maksimaalselt kaheksa tinglikku tööaastat.

(26)

Töötajatel, kes lähenevad pensionile ja kes vastavad juba kõikidele pensioniõiguse põhinõuetele, on õigus saada ainult ühte ühekordset makset, mille summa jääb vahemikku 5 000 – 30 000 eurot. (8)

(27)

Et tagada võimalikult suure hulga töötajate osalemine vabatahtlikus eelpensionikavas, (9) peavad Kreeka ametiasutuste väitel praeguse kava tingimused olema varasematest samalaadsetest eelpensionile jäämise meetmetest soodsamad.

(28)

Pärast seda kui OTE ja ametiühing olid sõlminud kokkuleppe vabatahtliku eelpensionikava rakendamiseks, võttis Kreeka parlament 14. juulil 2005 vastu seaduse nr 3371/2005. Selle seaduse artikliga 74 anti vabatahtlikule eelpensionikavale vajalik õiguslik tähendus ja nähti ette riigi rahaline toetus sellele.

(29)

Eelkõige anti artikliga 74 OTE alalistele töötajatele, kellel täitub seadusega ettenähtud pensioniiga 31. detsembriks 2012, võimalus kohe taotleda pensionile jäämist, mille korral nad saavad pensioni, mida nad oleksid saanud siis, kui nad oleksid jäänud ettevõttesse tööle kuni nimetatud kuupäevani. Sellel eesmärgil arvestatakse töötajate tingliku tööajaga vajalikus ulatuses ja see kehtib nii põhi-kui ka lisapensioni arvestamise kohta. Pärast pensionile jäämist on töötajatel õigus kohe saada kirjeldatud viisil arvutatud pensioni.

(30)

Kulud, mis tekivad seoses tingliku tööaja arvestamisega töötajate ja tööandja pensionimaksete suhtes, ning kulud, mis tulenevad kindlustusfondi TAP-OTE makstavatest pensionitest, katavad OTE ja Kreeka ametiasutused. Lisapensionite ja ühekordsete väljamaksetega seotud kulud katab täielikult OTE.

(31)

Seaduse nr 3371/2005 artikli 74 lõike 4 punkti a kohaselt kannavad Kreeka ametiasutused 4 % OTE aktsiakapitalist üle kindlustusfondi TAP-OTE. Vabatahtlikule eelpensionikavale antava Kreeka riigi toetuse väärtuse arvutamisel korrutatakse OTE aktsiate koguarv (490 582 879) 4 % ja aktsiate praeguse väärtusega, mis on kujunenud Ateena väärtpaberibörsil. Seaduse kohaselt on majandus- ja rahandusminister volitatud sõlmima lepinguid, millega jõustatakse eespool nimetatud tehing ja millega sätestatakse Kreeka riigi õigused seoses kõnealuste aktsiatega, sealhulgas Kreeka riigi õigus osta soovi korral aktsiad tagasi (ostuoptsioon), kuid samuti kohustus osta aktsiad üleminekupäeva sulgemishinnaga tagasi juhul, kui pensionifondil on vaja vahendeid vabatahtliku eelpensionikava alusel pensionite väljamaksmise rahastamiseks (müügioptsioon). Rakendusmeetmed ja muud nimetatud optsioonide teostamise üksikasjad olid komisjoni hindamise ajal veel täpsustamata.

(32)

Kreeka ametiasutused selgitasid teatises, et vabatahtliku eelpensionikava maksumus, mis põhineb arvestuslikult 6 000 töötaja lahkumisel, on umbes 1,5 miljardit eurot seitsmeaastase ajavahemiku jooksul (st aastatel 2005–2012) ning peamised kulud jäävad aastatesse 2005–2007. 2005. aastal hinnati kava eelduslikuks maksumuseks umbes 500 miljonit eurot. Praeguste hindade juures oleks maksumus umbes 1,2 miljardit eurot. (10)

(33)

20. detsembril 2005 teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et osalemiseks vabatahtlikus eelpensionikavas on nõutud tähtajaks esitanud kehtiva avalduse 5 525 töötajat, mis moodustab umbes 90 % algselt kavandatud tööjõu vähenemisest. Hoolimata asjaolust, et osalejate täpne arv selgub pärast kõikide avalduste täielikku läbivaatamist ja üksikasjalikku hindamist, on Kreeka ametiasutuste hinnangul vabatahtliku eelpensionikava kogumaksumus umbes 1,1 miljardit eurot (nüüdispuhasväärtus oleks umbes 863 miljonit eurot).

(34)

Nagu eespool nimetatud, osaleb Kreeka riik kõnealuses kavas oma 4 % OTE aktsiate ülekandmise kaudu kindlustusfondi TAP-OTE.

(35)

Tuginedes OTE aktsia hinnale seaduse avaldamise kuupäeval (14. juuli 2005), oli selle 4 % aktsiate väärtus, mida riik kannab üle pensionifondi, umbes 315 miljonit eurot. Arvestades, et aktsiate väärtus määratakse nende ülekandmise päeval, võib riigi toetus olla ka oluliselt suurem. Alates juulist 2005 on OTE aktsia hind tõusnud umbes 16 eurolt juulis 2005 umbes 23 eurole jaanuari keskel 2006 ning umbes 22 eurole veebruari alguses 2007.

(36)

Kreeka ametiasutused on seisukohal, et riigi toetus vabatahtlikule eelpensionikavale ei kujuta endast riigiabi. Vabatahtliku eelpensionikava rahastamisel on Kreeka riik käitunud erainvestorina. Lisaks oleks OTE vabatahtlik eelpensionikava vähem kulukas üldiselt kohaldatava tööõiguse ja selle alaste määruste kohastest samalaadsetest kavadest ning riigi toetus kataks ainult osaliselt OTE lisakulud. Sellest tulenevalt on riigi toetuse eesmärk ainult taastada võrdsed võimalused ja seega see ei moonutaks konkurentsi.

(37)

Kreeka ametiasutused on seisukohal, et OTE on hiljuti liberaliseeritud tavavõrgu turul oma konkurentidega võrreldes ebasoodsamas olukorras. Oma töötajate alalise töösuhte tõttu ei saa OTE personali ühepoolselt ametist vabastada, vaid peab selleks tegema vabatahtliku koondamispakkumise. Et selline pakkumine oleks vastuvõetav, peaks OTE oma töötajatele pakkuma vabatahtlikke koondamistingimusi, mis vastaksid nende alalisele töösuhtele.

(38)

Riigi toetus vabatahtlikule eelpensionikavale kataks eelkõige ainult osa lisakuludest, mis tulenevad OTE kui riigi omandisse kuuluva monopoli pärandi kahest peamisest struktuurilisest puudusest: OTE töötajatele seadusega tagatud alaline, pooleldi avaliku teenistuja töösuhe ja nende kõrgemad palgad (samuti seaduses sätestatud), mis suurendavad märkimisväärselt kava üldkulusid. Sellest tulenevalt on OTE võrreldes oma konkurentidega hiljuti liberaliseeritud tavavõrgu turul ebasoodsamas olukorras. Seega tuleks riigi toetust käsitada kooskõlas olevana kõnealuse valdkonna hiljutise pretsedendiõiguse ja eelkõige Esimese Astme Kohtu otsusega kohtuasjas Combus, (11) mille kohaselt avaliku sektori ettevõtja selliste struktuuriliste puuduste kõrvaldamine nagu „ametnike eelisolukord ja nende kulukas töösuhe” võrreldes tema erasektori konkurentidega ei kujuta endast riigiabi.

(39)

Kreeka ametiasutused tegid ettepaneku kasutada OTE finantskohustuste arvutamiseks seoses alalise töösuhte ja kõrgete palkadega kaheetapilist arvutust.

(40)

Alalise töösuhtega seotud OTE finantskohustused leiti järgmiselt: võrreldi kavandatud vabatahtliku eelpensionikava kulu ja selliseid kulusid, mis oleksid tekkinud siis, kui OTE oleks eraettevõtja, kes saab oma personali ametist vabastada, pakkudes neile seadusekohast ametist vabastamise korral makstavat minimaalset tasu. Arvestades, et Kreeka õigusaktide kohaselt tuleb laiaulatuslikele koondamiskavadele taotleda eelnevalt ministri luba, (12) on Kreeka ametiasutused seisukohal, et eraettevõtja oleks laiaulatusliku vabatahtliku eelpensionikava rakendamiseks pidanud tõenäoliselt pakkuma soodsamaid tingimusi kui õigusaktidega ettenähtud minimaalsed hüved. Kreeka ametiasutuste hinnangul oleksid eraettevõtjad pakkunud õigusaktidega ettenähtud koondamistasudest 1,5 kuni 2,5 korda suuremat tasu ehk keskmiselt kahekordset seadusega ettenähtud koondamistasu. (13) Kõnealusel juhul oleks vabatahtliku eelpensionikava raames makstav alalise töösuhtega seotud lisakulu 269 miljonit eurot.

(41)

Võrreldes OTE vabatahtliku eelpensionikava kulu erasektori umbes kolmandiku võrra madalamatele palkadele tugineva samalaadse kava kuluga, ulatub OTE lisapalgakulu Kreeka ametiasutuste hinnangul 193 miljoni euroni. See summa on saadud OTE kulu ja kahekordse seadusega ettenähtud minimaalse koondamistasu võrdlusel. OTE lisakulu seoses alalise töösuhte ja kõrgemate palkadega on kokku 462 miljonit eurot, mis on suurem kui teatise esitamise ajal hinnatud riigi toetus (umbes 315 miljonit eurot).

(42)

20. detsembril 2005 esitasid Kreeka ametiasutused komisjonile ajakohastatud arvutuse, mis põhines vabatahtlikus eelpensionikavas osalemist taotlenud töötajate lõplikul arvul. Oma arvutuse ajakohastamisel palusid Kreeka ametiasutused võtta komisjonil arvesse ka teatavaid lisakulusid, mis on tekkinud vältimatute viivituste tõttu vabatahtliku eelpensionikava algselt kavandatud rakendamises (viivitusest tingitud kulud). (14)

(43)

Komisjon väljendas oma otsuses alustada ametlik uurimine kahtlust, kas eespool nimetatud Kreeka ametiasutuste väited on õiged järgmistel põhjustel.

(44)

Komisjon kahtleb selles, kas rahaline toetus on tehtud kooskõlas turumajanduse investeerimispõhimõtetega, sest mitte ükski teine kõnealuse ettevõtja investor ei osalenud ennetähtaegselt pensionile jäämise kava rahastamises. Kõik investorid saaksid võrdselt kasu ettevõtte väärtuse arvatavast suurenemisest, kuid Kreeka riigi kasu ei oleks tehtud toetusele vastav. Lisaks ei ole Kreeka ametiasutused näidanud, et nad võiksid oma toetusest oodata mõistlikku kasu.

(45)

Teiseks seadis komisjon kahtluse alla selle, kas Kreeka valitsuse rahaline toetus piirneb tegelikult nende OTE lisakulude korvamisega, mida ta kannab võrreldes teiste ettevõtjatega, kes pakuvad oma töötajatele samuti koondamis-/eelpensionile jäämise kavasid. Eelkõige kahtleb komisjon selles, kas ainsat Kreeka ametiasutuste esitatud näidet, mille kohaselt tavaline ettevõtja pakuks vabatahtliku koondamiskava raames ametist vabastamise korral umbes kahekordset seadusega ettenähtud koondamistasu, saab käsitada asjakohase võrdlusalusena selliste tavapäraste kulude kindlaksmääramisel, mida ettevõtja kannab seoses umbes 5 000–6 000 alalist töösuhet mitteomava töötaja eelpensionile jäämise kavaga.

(46)

Lisaks on komisjonil kahtlused, et Kreeka riigi rahaline toetus, mis ei ole kindlaks määratud, vaid mis sõltub OTE aktsiate väärtusest tehingu sooritamise päeval, ületab OTE arvestatud lisakulusid.

(47)

Komisjon on ka seisukohal, et isegi kui nõustuda, et OTE kannab lisakulusid oma töötajate erilise töösuhte tõttu, ei õigustaks see tingimata riigipoolset toetust, arvestades, et OTE võis (ja võib jätkuvalt) saada muid eeliseid, mis võivad korvata mis tahes võimalikud struktuurilised puudused. Sellised eelised võivad tuleneda OTE töötajate erilisest töösuhtest, OTE suhtes kohaldatavast erilisest õiguslikust raamistikust või erilistest meetmetest, mille kaudu vähendatakse OTE tööjõukulusid, muutes need väiksemaks selliste ettevõtjate tööjõukuludest, kelle suhtes kehtib üldine tööõigus. Viiteid tehti OTE võimalikule vabastusele töötuskindlustusmaksetest ja varasemale vabastusele pensioniga seotud kohustustest.

(48)

Samuti on komisjonil kahtlused, et OTE võib saada kasu tulenevalt oma varasemast monopoolsest seisundist (eriti seoses tavavõrguga), mis korvab vabatahtliku eelpensionikava lisakulust tulenevad raskused.

(49)

Märkused esitas advokaadibüroo, kes palus anonüümsust, sest ta on kolmandate ettevõtjate kaudu osaline OTE vastases kohtuvaidluses. Advokaadibüroo peamise väite saab kokku võtta järgmiselt.

(50)

Esiteks, Kreeka riigi toetus ei vasta erainvestori põhimõtte tingimustele, sest vabatahtlikku eelpensionikava ei ole kunagi OTE aktsionäridele heakskiitmiseks esitatud. Samuti ei ole Kreeka ametiasutused suutnud näidata, et nad võiksid oodata kõnealusest toetusest mõistlikku kasu. Teiseks on ilmnenud, et riik katab igal aastal osa OTE sotsiaalkindlustusfondi TAP-OTE puudujäägist. Kolmandaks kahtleb advokaadibüroo seoses OTE varasemast monopoolsest seisundist tulenevate eelistega riigi reguleeriva asutuse sõltumatuses, sest Kreeka ametiasutused, st OTE peamine aktsionär, nimetab selle juhatuse liikmed.

(51)

Advokaadibüroo väitel ei ole reguleeriv asutus teinud veel otsuseid OTE väidetavate rikkumistega seotud juhtumites, sest sellised otsused võiksid kahjustada ettevõtja majanduslikku olukorda. OTE ei pea maksma reklaamimaksu (aggeliosimo), mis ulatub kuni 20 protsendini reklaami paigaldustasust ja mida kõik teised ettevõtjad reklaami eest mis tahes teabekanalites maksavad. Sellise toetuse väärtust hinnatakse 20 miljonile eurole aastas. Avaliku tavavõrgu kontrolli käigus on leitud, et OTE on osalenud mitmes konkurentsivastastes ja kuritahtlikus tegevuses elektroonilise side turul, mida reguleeriv asutus ei ole alati heastanud.

(52)

Sellega seoses taotleb advokaadibüroo seda, et abi vastaks eespool käsitletud tingimustele.

(53)

Kreeka ametiasutused kordasid oma peamist väidet, et Kreeka riigi toetus vabatahtliku eelpensionikava kulude hüvitamiseks on kooskõlas kohtuasja Combus otsusega ja sellega ei anta ettevõtjale OTE mingit majanduslikku eelist, sest esiteks ei vähendata toetuse andmisega OTE tavapärase tööhõivega seotud eelarvelisi kohustusi ja teiseks kaetakse toetusega ainult endise avalik-õigusliku äriühingu struktuurilise puuduse kõrvaldamisest tulenev kulu. Kreeka ametiasutused on eelkõige seisukohal, et OTE töötajate alaline töösuhe on oluliseks koormaks ettevõtjale ja struktuuriliseks takistuseks OTE edasises erastamises. (15) Kui riigi toetust ei saa õigustada hüvitusena struktuurilise puuduse eest ega käsitleda erainvestori nõuetele vastavana, saab toetust siiski käsitada ühisturuga kokkusobivaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel vastavalt ettevõtjat EDF käsitlevast otsusest (16) tulenevatele põhimõtetele ja energeetika valdkonnas luhtunud kulude suhtes kohaldatavatele põhimõtetele. (17)

(54)

Oma vastuses esitasid Kreeka ametiasutused mitmeid sõltumatute ekspertide aruandeid. Neid kasutati a) vabatahtliku eelpensionikava kogumaksumuse arvutamiseks ja tõendamiseks (KPMG auditeeris OTE 2005. aasta majandustulemusi ja tõendas vabatahtliku eelpensionikava kogumaksumuse), b) OTE töötajate alalise töösuhte ja kõrgemate palkadega seotud kulude arvutamiseks asjakohase Kreeka võrdlusaluse põhjal (vastavad uuringud tegid CRA International ja Hay Group) ning c) Kreeka tööõiguse selliste raamistike kirjeldamiseks, mida kohaldatakse üldjuhul erasektori äriühingute suhtes ja konkreetselt OTE suhtes (Ateena Ülikooli tööõiguse professori hr Laventise uuring). Kreeka ametiasutuste peamise väite saab kokku võtta järgmiselt.

(55)

Vastuseks komisjoni kahtlusele, et OTE ümberkorraldamiseks võiks kasutada muid vahendeid, rõhutasid Kreeka ametiasutused seda, et Kreeka põhiseadusega on selgesõnaliselt ette nähtud kehtivatest kollektiivsetest töölepingutest tulenevate töötajate õiguste kaitse. Seega ei saaks rakendada kohustuslikku koondamiskava, mille võib OTE töötajate alalise töösuhte lõpetamiseks seadusega ette näha, sest see tooks vältimatult kaasa hulgaliselt kohtuasju, mille aluseks võib olla nii põhiseadus, tööõigus kui ka sotsiaalkindlustusõigus, nurjates OTE töötajate ümberkorraldamise eesmärgi. (18)

(56)

Kreeka ametiasutused kinnitasid oma vastuses, et 6 070 kava tingimustele vastavalt töötajalt sai OTE avalduse 5 494 töötajalt (91 % määr). Vabatahtlikust eelpensionikavast kasu saajad jagatakse kahte rühma: 4 859 töötajat, kes vastavad tingimustele tinglike aastate arvestamise korral (selle rühma suhtes kohaldatakse kõnealust vabatahtlikku eelpensionikava), ning 635 töötajat, kes lähenevad pensionile (st kes on omandanud täielikud pensioniõigused, kuid ei ole veel jõudnud seadusega ettenähtud pensioniikka) ja kes saavad lahkumise korral pensionile jäämist ergutavat täiendavat hüvitist (19) (selle rühma suhtes kohaldatakse üldist vabatahtlikku eelpensionikava).

(57)

Vabatahtliku eelpensionikava üldist nominaalmaksumust on auditeerinud ja kinnitanud KPMG ning OTE audiitorid. Seda maksumust auditeeriti 2005. aastal vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele (IFRS) koostatud OTE aruandluse põhjal. (20) Osa vabatahtliku eelpensionikava maksumusest, st vabatahtliku eelpensionikava ühekordsete maksete kulu, arvutas sõltumatu konsultatsioonifirma Prudential, kes on spetsialiseerunud töötajate hüvitistele. Prudential koostas seaduse nr 3371/2005 artikli 74 kohase kindlustusstatistilise uuringu. Üldise juhtimise konsultatsiooniettevõtjalt Hay Group tellisid Kreeka ametiasutused aruande, milles kinnitati, et seadusega ettenähtud koondamistasu 1,5 kordne tegur on mõistlik võrdlusalus sellise kompensatsiooni arvutamiseks, mida ettevõtja pakuks tavaolukorras oma töötajatele ettevõttest lahkumise eest.

(58)

Tuginedes ettevõtja Hay Group aruandele, koostas teine rahvusvaheline majandus- ja konkurentsialaste küsimuste konsultatsiooniettevõtja Charles River Associates International (edaspidi „CRA International”) lõpliku aruande, milles arvutati lisakulu, mida OTE peab võrreldes oma erasektori konkurentidega kandma, st alalise töösuhte ja kõrgemate palkadega seotud kulu.

(59)

Nimetatud aruannete peamised järeldused saab kokku võtta järgmiselt.

(60)

Vastavalt OTE 2005. aasta kinnitatud aastaaruandele on vabatahtliku eelpensioni hinnanguline kogumaksumus maksetena 1 161 827 920 eurot. Kava nüüdispuhasväärtus hinnatakse 939 607 196 eurole. (21) See summa on saadud vabatahtliku eelpensionikava nominaalväärtuse korrutamisel 3 % diskontomääraga, mis vähendab nominaalsummat 67,7 miljoni euro võrra, (22) ning maha arvates 154,4 miljoni euro suuruse summa, mis on seotud hüvitistega ja mis oli juba OTE 2004. aasta rahaliste vahendite kontodel ette nähtud (1 161,8–67,7–154,4 = 939,6). Vabatahtliku eelpensionikava kinnitatud nüüdispuhasväärtuses (939,6 miljonit eurot) ei arvestata siiski ettevõtte tulumaksu seadusest tulenevaid OTE maksusoodustusi.

(61)

Ettevõtja Hay Group aruande raames koguti andmeid mitmelt Kreeka ja muudelt Euroopa ettevõtjatelt, kes on viimaste aastate jooksul oma personali vähendanud. Uuriti rohkem kui 40 erinevat kreeka päritolu organisatsiooni ja rahvusvaheliste ettevõtjate kohalikku ettevõtet. Ettevõtja Hay Group aruandes kinnitatakse Kreeka ametiasutuste varem esitatud väiteid. Eelkõige kinnitatakse seda, et a) Kreekas ega mujal Euroopas ei ole rakendatud kava, mis oleks võrreldav OTE eelpensionile jäämise kavaga (st vabatahtlikku eelpensionikava, mis sisaldaks OTE struktuuriliste kuludega nagu alalise töösuhte ja määratud kõrgete palkadega seotud kulu võrdväärseid kulusid) ning et b) eraettevõtja tavalise vabatahtliku eelpensionikava raames makstav keskmine lahkumishüvitis on tõepoolest seadusega ettenähtud hüvitise 1,5-kordne korrutis, eelkõige kui see on seotud vanuserühmaga 51 aastat. (23)

(62)

Eespool nimetatud uuringute põhjal arvutas CRA International selliste kulude nüüdispuhasväärtuse, mida OTE peab kandma vabatahtliku eelpensionikava rakendamisel 5 494 töötaja puhul.

(63)

Kava nüüdispuhasväärtuse arvutamisel oli oluliseks küsimuseks asjakohase diskontomäära leidmine. CRA International tunnistab, et kaasaegse rahanduse oluliseks põhimõtteks on see, et mis tahes rahavoogude suhtes kohaldatav diskontomäär peaks kajastama rahavoogudele omase süstemaatilise riski määra. CRA International väitel on asjakohane kasutada ettevõtja kaalutud keskmist kapitalikulu, mida ka majandusteadlased enamasti kasutavad. (24)

(64)

Siiski on CRA International seisukohal, et käesoleval juhul moodustavad süstemaatilised kulud vabatahtliku eelpensionikava maksumusest väikese või ebaolulise osa. Selle põhjuseks on OTE töötajate palkade muutumine kindlas astmestikus, mis vähendab märkimisväärselt ebakindlust palkade kõikumise suhtes tulevikus, ning see, et palkadega seotud mis tahes ebakindlus ei sõltu OTE tulemuslikkusest (iga-aastane palgatõus ei ole seotud OTE üldiste majandustulemustega). Seega, vastavalt ettevõtjale CRA International, peaks asjakohane diskontomäär kajastama riskivabade väärtpaberite võimalikku tasuvust. Võttes aluseks näiteks 2,1 miljardi euro väärtuste 10-aastaste võlakirjade enampakkumise 7. juunil 2005 (vabatahtliku eelpensionikava algusaastal), oli Kreeka riigi kaalutud keskmiseks tuluks 3,41 %, 1,68 miljardi euro väärtuste viieaastaste võlakirjade puhul, mille enampakkumine toimus kuu aega hiljem, oli kaalutud keskmiseks tuluks 2,71 %. Seega kasutas CRA International kõikide nõuete suhtes umbes 3 % riskivaba intressimäära. (25)

(65)

Sellistele eeldustele tuginedes hindas CRA International vabatahtliku eelpensionikava nüüdispuhasväärtuseks 1 086,2 miljonit eurot. Kuna CRA International ei ole seotud audiitori raamatupidamispiirangutega, ei võtnud nad erinevalt KPMG arvutustest (vt põhjendus 60 eespool) oma arvutustes arvesse juba OTE 2004. aasta rahaliste vahendite kontodel ette nähtud 154,4 miljonit eurot. Arvestades, et kõik vabatahtliku eelpensioni kava raames tehtud OTE maksed kuuluvad vastavalt Kreeka ettevõtteõiguse kohaselt mahaarvamisele, on ettevõtja CRA International hinnangul kava maksujärgne nüüdispuhasväärtus 784,3 miljonit eurot. (26)

(66)

Eespool nimetatud maksujärgse summa alusel arvutas CRA International välja kulud, mis oleksid ettevõtjal OTE tekkinud juhul, kui ta oleks eraettevõtja. Sel eesmärgil eeldas CRA International a) vastavalt ettevõtja Hay Group koostatud aruande järeldustele, et eraettevõtja pakuks tavaolukorras 1,5 kordset seadusega ettenähtud koondamistasu, ja b) vastavalt 2004. aasta KPMG koostatud Kreeka kõrgtehnoloogia sektoris makstavaid hüvitisi käsitlevas uuringus esitatud andmetele seda, et sellist osakaalu kohaldatakse palkade suhtes, mis on ettevõttes OTE makstavatest palkadest 33 % võrra madalamad. Eeldades, et OTE maksab erasektori palku aluseks võttes (st 33 % võrra madalamaid OTE enda palkadest) 150 % seaduses ettenähtud hüvitistest, järeldas CRA International, et muudel eraettevõtjatel kui OTE tekiks vabatahtliku eelpensionikava rakendamisel koos maksudega kulu, mis ulatuks 314,4 miljoni euroni.

(67)

Tuginedes vabatahtliku eelpensionikava maksujärgse nüüdisväärtuse (784,3 miljonit eurot) võrdlusele kuludega, mis tekiksid ettevõtjal OTE, kui ta oleks tavaline eraettevõtja (314,4 miljonit eurot), jõudis CRA International järeldusele, et kava rakendamisel tekkiv lisakulu OTE jaoks on 469,9 miljonit eurot. (27)

(68)

Täielikkuse huvides arvutas CRA International ka OTE lisakulu kahe alternatiivse võimaluse korral. Ühe võimalusena võeti aluseks kõrgem diskontomäär, mis vastas OTE kaalutud keskmisele kapitalikulule (7,8 %). Sellisel juhul väheneksid lisakulud 390,4 miljoni euroni. Teise võimalusena eeldati, et maksude mahaarvamist ei toimu. Sellisel juhul suurenes lisakulu OTE kaalutud keskmist kapitalikulu kasutades 540,2 miljoni euroni ja 3 % riskivaba diskontomäära kasutades 643,4 miljoni euroni.

(69)

Ateena Ülikooli professori Levantise uuringule toetudes rõhutasid Kreeka ametiasutused, et OTE ei saa kasu ühestki tööjõuga seotud eelisest. Täpsemalt kinnitavad Kreeka ametiasutused, et OTE ei ole vabastatud töötuskindlustusmaksete tasumisest. (28) Seoses kohtuasja Combus otsusega väidavad Kreeka ametiasutused igal juhul, et struktuuriliste eeliste olemasolu kohtus ei analüüsitud ja neid ei vaadeldud ka siis, kui komisjon hindas ettevõtjale EDF antud Prantsusmaa abi kokkusobivust ühisturuga.

(70)

Seoses OTE võimalike eelistega, mis võivad tuleneda tema varasemast monopoolsest seisundist, meenutavad Kreeka ametiasutused, et alates 2001. aastast on tavavõrgu turg liberaliseeritud ning OTE suhtes on vastavalt kehtivale elektrooniliste sideteenuste ja -võrkude alasele raamistikule kohaldatud laiaulatuslikku eelnevat reguleerimist. Riigi reguleeriva asutuse Kreeka side- ja postikomisjoni kehtestatud parandusmeetmed ettevõtja OTE suhtes seoses tavavõrgu turuga on toonud kaasa teiste operaatorite turuletuleku ja seega vähendanud OTE turuosa.

(71)

Oma vastuses põhines Kreeka ametiasutuste OTE aktsia hinna arvutus 25. aprilli 2006. aasta kauplemispäeva sulgemishinnal, milleks oli 17,98 eurot. Seega oli 25. aprillil 2006 4 % OTE aktsiate väärtus 353 miljonit eurot. Vabatahtlikule eelpensionikavale antava Kreeka riigi toetuse väärtus oleks 25. aprillil 2006 olnud seega 25 % võrra väiksem kava lisakulust (469,9 miljonit eurot).

(72)

Arvestades, et OTE aktsia hind kõigub Ateena väärtpaberibörsil, võtab Kreeka riik endale selge kohustuse muuta seaduse nr 3371/2005 artiklit 74 nii, et sellega piiratakse riigi rahalist toetust ettevõtjale OTE juhul, kui 4 % OTE aktsiate koguväärtus ületab ettevõtjale OTE tekkivaid lisakulusid.

(73)

Kreeka ametiasutused rõhutavad, et vastavalt Kreeka äriseaduse nr 2190/1920 artiklile 34 ei ole üldkoosoleku pädevuses võtta vastu juhtimisotsuseid. Selline pädevus on ainult juhatuse liikmetel (OTE põhikirja artikli 9 punkt d). Seega arutasid vabatahtlikku eelpensionikava ettevõtte juhatuse liikmed ja tegid sellega seotud otsused, mis hiljem esitati institutsioonilistele investoritele.

(74)

Kreeka ametiasutused väidavad, et märkused asjaolu kohta, et igal aastal katab Kreeka riik osa kindlustusfondi TAP-OTE puudujäägist, tugineb vääral arusaamal Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemist. Kreeka ametiasutused kordavad, et OTE töötajate peamine pensionifond TAP-OTE on eraldiseisev avalik-õiguslik juriidiline isik nagu kõik teised pensionifondid Kreekas. Sellel on oma juhatus, administratsioon, eelarve ja finantsosakonnad. Peaaegu kõik olemasolevad pensionifondid on avalik-õiguslikud, sõltumatud ettevõtetest, kus töötajad töötavad, iseseisva juhtimise ja mittetulundusliku iseloomuga. Pensioniõigused tulenevad Kreeka põhiseadusest (artikkel 25). Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemi peamiseks iseloomujooneks on kohustuslikkus, avalik-õiguslikkus ja üldine iseloom. Kreeka pensionisüsteem on seega jooksvalt rahastatav (pay as you go) süsteem. Erinevate avalik-õiguslike fondide puudujääki ei rahasta mitte tööandjad ega töövõtjad, vaid riik, kellel on põhiseaduslik kohustus tagada kõikide pensionite täielik väljamaksmine.

(75)

Kuigi aastatel 1994–2001 oli OTE riigi kontrolli all olev eraettevõtja, kes oli täielikult sõltumatu avalik-õiguslikust pensionifondist TAP-OTE, oli eriõigusaktide ja kollektiivsete töölepingutega nähtud ette, et ta katab TAP-OTE puudujäägi, ja seega osales ta riigi nimel teatavas sotsiaalkindlustusskeemis. OTE kohustus katta kindlustusfondi TAP-OTE ajutine puudujääk suurendas veelgi tema mittepalgalisi kulusid, võrreldes oma konkurentide ja uustulnukatega turul, ning pani ettevõtja selgelt halvemasse olukorda.

(76)

Seoses väidetavate eelistega, mis tulenevad OTE varasemast monopoolsest seisundist, rõhutavad Kreeka ametiasutused, et alates 2001. aastast on Kreeka sideturg täielikult liberaliseeritud ning selle üle teostab ametlikku eeljärelevalvet riigi reguleeriv asutus Kreeka side- ja postikomisjon. OTE väidetavat konkurentsi kahjustavat käitumist tuleks käsitleda vastavalt uue reguleeriva raamistiku asjakohastele valdkonnapõhistele eeskirjadele ja asjakohastele direktiividele. Täielikult liberaliseeritud turul ei saa Kreeka ametiasutustelt nõuda täiesti uuel moel kompensatsioonimeetmete võtmist, st ainult tööjõuga seotud riiklikud meetmed on hinnatud riigiabiks.

(77)

Lõpuks lükkavad Kreeka ametiasutused tagasi kolmanda isiku väite, et OTE on vabastatud reklaamimaksust, samas kui teised ettevõtjad Kreekas on kohustatud seda tasuma. Kuigi seaduse nr 1264/1982 artikli 19 lõike 2 kohaselt on avalik-õiguslikud ja kommunaalettevõtjad (nagu OTE) vabastatud reklaamimaksu tasumisest, on esimese astme halduskohtu hiljutises otsuses (otsus nr 9564/2005) tõlgendatud seaduses nr 1264/1982 kasutatud mõisteid „avalik teenus” ja „kommunaalettevõtja” tähenduses, mille kohaselt mitte ainult OTE, vaid ka kõik teised sideoperaatorid vaatamata sellele, kas nad on avalik-õiguslikud või eraettevõtjad, (29) peaksid olema reklaamimaksust vabastatud. (30)

(78)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis moonutab või ohustab moonutada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on siseturuga kokkusobimatu, niivõrd kui see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(79)

Et riikliku meedet saaks käsitleda riigiabina, peab see vastama kõikidele järgmistele tingimustele: a) olenemata meetme vormist on liikmesriik meetme eraldanud riigivahenditest; b) eelis on selektiivne ja c) meede moonutab või ohustab moonutada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(80)

Käesolevas juhtumis ei saa vaidlustada tõsiasja, et abi puhul kasutatakse riigi vahendeid, sest riik tegi ettepaneku kanda 4 % riigi omanduses olevatest OTE aktsiatest kindlustusfondi TAP-OTE toetusena ettevõtja vabatahtliku eelpensionikava üldistesse kuludesse. Riigi omanduses olevad 4 % OTE aktsiatest on rahalise väärtusega vara. Kõnealune vara kantakse üle ilma hüvitiseta turuhindades. Seetõttu on abimeede riigi varade ülekandmine.

(81)

Kuigi abi otsene saaja on TAP-OTE (avalik-õiguslik pensionifond, mis kuulub Kreeka sotsiaalkindlustussüsteemi), on tegelik abisaaja OTE, sest ettevõtja vabastatakse osaliselt oma sotsiaalkindlustuskohustustest, mis tulenevad kõnealusest vabatahtlikust eelpensionikavast. Ühelgi teisel ettevõtjal ei ole kõnealust eelist. Seega on abi selektiivset laadi.

(82)

Lisaks sellele ei vaidlustata ka seda, et arvestades, et OTE on üleriigiline võrguoperaator, kes tegeleb elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste, sealhulgas rahvusvaheliste elektrooniliste sideteenuste pakkumisega, võib igasugune eraldatud abi mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(83)

Kuid küsimuse puhul, kas riigi toetus annab ettevõtjale OTE eelise, mis moonutab või ohustab moonutada konkurentsi, on Kreeka ametiasutused väitnud, et a) nad on tegutsenud erainvestorina ja b) et abi ei anna ettevõtjale OTE eelist, sest see on vaid hüvitis ettevõtja struktuuriliste puuduste eest, mis tulenevad enne turu liberaliseerimist seadusega kehtestatud töötajate de facto alalisest töösuhtest ja kõrgematest tööjõukuludest.

(84)

Kooskõlas kohtupraktikast tulenevate tingimustega on selleks, et välja selgitada, kas Kreeka rahalist toetust ettevõtja OTE kuludesse seoses vabatahtliku eelpensionikavaga võib pidada kooskõlas olevaks turutingimustes tegutseva erainvestori käitumisega, vaja selgeks teha, kas samasugustel asjaoludel teeks riigiga võrreldava suurusega erainvestor sarnase rahalise toetuse, mis oleks samaväärne 4 % OTE aktsiatega. (31)

(85)

Selles küsimuses tuleb vahet teha riigi kohustuste vahel ettevõtja aktsiakapitali omanikuna ja kohustuste vahel avaliku võimu kandjana. (32) Et OTE on piiratud vastutusega aktsiaselts, vastutab Kreeka OTE aktsiakapitali enamusomanikuna ettevõtja võlgade eest ainult ettevõtja varade likvideerimisväärtuse ulatuses. Sotsiaalkindlustuse ja muude tööhõivega seotud kohustuste eest vastutab tavaliselt asjaomane ettevõtja, mitte tema aktsionärid. Lisaks sellele tuleks rõhutada, et OTE ei ole ettevõtja, kes on praegu raskes rahanduslikus olukorras või kes ei suuda täita oma rahalisi kohustusi seoses vabatahtliku eelpensionikavaga.

(86)

Seetõttu ei saa arvestada erainvestori põhimõtte kohaldamise puhul eelpensioniga seotud koondamiskulusid ja muid tööga seotud hüvitiste kulusid. (33)

(87)

Lisaks sellele ei ole ükski muu aktsionär peale Kreeka toetanud OTE ümberkorraldamiskavaga kaasnevaid täiendavaid kulusid, kuigi eeldatav OTE tasuvuse paranemine peaks kasu tooma kõikidele investoritele ühtemoodi. Sellistes tingimustes erines Kreeka käitumine OTE muude erainvestorite käitumisest. Isegi juhul, kui riigi erinev positsioon suurima aktsionärina võiks õigustada erinevat käitumist, võiks eeldada, et juhul kui ettevõtja üks aktsionäridest annab rahalist abi, ilma et teised aktsionärid samamoodi käituksid, saaks kõnealune aktsionär teatavat liiki hüvitist, näiteks suurem osalus ettevõtjas. Kuid käesolevas juhtumis ei ole riik saanud täiendavat hüvitist võrreldes muude ettevõtja investoritega.

(88)

Tõsiasi, et OTE aktsia hind on tõusnud vabatahtliku eelpensionikava avalikustamisest alates, ei tähenda tingimata, et riigi rahalist toetust tuleks ainult sel põhjusel pidada vastavuses olevaks erainvestori põhimõttega. Põhimõtteliselt tähendab riigi rahaline toetus börsil noteeritud ettevõtja rahalise seisundi parandamiseks seda, et tõenäoliselt tõuseb ka viimase aktsiate hind ja seda olenemata sellest, kas sellist toetust saab käsitleda abina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(89)

Kõikidel eespool loetletud põhjustel tuleks Kreeka ametiasutuste väide, et riigi panus vabatahtliku eelpensionikava kuludesse on vastavuses erainvestori põhimõttega, tagasi lükata.

(90)

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hõlmab abi määratlus riigiasutuste antud soodustusi, millega erinevatel viisidel vähendatakse kulusid, mis tavaliselt sisalduvad ettevõtja eelarves. (34) Euroopa Kohus on selles küsimuses öelnud, et ettevõtja sotsiaalmaksude osaline vähendamine kujutab endast abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses juhul, kui meetme eesmärk on vabastada ettevõtja osaliselt rahalistest maksetest, mis tulenevad üldise sotsiaalkindlustussüsteemi tavapärasest kohaldamisest, ilma et kõnealuse süsteemi olemuse või üldskeemi alusel oleks selline vabastamine põhjendatud. (35)

(91)

Kreeka ametiasutused on vaidlustanud väite, et ettevõtja OTE vabatahtliku eelpensionikavaga seotud kulude osaline vähendamine annab ettevõtjale eelise ja mõjutab konkurentsi, põhjendades seda sellega, et kulude vähendamisega vabastatakse OTE struktuurilisest puudusest ja tagatakse, et ettevõtja suhtes kohaldatakse samasuguseid vähem koormavaid tööõiguse aspekte kui teiste ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad Kreeka elektroonilise side turul. Selles küsimuses on Kreeka ametiasutused toetunud esimese astme kohtu otsusele kohtuasjas Combus. Kõnealuses kohtuasjas on kohus öelnud, et (riigi)abi, „mille eesmärk on asendada ettevõtja Combus töötajate privilegeeritud ja kulukas töösuhe lepingul põhineval töösuhtega, mis on võrreldav ettevõtjaga Combus konkureerivate muude bussitranspordi ettevõtjate töötajate töösuhtega”, ei kujuta endas abi, sest „[Taani] eesmärk oli vabastada sel viisil Combus struktuurilisest puudusest, mis ettevõtjal oli võrreldes tema erasektori konkurentidega”. (36)

(92)

Siinkohal tuleks märkida, et Euroopa Kohus ei ole kinnitanud otsust kohtuasjas Combus. Esimese astme kohtu teatavates otsustes vaidlustatakse eeldus, et struktuurilise puuduse hüvitamine tähendab, et sellist meedet ei või pidada abiks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on Euroopa Kohus otsustanud, et selleks, et kindlaks määrata, millises ulatuses on tegemist abiga, tuleb arvesse võtta abi mõju ja mitte viidata abi põhjustele või eesmärkidele. (37) Lisaks sellele on kohus otsustanud, et iga abi, millega vabastatakse ettevõtja kuludest, mis tavapäraselt sisalduvad ettevõtja eelarves, kujutab endast riigiabi. (38) Kohus on selgelt väljendanud, et see hõlmab näiteks ka töötajate palgakulusid. (39) Neid kaalutlusi arvesse võttes on kohus tagasi lükanud väite, et abiga ei anta ettevõtjale eelist, sest sellega vaid hüvitatakse puudus, mille tõttu ettevõtja on minevikus kannatanud. (40)

(93)

On tõsi, et OTE suhtes kohaldatakse teistsugust tööõigust kui muude Kreeka eraettevõtjate suhtes, mis tähendab, et OTE töötajate alalist töösuhet ja nende kõrgemaid palku ei saa muuta ilma uue õigusakti jõustumiseta, millega jõustatakse muudatusteks vajalik OTE töötajate nõusolek. Kokkuvõttes suurenevad OTE suhtes kohaldatavate töönormide tõttu ettevõtja tööjõu- ja sotsiaalkindlustuskulud ning jätavad ettevõtja ilma muude konkureerivate ettevõtjate vabadusest korraldada ümber tööjõukulud vastavalt valitsevatele turutingimustele.

(94)

Selles küsimuses on käesoleval juhtumil mitmeid sarnaseid jooni kohtuasjaga Combus. Kohtuasja Combus puhul ei maksnud Taani hüvitist ettevõtjale, vaid seal töötavatele töötajatele. Sarnaselt ei maksa Kreeka hüvitist ettevõtjale OTE, vaid hüvitab pensionifondi kaudu töötajatele eelpensioni tõttu saamata jäävad tulud. Sarnaselt juhtumile Combus kujutab OTE töötajate alaline töösuhe endast „privilegeeritud ja kulukat töösuhet” võrreldes erasektori töötajate töösuhtega. Sarnaselt juhtumile Combus on Kreeka eesmärk vabastada OTE „struktuurilisest puudusest, mis ettevõtjal on võrreldes oma erasektori konkurentidega”.

(95)

Sarnaselt juhtumiga Combus ei ole riigi sekkumise eesmärk hüvitada või vähendada OTE pensioniga seotud kohustusi, mis on tekkinud ajavahemikus, mil ettevõtja suhtes kohaldati sui generis tööõiguse raamistikku (varasemad kohustused), vaid piirdub rangelt sellega, et viia OTE olukord seoses tulevaste pensioniõigustega vastavusse erasektori olukorraga.

(96)

Komisjon võtab eespool öeldut arvesse ja märgib, et käesoleva juhtumi faktilisel ja õiguslikul olukorral on mitmeid sarnaseid jooni juhtumiga Combus.

(97)

Juhtumi Combus puhul oli Taani ametiasutuste hüvitise eesmärk lihtsustada kavandatud muutust ettevõtja staatuses avalik-õiguslikust ettevõtjast eraettevõtjaks ning seetõttu pakkus Taani valitsus rahalist hüvitist (boonust) ettevõtja Combus töötajatele, kelle staatus muutus avalikust teenistujast eraõiguslikuks lepinguliseks töötajaks. OTE muutus piiratud vastutusega aktsiaseltsiks 1994. aastal, ilma et riik oleks sel ajal võtnud vajalikke meetmeid, et tagada ettevõtja töönormide vastavusse viimine tavalise piiratud vastutusega aktsiaseltsi töönormidega. Riik ei sekkunud ka 2001. aastal, mil OTE kaotas oma ainuõiguse pakkuda tavavõrgu kõneteenuseid ja Kreeka elektroonilise side turg liberaliseeriti täielikult.

(98)

Ei ole võimatu, et OTE suur töötajate arv, eriti esimeste kriitiliste aastate jooksul enne ja kohe pärast täielikku liberaliseerimist võimaldas ettevõtjal tagada ja säilitada oma praegune valitsev seisund ja jätkata tegutsemist peaaegu kõikides elektroonilise side turulõikudes.

(99)

Lisaks sellele, nagu mainiti põhjenduses 93, hõlmab abi määratlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 ainult meetmeid, mis kergendavad tavaliselt ettevõtja eelarves sisalduvat koormat ja mida tuleb pidada majanduslikuks eeliseks, mida abisaajast ettevõtja ei oleks saanud tavalistel turutingimustel. (41)

(100)

Siinkohal tuleks meenutada, et vastavalt kohtupraktikale kaasatakse oma iseloomu tõttu ettevõtja eelarvesse ettevõtja kulud, mis tulenevad tööandjate ja ametiühingute vahel sõlmitud kollektiivlepingutest, mida ettevõtja on kohustatud järgima kas seepärast, et ta on liitunud kõnealuste lepingutega või seepärast, et lepingu sisule on antud seaduslik jõud. (42)

(101)

Kuigi, nagu on välja toodud põhjenduses 93, erineb OTE suhtes kohaldatav tööõigus tavapärasest tööõigusest, mida praegu kohaldatakse muude Kreeka eraettevõtjate suhtes, ning OTE töötajatele tagatud alaline töösuhe ja kõrged palgad ei olnud vabades tingimustes toimunud kollektiivlepingu läbirääkimiste tulemus, vaid riigi poolt ettevõtjale kehtestatud kord, märgib komisjon, et Kreeka ametiasutused ei ole kordagi pärast OTE muutumist börsil noteeritud ettevõtjaks vihjanud sellele, et OTE tööõiguslikud kohustused ei oleks pidanud olema hõlmatud ettevõtja tavapärases eelarves või et riik peaks ettevõtjale OTE hüvitama seadusega kehtestatud alalise töösuhte ja kõrgete palkadega seotud täiendavad kulud. Lisaks sellele põhines OTE väärtus börsil eeldusel, et OTE alalise töösuhte ja kõrgete palkadega seotud kulud sisalduvad tavaliselt OTE eelarves.

(102)

Kõnealuste kaalutluste põhjal ja koostoimes juhtumi Combus järeldustega võib tõdeda, et käesolevat meedet võib pidada abiks. Vaatamata sellele ei ole edasine uurimine vajalik, sest allpool üksikasjalikult kirjeldatud põhjustel on abi ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

(103)

Komisjon märgib, et riigi kavandatud panus OTE vabatahtliku eelpensionikava kuludesse on üks osa Kreeka ametiasutuste laiaulatuslikumast kavast korraldada ümber OTE suhtes kohaldatavad tööhõivetingimused, et tagada ettevõtja pikaajaline elujõulisus ja parandada elektroonilise side turu toimimist. Vabatahtlik eelpensionikava on seega oluline samm OTE erastamise suunas.

(104)

Seetõttu on komisjon arvamusel, et meetme kokkusobivuse hindamine ühisturuga peaks otseselt põhinema EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktil c, milles on sätestatud: „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega” võib pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(105)

Selleks et abi võiks pidada ühisturuga kokkusobivaks põhjusel, et abi soodustab teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengut, peab majandustegevus tänu abile muutuma tulemuslikumaks. Abi on kokkusobiv vastavalt artikli 87 lõike 3 punktile c ainult juhul, kui see ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Hindamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidele. (43)

(106)

Vabastades OTE täiendavatest kuludest, mida ettevõtja peab kandma endise avalik-õigusliku äriühinguna oma töötajate alalise töösuhte ja kõrgemate palkade tõttu, võimaldatakse teatatud abiga ettevõtjal vabalt tegutseda täielikult liberaliseeritud elektroonilise side turul ja teha vajalikke kohandusi, et reageerida turu ja muudele tehnoloogilistele arengutele, mis mõjutavad ettevõtja pikaajalist elujõulisust.

(107)

Eelkõige moodustavad OTE töötajate arvu ligikaudu kolmandiku võrra vähendamine vabatahtliku eelpensionikava kaudu ning tõsiasi, et OTE töötajad nõustuvad vastutasuks OTE pakutava eelpensioni paketile sellega, et tulevaste töötajate puhul kaotatakse alaline töösuhe, põhilised osad OTE üleüldisest ümberkorraldustegevusest, mis peaksid tagama ettevõtja tasuvuse, tõhusa töö ja jätkuva erastamise. Praegu takistavad OTE töötajate alaline töösuhe, nende suur arv ning kindlaksmääratud palgasüsteem oluliselt ettevõtja jätkuvat erastamist ja Kreeka kava müüa oma osalus ettevõtjas OTE.

(108)

OTE jätkuv muutumine endisest monopolist ettevõtjaks, kelle suhtes kohaldatakse samasugust õiguslikku raamistikku kui muude Kreeka eraettevõtjate suhtes, ning tõsiasi, et Kreeka riik kavatseb seejärel loobuda oma kontrollist ettevõtja üle, parandab Kreeka elektroonilise side turu toimimist, vähendab turule sisenemise ja sealt lahkumise tõkkeid (44) ning on pikaajaliselt kasulik lõppkasutajatele.

(109)

Seetõttu on Kreeka kavandatud rahaline toetus vabatahtliku eelpensionikava kuludesse kokkusobiv ühiste huvidega.

(110)

Ametliku uurimise alguses väljendas komisjon oma kahtlusi seoses vajadusega käesoleva vabatahtliku eelpensionikava järele, viidates muudele eelnevatele vabatahtlikele eelpensionikavadele, mida OTE rahastas kogu ulatuses üksinda.

(111)

Eelkõige selgus uurimisest, et alates 1996. aastast kuni 2004. aastani on OTE võimaldanud 8 173 töötajal jääda eelpensionile. Siiski pakuti väiksemamahulisi iga-aastaseid (keskmiselt 900 töötajat aastas) vabatahtlikke eelpensionikavasid vaid töötajatele, kellel oli juba õigus pensionile, kuid kes oleksid võinud jätkata töötamist kuni kohustusliku pensioni tingimuste täitmiseni. (45) Kõnealuste varasemate vabatahtlike eelpensionikavade puhul ei võetud arvesse asjaomaste töötajate tinglikke tööaastaid ja neid ei saa seetõttu võrrelda käesoleva vabatahtliku eelpensionikava struktuuri ega ulatusega. Selles tähenduses ei erinenud OTE rakendatud varasemad vabatahtlikud eelpensionikavad samaväärsetest vabatahtlikest eelpensionikavadest, mida rakendavad muud eraettevõtjad, või OTE olemasolevast tavapärasest vabatahtlikust eelpensionikavast. (46)

(112)

Praegusel juhul ei oleks vabatahtlik eelpensionikava, mille raames oleks eelpensioni pakutud vaid neile töötajatele, kellel on õigus pensionile minna, kuid kes ei ole veel jõudnud kohustuslikku pensioniikka, äratanud nii suurt huvi, sest mitmed tingimustele vastavad töötajad oleksid siiski eelistanud jätkata töötamist, et kindlustada maksimaalselt kõrge pension. (47)

(113)

Sellistel asjaoludel paistab, et OTE otsus võtta arvesse maksimaalselt seitse tinglikku tööaastat kõikide töötajate puhul, kes oleksid ajavahemikus 2005–2012 jäänud kohustuslikule pensionile, ja pakkuda neile seega eelpensioni võimalust koos täispensioniga, on ainuke vahend, mille tulemusel on tõenäoliselt võimalik olnud vabastada töölt märkimisväärne arv töötajaid. Töötaja, kelle töösuhet võib võrrelda avaliku teenistuja omaga, otsustaks töölt lahkuda ainult juhul, kui tööandja pakuks talle selleks sobivat stiimulit. Seetõttu pidi OTE pakkuma vähemalt sobivat hüvitist majanduslike eeliste eest, mis töötajal oleksid säilinud, kui ta oleks säilitanud oma alalise töösuhte. Sellest põhjustatud suur huvi vabatahtliku eelpensionikava vastu (ligikaudu 91 % kõikidest tingimustele vastavatest töötajatest) kinnitab, et OTE pakutud täiendavad hüvitised oma töötajatele tinglike tööaastate tunnustamise näol on sobilik vahend.

(114)

OTE ei oleks saanud kasutada muud vähem kulukat meedet, nagu näiteks koondamiskava, sest sellisel juhul oleksid OTE töötajad pidanud nõustuma sellega, et nad kaotavad oma alalise töösuhte ja saavad vastutatuks väiksema koondamishüvitise. Samamoodi ei oleks olnud võimalik kaotada tagasiulatuvalt töötajate alaline töösuhe selleks, et viia ellu kohustuslik koondamiskava, sest vastavalt Kreeka ametiasutuste selgitustele oleks sellise võimaluse puhul kaasnenud väga tõsised õiguslikud ja põhiseaduslikud probleemid, mis oleksid nurjanud kogu OTE ümberkorralduse.

(115)

Lisaks sellele võib tõmmata paralleeli käesoleva juhtumi ja komisjoni teatise vahel, mis käsitleb luhtunud kulusid energeetika valdkonnas. (48) Luhtunud kulud on kulud, mida peab kandma valitsevas seisundis tarnija ja mida ta ei saa tagasi, sest turu liberaliseerimise tõttu tegutsevad turul uued konkurendid.

(116)

Seega võib Kreeka toetust vabatahtlikku eelpensionikavva käsitleda analoogselt hüvitisena luhtunud kulude eest järgmistel põhjustel. OTE töötajate eriline alaline töösuhe on seotud ettevõtja eelneva monopoolse seisundiga, kui turg ei olnud veel liberaliseeritud. Erikord ei põhjustanud raskusi senikaua, kuni OTE tegutses monopoolses keskkonnas. OTE kandis kõrgemaid kulusid võrreldes teiste ettevõtjatega, kuid ta oli kaitstud tööstusesisese konkurentsi eest. Kreeka sideturu liberaliseerimisest alates on kõnealune töötajate eristaatus muutunud järk-järguliselt ettevõtjale OTE koormaks ja mõjutab ettevõtja konkurentsivõimet. Töötajate alaline töösuhe, mida saab võrrelda avaliku teenistuja staatusega, toob endaga ettevõtjale OTE kaasa täiendavaid palgakulusid, mida ettevõtja konkurendid ei pea kandma. (49)

(117)

Seetõttu on Kreeka ametiasutuste otsus rahastada eelpensionikavaga kulusid, mis tulenevad OTE kuludest seoses alalise töösuhtega ja kõrgete palkadega, kooskõlas vajalikkuse kriteeriumiga, sest seeläbi võimaldatakse ettevõtjal OTE ümber korraldada oma tegevus sarnaselt muude eraettevõtjatega, ilma et OTE peaks kandma täiendavaid kulusid, mis tulenevad liberaliseerimiseelsest ajavahemikust.

(118)

Riigi toetusega hüvitatakse ettevõtjale OTE vaid alalise töösuhte ja kõrgete palkadega seotud kulud, mis tulenevad täiendavatest tinglikest tööaastatest, mida arvestatakse töötajate puhul, kes jõuaksid kohustusliku pensioni ikka ajavahemikus 2005–2012. Kreeka ei rahasta ettevõtja OTE olemasolevaid pensionikohustusi ega kata pensionipuudujääki, millega seotud kulusid peaks ettevõtja kandma. OTE on täies mahus maksnud kõik tööandja sissemaksed kindlustusfondi TAP-OTE ja maksab ka kõik vabatahtliku eelpensionikava kulud kuni kava rakendamise kuupäevani, välja arvatud kulud, mida eraettevõtja ei peaks kandma, võttes sarnaseid meetmeid oma töötajate arvu vähendamiseks.

(119)

Seega kannab Kreeka üle oma 4 % osaluse ettevõtjas OTE pensionifondi selleks, et rahastada vabatahtliku eelpensionikava kulusid, mis tulenevad olukorrast, et vabatahtliku eelpensionikava tingimustele vastavate töötajate pensioni arvutamise baasina ei kasutata nende tegeliku lahkumise aastat, vaid aastat, mil nad oleksid pensionile jäänud juhul, kui nad oleksid valinud võimaluse kasutada oma alalist töösuhet täies mahus. Teiste sõnadega rahastab riik tegelikult tööandjate ja töötajate tulevast pensioni, mis vastab nendele tinglikele aastatele, mida arvestatakse nende puhul, kes kasutavad vabatahtliku eelpensionikavaga pakutavat võimalust.

(120)

Lisaks sellele tuleks riigi toetust hinnata laiemalt, arvestades OTE juhtkonna ja ettevõtja töötajate vahel kokkulepitud korda, mille kohaselt vastutasuks eelpensioniga kaasnevatele suurtele soodustustele nõustuvad OTE töötajad, et tulevaste töötajate puhul kaotatakse alaline töösuhe. Kui OTE tulevaste töötajate töösuhe oleks jäänud samaks, ei oleks riigi toetus mõjutanud ettevõtja pikaajalist elujõulisust, sest tulevased töötajad oleksid neutraliseerinud lühiajalise kulude kokkuhoidu, mida OTE oleks vabatahtliku eelpensionikava kaudu saavutanud.

(121)

Selleks et kindlaks teha, kas abi on proportsionaalne, tuleb kõigepealt kindlaks teha, a) kas Kreeka ametiasutused on nõuetekohaselt hinnanud OTE täiendavate kulude suurust, mida ettevõtja peab kandma alalise töösuhte ja kõrgete kindlaksmääratud palkade tõttu töötajate puhul, kes kasutavad vabatahtliku eelpensionikavaga pakutavat võimalust, ja b) kas riigi toetus ei ületa OTE täiendavaid kulusid.

(122)

Kreeka ametiasutuste esitatud üksikasjaliku teabe kohaselt on vabatahtliku eelpensionikava nominaalkulud 1 161,8 miljonit eurot, mida on kinnitanud KPMG rahvusvahelistele finantsaruandlusstandarditele vastava OTE 2005. aasta aruande alusel.

(123)

Vastavalt CRA International uuringule (vt põhjendus 65) on eelpensionikava nüüdispuhasväärtus 1 086,2 miljonit eurot. Arvestades, et OTE saab maksusoodustust ettevõttemaksust mahaarvamiste näol, on CRA International hinnanud vabatahtliku eelpensionikava maksujärgseks nüüdispuhasväärtuseks 784,3 miljonit eurot.

(124)

CRA International on oma nüüdispuhasväärtuse arvutamisel kasutanud 3 % diskontomäära, mis on samaväärne tuluga riskivabadest väärtpaberitest. See lähenemisviis erineb Kreeka ametiasutuste 2005. aasta novembris esitatud arvutusest, mis põhines OTE kaalutud keskmisel kapitalikulul, mis oli hinnanguliselt 7,8 %. CRA International ei eita, et kaalutud keskmist kapitalikulu võib kasutada diskontomäärana. CRA International on arvamusel, et kuigi kaalutud keskmise kapitalikulu kasutamine peegeldab tavalist riski, mis ettevõtjal oma tegevuse jooksul on, puudub praegusel juhul palkade ja pensionite maksmisel OTE töötajatele igasugune ebakindlus, sest palkade puhul järgitakse ranget palgaastmestikku ja palkade iga-aastane tõus ei sõltu OTE majandustulemustest. Siiski arvutas CRA International terviklikkuse huvides vabatahtliku eelpensionikava nüüdispuhasväärtuse ka OTE kaalutud keskmise kapitalitulu aluseks võttes ja jõudis järeldusele, et vabatahtliku eelpensionikava nüüdispuhasväärtus on 704,8 miljonit eurot.

(125)

Komisjon on arvamusel, et OTE kaalutud keskmisel kapitalitulul (7,8 %) põhinev hindamine on kooskõlas üldiste tavadega kõnealuses valdkonnas (mida on tunnistanud ka CRA International) ja Kreeka ametiasutuste varasemalt esitatud teabega. Selle tulemusena on vabatahtliku eelpensionikava nüüdispuhasväärtus 704,8 miljonit eurot.

(126)

Arvestades et OTE suudab pakkuda eelpensioni paketti, mille hüvitis on 1,5 korda suurem seadusega ettenähtud koondamishüvitisest, kuid mis on arvutatud arvestades palku erasektoris (see tähendab, et 33 % madalamad kui ettevõtjas OTE), jõudis CRA International järeldusele, et kõnealuse kava nüüdispuhasväärtus on 314,4 miljonit eurot. Seega on OTE täiendavad kulud 390,4 miljonit eurot (704,8 – 314,4 = 390,4).

(127)

Ametliku uurimise alguses palus komisjon Kreeka ametiasutustel esitada tõendeid väite kohta, et eraettevõtjad oleksid pakkunud koondamispakette, mille tingimused oleksid olnud 1,5 korda soodsamad kui seadusega ettenähtud minimaalsed tingimused. Kreeka ametiasutused esitasid ettevõtja Hay Group koostatud aruande (vt põhjendus 61), milles jõuti järeldusele, et kuigi ELis ei ole kohaldatud vabatahtlikku eelpensionikava, mida saaks võrrelda OTE vabatahtliku eelpensionikavaga, oli 40 Kreekas tegutsevatelt ettevõtjatelt kogutud teabe ja nendega tehtud intervjuude põhjal, et keskmine koondamistasu, mida eraettevõtjad tavaliselt pakuvad töötajatele vanuses 51–62 (enamik OTE töötajatest, kes osalevad eelpensionikavas, on selles vanuses) 1,5 korda suurem kui seadusega ettenähtud minimaalne tasu. Pärast Kreeka ametiasutuste esitatud asjakohase teabe kontrollimist ei ole komisjonil põhjust kahelda Hay aruande järelduste õigsuses.

(128)

Seetõttu tuleks ettevõtja CRA International arvutust, et OTE täiendavad kulud 390,4 miljonit eurot, mille arvutamisel on kasutatud Hay aruandes välja pakutud 1,5-kordistit, pidada põhjendatuks.

(129)

Järgmine küsimus, millele tuleb vastata, on see, kas Kreeka toetus ületab OTE täiendavaid kulusid, mis on hinnanguliselt 390,4 miljonit eurot.

(130)

Seaduse nr 3371/2005 artikli 74 lõike 4 punkti a kohaselt kannavad Kreeka ametiasutused 4 % OTE aktsiakapitalist üle kindlustusfondi TAP-OTE. Arvestades Kreeka toetuse väärtust vabatahtlikku eelpensionikavasse, korrutatakse OTE aktsiate koguarv (490 582 879) 4 protsendiga ja OTE aktsiate sulgemishinnaga, nagu see on määratud Ateena väärtpaberibörsil. (50)

(131)

Seaduse nr 3371/2005 avaldamise kuupäeval (14. juuli 2005) oli OTE aktsia sulgemishind 16,35 eurot. Kõnealusel kuupäeval oli riigi toetuse väärtus ligikaudu 315 miljonit eurot. Sellest ajast alates on OTE aktsia hind järk-järgult tõusnud, langedes 23 eurolt 2007. aasta jaanuari keskel 27. veebruariks 2007 21 euroni. Seega oli 27. veebruaril 2007 Kreeka riigi 4 % osaluse väärtus ettevõtjas OTE ligikaudu 410 089 618 eurot.

(132)

Kõnealusel kuupäeval oli Kreeka toetuse väärtus suurem kui summa, mis vastab OTE täiendavatele kuludele (390,4 miljonit eurot).

(133)

Arvestades et OTE aktsia tulevast sulgemishinda on võimatu ennustada, kohustusid Kreeka ametiasutused ametlikult oma vastuses ametliku uurimise alguses tühistama seaduse nr 3371/2005 juhul, kui 4 % osaluse väärtus ületab kõnealuse osaluse pensionifondi ülekandmise päeval 390,4 miljonit eurot, ja võtma muid vajalikke meetmeid, et tagada, et kindlustusfondi TAP-OTE ülekantavate aktsiate väärtus ei ületaks 390,4 miljonit eurot.

(134)

Selle tulemusel põhineb komisjoni hinnang käesolevas juhtumis Kreeka võetud kohustusel, et tema kavandatav toetus kindlustusfondi TAP-OTE ei ületa summat 390,4 miljonit eurot, mis on võrdne vabatahtliku eelpensionikavaga seotud täiendavate kuludega ettevõtjale OTE, ja et vajaduse korral tühistab Kreeka seadus nr 3371/2005.

(135)

Ametliku uurimise alguses märkis komisjon, et täiendavad kulud, mida OTE peab kandma oma töötajate konkreetse töösuhte tõttu, ei õigusta riigi toetust, arvestades, et OTE sai ja saab jätkuvalt kasu muudest eelistest, mis neutraliseerivad vabatahtliku eelpensionikava kulud (vt põhjendus 47). Kõnealused eelised võivad tuleneda OTE töötajate konkreetsest töösuhtest üldiselt või konkreetsetest meetmetest, mis vähendavad OTE tööjõukulusid (näiteks vabastamine töötuskindlustuse maksetest või pensioniga seotud kohustustest), muutes need väiksemaks selliste ettevõtjate tööjõukuludest, kelle suhtes kehtib üldine tööõigus. OTE võib kasu saada ka oma varasemast monopoolsest seisundist (eriti seoses tavatelefonivõrguga), mis korvab vabatahtliku eelpensionikava lisakuludest tulenevad raskused.

(136)

Komisjon on nüüd arvamusel, et hindamisel, kas abimeede, mille eesmärk on hüvitada endisele monopolile täiendavad kulud, mis on tekkinud ajal, mil asjaomane ettevõtja tegutses monopolina, on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c kokkusobiv, tuleks piirduda sellega, et hinnatakse, kas ettevõtja on saanud kasu või saab jätkuvalt kasu muudest sarnase iseloomuga eelistest (näiteks käesoleval juhul OTE muud tööõigusega seotud eelised), mis võivad neutraliseerida asjaomased kulud.

(137)

Selles küsimuses jõutakse Kreeka tellitud professor Levantise uuringus järeldusele, et OTE ei saa kasu tööjõuga seotud eelistest ja ka muudes aspektides kohaldatakse OTE suhtes üldist tööõiguse raamistikku sarnaselt teiste piiratud vastutusega aktsiaseltsidega. Vastavalt komisjoni taotlusele ametliku uurimise alguses on Kreeka ametiasutused kinnitanud, et sarnaselt teiste Kreeka tööandjatega kohaldatakse OTE suhtes töötuskindlustuse makseid kooskõlas kehtiva sotsiaalkindlustusõigusega.

(138)

Ametliku uurimise alguses esitas komisjon ka küsimuse, kas OTE on minevikus saanud kasu oma pensionikohustustest vähendamisest. Vastavalt Kreeka ametiasutuste esitatud teabele ei ole ettevõtjat OTE tööandjana kunagi vabastatud pensionikohustustest ega neid vähendatud. (51)

(139)

Komisjon on arvamusel, et küsimus, kas arvestama peaks ka muid eeliseid, mis tulenevad asjaomase ettevõtja endisest monopoolsest seisundist, oleneb eelkõige sellest, kas asjaomane turg on täielikult liberaliseeritud, mis tähendab, et olemas on sobiv õiguslik ja reguleeriv raamistik, millega tagatakse, et endisel monopolil ei ole enam ainu- või eriõigusi või muid privileege ning et konkurentsi tegelikku või tõenäolist moonutamise probleemi on võimalik eelnevalt tõhusalt lahendada olemasolevate reguleerivate parandusmeetmete ja/või asjaomaste konkurentsiõiguse sätete tagantjärele jõustamise kaudu.

(140)

Selles küsimuses on kolmas isik keskendunud oma esildises eelkõige OTE väidetavale konkurentsi kahjustavale käitumisele tavavõrguturul ja olukorrale, kus riigi reguleerivad asutused väidetavalt ei ole suutnud täita oma regulatiivülesandeid.

(141)

Komisjon märgib, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (52) artiklitele 7 ja 13 on riigi reguleeriv asutus on juba otsustanud, et ettevõtjal OTE on märkimisväärne turujõud kõikidel tavavõrgu turgudel, mis on loetletud komisjoni soovituses asjaomaste turgude kohta. Selle tulemusel kohaldatakse OTE suhtes praegu mitmeid omavahel seotud eelnevaid reguleerivaid parandusmeetmeid nii jae- kui ka hulgimüügituru tasandil. OTE on täna kohustatud pakkuma kolmandatele isikutele: a) juurdepääsu tavavõrgule hulgimüügiturul, b) operaatori valikut ja eelvalikut, c) transiiditeenuseid ja mitmeid võrguteenuseid kooskõlas õigluse, mõistlikkuse ja õigeaegsuse põhimõtetega. Märkimisväärse turujõuga operaatorina tavavõrguturul on OTE kohustatud järgima mittediskrimineerimise, läbipaistvuse, raamatupidamise lahususe ja auditeerimise põhimõtteid ning ettevõtja suhtes kohaldatakse hinnakontrolli ja pikaajalise täiendkulul põhineva kuluarvestuse kohustust, milles arvestatakse varade nüüdisväärtust. (53) Kõnealuseid parandusmeeteid kohaldatakse ka püsiliinide (54) ja lairibaühenduse hulgiteenuste (55) turu reguleerimisel. Lisaks sellele on riigi reguleeriv asutus kehtestanud OTE suhtes kliendiliinile eraldi juurepääsu hinnad, mis on praegu madalaimad ELis.

(142)

Kokkuvõttes on ettevõtjale OTE kehtestatud erinevate kuluarvestuste ja raamatupidamise lahususe kohustuse eesmärk tagada, et OTE kui endine monopol ei saaks eeliseid, mis võimaldaksid turul konkurentsi õõnestada või moonutada. (56)

(143)

Komisjon märgib ka, et pärast ametliku uurimise alustamist on riigi reguleeriv asutus võtnud OTE suhtes tagantjärele mitmeid meetmeid kas olemasoleva reguleeriva raamistiku või konkurentsiõiguse sätete rikkumise tõttu. (57)

(144)

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades paistab, et olemasoleva valdkonda reguleeriva raamistikuga tagatakse juba suures ulatuses, et elektroonilise side turg toimib nõuetekohaselt ja et ettevõtjal OTE ei ole eelnenud monopoolsest seisundist tulenevaid eeliseid, mida ei saaks käsitleda olemasoleva raamistiku abil. Igal juhul ei ole komisjon avastanud selliste eeliste olemasolu ning nende olemasolule ei ole vihjanud ka kolmas isik.

(145)

Oma esildises väitis kolmas isik, et ettevõtjat OTE on vabastatud reklaamimaksu maksmisest, mida teised ettevõtjad peavad maksma iga reklaami eest mis tahes teabekanalis. Komisjon on arvamusel, et põhimõtteliselt tuleks selliseid meetmeid käsitleda eraldi ja mitte käesoleva menetluse raames. Komisjon on kindel, et igal juhul ei ole kõnealune vabastus ettevõtjale OTE endaga kaasa toonud mingit eelist. (58)

(146)

Eespool kirjeldatust järeldub, et niikaua kuni abi summa ei ületa OTE täiendavaid kulusid seoses oma töötajate alalise töösuhte ja kõrgemate palkadega, on Kreeka kavandatav toetus OTE vabatahtliku eelpensionikava kuludesse suuruses 390 miljonit eurot abi, millega taotletakse ühist huvi pakkuvat eesmärki vajalikul ja proportsionaalsel viisil ilma kaubandustingimusi ebasoovitavalt mõjutamata. Seetõttu on abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga c kokkusobiv.

(147)

On oluline rõhutada, et käesolev otsus on koostatud, arvestades Kreeka ametiasutuste selgesõnaliselt väljendatud kohustust, et nad tühistavad seaduse nr 3371/2005 juhul, kui riigi 4 % osaluse ettevõtjas OTE ülekandmise kuupäeval kindlustusfondi TAP-OTE ületab ülekantavate aktsiate väärtus OTE vabatahtliku eelpensionikava kulusid, mida komisjon on kontrollinud ja millega ta on nõustunud. Komisjon on jõudnud järeldusele, et OTE vabatahtliku eelpensionikava täiendavad kulud, mis on põhjustatud OTE töötajate alalisest töösuhtest ja kõrgetest kindlaksmääratud palkadest, on 390,4 miljonit eurot.

(148)

Eespool nimetatud kohustuse põhjal on komisjon arvamusel, et teatatud abimeedet, mida on uuritud koostoimes asjaomase kohtupraktikaga, sealhulgas otsusega kohtuasjas Combus, võib pidada abiks. Vaatamata sellele, et meedet võib pidada abiks, ei ole edasine uurimine vajalik, sest see on igal juhul ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c,