NÕUKOGU OTSUS 2008/617/JSK,

23. juuni 2008,

Euroopa Liidu liikmesriikide eriüksuste koostöö parandamise kohta kriisiolukordades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 30 ja 32 ning artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Austria Vabariigi algatust (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artiklis 29 sätestatakse, et liidu eesmärk on tagada kodanikele kõrgetasemeline kaitse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, arendades liikmesriikide ühismeetmeid kriminaalasjadega seotud politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas.

(2)

Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid väljendasid oma 25. märtsi 2004. aasta terrorismivastase solidaarsuse deklaratsioonis kindlat kavatsust, et liikmesriigid peaksid mobiliseerima kõik nende käsutuses olevad vahendid, et abistada terrorirünnaku korral teist liikmesriiki või ühinevat riiki tema poliitiliste organite taotlusel ja tema territooriumil.

(3)

Pärast 11. septembri 2001. aasta rünnakuid on liikmesriikide kõikide õiguskaitseasutuste eriüksused juba alustanud koostööd politseijuhtide töökonna egiidi all. Seda võrgustikku kutsutakse Atlaseks ja selle raames on alates 2001. aastast korraldatud mitmesuguseid seminare ja uuringuid, vahetatud materjale ja viidud läbi ühiseid õppusi.

(4)

Ühegi liikmesriigi käsutuses eraldi pole kõiki vajalikke vahendeid, ressursse ja teadmisi selleks, et tulla tõhusalt toime erinevate võimalike konkreetsete või ulatuslike kriisiolukordadega, mis nõuavad erisekkumist. Seetõttu on äärmiselt oluline, et iga liikmesriik saaks mõnelt teiselt liikmesriigilt abi taotleda.

(5)

Nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega (3) („Prümi lepingut käsitlev otsus”), ning eriti selle artikkel 18 reguleerivad liikmesriikidevahelise politseiabi vorme seoses massiürituste ning samalaadsete suursündmuste, katastroofide ja tõsiste õnnetustega. Käesolev otsus ei hõlma massiüritusi, looduskatastroofe ega tõsiseid õnnetusi Prümi lepingut käsitleva otsuse artikli 18 tähenduses, vaid täiendab Prümi lepingut käsitleva otsuse neid sätteid, milles kavandatakse liikmesriikidevahelise politseiabi vorme eriüksuste kaasamise kaudu muudes olukordades, nimelt inimtegevusest tingitud kriisiolukordades, mis seab inimesed, omandi, infrastruktuuri või institutsioonid tõsisesse ja otsesesse füüsilisse ohtu, eelkõige pantvangide võtmine, sõiduki kaaperdamine või muud sellised sündmused.

(6)

Sellise õigusliku raamistiku ning pädevate asutuste loetelu olemasolu võimaldab liikmesriikidel kriisiolukorra tekkides kiirelt reageerida ja aega kokku hoida. Lisaks on oluline, et eriüksused kohtuvad korrapäraselt ja korraldavad ühiseid koolitusi, saades kasu üksteise kogemustest, et suurendada liikmesriikide suutlikkust hoida ära kriisiolukordi ja eelkõige terrorirünnakuid ning neile reageerida,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas otsuses sätestatakse üldeeskirjad ja -tingimused, mis võimaldavad ühe liikmesriigi eriüksustel anda kriisiolukorraga toimetulekuks abi ja/või tegutseda teise liikmesriigi (edaspidi „taotlev liikmesriik”) territooriumil, kui taotlev liikmesriik on neilt seda taotlenud ja kui kõnealused eriüksused on selleks andnud oma nõusoleku. Käesolevat otsust täiendavates praktilistes üksikasjades ja rakenduskorras lepitakse kokku vahetult taotleva liikmesriigi ja taotluse saanud liikmesriigi vahel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„eriüksus” – liikmesriigi mis tahes õiguskaitseasutus, mis on spetsialiseerunud kriisiolukordade ohjamisele;

„kriisiolukord” – mis tahes olukord, kus liikmesriigi pädevatel asutustel on põhjust arvata, et mingi kuritegu seab selles liikmesriigis inimesed, omandi, infrastruktuuri või institutsioonid tõsisesse ja otsesesse füüsilisse ohtu, eelkõige sellised olukorrad, millele osutatakse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/475/JSK (terrorismivastase võitluse kohta) (4) artikli 1 lõikes 1;

c)	„pädev asutus” – siseriiklik asutus, mis võib taotlusi esitada ja anda loa eriüksuse lähetamiseks.

Artikkel 3

Teisele liikmesriigile antav abi

1. Pädevate asutuste kaudu esitatud taotlusega (kuhu märgitakse ära taotletava abi olemus ning selle abi operatiivne vajadus) võib liikmesriik kriisiolukorraga toimetulekuks paluda abi teise liikmesriigi eriüksuselt. Taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus võib sellise taotluse vastu võtta või tagasi lükata või pakkuda teistsugust abi.

2. Vastavalt asjaomaste liikmesriikide vahelisele kokkuleppele võib abi seisneda taotlevale liikmesriigile varustuse ja/või eksperdinõu pakkumises ja/või taotleva liikmesriigi territooriumil operatsioonide läbiviimises, vajaduse korral relvi kasutades.

3. Taotleva liikmesriigi territooriumil toimuvate operatsioonide puhul on abistava eriüksuse ametnikel luba tegutseda taotleva liikmesriigi territooriumil toetavas rollis ning nad võtavad taotletud abi osutamiseks kõik vajalikud meetmed, niivõrd kui nad:

a)	tegutsevad taotleva liikmesriigi vastutusel, juhtimisel ja selle riigi kontrolli all ning kooskõlas taotleva liikmesriigi õigusaktidega, ning

b)	tegutsevad nende siseriikliku õigusega neile antud pädevuse piires.

Artikkel 4

Tsiviil- ja kriminaalvastutus

Kui liikmesriigi ametnikud tegutsevad teises liikmesriigis ja/või kasutatakse varustust käesoleva otsuse kohaselt, kohaldatakse Prümi lepingut käsitleva otsuse artikli 21 lõigetes 4 ja 5 ning artiklis 22 sätestatud tsiviil- ja kriminaalvastutuse sätteid.

Artikkel 5

Kohtumised ja ühine koolitus

Osalevad liikmesriigid tagavad, et nende eriüksused korraldavad vastavalt vajadusele kohtumisi, ühiseid koolitusi ja õppusi eesmärgiga vahetada kogemusi, teadmisi ning üldist, praktilist ja tehnilist teavet kriisiolukordadega toimetuleku kohta. Selliseid kohtumisi, ühiseid koolitusi ja õppusi võib rahastada liidu rahastamisprogrammide alusel pakutavatest võimalustest, mis on ette nähtud toetuste saamiseks Euroopa Liidu eelarvest. Sellest tulenevalt püüavad liidu eesistujaks olevad liikmesriigid tagada selliste kohtumiste, koolituste ja õppuste korraldamise.

Artikkel 6

Kulud

Taotlev liikmesriik kannab taotluse saanud liikmesriigi eriüksuse poolt kantud artikli 3 kohaldamisega seotud tegevuskulud, sealhulgas transpordi- ja elamiskulud, kui asjaomased liikmesriigid ei ole kokku leppinud teisiti.

Artikkel 7

Seos muude dokumentidega

1. Ilma et see mõjutaks asutamislepingu VI jaotise kohaselt vastu võetud muudest õigusaktidest, eriti Prümi lepingut käsitlevast otsusest tulenevaid kohustusi:

a)	võivad liikmesriigid jätkata 23. juunil 2008 kehtivate piiriülest koostööd käsitlevate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, kui sellised lepingud või kokkulepped ei ole vastuolus käesoleva otsuse eesmärkidega;

b)	liikmesriigid võivad sõlmida või jõustada piiriülest koostööd käsitlevaid kahe- või mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid pärast 23. detsembrit 2008, kui nimetatud lepingud või kokkulepped näevad ette käesoleva otsuse eesmärkide laiendamise või suurendamise.

2. Lõikes 1 osutatud lepingud ja kokkulepped ei tohi mõjutada suhteid nende liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

3. Liikmesriigid teavitavad nõukogu ja komisjoni lõikes 1 osutatud lepingutest või kokkulepetest.

Artikkel 8

Lõppsätted

Nõukogu peasekretariaat koostab ning ajakohastab loetelu liikmesriikide pädevatest ametiasutustest, mis võivad vastavalt artiklile 3 teha taotlusi ja anda loa abi andmiseks.

Nõukogu peasekretariaat teavitab lõikes 1 nimetatud ametiasutusi mis tahes muudatustest käesoleva artikli kohaselt koostatud loetelus.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 23. detsembril 2008.

Luxembourg, 23. juuni 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

I. JARC

(1) ELT C 321, 29.12.2006, lk 45.

(2) 31. jaanuari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(4) EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3.