LISA

1.   Sissejuhatus

Käesolevas dokumendis kirjeldatakse nõudeid võrgule ning sideinfrastruktuuri ja selle koostisosasid.

1.1.   Akronüümid ja lühendid

Akronüümid ja lühendid	Selgitus
BCU	Varukesküksus
BLNI	Riigi kohaliku liidese varuliides
CNI	Riigi keskliides
CS	Keskinfosüsteem
CS-VIS	Keskviisainfosüsteem
CU	Kesküksus
DNS	Nimeserver
FTP	Faili edastusprotokoll
HTTP	Hüperteksti edastusprotokoll
IP	Internetiprotokoll
LAN	Kohtvõrk
LNI	Riigi kohalik liides
NI-VIS	Riigi liides
NTP	Võrguaja protokoll
SAN	Salvestivõrk
SDH	Sünkroon-andmehierarhia
SMTP	Lihtne meiliedastusprotokoll
SNMP	Lihtne võrguhalduse protokoll
sTESTA	Turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem, meede IDABC programmis (programm üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitusvõimelise osutamise kohta riikide haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 2004/387/EÜ (1))
TCP	Edastusohje protokoll
VIS	Viisainfosüsteem
VPN	Virtuaalne privaatvõrk
WAN	Laivõrk

2.   Riikide liideste ning keskinfosüsteemi ja riikide liideste vahelise sideinfrasturktuuri füüsiline ülesehitus

Riigi liides, mis on määratletud nõukogu otsuse 2004/512/EÜ artikli 1 lõikes 2, koosneb järgmisest:

—	igas liikmesriigis on üks kohalik liides (edaspidi „LNI”), mis füüsiliselt ühendab liikmesriigi turvalisse sidevõrku ja mis sisaldab VISi krüpteerimise seadmeid. LNI asub liikmesriikide asutustes;

—	riigi kohaliku liidese vabatahtlik varuliides (edaspidi „BLNI”), millel on LNIga täpselt samasugune sisu ja ülesanne.

LNI ja BLNI konkreetne konfiguratsioon täpsustatakse ja lepitakse kokku iga liikmesriigiga eraldi.

LNId ja BLNId kasutatakse ainult eesmärkidel, mis on kindlaks määratud VISi suhtes kohaldatavate ühenduse õigusaktidega.

CS-VISi ja NI-VISi vaheline sideinfrastruktuur koosneb järgmistest osadest:

—

turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem (edaspidi „s-TESTA”), mis pakub krüpteeritud virtuaalset privaatvõrku (vis.stesta.eu) VISi andmetele, VISi käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel toimuvale liikmesriikide vahelisele andmeliiklusele ning liikmesriikide ja CS-VISi operatiivjuhtimise eest vastutava ametiasutuse vahelisele andmeliiklusele.

3.   Võrguteenused

Tehnoloogiate ja protokollide nimetamist peatükkides 3, 5 ja 7 tuleb käsitada selliselt, et neid tehnoloogiaid ja protokolle võib kasutada. Võrgu kasutusele võtmisel arvestatakse liikmesriikide valmisolekut.

3.1.   Võrgu paigutus

VIS II ülesehituses kasutatakse tsentraliseeritud teenuseid, millele on juurdepääs igast liikmesriigist. Vastavalt komisjoni 3. novembri 2006. aasta otsusele 2006/752/EÜ, millega määratakse kindlaks viisainfosüsteemi asukohad väljatöötamisetapil, (2) asuvad tsentraliseeritud teenused kahes kohas, et tagada süsteemi töökindlus. CS-VISi põhikesküksus asub Prantsusmaal Strasbourgis ja CS-VISi varukesküksus asub Austrias St Johann im Pongaus.

Liikmesriikidele tagavad juurdepääsu põhikesküksusele ja varukesküksusele võrgu juurdepääsupunktid (LNI ja BLNI), mille abil ühendatakse riikide süsteemid CS-VISiga.

CS-VISi põhikesküksuse ja varukesküksuse vahelise ühenduse loomiseks võidakse kasutada tulevikus väljatöötatavaid ülesehituse põhimõtteid ja tehnoloogiaid, millega tagatakse pidev kesküksuse ja varukesküksuse vaheline sünkroniseerimine.

3.2.   Ribalaius

Liikmesriikide LNI ja BLNI (kui see riigis luuakse) võivad toimimiseks vajada erinevat ribalaiust.

Sideinfrastruktuuri ribalaiusest peab piisama oodatava andmemahu edastamiseks. Võrk peab tagama kõigis ühendustes minimaalse üles- ja allalaadimise kiiruse ja vastama võrgu juurdepääsupunktide summaarsele ribalaiusele.

3.3.   Toetavad protokollid

Sideinfrastruktuur peab võimaldama kasutada CS-VISi võrguprotokolle, eeskätt HTTPd, FTPd, NTPd, SMTPd, SNMPd, DNSi, tunneldusprotokolle, salvestivõrgus olevate andmete tiražeerimise protokolle ja Javat Javaga ühendavaid protokolle, mis on kaitstud BEA WebLogic’u omandiõigusega.

3.4.   Tehniline kirjeldus

3.4.1.   Internetiaadress

Sideinfrastruktuuri jaoks reserveeritakse hulk Internetiaadresse, mida tohib kasutada ainult selles võrgus. CS-VIS kasutab teatud hulka reserveeritud Internetiaadresse, mida mujal ei kasutata.

3.4.2.   IPv6 tugi

Enamikus kohtvõrkudes on kasutusel Ipv4, kuid mõnel pool võib kasutusel olla ka Ipv6. Seetõttu toimivad võrgule juurdepääsu punktid IPv4/IPv6 lüüsina. Liikmesriigid peavad kooskõlastama oma tegevust Ipv6 kasutusele võtmisel, et üleminek oleks sujuv.

3.4.3.   Püsiva andmevoo määr

Kui CU ja BCU ühenduse koormus on väiksem kui 90 %, peab asjaomane liikmesriik olema võimeline pidevalt toetama kogu oma kindlaksmääratud ribalaiust.

3.4.4.   Muud nõuded

CS-VIS toetamiseks peab sideinfrastruktuur vastama vähemalt järgmistele minimaalsetele tehnilistele nõuetele:

andmete ülekande viivitus peab olema 95 % andmepakettide puhul (sealhulgas tipptundidel) 150 ms või väiksem ning 100 % andmepakettide puhul väiksem kui 200 ms;

andmepakettide kaotamise tõenäosus tohib olla 95 % andmepakettide puhul (sealhulgas tipptundidel) 10–4 või väiksem ning 100 % andmepakkide puhul väiksem kui 10–3.

Eespool nimetatud näitajad kehtivad iga juurdepääsupunkti puhul eraldi.

CU ja BCU vahelise ühenduse viiteaeg peab olema 60 ms või väiksem.

3.5.   Vastupidavus

Sideinfrastruktuuri, eeskätt selle järgmiste koostisosade kättesaadavus peab olema väga hea:

—

tuumvõrk;

—	marsruutimisseadmed;

—	võrgupunktid;

—	kliendiliini ühendused (sealhulgas füüsiliselt dubleeritud kaablid);

—	turvaseadmed (krüpteerimisseadmed, tulemüürid jt);

—	kõik üldteenused (DNS jt);

—	LNI ja BLNI (kui see on olemas).

Selleks et terve VIS oleks võimalikult suurel määral kättesaadav, tuleb rakendustasandil kasutada ja vajaduse korral koordineerida võrguseadmete tõrkesiirde mehhanismi.

4.   Seire

Seire lihtsustamiseks peab olema võimalik ühendada sideinfrastruktuuri seirevahendid CS-VISi operatiivjuhtimise eest vastutava üksuse seireseadmetega.

5.   Üldteenused

Sideinfrastruktuur peab võimaldama järgmiste vabatahtlike üldteenuste kasutamist: DNS, e-posti edasisaatmine ja NTP.

6.   Käideldavus

Sideinfrastruktuuri kohtvõrkude ühenduspunktid peavad olema käideldavad 99,99 % ulatuses mis tahes 28-päevase ajavahemiku jooksul.

7.   Turvateenused

7.1.   Võrgu krüpteerimine

Kõik sideinfrastruktuuris edastatavad VISiga seotud andmed peavad olema krüpteeritud.

Kõrgetasemelise turvalisuse tagamiseks peab sideinfrastruktuur võimaldama hallata võrgu krüpteerimisel kasutatavaid sertifikaate/krüpteerimisvõtmeid. Krüpteerimisseadmeid peab olema võimalik hallata ja jälgida üle võrgu.

Vastavalt tehnoloogia tasemele kasutatakse sümmeetrilisi krüpteerimisalgoritme (128-bitine 3DES või parem) ja asümmeetrilisi krüpteerimisalgoritme (1 024-bitine RSA või parem).

7.2.   Muud turvaelemendid

Lisaks VIS II võrgule juurdepääsu punktidele (LNI ja BLNI) peab sideinfrastruktuur kaitsma ka vabatahtlikke üldteenuseid. Juhul kui need teenused võetakse kasutusele, tuleb nende puhul kasutada samasuguseid turbemeetmeid kui CS-VISi puhul. Lisaks tuleb pidevalt kontrollida üldteenuste seadmete ja nende kaitsemeetmete turvalisust.

Turvalisuse tagamiseks peab sideinfrastruktuur võimaldama viivitamatult teatada turvaintsidentidest. Turvaintsidentidest tuleb korrapäraselt aru anda, nt igakuiste ja ühekordsete aruannetena.

8.   Kasutajatugi ja tugistruktuur

Luua tuleb kasutajatugi ja tugistruktuur, mis peab olema koostöövõimeline CS-VISiga.

9.   Koostalitlusvõime teiste süsteemidega

Sideinfrastruktuur peab tagama, et võrgust ei leki andmeid teistesse süsteemidesse ega võrkudesse.

---

(1)  ELT L 181, 18.5.2004, lk 25.

(2)  ELT L 305, 4.11.2006, lk 13.