20.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 130/7

NÕUKOGU OTSUS,

29. aprill 2008,

söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta

(2008/376/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta,

võttes arvesse nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Likvideerimisel Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varade omakapitali investeerimisest ning likvideerimise lõpuleviimisel söe ja terase teadusfondi varade investeerimisest saadud tulud assigneeritakse söe ja terase teadusfondi ning on mõeldud ainult ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi väliste uurimisprojektide rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud valdkondades.

(2)

Komisjon haldab söe ja terase teadusfondi samasuguste põhimõtete alusel, kui hallati endiseid ESTÜ söe ja terase tehnilisi uurimisprogramme, ja mitmeaastaste tehniliste suuniste alusel, mis peaksid moodustama ESTÜ programmide tehniliste suuniste jätku, tagades teadustegevuse kõrge kontsentreerituse ning kindlustades, et need täiendaksid ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega 1982/2006/EÜ, (3) mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „seitsmes raamprogramm”), on ette nähtud võimalus läbi vaadata nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsus 2003/78/EÜ, millega kehtestatakse söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi mitmeaastased tehnilised suunised, (4) tagamaks, et söe ja terase teadusfondi tööga täiendatakse seitsmendat raamprogrammi söe- ja terasetööstusega seotud valdkondades.

(4)

Teadusuuringutel ja tehnoloogiaarendusel on ühenduse energeetikaeesmärkide toetamisel väga tähtis osa seoses ühenduse söe tarnimise ning selle konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku töötlemise ja kasutamisega. Lisaks sellele tähendavad söeturu kasvav rahvusvaheline mõõde ja selle ees seisvate probleemide ülemaailmne ulatus seda, et ühendusel peab olema ajakohaste meetodite, kaevandusohutuse ja ülemaailmse keskkonnakaitsega seotud probleemide lahendamisel juhtiv roll, tagades sellise oskusteabe siirde, mida on vaja edasisteks tehnoloogilisteks edusammudeks, paremateks töötingimusteks (tervishoid ja ohutus) ja tõhustatud keskkonnakaitseks.

(5)

Seoses üldeesmärgiga suurendada konkurentsivõimet ja aidata kaasa säästlikule arengule on teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse põhirõhk uue või täiustatud tehnoloogia arendamisel, et tagada majanduslik, puhas ja ohutu terase ja terasetoodete tootmine, mida iseloomustab püsivalt kasvav tulemuslikkus, kasutussobivus, tarbija rahulolu, pikem kasutusiga, lihtne taaskasutamine ja ringlussevõtt.

(6)

Käesolevas otsuses esitatud söe ja terase valdkonna teadusuuringute eesmärkide järjekord ei peaks tähendama kõnealuste eesmärkide omavahelist tähtsusjärjekorda.

(7)

Söe ja terase teadusfondi haldustegevuse raames peaks komisjoni abistama nõuande- ja tehnikatöörühmad, mis esindavad tööstuse ja teiste sidusrühmade mitmesuguseid huve.

(8)

Uute liikmesriikide liitumise tõttu on vaja muuta otsusega 2003/78/EÜ kehtestatud tehnilisi suuniseid, eelkõige nõuandetöörühmade koosseisu ja söe mõiste suhtes.

(9)

Nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 27. veebruari 2002. aasta otsuse 2002/234/ESTÜ (5) avalduse nr 4 kohaselt on komisjon läbi vaadanud terase mõiste ja jõudnud järeldusele, et kõnealust mõistet ei ole vaja muuta. Terasevalandid, sepised ja pulbermetallurgiatooted on juba seitsmenda raamprogrammiga hõlmatud.

(10)

Otsuse 2003/78/EÜ läbivaatamise üldpõhimõte peaks olema abistavate töörühmade poolt tõhusaks hinnatud menetlusi mitte muuta, aga teha vähesed, kuid olulised muudatused ja haldusalased lihtsustused, et tagada vastastikune täiendavus seitsmenda raamprogrammiga.

(11)

Kõnealused muutmised hõlmavad mõnede täiendavate meetmete tühistamist, kuna need on juba kavandatud seitsmendas raamprogrammis. Samuti on söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi läbivaatamise ja selle programmiga seotud ekspertide ametisse nimetamise perioodilisus vaja viia vastavusse seitsmendas raamprogrammis kasutatud perioodilisusega.

(12)

Nõuandetöörühmade moodustamise eeskirjad tuleks läbi vaadata, eelkõige seoses huvitatud liikmesriikide esindatusega ning soolise tasakaaluga vastavalt komisjoni 19. juuni 2000. aasta otsusele 2000/407/EÜ, mis käsitleb naiste ja meeste võrdset esindatust komisjoni asutatud komiteedes ja ekspertrühmades. (6)

(13)

Komisjonile peaks jääma võimalus esitada temaatilisi konkursikutseid käesolevas otsuses määratletud teadusuuringute eesmärkide raamprogrammis.

(14)

Söe ja terase teadusfondi katse- ja näidisprojektideks antavat suurimat rahalist toetust tuleks suurendada kuni 50 protsendini toetuskõlblikest kuludest.

(15)

Toetuskõlblike kulude senine põhimõte tuleks säilitada, kuid täpsemalt tuleks määratleda kululiigid ja läbi vaadata üldkulude arvutamisel kasutatav protsendimäär.

(16)

Komisjon on uuesti hinnanud otsuses 2003/78/EÜ sätestatud mitmeaastaseid tehnilisi suuniseid ja leidnud, et vajalike muudatuste jaoks on asjakohane kõnealune otsus asendada.

(17)

Otsuse 2003/78/EÜ suhtes vajaliku järjepidevuse tagamiseks tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 16. septembrist 2007. Taotlejatel, kes esitavad taotlused 16. septembri 2007. aasta ja käesoleva otsuse jõustumiskuupäeva vahelisel ajal, palutakse oma taotlused kooskõlas käesoleva otsusega uuesti esitada, et neil oleks võimalik kasu saada käesoleva otsusega ette nähtud soodamatest tingimustest, eelkõige sellistest, mis on seotud katse- ja näidisprojektideks antava rahalise toetusega.

(18)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (7)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva otsusega nähakse ette söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmine ning sätestatakse kõnealuse programmi rakendamise mitmeaastased tehnilised suunised.

II   PEATÜKK

SÖE JA TERASE TEADUSFONDI TEADUSPROGRAMM

1.   JAGU

Teadusprogrammi vastuvõtmine

Artikkel 2

Vastuvõtmine

Käesolevaga võetakse vastu söe ja terase teadusfondi teadusprogramm (edaspidi „teadusprogramm”).

Teadusprogrammi eesmärk on toetada ühenduse söe- ja terasetööstusega seotud sektorite konkurentsivõimet. Teadusprogramm on kooskõlas ühenduse teaduslike, tehnoloogiliste ja poliitiliste eesmärkidega ning täiendab tegevusi, mida tehakse liikmesriikides olemasolevate ühenduse teadusprogrammide raames, eelkõige teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi (edaspidi „teadusuuringute raamprogramm”) raames.

Soodustatakse kooskõlastamist, vastastikust täiendatavust ja sünergiat nende programmide vahel, samuti teabevahetust käesoleva programmi alusel ja teadusuuringute raamprogrammi alusel rahastatavate projektide vahel.

Teadusprogrammiga toetatakse teadusuuringute eesmärke, mis on määratletud söe suhtes 3. jaos ja terase suhtes 4. jaos.

2.   JAGU

Söe ja terase mõisted

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.

„süsi” tähendab järgmist:

a)

kivisüsi, mis hõlmab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni rahvusvahelises söe kodifitseerimise süsteemis määratletud kõrge ja keskmise kvaliteediga A-sütt (subbituminoossed söed);

b)

kivisöebrikett;

c)

koks ja poolkoks kivisöest;

d)

pruunsüsi, mis hõlmab eespool nimetatud kodifitseerimissüsteemis määratletud madala kvaliteediga C-sütt (või ortoligniiti) ja madala reitinguga B-sütt (või metaligniiti);

e)

pruunsöebriketid;

f)

koks ja poolkoks pruunsöest;

g)

põlevkivi.

2.

„teras” tähendab järgmist:

a)

raua ja terase tootmise toormaterjalid, näiteks rauamaak, rauakäsn ja rauajäätmed;

b)

malm (sealhulgas kuum metall) ja ferrosulamid;

c)

toorraud ja rauast pooltooted, tavaline või eriteras (sealhulgas taaskasutatavad tooted või tooted edasiseks valtsimiseks), näiteks vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, ja sellised pooltooted nagu valuplokid, kangid, latid, plaadid ja ribad;

d)

rauast kuumtooted, tavaline või eriteras (kaetud või katmata tooted, välja arvatud terasest valandid, sepised ja pulbermetallurgiatooted), näiteks rööpad, sulundkonstruktsioonid, profiilvaltsmetall, latid, valtstraat, plaadid ja universaalplaadid, lindid ja lehed ning ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras;

e)

rauast, tavalisest või eriterasest (kaetud või katmata) lõpptooted, näiteks külmvaltsitud ribad ja lehed ning elektrotehniline lehtteras;

f)

tooted terase esimesest töötlusetapist, mis võivad parandada eespool nimetatud raua- ja terasetoodete konkurentsiolukorda, näiteks torutooted, tõmmatud ja poleeritud tooted, külmvaltsitud ja külmvormitud tooted.

3.   JAGU

Sütt käsitlevate teadusuuringute eesmärgid

Artikkel 4

Ühenduse söe konkurentsiolukorra parandamine

1.   Teadusprojektide eesmärk on vähendada kaevanduste tootmiskulusid, parandada toodete kvaliteeti ja vähendada söe kasutamise kulusid. Teadusprojektid hõlmavad kogu söetootmisahela järgmiselt:

a)

tänapäevane maardlate uuringu tehnoloogia;

b)

integreeritud kaevanduseplaneerimine;

c)

suure tõhususega ja suures osas automatiseeritud ning Euroopa kivisöemaardlate geoloogilistele omadustele vastavad läbindus- ja koristustehnoloogiad;

d)

asjakohane toestustehnoloogia;

e)

transpordisüsteemid;

f)

energiavarustusteenused, side- ja info-, edastus-, seire- ja protsessijuhtimissüsteemid;

g)

söerikastustehnoloogiad, mis on suunatud tarbijaturgude vajadustele;

h)

söe muundamine;

i)

söe põletamine.

2.   Teadusprojektide eesmärgiks peab olema ka teaduslik ja tehnoloogiline progress, et saada paremini aru maardlate toimimisest ja ohjamisest seoses mäesurve, eralduvate gaaside, plahvatusohu, tuulutuse ja kõikide muude kaevandustöid mõjutavate teguritega. Selliste eesmärkidega teadusprojektid loovad eelduse, et saadavad tulemused on lühikese või keskmise tähtajaga rakendatavad ühenduse toodangu olulise osa suhtes.

3.   Eelistatakse projekte, mis edendavad vähemalt ühte järgmistest punktidest:

a)

üksiktehnikate integreerimine süsteemideks ja meetoditeks ning integreeritud kaevandamismeetodite arendamine;

b)

tootmiskulude oluline vähendamine;

c)

edusammud kaevandusohutuse ja keskkonnaküsimustes.

Artikkel 5

Tervisekaitse ja ohutus kaevandustes

Artikli 4 lõike 1 punktides a–f nimetatud tegevusi hõlmavate projektide juures on maa-aluste töötingimuste ning töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks ning keskkonnaprobleemide lahendamiseks vaja arvesse võtta ka kaevandamise ohutust, sealhulgas kaevandusgaasi kontrolli, tuulutust ja õhu konditsioneerimist.

Artikkel 6

Tõhus keskkonnakaitse ja söe kui puhta energiaallika kasutamise arendamine

1.   Teadusprojektide abil püütakse vähendada kaevandamistegevuse ja söe kasutamise mõju atmosfäärile, veele ja pinnasele ühenduse piirides, kasutades saastamist vältivat integreeritud juhtimisstrateegiat. Kuna ühenduse söetööstuses toimub pidev restruktureerimine, on teadustöö suunatud ka sulgemisele minevate allmaakaevanduste keskkonnamõju vähendamisele.

2.   Eelistatakse projekte, millel on vähemalt üks järgmistest eesmärkidest:

a)

söe kasutamisega kaasnevate heidete vähendamine, sealhulgas süsinikdioksiidi sidumine ja ladustamine;

b)

söemaardlatest lähtuvate kasvuhoonegaaside, eelkõige metaani heite vähendamine;

c)

kaevandusjäätmete, lendtuha ja väävlitustamissaaduste tagasiviimine kaevandusse koos muude jäätmeliikidega, kui see on asjakohane;

d)

jäätmepuistangute korrastamine ja söe tootmis- ja tarbimisjääkide tööstuslik kasutamine;

e)

põhjavee kaitse ja kaevandusvee puhastamine;

f)

nende seadmestike keskkonnamõjude vähendamine, mis kasutavad peamiselt ühenduse sütt ja pruunsütt;

g)

pealmaarajatiste lühi- ja pikaajaline kaitse maapinna vajumise mõjude eest.

Artikkel 7

Energiavarustuse välissõltuvuse haldamine

Teadusprojektid on seotud energiavarustuse pikaajalise perspektiiviga ja on suunatud selliste söemaardlate kasutatavuse parandamisele majanduslikus, energeetilises ja keskkonnaalases mõttes, mille kaevandamine tavapärase kaevandustehnoloogiaga pole majanduslikult otstarbekas. Projektid võivad sisaldada uuringuid, strateegiate määratlusi, alus- ja rakendusuuringuid ning uudsete tehnoloogiate katsetamist, mis pakuksid võimalusi ühenduse söeressursside paremaks kasutamiseks.

Eelistatakse projekte, mis integreerivad täiendavaid tehnoloogiaid, näiteks metaani või süsinikdioksiidi adsorbeerimine, söekihist metaani ammutamine ja söe maa-alune gaasistamine.

4.   JAGU

Terast käsitlevate teadusuuringute eesmärgid

Artikkel 8

Terase uued ja täiustatud valmistus- ja viimistlustehnoloogiad

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse (TTA) eesmärk peab olema arendada terasetootmisprotsesse toote kvaliteedi ja tootlikkuse parandamiseks. Soovitud edasiarenduste lahutamatuks osaks peab olema heidete, energiatarbimise ja keskkonnamõju vähendamine ning toormaterjalide kasutamise ja ressursside säilitamise parandamine. Teadusprojektid peaksid tegelema järgmiste valdkondadega:

a)

uued ja täiustatud rauamaagi taandamismenetlused;

b)

malmitootmismenetlused ja -operatsioonid;

c)

elektrikaarahjumenetlused;

d)

terasetootmismenetlused;

e)

teisesed metallurgiatehnoloogiad;

f)

pidevvalu ja mõõdulähedasse vormi valamise menetlused otsevaltsimisega või ilma;

g)

valtsimis-, viimistlus- ja pindamistehnoloogiad;

h)

kuum- ja külmvaltsimistehnoloogiad, peitsimis- ja viimistlusmenetlused;

i)

protsessi mõõte-, juhtimis- ja automatiseerimistehnika;

j)

tootmisliinide hooldamine ja töökindlus.

Artikkel 9

TTA ja terase kasutamine

TTAd tehakse selleks, et söe kasutamine vastaks terasekasutajate tulevastele nõuetele ja looks uusi turuvõimalusi. Teadusprojektid tegelevad järgmiste valdkondadega:

a)

uued teraseliigid nõudlike rakenduste tarvis;

b)

terase omadused, eelkõige mehaanilised omadused madalal ja kõrgel temperatuuril, näiteks tugevus ja sitkus, väsimus, kulumine, roome, korrosioon ja murdumiskindlus;

c)

kasutusea pikendamine, eelkõige parandades terase ja terasstruktuuride vastupidavust kuumusele ja korrosioonile;

d)

terast sisaldavad komposiidid ja kihtstruktuurid;

e)

mikrostruktuuride ja mehaaniliste omaduste simuleerivad prognoosmudelid;

f)

konstruktsioonide ohutus ja projekteerimismeetodid, eelkõige seoses tulepüsivuse ja maavärinakindlusega;

g)

terase ja muude materjalide stantsimise, keevitamise ja ühendamise tehnoloogiad;

h)

katse- ja hindamismeetodite standardimine.

Artikkel 10

Ressursside säästmine ja töötingimuste parandamine

Ressursside säästmine, ökosüsteemi kaitse ning ohutusküsimused peavad olema TTA töö lahutamatuks osaks nii terase tootmise kui ka kasutamise valdkonnas. Teadusprojektid peaksid tegelema järgmiste valdkondadega:

a)

eri allikatest pärit vanaraua ringlussevõtu ja terasejäätmete sorteerimise tehnoloogiad;

b)

teraseliigid ja monteeritavate struktuuride kavandamine, mis võimaldaksid terasejäätmeid lihtsalt ringlusse võtta ja muuta kasutatavaks teraseks;

c)

keskkonnakaitse ja -kontroll töökohal ja selle ümbruses;

d)

terasetehaste territooriumi saneerimine;

e)

töötingimuste ja elukvaliteedi parandamine töötamiskohal;

f)

ergonoomilised meetodid;

g)

töötervishoid ja tööohutus;

h)

töökohas heidetega kokkupuute vähendamine.

III   PEATÜKK

MITMEAASTASED TEHNILISED SUUNISED

1.   JAGU

Osalemine

Artikkel 11

Liikmesriigid

Teadusprogrammis võivad osaleda ja finantsabi taotleda liikmesriigi territooriumil alalist elukohta või asukohta omavad ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- või kõrgharidusasutused või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud, eeldusel et nad soovivad läbi viia TTA tegevust või suudavad anda olulise panuse sellisesse tegevusse.

Artikkel 12

Kandidaatriigid

Kandidaatriikide ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- või kõrgharidusasutused või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud, võivad osaleda teadusprogrammist finantsabi saamata, kui see ei ole sätestatud teisiti asjakohastes Euroopa lepingutes või nende lisaprotokollides ning erinevate assotsiatsiooninõukogude otsustes.

Artikkel 13

Kolmandad riigid

Kolmandate riikide ettevõtjad, riigiasutused, teadusasutused või kesk- või kõrgharidusasutused või muud õigussubjektid, sealhulgas füüsilised isikud, võivad osaleda üksikprojektide alusel teadusprogrammist finantsabi saamata, eeldusel et osalemine on ühenduse huvides.

2.   JAGU

Toetuskõlblikud tegevused

Artikkel 14

Teadusprojektid

Teadusprojekti eesmärk on katta uurimis- ja eksperimentaaltööd, mille eesmärk on saada uusi teadmisi, et hõlbustada konkreetsete praktiliste eesmärkide saavutamist, näiteks uute toodete, tootmisprotsesside või teenuste väljaarendamine.

Artikkel 15

Katseprojektid

Katseprojekti iseloomustab sobiva suurusega rajatise või selle olulise osa ehitamine, kasutamine ja arendamine, kasutades piisava suurusega komponente, et uurida teoreetiliste või laboratoorsete tulemuste rakendamise võimalust ja/või suurendada tehniliste ja majandusandmete usaldusväärsust, mis on vajalikud edasiliikumiseks näidisetappi ja teatavatel juhtudel tööstus- ja/või kaubandusetappi.

Artikkel 16

Näidisprojektid

Näidisprojekti iseloomustab tööstuslikus mõõtkavas rajatise või selle märkimisväärse osa ehitamine ja/või kasutamine, et viia kokku kõik tehnilised ja majandusandmed eesmärgiga võtta tehnoloogia tööstuslikku ja/või kaubanduslikku kasutusse vähima riskiga.

Artikkel 17

Täiendavad meetmed

Täiendavad meetmed on seotud saadud teadmiste kasutamise edendamisega või projekti või teadusprogrammi põhieesmärkide raames temaatiliste seminaride või konverentside organiseerimisega.

Artikkel 18

Tugi- ja ettevalmistustegevused

Tugi- ja ettevalmistustegevused on tegevused, mis on teadusprogrammi kindla ja tõhusa haldamise seisukohast asjakohased, nagu artiklites 27 ja 28 osutatud ettepanekute hindamine ja valik, artiklis 38 osutatud perioodiline järelevalve ja hindamine, uuringud, teadusprogrammi alusel rahastatavate seotud projektide rühmitamine või võrgustiku loomine.

Kui tundub olevat asjakohane, võib komisjon tugi- ja ettevalmistustegevuste osas abistamiseks nimetada sõltumatu ja kõrge kvalifikatsiooniga eksperdi.

3.   JAGU

Teadusprogrammi haldamine

Artikkel 19

Haldamine

Teadusprogrammi haldab komisjon. Teda abistavad söe- ja terasekomitee, söe ja terase nõuanderühmad ning söe ja terase tehnikarühmad.

Artikkel 20

Söe ja terase nõuanderühmade moodustamine

Söe ja terase nõuanderühmad (edaspidi „nõuanderühmad”) on sõltumatud tehnikanõuanderühmad.

Artikkel 21

Nõuanderühmade ülesanded

Mõlemad nõuanderühmad annavad komisjonile asjaomast nõu järgmistes söe ja terasega seotud TTA küsimustes:

a)

teadusprogrammi üldine areng, artikli 25 lõikes 3 osutatud infopakett ja edasised suunised;

b)

järjepidevus ja võimalik kattumine muude TTA programmidega ühenduse ja riigi tasandil;

c)

suunavate põhimõtete kehtestamine TTA projektide järelevalveks;

d)

eriprojektide raames tehtav töö;

e)

II peatüki 3. ja 4. jaos loetletud teadusprogrammi teadustöö eesmärgid;

f)

infopaketis loetletud iga-aastased esmatähtsad eesmärgid ja vajaduse korral artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatiliste konkursikutsetega seotud esmatähtsad eesmärgid;

g)

artiklites 27 ja 28 nimetatud TTA tegevuse hindamise ja valiku käsiraamatu koostamine;

h)

TTA tegevuse kohta tehtavate ettepanekute hindamine ja nende ettepanekute seadmine tähtsuse järjekorda, võttes arvesse olemasolevaid rahalisi vahendeid;

i)

artiklis 24 osutatud tehnikarühmade arv, pädevus ja koosseis;

j)

artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatiliste konkursikutsete koostamine;

k)

muud meetmed, kui komisjon nõuab nende rakendamist.

Artikkel 22

Nõuanderühmade koosseis

1.   Mõlema nõuanderühma koosseis on kooskõlas lisas esitatud tabelitega. Komisjon nimetab nõuanderühmade liikmed isiklikult ametisse 42 kuuks. Ametisse nimetamine võidakse tühistada.

2.   Komisjon võtab arvesse ametisse nimetamise ettepanekuid, mis on saadud järgmiselt:

a)

liikmesriikide ettepanekul;

b)

lisas esitatud tabelis osutatud üksuste ettepanekul;

c)

vastusena reservnimekirja kandmiseks esitatud taotluste esitamise kutsele.

3.   Komisjon tagab mõlemas nõuanderühmas valdkondlike eriteadmiste tasakaalustatuse ja võimalikult laia geograafilise esindatuse.

4.   Nõuanderühmade liikmed peavad olema tegevad asjaomases valdkonnas ja teadlikud tööstuslikest prioriteetidest. Lisaks püüab komisjon liikmeid ametisse nimetades saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse.

Artikkel 23

Nõuanderühmade koosolekud

Komisjon on nõuanderühmade koosolekute korraldajaks ja eesistujaks ning tagab ka sekretariaaditeenused.

Vajaduse korral võib eesistuja paluda liikmetel hääletada. Igal liikmel on üks hääl. Eesistuja võib vajaduse korral kutsuda koosolekutele külaliseksperte või vaatlejaid. Külalisekspertidel ja vaatlejatel hääleõigus puudub.

Vajaduse korral, näiteks nõuandmine küsimustes, mis on olulised nii söe- kui ka terasesektoris, peavad kaks nõuanderühma ühisnõupidamisi.

Artikkel 24

Söe ja terase tehnikarühmade moodustamine ja ülesanded

Söe ja terase tehnikarühmad (edaspidi „tehnikarühmad”) annavad komisjonile nõu teadus- ja katse- või näidisprojektide järelevalve küsimustes ja vajaduse korral teadusprogrammi esmatähtsate eesmärkide määratlemisel.

Tehnikarühmade liikmed määrab ametisse komisjon ning need on pärit söe- ja terasetööstusega seotud sektoritest, teadusorganisatsioonidest või töötlevast tööstusest, kus nad vastutavad teadusstrateegia, juhtimise või tootmise eest. Lisaks püüab komisjon liikmeid ametisse nimetades saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse.

Tehnikarühmade koosolekuid korraldatakse võimaluse korral kohtades, kus on võimalik kõige paremini tagada projektide järelevalve ja tulemuste hindamine.

4.   JAGU

Teadusprogrammi rakendamine

Artikkel 25

Konkursikutse

1.   Käesoleva otsusega esitatakse avatud ja pidev konkursikutse. Hindamiseks esitatavate taotluste esitamise tähtaeg on iga aasta 15. september, kui ei ole märgitud teisiti.

2.   Kui komisjon otsustab artikli 41 punktide d ja e kohaselt muuta käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud taotluste esitamise tähtaega või esitada temaatilisi konkursikutseid, avaldab ta kõnealuse teabe Euroopa Liidu Teatajas.

Temaatilises konkursikutses tuleb ära märkida taotluse esitamise kuupäev ja üksikasjad, sealhulgas asjaolu, kas konkurss toimub ühes või kahes etapis, taotluste hindamise prioriteedid, kavandatav rahastamise maht ja vajaduse korral artiklites 14–18 osutatud toetuskõlblike projektide liik.

3.   Komisjon koostab infopaketi, milles nähakse ette üksikasjalikud osalemiseeskirjad, taotluste ja projektide haldamise metoodika, taotlusvormid, projektide esitamise eeskirjad, näidistoetuslepingud, toetuskõlblikud kulud, suurim lubatav finantsabi, makseviisid ja teadusprogrammi iga-aastased esmatähtsad eesmärgid.

Komisjon avalikustab infopaketi ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistuse kaudu (Cordis) või asjaomasel veebisaidil.

Taotlused esitatakse komisjonile vastavalt infopaketis sätestatud eeskirjadele, mille paberkoopia saab taotluse korral komisjonist.

Artikkel 26

Taotluste sisu

Taotlused peavad olema seotud II peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud teadustööalaste eesmärkidega ja vajaduse korral artikli 25 lõike 3 kohaste infopaketis loetletud esmatähtsate eesmärkidega või artikli 25 lõikes 2 nimetatud temaatilistes konkursikutsetes määratletud esmatähtsate eesmärkidega.

Iga taotlus sisaldab kavandatava projekti üksikasjalikku kirjeldust ja täielikku teavet eesmärkide, partnerite (sealhulgas iga partneri täpse rolli), haldusstruktuuri, oodatavate tulemuste ja loodetavate rakenduste kohta ning hinnangut oodatavatele tööstuslikele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele hüvedele.

Kavandatav kogumaksumus ja selle jaotumine peab olema realistlik ja tõhus ning eeldatakse, et projektil on soodne kulude ja tulude suhe.

Artikkel 27

Taotluste hindamine

Komisjon tagab taotluste konfidentsiaalse, õiglase ja erapooletu hindamise.

Komisjon koostab ja avaldab käsiraamatu TTA tegevuse hindamiseks ja valikuks.

Artikkel 28

Taotluste valik ja projektide järelevalve

1.   Komisjon registreerib saadud taotlused ja kontrollib nende tingimustele vastavust.

2.   Komisjon annab taotlustele hinnangu sõltumatute ekspertide abil.

3.   Komisjon koostab loetelu taotlustest, mis on pandud paremusjärjekorda. Paremusjärjekorda arutatakse asjakohases nõuanderühmas.

4.   Otsuse projektide valiku ja raha eraldamise kohta teeb komisjon. Kui ühenduse osa teadusprogrammi meetmete rahastamisel on hinnanguliselt 0,6 miljonit eurot või rohkem, kohaldatakse artikli 41 punkti a.

5.   Komisjon, keda abistavad artiklis 24 osutatud tehnikarühmad, teeb projektide ja tegevuse järelevalvet.

Artikkel 29

Toetuslepingud

Toetusleping sõlmitakse selliste projektide kohta, mis põhinevad artiklites 14–18 määratletud valitud taotlustel, meetmetel ja tegevustel. Toetuslepingud põhinevad komisjoni koostatud asjakohastel näidistoetuslepingutel, võttes vajaduse korral arvesse asjaomase tegevuse olemust.

Toetuslepingutes määratletakse teadusprogrammi raames toetuskõlblike kulude alusel tehtav rahaeraldus, samuti eeskirjad, mis käsitlevad kulude aruannet, raamatupidamiskontode sulgemist ja raamatupidamisaruandeid. Lisaks on nendes ette nähtud sätted juurdepääsuõiguste ning teabe levitamise ja kasutamise kohta.

Artikkel 30

Rahaline toetus

1.   Teadusprogramm põhineb jaotatud kuludega TTA toetuslepingutel. Kogu rahaline toetus, sealhulgas mis tahes lisavahendid riigieelarvest, vastab kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele.

2.   Vallas- või kinnisvara soetamiseks või toetus- ja ettevalmistavate meetmete rakendamiseks vajalike tööde tegemiseks ja teenuste saamiseks võib kasutada riigihankelepinguid.

3.   Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, on suurim rahaline kogutoetus, väljendatuna protsentides artiklites 31–35 määratletud toetuskõlblikest kuludest:

a)

teadusprojektide puhul kuni 60 %;

b)

katse- ja näidisprojektide puhul kuni 50 %;

c)

täiendavate meetmete ning toetus- ja ettevalmistavate meetmete puhul kuni 100 %.

Artikkel 31

Toetuskõlblikud kulud

1.   Toetuskõlblikud on järgmised kulud:

a)

seadmete kulud;

b)

tööjõukulud;

c)

tegevuskulud;

d)

kaudsed kulud.

2.   Toetuskõlblikud on ainult tegelikud kulud, mis on toetuslepingu tingimuste kohaselt projekti elluviimisel tehtud. Toetusesaajad, projektiga seotud teised toetusesaajad ja alltöövõtjad ei saa kajastada kuludena eelarvelisi ega kommertshindu.

Artikkel 32

Seadmete kulud

Projekti elluviimisega otseselt seotud seadmete ostmise või rentimise kulud hüvitatakse otsekuludena. Toetuskõlblikud kulud seadmete liisimiseks ei tohi ületada nende toetuskõlblikke ostukulusid.

Artikkel 33

Tööjõukulud

Hüvitatakse ainult selliste töötundide kulud, mida toetusesaaja poolt otse palgatud teadurid, nooremteadurid, tehnilised töötajad ja töölised on projekti juures tegelikult teinud. Mis tahes lisatööjõukulude kohta (näiteks stipendiumid) on vajalik komisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kõik hüvitatavad töötunnid peavad olema dokumenteeritud ja kinnitatud.

Artikkel 34

Tegevuskulud

Projekti elluviimisega seotud otsesed tegevuskulud piirduvad üksnes järgmisega:

a)

toorained;

b)

tarbekaubad;

c)

energia;

d)

toorainete, tarbekaupade, seadmete, toodete, lähteainete või kütuse transport;

e)

olemasolevate seadmete hooldus, remont, ümberehitamine või -kujundamine;

f)

infotehnoloogia- ja muud eriteenused;

g)

seadmete rentimine;

h)

analüüsid ja katsed;

i)

temaatiliste seminaride korraldamine;

j)

raamatupidamisaruanded ja pangatagatis;

k)

teadmiste kaitse;

l)

kolmandate poolte abi.

Artikkel 35

Kaudsed kulud

Kõik muud kulud, nagu üldkulud, mis võivad tekkida seoses projektiga ja mis ei ole täpselt nimetatud eelnevates kategooriates, sealhulgas reisi- ja majutuskulud, kaetakse kindla suurusega summast, mis moodustab 35 % artiklis 33 osutatud toetuskõlblikest tööjõukuludest.

5.   JAGU

Teadustegevuse hindamine ja järelevalve

Artikkel 36

Tehnilised aruanded

Artiklites 14, 15 ja 16 osutatud teadus-, katse- ja näidisprojektide kohta koostavad toetusesaajad korrapäraselt aruandeid. Aruandeid kasutatakse tehtud tehniliste edusammude kirjeldamiseks.

Töö lõpetamisel esitavad toetusesaajad lõpparuande, mis sisaldab hinnangut kasutusvõimaluste ja mõju kohta. Komisjon avaldab aruande täielikult või osaliselt sõltuvalt projekti strateegilisest tähtsusest ja pärast seda, kui ta on vajaduse korral konsulteerinud asjaomase nõuandekomiteega.

Komisjon võib nõuda, et toetusesaajad esitaksid lõpparuanded artiklis 17 osutatud täiendavate meetmete ning artiklis 18 osutatud abi- ja ettevalmistavate meetmete kohta, ning võib otsustada need avaldada.

Artikkel 37

Iga-aastane läbivaatamine

Komisjon vaatab igal aastal läbi teadusprogrammi tegevused ja TTA töö edusammud. Läbivaatust sisaldav aruanne edastatakse söe- ja terasekomiteele.

Komisjon võib määrata sõltumatud ja kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid, kes teda iga-aastase aruande läbivaatamisel abistavad.

Artikkel 38

Teadusprogrammi järelevalve ja hindamine

1.   Komisjon teeb teadusprogrammi üle järelevalvet ja annab hinnangu eeldatavale kasule. Selle kohta koostatakse aruanne 2013. aasta lõpuks ja seejärel iga seitsme aasta möödumisel. Infopakett avalikustatakse ühenduse teadus- ja arendustegevuse teabeteenistuse (Cordis) kaudu või asjaomasel veebisaidil.

2.   Komisjon annab teadusprogrammile hinnangu iga seitsmeaastase perioodi jooksul rahastatud projekti lõpetamisel. Samuti hinnatakse TTA kasu ühiskonnale ja asjaomastele sektoritele. Hindamisaruanne avaldatakse.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalve tegemisel ja hinnangu andmisel aitavad komisjoni tema poolt ametisse nimetatud kõrgelt kvalifitseeritud ekspertidest koosnevad rühmad.

Artikkel 39

Sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamine

Artiklis 18, artikli 28 lõikes 2 ja artiklis 38 nimetatud sõltumatute ja kõrgelt kvalifitseeritud ekspertide ametisse nimetamisel kohaldatakse analoogia põhjal määruse (EÜ) nr 1906/2006 (8) artikleid 14 ja 17.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 40

Mitmeaastaste tehniliste suuniste läbivaatamine

III peatükis ette nähtud mitmeaastased tehnilised suunised vaadatakse läbi iga seitsme aasta järel; esimene periood lõpeb 31. detsembril 2014. Sel eesmärgil ja hiljemalt iga seitsmeaastase perioodi viimase aasta esimese kuue kuu jooksul annab komisjon mitmeaastaste tehniliste suuniste toimimisele ja tõhususele uue hinnangu ja teeb vajaduse korral ettepanekuid muudatuste tegemiseks.

Kui komisjon peab vajalikuks, võib ta teha ümberhindamisi ja esitada nõukogule ettepanekuid mis tahes kohaste muudatuste tegemiseks enne seitsmeaastase perioodi lõppemist.

Artikkel 41

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab artikli 42 lõikes 2 osutatud korras vastu järgmised rakendusmeetmed:

a)

rahastamismeetmete kinnitamine, kui asjaomase teadusprogrammi kohane ühenduse hinnanguline toetus on 0,6 miljonit eurot või rohkem;

b)

artiklis 38 osutatud teadusprogrammi järelevalve ja hindamisega seotud volituste koostamine;

c)

II peatüki 3. ja 4. jao muutmine;

d)

artiklis 25 nimetatud tähtaja muutmine;

e)

temaatiliste konkursikutsete koostamine.

Artikkel 42

Komitee

1.   Komisjoni abistab söe- ja terasekomitee.

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Nimetatud otsuse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekumeetmed

Otsus 2003/78/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Otsust 2003/78/EÜ kohaldatakse siiski kuni 31. detsembrini 2008 nende meetmete rahastamise suhtes, mida käsitlev taotlus on esitatud enne 15. septembrit 2007.

Artikkel 44

Kohaldatavus

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 16. septembrist 2007.

Artikkel 45

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 29. aprill 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

D. RUPEL

(1)  ELT L 29, 5.2.2003, lk 22.

(2)  10. aprilli 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(4)  ELT L 29, 5.2.2003, lk 28.

(5)  EÜT L 79, 22.3.2002, lk 42.

(6)  EÜT L 154, 27.6.2000, lk 34.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1906/2006, millega kehtestatakse ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide Euroopa Ühenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) meetmetes osalemise ning uurimistulemuste levitamise eeskirjad (ELT L 391, 30.12.2006, lk 1).

LISA

Artiklis 22 nimetatud söe nõuanderühma koosseis:

Liikmed

Maksimaalselt

a)

söetootjate/siseriiklike föderatsioonide või seotud teaduskeskuste esindajad

8

b)

Euroopa tasandi söetootjate organisatsioonide esindajad

2

c)

söekasutajate või seotud teaduskeskuste esindajad

8

d)

Euroopa tasandi söekasutajate organisatsioonide esindajad

2

e)

töölisorganisatsioonide esindajad

2

f)

seadmete tarnijate organisatsioonide esindajad

2

 

24

Liikmetel peavad olema head taustateadmised ja isiklikud oskused ühes või mitmes järgmises valdkonnas: söe kaevandamine ja kasutamine, keskkonna- ja sotsiaalteemad, sealhulgas ohutusaspektid.

Artiklis 22 nimetatud terase nõuanderühma koosseis:

Liikmed

Maksimaalselt

a)

terasetootjate/siseriiklike föderatsioonide või seotud teaduskeskuste esindajad

21

b)

Euroopa tasandi terasetootjate organisatsioonide esindajad

2

c)

töölisorganisatsioonide esindajad

2

d)

töötleva järgtööstuse või terasekasutajate organisatsioonide esindajad

5

 

30

Liikmetel peavad olema head taustateadmised ja isiklikud oskused ühes või mitmes järgmises valdkonnas: toorained; malmitootmine; terasetootmine; pidevvalu; kuum- ja/või külmvaltsimine; terase viimistlemine ja/või pinnatöötlus; teraseliikide ja/või toodete arendamine; terase rakendused ja omadused; keskkonna- ja sotsiaalküsimused, sealhulgas ohutusküsimused.