26.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/5

(1)

4. märtsil 2008 vaatas nõukogu läbi Hispaania ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2007–2010 (2).

(2)

Hispaania majandus on viimasel kaheteistkümnel aastal kasvanud jätkusuutlikult keskmiselt 3,75 % aastas, mis ületab tunduvalt euroala keskmise (ligikaudu 2 %). Pidevalt madalad reaalsed intressimäärad ja dünaamiline demograafiline olukord on toetanud sisenõudluse suurt kasvu, töökohtade loomist ning enneolematut kasvu eluasemesektoris.

Lisaks on järjestikused tööturureformid märkimisväärselt vähendanud struktuurset tööpuudust. Samal ajal on tekkinud või püsima jäänud mitmed tasakaalustamatust põhjustavad ilmingud, nt maksebilansi puudujäägi suurenemine ja inflatsioonitaseme erinevus võrreldes euroalaga, samas kui tootlikkuse kasv on pidevalt olnud väike. Riigi rahandust on alates 1990. aastate keskpaigast edukalt tugevdatud kulupõhiselt, tänu millele muutus valitsemissektori eelarve puudujääk 6 %-lt SKPst tasakaalulähedaseks eelarveseisundiks 2000. aastal ja alates 2005. aastast on saavutatud piisav eelarve ülejääk. Maksutulude kogulaekumine on suurenenud ligikaudu 4,25 protsendipunkti võrra SKPst alates 1990. aastate keskpaigast tänu sellele, et majanduskasvuga on maksulaekumise osakaal suurenenud. Tulevikus võib elanikkonna vananemine mõjutada negatiivselt riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust eelkõige seetõttu, et pensionikulutustega seotud surve suureneb.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et SKP reaalkasv väheneb 3,8 %-lt 2007. aastal keskmiselt 3,1 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Olemasoleva teabe põhjal hinnates (3) näib see stsenaarium olevat optimistlik kogu programmiperioodi jooksul. Prognoositakse, et 2008. aastal võivad inflatsioonisurve, madalamad kasvuprognoosid ja eluasemesektori arengud negatiivselt mõjutada kasutada olevat tulu ning osutada programmis prognoositust aeglasemale SKP kasvule. Samuti on programmis esitatud kasvutegurid soodsad, eriti elamuehitussektori kohandamiskava osas. Kuigi programmis eeldatakse, et eluasemesse investeerimine väheneb, prognoositakse komisjoni talituste 2007. aasta sügisprognoosis eluasemesektori mahu vähenemist juba alates 2008. aastast, mis osutab koguinvesteeringute kasvu seiskumisele 2009. aastal. Väiksemate impordimahtude tõttu võib netoekspordist tulenev kasv programmiga võrreldes paraneda. Programmis prognoositud inflatsioonitase on suhteliselt madal, arvestades toidukaupade ja nafta hindu käsitlevat uusimat kättesaadavat teavet.

(4)

Valitsemissektori eelarve puudujääk moodustab komisjoni talituste 2007. aasta sügisprognoosi kohaselt 2007. aastal hinnanguliselt 1,8 % SKPst, võrreldes stabiilsusprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis eesmärgiks seatud 1 %-ga SKPst. Kõnealune erinevus on pooleldi tingitud 2006. aasta soodsast üldmõjust. Teiselt poolt on see tingitud oodatust suuremast tulude kasvust 2007. aastal, mida aga osaliselt tasakaalustas eelarves kavandatust suurem kulutuste kasv. Hiljutine teave osutab võimalusele, et lõpptulemus võib olla parem ja ületada 2 % SKPst tänu oodatust veelgi suurematele tuludele 2007. aastal, eelkõige otsestest maksudest; see osutab ettevõtete kasumi dünaamilisusele. 2006. aasta oodatust paremaid eelarvetulemusi kasutati selleks, et seada ambitsioonikamad eelarve-eesmärgid nendest, mis esitati stabiilsusprogrammi 2006. aasta lõpus ajakohastatud versioonis, kuigi omavalitsuste ja regioonide tasandil esines mõningaid ülekulusid. Nõukogu märgib, et 2007. aasta eelarve täitmine oli üldiselt kooskõlas eurorühma 2007. aasta aprilli suunistega eelarvepoliitika kohta.

(5)

Seoses üldise eesmärgiga säilitada makromajanduslik ja eelarve stabiilsus on stabiilsusprogrammi uusimas ajakohastatud versioonis kavandatud, et keskpika perioodi eesmärgiks seatud struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) püütakse saavutada piisava kindlusvaruga. Prognoositakse, et valitsemissektori eelarve nominaalne ülejääk väheneb 1,8 %-lt 2007. aastal 1,2 %-le SKPst 2008. aastal ning stabiliseerub pärast seda. Ülejäägi vähenemine 2008. aastal on tingitud kulutuste suhte mõningasest suurenemisest ja tulude suhte vähenemisest 0,5 protsendipunkti võrra SKPst. Prognoositakse, et 2008. aastal väheneb otseste maksude laekumine 0,25 protsendipunkti võrra SKPst, mis on tingitud aeglasemast majanduskasvust ning 2007. aasta maksureformi jätkuvast mõjust. Tulu- ja kulukomponendid peaksid pärast 2008. aastat jääma hinnanguliselt üldiselt stabiilseks. Prognoositakse, et 2007. aasta eelarve hinnanguline esmane ülejääk 3,4 % SKPst väheneb 2,7 %-le 2008. aastal ning jääb pärast seda üldiselt stabiilseks. Ühiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal väheneb prognooside kohaselt 2,25 %-lt 2007. aastal 1,75 %-ni 2008. aastal ning suureneb ligikaudu 2 %-le 2009. ja 2010. aastal. Tänu 2007. aasta oodatust parematele eelarvetulemustele on programmi ajakohastatud versioonis seatud 2008. ja 2009. aastaks mõnevõrra ambitsioonikamad eelarve-eesmärgid programmi eelmise versiooniga võrreldes, kusjuures makromajanduslik stsenaarium on üldiselt sarnane.

(6)

Tundub, et programmis esitatud eelarveprognoosidega seotud riskid on 2008. aastal üldiselt tasakaalus, kuid 2009. ja 2010. aasta eelarvetulemused võivad osutuda prognoositust halvemaks. Konkreetsemalt tähendab see, et 2008. aastal võib positiivne üldmõju, mis on tingitud programmis prognoositust suuremast tulust 2007. aastal, üldiselt tasakaalustada võimaliku aeglase majanduskasvu mõju. Samas ei tasakaalustaks muud tegurid 2009. ja 2010. aasta optimistlikke makromajanduslikke prognoose, mis osutab ohule, et eelarve ülejääk võib osutuda väiksemaks. Eelkõige võivad maksutulu prognoosid osutuda optimistlikuks, arvestades ettevõtete väiksemaid tulusid ja eluasemeturu arengut. Teisest küljest on Hispaania näidanud varasematel aastatel häid tulemusi eelarve konsolideerimisel.

(7)

Arvestades kõnealust riskihinnangut, tunduvad programmis esitatud eelarvepõhimõtted olevat piisavad, et saavutada keskpika perioodi eesmärk suure kindlusvaruga kogu programmiperioodi jooksul. Programmi ajakohastatud versioonis kavandatud eelarvepoliitika on kogu programmiperioodi jooksul kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Nõukogu märgib, et see on samuti kooskõlas eurorühma 2007. aasta aprilli suunistega 2008. aasta eelarvepoliitika kohta. Struktuurse ülejäägi vähenemine 2008. aastal ei osuta protsüklilisele eelarvepoliitikale, vaid kajastab osaliselt maksutulu vähenemist (protsentuaalselt SKPst), mis on tingitud majanduskasvu aeglustumisest ning eluasemeturu kasvu peatumisest.

(8)

Hispaania rahanduse jätkusuutlikkuse riskitase tundub olevat keskmine. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on ELi keskmisest tunduvalt suurem, mis on peamiselt tingitud sellest, et pensionikulutuste suhe SKPsse suureneb märkimisväärselt järgmistel kümnenditel. 2007. aasta eelarveseisund, mida iseloomustab suur esmane ülejääk ning väike ja vähenev võlasuhe, aitab tasakaalustada elanikkonna vananemisest eelarvele tulenevat pikaajalist prognoositavat mõju. Samas ei ole see piisav, et tulevikus katta suurenevad kulud täielikult. Suure esmase eelarveülejäägi säilitamine keskpika perioodi jooksul ja täiendavate meetmete rakendamine elanikkonna vananemisega seotud kulude olulise kasvu piiramiseks aitaksid vähendada riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

(9)

Stabiilsusprogramm on täielikult kooskõlas riikliku reformiprogrammi 2007. aasta oktoobri rakendusaruandega. Eelkõige esitatakse programmis kvalitatiivne hinnang selle kohta, milline on riikliku reformiprogrammi üldmõju keskpika perioodi eelarvestrateegia raames, ning samuti antakse piisavat teavet mõnede riikliku reformiprogrammiga ettenähtud reformidega kaasnevate otseste eelarvekulutuste (uurimis- ja arendustegevus, haridus ning infrastruktuur) kohta.

(10)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas riigispetsiifiliste majanduspoliitika üldsuunistega ning Lissaboni strateegia raames euroala liikmesriikide jaoks eelarvepoliitika valdkonnas välja antud suunistega.

(11)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis sätestatud andmenõuetega esitatakse programmis peaaegu kõik kohustuslikud andmed. Vabatahtlikes andmetes esineb lünki (4).