20.3.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 74/5

(1)

4. märtsil 2008 vaatas nõukogu läbi Sloveenia ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2007–2010.

(2)

Sloveenia üldiselt tugev SKP kasv viimasel kümnendil saavutas haripunkti aastal, mil liituti euroalaga. Samas kiirenes 2007. aastal ka inflatsioonitempo, mis on peamiselt tingitud tarbekaupade hindade muutusest ja konkurentsi puudumisest mõnedes majandussektorites, kusjuures on oht, et inflatsiooni kiirenemine võib põhjustada palgasurvet 2008. aastal.

ELi ja euroalaga liitumise protsessi ajal aset leidnud tugeva majanduskasvu taustal on Sloveenia olnud riigi rahanduse konsolideerimisel väga edukas. Edaspidi on vaja suurendada tööjõu tootlikkust, hoida palgatase vastavuses tootlikkuse tasemega ning jätkata eelarve konsolideerimist, et edendada makromajanduslikku stabiilsus, sealhulgas vähendada inflatsiooni. Hiljuti kiirenenud inflatsiooni pidurdamine aitaks Sloveenial säilitada ekspordile suunatud majanduse konkurentsivõime. Lisaks sellele on riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus jätkuvalt tõsine väljakutse, võttes arvesse elanikkonna vananemise prognoositavat märkimisväärset mõju eelarvele, kui ei võeta täiendavaid pensionireformi meetmeid. Selleks et kiirendada Sloveenia majanduse järelejõudmist ELi tasemele, on oluline jätkata struktuurireformidega, eelkõige seoses tööjõu- ja kaubaturuga. Samamoodi oleks kasulik täiendavalt ümber suunata riiklikud kulutused majanduskasvu soodustavatesse valdkondadesse, vähendades samas eelarve jäikust ja tõhustades kulutusi.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse, et SKP reaalkasv väheneb 5,8 %-lt 2007. aastal 4,6 %-le 2008. aastal ja 4,1 %-le 2009. aastal ning suureneb taas 4,5 %-le programmiperioodi lõpuks. Praegu kättesaadava teabe põhjal hinnates (2) näib, et kõnealune stsenaarium põhineb usutavatel kasvuprognoosidel, kuigi välistest tingimustest tulenevad ohud 2008. aasta majandustulemustele on alates stabiilsusprogrammi koostamisest suurenenud. Pärast inflatsiooni ootamatut suurenemist 2007. aastal on programmis prognoositud märkimisväärselt suuremat inflatsiooni kui eelmise aasta stsenaariumis. Sellest hoolimata näib inflatsiooniprognoos 2008. aastaks liiga madal, võttes arvesse toiduainete- ja energiahindade hiljutist tõusu. Inflatsiooni järsust kiirenemisest 2007. aastal tulenevad teise ringi mõjud ning samuti avaliku sektori palgakasvust tingitud mõjude ülekandumine erasektorisse võivad suurendada inflatsiooni ülejäänud euroalaga võrreldes. Sellise olukorra püsimine võib avaldada programmis toodust negatiivsemat mõju konkurentsivõimele.

(4)

Komisjoni talituste 2007. aasta sügisprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 2007. aastal 0,7 % SKPst, kusjuures 2006. aasta programmis oli seatud eesmärgiks puudujääk 1,5 % SKPst. Väiksem eelarvepuudujääk on peamiselt tingitud 2006. aasta eelarvetulemuse positiivsest üldmõjust ja prognoositust suuremast SKP nominaalkasvust 2007. aastal. 2007. aasta ajakohastatud programmi kohaselt vähendas aga 2006. aasta programmis kavandatust suurem kulutuste kasv osaliselt positiivset tulemust, mis saadi kavandatust suurema eelarvetulu arvel. Hiljutise kassapõhise teabe kohaselt peaks 2007. aasta eelarvetulemus osutuma siiski paremaks, kusjuures võimalik on väike eelarveülejääk. Üldiselt oli eelarve täitmine 2007. aastal kooskõlas nõukogu 27. veebruari arvamusega 2006. aasta stabiilsusprogrammi kohta, (3) milles kutsuti Sloveeniat üles kiirendama liikumist keskpika perioodi eesmärgi suunas, kasutades ära soodsaid majandustingimusi, sealhulgas oodatust paremat eelarvetulemust 2006. aastal. Nõukogu märgib samuti, et 2007. aasta eelarve täitmine oli üldiselt kooskõlas eurorühma 2007. aasta aprilli suunistega eelarvepoliitika kohta.

(5)

Ajakohastatud programmis kavandatud keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk on pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist, milleks on struktuurne puudujääk (st tsükliliselt kohandatud puudujääk, v.a ühekordsed ja muud ajutised meetmed) 1 % SKPst, mis kavandatakse saavutada järjest suureneva varuga kogu programmiperioodi jooksul, kuigi 2008. aastaks on ette nähtud mõnevõrra nõrgem tulemus. Selline muutus võrreldes eelmises programmis seatud eesmärgiga saavutada keskpika perioodi eesmärk 2009. aastaks tuleneb eespool nimetatud oodatust paremast eelarvetulemusest 2006. aastal (kajastab peamiselt suuremat SKP nominaalkasvu), mis näitas, et keskpika perioodi eesmärk saavutati üldiselt juba 2006. aastal. Võrreldes 2006. aasta programmiga on 2007. aasta ajakohastatud versioonis kavandatud üldpuudujääk ligikaudu 0,5 protsendipunkti SKPst väiksem kogu programmiperioodi jooksul, paremat lähtepositsiooni arvesse võttes.

Kavandatakse, et puudujääk suureneb 0,9 %-ni SKPst 2008. aastal ja seejärel väheneb järk-järgult, kusjuures suurim kohandumine on kavandatud programmi lõpuaastaks. Esmane ülejääk peaks järgima samasugust suundumust ja ületama 1 % SKPst 2010. aastaks. Kulutuste piiramisest tulenev eelarve konsolideerimine enam kui tasakaalustab (välja arvatud 2008. aastal) tulude suhte järkjärgulise vähenemise. Esmaseid kulutusi kavatsetakse programmiperioodi jooksul vähendada 2,25 protsendipunkti võrra SKPst. Kuigi kulutuste vähendamine on laiapõhjaline, kajastab see eelkõige sotsiaalvaldkonna kulutuste piiramist, mis moodustab kolmandiku kogu konsolideerimisest. Peamiselt käimasolevast maksureformist tulenev tulude suhte järkjärguline vähenemine 1,75 protsendipunkti võrra on peamiselt tingitud otseste maksude vähenemisest, kuigi samas kavandatakse otsest maksukoormust pisut suurendada.

(6)

Programmis esitatud eelarveprognooside riskid näivad 2008. aastal üldiselt tasakaalustatud, kuid hilisematel aastatel võivad eelarvetulemused osutada kavandatust halvemaks. 2007. aasta oodatust parema eelarvetulemuse võimalik üldmõju 2008. aasta tulemustele tasakaalustab väliste tingimuste halvenemisega seotud riske. Lisaks sellele on teatavad riskid seotud eelarvestrateegia rakendamisega, kuna kulutuste märkimisväärne vähendamine on kavandatud programmi lõpuaastateks, kusjuures selleks võetavaid meetmeid ei ole piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud. Teataval määral aitab kõnealuseid riske leevendada asjaolu, et Sloveenia tulemused on viimastel aastatel olnud head, mispärast võivad ka järgmiste aastate tulemused osutuda oodatust paremaks.

(7)

Kõnealust riskihinnangut arvestades näivad programmi eelarvepõhimõtted piisavad, et pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist kogu programmiperioodi jooksul, kuid tõenäoliselt kavandatust väiksema varuga programmi lõpuaastatel. Mõningane kõrvalekaldumine 2008. aastaks kavandatud struktuursest tasakaalust võib osutuda protsükliliseks, kuigi välistest mõjudest tulenevad negatiivsed mõjud on suurenenud. See ei oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Lisaks sellele näib, et kavandatust karmima eelarvepoliitika rakendamine 2008. aastal on põhjendatud, võttes arvesse praegust tugevat inflatsioonisurvet. Nõukogu märgib, et see oleks kooskõlas ka eurorühma 2007. aasta aprilli suunistega eelarvepoliitika kohta, milles kutsuti üles hoolikalt kavandama 2008. aasta eelarvepoliitilisi kavasid, et vältida makromajanduslike tasakaalunihete võimendamist. 2008. aastale järgnevatel aastatel on programmis esitatud eelarvepõhimõtted kooskõlas paktiga.

(8)

Üldiselt tundub, et Sloveenia riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on suured. Programmis prognoositud 2007. aasta eelarveseisund on 2006. aastaga võrreldes jäänud üldiselt samaks ja napilt piisav võla suhte stabiliseerimiseks pikas perspektiivis, enne kui võtta arvesse elanikkonna vananemise mõju eelarvele. Elanikkonna vananemise mõju on siiski tugevasti suurem ELi keskmisest ja see kajastub peamiselt pensionikulutuste kiiremas kasvus. Suure esmase ülejäägi säilitamine keskpika perioodi jooksul ja eelkõige täiendavate meetmete võtmine, et piirata elanikkonna vananemisega seotud kulutuste olulist kasvu, aitaks vähendada riske riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

(9)

Stabiilsusprogramm tundub olevat kooskõlas riikliku reformiprogrammi 2007. aasta oktoobri rakendusaruandega. Eelkõige esitatakse mõlemas dokumendis teavet peamiste rakendatavate reformimeetmete kohta, nagu laiaulatuslik maksureform, investeeringud infrastruktuuri ja sotsiaaltoetuste süsteemi muudatused. Programm ei hõlma üksikasjalikku kvalitatiivset hinnangut selle kohta, milline on riikliku reformiprogrammi üldmõju keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Programmis on esitatud, kuigi mitte korrapäraselt, teave peamiste kavandatud reformide otsese eelarvemõju kohta ja kõnealust teavet on võetud eelarveprognooside koostamisel arvesse.

(10)

Programmi eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas koondsuunistes sisalduvate riigispetsiifiliste majanduspoliitika üldsuuniste ning Lissaboni strateegia raames euroala liikmesriikide jaoks välja antud suunistega eelarvepoliitika valdkonnas. Eelkõige ei hõlma programm täiendavaid olulisi meetmeid pensionisüsteemi reformi tugevdamiseks, et tagada pikaajaline jätkusuutlikkus.

(11)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis sätestatud andmenõuetega esineb programmis kohustuslike andmete ja vabatahtlike andmete osas puudujääke (4).

i)

kasutades tõenäoliselt oodatust paremat eelarvetulemust 2007. aastal, saavutama programmis kavandatust tugevama eelarveseisundi 2008. aastal ja pärast seda, vältides seeläbi protsüklilist eelarvepoliitikat;

ii)

olema valmis võtma täiendavaid meetmeid, et leevendada inflatsioonisurvet, tugevdades soovitatud eelarvepoliitikat asjakohaste meetmetega palga-, tööjõuturu- ja konkurentsipoliitika valdkonnas;

iii)

võttes arvesse elanikkonna vananemisega seotud kulutuste prognoositud suurenemist, parandama riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, eelkõige täiendavate pensionisüsteemi reformide abil.