22.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 49/1

(1)

12. veebruaril 2008 vaatas nõukogu läbi Luksemburgi ajakohastatud stabiilsusprogrammi aastateks 2007–2010.

(2)

Pärast 2001.–2003. aasta langust on Luksemburgi majanduskasv olnud uuesti suur. Aastatel 2004–2007 oli keskmine SKP reaalkasv 5,25 % aastas ja riigisisene tööhõive kasvas üle 3 % aastas. Sellega seoses on Luksemburg suutnud valitsemissektori eelarve jälle ülejääki viia. Kõnealusel perioodil peaks majanduskasv olema jätkuvalt suur, hoolimata sellest, et prognooside kohaselt aeglustub lähiaastatel majanduskasv mõnevõrra. Kuid hoolimata majanduse ja eelkõige riigi rahanduse praegusest soodsast olukorrast, on Luksemburgis tulevikus suureks probleemiks eelkõige rahvastiku vananemine, mille tõttu on pikaajaline jätkusuutlikkus tõsine väljakutse.

(3)

Programmis on esitatud makromajanduslike ja eelarveprognooside kohta kaks eri stsenaariumi: keskne stsenaarium ja selle alternatiiv. Keskne stsenaarium on programmis esitatud võrdlusalusena, millel põhinevad programmi eelarveprognoosid. Olemasoleva teabe (2) põhjal hinnates näib see stsenaarium põhinevat usutavatel kasvueeldustel. Kõnealuses stsenaariumis prognoositakse, et aastatel 2008–2010 aeglustub SKP reaalkasv 2007. aasta 6 %-lt keskmiselt 4,5 %-ni. Programmis esitatud 2008. aasta inflatsiooniprognoosid tunduvad olevat madalad, arvestades 2007. aasta lõpu tarbijahindade tõusu ja hiljutist energiahindade tõusu. Alates 2000. algusaastatest on Luksemburgi tööjõukulud märgatavalt ületanud ELi keskmist ja programmis prognoositakse, et kõnealused kulud jäävad programmiperioodil üsna kõrgeks, mis võib järk-järgult vähendada Luksemburgi konkurentsivõimet.

(4)

Komisjoni talituste 2007. aasta sügise prognoosi kohaselt on 2007. aastal valitsemissektori eelarve ülejääk hinnanguliselt 1,2 % SKPst ja ajakohastatud stabiilsusprogrammi kohaselt 1,0 % SKPst, võrreldes eelmises ajakohastatud programmis eesmärgiks seatud 0,9 %-ga. Suur erinevus eesmärgist on peamiselt seletatav riigi rahanduse andmete põhjaliku läbivaatamisega viimastel aastatel, mille tulemusel on alates 2005. aastast mitmel korral korrigeeritud valitsemissektori eelarve puudujääki ülespoole. Selline ülespoole korrigeerimine näitab, et viimastel aastatel on Luksemburg pidevalt saavutanud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi, mis on hinnanguline struktuurne puudujääk (st tsükliliselt kohandatud puudujääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) 0,75 % SKPst. See on palju parem tulemus kui 2006. aasta ajakohastatud programmi eesmärk saavutada eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk alates 2007. aastast. Kuigi võrreldes 2006. aasta ajakohastatud programmis kavandatuga vähenes valitsussektori eelarve puudujääk 2007. aastal üksnes poole võrra ja oodatust parem tulemus on peaaegu täielikult seletatav riigi rahanduse andmete põhjaliku läbivaatamisega, on eelarve täitmisel saavutatud 2007. aastal eesmärgid, mis on seatud nõukogu 27. veebruari 2007. aasta arvamuses 2006. aasta ajakohastatud programmi kohta (3). Nõukogu märgib, et see on samuti kooskõlas eurogrupi 2007. aasta aprillis toimunud kohtumisel vastu võetud suunistega eelarvepoliitika kohta.

(5)

Arvestades läbivaadatud andmeid, ei ole erinevalt eelmisest programmist praeguse programmiga ette nähtud eelarve konsolideerimist. Praeguse programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamine eesmärk on nüüd säilitada keskmine nominaalne ülejääk umbes 1 % SKPst ja jätkata suure kindlusvaruga keskpika perioodi eesmärgi järgimist kogu programmiperioodi vältel. Prognoositakse, et üksikisiku tulumaksu alandamise tõttu väheneb valitsemissektori ülejääk 2007. aasta 1,0 %-lt SKPst 0,8 %-ni 2008. aastal ja seejärel hakkab see järk-järgult suurenema. Esmase ülejäägi puhul kehtiks sarnane stsenaarium. Ülejäägi suurenemine aastatel 2007–2010 kavatsetakse saavutada selliselt, et kulude suhet SKPsse vähendatakse 0,9 protsendipunkti võrra, mis kompenseerib täielikult tulude suhte SKPsse vähenemise 0,7 protsendipunkti võrra. Need näitajad kajastavad pigem poliitika muutmata jätmisest tulenevaid prognoose kui poliitiliste meetmete rakendamisega seotud eesmärke, v.a 2008. aasta näitajad, mis kajastavad eelarves sisalduvaid meetmeid.

(6)

Programmis esitatud eelarveprognoosidega seotud riskid tunduvad üldiselt tasakaalustatud. Prognoosid põhinevad usutaval makromajanduslikul stsenaariumil ja tunduvad saavutatavad. Tegelikult võivad tulemused olla programmis prognoositust isegi veidi paremad eelkõige tänu konservatiivsetele tuluprognoosidele ja riigi heale eelarveseisundile.

(7)

Arvestades kõnealust riskianalüüsi, näivad programmis sisalduvad eelarve-alased põhimõtted olevat piisavad keskpika perioodi eesmärgi säilitamiseks suure kindlusvaruga kogu programmiperioodi jooksul, nagu see on programmis kavandatud. Programmis kavandatud eelarvepoliitika on kogu programmiperioodi jooksul kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. Nõukogu märgib, et see on samuti kooskõlas eurogrupi 2007. aasta aprilli suunistega.

(8)

Luksemburgi riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riskitase tundub olevat keskmine. Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele Luksemburgis on ELis üks suuremaid, mida mõjutab eelkõige pensionikulutuste prognoositav väga suur kasv. Elanikkonna vananemise hinnangulist pikaajalist mõju eelarvele aitavad vähendada programmis prognoositud 2007. aasta eelarveseisund, mis on parem kui eelmise programmi lähtepositsioon, väike võlasuhe, sotsiaalkindlustusse kogunenud märkimisväärsed varad ja esmase struktuurse ülejäägiga eelarveseisund. Samas ei ole see piisav, et katta vananemisega seotud kulude märkimisväärset kasvu. Riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud riske aitaks vähendada suure esmase eelarveülejäägi saavutamine keskpika perioodi jooksul ning, nagu ametiasutused on tunnistanud, meetmete rakendamine elanikkonna vananemisega seotud kulude olulise kasvu piiramiseks.

(9)

Stabiilsusprogramm tundub olevat teatud ulatuses kooskõlas riikliku reformiprogrammi 2007. aasta oktoobri rakendusaruandega. Eelkõige on stabiilsusprogrammi meetmed kooskõlas 2005. aasta riikliku reformiprogrammi ja selle 2007. aasta oktoobri rakendusaruandega näiteks teadus- ja arendustegevuse kulude prognoositava kasvu ning maantee- ja raudteeinfrastruktuuri hõlmavate uute investeerimisprojektide osas. Stabiilsusprogrammi eelarveprognoosides on kajastatud riikliku reformiprogrammi need reformid, millel on otsene mõju eelarvele.

(10)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on osaliselt kooskõlas koondsuunistes sisalduvate majanduspoliitika riigipõhiste suuniste ning Lissaboni strateegia raames euroala liikmesriikide jaoks välja antud suunistega eelarvepoliitika valdkonnas. Eelkõige ei ole siiani algatatud pensionisüsteemi reformi, et soodustada riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

(11)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega esineb programmis kohustuslike andmete ja vabatahtlike andmete osas puudujääke (4).