KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1424/2007,

4. detsember 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2304/2002, millega rakendatakse nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega, ja eraldatakse soovituslikud summad 10. Euroopa Arengufondi raames

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsust 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus), (1) eelkõige selle artiklit 23,

võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2304/2002, millega rakendatakse nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus), (2)

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (3) (edaspidi „10. EAFi loomise sisekokkulepe”),

võttes arvesse 10. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (4)

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2304/2002 sätted, mis on vastu võetud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 23 kohaselt, tuleb viia vastavusse kõnealuse otsuse muudatustega, võttes arvesse äsja asutatud 10. Euroopa Arengufondi (edaspidi „10. EAF”). Samuti tuleks need vastavusse viia ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel Cotonous 23. juunil 2000. aastal alla kirjutatud koostöölepingu (5) (AKV-EÜ partnerlusleping) IV lisa vastavate artiklite läbivaatamisega.

(2)

Võttes arvesse ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMT”) erivajadusi, suutlikkust ja piiranguid, tuleks 10. EAFi finantsabi anda ÜMTdele eelarvetoetusena, tingimusel et riiklike kulutuste haldamine ÜMTdes on piisavalt läbipaistev, vastutustundlik ja tulemuslik. Lisaks peaks ÜMTde riigihangete korra läbipaistvus ja avatus vastama 10. EAF finantsmääruse standarditele. 9. EAFi raames saadud kogemuste põhjal tuleks 10. EAFi finantsabi anda projekti- või programmitoetusena vaid erandlikel asjaoludel, nimelt siis, kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud.

(3)	Ühtsete programmdokumentide vastuvõtmise tingimusena tuleks kontrollida, kas need sisaldavad kõiki vajalikke punkte, et komisjon saaks vastu võtta ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 20 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuse.

(4)

Vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 1 tuleks ühtsetes programmdokumentides vajaduse korral juhtida erilist tähelepanu abi saavate ÜMTde valitsemise ja institutsionaalse suutlikkuse tugevdamisele suunatud meetmetele ning asjakohastel juhtudel ka kavandatavate meetmete, sealhulgas finants-, maksundus- ja õigusvaldkonna meetmete tõenäolisele ajakavale.

(5)

10. EAFi rahastamisprogrammi koostamise raames tuleks ette näha eraldised piirkondliku koostöö ja integratsiooni toetuseks, et suurendada ÜMTde paindlikkust väikesaarte majandusprobleemidega toimetulekul, näiteks katastroofideks valmisoleku ja nende mõju leevendamise piirkondlike algatuste kaudu. Seoses sellega tuleks tagada kooskõla eelkõige piirkondliku koostöö ning integreerumise toetamise ja territoriaalse tasandi toetamise vahel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka ÜMTde, AKV riikide ja kooskõlas ühenduse muude rahastamisvahenditega ka asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondade vahelisele koostööle.

(6)	Abi saavatele ÜMTdele 10. EAFi raames eraldatavad soovituslikud summad tuleks kindlaks määrata vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 5.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete üle on ÜMTdega nõu peetud.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 24 alusel loodud EAF-ÜMT komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2304/2002 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega nähakse ette ühenduse poolt ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTdele) antava ja komisjoni poolt kümnenda Euroopa Arengufondi (10. EAF) raames hallatava finantsabi kavandamise, rakendamise ja kontrollimise kord kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse ja 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega.”

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Territoriaalne programmitöö

Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse raames 10. EAFist tagastamatu abina rahastatavad toimingud kavandatakse võimalikult kiiresti pärast 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumist ühtse programmdokumendi vastuvõtmise abil vastavalt käesoleva määruse lisas sätestatud näidisele.”

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Ühtse programmdokumendi ettevalmistamine

1. ÜMTde pädevad asutused valmistavad ühtse programmdokumendi koostamise ettepaneku ette pärast võimalikult paljude arenguprotsessis osalevate sidusrühmadega konsulteerimist, lähtudes saadud kogemustest ja parimatest tavadest.

Iga ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekut kohandatakse asjaomase ÜMT vajadustele ja erioludele. Selles määratakse kindlaks jälgitavad tulemustele suunatud näitajad ja edendatakse kohalikku osalust koostööprogrammides.

2. ÜMTd, asjaomane liikmesriik ja komisjon vahetavad ühtse programmdokumendi ettepaneku üle arvamusi, vajaduse korral asjaomase delegatsiooni vahendusel.

ÜMTd näevad ette kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused, et komisjon saaks ühtse programmdokumendi eelnõu võimalikult tulemuslikult hinnata.

3. Rahaeraldis 10. EAFist antakse põhimõtteliselt eelarvetoetusena, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

Kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud, nähakse ühtse programmdokumendiga ette meetmed eelarvetoetuse andmise tingimuste loomiseks.

Kõiki lahknevusi ÜMT enda ja ühenduse tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse.”

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Komisjoni hinnang ühtsele programmdokumendile

Komisjon annab hinnangu ühtse programmdokumendi koostamise ettepanekule, et hinnata, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte ja kas see on kooskõlas ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse, käesoleva määruse ja asjaomase ühenduse poliitika eesmärkidega.

Komisjon hindab ühtse programmdokumendi ettepanekut ka selleks, et teha kindlaks, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte, et komisjon saaks vastu võtta ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artikli 20 lõikes 4 osutatud rahastamisotsuse.

Komisjon teatab Euroopa Investeerimispangale saadud eelnõust.

Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 3 kohaldamist, otsustab komisjon, kas 10. EAFi finantsabi antakse eelarvetoetusena, millega seoses tuleb anda esialgne hinnang riiklike kulutuste haldamise läbipaistvusele, vastutustundlikkusele ja tulemuslikkusele ning riigihangete avatusele ja läbipaistvusele kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses sätestatud standarditega, või programmi- või projektitoetusena.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Piirkondlikud programmid

1. Artikleid 3–5 kohaldatakse mutatis mutandis ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikega 2 piirkondliku koostöö ja integratsiooni jaoks ette nähtud rahalise toetuse suhtes.

Ettepanekute hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse oodatavat mõju abi saavate ÜMTde integreerumisele piirkonda, kuhu nad kuuluvad.

Tagatakse võimalikult ulatuslik kooskõlastamine territoriaalse tasandi programmidega ning AKV riike ja/või asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimaid piirkondi hõlmavate meetmetega. See võib hõlmata prioriteetide ja konkreetsete vahendite kindlakstegemist, eesmärgiga tugevdada koostööd AKV riikide ja/või äärepoolseimate piirkondadega, ning ühist huvi pakkuvate meetmete valiku kindlakstegemise ja kooskõlastamise üksikasjalikke tingimusi.

Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon rahastamisotsuse, mis hõlmab projekti- ja programmitoetust.

2. Piisava suurusjärgu saavutamiseks ja tõhususe suurendamiseks võib piirkondlikud ja territoriaalsed vahendid ühendada selliste piirkondlike programmide rahastamiseks, kus territoriaalne osalus on selgelt eristatav.

3. Artiklit 8 ja artikleid 16–30 kohaldatakse piirkondlike programmide suhtes mutatis mutandis.”

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Reservi kasutamine

1. Komisjon eraldab vahendeid reservist B ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõike 4 punktis b nimetatud eesmärkidel, võttes aluseks käesoleva määruse artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte. Komisjon kohandab vastavalt sellele juba eraldatud soovituslikke summasid ja teatab uusi eraldisi käsitlevast otsusest ÜMTdele ja liikmesriikidele.

2. Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II D lisa artiklis 28 sätestatud vahendite kasutamiseks esitavad ÜMTd, kes peavad ennast nimetatud otsuses sätestatud toetuse saamise tingimustele vastavaks, komisjoni antavatel vormidel täidetud taotluse, millele tuleb lisada kogu taotluse hindamiseks vajalik teave.

Taotlus esitatakse komisjonile hiljemalt selle aasta lõpuks, mis järgneb aastale, mille jaoks lisatoetust taotletakse.

Komisjon teatab ÜMTdele võimalikult kiiresti oma otsuse.”

Artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

Kohustused

1. ÜMTde finantsabi kulukohustused võtab kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega komisjon.

2. Enne kulukohustuste võtmist teeb komisjon ühtse programmdokumendi raames rahastamisotsuse, mis hõlmab põhimõtteliselt eelarvetoetust, välja arvatud erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

3. Väljaspool ühtse programmdokumendi reguleerimisala võtab ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõike 4 kohaselt eraldamata reserviga B seotud kulukohustused komisjon ja rakendab need kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega.”

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Makseasutused

ÜMTde rahaasutused, kus komisjon avab ÜMTdega koostöö rakendamiseks kontosid kooskõlas 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmäärusega, täidavad makseasutuste funktsioone.

Ühenduse makseasutustes hoiustatud summadelt makstakse intressi.

Makseasutused ei saa oma teenuste eest tasu ja hoiustatud summadelt ei maksta intressi.”

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Lepingute üldeeskirjad

1. Riigihankelepingute sõlmimist reguleeriv kord määratakse kindlaks rahastamislepingutes.

2. Kui finantsabi antakse eelarvetoetusena, kohaldatakse asjaomase ÜMT riigihangete korda.

3. Muudel juhtudel sõlmitakse riigihankelepingud 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kehtivate sätete kohaselt.”

10.

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Delegatsioonid

1. Kui komisjoni esindab delegatsioon, mida juhib delegatsiooni juht, teatab komisjon sellest asjaomasele ÜMT-le. Sellistel juhtudel kohaldatakse 10. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses sisalduvaid eelarvevahendite käsutajaid ja edasivolitatud peaarvepidajaid käsitlevaid sätteid.

2. Asjaomase ÜMT koostöös osalejate peamine kontaktisik on delegatsiooni juht. Ta teeb tihedat koostööd territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga.

3. Delegatsiooni juhil on vajalikud korraldused ja volitused kõikide käesolevast määrusest tulenevate toimingute hõlbustamiseks ja kiirendamiseks.

4. Delegatsiooni juht teavitab ÜMT ametiasutusi korrapäraselt ühenduse meetmetest, mis võivad vahetult mõjutada ühenduse ja ÜMT vahelist koostööd.”

11.

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja

1. Iga ÜMT valitsus määrab territoriaalse eelarvevahendite käsutaja, kes esindab teda kõikides toimingutes, mida rahastatakse komisjoni ja panga hallatavatest EAFi vahenditest. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja määrab ühe või mitu asetäitjat, kes asendab (asendavad) teda ajal, mil ta ei saa oma ülesandeid täita, ning teatab komisjonile asetäitja (asetäitjate) määramisest. Kui institutsioonilise suutlikkuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise tingimused on täidetud, võib territoriaalne eelarvevahendite käsutaja oma ülesanded seoses asjaomaste programmide ja projektide rakendamisega delegeerida ÜMT vastutavale valitsusasutusele. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab kõnealusest delegeerimisest komisjonile.

Kui komisjon saab teada probleemidest EAFi vahendite haldamisega seotud menetlustes, võtab ta koos territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab mis tahes asjakohaseid meetmeid.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja võtab rahalise vastutuse üksnes talle usaldatud täimisülesannete eest.

EAFi vahendite detsentraliseeritud haldamise korral ja arvestades täiendavaid volitusi, mis komisjon võib territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale anda, territoriaalne eelarvevahendite käsutaja:

a)	vastutab koostöö kooskõlastamise, kavandamise, korralise järelevalve, iga-aastaste aruannete ja vahe- ja lõppkokkuvõtete tegemise eest ning vajaduse korral tegevuse kooskõlastamise eest abiandjatega;

b)	vastutab tihedas koostöös komisjoniga programmide ja projektide koostamise, esitamise ja hindamise eest;

c)	valmistab ette pakkumiskutsete toimikud ja vajaduse korral konkursikutsete dokumendid;

d)	esitab enne pakkumiskutsete või konkursikutsete avaldamist pakkumiskutsete toimikud või konkursikutsete dokumendid komisjonile heakskiitmiseks;

e)	avaldab tihedas koostöös komisjoniga pakkumiskutsed või konkursikutsed;

f)	võtab vastu pakkumisi või ettepanekuid ning edastab komisjonile pakkumiste koopiad; kontrollib pakkumiste läbivaatamist ja otsustab läbivaatamise tulemused pakkumiste kehtivuse tähtaja jooksul, pidades silmas hankelepingute heakskiitmiseks vajalikku tähtaega;

g)	kutsub komisjoni pakkumiste või ettepanekute avamisele ning teatab pakkumiste ja ettepanekute läbivaatamise tulemused komisjonile hankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist käsitlevate ettepanekute heakskiitmiseks;

h)	esitab komisjonile heakskiitmiseks lepingud ja programmide eelarved koos nende lisadega;

i)	allkirjastab komisjoni heakskiidetud lepingud ja nende lisad;

j)	kontrollib kulutusi ja kiidab need heaks talle määratud vahendite piires ja

k)	võib meetmete rakendamise käigus teha vajalikke kohandusi, et tagada heakskiidetud programmide või projektide majanduslikult ja tehniliselt õige rakendamine.

2. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja otsustab meetmete rakendamise käigus järgmiste asjaolude üle ja teatab nendest otsustest komisjonile:

a)	programmide ja projektide üksikasjalikud kohandused ja tehnilised muudatused, kui need ei mõjuta vastuvõetud tehnilist lahendust ning jäävad rahastamislepingus kohandusteks ette nähtud varu piiresse;

b)	mitut üksust hõlmavate programmide või projektide rakenduskoha muutused, kui need on tehniliselt, majanduslikult või sotsiaalselt põhjendatud;

c)	viiviste kehtestamine või nendest vabastamine;

d)	garantiikohustustest vabastamine;

e)	kaupade ostmine kohalikult turult, olenemata nende päritolust;

f)	mujalt kui ÜMTdelt, liikmesriikidest või AKV riikidest pärinevate ehitusvahendite ja -masinate kasutamine, tingimusel et ÜMTdel, liikmesriikides või AKV riikides samasugust varustust ja masinaid ei toodeta;

g)	allhanked;

h)	lõplik heakskiitmine, tingimusel et komisjon viibib esialgse heakskiitmise juures, kinnitab vastava protokolli ja viibib vajaduse korral lõpliku heakskiitmise juures, eelkõige juhul, kui esialgsel heakskiitmisel ülesmärgitud varutingimuste ulatus eeldab suurt lisatööd, ja

i)	nõustajate ja muude tehnilise abi asjatundjate palkamine.

3. Lisaks kuulub territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ülesannete hulka:

a)	rakendamise aastaaruande koostamine ja selle esitamine komisjonile pärast järelevalvekomitee heakskiidu saamist;

b)	artiklis 22 nimetatud vahekokkuvõtte tegemine;

c)	selle tagamine, et EAFi programmide korraldamises ja rakendamises osalevad organid kasutavad eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõigi abiga seotud tehingute kohta, ja

d)	kõikide artiklite 16, 19, 24 ja 30 rakendamise tagamiseks vajalike meetmete võtmine.

4. Kui artiklis 21 nimetatud rakendamise aastaaruanne on esitatud, vaatavad komisjon ja territoriaalne eelarvevahendite käsutaja eelmise aasta põhitulemused läbi.

Pärast läbivaatamist võib komisjon esitada territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale oma märkused. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja teatab komisjonile nende märkuste põhjal võetud meetmetest. Kui komisjon leiab nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et võetud meetmed ei ole piisavad, võib ta esitada ÜMT-le ja territoriaalsele eelarvevahendite käsutajale järelevalve- või juhtimiskorralduse tõhususe parandamiseks kohandamissoovitusi koos põhjendustega.

Kui territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saab sellised soovitused, peab ta näitama, milliseid meetmeid on võetud järelevalve- või juhtimiskorralduse parandamiseks, või selgitama, miks meetmeid ei ole võetud.”

12.

Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Vahekokkuvõte

1. Vahekokkuvõte tehakse selleks, et kontrollida ühtse programmdokumendi esialgseid tulemusi, nende asjakohasust ja eesmärkide saavutamise ulatust.

Vahekokkuvõttes hinnatakse ka rahaliste vahendite kasutamist ning järelevalvet ja rakendamist.

2. Vahekokkuvõtte tegemise eest vastutab komisjon koostöös territoriaalse eelarvevahendite käsutaja ja asjaomase liikmesriigiga.

Vahekokkuvõte tehakse üldiselt 30–42 kuu jooksul pärast 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumist.

Ühtses programmdokumendis võib määrata teistsuguse tähtaja, eelkõige eelarvetoetuse korral vastu võetud näitajate osas.

Vahekokkuvõtte teeb sõltumatu hindaja, see esitatakse järelevalvekomiteele ja saadetakse seejärel komisjonile.

3. Komisjon kontrollib vahekokkuvõtte asjakohasust ja kvaliteeti ühtses programmdokumendis kindlaks määratud kriteeriumide ja EAFi rahaeraldiste jaotamise kriteeriumide alusel.”

13.

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

EAFi eraldiste kohandamine

Järelevalve, auditi ja hindamise tulemuste alusel ning järelevalvekomitee märkusi arvestades võib komisjon kohandada algses ühtses programmdokumendis kehtestatud koguseid ja tingimusi omal algatusel või asjaomase ÜMT ettepaneku alusel, pidades silmas kõnealuse ÜMT hetkevajadusi ja tulemusi ning võttes arvesse kõnealuse ÜMT uusimaid olemasolevaid statistilisi andmeid.

Selline kohandamine toimub tavaliselt seoses artiklis 22 osutatud vahekokkuvõttega või eeskirjade eiramise puhul võimalikult kiiresti ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse artiklis 24 sätestatud korras.”

14.

Artikkel 29 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 29

Sissenõudmine ja tagasimaksmine

1. Kõik tagasimaksed komisjonile tehakse enne tähtpäeva, mis on näidatud 10. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt koostatud sissenõudekorralduses. Selleks tähtpäevaks on korralduse väljastamise kuule järgneva teise kuu viimane päev.

2. Tagasimakse hilinemisel makstakse viivist, mida arvestatakse lõikes 1 osutatud tähtpäevast tegeliku maksmispäevani. Sellise viivise määr on poolteist protsenti kõrgem kui määr, mida Euroopa Keskpank kohaldab oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes selle kuu esimesel päeval, mil tähtpäev saabub.

3. Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja peab arvestust ühenduse abist juba sooritatud maksetest tagasinõudmisele kuuluvate summade kohta ja tagab, et summad nõutakse tagasi põhjendamatu viivituseta.

Abi saaja tagastab kõik tagasimaksmisele kuuluvad summad koos viivisega, arvates asjakohased summad maha oma järgmisest kuluaruandest ja komisjonile esitatavast maksetaotlusest või, kui see ei ole piisav, makstes summad ühendusele tagasi.

Territoriaalne eelarvevahendite käsutaja saadab komisjonile üks kord aastas aruande kõnealusel kuupäeval tagasinõudmisel olevate summade kohta, liigitatuna tagasinõudemenetluse algatamise aasta järgi.”

15.	Lisa asendatakse uue lisaga, mille tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Vastavalt ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuse II A a lisa artikli 3 lõikele 5 eraldatakse 10. EAFi raames järgmised soovituslikud summad:

(miljonites eurodes)
ÜMTd	10. EAFi soovituslik eraldis
Uus-Kaledoonia	19,81
Prantsuse Polüneesia	19,79
Wallis ja Futuna	16,49
Mayotte	22,92
Saint-Pierre ja Miquelon	20,74
Aruba	8,88
Hollandi Antillid	24
Falklandi saared	4,13
Turks ja Caicos	11,85
Anguilla	11,7
Montserrat	15,66
Saint Helena ja sõltkonnad (Ascension, Tristan da Cunha)	16,63
Pitcairn	2,4
Piirkondlik koostöö ja integratsioon	40
Eraldamata reserv B	15

Artikkel 3

Käesolev määrus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub 10. EAFi loomise sisekokkuleppe jõustumise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Louis MICHEL

(1) EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1. Otsust on muudetud otsusega 2007/249/EÜ (ELT L 109, 26.4.2007, lk 33).

(2) EÜT L 348, 21.12.2002, lk 82.

(3) ELT L 247, 9.9.2006, lk 32.

(4) Seni avaldamata – KOM(2007) 410 (lõplik), 16.7.2007.

(5) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3. Lepingut on viimati muudetud AKV-EÜ ministrite nõukogu otsusega nr 1/2006 (ELT L 247, 9.9.2006, lk 22).

LISA

„LISA

ÜLEMEREMAADE JA -TERRITOORIUMIDE ÜHTSETE PROGRAMMDOKUMENTIDE STANDARDSTRUKTUUR 10. EAFI RAAMES

Terviktekst, sealhulgas kokkuvõte ja 1.–6. peatükk, peaks piirduma 15 leheküljega (standardleheküljed), millele lisanduvad lisad.

A OSA: KOOSTÖÖSTRATEEGIA

Kokkuvõte

Ühtsed programmdokumendid peaksid algama pooleleheküljelise kokkuvõttega. Kokkuvõte peaks sisaldama ÜMT põhilisi poliitilisi, institutsioonilisi, majanduslikke, sotsiaalseid või keskkonnaprobleeme keskmises ja pikas perspektiivis, ühtse programmdokumendi põhieesmärki, prioriteetse valdkonna valiku peamisi põhjendusi ning vahendite üldist jaotust.

1. peatükk: EÜ koostöö eesmärgid

Kõnealuses osas loetletakse selgelt EÜ koostöö eesmärgid vastavalt sellele, kuidas need on sätestatud EÜ asutamislepingus, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsuses, rahvusvahelistes lepingutes ning EÜ arengupoliitikat käsitlevas viimases avalduses.

2. peatükk: Hinnang poliitilisele, majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonna olukorrale

Kõnealuses peatükis tuleks käsitleda poliitika peamisi arenguid/küsimusi ning välissuhtlusega seotud asjaomaseid aspekte, sealhulgas poliitiline olukord, kaubandusküsimused, majanduslik ja sotsiaalne olukord, keskkonnaküsimused, kehtiva poliitika jätkusuutlikkus ja keskpika perioodi ülesanded.

Tegemist peaks olema analüütilise, mitte pelgalt kirjeldava iseloomustusega. Analüüs peaks lähtuma dialoogist ja olema (vajaduse korral) tehtud tihedas koostöös teiste rahastajatega, kaasates valitsusväliseid osalejaid.

Igal asjakohasel juhul tuleks erilist tähelepanu pöörata hea valitsemistava rahvusvaheliste põhimõtete rakendamisele finants-, maksundus- ja õigusvaldkonnas ning sellega seotud reformide ulatusele ja ajakavale.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka ajakohaste statistiliste andmete kättesaadavusele.

3. peatükk: ÜMT poliitiline tegevuskava

Kõnealuses peatükis tuleks esitada kokkuvõte valitsuse eesmärkidest, mis on kindlaks määratud ametlikes poliitikadokumentides, keskpika ja pika perioodi kavades, reformikavades ja arenguprogrammides. Peatükis tuleks ka selgitada, kuidas valitsus kavatseb kõnealuseid eesmärke saavutada.

4. peatükk: Hinnang varasemale ja jätkuvale EÜ koostööle

Kõnealune peatükk peaks sisaldama lühiülevaadet varasema ja jätkuva EÜ koostöö tulemustest ja saadud kogemustest. Kaaluda tuleks ÜMT-le, konkreetsetele valdkondadele või projektidele antud hinnangutes esitatud soovitusi.

Sidusust (EÜ poliitikavaldkondade kooskõla) käsitlevas lõigus tuleks hinnata ühtse programmdokumendi ja ühenduse teiste poliitikavaldkondade, ressursside ja vahendite vahelisi seoseid. Üldjoontes tuleks kirjeldada ELi liikmesriikide ja (vajaduse korral) teiste rahastajate programme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata territoriaalsete ja piirkondlike programmide omavahelisele kooskõlastamisele ning koostööle AKV riikide ja asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatud äärepoolseimate piirkondadega.

5. peatükk: Reageerimisstrateegia

Kõnealuses peatükis tuleks ära tuua EÜ koostöö strateegilised valikud ning täpsustada, millisesse valdkonda abi suunatakse. Valikute tegemisel tuleks arvestada järgmist:

—	EÜ poliitika eesmärgid;

—	ÜMT olukorra ja selle arengustrateegia analüüs, millega määratakse kindlaks toetusstrateegia vajalikkus ja jätkusuutlikkus;

—	poliitikavaldkondade kooskõla/sidususe analüüsi taustal tehtud järeldused;

—	kasutatavate vahendite kavandatav suurus;

—	EÜ varasemast ja jätkuvast tegevusest saadud kogemused;

—	kooskõla muude oluliste rahastajate toetusega ja ÜMT valitsuse enda programmidega. Ühenduse abi tuleks suunata valdkondadesse, kus selle jaoks on olemas suhtelised eelised või eriline asjatundlikkus.

Kõnealuses peatükis tuleks esitada ka lühike hinnang institutsioonilisele suutlikkusele ning vajaduse korral käsitleda vajadust institutsioonide ja suutlikkuse arendamise meetmete järele või vajaduse korral juhtimise tugevdamise meetmete toetamist, sealhulgas finants-, maksundus- ja õigusvaldkonnas.

Kui rahastamise viisina on kavas kasutada programmide või projektide toetamist, tuleb kirjeldada erandlikke ja nõuetekohaselt põhjendatud asjaolusid, mis ei võimalda abi anda eelarvetoetusena. Kui eelarvetoetuse tingimused ei ole täidetud, tuleks kirjeldada meetmeid, mida rakendatakse eelarvetoetuse tingimuste loomise tagamiseks.

B OSA: TERRITORIAALNE PROGRAMM

6. peatükk: Territoriaalne programm

Kõnealuses peatükis esitatakse strateegilisel analüüsil põhinev ja sellega täielikus kooskõlas olev ÜMT territoriaalne programm. Territoriaalne programm on ühtse programmdokumendi lahutamatu osa ja peaks koosnema järgmistest osadest:

A-VARIANT: VALDKONDLIKU POLIITIKA TOETUSPROGRAMM

Määratlus

Pealkiri

Kogukulud

Täpsustada: EÜ panus ja vajaduse korral abi saava ÜMT (ja teiste rahastajate) panus

Abistamisviis/haldamisviis

Valdkondliku poliitika toetusprogramm:

—	valdkondlik eelarvetoetus (tsentraliseeritud haldamine);

—	ühisfond (tsentraliseeritud (otsene või kaudne)/detsentraliseeritud/või ühine haldamine);

—	projektivorm (tsentraliseeritud (otsene või kaudne)/detsentraliseeritud/või ühine haldamine).

DAC kood

Valdkond

1. Põhjendus ja ÜMT kontekst

Majanduslik ja sotsiaalne olukord

Makromajandusliku olukorra hinnangu põhijäreldused, eriti keskpika kuni pika perioodi väljavaade.

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, tuleb näidata järgmist:

—

makromajanduslik olukord: SKT struktuur; hiljutised majandustulemused ja oodatavad suundumised, sealhulgas SKT kasvu ja inflatsiooni osas; riigi rahandus, eelarve puudujääk, võlakoormus ja võlgnevuste summa; kulutuste osakaal põhisektorites; maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto, reservid; rahanduslik olukord; välisabi osa majanduses; suhted Rahvusvahelise Valuutafondiga;

—	vaesuse iseloomustus ja tendentsid: reaalse SKT areng elaniku kohta; kasvutempo ja vaesuse vähendamise ülesande vaheline kooskõla; vaesuse uuringute tulemused; peamised sotsiaalsed näitajad võrreldes teiste riikidega; näitajate areng viimastel aastatel (kui need andmed on olemas);

—	eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomase kriteeriumi täitmine, nimelt piisavalt stabiilse makromajandusliku olukorra olemasolu.

Abi saava ÜMT koostööpoliitika

Põhipoliitika, strateegilised prioriteedid ja suundumused:

—	riikliku arengupoliitika ja -strateegia põhijooned (praeguse olukorra analüüs, poliitikat ja strateegiat käsitlev avaldus, tegevuskava (tegevuskavad), keskpika perioodi finantsperspektiivid ja eelarve; tulemuste mõõtmine, järelevalve ja hindamine);

—	poliitika ja strateegia realistlikkus (näiteks seosed majanduskasvu ja vaesuse vähendamise vahel, strateegilised suundumused);

—	valitsuse üldine ning asjaomase valdkonna ministeeriumi konkreetne osalus poliitikas ja strateegias.

Valitsuse valdkondlik programm

Valitsuse valdkondliku programmi taust ja raamtingimused:

—	valdkondliku poliitika ning valdkonna eelarve ja selle keskpika perioodi finantsperspektiivi (kui see on olemas) hindamise peamised tulemused, samuti seos territoriaalse strateegilise raamistikuga;

—	hinnang institutsioonilisele suutlikkusele;

—	valdkondlike tegevuspõhimõtete ja strateegiate rakendamise järelevalve üldine raamistik.

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, esitada riikliku finantsjuhtimise hindamise peamised järeldused:

—	olemasoleva riikliku finantsjuhtimissüsteemi kvaliteet, sealhulgas riigi finantsjuhtimise valdkonna konkreetsed küsimused ja reformid;

—	hinnang riikliku finantsjuhtimise täiustamisprotsessile.

Kui kasutatakse eelarvetoetust, tuleb näidata, et täidetud on asjaomased abikõlblikkuse kriteeriumid:

—	selgelt määratletud valdkondlik poliitika ja

—	riikliku finantsjuhtimise täiustamise selgelt määratletud programm.

Saadud kogemused

Viited asjaomaste varasemate meetmete kokkuvõtetele, hinnangutele ning hindamis- ja järelevalvetulemustele.

Täiendavad meetmed

Kõnealust meedet täiendavate jätkuvate EÜ meetmete, teiste rahastajate ja/või abi saava ÜMT täiendavate meetmete üldine ülevaade.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine

Abi saava ÜMT ja/või teiste rahastajate, eriti liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisprotsessi kirjeldus.

2. Kirjeldus

Eesmärgid ja oodatavad tulemused

Valitsuse valdkondliku programmi eesmärgid ja põhipunktid ning käimasoleva valdkondliku poliitika toetusprogrammi eesmärgid seoses valitsuse valdkondliku poliitika programmiga.

Valitsuse valdkondliku programmi ja valdkondliku poliitika toetusprogrammi oodatavad tulemused; valdkondliku poliitika toetusprogrammi raames võetavad konkreetsed meetmed.

Sidusrühmad

Peamiste sidusrühmade, sealhulgas abisaajate kirjeldus; konsultatsioon kodanikuühiskonna ja teiste partneritega; osalus ja hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

Ohud ja prognoosid

Peamiste ohtude kindlakstegemine ja leevendavate meetmete ülevaade; kavandatava meetme jätkusuutlikkust tõendavad punktid. Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, tuleb mainida abikõlblikkuse kriteeriumidega seotud ohte.

Valdkondadevahelised küsimused

Keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused.

3. Rakendusküsimused

Rakendusmeetod

Valige sobiv variant vastavalt valitud rahastamisviisile:

—	tsentraliseeritud haldamine;

—	ühine haldamine lepingu sõlmimise teel rahvusvahelise organisatsiooniga;

—

detsentraliseeritud haldamine rahastamislepingu sõlmimise teel ÜMTga (osaliselt tsentraliseeritud ja osaliselt detsentraliseeritud haldamise korral kasutage seda varianti).

Hankelepingute ja toetuste andmise menetluste detsentraliseerimise korral:

—	komisjon teeb üle 50 000 euro suuruste hankelepingute sõlmimise menetluse eelkontrolli ja kuni 50 000 euro suuruste hankelepingute järelkontrolli või

—	komisjon teeb lepingute sõlmimise menetluse järelkontrolli (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Maksete detsentraliseerimise korral (see on võimalik vaid juhul, kui asjaomaste lepingute sõlmimise menetlused on detsentraliseeritud):

—

Rahastamisprognoosi alusel detsentraliseeritakse tegevuskulude ja lepingute maksed vastavalt järgmisele ülempiirile:

Tööde teostamine	Tarned	Teenused	Toetused
< 300 000 eurot	< 150 000 eurot	< 200 000 eurot	≤ 100 000 eurot

või

—	Maksed on täielikult detsentraliseeritud (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Hanke- ja toetuste andmise menetlused

Nende tegevuste puhul, mille suhtes kohaldatakse EÜ menetlusi, lisatakse järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt komisjoni poolt välismeetmete rakendamiseks kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele, mis kehtivad kõnealuse menetluse alustamise ajal.”

Kui lepingus rahvusvahelise organisatsiooniga nähakse ette kõnealuse organisatsiooni oma eeskirja ja korra kasutamine, mis vastab kehtivatele rahvusvahelistele standarditele, lisatakse järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele.”

Kui kohaldatakse muid eeskirju ja menetlusi kui ELi menetlus, tuleb need menetlused määratleda ja need peavad vastama finantsmääruses sätestatud kriteeriumidele.

Eelarve ja ajakava

Kogusumma kavandatav jagunemine peamiste punktide kaupa, mille hulgas on hindamine, audit ja nähtavus. Vajaduse korral tuleb ära näidata ka abi saava ÜMT panus iga eelarvepunkti puhul ja märkida, kas panus on mitterahaline või rahaline.

Võimaluse korral tuleb ära näidata toetusteks ja hankelepinguteks reserveeritud vahendite osakaal; lepingute puhul tuleb näidata hanke liik (teenused, tarned, töö) ning toetuste puhul kavandatavate abisaajate peamine liik.

Vajaduse korral: esitada hankemenetluste või pakkumiskonkursi alustamise esialgne ajakava.

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena, esitada igakuiste väljamaksete esialgne ajakava, eristades vajaduse korral püsi- ja muutuvosamakseid.

Märkida tuleb ka tegevuse kestus kuudes alates rahastamiskokkuleppe allkirjastamisest (kui rahastamislepingut ei sõlmita, siis muu lepingu või rakenduskokkuleppe allkirjastamisest).

Tulemuslikkuse järelevalve ja väljamaksmise kriteeriumid

Tulemuslikkuse järelevalve korra kirjeldus.

Valdkondliku poliitika toetusprogrammi tulemuslikkuse näitajad; sidusus valitsussektori programmide tulemuslikkuse hindamise koguraamistikuga; tulemuslikkuse järelevalve protsess; kontrollivahendid; tulemuslikkuse mõõtmise tugevdamise meetmed (vastavalt vajadusele).

Kui rahastamine toimub eelarvetoetusena või ühisfondide kaudu: kõikide osamaksete väljamaksmise üldtingimused; valdkonnad, kus määratakse kindlaks üksikute osamaksete väljamaksmise eritingimused.

Sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral ka mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peaksid arvesse võtma SMART kriteeriume (konkreetsed, keskpikas/pikas perspektiivis mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) ning sisaldama alguspunkti, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

Hindamine ja audit

Hindamiste (vahe-, lõpp- ja järelhindamise) ning auditeerimise korra kirjeldus.

Teavitamine ja nähtavus

Teavitamise ja nähtavusega seotud tegevuse kirjeldus.

B-VARIANT: ÜLDINE EELARVETOETUS

Määratlus

Pealkiri
Kogukulud	EÜ panus
Abistamisviis/haldamisviis	Üldine eelarvetoetus – tsentraliseeritud haldamine
DAC kood		Valdkond

1. Põhjendus ja ÜMT kontekst

Majanduslik ja sotsiaalne olukord

Makromajanduslik olukord: SKT struktuur; hiljutised majandustulemused ja oodatavad suundumised, sealhulgas SKT kasvu ja inflatsiooni osas; riigi rahandus, eelarve puudujääk, võlakoormus ja võlgnevuste summa; kulutuste osakaal põhisektorites; maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto, reservid; rahanduslik olukord; välisabi osa majanduses; makromajanduslike muutujate peamiste mineviku- ja oodatavate tulevikusuundumuste kokkuvõte; partnerriigi ja Rahvusvahelise Valuutafondi vaheliste suhete kirjeldus; ÜMT-le erilist makromajanduslikku huvi pakkuvad küsimused.

Vaesuse iseloomustus ja tendentsid: reaalse SKT areng elaniku kohta; kasvutempo ja vaesuse vähendamise ülesande vaheline kooskõla; vaesuse uuringute tulemused; peamiste sotsiaalsete näitajate olukord võrreldes teiste riikidega; näitajate areng viimastel aastatel (kui need andmed on olemas).

Näidata, et eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomane kriteerium on täidetud, st et on kehtestatud või rakendamisel stabiilsusele suunatud makromajanduspoliitika ja et EÜ peaks kõnealust poliitikat toetama.

Abi saava ÜMT koostööpoliitika ja -strateegia

Põhipoliitika ning strateegilised prioriteedid ja suundumused:

—

ÜMT poliitika ja strateegia:

—	ÜMT poliitika ja strateegia põhijooned (praeguse olukorra analüüs, poliitikat ja strateegiat käsitlev avaldus, tegevuskava (tegevuskavad), keskpika perioodi finantsperspektiivid ja eelarve; tulemuste mõõtmine, järelevalve ja hindamine);

—	Poliitika ja strateegia realistlikkus (näiteks seosed majanduskasvu ja vaesuse vähendamise vahel, strateegilised suundumused);

—	Poliitikas ja strateegias osalemine.

—	Tulemuslikkuse mõõtmine: tulemuslikkuse näitajaid hõlmava järelevalveprotsessi olemasolu eesmärkide saavutamise mõõtmiseks; sidusus aastatuhande arengueesmärkidega ning poliitiline ja majanduslik lähenemine ELile; kasutatavate tulemuslikkuse näitajate kvaliteedi tagamise programm.

—	Näidata dokumendis ära, et eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomane kriteerium on täidetud, st et on kehtestatud või rakendamisel selgelt määratletud arengu- või reformipoliitika ja -strateegia ning et EÜ peaks kõnealust poliitikat toetama.

Valdkondlikud tegevuspõhimõtted (vajaduse korral)

Käesoleva programmi prioriteetsetes põhivaldkondade ja valdkondlike tegevuspõhimõtete ülevaatlik iseloomustus.

Riigi rahandus

Peamised riigi rahanduse küsimused kahes põhivaldkonnas:

—

Riiklik finantsjuhtimine:

—	hinnang olemasoleva riikliku finantsjuhtimissüsteemi kvaliteedile;

—

hinnang riikliku finantsjuhtimise täiustamisprotsessile, sealhulgas ÜMT asutuste kohustus parandada riikliku finantsjuhtimise tulemusi; reformistrateegia asjakohasus ja rakendamistase; suutlikkuse arendamise programmide asjakohasus ning kooskõlastamis- ja rakendamistase riikliku finantsjuhtimise valdkonnas;

—	näidata, et eelarvetoetuse abikõlblikkuse asjaomane kriteerium on täidetud, st et on kehtestatud riikliku finantsjuhtimise täiustamise usaldusväärne ja asjakohane programm.

—

Riigieelarve ja keskpika perioodi finantsperspektiivid: eelarvetoetuse osakaal eelarvest; eelarve liik ja ulatus (sealhulgas eelarvetulude ja -kulude struktuur; sidusus ÜMT poliitika ja strateegia ning eelarveeraldiste ja kulutuste vahel; eelarvestrateegia (sealhulgas eelarve jätkusuutlikkus, võlgnevustega seotud jätkusuutlikkus; eelarveeeskirjad, rahastamisstrateegiad); kulutustele vastavat tulu käsitlevad tööd ning keskpika perioodi finantsperspektiivi olukord (sealhulgas selle ulatus, eelarveprotsessi kaasatuse või sellest väljajäetuse ulatus, poliitikavaldkondade ja strateegiatega kooskõlas oleva ümberkorralduse ulatus).

Saadud kogemused

Saadud kogemuste kokkuvõte, sealhulgas käesoleva konkreetse programmi jaoks oluliste varasemate meetmete kokkuvõtete, hinnangute, järelevalve ja hindamiste tulemused.

Täiendavad meetmed

Kõnealust meedet täiendavate jätkuvate EÜ meetmete, teiste rahastajate ja/või abi saava ÜMT täiendavate meetmete üldine ülevaade.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine

Abi saava ÜMT ja/või teiste rahastajate, eriti liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisprotsessi kirjeldus.

2. Kirjeldus

Eesmärgid

Üldised eesmärgid: tulenevad ÜMT poliitikast ja strateegiast ning hõlmavad tavaliselt panust selliste üldiste arengueesmärkide ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse nagu majanduskasv, vaesuse vähendamine, julgeolek ja heanaaberlikud suhted, integreerumine maailmamajandusse, majanduspartnerlus.

Konkreetne eesmärk: tuleneb ÜMT poliitikast ja strateegiast ning viitab üldise strateegia konkreetsetele tahkudele. Konkreetne eesmärk on sageli seotud makromajandusliku stabiilsuse, riikliku finantsjuhtimise, reformide rakendamise ning valitsuse tegevuse ja sotsiaalteenuste tulemuslikkuse täiustamisega.

Oodatavad tulemused ja peamised tegevused

Oodatavad tulemused: need on sageli seotud avaliku või üldise valitsussektori tegevuse ning tema pakutavate kaupade ja osutatavate teenuste parema kvaliteediga, samuti avaliku korra ja riiklike kulutuste raamistiku täiustamisega. Kõnealused kaubad ja teenused on need, mis aitavad kaasa üldiste eesmärkide, näiteks vaesuse vähendamise eesmärgi ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Tegevused hõlmavad poliitilist dialoogi, suutlikkuse arendamist ning eelarvetoetuse väljamaksmise tingimuste järelevalvet. Vahendid (või sisendid) viitavad peamiselt eelarvetoetusega antavale rahalisele toetusele, näidates ära kõnealuse toetuse suuruse võrreldes peamiste makromajanduslike muutujatega.

Sidusrühmad

Peamiste sidusrühmade, sealhulgas abisaajate kirjeldus; konsultatsioon kodanikuühiskonna ja teiste partneritega; osalemine ja hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

Ohud ja prognoosid

Peamiste ohtude, nimelt abikõlblikkuse kriteeriumidega seotud ohtude kindlakstegemine ja leevendavate meetmete ülevaade.

Valdkondadevahelised küsimused

Keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused.

3. Rakendusküsimused

Eelarve ja ajakava

Kogueelarve ja igakuiste väljamaksete esialgne ajakava, eristades vajaduse korral püsi- ja muutuvosamakseid.

Näidata ära tegevuse kestus kuudes alates rahastamiskokkuleppe allkirjastamisest.

Täiendavateks toetusmeetmeteks ette nähtud eelarveeraldised.

Eelarvetoetuse üksikasjalikud eeskirjad

Täpsustada: otsene/kaudne; sihtotstarbeline/mittesihtotstarbeline; keskpika/pika perioodi poliitika ja strateegia (vastavalt vajadusele).

Hanke- ja toetuste andmise menetlused

Ainult täiendava toetuse puhul, näiteks tehniline abi, audit, hindamine. Lisada järgmine lõik muutmata kujul: „Kõik meetme rakendamise lepingud tuleb sõlmida ja rakendada vastavalt komisjoni poolt välismeetmete rakendamiseks kehtestatud ja avaldatud korrale ja standarddokumentidele, mis kehtivad kõnealuse menetluse alustamise ajal.”

Tulemuslikkuse järelevalve ja väljamaksmise kriteeriumid

Tulemuslikkuse järelevalve korra, kõikide osamaksete väljamaksmise üldtingimuste ja üksikute osamaksete väljamaksmise eritingimuste kirjeldus. Sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral ka mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peaksid arvesse võtma SMART kriteeriume (konkreetsed, keskmises/pikas perspektiivis mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) ning sisaldama algusaega, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

Hindamine ja audit

Hindamiste (vahe-, lõpp- ja järelhindamise) ning auditeerimise korra kirjeldus.

Teavitamine ja nähtavus

Teavitamise ja nähtavusega seotud tegevuse kirjeldus.

C-VARIANT: PROJEKTITOETUS

Määratlus

Pealkiri
Kogukulud	Täpsustada: EÜ panus ja vajaduse korral abi saava ÜMT (ja teiste rahastajate) panus
Abistamisviis/haldamisviis	— projektitoetus (tsentraliseeritud (otsene või kaudne)/detsentraliseeritud/või ühine haldamine).
DAC kood		Valdkond

1. Põhjendus

Valdkonna taust

Asjaomase sektori või teemavaldkonna iseloomustus ja tegevuspõhimõtted (vajaduse korral piirkondlikul tasandil) ning põhiprobleemid, mida projekt käsitleb.

Saadud kogemused

Viited konkreetse projekti suhtes varem võetud meetmete kokkuvõtetele, hinnangutele ning järelevalve- ja hindamistulemustele.

Täiendavad meetmed

Kõnealust meedet täiendavate jätkuvate EÜ meetmete, teiste rahastajate ja/või abi saava ÜMT meetmete üldine ülevaade.

Rahastajate tegevuse kooskõlastamine

Abi saava ÜMT ja/või teiste rahastajate, eriti liikmesriikide tegevuse kooskõlastamisprotsessi kirjeldus.

2. Kirjeldus

Eesmärgid

EÜ toetuse üldised eesmärgid ja konkreetne eesmärk.

Oodatavad tulemused ja peamised tegevused

Projektis käsitlevate probleemide lahendamiseks valitud strateegia; oodatavate tulemuste ja nende saavutamise viisi kirjeldus.

Sidusrühmad

Peamiste sidusrühmade, sealhulgas abisaajate kirjeldus; võimaluse korral konsultatsioon kodanikuühiskonna ja teiste partneritega; osalemine ja hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

Ohud ja prognoosid

Peamiste ohtude kindlakstegemine ja leevendavate meetmete ülevaade, sealhulgas tingimused, mis peavad olema täidetud enne rakendamist ja rakendamise ajal; kavandatava meetme jätkusuutlikkust tõendavad punktid.

Valdkondadevahelised küsimused

Keskkonnasäästlikkus, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava ja inimõigused.

3. Rakendusküsimused

Rakendusmeetod

Valige sobiv variant vastavalt valitud rahastamisviisile:

—	tsentraliseeritud haldamine;

—	ühine haldamine lepingu sõlmimise teel rahvusvahelise organisatsiooniga;

—

detsentraliseeritud haldamine rahastamislepingu sõlmimise teel ÜMTga (osaliselt tsentraliseeritud ja osaliselt detsentraliseeritud haldamise korral kasutage seda varianti).

Näidata ära kavandatavad tsentraliseeritud või detsentraliseeritud ülesanded (hanke- ning toetuste andmise menetlused/maksed) ning ostja ja makseasutus (makseasutused).

Hankelepingute ja toetuste andmise menetluste detsentraliseerimise korral:

—	komisjon teeb üle 50 000 euro suuruste hankelepingute sõlmimise menetluse eelkontrolli ja kuni 50 000 euro suuruste hankelepingute järelkontrolli või

—	komisjon teeb lepingute sõlmimise menetluse järelkontrolli (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Maksete detsentraliseerimise korral (see on võimalik vaid juhul, kui asjaomaste lepingute sõlmimise menetlused on detsentraliseeritud):

—

rahastamisprognoosi alusel detsentraliseeritakse tegevuskulude ja lepingute maksed vastavalt järgmisele ülempiirile:

Tööde teostamine	Tarned	Teenused	Toetused
< 300 000 eurot	< 150 000 eurot	< 200 000 eurot	≤ 100 000 eurot

või

—	maksed on täielikult detsentraliseeritud (täieliku detsentraliseerimise võib valida vaid juhul, kui finantsmääruses sätestatud detsentraliseerimise kriteeriumid on täielikult täidetud).

Hanke- ja toetuste andmise menetlused

Kui kohaldatakse muid eeskirju ja menetlusi kui ELi menetlus, tuleb need menetlused määratleda ja need peavad vastama finantsmääruses sätestatud kriteeriumidele.

Eelarve ja ajakava

Võimaluse korral tuleb märkida hankemenetluste või pakkumiskonkursi alustamise esialgne ajakava.

Tegevuse kavandatav kestus kuudes alates rahastamiskokkuleppe allkirjastamisest (kui rahastamislepingut ei sõlmita, siis muu lepingu või rakenduskokkuleppe allkirjastamisest).

Tulemuslikkuse järelevalve

Tulemuslikkuse järelevalve korra kirjeldus; edusammude mõõtmise põhinäitajate ülevaade. Sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral ka mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peaksid arvesse võtma SMART kriteeriume (konkreetsed, keskpikas/pikas perspektiivis mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised) ning sisaldama algusaega, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

Hindamine ja audit

Hindamiste (vahe-, lõpp- ja järelhindamise) ning auditeerimise korra kirjeldus.

Teavitamine ja nähtavus

Teavitamise ja nähtavusega seotud tegevuse kirjeldus.”