10.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 324/121

(1)

Uued teadussaavutused raku- ja molekulaarbiotehnoloogia valdkonnas on viinud selliste uudsete ravimeetodite nagu geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia väljatöötamiseni. See biomeditsiini tärkav valdkond pakub uusi võimalusi inimesel esinevate haiguste ja väärtalituste raviks.

(2)

Kuna uudseid ravimeid esitletakse toodetena, millel on inimesel esinevaid haigusi ravivad või vältivad omadused või mida võib inimesel kasutada või inimesele manustada füsioloogiliste talitluste taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks peamiselt farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime avaldamise kaudu, on need tooted biopreparaadid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ (inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta) (3) I lisas määratletud tähenduses, loetuna koostoimes selle direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud ravimite määratlusega. Seega peab mis tahes uudsete ravimite tootmist, jaotamist ja kasutamist käsitlevate eeskirjade põhieesmärk olema rahvatervise kaitse.

(3)

Selguse huvides on kompleksravimite puhul vaja täpseid juriidilisi määratlusi. Geeniteraapia ravimid ja somaatilise rakuteraapia ravimid on määratletud direktiivi 2001/83/EÜ I lisas, kuid koetehnoloogiliste toodete juriidiline määratlus on veel kehtestamata. Kui tooted põhinevad elujõulistel rakkudel või kudedel, tuleks farmakoloogilist, immunoloogilist või metaboolset toimet pidada peamiseks toimeks. Samuti tuleks selgitada, et ravimi määratlusele mittevastavad tooted, nagu näiteks üksnes mitteelujõulistest materjalidest valmistatud tooted, mis toimivad peamiselt füüsiliselt, ei kuulu juba määratluse alusel uudsete ravimite hulka.

(4)

Direktiivi 2001/83/EÜ ja meditsiiniseadmete direktiivide kohaselt tehakse otsus, millist reguleerivat korda kohaldada ravimite ja meditsiiniseadmete kombinatsioonidele, vastavalt kombineeritud toote peamisele toimele. Elujõulisi rakke või kudesid sisaldavate kombineeritud uudsete ravimite keerukus nõuab erilist lähenemisviisi. Selliste ravimite puhul tuleks kõnealuste rakkude või kudede farmakoloogilist, immunoloogilist või metaboolset toimet pidada kombineeritud toote peamiseks toimeks, sõltumata meditsiiniseadme osast. Sellised kombineeritud tooted peaksid alati olema reguleeritud käesoleva määrusega.

(5)

Uudsete ravimite uudsuse, keerukuse ja tehniliste iseärasuste tõttu on kõnealuste toodete ühendusesisese vaba liikumise ja biotehnoloogia sektori siseturu tõhusa toimimise tagamiseks vaja eraldi väljatöötatud ja ühtlustatud reegleid.

(6)

Käesoleva määruse näol on tegemist eriseadusega, millega kehtestatakse direktiivis 2001/83/EÜ sätestatut täiendavad sätted. Määruse reguleerimisala peaks hõlmama uudseid ravimeid, mis on ette nähtud turustamiseks liikmesriikides ning mida valmistatakse kas tööstuslikult või mille tootmisel kasutatakse tööstuslikke protsesse hõlmavaid meetodeid, vastavalt ühenduse üldisele ravimialaste õigusaktide reguleerimisalale, mis on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ II jaotises. Uudsed ravimid, mis valmistatakse erandkorras vastavalt kindlatele kvaliteedinõuetele ning mida kasutatakse sama liikmesriigi haiglas arsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel, et järgida konkreetsele patsiendile väljastatud individuaalset tellimustoote ettekirjutust, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta, tagades samaaegselt, et ei rikuta asjakohaseid kvaliteeti ja ohutust käsitlevaid ühenduse eeskirju.

(7)

Uudsete ravimite reguleerimine ühenduse tasandil ei tohiks takistada liikmesriikidel otsustamast, kas lubada mis tahes konkreetset tüüpi inimrakkude, näiteks inimembrüo tüvirakkude, või loomsete rakkude kasutamist riigisiseselt. Samuti ei tohiks määrusega takistada selliste liikmesriigi õigusaktide kohaldamist, millega keelustatakse või piiratakse selliseid rakke sisaldavate, neist koosnevate või neist saadud ravimite müüki, tarnimist või kasutamist.

(8)

Käesoleva määrusega austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest; samuti võetakse määruses arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni: inimõiguste ja inimväärikuse kaitset bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel.

(9)

Kõikide muude praegu ühenduse tasandil reguleeritavate nüüdisaegsete biotehnoloogiliste ravimite suhtes kohaldatakse tsentraalset müügilubade andmise menetlust, mille käigus viib Euroopa Ravimiamet, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta (4) (edaspidi „amet”), kõrgeimate võimalike standardite alusel läbi ühekordse toote kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse teadusliku hindamise. See menetlus peaks olema kohustuslik ka uudsete ravimite puhul, et lahendada selle valdkonna eriteadmiste vähesuse probleem ühenduses, tagada ühenduses kõnealuste ravimite teadusliku hindamise kõrge tase, säilitada patsientide ja meditsiinitöötajate usaldus hinnangu suhtes ja hõlbustada kõnealuste uuenduslike tehnoloogiate jõudmist ühenduse turule.

(10)

Uudsete ravimite hindamine eeldab sageli väga konkreetseid eriteadmisi, mis jäävad tavapärasest farmaatsiast väljapoole ning mis hõlmavad piiripealseid valdkondi sellistes sektorites nagu biotehnoloogia ja meditsiiniseadmed. Sel põhjusel on kohane luua ametisiseselt uudsete ravimite komitee, mis peaks koostama iga uudse ravimi kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse kohta arvamuse projekti, mille lõplikult kinnitab ameti inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee. Lisaks tuleks uudsete ravimite komiteega konsulteerida kõigi selliste ravimite hindamise puhul, mis nõuavad eriteadmisi komitee pädevusse kuuluvates valdkondades.

(11)

Uudsete ravimite komitee peaks ühendusest koguma parimad võimalikud erialateadmised uudsete ravimite alal. Uudsete ravimite komitee koosseis peaks tagama uudsete ravimeetodite seisukohalt oluliste teadusvaldkondade kohase hõlmatuse, sealhulgas geeniteraapia, rakuteraapia, koetehnoloogia, meditsiiniseadmed, ravimiohutuse järelevalve ja eetika. Esindatud peaksid olema ka patsientide ühendused ja uudsete ravimite teadusliku kogemusega praktiseerivad arstid.

(12)

Süsteemi teadusliku järjepidevuse ja efektiivsuse tagamiseks peaks amet kindlustama koostöö sujumise uudsete ravimite komitee ja oma teiste komiteede, nõuande- ja töörühmade, eriti inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee, harva kasutatavate ravimite komitee ja teaduslike nõuannete töörühma vahel.

(13)

Uudsete ravimite suhtes tuleks kohaldada samu regulatiivseid põhimõtteid nagu muud tüüpi biotehnoloogiliste ravimite suhtes. Tehnilised nõuded, eriti kõnealuste ravimite kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse tõendamiseks vajalike kvaliteediandmete ning prekliiniliste ja kliiniliste andmete tüüp ja hulk, võivad siiski olla väga spetsiifilised. Kuna kõnealused nõuded on juba sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ I lisas geeniteraapia ravimite ja somaatilise rakuteraapia ravimite jaoks, tuleks need nõuded kehtestada ka koetehnoloogiliste toodete kohta. Seda tuleks teha piisavalt paindliku menetluse kaudu, et kergesti kohanduda teaduse ja tehnika kiire arenguga.

(14)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/23/EÜ (5) on kehtestatud inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardid. Käesolev määrus ei tohiks direktiivis 2004/23/EÜ sätestatud aluspõhimõtetest kõrvale kalduda, vaid peaks neid vajadusel lisanõuetega täiendama. Kui uudsed ravimid sisaldavad inimkudesid või -rakke, tuleks direktiivi 2004/23/EÜ kohaldada vaid annetamise, hankimise ja uurimise osas, sest muid aspekte reguleeritakse käesoleva määrusega.

(15)

Inimrakkude või -kudede annetamise puhul tuleks järgida selliseid põhimõtteid nagu doonori ja retsipiendi anonüümsus, doonori altruism ning doonori ja retsipiendi vaheline solidaarsus. Põhimõtteliselt peaks uudsetes ravimites sisalduvaid inimrakke ja -kudesid hankima vaid vabatahtliku ja tasustamata annetamise teel. Liikmesriikidel tuleks soovitada tungivalt võtta kõik vajalikud meetmed, et soodustada avalikkuse ja mittetulundussektori suurt osalust inimrakkude ja -kudede hankimisel, sest vabatahtlik ja tasustamata rakkude ja kudede annetamine võib kaasa aidata rakkude ja kudede kõrgete ohutusnõuete täitmisele ning seega ka inimtervise kaitse tagamisele.

(16)

Uudsete ravimite kliinilised uuringud tuleks läbi viia kooskõlas üldiste põhimõtete ja eetiliste nõuetega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiivis 2001/20/EÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad hea kliinilise tava rakendamist inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilistes uuringutes (6). Komisjoni 8. aprilli 2005. aasta direktiivi 2005/28/EÜ, millega kehtestatakse inimtervishoius kasutatavate uuritavate ravimite hea kliinilise tava põhimõtted ja suunised ning nõuded nimetatud ravimite tootmis- ja impordilubadele, (7) tuleks kohandada, sätestades eeskirjad, mis täiel määral arvestavad uudsete ravimite spetsiifilisi tehnilisi omadusi.

(17)

Uudsete ravimite tootmine peaks olema kooskõlas heade tootmistavade põhimõtetega, mis on sätestatud komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta direktiivis 2003/94/EÜ, millega kehtestatakse inimestele mõeldud ravimite ning inimestele mõeldud uuritavate ravimite hea tootmistava põhimõtted ja suunised, (8) ning mida vajaduse korral kohandatakse vastavalt nende toodete spetsiifikale. Lisaks tuleks uudsete ravimite toomisprotsessi erilise olemuse täpseks kirjeldamiseks koostada kõnealuseid ravimeid käsitlevad erisuunised.

(18)

Uudsed ravimid võivad sisaldada meditsiiniseadmeid või aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid. Asjakohase kvaliteedi- ja ohutustaseme tagamiseks peaksid need seadmed vastama olulistele nõuetele, mis on sätestatud nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (9) ja nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiivis 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (10). Amet peaks, viies läbi kombineeritud uudse ravimi käesoleva määruse kohast hindamist, tunnustama meditsiiniseadme osa või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme osa hindamise, mille teavitatud asutus on nimetatud direktiivide kohaselt läbi viinud, tulemusi.

(19)

Direktiivi 2001/83/EÜ nõudeid ravimi omaduste kokkuvõtte, märgistamise ja pakendi infolehe osas tuleks kohandada uudsete ravimite tehniliste erisustega, sätestades nimetatud ravimite erieeskirjad. Need eeskirjad peaksid täielikult austama patsiendi õigust teada kõigi uudsete ravimite valmistamisel kasutatud rakkude ja kudede päritolu, säilitades samal ajal doonori anonüümsust.

(20)

Efektiivsuse ja kõrvaltoimete järelevalve on uudsete ravimite reguleerimise juures ülioluline aspekt. Müügiloa taotleja peaks seepärast oma taotluses üksikasjalikult kirjeldama, kas ja milliseid meetmeid on kavandatud sellise järelevalve tagamiseks. Rahvatervisega seotud õigustatud põhjustel peaks müügiloa hoidja samuti kehtestama uudsete ravimitega seotud riskidega tegelemiseks sobiva riskijuhtimise süsteemi.

(21)

Käesoleva määruse toimimiseks on vaja kehtestada juhised, mille koostab amet või komisjon. Kõigi huvitatud osalistega, eelkõige liikmesriikide ametivõimude ja tööstuse esindajatega, tuleks korraldada avatud konsultatsioonid, et koondada valdkonna piiratud kogemusi ja tagada proportsionaalsus. Heade kliiniliste tavade ja heade tootmistavade suunised tuleks koostada nii kiiresti kui võimalik, eelistatavalt esimese aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ning enne selle kohaldamise alguskuupäeva.

(22)

Uudsete ravimite ohutuse jälgimiseks on väga olulised nii patsiendi kui ka toote ning selle lähteainete täielikku jälgimist võimaldavad süsteemid. Sellise süsteemi loomine ning käigushoidmine peaks olema korraldatud viisil, mis ühtiks ja oleks kooskõlas direktiivis 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude kohta sätestatud jälgitavusnõuetega ja mis vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2002/98/EÜ, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded (11). Jälgimissüsteemi puhul tuleks samuti järgida nõudeid, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (12).

(23)

Teaduse kiire arengu tõttu kõnealuses valdkonnas peaks uudseid ravimeid arendavatel ettevõtjatel olema võimalus taotleda ametilt teaduslikke nõuandeid, sealhulgas ka nõuandeid müügiloa andmisele järgnevate tegevuste osas. Ergutuse eesmärgil peaks selliste teaduslike nõuannete eest küsitav tasu olema väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele minimaalne ning seda tuleks vähendada ka teistele taotlejatele.

(24)

Ametil peaks olema õigus anda teaduslikke soovitusi selle kohta, kas kõnealune geenidel, rakkudel või kudedel põhinev toode vastab uudsete ravimite teaduslikele kriteeriumidele, et teaduse arenedes saaks võimalikult varakult lahendada selliste muude valdkondadega nagu kosmeetikatooted ja meditsiiniseadmed tekkida võivaid piiripealseid juhtumeid. Uudsete ravimite komiteel, mis valdab spetsiifilisi eriteadmisi, peaks olema oluline roll sellise nõu andmisel.

(25)

Uudsete ravimite kvaliteedi ja mittekliinilise ohutuse tõestamiseks vajalikke uuringuid teostavad sageli väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad. Uuringute läbiviimise ergutamiseks peaks amet müügiloa taotlusest sõltumatult looma saadud andmete hindamise ja sertifitseerimise süsteemi. Kuigi sertifitseerimine ei oleks õiguslikult siduv, peaks süsteemi eesmärk olema ka samadel andmetel põhinevate kliiniliste uuringute taotluste ja müügiloa taotluste hindamise lihtsustamine tulevikus.

(26)

Teaduse ja tehnika arenguga arvestamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta vastu vajalikke muudatusi uudsete ravimite müügiloa taotluste tehniliste nõuete, ravimi omaduste kokkuvõtete, märgistuse ja pakendi infolehe kohta. Komisjon peaks tagama, et asjakohane teave kavandatud meetmete kohta tehakse huvitatud isikutele viivitamata kättesaadavaks.

(27)

Tuleks ette näha sätted käesoleva määruse rakendamisest teatamise kohta pärast kogemuste omandamist, pöörates erilist tähelepanu erinevatele uudsetele ravimitele väljastatud müügilubadele.

(28)

Arvesse on võetud nii ravimite ja meditsiiniseadmete teaduskomitee ning teaduseetika ja uute tehnoloogiate Euroopa töörühma arvamusi koetehnoloogia kohta kui ka rahvusvahelist kogemust kõnealuses valdkonnas.

(29)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13).

(30)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu käesoleva määruse I–IV lisa ning direktiivi 2001/83/EÜ I lisa muudatused. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse ning direktiivi 2001/83/EÜ vähemolulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kuna need meetmed on vajalikud kogu reguleeriva raamistiku nõuetekohaseks toimimiseks, tuleks need vastu võtta võimalikult kiiresti.

(31)

Seepärast tuleks direktiivi 2001/83/EÜ ja määrust (EÜ) nr 726/2004 vastavalt muuta,

a)

„uudne ravim” – inimtervishoius kasutatav mis tahes järgmine ravim:

b)

„koetehnoloogiline toode” – toode,

Koetehnoloogiline toode võib sisaldada inim- või loomse päritoluga rakke või kudesid või mõlemat. Rakud või koed võivad olla elujõulised või mitteelujõulised. Toode võib sisaldada ka lisaaineid, näiteks rakulisi materjale, biomolekule, biomaterjale, keemilisi aineid, toeseid või maatrikseid.

Mitteelujõulisi inim- või loomseid rakke ja/või kudesid sisaldavad või ainult nendest koosnevad koetehnoloogilised tooted, mis ei sisalda elujõulisi rakke ega kudesid ja mis ei mõju peamiselt farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu, jäetakse käesolevast määratlusest välja;

c)

rakke või kudesid loetakse „koetehnoloogiliselt töödelduks”, kui need vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

d)

„kombineeritud uudne ravim” – uudne ravim, mis vastab järgmistele tingimustele:

—

„somaatilise rakuteraapia ravim” või „koetehnoloogiline toode” ja

—

„geeniteraapia ravim” alla,

a)

iga annetuse ja toote kordumatud koodid vastavalt direktiivi 2004/23/EÜ artikli 8 lõikele 2;

b)

autoloogseks kasutamiseks ette nähtud uudsete ravimite puhul ka patsiendi kordumatu tunnus ja selgitus „Ainult autoloogseks kasutamiseks.”

a)

inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee viis liiget või lisaliiget, kes pärinevad viiest liikmesriigist, kusjuures asendusliikmete kohta teeb ettepaneku vastav liikmesriik ning lisaliikmete korral inimtervishoius kasutatavate ravimite alaline komitee vastava lisaliikme soovitusel. Kõnealused viis liiget koos asendusliikmetega määrab inimtervishoius kasutatavate ravimite alaline komitee;

b)

iga liikmesriigi, kelle pädev asutus ei ole inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee määratud liikmete ja asendusliikmete hulgas esindatud, poolt määratud üks liige ja üks asendusliige;

c)

komisjoni poolt avaliku osalemiskutse põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist määratud kaks liiget ja kaks asendusliiget, kes esindavad praktiseerivaid arste;

d)

komisjoni poolt avaliku osalemiskutse põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist määratud kaks liiget ja kaks asendusliiget, kes esindavad patsientide ühinguid.

a)

koostada uudse ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust käsitleva arvamuse projekt, mille lõplikult kinnitab inimtervishoius kasutatavate ravimite alaline komitee, ja nõustada alalist komiteed kõigi vastava ravimi arendamise käigus tekkinud andmete osas;

b)

anda artikli 17 kohaselt nõu selle kohta, kas toode vastab uudse ravimi määratlusele;

c)

inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee taotlusel nõustada mis tahes ravimi osas, mille puhul võib kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse hindamisel olla vaja eriteadmisi artikli 21 lõikes 2 osutatud teadusvaldkondades;

d)

ameti tegevdirektori või komisjoni taotlusel nõustada mis tahes uudse ravimiga seotud küsimuses;

e)

teaduslikult kaasa aidata mis tahes dokumendi väljatöötamisele, mis on vajalik käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks;

f)

komisjoni taotlusel jagada teaduslikke eriteadmisi ja anda nõu mis tahes ühenduse algatuse puhul, mis on seotud uuenduslike ravimite ja ravimeetodite arendamisega ja mille hindamiseks on vaja eriteadmisi artikli 21 lõikes 2 loetletud teadusvaldkondades;

g)

osaleda käesoleva määruse artiklis 16 ja määruse (EÜ) nr 726/2004 artikli 57 lõike 1 punktis n osutatud teadusliku nõustamise menetlustes.

1)

artikli 13 lõike 1 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks direktiivi 2001/83/EÜ artikli 4 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, kehtib käesoleva määruse kohaselt antud müügiluba kogu ühenduses.”;

2)

artiklit 56 muudetakse järgmiselt.

3)

lisa muudetakse järgmiselt:

1)

artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt:

2)

artiklisse 3 lisatakse järgmine punkt:

3)

artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„5.   Käesoleva direktiivi ega ühegi käesolevas direktiivis viidatud määrusega ei piirata liikmesriikide selliste õigusaktide kohaldamist, millega keelustatakse või piiratakse mis tahes konkreetset tüüpi inimrakke või loomseid rakke sisaldavate, neist koosnevate või neist saadud ravimite müüki, tarnimist või kasutamist põhjendustel, mida ei ole ühenduse ülalmainitud õigusaktides käsitletud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma asjakohastest õigusaktidest. Komisjon teeb selle teabe registri kujul avalikult kättesaadavaks.”;

4)

artikli 6 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigis ei tohi turustada ühtegi ravimit, millele kõnealuse liikmesriigi pädev asutus ei ole väljastanud müügiluba vastavalt käesolevale direktiivile või millele ei ole antud müügiluba vastavalt määrusele (EÜ) nr 726/2004, loetuna koostoimes määrusega (EÜ) nr 1324/2007.”