25.7.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 193/6 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 875/2007,
24. juuli 2007,
milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 1,
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, (2)
olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni kehtestama määrusega piirmäära, millest väiksemaid abimeetmeid ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu ei kohaldata nende suhtes asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamismenetlust. |
(2) |
Kõnealuse määruse alusel võttis komisjon 12. jaanuaril 2001 vastu määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes), (3) millega kehtestati ühele abisaajale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmääraks 100 000 eurot. Põllumajandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja transpordisektoris kehtivate erieeskirjade tõttu ei kohaldatud kõnealust määrust algselt neis sektorites. |
(3) |
Põllumajandus- ja kalandussektorile kehtestati komisjoni 6. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (4) konkreetne vähese tähtsusega abi ülemmäär: kolme aasta jooksul ühele abisaajale 3 000 eurot, sest komisjoni kogemuste põhjal võis kinnitada, et nendes sektorites antud väga väikesed abisummad ei vasta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kriteeriumidele, kui on täidetud teatavad tingimused. Sellise juhtumiga on tegemist siis, kui üksiktootjatele antud abisummad jäävad väikeseks ning ka neile sektoritele antava abi kogusumma ei ületa väikest protsenti toodangu väärtusest. |
(4) |
Muutunud majandusliku olukorra tõttu ja pidades silmas vähese tähtsusega abi kehtivate üldeeskirjade rakendamisel saadud kogemust, peeti vajalikuks muuta neid eeskirju. Seepärast võttis komisjon 15. detsembril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes. (5) Nimetatud määrusega asendati määrus (EÜ) nr 69/2001, suurendati vähese tähtsusega abi üldist ülemmäära 100 000 eurolt 200 000 eurole, laiendati selle kohaldamist põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega seotud sektorile ning kehtestati uus vähese tähtsusega abi ülemmäär 100 000 eurot maanteetranspordi valdkonnas antava riigiabi puhul. |
(5) |
Hiljuti saadud kogemus seoses riigiabi eeskirjade kohaldamisega kalandussektoris, eriti seoses määruses (EÜ) nr 1860/2004 kehtestatud vähese tähtsusega abi ülemmäära ning riigiabi kontrollimist kalandus- ja vesiviljelussektoris käsitlevate suuniste (6) kohaldamisega näitas, et vähese tähtsusega abist tulenev konkurentsi moonutamise oht on väiksem kui 2004. aastal prognoositi. |
(6) |
Komisjoni kogemuse põhjal võib järeldada, et kalandussektori ettevõtjatele antav abi, mis ei ületa mis tahes kolmeaastase ajavahemiku jooksul 30 000 eurot ühe abisaaja kohta, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega/või moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi, kui kõigile kalandussektori ettevõtjatele antava abi kogusumma on kolme aasta jooksul väiksem kui ülemmäär, mis on ligikaudu 2,5 % aastasest kalandustoodangust. Seetõttu on asjakohane märkida, et selline abi ei ole kooskõlas asutamislepingu artikli 87 lõikega 1. Seoses sellega käsitatakse aastana asjaomases liikmesriigis eelarve koostamiseks kasutatavat eelarveaastat. Kõnealust kolmeaastast ajavahemikku tuleks hinnata vastavalt hetkeolukorrale, see tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha nii jooksval eelarveaastal kui ka eelmisel kahel eelarveaastal antud vähese tähtsusega abi kogusumma. |
(7) |
Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb arvesse võtta ka liikmesriigi antud muud riigiabi. |
(8) |
Vähese tähtsusega abi ülemmäärast suuremat riigiabimeedet ei tohiks olla võimalik jagada mitmeks väiksemaks osaks, et muuta need osad vastavaks käesoleva määruse tingimustele. |
(9) |
Vastavalt asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi andmise põhimõtetele tuleks vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitada aega, mil abisaajal tekib vastavalt riigis kehtivale korrale seaduslik õigus sellist abi saada. |
(10) |
Euroopa Ühenduste Kohus on otsustanud, et kui ühendus on välja andnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud hoiduma mis tahes meetmete võtmisest, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid. (7) Sama põhimõte kehtib ka kalandussektoris. Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud toodete koguse või hinna alusel. |
(11) |
Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada ekspordiabi ega vähese tähtsusega abi suhtes, millega soodustatakse kodumaiste toodete kasutamist importtoodete asemel. Eeskätt ei tohiks seda määrust kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse jaotusvõrgu loomist ja tegevust teistes riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või juba olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei loeta üldjuhul ekspordiabiks. |
(12) |
Määrust ei tohiks kohaldada niisuguste ettevõtjate suhtes, kes on raskustes olevad ettevõtjad vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (8) arvestades raskusi, mis tekivad seda tüüpi ettevõtjatele antava abi brutotoetusekvivalendi kindlaksmääramisel. |
(13) |
Ühise kalanduspoliitika eesmärke arvestades ei tohiks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluda abi püügivõimsuse suurendamiseks ega kalalaevade ehitamiseks ja ostmiseks antud abi, välja arvatud abi peateki ajakohastamiseks, millele on viidatud nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (9) artiklis 11. |
(14) |
Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õige kohaldamise eesmärgil peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1998/2006 tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või mitmes osas, tuleb toetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turuintressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse tähenduses kasutada turumäärasid viitemääradena, mille komisjon korrapäraselt kinnitab objektiivsete kriteeriumide alusel ja avaldab Euroopa Liidu Teatajas või Internetis. Kuid vajaduse korral võib miinimummäärale lisada täiendavaid baaspunkte, arvestades toetusesaaja esitatud tagatisi või temaga seotud riske. |
(15) |
Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistva vähese tähtsusega abi suhtes. Läbipaistev abi on abi, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma riskianalüüsi tegemata. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste ja ülemmääraga maksusoodustuste suhtes. Kapitalisüstina antavat abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma on vähese tähtsusega abi ülemmäärast väiksem. Abi, mida antakse riskikapitali meetmetena vastavalt ühenduse suunistele väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta, (10) tohiks pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta ühelegi sihtettevõttele kapitali üle vähese tähtsusega abi piirmäära. Laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimääradele, mis kehtisid toetuse andmise ajal. |
(16) |
Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et liikmesriigi meedet, näiteks kapitalisüsti, ei peeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks ka mõnel käesolevas määruses sätestamata põhjusel, kuna niisugune abimeede on vastu võetud vastavalt turuinvestori põhimõttele. |
(17) |
Tuleb anda õiguskindlus tagatiskavadele, mis ei ohusta kaubandust ega moonuta konkurentsi ja mille kohta on olemas piisavalt andmeid, et hinnata mõjusid usaldusväärselt. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega sätestada, et vähese tähtsusega abi 30 000 euro suurune üldine ülemmäär abisaaja kohta võetakse kasutusele ka tagatisest sõltuva ülemmäärana, mis põhineb tagatise aluseks oleva üksiklaenu tagatisega kogusummal. Seda konkreetset ülemmäära tuleks arvutada samal meetodil, mille alusel määratakse elujõulistele ettevõtjatele laenutagatiskavade raames antava riigiabi summa. Tagatistega seotud abi ülemmäära arvutamise meetodit ja andmeid ei tohiks kasutada seoses raskustes olevate ettevõtjatega vastavalt ühenduse suunistele raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta. Seetõttu ei tuleks ülemmäära kohaldada, kui tegemist on üksikabi andmisega väljaspool tagatiskava üksikotsuse alusel, abi andmisega raskustes olevatele ettevõtjatele või niisuguste tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Konkreetse ülemmäära kindlaksmääramisel tuleks lähtuda sellest, et kui intressilagi (viivise netomäär) on 13 %, mis on ühenduses laenutagatiskavade halvim võimalik määr, siis 225 000 euro suuruse tagatise brutotoetusekvivalent vastab arvestuslikult käesolevas määruses sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäärale. See konkreetne ülemmäär kehtib vaid kuni 80 % ulatuses tagatud laenude puhul. |
(18) |
Komisjoni kohustus on tagada riigiabi käsitlevate eeskirjade täitmine, eelkõige see, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel antav abi oleks nende eeskirjade tingimustega kooskõlas. Asutamislepingu artiklis 10 sätestatud koostööpõhimõtte kohaselt peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama ja looma mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele abisaajale kolme eelarveaasta jooksul antava abi kogusumma ei ületa 30 000 eurot ja kogu abisumma kolme aasta jooksul ei ületa liikmesriigi kalandustoodangu väärtuse alusel komisjoni kehtestatud üldist ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale, viidates käesolevale määrusele, abi summa ning asjaolu, et abi on vähese tähtsusega. Samuti peaks asjaomane liikmesriik saama ettevõtjalt õiendi jooksva eelarveaasta ja eelmise kahe eelarveaasta jooksul saadud muu vähese tähtsusega abi kohta ning hoolega jälgima, et uue vähese tähtsusega abi andmisel ei ületataks vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Selle asemel võib ülemmäärade järgimist tagada keskregistri abil. |
(19) |
Selguse huvides ning arvestades, et vähese tähtsusega abi ülemmäär kalandussektoris erineb vähese tähtsusega abi ülemmäärast põllumajandussektoris, tuleks vastu võtta erimäärus, mida kohaldatakse vaid kalandussektori suhtes, ja muuta vastavalt sellele määrust (EÜ) nr 1860/2004. |
(20) |
Pidades silmas komisjoni kogemusi, eriti seda, kui tihti on tavaliselt vaja uuesti läbi vaadata riigiabi põhimõtted, ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1998/2006 ja määruse (EÜ) nr 1860/2004 kohaldamisperioodi, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega nii, et see kehtiks 31. detsembrini 2013. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaks liikmesriikidele jääma käesoleva määrusega hõlmatud abi osas kuuekuuline üleminekuaeg. Õiguskindluse huvides on asjakohane selgitada enne käesoleva määruse jõustumist selle mõju juba antud abile, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse kalandussektori ettevõtetele antava abi suhtes, välja arvatud järgmise suhtes:
a) |
abi, mille summa on kindlaks määratud turule viidud toodangu hinna või koguse alusel; |
b) |
abi ekspordiga seotud tegevuseks ehk abi, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega, abi jaotusvõrgu loomiseks ja toimimiseks või muudeks eksportimisega seotud jooksvateks kuludeks; |
c) |
abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel; |
d) |
abi, millega suurendatakse püügivõimsust, mida väljendatakse tonnaaži või võimsusega, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 lõikes n, välja arvatud abi peateki ajakohastamiseks, millele on viidatud sama määruse artikli 11 lõikes 5; |
e) |
abi kalalaevade ostmiseks või ehitamiseks; |
f) |
abi, mida antakse raskustes olevatele ettevõtjatele. |
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„kalandussektori ettevõtted” – kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevad ettevõtted; |
b) |
„kalandustooted” – nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (11) artiklis 1 määratletud tooted; |
c) |
„töötlemine ja turustamine” – kõik toimingud, kaasa arvatud käitlemine, töötlemine, tootmine ja turustamine alates lossimisest või püügist kuni lõpptooteni. |
Artikkel 3
Vähese tähtsusega abi
1. Kui abimeetmed vastavad käesolevas artiklis ning artiklites 4 ja 5 sätestatud tingimustele, ei loeta neid asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse need asutamislepingu artikli 88 lõike 5 kohasest teatamiskohustusest.
2. Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 30 000 eurot. Seda ülemmäära kohaldatakse sõltumata abi liigist ja eesmärgist. Ajavahemik määratakse kindlaks asjaomases liikmesriigis kasutatavates eelarveaastates.
3. Kui abi kogusumma on ülemmäärast suurem, ei kohaldata selle abisumma suhtes käesolevat määrust isegi juhul, kui abi osa ei ole kõnealusest ülemmäärast suurem. Sel juhul ei saa kõnealusele abimeetmele taotleda käesolevast määrusest tulenevaid soodustusi ei abi andmise ajal ega ka hiljem.
4. Mitmesugustele kalandussektori ettevõtjatele selliselt antud abi kumulatiivne summa ei tohi ületada liikmesriigile mis tahes kolme eelarveaasta pikkuseks ajavahemikuks lisas sätestatud väärtust.
5. Lõigetes 2 ja 4 sätestatud ülemmäärad on väljendatud rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid, see tähendab, et neist ei ole maha arvatud otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.
6. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimise ja brutoekvivalendi arvutamise intressimäärana kasutatakse abi andmise ajal kehtinud viitemäära.
7. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”). Eelkõige:
a) |
laenudena antavat vähese tähtsusega abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt turu intressimääradele toetuse andmise ajal; |
b) |
kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui riigi panuse kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast; |
c) |
riskikapitalimeetmena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusena abina vaid juhul, kui asjaomase riskikapitali kava raames ei anta igale sihtettevõtjale kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära; |
d) |
tagasimakstavate ettemaksete vormis antavat abi loetakse läbipaistvaks üksnes juhul, kui tagasimakstavate ettemaksete kogusumma ei ületa käesoleva määruse alusel kohaldatavat künnist; |
e) |
tagatiskava raames antavat üksikabi ettevõtjatele, kes ei ole raskustes, käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid siis, kui abikava raames antava üksiktagatise aluseks oleva laenu kogusumma ei ole suurem kui 225 000 eurot ettevõtja kohta. Kui laenu tagatud osa moodustab ülemmäärast vaid teatava osa, siis käsitatakse tagatise brutotoetusekvivalendi osa sama suureks kui lõikes 2 sätestatud kohaldatava ülemmäära osa. Tagatis ei tohi moodustada laenust üle 80 %. |
8. Vähese tähtsusega abi ei või samade abikõlblike kulude korral kumuleeruda riigiabiga, kui sellise kumuleerumise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandit käsitleva määruse või komisjoni otsusega.
Artikkel 4
Järelevalve
1. Kui liikmesriik annab ettevõtjale vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi summa brutotoetusekvivalendina ja teavitab teda abi vähesest tähtsusest, viidates sõnaselgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse avaldamise kohta Euroopa Liidu Teatajas. Kui abikava alusel antakse vähese tähtsusega abi erinevatele ettevõtjatele ja kui selle kava raames antakse kõnealustele ettevõtjatele erineva suurusega üksikabi summasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamise kohustust, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab abikava raames antava abi maksimumsummale. Sel juhul kasutatakse artikli 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise tagamiseks kindlaksmääratud summat. Liikmesriik taotleb asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse kogu muu vähese tähtsusega abi kohta, mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.
2. Liikmesriik annab uue vähese tähtsusega abi alles seejärel, kui ta on kindlaks teinud, et selle tulemusel vähese tähtsusega abi kogusumma, mille ettevõtja on saanud liikmesriigi jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul, ei ületa artikli 3 lõigetes 2 ja 4 sätestatud kumbagi ülemmäära.
3. Kui liikmesriik on asutanud kalanduse vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõiget 1 asjaomase liikmesriigi suhtes alates ajast, kui register hõlmab kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku.
4. Liikmesriigid registreerivad ja võtavad kokku kõik andmed, mis käsitlevad käesoleva määruse kohaldamist. Need dokumendid sisaldavad kogu teavet, mida on vaja käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates selle abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne aasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses määratud pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimused on täidetud, eelkõige ühe ettevõtja vähese tähtsusega abi kogusumma ja asjaomase liikmesriigi kalandussektori vähese tähtsusega abi kogusumma suhtes.
Artikkel 5
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab kõigile käesoleva määruse artiklites 1–3 ning vajadusel artiklis 4 sätestatud tingimustele. Kui abi ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon seda asjakohaste raamistike, suuniste, teadete ja teatiste alusel.
2. Vähese tähtsusega abi, mida anti ajavahemikus alates 1. jaanuarist 2005 kuni hetkeni, mil käesoleva määruse jõustumisest möödus kuus kuud, ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimustele, mida kohaldati kalandussektori suhtes enne käesoleva määruse jõustumist, ei loeta asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse see asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.
3. Käesoleva määruse tingimustele vastavat abi võib õiguspäraselt anda kuue kuu jooksul pärast määruse kehtivusaja lõppu.
Artikkel 6
Muudatus
Määrust (EÜ) nr 1860/2004 muudetakse järgmiselt:
a) |
pealkirjas asendatakse sõnad „- ja kalandussektoris” sõnaga „sektoris”; |
b) |
artiklis 1 asendatakse sõnad „põllumajandus- ja kalandussektori” sõnaga „põllumajandussektori”; |
c) |
artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
d) |
artikli 3 lõikes 2 jäetakse välja kolmas lõik; |
e) |
artikli 4 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „ja kalanduse”; |
f) |
artikli 4 lõike 3 teises lõigus jäetakse välja sõnad „või kalandus”; |
g) |
II lisa jäetakse välja. |
Artikkel 7
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Selle kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2013.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. juuli 2007
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Joe BORG
(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.
(2) ELT C 276, 14.11.2006, lk 7.
(3) EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.
(4) ELT L 325, 28.10.2004, lk 4.
(5) ELT L 379, 28.12.2006, lk 5.
(6) ELT C 229, 14.9.2004, lk 5.
(7) Kohtuasi C-113/2000 Hispaania vs. komisjon, [2002] EKL 2002 I-7601, punkt 73.
(8) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.
(9) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
(10) ELT C 194, 18.8.2006, lk 2.
(11) EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22.
LISA
Artikli 3 lõikes 4 osutatud kumulatiivsed summad kalandussektorile
(eurodes) |
|
BE |
11 800 000 |
BG |
433 000 |
CZ |
1 008 000 |
DK |
57 650 000 |
DE |
48 950 000 |
EE |
3 718 000 |
IE |
8 508 000 |
EL |
18 015 000 |
ES |
127 880 000 |
FR |
138 550 000 |
IT |
94 325 000 |
CY |
1 562 000 |
LV |
3 923 000 |
LT |
5 233 000 |
LU |
0 |
HU |
740 000 |
MT |
255 000 |
NL |
35 875 000 |
AT |
620 000 |
PL |
21 125 000 |
PT |
15 688 000 |
RO |
524 000 |
SL |
338 000 |
SK |
1 133 000 |
FI |
7 075 000 |
SE |
11 153 000 |
UK |
102 725 000 |