26.6.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 164/7 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 722/2007,
25. juuni 2007,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artiklit 23,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSE) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad. Neid eeskirju kohaldatakse elusloomade ja loomsete saaduste tootmise ja turustamise ning teatavatel juhtudel ka nende ekspordi suhtes. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 artiklis 5 on sätestatud, et liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) veiste spongioosse entsefalopaatia staatus tuleb määratleda nende liigitamisega ühte kolmest kategooriast. Eeskirjad riikide või piirkondade BSE staatuse määramiseks on sätestatud kõnealuse määruse II lisas. Määruse artiklis 5 on ette nähtud, et riigile määratud ühenduse kategooria tuleb uuesti läbi vaadata pärast seda, kui Maailma Loomatervishoiu Organisatsioon (OIE) on kehtestanud riikide kategooriatesse liigitamise korra. |
(3) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 V lisas on kehtestatud määratletud riskiteguriga materjalide kogumise ja hävitamise eeskirjad ning IX lisas eeskirjad elusloomade, embrüote, munarakkude ja loomsete saaduste impordiks ühendusse. |
(4) |
Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni 2005. aasta mais toimunud üldistungil võeti vastu uus, lihtsustatud kord riikide liigitamiseks kolme kategooriasse vastavalt BSE riskile. |
(5) |
Määrust (EÜ) nr 999/2001 muudeti määrusega (EÜ) nr 1923/2006, et kategooriatesse liigitamise uus lihtsustatud süsteem ühenduse õigusesse üle võtta. Nimetatud muudatusest lähtudes tuleb määruse (EÜ) nr 999/2001 II, V ja IX lisa muuta, et võtta arvesse kategooriatesse liigitamise uut süsteemi. |
(6) |
Kui otsust riikide liigitamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 5 lõikele 2 või 4 tehtud ei ole, ei saa artikli 9 ja VI lisa sätteid kohaldada. Võttes arvesse asjaolu, et kategooriatesse liigitamise uut süsteemi hakatakse kohaldama alates 1. juulist 2007, ning selleks, et viia nimetatud lisa vastavusse teaduslikel tõenditel põhinevate üleminekumeetmete raames kohaldatavate eeskirjadega ja artiklites tehtud parandustega, tuleks VI lisa muuta. |
(7) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 VIII lisas on sätestatud elusloomade, nende sperma, embrüote, munarakkude ning loomsete saaduste turuleviimise ja ekspordi tingimused. Kõnealuse lisa C peatükis on sätestatud teatavate loomsete saaduste puhul ühendusesiseses kaubanduses kohaldatavad tingimused. Nimetatud tingimusi tuleks muuta, et võtta arvesse kategooriatesse liigitamise uut süsteemi. |
(8) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisa D jao punktis 5 on sätestatud Ühendkuningriigi territooriumil enne 1. augustit 1996 sündinud või kasvatatud veiste ühendusesisese kaubandusega seotud meetmed ning hirvlastelt pärinevate lihatoodete ühendusse impordiga seotud meetmed. Inimeste ja loomade tervise kaitse huvides tuleb neid meetmeid kohaldada ka pärast 1. juulit 2007. |
(9) |
Selguse ja järjepidevuse huvides tuleks meetmed, mis on seotud Ühendkuningriigi territooriumil enne 1. augustit 1996 sündinud või kasvatatud veiste ühendusesisese kaubandusega ja ekspordiga kolmandatesse riikidesse, sätestada VIII lisas ning hirvlastelt pärinevate lihatoodete impordiga seotud meetmed IX lisas. |
(10) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 XI lisas loetletud määratletud riskiteguriga materjali käsitlevate üleminekumeetmete kohaldamine tuleks igas riigis ja piirkonnas lõpetada kohe pärast vastava riigi või piirkonna liigitamise otsuse vastuvõtmist. Seetõttu tuleks XI lisa tunnistada kehtetuks. |
(11) |
Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 999/2001 vastavalt muuta. |
(12) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 999/2001 II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2007
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1923/2006 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 1).
LISA
Määruse (EÜ) nr 999/2001 II, V, VI, VIII, IX ja XI lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Määruse (EÜ) nr 999/2001 II lisa asendatakse järgmisega: „II LISA BSE STAATUSE MÄÄRAMINE A PEATÜKK Kriteeriumid Liikmesriikide või kolmandate riikide või nende piirkondade (edaspidi „riigid või piirkonnad”) BSE staatus määratakse kindlaks punktides a–e esitatud kriteeriumide alusel. Riigis või piirkonnas:
B PEATÜKK Riskianalüüs 1. Riskianalüüsi struktuur Riskianalüüs hõlmab ohtude hindamist ja kokkupuute hindamist. 2. Ohtude hindamine (sissetoodud nakkuse võimalus)
3. Kokkupuute hindamine Kokkupuute hindamisel vaadatakse, kui tõenäoline on veiste kokkupuutumine BSE tekitajaga, sealjuures võetakse arvesse järgmist:
C PEATÜKK Kategooriate määramine I. VÄHEOLULISE BSE-RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND Riik või piirkond:
II. KONTROLLITUD BSE RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND Riik või piirkond,
III. MÄÄRATLEMATA BSE RISKIGA RIIK VÕI PIIRKOND Riik või piirkond, mille BSE staatust pole kindlaks määratud või kes ei täida tingimusi, mis on vajalikud riigi või piirkonna liigitamiseks mõnda teise kategooriasse. D PEATÜKK Järelevalve miinimumnõuded 1. Järelevalve tüübid Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
2. Järelevalvestrateegia
3. Punktiväärtused ja punktide sihtarv Järelevalve valimid peavad vastama tabelis 1 kindlaksmääratud punktiväärtuste alusel tabelis 2 kehtestatud punktide sihtarvule. Uurida tuleb kõiki kliiniliste tunnuste kahtlusega loomi, sõltumata kogunenud punktide arvust. Riik koostab valimi neljast alampopulatsioonist vähemalt kolme kohta. Valimite puhul kogunenud punktisumma liidetakse kumulatiivselt seitsme järjestikuse aasta jooksul ning tulemuseks saadakse punktide sihtarv. Kogunenud punktisummat võrreldakse perioodiliselt riigi või piirkonna punktide sihtarvuga. Tabel 1 Järelevalve punktiväärtused vastavasse alampopulatsiooni ja vanusekategooriasse kuuluvatelt loomadelt võetud proovide puhul
Tabel 2 Punktide sihtarv riigi või piirkonna täiskasvanud veiste populatsiooni erineva suuruse korral
4. Spetsiifiline sihtrühm Riigi või piirkonna iga eespool esitatud alampopulatsiooni raames võib riik moodustada sihtrühma veistest, kes on imporditud riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid, ning veistest, kellele on tõenäoliselt söödetud saastunud sööta, mis pärineb riikidest või piirkondadest, kus on esinenud BSE juhtumeid. 5. BSE järelevalve mudel Riik võib valida, kas kasutada BSE juhtude esinemise/levimuse kindlakstegemiseks BSE järelevalve mudelit või BSE järelevalve mudelil põhinevat alternatiivmeetodit. 6. Säilitusjärelevalve Pärast punktide sihtarvu kogunemist ning selleks, et riigi või piirkonna staatust saaks jätkuvalt määratleda kontrollitud või väheolulise BSE riskiga riigi või piirkonnana, võib järelevalve taandada B-tüüpi järelevalveks (tingimusel et kõik teised näitajad on jätkuvalt positiivsed). Kuid selleks, et vastata jätkuvalt käesolevas peatükis kehtestatud nõuetele, peab iga-aastane järelevalve jätkuvalt hõlmama vähemalt kolme neljast ettenähtud alampopulatsioonist. Peale selle tuleb uurida kõiki BSE kliiniliste tunnuste põhjal kahtlustatavaid loomi, sõltumata kogunenud punktisummast. Pärast vajaliku punktide sihtarvu kogunemist ei tohi riigi või piirkonna iga-aastane järelevalve olla väiksem kui seitsmendik kogu B-tüüpi järelevalve punktide sihtarvust.” |
2) |
V lisa asendatakse järgmisega: „V LISA MÄÄRATLETUD RISKITEGURIGA MATERJAL 1. Määratletud riskiteguriga materjali määratlus Järgmised koed määratakse määratletud riskiteguriga materjaliks juhul, kui need pärinevad kontrollitud või määratlemata BSE riskiga liikmesriigist või kolmandast riigist või ühest nende piirkondadest pärit loomadelt:
2. Liikmesriikide erandid Erandina punktist 1 loetakse nimetatud punktis loetletud kudesid, mille päritolumaaks on väheolulise BSE riskiga liikmesriik, jätkuvalt määratletud riskiteguriga materjaliks. 3. Märgistamine ja kõrvaldamine Määratletud riskiteguriga materjal tuleb märgistada värviga või vajaduse korral kohe kõrvaldamisel teisiti märgistada ning täielikult hävitada vastavalt määruse (EÜ) nr 1774/2002, eriti selle artikli 4 lõike 2 sätetele. 4. Määratletud riskiteguriga materjali kõrvaldamine
5. Lihamassi käsitlevad meetmed Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 9 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides keelatud veiste, lammaste ja kitsede kondiga liha või kontide kasutamine lihamassi valmistamiseks. 6. Kudede kahjustamist käsitlevad meetmed Olenemata artikli 5 lõikes 2 osutatud individuaalsetest otsustest ning erandina artikli 8 lõikest 3 on kõigis liikmesriikides seni, kuni need on liigitatud väheolulise BSE riskiga riikide hulka, keelatud inimtoiduks või loomatoiduks ettenähtud veiste, lammaste või kitsede kesknärvisüsteemi kudede kahjustamine koljuõõnde viidava pika vardakujulise instrumendiga pärast tuimastamist. 7. Veiselt keelte lõikamine Inimtoiduks või loomatoiduks ette nähtud igas vanuses veiste keelte lõikamine toimub tapamajas ristlõikega keeleluu keeletipu suunas. 8. Veise pea liha lõikamine
9. Veise pea liha lõikamine volitatud lihalõikusettevõtetes Erandina punktist 8 võivad liikmesriigid otsustada lubada veiste pea liha lõikamist selleks spetsiaalselt volitatud lihalõikusettevõtetes kooskõlas järgmiste tingimustega:
10. Kaubandus- ja ekspordieeskirjad
11. Kontrollid
|
3) |
VI lisa asendatakse järgmisega: „VI LISA MÄLETSEJALISTELT PÄRIT MATERJALIST SAADUD VÕI SEDA SISALDAVAD LOOMSED SAADUSED VASTAVALT ARTIKLI 9 LÕIKELE 1” |
4) |
VIII lisa muudetakse järgmiselt:
|
5) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
6) |
XI lisa jäetakse välja. |
(1) Kontroll-levimust kasutatakse selleks, et määrata kindlaks kontrollvaatluse ulatus, mida väljendatakse punktide sihtarvus. Kui tegelik levimus on suurem kui valikut iseloomustav kontroll-levimus, siis on väga tõenäoline, et vaatluse käigus tehakse kindlaks haiguse esinemine.
(2) Korraliselt tapetud üle 36 kuu vanused loomad.
(3) Põllumajandusettevõttes, veo ajal või tapamajas surnult või tapetult leitud üle 30 kuu vanused loomad (lõpnud loomad).
(4) Ambulatoorsel ravil mitteolevad, lamavad, haigestunud üle 30 kuu vanused loomad, kes ei suuda ilma kõrvalise abita tõusta ega kõndida; hädatapmisele või tapaeelsesse kontrolli saadetud üle 30 kuu vanused loomad (hädatapetud loomad).
(5) BSE-le vastavate käitumuslike või kliiniliste tunnustega üle 30 kuu vanused loomad (kliiniliste tunnuste kahtlusega loomad).
(6) ELT L 21, 28.1.2004, lk 11.”
(7) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55. Parandatud väljaandes ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.”