21.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 104/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 439/2007,

20. aprill 2007,

millega rakendatakse nõukogu otsust 2006/526/EÜ, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. juuli 2006. aasta otsust 2006/526/EÜ, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid, (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2006/526/EÜ (edaspidi “otsus”) nõutakse, et komisjon võtaks tihedas koostöös Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsusega partnerluskorra raames vastu otsuse II osa käsitlevad rakendussätted.

(2)

Sätted, mis komisjon otsuse artikli 9 kohaselt vastu võtab, peaksid olema kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise, partnerluse, vastastikuse täiendavuse ja subsidiaarsuse põhimõttega ning tagama, et vastutus arenguprotsessi eest kuuluks Gröönimaa kohalikule valitsusele ning et Gröönimaa kohaliku valitsuse ja komisjoni teostatav järelevalve ja audiitorkontroll oleksid piisavad.

(3)

Vastavalt otsuse artikli 11 lõikele 2 ja arvestades Gröönimaa kohaliku valitsuse konkreetseid vajadusi ja suutlikkust ning viisi, kuidas Gröönimaa kohalik valitsus haldab riiklikke kulutusi, tuleks finantsabi anda eelarvelise toetusena.

(4)

Tuleks kehtestada sätted otsuse artiklis 6 nimetatud Gröönimaa jätkusuutliku arengu orienteeriva programmdokumendi ettevalmistamiseks ja vastuvõtmiseks Gröönimaa kohaliku valitsuse ja komisjoni poolt ning selle rakendamiseks, järelmeetmete võtmiseks, hindamiseks, jälgimiseks ja selle kohta aruande esitamiseks. Sellised sätted peaksid hõlmama komisjoni osalust kõnealustes tegevustes.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmete suhtes on Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsusega nõu peetud.

(6)

Käesolevas määruses ette nähtud meetmed on kooskõlas otsuse artikli 10 alusel moodustatud Gröönimaa komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tegevusvaldkond

Käesoleva määrusega nähakse ette ühenduse poolt Gröönimaale antava ja komisjoni poolt 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 hallatava finantsabi kavandamise, rakendamise, järelevalve, kontrollimise ja hindamise kord kooskõlas otsusega 2006/526/EÜ ja Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

Artikkel 2

Vastastikune täiendavus ja partnerlus

1.   Finantsabi kavandamine, rakendamine, järelevalve, kontrollimine ja hindamine toimub tihedas koostöös Gröönimaa kohaliku valitsuse, Taani valitsuse ja komisjoni vahel.

2.   Gröönimaa kohalik valitsus tagab, et kavandamise käigus peetakse piisavalt nõu kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonnaga.

3.   Gröönimaa kohalik valitsus, Taani valitsus ja komisjon edendavad käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete, Euroopa Arengufondist rahastatud meetmete ja Euroopa Investeerimispanga tegevuse kooskõla ja kokkusobivust Taani valitsuse tegevusega.

Artikkel 3

Kavandamine

1.   Otsuse raames ühenduse finantsabist rahastatavad meetmed kavandatakse nii kiiresti kui võimalik pärast käesoleva määruse jõustumist ja selleks võetakse vastu Gröönimaa jätkusuutliku arengu orienteeriv programmdokument (edaspidi “programmdokument”), mille struktuur vastab käesoleva määruse lisas esitatud näidisele.

2.   Gröönimaa kohalik valitsus valmistab programmdokumendi ettepaneku ette pärast arenguprotsessis osalevate sidusrühmadega konsulteerimist, lähtudes saadud kogemustest ja parimatest tavadest.

Programmdokumendi ettepanek kohandatakse Gröönimaa vajadustele ja erioludele. Meetmed seatakse tähtsuse järjekorda ja nendega suurendatakse kohalikku vastutust koostööprogrammide eest.

Ettepanek esitatakse komisjonile hiljemalt kolm kuu pärast käesoleva määruse jõustumist.

3.   Gröönimaa kohalik valitsus, Taani valitsus ja komisjon vahetavad programmdokumendi eelnõu suhtes arvamusi ning arvestavad komisjoni kohustusi seoses probleemide lahendamise strateegiaga.

Gröönimaa kohalik valitsus edastab kogu vajaliku teabe, sealhulgas võimalike teostatavusuuringute tulemused, et komisjon saaks programmdokumendi eelnõu võimalikult tulemuslikult hinnata.

Kõiki lahknevusi Gröönimaa kohaliku valitsuse ja komisjoni tehtud analüüsi vahel võetakse arvesse.

4.   Komisjon annab hinnangu programmdokumendi ettepanekule hiljemalt 30 päeva pärast alates selle esitamisest Gröönimaa kohalikule valitusele ja hindab, kas see sisaldab kõiki vajalikke punkte, et vastu võtta otsuse artikli 6 lõikele 4 vastav iga-aastane rahastamisotsus, ja kas programmdokument vastab otsuse, käesoleva määruse ja asjaomaste komisjoni poliitikavaldkondade eesmärkidele.

5.   Gröönimaa kohalik valitsus vastutab programmdokumendi viimistlemise eest. Gröönimaa kohalik valitsus ja komisjon vastutavad ühiselt programmdokumendi vastuvõtmise eest. Komisjon võtab programmdokumendi vastu pärast seda, kui Gröönimaa komitee on esitanud oma arvamuse vastavalt otsuse artikli 10 lõikele 2.

Artikkel 4

Rakendamine

1.   Komisjon võtab otsusest tulenevad Gröönimaale antava finantsabiga seotud kulukohustused kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse ja otsuse artikli 11 lõikega 3.

2.   Komisjon teeb enne kulukohustuste võtmist programmdokumendi raames iga-aastase rahastamisotsuse, mis hõlmab valdkondlikku eelarvetoetust ja millele järgneb komisjoni ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahel sõlmitav rahastamisleping. Komisjon võtab iga-aastase rahastamisotsuse vastu pärast seda, kui Gröönimaa komitee on esitanud oma arvamuse vastavalt otsuse artikli 10 lõikele 2.

3.   Iga-aastasest kogusummast kasutatakse soovituslikult maksimaalselt 1 % selleks, et tagada rahalised vahendid, mida komisjoni vajab abi tõhusaks haldamiseks.

Artikkel 5

Järelevalve, kontrollimine ja hindamine

1.   Ilma et see piiraks komisjoni vastutust ühenduse finantsabi rakendamise eest, vastutab sellise abi finantskontrolli eest eelkõige Gröönimaa kohalik valitsus.

Komisjon ja Gröönimaa kohalik valitsus teevad koostööd ja kooskõlastavad kontrollide kavasid, meetodeid ja rakendamist, et saada kontrollimisest võimalikult suurt kasu. Nad teatavad üksteisele viivitamata kontrollide tulemustest.

2.   Gröönimaa kohalik valitsus jälgib programmdokumendi rakendamist.

Abi rakendamise tõhususe ja kvaliteedi kontrollimiseks jälgib ja kontrollib Gröönimaa kohalik valitsus programmdokumendi konkreetsete eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

Gröönimaa kohalik valitsus teeb järelevalvet programmdokumendis ja iga-aastases rahastamislepingus kindlaksmääratud näitajate alusel. Näitajad on seotud programmi ja selle eesmärkide eripäraga.

3.   Gröönimaa kohalik valitsus koostab ja esitab komisjonile rakendamise aastaaruande vastavalt ajakavale, mis on sätestatud rahastamislepingus, mille komisjon ja Gröönimaa kohalik valitsus igal aastal sõlmivad.

Aruanne koostatakse kohalikul tasandil ning Gröönimaa kohalik valitsus ja komisjon vormistavad selle lõplikult 60 päeva jooksul.

Aruanne sisaldab eelkõige järgmist:

a)

hinnang sihtvaldkonnas või -valdkondades saavutatud tulemustele, võrreldes neid programmdokumendis kindlaksmääratud eesmärkide, järelevalvenäitajate ja valdkondlike poliitiliste kohustustega;

b)

hinnang rahastamislepingus ette nähtud käsilolevate meetmete rakendamisele ning kohustuste ja maksete ajakavast kinnipidamisele ning

c)

seaduslikkust ja korrektsust kinnitav avaldus.

4.   Otsuse artiklis 13 nimetatud vahearuandes vaadatakse läbi programmdokumendi esialgsed tulemused, nende asjakohasus ja eesmärkide saavutamise ulatus, hinnatakse rahaliste vahendite kasutamist, tegevuste jälgimist ja rakendamist, maksete sagedust ning Gröönimaa kohaliku valitsuse ja komisjoni vahelist koostööd.

Vahearuande koostamise eest vastutab komisjon koostöös Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsusega, võttes aluseks programmdokumendis sätestatud kriteeriumid, sealhulgas rahaeraldistega seotud kriteeriumid, ja arvestades lõikes 3 nimetatud rakendamise aastaaruannet.

5.   Programmdokumendi hindamisel käsitletakse vahendite kasutamist, abi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju ning tehakse järeldused ja esitatakse soovitused, võttes arvesse varasemaid hindamistulemusi.

Hinnatakse rakendamist soodustavaid ja takistavaid tegureid ning saavutusi ja tulemusi, sealhulgas nende järjepidevust.

Programmdokumendi hindamise eest vastutab komisjon koostöös Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsusega.

Hindamistulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

1.   Komisjon peatab maksed ja nõuab oma otsust põhjendades, et Gröönimaa kohalik valitsus esitaks oma märkused ja teeks vajaduse korral korrektsioonid kindlaksmääratud aja jooksul, kui komisjon leiab pärast vajalike kontrollide tegemist, et:

a)

Gröönimaa kohalik valitsus ei ole oma kohustusi täitnud või

b)

ühenduse toetus tervikuna või osa sellest ei ole kogu või osa programmdokumendi puhul õigustatud või

c)

haldus- või kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis võivad põhjustada süstemaatilist eeskirjade eiramist.

2.   Ajavahemik, mille jooksul Gröönimaa kohalik valitsus võib vastata nõudele esitada oma märkused ja teha vajaduse korral korrektsioone, on kaks kuud, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mil komisjoniga võib kokku leppida pikema tähtaja.

3.   Kui Gröönimaa kohalik valitsus vaidlustab komisjoni märkused, kutsub komisjon Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse partnerluskohtumisele, kus pooled püüavad jõuda kokkuleppele märkuste ja nendest tehtavate järelduste suhtes.

Kui Gröönimaa kohalik valitsus vaidlustab komisjoni märkused ja kui toimub sihtotstarbeline partnerluskohtumine, hakatakse lõikes 5 nimetatud kolmekuulist tähtaega, mille jooksul komisjon võib teha oma otsuse, arvestama partnerluskohtumise kuupäevast.

4.   Kui komisjon soovitab finantskorrektsioone, antakse Gröönimaa kohalikule valitsusele võimalus tõendada asjaomaste toimikute läbivaatamise abil, et eeskirjade eiramise tegelik ulatus oli komisjoni hinnatust väiksem.

Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, ei ole selliseks läbivaatamiseks lubatud aeg pikem kui kaks kuud pärast lõikes 2 osutatud kahekuulist ajavahemikku. Komisjon võtab arvese kõiki Gröönimaa kohaliku valitsuse poolt selle ajavahemiku jooksul esitatud tõendeid.

5.   Kui lõikes 2 sätestatud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ja Gröönimaa kohalik valitsus ei ole teinud korrektsioone, võib komisjon, võttes arvesse Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse märkusi, otsustada kolme kuu jooksul:

a)

vähendada makseid või

b)

teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades täielikult või osaliselt eraldise.

6.   Kui komisjon leiab, et asjaomased kulutused on seotud tõsise eeskirjade eiramisega, mida ei ole heastatud, ja et viivitamatult tuleb võtta meetmeid, võib ta pärast nõuetekohast kontrolli vahemakse täielikult või osaliselt peatada, ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist.

Komisjon teatab Gröönimaa kohalikule valitsusele võetud meetmetest ja nende põhjustest. Kui pärast viit kuud on peatamise põhjused endiselt olemas või Gröönimaa kohalik valitsus ei ole komisjonile teatanud tõsise eeskirjade eiramise heastamiseks võetud meetmetest, võidakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele nõuda saadaolevad summad sisse.

Artikkel 7

Üldsuse teavitamine

1.   Gröönimaa kohalik valitsus tagab, et vastavalt otsusele rahastatud programmide kohta antakse piisavalt teavet, ja teavitab üldsust ühenduse osast nendes programmides.

2.   Gröönimaa kohalik valitsus tagab, et ühenduse institutsioonide esindajad kaasatakse nõuetekohaselt rahastatavate programmidega seotud tähtsamatesse avalikesse ettevõtmistesse.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. aprill 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Louis MICHEL

(1)  ELT L 208, 29.7.2006, lk 28.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

LISA

GRÖÖNIMAA JÄTKUSUUTLIKU ARENGU ORIENTEERIVA PROGRAMMDOKUMENDI SOOVITUSLIK STRUKTUUR

Terviktekst, sealhulgas kokkuvõte ja 1.–5. peatükk, peaks piirduma 15 leheküljega, millele lisanduvad lisad.

A osa:   Koostöökava

Kokkuvõte

Programmdokument peaks algama pooleleheküljelise kokkuvõttega. Kokkuvõte peaks sisaldama Gröönimaa põhilisi probleeme keskmises ja pikas perspektiivis, programmdokumendi põhieesmärke ja prioriteetse valdkonna valimise peamisi põhjendusi.

1. peatükk:   EÜ koostöö eesmärgid

Kõnealuses osas loetletakse selgelt EÜ koostöö eesmärgid vastavalt sellele, kuidas need on sätestatud EÜ asutamislepingus, otsuses ja sellega seotud ühisdeklaratsioonis, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid.

2. peatükk:   Gröönimaa kohaliku valitsuse poliitiline tegevuskava

Kõnealuses peatükis tuleks esitada kokkuvõte Gröönimaa kohaliku valitsuse eesmärkidest, mis on kindlaks määratud ametlikes (valdkondlikes) poliitikadokumentides, keskmise ja pika perspektiiviga kavades, reformikavades ja arenguprogrammides. Peatükis tuleks ka selgitada, kuidas Gröönimaa kohalik valitsus kavatseb jõuda kõnealustele eesmärkidele, ja hinnata asjaomase valdkonna eelarvet. Lisaks sellele tuleks esitada lühike hinnang institutsioonilisele suutlikkusele.

3. peatükk:   Hinnang poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale

Kõnealuses peatükis tuleks käsitleda Gröönimaa poliitika peamisi arenguid/küsimusi ning välissuhtlusega seotud asjaomaseid aspekte, sealhulgas poliitiline olukord, kaubandusküsimused, majanduslik ja sotsiaalne olukord, keskkonnaküsimused, olemasoleva poliitika jätkusuutlikkus ja keskmise perspektiiviga ülesanded. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Gröönimaa makromajanduspoliitika hindamisele ja riiklike kulutuste haldamisele.

4. peatükk:   EÜ probleemide lahendamise strateegia

Kõnealuses osas tuleks ette näha EÜ koostöö strateegilised valikud ning täpsustada, millisesse valdkonda või millistesse valdkondadesse abi suunatakse. Valikul tuleks arvestada järgmist:

—

EÜ poliitika eesmärgid;

—

Gröönimaa olukorra ja selle arengustrateegia analüüs, millega määratakse kindlaks toetusstrateegia vajalikkus ja jätkusuutlikkus;

—

kasutatavate vahendite kavandatav suurus;

—

kooskõla muude oluliste partnerite toetusega ja Gröönimaa kohaliku valitsuse enda programmidega. Lühidalt tuleks esitada kõnealuste programmide kirjeldus.

B osa:   Kavandatav programm

5. peatükk:   Kavandatav programm

Kõnealune peatükk sisaldab kavandatavat strateegilisel analüüsil põhinevat ja sellega kooskõlas olevat programmi Gröönimaa jaoks. Kavandatav programm on programmdokumendi lahutamatu osa ja peaks koosnema järgmistest osadest:

—

   Eesmärgid ja oodatavad tulemused: Kõnealuses jaos tuleks lühidalt kirjeldada ajavahemikul 2007–2013 rahastatava programmi üldisi eesmärke ja oodatavaid tulemusi.

—

   Finantsraamistik: Kõnealune jagu peaks sisaldama prioriteetsele valdkonnale (ja vajaduse korral muudele valdkondadele) eraldatud kavandatavate summade jaotust, mida kavatsetakse kasutada ajavahemikul 2007–2013 strateegias määratletud eesmärkide toetuseks. Kõik summad tuleb esitada eurodes.

—

   Prioriteetne valdkond: Kõnealune jagu peaks sisaldama teavet prioriteetse valdkonna (ja vajaduse korral muude valdkondade) konkreetsete eesmärkide, oodatavate tulemuste ning põhiliste kavandatud abisummade kohta. See peaks sisaldama ka teavet poliitiliste/kaasnevate meetmete kohta, mida Gröönimaa kohalik valitsus kavatseb võtta probleemide lahendamise strateegia rakendamise toetuseks. Esitada tuleks prioriteetsele valdkonnale (ja vajaduse korral muudele valdkondadele) eraldatav summa. Täpsustada tuleks sidusrühmi.

—

   Rahastamisega seotud üksikasjad: Analüüsida tuleks valdkondliku eelarvetoetuse kasutamise eeliseid ning esitada selle üksikasjad.

—

   Võimalikud ohud ja prognoosid: Esitada tuleks koostatud prognoosid, võimalikud ohud, mis võivad mõjutada programmi rakendamist, ja ohtude vähendamise meetmed.

—

   Näitajad: sisend-, väljund-, tulemusega seotud ning võimaluse korral mõjuga seotud näitajad tuleks kindlaks määrata prioriteetsesse valdkonda kuuluvate küsimuste puhul. Näitajad peavad olema konkreetsed, mõõdetavad lühikeses/keskmises perspektiivis, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised ning sisaldama alguspunkti, eesmärki ja selget ajavahemikku, et neid oleks võimalik võrrelda iga-aastases aruandes, vahekokkuvõttes ning programmi lõpparuandes.

—

   Protsessi järelevalve: kõnealuses jaos tuleks esitada protsessi järelevalve kord, mis põhineb kergesti kättesaadaval teabel.

—

   Valdkondadevahelised küsimused: tähelepanu tuleb pöörata vajadusele toetatavates valdkondades integreerida valdkondadevahelisi küsimusi (nt soolised aspektid, keskkond, institutsiooniline areng ja suutlikkuse parandamine).

—

   Lisada tuleks kokkuvõtvad andmed Gröönimaa kohta ja muu asjaomane teave.