1.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

2.5.

2.6.

2.7.

2.8.

2.9.

2.10.

2.11.

2.12.

3.

4.

4.1.

4.2.

4.2.1.

4.2.2.

4.2.3.

4.2.4.

4.2.5.

4.3.

4.4.

4.5.

4.6.

4.7.

4.8.

5.

5.1.

5.1.1.

5.1.2.

5.1.3.

5.1.4.

5.2.

5.2.1.

5.2.2.

5.2.3.

5.3.

5.3.1.

5.3.2.

5.3.3.

5.4.

5.5.

5.6.

6.

6.1.

6.2.

6.3.

6.4.

6.5.

7.

8.

ADNR

Accord Européen relative au transport international des marchandises dangereuses par voie de navigation intérieur du Rhin (Euroopa kokkulepe ohtlike ainete rahvusvahelise veo kohta Reinil)

AIS

Automatic identification system – transponder (automaatne identifitseerimissüsteem – automaatsaatja-vastuvõtja)

ARGO

Advanced River Navigation (arenenud jõenavigatsioonisüsteem)

AVV

Adviesdienst Verkeer en Vervoer (Transpordiuuringute Keskus; Madalmaad)

BICS

Binnenvaart informatie en communicatie systeem (praamide teabe- ja sidesüsteem – elektroonilise andmevahetuse süsteem)

CAS

Calamity abatement support (õnnetusabi)

CCNR

Central Commission for the Navigation on the Rhine (Reini Navigatsiooni Keskkomisjon)

CCTV

Closed circuit television (valvekaamerad)

CEVNI

Code Europeen de Voies de la Navigation Intérieure (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni läbi vaadatud Euroopa siseveeteede koodeks)

COMPRIS

Consortium Operational Management Platform River Information Services (ühendatud alus jõeteabeteenuste operatiivseks juhtimiseks – ELi uurimis- ja arendusprojekt, 2003–2005)

D4D

Data Warehouse for the river Danube (Doonau andmehoidla)

DGPS

Differential global positioning system (diferentsiaalne globaalne positsioneerimissüsteem)

ECDIS

Electronic chart and display information system (elektrooniliste kaartide kuvamis- ja teabesüsteem)

ECE

Economic Commission for Europe of the United Nations (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjon)

EDI

Electronic data interchange (elektrooniline andmevahetus)

EDIFACT

Electronic data interchange for administration, commerce and transport (elektrooniline andmevahetus halduse, kaubanduse ja transpordi jaoks; ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni standard)

ENC

Electronic navigational chart (elektrooniline navigatsioonikaart)

ETA

Estimated time of arrival (eeldatav saabumisaeg)

ETD

Estimated time of departure (eeldatav väljasõiduaeg)

ETSI

European Telecommunications Standards Institute (Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut)

FI

Fairway information (faarvaatriteave)

FIS

Fairway information service (faarvaatriteabeteenus)

GLONASS

Global orbiting navigation satellite system ((Venemaa) globaalne satelliitnavigatsiooni süsteem)

GNSS

Global navigation satellite system (globaalne navigatsioonisatelliitide süsteem)

GSM

Global system for mobile communication (globaalne digitaalne mobiilsidesüsteem)

HF

High frequency (kõrgsagedus)

HS-kood

Harmonised commodity description and coding system of WCO (Maailma Tolliorganisatsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem)

IALA

International Organisation of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities (Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit)

IEC

International Electrotechnical Commission (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon)

IHO

International Hydrographic Organisation (Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon)

IMDG-koodeks

International maritime dangerous goods code (rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri)

IMO

International Maritime Organisation (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon)

INDRIS

Inland Navigation Demonstrator of River Information Services (siseveeteede jõeteabeteenuste demonstraator – ELi uurimis- ja arendusprojekt, 1998–2000)

ISO

International Standardisation Organisation (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)

IT

Information technology (infotehnoloogia)

ITU

International Telecommunication Union (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit)

LAN

Local area network (kohtvõrk)

LBM

Lock and bridge management (lüüside ja sildade töö juhtimine)

OFS

Official ship number (laeva ametlik registrinumber)

PIANC

International Navigation Association (Rahvusvaheline Navigatsiooniliit)

PTM

Port and terminal management (sadamate ja terminalide töö juhtimine)

RIS

River Information Services (jõeteabeteenused)

RTA

Required time of arrival (nõutav saabumisaeg)

SAR

Search and rescue (otsing ja pääste)

SIGNI

Signs and signals on inland waterways (ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni läbi vaadatud märgid ja signaalid siseveeteedel)

SMS

Short message service (lühisõnumiteenus)

SOLAS

International Convention on Safety of Life at Sea (rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel)

SOTDMA

AIS Self organising time division multiple access AIS (Isekorralduva ajajaotusliku ühispöörduse AIS)

STI

Strategic traffic information (strateegiline liiklusteave – kujutis)

TCP/IP

Transmission control protocol/Internet protocol (edastusohjeprotokoll/Interneti protokoll)

TI

Traffic information (liiklusteave)

TTI

Tactical traffic information (taktikaline liiklusteave – kujutis)

UMTS

Universal mobile telecommunication system (universaalne mobiilsidesüsteem)

UTC

Universal time co-ordinated (koordineeritud maailmaaeg)

VDL

VHF data link (ülikõrgsagedusega andmeside)

VHF

Very high frequency (ülikõrgsagedus)

VTC

Vessel traffic centre (laevaliikluskeskus)

VTMIS

Vessel traffic management and information services (laevade liikluskorraldus ja teabeteenused – merelaevandus)

VTS

Vessel traffic services (laevaliiklusteenused)

WAP

Wireless application protocol (juhtmeta rakenduste protokoll)

WCO

World Customs Organisation (Maailma Tolliorganisatsioon)

WI-FI

Wireless fidelity (traadita internet)

ZKR/CCNR

Zentralkommission für die Rheinschifffahrt (Reini Navigatsiooni Keskkomisjon)

Joonis 2.3

Jõeteabeteenuste piirkonna ja laevaliiklusteenuste piirkonna suhe

Joonis 4.1

Jõeteabeteenuste arendamine ja ümberkujundamine

Joonis 4.4a

Tegevusvaldkonnad, tegevusalad ja haldusülesanded siseveelaevanduses

Joonis 4.4c

Andmete töötlustsükli koostisosad

Joonis 4.4d

Andmete töötlustsükkel

Tabel 4.4b

Jõeteabeteenuste kujunemine

Tabel 4.5

Jõeteabeteenused

Tabel 4.6

Jõeteabeteenuste funktsionaalne liigendus

Tabel 4.8

Teenuste ja süsteemide suhe

Tabel 5.2.3

Laevadest teatamiseks vajalik andmekogum

Tabel 6.4

Jõeteabeteenuste kavandamine

Tabel 7

Jõeteabeteenuste eri osade võimalik järkjärguline arendamine

1)

Jõeteabeteenuste suunistes kirjeldatakse põhimõtteid ja üldnõudeid jõeteabeteenuste ja nendega seotud süsteemide kavandamiseks, rakendamiseks ja tegelikuks kasutamiseks.

2)

Neid kohaldatakse samaväärselt nii kaubalaevade, reisilaevade kui lõbusõidulaevade liikluse suhtes.

3)

Neid tuleks kasutada koos rahvusvaheliste eeskirjade, soovituste ja suunistega, nagu:

4)

Mitmed jõeteabeteenuste kontseptsioonid ja standardimisalased ettepanekud töötati välja Euroopa Liidu uurimis- ja arendusprojekti raames INDRIS (2). Need on:

5)

Saksa ARGO (3) projekti raames arendati koostöös INDRISiga välja sisevee-ECDISi kontseptsioon.

6)

Jõeteabeteenuste ülesehituse kontseptsiooni arendas välja temaatiline koostöövõrk WATERMAN, (4) laevade liikluskorralduse ja teabeteenuste (merelaevandus) ning jõeteabeteenuste alase meetmena ELi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse 5. raamprogrammi raames. Neid saavutusi kasutades täiustati 2003. aastal ELi uurimis- ja arendusprojekti COMPRIS (5) raames põhjalikult ja üksikasjalikult jõeteabeteenuste raamistikku.

7)

Kui käesolevas dokumendis viidatakse sisevee-ECDISile (ja elektroonilistele navigatsioonikaartidele), sisevee-AISile (või laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemidele üldiselt), elektroonilisele laevadest teatamisele ja kipritele ettenähtud teadetele, peetakse silmas tehnilisi kirjeldusi, nagu on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis.

1)

Jõeteabeteenused hõlmavad kokkupuutepunkte muude mere-, maantee- ja raudteetranspordi liikidega.

2)

Jõed hõlmavad jõeteabeteenuste kontekstis kõiki siseveeteid ja sadamaid, nagu on määratletud jõeteabeteenuste direktiivi artikli 2 lõikes 1.

3)

Jõeteabeteenused on ka üldnimetus kõigi asjaomaste teabeteenuste kohta, millega toetatakse kooskõlastatult siseveelaevandust.

4)

Jõeteabeteenuste abil kogutakse, töödeldakse, hinnatakse ja levitatakse faarvaatri-, liiklus- ja transporditeavet.

5)

Jõeteabeteenused ei ole seotud sisemise kaubandustegevusega ühe või mitme asjaomase äriühingu vahel, kuid neil võib olla kokkupuutepunkte kaubandustegevusega.

—

teabeteenistus – teenistus, mille ülesandeks on tagada olulise teabe õigeaegne kättesaadavus navigatsiooniotsuste tegemiseks pardal,

—

navigatsiooniabiteenistus – teenistus, mis aitab kaasa navigatsiooniotsuste tegemisele laeva pardal ja jälgib nende mõju. Navigatsiooniabi on eriti oluline halva nähtavuse korral, rasketes ilmaoludes ja radarit, rooliseadet või jõuseadmeid mõjutavate rikete või vigade puhul. Kasutades selliseid tehnoloogiaid nagu GNSS/Galileo, antakse navigatsiooniabi nõuetekohases vormis asukohateabena kas liikleja palvel või erijuhtudel siis, kui laevaliiklusteenuste korraldaja seda vajalikuks peab,

—

liikluskorraldusteenistus – teenistus, mis peab laevade liiklemist korraldades ära hoidma ohtlike liiklusolukordade tekkimise ja tagama laevaliiklusteenuste piirkonnas ohutu ja tõhusa laevaliikluse (peatükid 4.5 ja 5.3.1).

1)

Faarvaatriteave (FI) – sisaldab geograafilist, hüdroloogilist ja haldusteavet veetee (faarvaatri) kohta jõeteabeteenuste piirkonnas, mida jõeteabeteenuste kasutajad reisi kavandamiseks, läbiviimiseks ja jälgimiseks vajavad. Faarvaatriteave on ühesuunaline teave – kaldalt laevale või kaldalt büroosse (kasutaja büroosse).

2)

Taktikaline liiklusteave (TTI) – teave, mis mõjutab kipri või laevaliiklusteenuste korraldaja vahetuid laevajuhtimisotsuseid tegelikus liiklusolukorras ja geograafilises lähiümbruses. Taktikaline liikluspilt sisaldab asukohateavet ja spetsiifilist laevateavet kõikide objektide kohta, mis on avastatud radari abil ja elektroonilisel navigatsioonikaardil kujutatud ning võimaluse korral täiendatud niisuguse välise liiklusteabega, nagu edastab sisevee-AIS. Taktikalist liiklusteavet võib edastada laeva pardal või kaldajaamas, nt laevaliiklusteenuste keskuses.

3)

Strateegiline liiklusteave (STI) – teave, mis mõjutab jõeteabeteenuste kasutajate keskmise ja pika tähtajaga otsuseid. Strateegiline liikluspilt aitab kaasa otsuste tegemisele ohutu ja tõhusa teekonna kavandamiseks. Strateegiline liikluspilt koostatakse jõeteabeteenuste keskuses ja edastatakse nõudmisel kasutajatele. Strateegiline liikluspilt sisaldab kõiki asjakohaseid jõeteabeteenuste piirkonnas olevaid laevu, nende omadusi, laste ja asukohti, mis on andmebaasi salvestatud ja esitatud tabelis või elektroonilisel kaardil. Strateegilist liiklusteavet võib anda jõeteabeteenuste/laevaliiklusteenuste keskus või büroo.

1)

Jõeteabeteenuste piirkonnas navigeerivad laevad peavad kohustuslikke teenuseid kasutama ning võimalikult ulatuslikult soovitatakse kasutada ka jõeteabeteenustelt saadud teavet ja vastavaid teenuseid.

2)

Laeva tegelikku navigeerimist ja manööverdamist käsitlevate otsuste eest vastutab kipper. Ükski jõeteabeteenustelt saadud teave ei saa asendada kipri otsust.

3)

Sõltuvalt kättesaadava teabe tasemest ja pädeva asutuse nõuetest soovitatakse laevad, välja arvatud lõbusõidulaevad, varustada järk-järgult (vt peatükk 4.8):

1)

Transport peaks olema ohutu. Selleks tuleks:

2)

Transport peaks olema tõhus. Selleks tuleks:

3)

Transport peaks olema keskkonnasõbralik. Selleks tuleks:

—

transpordilogistika valdkonnas, kus vedude algatajad teevad koostööd vedude korraldajatega, nt kaubasaatjad, kaubasaajad, lastisaatjad, kaubaveomaaklerid ja ekspediitorid, laevaomanikud,

—

transpordi valdkonnas, kus vedude korraldajad teevad koostööd vedude teostajatega, nt laevaomanikud, terminaliettevõtjad, kliendid,

—

liikluse valdkonnas, kus vedude teostajad, nt laevakaptenid ja meresõitjad, teevad koostööd osapooltega, kes tegelevad laevaliikluse korraldamisega, nt laevaliikluse korraldaja, pädevad asutused.

a)

Visuaalsed

b)

Radiotelefonside teenus

c)

Internetiteenus

d)

Elektrooniliste navigatsioonikaartide

a)

Taktikaline liiklusteave (TTI)

b)

Strateeegiline liiklusteave (STI)

a)

Kohalik liikluskorraldus (laevaliiklusteenused – VTS)

b)

Navigatsioonitugi (NS)

c)

Lüüside ja sildade käitamine (LBM)

4.

a)

Reisi kavandamine

b)

Veokorraldus (TPM)

c)

Ühendvedude sadama- ja terminalikorraldus

d)

Lasti- ja laevastikukorraldus (CFM)

6.

7.

8.

1)

Tavapärased vahendid faarvaatriteabeteenuste osutamiseks on näiteks visuaalsed navigatsiooniseadmed, kipritele ettenähtud paberkandjal teated, raadioülekanded ja lüüside püsitelefon. GSM mobiilside avas kõne- ja andmeside jaoks uusi võimalusi, kuid ei ole siiski igas kohas ja igal ajal kättesaadav. Veeteede jaoks spetsiaalselt kohandatud faarvaatriteabeteenuseid on võimalik osutada:

Käesolev peatükk käsitleb neid kolme faarvaatriteabeteenuste kategooriat. Nende käsitlus lähtub peamiselt hetkeolukorrast, kuigi näiteks kipritele ettenähtud teateid on tulevikus võimalik edastada ka elektroonilise navigatsioonikaartide teenuse abil.

2)

Faarvaatriteabe liigid on loetletud tabelis 4.6.

3)

Faarvaatriteave hõlmab nii püsiteavet ja muutuvteavet kui ka kiireloomulist teavet faarvaatri kohta. Püsiteave ja muutuvteave tuleks edastada plaanipäraselt. Kiireloomuline teave vajab sageli ajakohastamist ja/või tuleks edastada reaalajas, nt kõnet edastava VHF-raadiosaatja või elektroonilise andmevahetuse, Interneti, WAPi abil.

4)

Ohutusega seotud faarvaatriteabe peaks edastama pädev asutus.

5)

Faarvaatriteavet rahvusvahelise jõepiirkonna kohta peaks levitama üks kindel keskus, mis saab andmeid asjakohastelt pädevatelt asutustelt.

6)

Pädev asutus peaks kinnitama ohutusega seotud esitatud andmed.

7)

Väärtusi tuleks anda ainult nii, et osutatakse ka nende täpsusastmele.

8)

Faarvaatriteabeteenuseid tuleks osutada heakskiidetud sidevahendeid kasutades, nt teated kipritele Interneti teel või VHF kaudu ja nii palju kui võimalik spetsiaalselt kliendi vajadustele kohandatult.

9)

Selleks et võimaldada radari abil navigeerimist halva nähtavuse korral, tuleks faarvaater varustada radarit peegeldavate märkidega poidel ja majakatel ning sillavaiade ees olevate radarimärkidega. Faarvaatri radarnavigatsiooni jaoks varustamine on radarit peegeldavate navigatsiooniseadmete infrastruktuuri ülesanne. Kõnealune ülesanne on jõeteabeteenustega seotud, kuid mitte selle osa. Seetõttu käesolevates jõeteabeteenuste suunistes sellele tähelepanu ei pöörata.

1)

Raadiotelefonsideteenused siseveeteedel võimaldavad eriotstarbelise raadioside sisseseadmist, kasutades kokkulepitud kanaleid ja toimimismenetlust (teenuse kategooriad). Raadiotelefonsideteenused hõlmavad viit teenusekategooriat:

Jõeteabeteenustele on nendest viiest kategooriast olulised ainult esimesed kolm. Raadiotelefonsideteenused võimaldavad kiprite, veeteeasutuste ja sadamaasutuste vahel otsest ja kiiret sidepidamist. Kõige paremini sobib see kiireloomulise teabe edastamiseks reaalajas.

2)

Raadiotelefonsideteenused põhinevad järgmistel reeglitel ja eeskirjadel:

3)

Laevadevahelise side, navigatsiooniteabe ning laeva ja sadamaasutuste vahelise side teenusekategooriates peaks olema teadete edastamine seotud üksnes inimeste ohutuse ja laevade liikumise ja ohutusega.

4)

Navigatsiooniteabe (kaldajaam ja laev) teenusekategoorias soovitatakse suuliselt edastatavat faarvaatriteavet rakendada:

5)

Kõnet edastava raadio teel edasiantav kiireloomuline ja muutuvteave võib käsitleda näiteks:

6)

Navigatsiooniteabe VHF tugijaamade leviala peaks jõeteabeteenuste piirkonna täielikult katma.

7)

Navigatsiooniteabeteenuste kategoorias võib edastada kõigile kasutajatele ettenähtud teavet, nagu:

8)

Jõeteabeteenuste keskuse operaator peaks saama nõudmisel vastata kiprite esitatud konkreetsetele küsimustele ja nende teateid vastu võtta.

1)

Internetiteenus soovitatakse sisse seada järgmiste faarvaatriteabe liikide puhul:

Eespool esitatud teave edastatakse kipritele ettenähtud teadete ja Va või kõrgema klassi veeteede sisevee-ECDISi abil.

2)

Kipritele ettenähtud teadete jaoks tuleks kasutada standardsõnastikku, et võimaldada lihtsat või automaatset teistesse keeltesse tõlkimist.

3)

Selleks et hõlbustada andmetele ligipääsu, on muutuvteave tiheda ja/või laiaulatusliku veeteede võrgu kohta organiseeritud interaktiivsetesse andmebaasidesse (sisuhaldussüsteem).

4)

Kipritele ettenähtud teateid võib lisaks Internetis esitamisele saata ka:

5)

Selleks et kipritel marsruudi kavandamist hõlbustada, võib kasutaja nõudmisel kogu vajaliku faarvaatriteabe teekonna kohta lähtesadamast sihtsadamasse esitada ühel leheküljel.

6)

Teated kipritele Interneti või andmevahetuse teel tuleks asutuste vahel saata kokkulepitud formaadis, et võimaldada automaatset tõlget teistesse keeltesse.

7)

Tuleb täita kipritele ettenähtud teadete tehniliste kirjelduste nõudeid, mis on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis.

1)

Elektroonilised navigatsioonikaardid (ENC) faarvaatriteabe esitamise vahenditena peavad täitma sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste nõudeid, mis on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis.

2)

Sisevee-ECDISis kasutatav kaarditeave peaks olema värskeim teave.

3)

Kui elektroonilisi navigatsioonikaarte kavatsetakse kasutada sisevee-ECDISi navigatsioonirežiimis, tuleks neile lisada vähemalt ohutuse seisukohast olulised geograafilised objektid. Ohutuse seisukohast olulist teavet elektroonilistel navigatsioonikaartidel peaks kontrollima pädev asutus.

4)

Elektroonilistele navigatsioonikaartidele soovitatakse lisada kõik sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste objektikataloogi geograafilised objektid.

5)

Elektroonilistele navigatsioonikaartidele soovitatakse lisada veesügavused (sügavusjooned). Veesügavused võivad olla seotud varem kindlaks määratud või tegeliku veetasemega.

a)

taktikalise liiklusteabena (TTI), kasutades radarit ja võimaluse korral laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemi, nagu sisevee-AIS, elektrooniliste navigatsioonikaartide alusel;

b)

strateegilise liiklusteabena (STI), kasutades elektroonilist laevadest teatamise süsteemi (nt andmebaas andmetega laeva ja lasti kohta, teated VHF raadiotelefoni või muu mobiilsidevahendi abil – kõne ja andmed).

1)

Laevad tuleks varustada radariga, et halva nähtavuse korral jälgida kõiki teisi kipri lähemas navigeerimisümbruses olevaid laevu.

2)

Pardal asuvat taktikalist liikluspilti (peatükk 2.11 lõige 2) tuleks laiendada vähemalt radariteabe ja võimaluse korral sisevee-AISi abil saadud laevateabe kuvamisega elektroonilisel navigatsioonikaardil.

3)

Integreeritud ekraan peaks vastama sisevee-ECDISi tehniliste kirjelduste navigatsioonirežiimi nõuetele, nagu on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis.

4)

Sisevee-ECDISi navigatsioonirežiimis tuleks laeva asukoht võtta pideva töörežiimiga positsioneerimissüsteemist, mille täpsus vastab ohutu navigatsiooni nõuetele.

5)

Laevade liikumistee kindlakstegemiseks ja jälgimiseks ettenähtud tehniliste süsteemide (nagu sisevee-AIS) kasutamisel ümbruskonnas paiknevate laevade avastamise täiendava positsiooniandurina tuleks täita niisuguste süsteemide tehniliste kirjelduste nõudeid, nagu on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis. Laevateave tuleks identifitseerida taktikalisel liikluspildil, samuti peaks olema kättesaadav muu lisateave laevade kohta.

6)

Taktikalist liiklusteavet kaldajaamades kasutatakse ka kohalikus liikluskorralduses, nt laevaliiklusteenuste keskused (peatükk 5.3.1).

1)

Strateegiline liiklusteave (peatükk 2.11 lõige 3) tuleks kindlaks määrata sellisel juhul, kui jõeteabeteenuste piirkonnas läheb keskmise ja pikema tähtajaga otsuste tegemiseks vaja laevaliiklusolukorra pidevat jälgimist, nt hädaolukordade juhtimiseks üleujutuse korral ja jääoludes.

2)

Strateegiline liiklusteave on abiks järgmistele teenustele:

3)

Pädev asutus peaks strateegilise teabe jaoks sisse seadma laevadest teatamise süsteemi, nt ühenduses jõeteabeteenuste keskusega. Süsteemi ülesandeks on esitatud andmete kogumine, kontrollimine ja levitamine.

4)

Strateegilist liiklusteavet tuleks anda nõudmisel jõeteabeteenuste kasutajatele (peatükk 2.10) (peatükk 5.5 punkt 7), arvestades sealjuures privaatsuse reegleid.

5)

Andmed laeva ja lasti kohta tuleks koguda andmebaasi. Andmebaasi võib kanda saadud:

6)

Siseveelaevade teadete puhul tuleks täita elektroonilise laevadest teatamise tehniliste kirjelduste nõudeid, nagu on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis.

7)

Tabelis 5.2.3 on näitena esitatud võimalikud andmete rühmad erinevate teenuste kohta, nagu lüüside ja sildade töö juhtimine, õnnetusabi ja terminalikorraldus.

Tabel 5.2.3

Andmestik laevast teatamiseks (näidis)

8)

Strateegilist liikluspilti kaldajaamas võib piirata spetsiaalset tüüpi laevadega, nt eriti suured laevad, ohtliku lastiga laevad, eriveosed ja eri puksiirikombinatsioonid.

9)

Naaberasutuste vahel tuleks sisse seada andmevahetus. Jõeteabeteenuste direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate liikmesriikide naaberasutuste vahel peaks toimuma elektrooniline andmevahetus. Muudel juhtudel ja sõltuvalt laevade arvust tuleks seda teha telefoni, faksi, elektronposti või elektroonilise andmevahetuse teel.

1)

Viidatakse IALA sisevee laevaliiklusteenuste suunistele (peatükk 1, punkt 3 a).

2)

Rasketes kohalikes oludes laevajuhtimise ohutuse ning ümbritseva inimasustuse ja infrastruktuuri kaitseks laevaliiklusega kaasnevate potentsiaalsete hädaohtude eest tuleks kohaliku liikluse korraldamiseks taktikalise liikluspildi abil kaldajaamas (peatükk 2.11) luua laevaliiklusteenuste keskus. Selle põhirõhk on liikluse korraldamisel. Rasketeks kohalikeks oludeks võivad olla:

3)

Taktikalise liikluspildi (TTI) saamiseks kogutakse kaldapõhise radari ja laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemi teave ning kuvatakse see laevateave sisevee-ECDISil, lähtuvalt sisevee ECDISi ja laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemide tehnilistest kirjeldustest, nagu on määratletud jõeteabeteenuste direktiivis. Pika jõekäänaku ja tiheda liikluse korral saab taktikalist liikluspilti võimendada sihtmärgi järgimise abil.

1)

Jõeteabeteenustel tuleks liiklusvoogu optimeerida:

2)

Lüüsitöö ja sillatöö kavandamisel võib olla abiks laeva liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteem koos andmebaasi ja asjakohaste sidevahenditega, nt VHF, GSM – kõne ja andmed (peatükk 5.2.3).

1)

Õnnetusabi puhul registreeritakse jõeteabeteenuste keskuses teekonna alguses laeva ja selle transpordiandmed ning ajakohastatakse neid andmeid reisi jooksul. Õnnetusjuhtumi korral annab jõeteabeteenuste keskus andmed viivitamatult hädaabiteenistustele.

2)

Riski hindamisest (tabel 6.4 nr B.2.a) sõltuvalt võib õnnetusabiteenistus registreerida ainult kindlat tüüpi laevu ja koosseise (peatükk 5.2.3 punkt 8) või kõiki laevu.

3)

Nõutavate andmete (tabel 5.2.3) esitamine peaks olema kipri ülesanne.

4)

Tuleks sisse seada andmebaasi ja asjakohaste sidevahenditega varustatud laevadest teatamise süsteem (vt peatükk 5.2.3).

5)

Laeva asukoht ja sõidusuund tuleks teatada:

1)

Jõeteabeteenuste logistikarakendused hõlmavad:

2)

Reisi kavandamine on kipri ja laevaomaniku ülesanne. Reisi kavandamine hõlmab nii laeva lastimise ja süvise kui eeldatavate saabumisaegade ning võimaliku reisi kestel lastimise ja lossimise kavandamist. Jõeteabeteenustel tuleks reisi kavandamist toetada:

3)

Veokorraldus – navigatsiooni reguleerimisalast välja jääva transpordiahela korraldamine, millega tegelevad kaubaveomaaklerid ja veoteenuste kvaliteedi eest vastutajad. Selle eesmärgiks on:

4)

Pädevad asutused peaksid oma teabesüsteemid kavandama sel viisil, et avalik-õiguslike ja eraõiguslike osapoolte vahel saaks toimuda andmevahetus. Kasutatakse standardeid ja tehnilisi kirjeldusi vastavalt peatüki 1 punktidele 3 e – 3 j.

5)

Logistikarakenduste puhul peaks sidepidamine ja teabevahetus jõeteabeteenuste avalik-õiguslike ja eraõiguslike osapoolte vahel toimuma vastavalt jõeteabeteenuste puhul kokku lepitud menetlustele ja tehnilistele kirjeldustele.

6)

Pädevad asutused peaksid võimaluste piires jätma piisavalt ruumi logistilistele rakendustele, nagu:

Pädevatel asutustel tuleks rakenduse väljatöötajatele tutvustada kasutuselolevat andmete ülesehitust.

7)

Kooskõlas jõeteabeteenuste direktiivi artikliga 9 tuleb tagada andmevahetuse konfidentsiaalsus jõeteabeteenustes. Kui logistikaalast teavet annavad süsteemid, mida juhib pädev asutus, tuleks kõnesoleval asutusel võtta vajalikud meetmed kommertsteabe konfidentsiaalsuse tagamiseks. Konfidentsiaalsete andmete andmisel kolmandatele osalistele tuleb arvestada privaatsuse reeglitega.

a)

piiriülene haldamine, nt inimeste liikumist kontrolliv sisserändetalitus, toll;

b)

vastavus liiklusohutuse nõuetele;

c)

vastavus keskkonnanõuetele.

1)

Pädeval asutusel on, niivõrd kui jõeteabeteenused on liiklusega seotud, kohustus jõeteabeteenuseid kavandada, tellida ja nende rahastamist korraldada. Kui olukord nõuab, tuleks pädeval asutusel olemasolevate jõeteabeteenuste reguleerimisala muuta.

2)

Kui konkreetse piirkonna puhul ilmutavad kaks või enam valitsust või pädevat asutust jõeteabeteenuste loomiseks ühist huvi, võivad nad otsustada ühiste jõeteabeteenuste arendamise kasuks.

3)

Jõeteabeteenuste seire ja soovitud usaldusväärsuse ja kättesaadavuse taseme säilitamise võimalustele tuleks tähelepanu pöörata.

4)

Jõeteabeteenuste kavandamise ajal peaks asjaomane pädev asutus:

a)

Hüdrograafilised, hüdroloogilised ja meteoroloogilised tingimused

b)

Veeteetingimused

nt veeteedemõõtmed, lüüsid, sillad, faarvaatrid, nähtavus piki faarvaatreid, erilised piirangud (käänakud, kitsad koha d, kitsad ja madalad sillad), navigatsioonimudelid, kitsaskohad, lüüside töötamise ajad

c)

Praegune ja tulevane liikluse ja transpordi olukord

reisijate arv, lasti suurus, lasti laad, laevastiku koosseis

d)

Õnnetudjuhtumite arv, laad ja mõju, sealhulgas tagajärgede analüüs

e)

Õiguslik olukord

ametiasutused, eeskirjad vahejuhtumite ja õnnetuste kohta

f)

Piirkondlik korraldus ja organisatsiooniline olukord

nt lüüs ide käitajad, sadama- ja terminaliettevõtted

g)

Olemasolevad jõeteabeteenuste süsteemid

nt viivitused

h)

Muud probleemid

2.

Eesmärgid vt peatükk 4.3

3.

Ülesanded vt peatükk 4.4

4.

Osutatavad teenused ja funktsioonid vt peatükk 4.5 ja 4.6

5.

6.

7.

a)

Funktsioonipõhine lahendus.

Kohalikest oludest sõltuvad välised ja sisemised funktsioonid

b)

Funktsionaalse lahenduse teisendamine tehniliseks lahenduseks (süsteemid)

c)

Laevades ja kaldajaamas vajalike seadmete loetelu

a)

Riski hindamine, nt riski liigid ja riskide paarikaupa võrdlemine

b)

Transpordi tõhusus kulu-tulu analüüsi alusel

laevade ooteaegade vähendamine, suurem usaldusväärsus, lühem reisiaeg, vahejuhtumite, õnnetuste ja hilinemiste maksumus

c)

Keskkonnamõju uuring

Linnapiirkonnad ja jõgi, vajaduse korral

a)

Vastutus seadusandluse ja piirkondlike õigusaktide alusel

b)

Pädev asutus töö kavandamiseks ja teostamiseks

c)

Jõeteabeteenuste tegevamet

asutus, mis viib ülesande ellu

d)

Töötajad

lõpptulemusena täielikult automatiseeritud, koolitusaspektid

1)

Tabelis 7 on esitatud ülevaade jõeteabeteenuste erinevate osade võimalikust järkjärgulisest arendamisest.

2)

Väga erinevate parameetrite tõttu ei ole võimalik anda üldiseid soovitusi konkreetsete oludega arvestavate jõeteabeteenuste lahenduste kohta.

1)

Jõeteabeteenuste standardimine on vajalik, sest:

2)

Jõeteabeteenuseid arendatakse ja korraldatakse järgmiste kokkulepitud standardite ja tehniliste kirjelduste kohaselt:

3)

Tehnilised kirjeldused tuleks välja arendada kooskõlas merelaevandusega, et võimaldada segaliiklust suudmelahtedes ja mere-jõekaubandust.

4)

Merelaevanduse standardimisega juba seotud rahvusvahelistel organisatsioonidel tuleks paluda arvesse võtta siseveeteede sektoris toimuva standardimise arengusuundi, nagu:

5)

Kõnesolevad organisatsioonid tuleks kutsuda osalema ja koostööd tegema tehniliste kirjelduste ja standardite väljatöötamises ja käigushoidmises, nagu see praegu juba toimub.

6)

Rahvusvahelistel organitel, nagu ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Reini Navigatsiooni Keskkomisjon, Doonau Komisjon ja muudel sarnastel organitel maailma eri osades, palutakse jõeteabeteenuste direktiivi kohaselt määratletud tehnilised kirjeldused kas vastu võtta või neid soovitada.

7)

Riikide valitsustel palutakse kinnitada jõeteabeteenuste direktiivis määratletud tehniliste kirjelduste kohaselt toodetud seadmed.

8)

Suurima ühtlustamise saavutamiseks eeldatakse riikide valitsustelt kahe- ja mitmepoolset koostööd.