5.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 95/1

(1)

Teatavatel liikmesriikidel on nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrusele (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (1) vastavate maaelu arengu programmide rahastamisega erilised raskused. Kõnealuste riikide maaelu arengu poliitika tugevdamiseks peaks neil olema võimalus kohaldada vabatahtliku ümbersuunamise süsteemi. Nimetatud võimalus tuleks anda neile liikmesriikidele, kus vabatahtlikku ümbersuunamist juba kohaldatakse kooskõlas komisjoni 22. septembri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1655/2004, millega sätestatakse eeskirjad ülemineku kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1259/1999 artiklis 4 kehtestatud vabatahtlikult toetuse muutmise süsteemilt nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 kehtestatud kohustuslikule toetuse muutmise süsteemile (2) või kellele lubati määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4a alusel erandit ühenduse toetuse kaasrahastamise nõudest. Vabatahtlik ümbersuunamine peaks toimuma otsetoetuste vähendamise näol määruse (EÜ) nr 1782/2003 (3) artikli 2 lõike d tähenduses, kasutades kõnealusele vähendamisele vastavaid summasid, et rahastada maaelu programme vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005. Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevad otsetoetuste vähendamised peaksid olema lisaks nendele otsetoetustele, mis tulenevad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikliga 10 ette nähtud kohustusliku ümbersuunamise kohaldamisest.

(2)

Haldusliku rakendamise lihtsustamiseks tuleks vabatahtlikele ümbersuunamistele kohaldatavad eeskirjad ja ka arvutamise alus viia vastavusse nende eeskirjadega, mida kohaldatakse kohustuslikele ümbersuunamistele vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklile 10.

(3)

Selleks et võtta arvesse väiketootjate konkreetset olukorda, tuleks vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisel samamoodi nagu kohustusliku ümbersuunamise puhul anda neile täiendav toetussumma. See täiendav summa peaks olema võrdne summaga, mis saadakse vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest otsetoetustele esimese 5 000 euro suhtes, ning ülemmäära määrab kindlaks komisjon.

(4)

Nende liikmesriikide puhul, kus juba kasutatakse vabatahtlikku ümbersuunamist, peaks käesoleva määrusega sätestatud uus vabatahtliku ümbersuunamise kord võimalusel vältima kõrvalekaldumist olemasolevast mehhanismist, vältimaks seda, et põhjustatakse tarbetut halduskoormust ning muudetakse mitu aastat kehtinud rakenduskorda, millega põllumajandustootjad on ennast nii praktikas kui ka majanduslikust seisukohast kohandanud. Seega tundub olevat asjakohane, et liikmesriikidele, kes kohaldavad käesoleva määruse jõustumisel vabatahtlikku ümbersuunamist, antakse õigus säilitada oma kehtiva süsteemi teatavaid hästitoimivaid osi, vältides samal ajal põllumajandustootjate põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist. Lisaks peaks selle tagamiseks, et uus kord oleks kooskõlas ühtse otsemaksete kava rakendamise korraga, saama piirkondade kaupa eristatud vabatahtliku ümbersuunamise määrasid kasutada üksnes need liikmesriigid, kes kohaldavad ühtset otsemaksete kava piirkondlikul tasandil vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 58 ettenähtule.

(5)

Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevate summade kasutamisel ei tohi kohaldada määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaseid EAFRDi panuse ülemmäärasid. Seetõttu tuleks ette näha erand kõnealusest määrustest. Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) kohast EAFRDi suhtes kohaldatavat eelrahastamise korda nende summade suhtes ei kohaldata.

(6)

Selleks et võtta vastu vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamist käsitlevaid teadlikke otsuseid, peaksid liikmesriigid läbi viima nimetatud ümbersuunamise potentsiaalse mõju põhjalikke hindamisi, eelkõige seoses nende põllumajandustootjate majandusliku olukorraga, kelle suhtes seda ümbersuunamist rakendatakse, ning sellega, millist mõju see avaldab nende tootjate suhtelisele positsioonile põllumajandussektoris. Vabatahtlikku ümbersuunamist kohaldavad liikmesriigid peaks tähelepanelikult jälgima selle rakendamise mõju. Komisjoni tuleks mõjuhindamisest ja jälgimise tulemustest teavitada, pidades silmas poliitika arendamist tulevikus.

(7)

Vabatahtlikku ümbersuunamist tuleks vaadelda maaelu arendamisele suunatud ühenduse toetuse laiemas kontekstis. Selle panust tuleks analüüsida muu hulgas liikmesriikide mõjuhindamistest lähtudes. Sellest analüüsist lähtuvalt esitab komisjon enne 2008. aasta lõppu Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles antakse ülevaade vabatahtliku ümbersuunamise rakendamisel saadud kogemustest.

(8)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(9)

Vabatahtliku ümbersuunamise kohaldamisest tulenevaid summasid tuleks võtta arvesse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi poolt rahastavate kulude iga-aastase ülemmäära määramisel ja määrusesse (EÜ) nr 1290/2005 tuleks lisada võimalus võtta vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad eelkõige vabatahtlikku ümbersuunamist.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1290/2005 vastavalt muuta,

a)

kui käesoleva määruse jõustumisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1655/2004 artiklis 1 sätestatud täiendavat otsetoetuste vähendamise süsteemi, või

b)

kui neile lubati määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 70 lõike 4a alusel erandit ühenduse toetuse kaasrahastamise nõudest,

a)

erandina artikli 1 lõikest 3 mitte kohaldada selle lõike teist lõiku ja/või

b)

erandina artikli 1 lõikest 4 kohaldada määrasid, mis on objektiivsete kriteeriumite alusel piirkondade kaupa eristatud. Asjaomase liikmesriigi mis tahes piirkonnas kohaldatav ülemmäär on 20 %.

a)

vabatahtliku ümbersuunamise iga-aastased määrad iga piirkonna ning kogu territooriumi kohta;

b)

iga-aastased vabatahtlikust ümbersuunamisest tulenevad vähendamiste kogusummad;

c)

vajadusel, iga-aastane täiendavate summade, mis on vajalikud artikli 1 lõike 3 teises lõigus nimetatud täiendava toetussumma katmiseks, kogusumma;

d)

statistilised ja muud andmed, mida kasutatakse punktides b ja c nimetatud summade kindlaksmääramisel.

a)

vabatahtliku ümbersuunamise ühtse siseriikliku määra arvutusest;

b)

juhul, kui liikmesriik kohaldab piirkondade kaupa eristatud määrasid, artikli 3 lõikes 2 nimetatud summadest, mille liikmesriigid on esitanud oma taotluses, või artikli 3 lõikes 3 nimetatud ajakohastatud andmetest.

a)

määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 90 lõikes 2 nimetatud korras, mis hõlmab eelkõige sätteid vabatahtliku ümbersuunamise integreerimiseks maaelu arengu programmitöösse, või vajadusel

b)

määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 41 lõikes 2 nimetatud korras, mis hõlmab eelkõige vabatahtliku ümbersuunamise finantsjuhtimist käsitlevaid sätteid ning määruse (EÜ) nr 1655/2004 artiklis 1 nimetatud otsetoetuste täiendava vähendamise süsteemi lisamist käesoleva määrusega ettenähtud kavasse.

1.

Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

“2.   Komisjon määrab kindlaks summad, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 10 lõikele 2, artiklile 143d ja artiklile 143e ning nõukogu määruse (EÜ) nr 378/2007 (6) artikli 4 lõikele 1 antakse EAFRDi käsutusse.

2.

Artikli 42 sissejuhatava osa teine lause asendatakse järgmisega:

“Nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:”.