2.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 64/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2007,

27. veebruar 2007,

ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 171,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühtse Euroopa õhuruumi loomiseks võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu 10. märtsil 2004. aastal vastu määruse (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) määruse (EÜ) nr 550/2004 aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus), (2) määruse (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus) (3) ja määruse (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse korraldamisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus). (4)

(2)

Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekt (“projekt SESAR”) on ühtse Euroopa õhuruumi algatuse tehniline osa. Kõnealuse projekti eesmärk on luua 2020. aastaks ühenduses tõhus lennujuhtimise infrastruktuur, mis võimaldab välja arendada turvalise ja keskkonnasõbraliku õhutranspordi, kasutades täiel määral ära selliste programmidega nagu GALILEO seotud tehnoloogilisi edusamme.

(3)

Euroopa Ühenduse Eurocontroliga ühinemise järgselt allkirjastasid komisjon ja Eurocontrol koostöö raamlepingu ühtse Euroopa taeva algatuse elluviimiseks ning teadus- ja arendustegevuseks lennuliikluse juhtimise valdkonnas.

(4)

Konkurentsinõukogu poolt 7. juunil 2005. aastal vastu võetud Euroopa tulevase kosmoseprogrammi väljatöötamise suuniste kohaselt on Euroopa Liidu ülesandeks tagada oma poliitikale tugiteenuste järjepidevus ja kättesaadavus ning selleks toetab Euroopa Liit Euroopa kosmoseinfrastruktuuri väljaarendamist, kasutuselevõttu ja toimimist, keskendudes kosmoseprogrammidele, mis toetavad liidu poliitika elluviimist.

(5)

Projekti SESAR eesmärk on integreerida ja koordineerida teadus- ja arendustegevust, mida ühenduses senini on teostatud hajutatult ja koordineerimata, hõlmates ühenduse kõige äärepoolseimad piirkonnad vastavalt asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 osutatule.

(6)

Et vältida dubleerimist teadus- ja arendustegevuses, ei hõlma projekt SESAR õhuruumi kasutajate osa suurendamist teadus- ja arendustegevuses.

(7)

Projekt SESAR koosneb kolmest etapist: määratlemisetapist, arendusetapist ning kasutuselevõtuetapist.

(8)

Projekti SESAR määratlemisetapp hõlmab erinevate läbitavate tehniliste etappide ja ajakohastamisprogrammide prioriteetide määratlemist ning tegeliku elluviimise kavandamist. Etapi rahastamises osalevad ühendus ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol).

(9)

Määratlemisetapp algas 2005. aasta oktoobris ja seda viib läbi avaliku pakkumismenetluse kaudu valitud ettevõtete konsortsium Eurocontroli vastutusel. Etapp lõpeb 2008. aastal ning selle tulemusena luuakse Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava. Kõnealuses kavas määratletakse sihteesmärkide, sealhulgas erinevate kasutusstrateegiate elluviimise tööprogramm.

(10)

Määratlemisetapile järgneb arendusetapp (2008–2013), mille jooksul töötatakse välja uusi seadmeid, süsteeme ja standardeid, et tagada lähenemine täielikult koostoimimisvõimelisele lennuliikluse korraldamise süsteemile Euroopas.

(11)

Arendusetapile järgneb kasutuselevõtuetapp (2014–2020), mille jooksul toimub uue lennuliikluse korraldamise infrastruktuuri laiaulatuslik rajamine ja käikulaskmine. Kõnealune infrastruktuur peaks koosnema täielikult ühtlustatud ja koostoimimisvõimelistest komponentidest, millega tagatakse tõhus õhutranspordialane tegevus Euroopas.

(12)

Võttes arvesse osalejate arvu, keda on tarvis käesolevasse protsessi kaasata, ning vajalike rahaliste vahendite ning tehnilise oskusteabe mahtu, on ratsionaliseerimistegevuseks hädavajalik luua juriidiline isik, kes suudaks tagada projektile SESAR selle arendusetapi käigus eraldatavate summade kasutamise.

(13)

Seega tuleks asutamislepingu artikli 171 alusel luua ühisettevõte, et võimaldada arendusetapis märkimisväärseid edusamme lennuliikluse juhtimissüsteemide tehnilises arengus ning valmistada ette kasutuselevõtuetapp.

(14)

Nimetatud ühisettevõtte peamine eesmärk on projekti SESAR teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse juhtimine, ühendades nii oma liikmete kui väliste tehniliste allikate avaliku ja erasektori poolse rahastamise ning kasutades eelkõige Eurocontroli teadmisi ja kogemusi.

(15)

Ühisettevõtte projekti SESAR alane tegevus hõlmab peamiselt teadus- ja arendustegevust. Seetõttu tuleks selle ühenduse poolne rahastamine katta eelkõige ühenduse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidest. Lisarahastamine on võimalik üleeuroopaliste võrkude rahastamisvahenditest, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuse nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) (5) artikli 4 punktile g, millega on ette nähtud teadus- ja arendustegevustegevuse rahastamise võimalus.

(16)

Ühisettevõtte rahastamine ühenduse vahenditest peaks praegusel projekti etapil piirduma arendusetapiga ning see peaks toimuma praeguse finantsraamistikuga 2007–2013 hõlmatud ajavahemikul. See ei tohiks siiski piirata nõukogu õigust läbi vaadata ühisettevõtte tegevusala, juhtimist, rahastamist ning kestvust arendusetapis saavutatud edu põhjal.

(17)

Projekti SESAR oluline element on märkimisväärne tööstuse osalemine. Seetõttu on oluliselt tähtis, et projekti SESAR arendusetapis lisanduks rahastamisele avalikust sektorist täiendavalt ka tööstuse poolne rahastamine.

(18)

Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava kiire elluviimise tagamiseks tuleks ühisettevõte asutada enne määratlemisetapi lõppemist, et võimaldada tal jätkata määratlemisetapi tegevust ja valmistada ette arendusetappi.

(19)

Euroopa lennuliikluse korraldamise moderniseerimiseks peaks nõukogu tegema otsuse Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, sealhulgas selle ühisettevõttele üleandmise kinnitamise kohta ning sellega seoses samuti läbi vaatama projekti SESAR rahastamise, eelkõige tööstuse poolt antud lubadused toetada ühisettevõtet.

(20)

Sidepidamise hõlbustamiseks ettevõtte asutajaliikmetega peaks ühisettevõtte asukoht olema Brüsselis.

(21)

Ühisettevõte on mittetulunduslik juriidiline isik, mis kasutab kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid Euroopa üldistes huvides elluviidava avaliku teadusprogrammi haldamiseks. Ühisettevõtte kaks asutajaliiget on rahvusvahelised organisatsioonid, kes tegutsevad oma liikmesriikide nimel. Kõnealune ettevõte tuleks seetõttu vabastada võimalikult suures ulatuses maksustamisest asukohaliikmesriigis.

(22)

Komisjoni peaks abistama määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt moodustatud ühtse taeva komitee. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (6)

(23)

Komisjon peaks korrapäraselt teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu ühisettevõtte edusammudest. Nimetatud teavitamine peaks toimuma komisjoni poolt läbiviidavate regulaarsete hindamiste ning ühisettevõtte iga-aastaste tegevusaruannete põhjal.

(24)

Lisas esitatud ühisettevõtte põhikirjas tuleks määrata kindlaks ühisettevõtte töökorralduse ja tegevuse põhimõtted.

(25)

Kuivõrd marsruudi navigatsioonitasud on täiel määral õhuruumi kasutajate kanda, osalevad need kasutajad seega lennuliikluse korraldamise sektoris tehtava teadus- ja arendustegevuse rahastamises. Seetõttu peaksid õhuruumi kasutajad olema ühisettevõttes asjakohaselt esindatud.

(26)

Oluline on projekti SESAR rahastamine avalikust sektorist määratlemis- ja arendusetapil ning investeeringuid lennuliikluse korraldamise uude põlvkonda peaksid suures osas tegema liikmesriigid, sealhulgas liikmesriikide poolt nimetatud organid. Seetõttu tuleks (Euroopa Liidu ja/või Eurocontroli) liikmesriikidele anda mittekaubanduslikel eesmärkidel tasuta juurdepääs projekti töö tulemusel saadavatele teadmistele ning neil tuleks lubada kasutada neid teadmisi oma tarbeks, sealhulgas avalike pakkumismenetluste jaoks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühisettevõtte asutamine

1.   Euroopa õhuruumi lennuliikluse korraldamise moderniseerimise projekti (“projekt SESAR”) arendusetapi tegevuse juhtimiseks ning turvalisuse suurendamiseks asutatakse ühisettevõte SESAR (“ühisettevõte”).

2.   Ühisettevõte lõpetab tegevuse 8 aasta pärast alates nõukogu poolt projekti SESAR määratlemisetapi tulemusena koostatud Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava (“ATM üldkava”) kinnitamisest. Nõukogu teeb otsuse asjaomase kinnituse kohta komisjoni ettepaneku põhjal.

3.   ATM üldkava tehakse teatavaks Euroopa Parlamendile.

4.   Komisjoni ettepaneku põhjal vaatab nõukogu vajadusel läbi ühisettevõtte tegevusala, juhtimise, rahastamise ja kestvuse vastavalt projekti ja ATM üldkava arengule, võttes arvesse artiklis 7 osutatud hindamist.

5.   Ühisettevõtte eesmärk on tagada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi moderniseerimine, koordineerides ning koondades selleks kõik asjakohase teadus- ja arendustegevuse kogu ühenduse ulatuses. Ühisettevõte vastutab ATM üldkava ja eelkõige järgmiste ülesannete täitmise eest:

projekti SESAR arendusetapi korraldamine ja koordineerimine vastavalt ATM üldkavale, mis põhineb Eurocontroli juhitava projekti määratlemisetapi tulemustel, ühitades ja hallates ühisesse struktuuri ühendatud avalikult ja erasektorilt saadavaid rahalisi vahendeid,

projekti SESAR arendusetapi tegevuse rakendamiseks vajaliku rahastamise tagamine vastavalt ATM üldkavale,

Euroopa lennuliikluse korraldamise sektori sidusrühmade kaasamise tagamine, eelkõige: aeronavigatsiooniteenuse pakkujad, õhuruumi kasutajad, kutseühingud, lennuväljad ja töötlev tööstus, samuti asjaomased teadusasutused või asjaomased teadusringkonnad,

tehniliste teadus- ja arendustegevuste, hindamiste ja uuringute korraldamine, mida saab viia ellu ühisettevõtte raames, vältides nende killustatust,

ATM üldkavas nõuetekohaselt määratletud ühiste toodete arenduse järelevalve tagamine ja vajaduse korral eri pakkumiskutsete algatamine.

6.   Ühisettevõte alustab tegevust hiljemalt siis, kui ATM üldkava on ühisettevõttele üle antud.

7.   Ühisettevõtte asukoht on Brüsselis.

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1.   Ühisettevõte on juriidiline isik. Ühisettevõttel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Ühisettevõttel on eelkõige õigus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik võimalikud meetmed, et anda ühisettevõttele võimalikult laialdane maksuvabastus käibemaksu, aktsiisimaksu ning muude maksude osas.

Artikkel 3

Ühisettevõtte põhikiri

Käesolevaga võetakse vastu käesoleva määruse lisas esitatud ühisettevõtte põhikiri, mis on käesoleva määruse lahutamatu osa.

Artikkel 4

Rahastamisallikad

1.   Ühisettevõtet rahastatakse selle liikmete, sealhulgas eraõiguslike ettevõtjate osamaksudest vastavalt põhikirja artiklitele 1 ja 12.

2.   Ühenduse osamaks makstakse teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise raamprogrammi eelarvest. Lisaks sellele võib seda tasuda üleeuroopaliste võrkude raamprogrammi eelarvest.

3.   Kõigi ühisettevõttele antavate ühenduse rahaliste toetuste maksmine lõpetatakse 2007–2013 finantsperspektiivi lõppemisel, juhul kui nõukogu komisjoni ettepanekul ei otsusta teisiti.

Artikkel 5

Komitee

1.   Ühisettevõtte tööst teavitatakse korrapäraselt määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 5 kohaselt loodud ühtse taeva komiteed (“komitee”). Selleks lisab komisjon projekti SESAR käsitleva punkti komitee koosolekute päevakorda.

2.   Komisjon võtab vastu ühenduse seisukoha haldusnõukogus.

3.   Ühenduse seisukoht haldusnõukogus seoses otsustega, mis käsitlevad tegevdirektori nimetamist, strateegilisi finantsküsimusi või põhikirja artikli 23 alusel tehtavaid otsuseid, võetakse vastu käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud korras.

4.   Ühenduse seisukoht haldusnõukogus seoses otsustega, mis käsitlevad uute liikmete ühinemist, põhikirja muutmist ning ATM üldkava olulisi muudatusi, võetakse vastu artikli 6 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 6

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab artiklis 5 osutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

4.   Komisjon võib konsulteerida komiteega igas muus küsimuses, mis käsitleb käesoleva määruse kohaldamist.

5.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 7

Hindamine

Iga kolme aasta tagant alates ühisettevõtte tegevuse alustamisest ja vähemalt üks aasta enne ühisettevõtte tegevuse lõppemist annab komisjon hinnangu käesoleva määruse rakendamise, ühisettevõtte poolt saavutatud tulemuste ja töömeetodite ning samuti ühisettevõtte üldise finantsolukorra kohta. Komisjon esitab nimetatud hindamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

P. STEINBRÜCK


(1)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 10.

(3)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.

(4)  ELT L 96, 31.3.2004, lk 26.

(5)  EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).


LISA

ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Liikmed

1.   Ühisettevõtte asutajaliikmed on:

Euroopa Ühendus, keda esindab Euroopa Komisjon (“komisjon”),

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol), keda esindab tema amet.

2.   Ühisettevõtte liikmeteks võivad saada:

Euroopa Investeerimispank,

muu avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja või asutus, sealhulgas nendest kolmandatest riikidest, kes on Euroopa Ühendusega sõlminud vähemalt ühe kokkuleppe õhutranspordi valdkonnas.

3.   Kõik käesoleva lõike alusel esitatavad ühinemistaotlused saadetakse tegevdirektorile, kes edastab need haldusnõukogule. Haldusnõukogu otsustab, kas anda luba läbirääkimisteks. Loa andmise korral lepib tegevdirektor liitujaga kokku ühinemistingimused ning esitab need haldusnõukogule. Need tingimused sisaldavad eelkõige sätteid tasutavate osamaksete ja haldusnõukogus esindatuse kohta. Lepingu projekt esitatakse artikli 5 lõike 1 punkti d kohaselt haldusnõukogule heakskiitmiseks.

4.   Otsustades, kas anda avalik-õiguslikule või eraõiguslikule ettevõtjale või asutusele ühinemisläbirääkimisteks luba, võtab haldusnõukogu eelkõige arvesse järgmiseid kriteeriume:

dokumenteeritud teadmised ja kogemus lennuliikluse korraldamise ja/või seadmete tootmise ja/või lennuliikluse korraldamises kasutatavate teenuste alal,

panus, mida asjaomane ettevõte või asutus võib tõenäoliselt anda ATM üldkava täideviimiseks,

asjaomase ettevõtja või asutuse finantsseisu usaldusväärsust,

võimalik huvide konflikt.

5.   Ühisettevõtte liikmelisust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma haldusnõukogu eelneva ja ühehäälse nõusolekuta.

Artikkel 2

Ühisettevõtte juhtorganid

Ühisettevõtte juhtorganiteks on haldusnõukogu ja tegevdirektor.

Artikkel 3

Haldusnõukogu esimees ja koosseis

1.   Haldusnõukogu liikmed on:

a)

ühisettevõtte iga liikme üks esindaja;

b)

sõjaline esindaja;

c)

õhuruumi tsiviilkasutajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

d)

aeronavigatsiooniteenuse osutajate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

e)

tarnijate esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

f)

lennuväljade esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

g)

lennuliikluse korraldamise sektori töötajate esindusorganisatsioonide esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil;

h)

asjaomaste teadusasutuste või asjaomaste teadusringkondade esindaja, kelle nimetab nende esindusorganisatsioon Euroopa tasandil.

2.   Haldusnõukogu juhatajaks on ühenduse esindaja.

Artikkel 4

Hääletamine haldusnõukogus

1.   Hääleõigus on artikli 3 lõike 1 punktides a ja c osutatud esindajatel.

2.   Ühisettevõtte iga liikme häälte arv on võrdeline tema poolt antava osaga ühisettevõtte kapitali. Olenemata käesoleva lõike esimesest lausest on siiski nii ühendusel kui Eurocontrolil mõlemal mitte vähem kui 25 % häälte koguarvust ning artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud õhuruumi kasutajate esindajal on vähemalt 10 % häälte koguarvust.

3.   Haldusnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

4.   Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks ühenduse esindaja hääl.

5.   Kõik otsused, mis käsitlevad uute liikmete liitumist (artikli 1 lõike 2 tähenduses), tegevdirektori nimetamist, käesoleva põhikirja muudatusettepanekuid, komisjonile esitatavaid ettepanekuid ühisettevõtte tegevusaja kohta, ühisettevõtte tegevuse lõpetamist ja artikli 23 alusel tehtavad otsused peavad saama haldusnõukogus ühenduse esindajalt poolthääle.

6.   ATM üldkava ning selle muudatuste vastuvõtmist käsitlevad otsused peavad saama asutajaliikmete poolthääle. Olenemata lõikest 1 ei saa nimetatud otsuseid teha, kui artikli 3 lõike 1 punktides c, d, f, ja g nimetatud esindajad hääletavad ühehäälselt vastu.

Artikkel 5

Haldusnõukogu kohustused

1.   Haldusnõukogu kohustuseks on eelkõige:

a)

võtta vastu käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud nõukogu poolt kinnitatud ATM üldkava ning kiita heaks ettepanekud selle muutmiseks;

b)

anda suunised ja teha vajalikud otsused projekti SESAR arendusetapi elluviimiseks ning teostada üldkontrolli projekti rakendamise üle;

c)

kiita heaks artikli 16 lõikes 1 osutatud ühisettevõtte tööprogramm ning iga-aastane tööprogramm, samuti aastaeelarve koos ametikohtade loeteluga;

d)

anda luba läbirääkimisteks ning otsustada uute liikmete ühinemise ning sellega seotud artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingute üle;

e)

kontrollida liikmete ja ühisettevõtte vahel sõlmitud lepingute täitmist;

f)

nimetada ametisse ja vabastada ametist tegevdirektor ja kiita heaks organisatsiooniline struktuur;

g)

võtta vastu otsused liikmete poolt osamaksude maksmise suuruse ja korra ning mitterahaliste sissemaksete hindamise kohta;

h)

võtta vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

i)

kiita heaks iga-aastane raamatupidamisaruanne ja bilanss;

j)

võtta vastu artikli 16 lõikes 2 osutatud aastaaruanne projekti SESAR arendusetapi edenemise ning finantsolukorra kohta;

k)

teha otsused komisjonile esitatavate ühisettevõtte tegevuse jätkamist või lõpetamist käsitlevate ettepanekute kohta;

l)

kehtestada ühisettevõtte omanduses olevate materiaalsete ja mittemateriaalsete varade kasutamisõiguse ning selliste varade üleandmise kord;

m)

määrata kindlaks ATM üldkava elluviimiseks vajalikud eeskirjad ja alltöövõtumenetlused, sealhulgas erimenetlus huvide konflikti korral;

n)

otsustada vastavalt artiklile 24 komisjonile esitatavate põhikirja muutmise ettepanekute üle;

o)

muude volituste teostamine ja ülesannete täitmine, sealhulgas allorganite asutamine, kui need on projekti SESAR arendusetapi jaoks vajalikud;

p)

võtta vastu artikli 8 rakenduseeskirjad.

2.   Haldusnõukogu võtab vastu töökorra oma menetluste sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks, eelkõige liikmelisuse olulise laienemise korral. Nimetatud kord sisaldab samuti järgmisi sätteid:

a)

haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt neli korda aastas. Erakorralisi koosolekuid võib kokku kutsuda kas ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel, kes esindavad vähemalt 30 % häältest, või ühenduse või tegevdirektori taotlusel;

b)

koosolekud toimuvad üldjuhul ühisettevõtte asukohas;

c)

kui konkreetsetel juhtudel ei otsustata teisiti, võtab koosolekutest osa tegevdirektor;

d)

erimenetlused huvide konflikti määratlemiseks ja vältimiseks.

Artikkel 6

Huvide konflikti vältimine

1.   Ühisettevõtte või haldusnõukogu liikmed ja töötajad ei tohi osaleda avalike pakkumismenetluste ettevalmistamisel, hindamisel või lepingute sõlmimisel, kui nende omandis on ettevõtjaid, kes on avalike pakkumismenetluste potentsiaalsed kandidaadid või kui neil on selliste ettevõtjatega osalusleping või kui nad esindavad selliseid ettevõtjaid.

2.   Ühisettevõtte liikmetel ja haldusnõukogu liikmetel ei tohi olla otseseid, kaudseid, isiklikke või äriühingu huvisid haldusnõukogu otsuste tegemisel päevakorra mis tahes küsimusega seonduvalt. Nimetatud nõue kehtib samuti töötajate suhtes seoses neile antud ülesannete täitmisega.

3.   Haldusnõukogu võib lõikes 2 nimetatud keelule tuginedes otsustada eemaldada liikmed, osalejad või töötajad otsuste langetamisest või ülesannete täitmisest, mille puhul on tõenäoline huvide konflikti ilmnemine. Neil ei ole juurdepääsu teabele seoses valdkondadega, mis võivad tõenäoliselt osutuda huvide konflikti põhjustajaks.

Artikkel 7

Tegevdirektor

1.   Tegevdirektor on ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastutav tegevjuht ning selle seaduslik esindaja.

2.   Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vähemalt kolme kandidaadi hulgast.

3.   Tegevdirektor täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

4.   Tegevdirektor juhib projekti SESAR ellurakendamist haldusnõukogu määratletud suuniste raames ning on vastutav haldusnõukogu ees. Ta esitab haldusnõukogule kogu teabe, mida see oma ülesannete täitmiseks vajab.

5.   Eelkõige on tegevdirektoril järgmised ülesanded:

a)

ühisettevõtte töötajate, sh artikli 8 lõikes 4 osutatud töötajate töölevõtmine, juhtimine ja kontrollimine;

b)

ühisettevõtte tegevuse korraldamine, juhtimine ja kontrollimine;

c)

haldusnõukogule organisatsioonilise struktuuri kohta ettepanekute esitamine;

d)

ühisettevõtte üldise ja iga-aastase tööprogrammi, sealhulgas programmi eeldatavate kulude koostamine ja korrapärane ajakohastamine ning nende esitamine haldusnõukogule;

e)

iga-aastase eelarveprojekti, sealhulgas ametikohtade loetelu koostamine vastavalt finantseeskirjadele ning nende esitamine haldusnõukogule;

f)

ühisettevõtte lepingute ja kokkulepetega võetud kohustuste täitmise tagamine;

g)

ühisettevõtte tegevuse sõltumatuse ja mis tahes huvide konflikti vältimise tagamine;

h)

projekti SESAR iga-aastase eduaruande ja finantsaruande ning muude haldusnõukogu poolt nõutavate aruannete koostamine ning esitamine haldusnõukogule;

i)

raamatupidamise aastaaruande ja bilansi esitamine haldusnõukogule;

j)

kõikide projektis SESAR muudatuste tegemist nõudvate ettepanekute esitamine haldusnõukogule.

Artikkel 8

Ühisettevõtte töötajad

1.   Töötajate koosseis määratakse kindlaks aastaeelarves sätestatud ametikohtade loeteluga.

2.   Ühisettevõtte töötajatega sõlmitakse tähtajaline leping, mis tugineb Euroopa Ühenduste teenistujate suhtes kohaldatavatele töötingimustele.

3.   Kõik personalikulud kannab ühisettevõte.

4.   Ühisettevõtte igal liikmel on õigus teha tegevdirektorile ettepanek töötajate lähetamiseks ühisettevõttesse vastavalt asjaomases lepingus sätestatud tingimustele.

Ühisettevõttesse lähetatud töötajad lisatakse ametikohtade loetelusse ning nad peavad tegutsema sõltumatult ja tegevdirektori järelevalve all.

Artikkel 9

Kokkulepped

1.   Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 määratletud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõte sõlmida oma liikmetega erikokkulepped.

2.   Eurocontroli roll ja panus määratletakse ühisettevõtte ja Eurocontroli vahelises kokkuleppes. Nimetatud kokkuleppes:

a)

kehtestatakse üksikasjalik kord määratlemisetapi tulemuste ühisettevõttele ülekandmiseks ning kasutamiseks;

b)

sätestatakse Eurocontroli ülesanded ja kohustused ATM üldkava elluviimisel ühisettevõtte järelevalve all, näiteks:

i)

teadus-, arendus- ja valideerimistegevuse korraldamine vastavalt ühisettevõtte tööprogrammile;

ii)

Europoli vastutuses oleva tulevase süsteemi ühise arendamise kooskõlastamine;

iii)

ettepanekute tegemine pärast käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 osutatud sidusrühmadega konsulteerimist ATM üldkava võimalikeks muudatusteks;

iv)

konvergentsiindikaatorite ajakohastamine (üleeuroopaline konvergentsi- ja elluviimiskava, kohalik konvergentsi- ja elluviimiskava);

v)

side Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga.

3.   Kõik kokkulepped liikmetega sisaldavad asjaomaseid sätteid, mis aitavad vältida liikmete huvide võimalikke konflikte kõnealuste kokkulepete kohaste ülesannete täitmisel.

4.   Ühisettevõtte liikmete esindajad ei osale ühisettevõtte aruteludel, kus käsitletakse läbirääkimisi neid puudutavate lõikes 1 osutatud kokkulepete sõlmimise kohta ning neil ei ole juurdepääsu kõnealuste arutelude dokumentidele.

Artikkel 10

Välislepingud

1.   Olenemata artikli 9 sätetest võib ühisettevõte sõlmida teenuste osutamise ja varustamislepinguid ettevõtete või ettevõtete konsortsiumidega, eelkõige käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 nimetatud ülesannete täitmiseks.

2.   Ühisettevõte tagab, et lõikes 1 osutatud lepingutes oleks sätestatud komisjoni õigus viia ühisettevõte nimel läbi kontrollitoiminguid veendumaks, et ühenduse finantshuvid on kaitstud.

3.   Lõikes 1 osutatud lepingud hõlmavad kõiki artiklis 18 osutatud asjaomaseid sätteid intellektuaalse omandi kaitse kohta ning asjaomaseid karistusklausleid. Huvide konflikti vältimiseks ei või liikmed, sealhulgas ka artikli 8 lõike 4 kohaselt lähetatud töötajad, kes on seotud pakkumismenetluse alusel teostatavate tööde määratlemisega, nimetatud töös osaleda.

Artikkel 11

Töörühmad

1.   Käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõte moodustada piiratud arvu töörühmi sellisteks töödeks, mida mujal veel ei tehta. Need töörühmad tuginevad erialasele oskusteabele ning nende töö toimub läbipaistvuse põhimõttel.

2.   Töörühmade töös osalevad eksperdid ei kuulu ühisettevõtte töötajate hulka.

3.   Töörühma juhataja on ühisettevõtte esindaja.

Artikkel 12

Finantssätted

1.   Ühisettevõtte tulud pärinevad käesoleva määruse artiklis 4 määratletud allikatest.

2.   Ühisettevõtte tegevuse käivitamiseks tasuvad asutajaliikmed vähemalt 10 miljoni euro suuruse esimese osamakse ühe aasta jooksul alates ühisettevõtte asutamisest.

3.   Artikli 1 lõike 2 teises taandes osutatud liikmed kohustuvad sisse maksma esimese osamakse suuruses vähemalt 10 miljonit eurot ühe aasta jooksul alates nende ühisettevõttega ühinemise taotluse heakskiitmisest. Liikmete jaoks, kes on märkinud ühisettevõtte aktsiaid 12 kuu jooksul pärast selle asutamist, vähendatakse seda summat 5 miljoni euroni.

Nimetatud summat vähendatakse 250 000 euroni selliste üksi või ühiselt aktsiaid märkivate ettevõtete puhul, mida võib käsitada väikeste või keskmise suurusega ettevõtetena komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta) (1) tähenduses, sõltumata nende ettevõtete liitumise hetkest. Uutele liikmetele võib anda võimaluse maksta esimene osamakse mitmes osas nende artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingutes kokku lepitud ja kehtestatud ajavahemikul.

4.   Haldusnõukogu otsustab, kui suure osa kapitalist iga liige tema poolt märgitud osaga võrdeliselt sisse maksma peab ning määrab kindlaks ajavahemiku, mille jooksul liikmed peavad oma osamakse tegema.

5.   Osamakse võib olla mitterahaline, välja arvatud lõikes 2 osutatud osamakse. Selliste osamaksete puhul hinnatakse nende väärtust ning kasulikkust ühisettevõtte kohustuste täitmiseks ning need täpsustatakse artikli 1 lõikes 3 osutatud lepingutes.

6.   Ühisettevõtte liige, kes ettenähtud tähtaja jooksul ei ole täitnud oma mitterahalise osamaksega seotud kohustusi või teinud ettenähtud ajaks sissemakset kapitali, kaotab alates kõnealusest tähtajast hääleõiguse haldusnõukogus kuueks kuuks või kuni kohustuste täitmiseni. Selle kuue kuu pikkuse ajavahemiku möödudes lõpetatakse võlgnevuse püsimisel tema liikmelisus.

Artikkel 13

Tulud

1.   Ühisettevõtte kõik tulud kasutatakse käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 määratletud ülesannete täitmiseks. Ilma et see piiraks artikli 25 kohaldamist ei tehta ühisettevõtte liikmetele väljamakseid kulusid ületavatest tuludest.

2.   Olenemata ühenduse osamaksete suhtes kohaldatavatest sätetest, käsitletakse liikmete osamaksetest saadavaid intresse ühisettevõtte varana.

Artikkel 14

Finantseeskirjad

1.   Ühisettevõtte finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu.

2.   Finantseeskirjade eesmärk on tagada ühisettevõtte veatu ja säästlik finantsjuhtimine.

3.   Finantseeskirjades tuleb üldjoontes järgida komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (2) põhimõtteid ning eeskirjad peavad eelkõige sisaldama peamisi norme, mis käsitlevad:

a)

projekti SESAR kulukalkulatsioonide ja aastaeelarve esitamist ja struktuuri;

b)

eelarve täitmist ja sisefinantskontrolli;

c)

ühisettevõtte liikmete osamaksete tasumise viisi;

d)

raamatupidamisdokumentide ja vararegistri koostamist ja esitamist ning aastabilansi koostamist ja esitamist;

e)

pakkumismenetlust, mis põhineb ühisettevõtte liikmete riikide vahelisel mittediskrimineerimisel ja projekti seotusel ühendusega, ning ühisettevõtte nimel lepingute sõlmimise ja tellimuste esitamise korda ja tingimusi.

4.   Üksikasjalikud rakendussätted, mis võimaldavad komisjonil tagada kõikide tema Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 274 kohaste kohustuste täitmise, nähakse ette ühisettevõtte ja komisjoni vahelise lepinguga.

Artikkel 15

Eelarve täitmine ja kontroll

1.   Eelarveaasta vastab kalendriaastale.

2.   Iga aasta 31. märtsiks edastab tegevdirektor liikmetele haldusnõukogu poolt heaks kiidetud projekti SESAR kulukalkulatsioonid.

Projekti kulukalkulatsioonid sisaldavad kahe järgmise aasta kuluprognoose. Nimetatud prognoosist lähtuvalt koostatakse kahest aastast esimese osas tulude ja kulude kalkulatsioon (esialgne eelarveprojekt), mille üksikasjalikkus vastab iga liikme sisemise eelarvemenetluse nõuetele seoses ühisettevõttele tehtavate rahaliste osamaksudega. Tegevdirektor esitab liikmetele kogu selleks vajaliku täiendava teabe.

3.   Liikmed edastavad viivitamata tegevdirektorile oma märkused projekti SESAR kulukalkulatsioonide, eelkõige järgmise aasta tulu- ja kulukalkulatsioonide kohta.

4.   Projekti SESAR heakskiidetud kulukalkulatsioonidest lähtudes ning liikmete märkusi arvesse võttes koostab tegevdirektor järgmise aasta eelarve projekti ja esitab selle hiljemalt 30. septembriks haldusnõukogule vastuvõtmiseks.

5.   Kahe kuu jooksul alates iga majandusaasta lõpust esitab tegevdirektor eelmise aasta raamatupidamise aastaaruande ja bilansi Euroopa Kontrollikojale. Kontrollikoda teeb audiitorkontrolli dokumentide põhjal ja kohapeal.

6.   Tegevdirektor esitab raamatupidamise aastaaruande ja bilansi koos kontrollikoja aruandega haldusnõukogule 75 % häälteenamusega heakskiitmiseks. Tegevdirektoril on õigus ning haldusnõukogu nõudmisel ka kohustus aruande kohta selgitusi anda.

7.   Kontrollikoda edastab oma aruande ühisettevõtte liikmetele.

Artikkel 16

Tööprogramm ja aruanded

1.   Ühisettevõte koostab oma tööprogrammi usaldusväärse juhtimise ja aruandluse põhimõtete alusel, sätestades selged lõpp- ja vaheeesmärgid. Nendeks on:

a)

36kuuliseks ajavahemikuks jaotatud üldine tööprogramm;

b)

igaks aastaks kehtestatud tööprogrammid, mis hõlmavad ühisettevõtte tegevust, ajakava ning kulusid kõnealusel ajavahemikul.

2.   Aastaaruandes antakse ülevaade projekti SESAR edenemisest, eelkõige projekti ajakava, kulude ja tulemustega seonduvalt.

Artikkel 17

Ühenduse finantshuvide kaitse

1.   Komisjonil on õigus tõhusa kontrolli läbiviimise abil veenduda, et ühenduse finantshuvid on kaitstud. Kui komisjon tuvastab rikkumisi, on tal õigus vähendada kõiki edasisi ühisettevõttele tehtavaid väljamakseid või peatada need täielikult.

2.   Lõike 1 kohaselt vähendatud või peatatud summa võrdub komisjoni poolt tegelikult tuvastatud rikkumistega seotud summaga.

Artikkel 18

Omandiõigus

Vastavalt ühisettevõtte sõlmitud ja artikli 1 lõikes 3 ja artiklis 9 osutatud lepingutele on ühisettevõte kõigi tema poolt projekti SESAR arendusetapiks loodud või talle ülekantud materiaalse ja immateriaalse põhivara omanik. Ühisettevõte võib anda projekti töö tulemusel saadud teadmiste kasutusõigusi eelkõige oma liikmetele ja ka Euroopa Liidu ja/või Eurocontroli liikmesriikidele nende tarbeks ja mittekaubanduslikel eesmärkidel.

Artikkel 19

Läbipaistvus ja dokumendihaldus

Haldusnõukogu võtab vastu dokumentide käsitlemise eeskirjad, mis ühitavad julgeoleku, ärisaladuse ja üldsusele kättesaadavusega seotud nõudeid. Vajadusel võetakse nende eeskirjade puhul arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1049/2001 (3) sätestatud põhimõtteid ja piire.

Artikkel 20

Pettusevastased meetmed

1.   Pettuse, korruptsiooni ja muude ebaseaduslike toimingute vastu võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (4)

2.   Ühisettevõte ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduse Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (5) ja võtab viivitamatult vastu asjaomased sätted, mida kohaldatakse ühisettevõtte kõikidele töötajatele.

3.   Kontrollikojal ja OLAFil on vajadusel õigus viia ühisettevõtte rahaliste vahendite kasutajate ning nende rahaliste vahendite eraldamise eest vastutavate isikute juures läbi kontrollitoiminguid.

Artikkel 21

Vastutus

1.   Ühisettevõte kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

2.   Ühisettevõtte lepingulist vastutust reguleerivad asjaomase lepingu sätted ning selle lepingu suhtes kohaldatav õigus.

3.   Ühisettevõtte väljamakseid lõikes 2 nimetatud vastutuse katteks ning sellega seotud kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte kuludena.

4.   Tegevdirektor teeb haldusnõukogule ettepaneku vajaliku kindlustuse kohta ning ühisettevõte sõlmib haldusnõukogu poolt määratud kindlustuse lepingu.

Artikkel 22

Konfidentsiaalsus

Ühisettevõte tagab tundliku teabe kaitse, mille loata avalikustamine võiks kahjustada lepinguosaliste huve. Ühisettevõtte suhtes kohaldatakse minimaalseid julgeoleku põhimõtteid ja eeskirju, mis on määratletud nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad). (6)

Artikkel 23

Ühisettevõtte materiaalse ja immateriaalse vara üleandmine

Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud ajavahemiku lõppedes lepib ühisettevõtte kogu või osa materiaalse ja immateriaalse vara teisele asutusele üleandmise osas kokku haldusnõukogu.

Artikkel 24

Põhikirja muutmine

1.   Ühisettevõtte iga liige võib haldusnõukogule esitada käesoleva põhikirja muudatusettepanekuid.

2.   Kui haldusnõukogu need ettepanekud 75 % häälteenamusega ning vastavalt põhikirja artikli 4 lõikele 5 heaks kiidab, teeb komisjon nõukogule ettepaneku vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 4.

Artikkel 25

Ühisettevõtte tegevuse lõpetamine

Ühisettevõtte tegevuse lõpetamiseks määrab haldusnõukogu ühe või mitu likvideerijat, kes tegutsevad vastavalt haldusnõukogu otsustele.

Artikkel 26

Kohaldatav õigus

Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte asukohariigi õigust.


(1)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(3)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(4)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(5)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(6)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/952/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 18).