27.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 59/34

(1)

30. novembril 2000 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (3) lõplikud tasakaalustavad tollimaksud teatava Indiast, Malaisiast ja Taist (edaspidi “asjaomased riigid”) pärineva polüetüleentereftalaadi (edaspidi “PET”) impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid tasakaalustavate meetmete uurimisel, mis algatati algmääruse artikli 10 kohaselt. Samal ajal kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (4) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud samadest riikidest pärit sama toote impordi suhtes. Kehtestatud meetmed põhinesid dumpinguvastasel uurimisel, mis algatati määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohaselt.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2604/2000 muudatused tehti kas meetmete läbivaatamise uurimise põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigetele 3 ja 4 või heakskiidetud hinnakohustiste põhjal vastavalt nimetatud määruse artikli 8 lõikele 1.

(3)

Lisaks sellele kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1467/2004 (5) dumpinguvastased tollimaksud Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiinast”) pärit teatava PETi impordi suhtes ning lõpetas menetluse Pakistanist pärit PETi impordi suhtes.

(4)

11. oktoobril 2005 muutis nõukogu Indiast pärit PETi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustavate meetmete taset. (6) Muudatused tehti kiirendatud korras läbivaatamise põhjal vastavalt algmääruse artiklile 20.

(5)

Pärast eelseisva aegumise teadaande avaldamist sai komisjon 30. augustil 2005 taotluse läbi vaadata kehtivad meetmed vastavalt algmääruse artiklile 18 (edaspidi “aegumise läbivaatamine”).

(6)

Taotluse esitas 30. augustil 2005 Euroopa plastitootjate liidu PlasticsEurope polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi “taotluse esitaja”) ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 90 % ühenduse polüetüleentereftalaadi kogutoodangust.

(7)

Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(8)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et algmääruse artikli 18 lõike 2 kohase läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali, ning algatas läbivaatamised 1. detsembril 2005. (7)

(9)

Tuleb märkida, et enne aegumise läbivaatamise algatamist ja kooskõlas algmääruse artikli 22 lõikega 1 ja artikli 10 lõikega 9 teatas komisjon India valitsusele, et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud läbivaatamistaotluse, ning kutsus India valitsust konsultatsioonidele eesmärgiga tuua kaebuse sisu asjus olukorda selgust ja jõuda vastastikuse lahenduseni. Komisjon ei saanud India valitsuselt oma konsultatsioonipakkumisele mingit vastust.

(10)

1. detsembril 2005 alustas komisjon samuti Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit PETi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamist (8) vastavalt määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2. Samal ajal algatati määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohane osaline vahepealne läbivaatamine ka Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit samasuguse toote impordi suhtes. (8)

(11)

Uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjutrendide uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid, eksportiva riigi esindajaid, importijaid, ühenduse tootjaid, kasutajaid ja taotlejat ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

(13)

Võttes arvesse India eksportivate tootjate ning ühenduse tootjate ja läbivaatamistaotluses nimetatud importijate ilmset suurt arvu, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 27 asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 27 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Pärast esitatud teabe uurimist ning arvestades nende India tootjate väikest arvu, kes andsid märku oma valmisolekust koostööd teha, otsustati, et väljavõttelise uuringu tegemine ei ole kõnealuse riigi eksportivate tootjate puhul vajalik.

(15)

Pärast ühenduse tootjate ja importijate esitatud teabe kontrollimist ning võttes arvesse vastuste suhteliselt väikest arvu, leiti, et väljavõtteline uuring ei oleks ühegi nimetatud kategooria puhul õigustatud.

(16)

Küsimustikud saadeti seega kõigile teadaolevatele asjaomase riigi eksportivatele tootjatele ning importijatele, tarnijatele, ühenduse tootjatele ja kasutajatele.

(17)

Vastused küsimustikule saadi kolmelt India tootjalt, 12 ühenduse tootjalt, ühelt importijalt, ühelt tarnijalt ning kümnelt töötlejalt/kasutajalt.

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse.

(19)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, s.o asjaomasest riigist pärit PET, mille viskoossus on vähemalt 78 ml/g vastavalt ISO standardile 1628-5. Praeguse klassifikatsiooni kohaselt kuulub see CN-koodi 3907 60 20 alla.

(20)

Samamoodi kui esialgses uurimises, leiti ka nüüd, et vaatlusalusel tootel – PETil, mida toodetakse asjaomases riigis ja müüakse sealsel siseturul – ning PETil, mida toodavad ja müüvad ühenduse tootjad, on ühesugused füüsikalised ja keemilised omadused ning kasutusviisid. Sellepärast otsustati, et kõik PETi liigid, mille viskoossus on vähemalt 78 ml/g, on samasugused algmääruse artikli 1 lõike 5 tähenduses.

(21)

Läbivaatamistaotluses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmisi kavasid, mis väidetavalt hõlmavad subsiidiumide andmist.

a)

imporditollimaksude hüvituskavad (Duty Entitlement Passbook Scheme – DEPBS)

b)

tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme – ITES)

c)

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme – EPCGS)

d)

eksportkauba tootmise eritsoonid (Export Processing Zones – EPZ)/erimajandustsoonid (Special Economic Zones – SEZ)/ekspordisuunitlusega üksused (Export Oriented Units – EOU)

e)

eellubade kava (Advance Licence Scheme – ALS)

f)

ekspordikrediidi kava (Export Credit Scheme – ECS).

g)

Gujarati müügimaksuvabastuse kava (Gujarat Sales Tax Incentive Scheme – GSTIS)

h)

Gujarati elektrimaksust vabastamise kava (Gujarat Electricity Duty Exemption Scheme – GEDES)

i)

Lääne-Bengali sooduskavad (West Bengal Incentive Scheme – WBIS)

j)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem (Package Scheme of Incentives (PSI) of the Government of Maharashtra)

(22)

Punktides a) ja c)–e) nimetatud kavad põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (1992. aasta, nr 22), mis jõustus 7. augustil 1992 (“väliskaubandusseadus”). Väliskaubandusseadus lubab India valitsusel anda välja teadaandeid ekspordi- ja impordipoliitika kohta. Need on kokku võetud “Ekspordi- ja impordipoliitika” dokumentides (alates 1. septembrist 2004 pealkirja all “Väliskaubanduspoliitika”), mida kaubandusministeerium annab välja iga viie aasta tagant ja ajakohastab regulaarselt. Käesoleva juhtumi uurimisperioodi jaoks on oluline üks ekspordi- ja impordipoliitika dokument, s.o viie aasta tegevuskava ajavahemikuks 1. septembrist 2004 kuni 31. märtsini 2009 (EXIM-poliitika 2004–2009). Lisaks kirjeldab India valitsus EXIM-poliitikat 2004–2009 dokumendis “Menetlusjuhend – 1. september 2004 kuni 31. märts 2009, I köide” (edaspidi “HOP I 2004–2009”). Menetlusjuhendit (HOP) ajakohastatakse regulaarselt.

(23)

Kava b) põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(24)

Kava f) põhineb 1949. aasta panganduse reguleerimise seaduse jagudel 21 ja 35A, mis lubavad India reservpangal (“RBI”) juhtida kommertspanku ekspordi krediteerimise valdkonnas.

(25)

Kava g) põhineb Gujarati tööstussoodustuste poliitikal ja seda haldab Gujarati valitsus; kava h) põhineb 1958. aasta Mumbai elektrimaksu seadusel.

(26)

Kava j) haldab Maharashtra osariik ja see põhineb Maharashtra osariigi valitsuse tööstuse, energeetika ja tööhõiveministeeriumi määrustel.

(27)

Kava i) on sätestatud Lääne-Bengali osariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 588-CI/H (WBIS 1999), mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I (WBIS 2004).

(28)

Pärast väidetud subsideerimise järelduste avalikustamist kinnitas India valitsus mitmete probleemide olemasolu seoses kavade tasakaalustatavuse ja subsiidiumisummade arvutamisega. Samuti kinnitas ta väiteid, et subsideerimise jätkumine käesoleval juhul ei ole tõenäoline. Siinkohal tuleb märkida, et need esitised ei sisalda uusi argumente, mis muudaksid käesolevas määruses sätestatud järeldusi.

(29)

DEPBSi detailne kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 4.3 ja HOP I 2004–2009 punktides 4.3 kuni 4.4.

(30)

Leiti, et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud DEPBSi raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(31)

Leiti, et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud ITESi raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(32)

EPCGSi detailne kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 5 ja HOP I 2004–2009 peatükis 5.

(33)

Selle kava raames saavad toetust taotleda vastavad toetavate tootjate ja teenusepakkujatega seotud tootjad-eksportijad ja müüjad-eksportijad.

(34)

Ekspordikohustuse tingimusel on äriühingul lubatud importida kapitalikaupu (uusi ja alates 2003. aasta aprillist kuni 10 aastat vanu kasutatud kapitalikaupu) tollimaksu vähendatud või nullmääraga. Selleks annab India valitsus taotluse esitamisel ja lõivu tasumisel välja EPCG-litsentsi. Ekspordikohustuse täitmiseks peab imporditud kapitalikaupu kasutama teatava perioodi jooksul teatava hulga eksporttoodete tootmiseks.

(35)

EPCG-litsentsi omanik võib kapitalikaupu hankida ka oma riigist. Sellisel juhul võib omamaine kapitalikaupade tootja ära kasutada selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalike komponentide tollimaksuvaba importi. Samuti võib kodumaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel EPCG-litsentsi omanikule.

(36)

EPCG-kava raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Tollimaksu vähendamine on India valitsuse finantstoetus, kuna see vähendab India valitsuse tollisissetulekut. Lisaks on tollimaksu vähendamine kasuks eksportijale, kuna importimisel säästetud tollimaksud parandavad tema likviidsust.

(37)

Peale selle sõltub EPCGS juriidiliselt ekspordijõudlusest, kuna litsentside saamiseks tuleb võtta ekspordikohustus. Seepärast loetakse seda algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks.

(38)

Järelikult ei saa seda kava lugeda lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Kapitalikaubad ei kuulu selliste lubatud süsteemide kohaldamisalasse, nagu on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, kuna neid ei tarbita eksporditavate toodete tootmiseks.

(39)

Ükski koostööd tegev eksportija ei soetanud uurimisperioodil kapitalikaupu. Siiski sai üks äriühing jätkuvalt tulumaksuvabastusi enne uurimisperioodi ostetud kapitalikaupadelt esialgses uurimises kindlaksmääratud summa ulatuses. Uurimisperioodil saadud subsiidiumisumma arvutati vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 imporditud kapitalikaupadelt tasumata tollimaksu alusel, mis jagati ajavahemikule, mis vastab eksportiva tootja nende kaupade tegelikule amortisatsiooniajale. Vastavalt kehtestatud tavadele on uurimisperioodi kohta selliselt arvutatud summale lisatud selle perioodi intress, et kajastada soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Skeemist kasu saanud äriühingu subsiidium oli 0,38 %.

(40)

Kava üksikasjad on sätestatud India reservpanga (RBI) üldistes ringkirjades IECD nr 5/04.02.01/2002-03 (ekspordikrediit välisvaluutas) ja IECD nr 10/04.02.01/2003-04 (ekspordikrediit ruupiates), mis on adresseeritud kõikidele India kommertspankadele.

(41)

Selle kava raames saavad toetusi taotleda tootvad eksportijad ning vahendavad eksportijad. ECSi raames sai kasu üks uurimises koostööd tegev äriühing.

(42)

Selle kava raames sätestab RBI ekspordikrediidi suhtes kohaldatava intressimäära kohustusliku maksimaalse ülempiiri India ruupiates või välisvaluutas, mida kommertspangad võivad eksportijalt võtta, et teha krediit eksportijatele kättesaadavaks rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste intressimääradega. ECS koosneb kahest allkavast, lähetamiseelse ekspordikrediidi kavast (“pakkimislaen”), mis hõlmab eksportijale ostu, töötlemise, tootmise, pakendamise ja/või ekspordieelse veo rahastamiseks antud laenu, ja lähetamisjärgse ekspordikrediidi kavast, milles nähakse ette käibekapitalilaenud ekspordiga seotud debitoorse võlgnevuse rahastamiseks. Ka suunab RBI pankasid andma teatava osa laenude kogusummast ekspordi rahastamiseks.

(43)

RBI koondringkirjade tulemusel võivad eksportijad saada ekspordilaene soodsa intressimääraga, võrreldes tavapäraste kommertslaenude (sularahalaenud) intressimääradega, mille suuruse määrab selgelt turu olukord.

(44)

Kõigepealt saab ECSi krediidi soodusintressimääraga, mis on sätestatud RBI koondringkirjades, vähendada eksportija intressikulusid, võrreldes nende laenukuludega, mida kujundavad turutingimused, ning anda algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses eksportijale soodustusi. Jõuti järeldusele, et kasu said ainult need koostööd tegevad eksportijad, kelle puhul leiti selliseid intressimäärade erinevusi. Erinevusi RBI koondringkirjade raames antud laenude ja kommertspankade “sularahalaenude” intressimäärade vahel ei saa seletada ainult kommertspankade turukäitumisega.

(45)

Teiseks ja hoolimata sellest, et ECSi sooduslaene annavad kommertspangad, on see soodustus valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti iv tähenduses. RBI on avalik-õiguslik asutus ning kuulub algmääruse artikli 1 lõikes 3 “valitsuse” definitsiooni alla. Ta on sajaprotsendiliselt riiklikus alluvuses ning täidab riikliku poliitika (rahanduspoliitika) eesmärke ning RBI juhtkonna nimetab ametisse India valitsus. RBI annab korraldusi eraasutustele, sest kommertspangad on seotud teatud tingimustega, sealhulgas ekspordilaenude intressi ülemmääradega, mis on kohustuslikuks tehtud RBI koondringkirjades ning RBI ettekirjutustega selle kohta, et kommertspangad peavad suunama teatava summa kogulaenudest ekspordi finantseerimiseks. See ettekirjutus kohustab kommertspankasid täitma neid ülesandeid, mis on nimetatud algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis i – käesoleval juhul on tegemist laenudega ekspordi soodusfinantseerimise näol. Selline otsene rahaline ülekanne laenu kujul teatavatel tingimustel kuuluks tavatingimustes valitsuse pädevusse ja siinkirjeldatud menetlus ei erine palju valitsuste tavalistest menetlustest, mis on kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktiga iv. Seda subsiidiumi peetakse konkreetseks ja tasakaalustatavaks, sest soodusintressimäärad on seotud eksporditehingute finantseerimisega ning sõltuvad seetõttu eksporditegevusest nagu on nimetatud algmääruse artikli 3 lõike 4 punktis a.

(46)

Subsiidiumisumma arvutati uurimisperioodi jooksul kasutatud ekspordilaenult makstud intressi ning selle intressimäära erinevuse põhjal, mida ettevõte oleks maksnud tavalise kommertslaenu puhul. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud ekspordikäibele uurimisperioodi vältel (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. ECS-kava raames kasu saanud äriühingu subsiidium oli 0,1 %.

(47)

Leiti et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud SEZSi raames tasakaalustatavaid soodustusi. Siiski oli kahel India äriühingul EOU staatus ja nad said uurimisperioodil tasakaalustatavaid soodustusi. Järgnevalt esitatud kirjeldus ja hinnang on seega antud vaid EOUSi kohta.

(48)

EOU-kava detailne kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 peatükis 6 ja dokumendis HOP I 2004–2009.

(49)

Kõiki äriühinguid, kes põhimõtteliselt tegelevad kogu toodangu või teenuste ekspordiga, välja arvatud puhtal kujul turustavaid äriühinguid, võib asutada EOU-kava kohaselt. Siiski peavad tööstussektori ettevõtted ületama minimaalse investeeringute läve põhivarade puhul (10 miljonit India ruupiat), et saada toetust EOU-kava raames.

(50)

Nagu esialgses uurimises juba kindlaks tehti, võivad EOUd asuda ja neid võib asutada igal pool Indias.

(51)

Taotlus EOU staatuse saamiseks peab sisaldama üksikasjalikke andmeid järgmise viie aasta kohta, mis käsitlevad muu hulgas kavandatavaid tootmismahte, ekspordi arvestuslikku väärtust ning impordi- ja kodumaiseid nõudeid. Kui ametiasutused kiidavad ettevõtte taotluse heaks, edastatakse nõusolekuga seotud tingimused ettevõttele. EOU staatus kehtib viis aastat. Lepingut võib pikendada.

(52)

EXIM-poliitikas 2004–2009 sätestatud EOU oluline kohustus on saavutada netotulu välisvaluutas, s.t võrdlusperioodil (viis aastat) peab ekspordi koguväärtus ületama imporditud kaupade koguväärtuse.

(53)

Ekspordisuunitlusega üksustel on õigus järgmistele soodustustele:

(54)

Nende kavade alusel tegutsevad üksused on tolliseaduse paragrahvi 65 kohaselt tolli järelevalve all.

(55)

Nad on seadusega kohustatud pidama arvestust kogu impordi, kõigi imporditud materjalide tarbimise ja kasutamise kohta ning kooskõlas HOP 2004–2009 punktiga 6.11.1 tehtud ekspordi kohta. Need dokumendid tuleb esitada regulaarselt pädevatele asutustele kvartali- ja aastaaruannetena.

(56)

Siiski ei pea (EOU) “seostama iga impordisaadetist ekspordi, teistele üksustele edastamise, kodumaise müügi või valmistoodanguga”, nagu on sätestatud HOP I 2004–2009 punktis 6.11.2.

(57)

Müük kodumaal toimub ja registreeritakse ettevõtte enda kinnituse alusel. EOU ekspordisaadetiste lähetamisprotsessi kontrollib tolli-/aktsiisiametnik, kes töötab pidevalt EOU juures.

(58)

Käesoleval juhul kasutas EOUSi kaks koostööd tegevat eksportijat. Koostööd tegevad eksportijad kasutasid kava selleks, et importida toorainet ja kapitalikaupu imporditollimaksuvabalt, et soetada kaupu kodumaalt aktsiisimaksuta ja saada tagasi müügimaks ning müüa osa oma toodangust kodumaisel turul. Üks eksportiv äriühing kasutas kava ka selleks, et saada osalist tollimaksutagastust kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt. Sellega said nad kõiki soodustusi, mida on kirjeldatud põhjenduse 53 punktides i)–v). Uurimine näitas, et asjaomased eksportijad ei saanud kasu EOUSi tulumaksusoodustustest.

(59)

EOU vabastamine kahte tüüpi imporditollimaksudest (“põhitollimaks” ja “spetsiaalne lisatollimaks”) ning müügimaksu tagastamine on India valitsuse finantstoetus algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Riigi tulu, mis oleks oodatav selle kava puudumisel, jääb saamata, millest EOU saab kasu algmääruse artikli 2 lõike 2 mõistes, kuna muul juhul nõutavate tollimaksude maksmatajätmisega ja müügimaksu tagasi saamisega säästab see oma likviidsust.

(60)

Vabastamine aktsiisimaksust ja selle imporditollimaksu ekvivalendist (“lisatollimaks”) ei põhjusta siiski muidu saadavate tulude saamatajäämist. Aktsiisi- ja lisatollimaksu saab tasumise korral kasutada krediidina edasiste tollimaksukohustuste jaoks (nn CENVAT-mehhanism). Seepärast pole need maksud lõplikud. CENVAT-krediidi abil on lõplik tollimaks ainult lisandväärtusel, mitte sisendmaterjalidel.

(61)

Seega saab algmääruse artikli 2 tähenduses subsiidiumideks pidada vaid põhitollimaksust ja spetsiaalsest lisatollimaksust vabastamist, osalist tollimaksutagastust kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt ning müügimaksu tagastamist. Juriidiliselt sõltuvad need ekspordijõudlusest ning seepärast loetakse neid algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a kohaselt konkreetseks ja tasakaalustatavaks. EOU ekspordi eesmärk, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 punktis 6.1, on conditio sine qua non saada soodustusi.

(62)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon on taganenud oma esialgses uurimises kasutatud põhjendustest tooraine tollimaksuvabastuse hindamise osas ning et ainult ülemääraseid tühistamisi, kui üldse midagi, tuleks tasakaalustada. Vastusena tuleks märkida, et esialgses uurimises hinnati tasakaalustatavat subsiidiumisummat sellest olenemata, kas EOU on algmääruse tähenduses lubatav tollimaksu tagastussüsteem või mitte. (9) Käesoleva läbivaatamise raames uuriti hoolikalt kava tervikuna koos seiresüsteemiga.

(63)

Uurimine näitas, et neid subsiidiume ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks ega asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktides h ja i, II lisas (tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi mõiste ja eeskirjad). Juhul kui müügimaksu tagastamist ja imporditollimaksuvabastust kasutatakse kapitalikaupade hankimiseks, ei vasta nad lubatud tagastamissüsteemide reeglitele, kuna neid kaupu ei tarbita tootmisprotsessis, nagu nõutakse I lisa punktis h (müügimaksu tagastamine) ja i (imporditollimaksu soodustused).

(64)

Lisaks sellele ei ole tõestatud, et India valitsusel on olemas tõhus kontrollisüsteem või -menetlus, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporditud toote tootmisel impordi- ja müügimaksuvabu sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide korral III lisa II osa punkt 2). Olemasoleva kontrollisüsteemi ülesanne on kontrollida kohustust teenida netotulu välisvaluutas mitte impordi tarbimise ja eksportkaupade tootmise suhet.

(65)

EOU-l lubatakse siseturul müüa olulisel hulgal oma toodangut – kuni 50 % aastasest käibest. Seepärast puudub seadusejärgne kohustus kogu saadud toodete koguse eksportimiseks. Lisaks sellele toimuvad need kodumaised tehingud ilma valitsusametnike järelevalve ja kontrollita ning neid kinnitavad vaid ettevõtted ise. Sellest tulenevalt on EOU valdused vähemalt osaliselt India ametkondade kontrolli alt väljas. See suurendab edasiste kontrollivahendite tähtsust, eriti tollimaksuvabade sisendmaterjalide ja saadud eksporttoodete seotuse osas, et süsteemi võiks kvalifitseerida tollimaksu tagastamise kontrollisüsteemina.

(66)

Täiendavate kontrollimehhanismide puhul tuleb meeles pidada, et EOU ei pea de jure seostama iga impordisaadetist vastava tulemuseks oleva tootega. Ainult selliste kontrollide rakendamisel saaksid India ametiasutused piisavalt teavet sisendite lõpliku sihtpunkti kohta, et võimaldada tõhusalt kontrollida, et tolli-/müügimaksusoodustused ei ületaks eksporttoodangu sisendeid. Ettevõtte oma hinnangul põhinevast teabest igakuise maksude tagastamise kohta, mida regulaarselt hindavad India ametiasutused, ei piisa. Lisaks sellele on igakuise maksude tagastamise eesmärk kontrollida aktsiisimakse mitte sisendite sihtpunkti. Ettevõttesisesed süsteemid, mis ei ole seadusega kindlaks määratud, ei ole piisavad, kuna tollimaksude tagastamise kontrollisüsteemi peaks välja töötama ja jõustama valitsus ja seda ei tohiks jätta iga üksiku asjaomase ettevõtte juhtkonna ülesandeks. Sellest tulenevalt kinnitas uurimine, et India ekspordi-impordipoliitikas ei nõuta EOU-lt selgelt sisendmaterjalide ja saadud toote vahelise seose näitamist ning India valitsusel ei ole tõhusat kontrollimehhanismi tegemaks kindlaks, milliseid sisendeid tarvitati eksporttoodangu jaoks ja millistes kogustes.

(67)

Samuti ei viinud India valitsus läbi tegelikult kasutatud sisenditel põhinevaid edasisi uurimisi, kuigi need tuleks tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tavaliselt läbi viia (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3). India valitsus ei esitanud ka tõendeid tõestamaks, et liigmakseid ei ole tehtud.

(68)

Eelnevat arvesse võttes tuleks tagasi lükata äriühingu väide selle kohta, et komisjon on taganenud oma esialgses uurimises kasutatud põhjendusest tooraine tollimaksuvabastuse hindamise osas ning et ainult ülemääraseid tühistamisi, kui üldse midagi, tuleks tasakaalustada.

(69)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide või asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel on tasakaalustatav kasu kogu sissenõudmata jäänud imporditollimaks (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt tagastatud tollimaks ning tagastatud müügimaks uurimisperioodi jooksul.

(70)

EOUSina toimivate eksportijate subsiidiumisummad arvutati uurimisperioodi vältel EOU-le tervikuna imporditud materjalilt saamata jäänud imporditollimaksude (põhitollimaks ja spetsiaalne lisatollimaks), tagastatud müügimaksu ja kodumaistelt naftaettevõtjatelt hangitud kütuselt tagastatud tollimaksu alusel. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a arvestati sellest summast maha subsiidiumi saamiseks kulunud tasud, et saada subsiidiumisumma (lugeja). Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jagati need subsiidiumisummad uurimisperioodi asjakohasele ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium sõltub ekspordijõudlusest ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel viisil saadud subsiidiumimarginaalid olid kahe äriühingu puhul vastavalt 0,9 % ja 5,8 %.

(71)

Kapitalikaubad ei sisaldu füüsiliselt valmiskaupades. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3 arvutatakse uurimisaluste ettevõtete kasu imporditud kapitalikaupadelt maksmata tollimaksu põhjal, jagades selle summa kasutatavate vastavate kapitalikaupade tavalisele amortiseerumisajale uurimisalustes ettevõtetes. Sellise normaalse amortiseerumisaja kindlaksmääramiseks võeti aluseks kahe koostööd tegeva eksportija kasutatud tegelikud amortiseerumisajad, milleks oli 18 aastat. Niiviisi arvutatud summale lisatakse uurimisperioodil lisandunud intress, et summa kajastaks soodustuse väärtuse muutumist aja jooksul ja kogu mainitud kava raames saadud kasu saajale. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõigetele 2 ja 3 on see subsiidiumisumma jaotatud uurimisperioodi vältel tehtud ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Sellisel viisil saadud subsiidiumimarginaalid olid kahe äriühingu puhul vastavalt 1,8 % ja 0,4 %.

(72)

Seega oli kogu EOUSi raames saadud subsiidiumimarginaal asjaomaste äriühingute jaoks vastavalt 2,7 % ja 6,2 %.

(73)

Kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktides 4.1. kuni 4.1.14 ja HOP I 2004–2009 peatükkides 4.1 kuni 4.30.

(74)

ALS koosneb kuuest allkavast, mida on allpool üksikasjalikumalt kirjeldatud. Need allkavad erinevad muu hulgas tingimuste ulatuse poolest. ALSiga seotud soodustusi saavad taotleda toetavate tootjatega seotud tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad tegeliku ekspordi eest ja iga-aastase vajaduse alusel. Lõppeksportijat varustavad tootvad eksportijad saavad taotleda vahetarnete ALSi. Peatööettevõtjad, kelle tarned kuuluvad “ekspordiga samaväärsete toimingute” kategooriatesse, mida on nimetatud EXIM-poliitika 2004–2009 punktis 8.2, näiteks tarned ekspordisuunitlusega üksusele (EOU), saavad taotleda soodustusi ALSi raames ekspordiga samaväärsete toimingute eest. Soodustusi “ekspordiga samaväärsete toimingute” eest saavad taotleda ka tootjate-eksportijate vahetarnijad eelnevate vabastusotsuste ja sisemaiste akreditiivide alusel.

(75)

Eellubasid väljastatakse:

(76)

Tehti kindlaks, et uurimisperioodil sai ainult üks koostööd tegev eksportija vaatlusaluse tootega seotud kolme allkava – i) ALS tegeliku ekspordi puhul, v) eelnevad vabastusotsused ja iv) ALS ekspordiga samaväärsete toimingute puhul – alusel soodustusi. Seepärast ei ole vaja kindlaks määrata ii) iga-aastase vajaduse, iii) vahetarnete ega vi) sisemaiste akreditiivide tasakaalustatavust.

(77)

Kontrollimise eesmärgil nõuavad India võimud, et litsentsiomanik peaks “tõele vastavat ja õiget arvestust importkaupade tarbimise ja kasutamise kohta loa alusel” kindlaks määratud formaadis (HOP I 2004–2009 peatükk 4.30 ja lisa 23), s.t tegelikku tarbimisregistrit (“lisa 23 register”). Alates 2005. aasta maist ei tule lisa 23 säilitada ainult äriühingus, vaid sellele peab alla kirjutama ka vannutatud audiitor ning see tuleb saata India ametivõimudele. Kohustust esitada lisa 23 kohaldatakse lubade suhtes, mis on väljastatud pärast uute eeskirjade jõustumist 2005. aasta mais. Kuna uurimise ajal ei esitatud ühtegi nende lubadega seotud aruannet, ei olnud kõnealuse uue süsteemi rakendamist võimalik kontrollida.

(78)

Seoses eespool esitatud allkavadega i), iv) ja v) määrab India valitsus kindlaks nii imporditoetuse kui ka ekspordikohustuse (sealhulgas ekspordiga samaväärsed toimingud) mahu ja väärtuse, mis dokumenteeritakse litsentsil. Lisaks peavad valitsusametnikud impordi ja ekspordi ajal vastavad tehingud litsentsil dokumenteerima. Nimetatud kava raames lubatud impordi mahu määrab kindlaks India valitsus standardsete sisend- ja väljundnormide (standard input-out norms - SION) alusel. SIONid on olemas enamiku toodete puhul, vaatlusalune toode kaasa arvatud, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 2004–2009.

(79)

Imporditud sisendmaterjalid ei ole edasiantavad ja neid tuleb kasutada saadava eksporttoote tootmiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul pärast litsentsi väljastamist (18 kuud koos kahe võimaliku kuuekuulise pikendusega).

(80)

Eelloa valdajal, kes kavatseb hankida sisendmaterjale otseimpordi asemel kodumaalt, on võimalus hankida neid eelnevate vabastusotsuste alusel. Sellistel juhtudel muudetakse eelload eelnevateks vabastusotsusteks ja need lähevad nendes nimetatud kaupade kohaletoimetamisel üle tarnijale.

(81)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et sisendmaterjalid, mida koostööd tegev eksportija SIONite alusel erinevate allkavade raames tollimaksuvabalt importis, ületasid koguselt materjali, mis oli vajalik eksporttoote võrreldava koguse tootmiseks. Seega olid SIONid vaatlusaluse toote jaoks ebatäpsed.

(82)

Imporditollimaksust vabastamine on subsiidium algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 mõistes, s.t India valitsuse finantstoetus uurimisalustele eksportijatele.

(83)

Lisaks sellele sõltub ALSi raames toimuv tegelik eksport juriidiliselt ekspordijõudlusest ning seetõttu käsitletakse seda spetsiifilisena ja algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel tasakaalustatavana. Ilma ekspordikohustuseta ei saa äriühingud nende kavade alusel toetust.

(84)

ALSi ekspordiga samaväärsed toimingud on de facto sõltuvad eksporditegevusest. Neid soodustusi kasutas ainult üks äriühing vähesel määral ja ainult ekspordisuunitlusega üksustele või erimajandustsoonides asuvatele üksustele tarnides, mõlemad kategooriad on nimetatud EXIM-poliitika 02–07 punkti 8.2 alapunktis b. See ettevõte teatas, et tema kliendid eksportisid lõpuks vaatlusaluse toote. Ekspordisuunitlusega üksuse/erimajandustsooni eesmärk on eksport, nagu on sätestatud EXIM-poliitika 02–07 punktis 6.1. Sel moel toetatakse kodumaist tarnijat ALSi ekspordiga samaväärsete toimingute puhul, kuna India valitsus eeldab, et eksporditulu saab seejärel eksportija, kes asub ekspordisuunitlusega üksuses/erimajandustsoonis. Vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 4 punktile a peetakse subsiidiumi ekspordist sõltuvaks juhul, kui faktid näitavad, et subsiidiumi andmine, ehkki see ei ole juriidiliselt eksporditegevusest sõltuv, on tegelikult seotud tegelike või eeldatavate ekspordituludega.

(85)

Sellisel juhul ei kasutanud koostööd tegev äriühing eellubasid tollimaksuvabaks importimiseks. Selle asemel sai äriühing kasu hankides toorainet kodumaistelt tarnijatelt, muutes litsentsid ümber eelnevateks vabastusotsusteks. Selle kava alusel on maksu- ja tollivabastuse saamise õigus tarnijal mitte lõppeksportijal tollimaksutagastuse näol. Maksu- ja tollimaksuvabastus on võimalik nii kodumaiste kui ka imporditud sisendmaterjalide puhul. Uurimine näitas, et eelnevate vabastusotsuste kava raames kodumaise sõltumatu tarnija kaudu hangitud tooraine ja kodumaise tarnija kaudu litsentsi kasutamata tarnitud tooraine hinna vahe oli märkimisväärne. Kasu tollimaksu- ja maksuvabastusest kanti madalate hindade kaudu tarnijalt edasi äriühingule, kes kasutas toormaterjali ja osales kõnealuses menetluses. Äriühing sai teha selget vahet tooraine ostuhinna vahel, kui kasutati litsentsi ja sama tooraine eest makstud hinna vahel, kui litsentsi ei kasutatud. Äriühing määratles sel viisil saadud kasu vahena eelnevate vabastusotsuste raames hangitud tarnete hinna ja ilma litsentsita hangitud tarnete hinna vahel.

(86)

Ühtegi praegusel juhul kasutatud kolmest allkavast ei saa pidada lubatavaks tollimaksu tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Need ei vasta rangetele eeskirjadele, mis on sätestatud algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise mõiste ja eeskirjad) ja III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamise mõiste ja eeskirjad). Kuigi India valitsus väitis, et süsteemi muudeti mais 2005, on teada, et need muudatused ei mõjutanud kavasid uurimisperioodil, kuna kontrollisüsteemi ei oldud veel täielikult rakendatud. Olenemata India valitsuse tehtavatest võimalikest kontrollisüsteemi muudatustest näitas uurimine, et uurimisperioodi jooksul ei rakendanud India valitsus oma kontrollisüsteemi tõhusalt. Samuti ei rakendanud ta menetlusi, et kindlaks teha, kas ja millistes kogustes kasutati eksporttoote tootmisel sisendeid (algmääruse II lisa II osa punkt 4 ja asendamise puhul kasutatavate tagastusskeemide korral III lisa II osa punkt 2). SIONid vaatlusaluse toote kohta ei olnud piisavalt täpselt ja ülehindasid tooraine kasutamist. Uurimine näitas, et SIONeid muudetakse, selleks et nad kajastaksid sisendite kasutamist paremini, kuid neid uusi SIONeid uurimisperioodil veel ei rakendatud. Sellega on tõestatud, et SIONeid ei saa pidada tegeliku tarbimise kontrollisüsteemiks, kuna nende leebete standardsete normide ülesehitus ei võimalda India valitsusel piisava täpsusega kontrollida, milline kogus sisendeid kasutati ära ekspordi tootmises. Lisaks ei teostanud India valitsus tõhusat korrektselt peetud tarbimisregistril (“lisa 23 register”, varem 18 liide) põhinevat kontrolli uurimisperioodil kasutatud litsentside suhtes. Peale selle ei sooritanud India valitsus edasisi uurimisi, mis põhineks tegelikel kasutatud sisenditel, kuigi tõhusalt rakendatava kontrollisüsteemi puudumisel tuleks seda tavaliselt teha (algmääruse II lisa II osa punkt 5 ja III lisa II osa punkt 3), samuti ei tõestanud ta, et liigset tagastamist ei ole toimunud.

(87)

Seepärast on need kolm allkava tasakaalustatavad.

(88)

Lubatavate tollimaksu tagastussüsteemide ja asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide puudumisel määrati subsiidiumisumma kindlaks sama tooraine hinnavahe põhjal selle litsentsiga ja litsentsita ostmisel, nagu äriühing eelnevalt näitas.

(89)

Vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2 on see subsiidiumisumma jaotatud kogu ekspordikäibele (nimetaja), kuna subsiidium on juriidiliselt sõltuv eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või transporditud koguseid.

(90)

Uurimisperioodi jooksul kasutas seda kava üks äriühing, kes sai 20,9 % ulatuses subsiidiumi.

(91)

Leiti et ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei ole saanud Gujarati müügimaksuvabastuse kava (GSTIS) ega Gujarati elektrimaksust vabastamise kava (GEDES) raames tasakaalustatavaid soodustusi. Seepärast leiti, et nimetatud kava edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(92)

WBIS kava üksikasjalik kirjeldus on sätestatud Lääne-Bengali osariigi kaubandus- ja tööstusministeeriumi 22. juuni 1999. aasta teadaandes nr 588-CI/H (WBIS 1999), mis on viimati asendatud 24. märtsi 2004. aasta teadaandega nr 134-CI/O/Incentive/17/03/I (WBIS 2004). Selle kavaga anti saajale mitmeid soodustusi, nagu müügimaksu tasumise edasilükkamine, subsiidium kapitalikaupade installeerimiseks ning arengusubsiidiumid. Uurimise käigus tehti kindlaks, et üks äriühing oli varem nende kavade raames soodustusi saanud. Nende soodustuste mõju uurimisperioodil oli aga tähtsusetu. Seepärast leiti, et nimetatud kavade edasine analüüs ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(93)

Selleks et soodustada tootmisettevõtete levikut osariigi vähem arenenud piirkondadesse, on Maharashtra osariigi valitsus 1964. aastast saadik pakkunud toetusi osariigi arenevates piirkondades rajatud uutele üksustele. Kava on alates selle sisseviimisest muudetud mitmeid kordi ning “2001. aasta kava” rakendati 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2006 ning pikendati seejärel 31. märtsini 2007. Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteem koosneb mitmest allkavast, millest peamised on i) kohaliku maksu octroi tagastamine, ii) elektrimaksuvabastus ja iii) vabastus kohalikust müügimaksust (kuni 24.10.2004). Uurimise käigus selgus, et ainuke allkava, mida üks koostööd tegev eksportiv tootja kasutas, oli vabastus kohalikust müügimaksust.

(94)

Tingimustele vastamiseks peavad äriühingud reeglina investeerima vähearenenud piirkondadesse, rajades selleks kas uue tööstusettevõtte või tehes suuremahulise kapitaliinvesteeringu olemasoleva tööstusettevõtte laiendamisse või mitmekesistamisse. Need piirkonnad liigitatakse vastavalt majandusarengule eri kategooriatesse (nt vähearenenud piirkonnad, vähemarenenud piirkonnad, kõige vähem arenenud piirkonnad). Toetussumma kindlaksmääramise peamine kriteerium on piirkond, kus ettevõte asub või kuhu see rajatakse, ja investeeringu suurus.

(95)

Kohalikust müügimaksust vabastamise skeemi (aegus oktoobris 2004) raames ei pidanud määratud üksused oma müügitehingute pealt müügimaksu tasuma. Samamoodi vabastati määratud üksused kohaliku müügimaksu tasumisest kaupade ostmisel tarnijalt, kes vastab ka ise kava tingimustele. Ehkki müügitehingutega seotud vabastus ei too määratud müügiüksusele mingit kasu, toob ostutehingutega seotud vabastus kasu määratud ostuüksusele. Uurimise käigus tehti kindlaks, et asjaomane äriühing sai müügimaksuvabastust kuni 24. oktoobrini 2006.

(96)

Maharashtra osariigi valitsuse ergutussüsteemi raames antakse subsiidiume algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses. Eespool käsitletud allkava kujutab endast Maharashtra osariigi valitsuse rahalist toetust, kuna kõnealune soodustus vähendab Maharashtra osariigi valitsusele muidu laekuma pidavat tulu. Lisaks toob see vabastus/tagastamine äriühingule kasu, parandades äriühingu likviidsust.

(97)

Allkava on ette nähtud üksnes äriühingutele, kes on investeerinud teatavatesse Maharashtra osariigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatesse geograafilistesse piirkondadesse. Kavas ei saa osaleda väljaspool neid piirkondi asuvad äriühingud. Soodustuse määr erineb piirkonniti. See kava on algmääruse artikli 3 lõike 2 punkti a ja artikli 3 lõike 3 kohaselt konkreetne ja seega tasakaalustatav.

(98)

Müügimaksu vabastuse puhul arvutati subsiidiumisumma selle müügimaksusumma alusel, mis oleks pidanud uurimisperioodil laekuma, kuid jäi kava raames maksmata. Kuna müügimaksuvabastuse kava aegus 24.10.2004, võeti arvesse ainult ajavahemikul 1.10.2004 – 24.10.2004 toimunud müügilt tasumata maksud, sest ainult see ajavahemik jäi uurimisperioodi sisse. Algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt jaotati see subsiidiumisumma (lugeja) uurimisperioodi kogumüügile (nimetaja), kuna subsiidium ei sõltu ekspordist ja selle andmisel ei võetud arvesse toodetud, eksporditud või transporditud koguseid. Uurimisperioodi jooksul sai allkavast kasu üks äriühing, kuid subsiidiumi suurus oli alla 0,1 %, st tühine.

(99)

Algmääruse kohaselt arvutatud tasakaalustatavate subsiidiumide summa ad valorem jääb uuritud eksportivate tootjate puhul vahemikku 2,7 %–20,9 %.

(100)

Kuigi ühendusse suunatud ekspordi osakaalu arvestades oli koostöö tase kõrge, tuleb siiski märkida, et mitmed eksportivad tootjad ei teinud menetluses koostööd, kaasa arvatud esialgses uurimises kõrgeima subsiidiumimarginaaliga eksportiv tootja. Koostööd mitte teinud India tootjate võimsus ja toodang on märkimisväärne ja samuti on tõenäoline, et need eksportivad toojad saavad uuritud subsiidiumikavade raames ka edaspidi kasu ja seda vähemalt samasuguses ulatuses, kui tehti kindlaks esialgses uurimises.

(101)

Algmääruse artikli 18 lõike 2 kohaselt uuriti, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt subsideerimise jätkumine või kordumine.

(102)

Nagu on märgitud põhjendustes 21–100, on kindlaks tehtud, et uurimisperioodi jooksul said vaatlusaluse toote India eksportijad jätkuvalt India ametiasutustelt tasakaalustatavaid subsiidiume. Käesolevas läbivaatamises tuvastatud subsiidiumimarginaalid on kõrgemad kui esialgses uurimises, välja arvatud ühe eksportiva tootja puhul. Asjaomaste subsiidiumikavade raames antakse jätkuvalt soodustusi ning ei ole märke selle kohta, et need programmid lähemas tulevikus lõpetataks. Kuna puudub teave selle kohta, kuidas ALSi kontrollisüsteemi muudatus tegelikult ellu rakendatakse, ei saa teha järeldusi nende muudatuste võimaliku mõju kohta. Käesolevast olukorrast lähtudes saavad vaatlusaluse toote eksportijad jätkuvalt tasakaalustatavaid subsiidiume. Iga eksportija vastab mitme subsiidiumikava tingimustele. Nendel asjaoludel järeldatakse, et subsideerimine jätkub tõenäoliselt ka tulevikus.

(103)

Kuna on tõestatud, et subsideerimine jätkus uurimisperioodil ja jätkub tõenäoliselt ka edaspidi, on subsideerimise kordumise tõenäosuse küsimus ebaoluline.

(104)

PETi toodavad ühenduses järgmised äriühingud:

(105)

Kõigi nimetatud äriühingute toodetud PET moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(106)

Komisjon kontrollis, kas aegumise läbivaatamise taotluse esitanud või seda toetanud koostööd tegevate ühenduse tootjate toodang moodustab olulise osa ühenduse PETi kogutoodangust. Nende ühenduse tootjate arvele langes 88 % ühenduse PETi kogutoodangust. Need ühenduse tootjad, kes ei teinud täielikku koostööd, jäeti ühenduse tootmisharu määratlusest välja. Seepärast leidis komisjon, et need 12 täielikku koostööd tegevat ühenduse tootjat esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses. Esialgsetes uurimistes moodustas ühenduse tootmisharu toodang rohkem kui 85 % ühenduse PETi kogutoodangust sellel ajal.

(107)

Ühenduse tootmisharu moodustavad järgmised 12 ühenduse tootjat:

(108)

Ühenduse tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks ühenduse tootmisharu müügimahud, kaebuse etapis esitatud andmete põhjal hinnatud teiste ühenduse tootjate müük ühenduse turul ja Eurostati andmed kogu ühenduse impordi kohta kolmandatest riikidest.

(109)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel tõusis vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses järk-järgult 2 400 000 tonnini uurimisperioodil. Üldine tõus nimetatud ajavahemikul oli 18 %. Tõus oli osalt tingitud uutest kasutusvaldkondadest (sh õlle- ja veinipudelid) ja osalt ühinevate riikide tarbimise suurenemisest.

Tabel 1

(110)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas import Indiast 13 %. Import vähenes 2002. ja 2003. aasta vahel 17 %, suurenes 2004. aastal 100 % ja vähenes uurimisperioodil jällegi kuni 6 800 tonnini, s.t ligikaudu 70 %. Impordihinnad tõusid 2003. aastal 5 %, 2004. aastal veel 3 % ja uurimisperioodil 7 %. See hinnatrend peegeldab vaid osaliselt toorainekulude suurt kasvu. India impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt väikeseks, s.t 0,3 % 2002. aastal, 0,2 % 2003. aastal, 0,5 % 2004. aastal ja 0,3 % uurimisperioodil.

Tabel 2

(111)

Teistest riikidest pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 25 %. Suurim tõus oli 2003. aastal, kui impordimaht kasvas 41 %. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Hiinast pärit ekspordi suhtes 2004. aastal, vähenes import 2004. aastal 14 % ja uurimisperioodil veel 2 %. Turuosa puhul võis märgata samasugust arengut – 15,9 % 2002. aastal, 20,6 % 2003. aastal, 18,5 % 2004. aastal ja 16,9 % uurimisperioodil. Tänu suuremale tarbimisele oli impordi turuosa kasv väiksem kui impordi kasv absoluutväärtuses. Impordihinnad olid ajavahemikul 2002–2004 keskmiselt madalamad kui ELi hinnad. Ainult uurimisperioodil olid need ühenduse tootmisharu hindadest veidi kõrgemad.

Tabel 3

(112)

Läbivaatamise alguses oli ette nähtud moodustada ühenduse tootjatest valim, kuid arvestades nende suhteliselt väikest arvu, otsustati nad kõik uurimisse kaasata ning kahjutegureid hinnati kogu ühenduse tootmisharult kogutud teabe põhjal.

(113)

Komisjon uuris algmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(114)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes ühenduse tootmisharu toodang 20 %, s.t ligikaudu 1 465 000 tonnilt 2002. aastal ligikaudu 1 760 000 tonnini uurimisperioodil. Aastane suurenemine oli 4,8 % 2003. aastal ja 4,6 % 2004. aastal. Edasist suurenemist võis täheldada uurimisperioodil, kui tootmine kasvas hüppeliselt 150 000 tonni ehk 10,8 %. See toimus tänu tootmisharus tehtud ümberkorraldustele, mille eesmärk oli tootmiskulusid paremini kontrollida ja kasutada ära tarbimise kasvu ühenduse turul (tarbimine kasvas nagu juba eelnevalt nimetatud 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 19 %, s.o 2 miljonilt tonnilt 2002. aastal 2,4 miljoni tonnini uurimisperioodil).

Tabel 4

(115)

Tootmisvõimsus suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22 %, s.t 1 760 000 tonnilt 2002. aastal 2 156 000 tonnini uurimisperioodil. Tõus toimus peamiselt uurimisperioodil, kui tootmisvõimsus tõusis võrreldes 2004. aastaga 300 000 tonni võrra ehk 16,7 %. Tootmisvõimsuse märkimisväärne kasv toimus paralleelselt tootmise kasvuga samal perioodil (vt põhjendus 114). Tootmisvõimsus kasvas tänu tootmisliinidesse tehtud lisainvesteeringutele, et ära kasutada kasvava turu võimalusi. Tootmisvõimsuse rakendamine tõusis 4 % 2003. aastal, jäi 2004. aastal samale tasemele ning vähenes uurimisperioodil 5 % võrra 82 %ni. Langus 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel oli tingitud tootmisvõimsuse märkimisväärsest kasvust samal perioodil. Suurem tootmismaht uurimisperioodil, võrreldes 2004. aastaga, tingis madalama tootmisvõimsuse rakendusaste.

Tabel 5

(116)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 21 % võrra. 2 % tõusule 2003. aastal järgnes tõus nii 2004. aastal (8 %) kui ka uurimisperioodil (11 %). Vaatamata tarbimise kasvust tingitud suuremale müügile, langes ühenduse tootmisharu turuosa 4 % 2003. aastal ja tõusis siis astmeliselt 2 % 2004. aastal ja 1 % uurimisperioodil.

Tabel 6

(117)

Üldiselt tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 2 % võrra, mis näitab, et turuosa tõus jäi alla tarbimise tõusule turul tervikuna.

(118)

Tööhõive ühenduse tootmisharus suurenes vaatlusalusel perioodil 18 %. Peamine tõus leidis aset 2003. (11 %) ja 2004. aastal (6 %). Tõusutrend jätkus uurimisperioodil, kuid vaid 2 % võrra. 18 % tõus kogu perioodi vältel on tingitud tootmistasemest, mis suurenes 20 %.

Tabel 7

(119)

Ühenduse tootmisharu tootlikkus mõõdetuna töötaja tootlikkusena tonnides aasta kohta suurenes üldjuhul vaatlusalusel perioodil. 2003. aastal toimus võrreldes 2002. aastaga 6 %-line langus, 2004. aastal oli stabiliseerumine samal tasemel ning uurimisperioodil tõusis tootlikkus võrreldes 2004. aastaga märkimisväärselt – üle 8 %.

Tabel 8

(120)

PET-laastude tootmine on kapitalimahukas tööstus ning seetõttu on tööjõukulude mõju tootmise üldkuludele piiratud. Vaatlusalusel perioodil tõusid palgad 12 %, võrreldes 20 %-lise üldiste tootmiskulude kasvuga. Teine oluline näitaja on palgakulu toodetud tonni kohta. Vaatlusaluse perioodi jooksul langes see kulu 6 %.

Tabel 9

(121)

Ühiku müügihinnad tõusid 924 eurot tonni kohta 2002. aastal 1 058 eurot tonni kohta uurimisperioodil. Üldiselt oli trend tõusev (15 % kogu perioodil). See tõus on suures osas tingitud tooraine hinna tõusust, mida omakorda põhjustas naftahinna tõus. Kuigi ühenduse tootmisharu hinnad tõusid, ei suutnud ta hinnatõusu järgtööstuse sektorile üle kanda ega tooraine kallinemist müügihindades täielikult kajastada. Seda eelkõige asjaolu tõttu, et tooraine hind tõusis rohkem kui PETi hinnad. Säilitamaks oma turuosa sai ühenduse tootmisharu hindu tõsta ainult vähesel määral ja pidi seetõttu hinnatõusu pidurdama.

Tabel 10

(122)

Pidades silmas, et 1 tonni PETi tootmiseks läheb vaja ligikaudu 850 kg puhast tereftaalhapet (PTA) ja 350 kg monoetüleenglükooli (MEG) (põhitoorained), tõusid toorainete – PTA ja MEG – hinnad 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel märkimisväärselt (vastavalt 67 % ja 31 %) ning saavutasid taseme 770 eurot tonni kohta (PTA) ja 721 eurot tonni kohta (MEG) (uurimisperioodi keskmine). Kuigi väikest langust PTA hindades võis täheldada 2005. aasta kolmandas kvartalis, kui hind langes 700 euroni tonni kohta, ning ka MEG hind oli suhteliselt stabiilne, tuleb siiski märkida, et toorainet ostetakse pikaajaliste lepingute alusel ette. Vaatamata PTA väikesest hinnalangusest uurimisperioodi lõpus, kannatab ühenduse tootmisharu siiski oluliselt suurenenud kulude tagajärgede all. Lisaks sellele võivad PETi tootmiseks vajalike toorainete hinnad olukorra tõttu maailma naftaturul ootamatult muutuda, kuid suure tõenäosusega jäävad nad kõrgele tasemele. Kõik need tegurid süvendavad ühenduse PETi tootjate haavatavust. Tuleb siiski märkida, et põhitoorainetega kaubeldakse ülemaailmsel tasandil ning seetõttu mõjutavad toorainehinnad India eksportijaid samal määral.

Tabel 11

(123)

Ühenduse tootmisharu toodetud PET-laastude keskmine ühiku kulu tonni kohta oli võrdluses järgmine:

Tabel 12

(124)

Vaatlusalusel perioodil (vt tabel 11 ja 12) tõusis põhitoorainete hind pidevalt (PTA 67 %, MEG 31 %), samas kui üldine tootmiskulu tõusis vaid 21 %. Nagu näidatud tabelis 10 tõusid hinnad vaid 15 % tingituna asjaolust, et ühenduse tootmisharu ei saanud tõusu järgtööstuse sektorile üle kanda ega tooraine kallinemist müügihindades täielikult kajastada.

(125)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil, st 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel, 10 %. Samuti nagu esialgses uurimises ei tohiks varusid ühenduse tootmisharu toodetud PETi puhul vaadelda kui olulist tegurit, sest PETi turg on aasta lõikes väga hooajaline. Tootmisega võrreldes moodustavad varud toodangust 5–6 %.

Tabel 13

(126)

Müügi kasumlikkus tähendab ühenduse turul vaatlusaluse toote müügist tekkinud tulu. Koguvara tootlust ja rahavoogusid saab mõõta ainult kõige kitsama tootegrupi tasemel, mis hõlmab samasugust toodet vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 8. Investeeringutasuvus arvutati koguvara tootluse põhjal, kuna koguvara tootlust peetakse suundumuse analüüsimisel olulisemaks.

Tabel 14

(127)

2002. aastal alanud hinnatõusu pidurdamise ja Hiinast, Taiwanist, Malaisiast ja Austraaliast (kuni 2004) pärit dumpinguhinnaga impordi olulise suurenemise ning Indiast pärit subsideeritud impordi tõttu on ühenduse tootmisharu finantsolukord halvenenud ja jõudnud kahjumini 2003. aastal. Pärast mõningast toibumist 2004. aastal Hiina ja Austraalia suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete tulemusena suurenes kahjum uurimisperioodil – 3,2 %-ni. Täheldada võib selget langustrendi.

(128)

Koguvara tootluse ja rahavoo suundumused arenesid sarnaselt, st olid suhteliselt heas seisus 2002. aastal, halvenesid järsult 2003. aastal, toibusid pisut 2004. aastal ja halvenesid taas uurimisperioodil.

(129)

Investeeringud tehti osaliselt tootmisvõimsuse suurendamisse ja osaliselt tootmisprotsessi parandamisse. 2004. aastal ja uurimisperioodil tehti põhiosa kulutustest, mis langes kokku võimsuse suurenemisega ja eesmärgiga säilitada turuosa tarbimise tõusu silmas pidades. Praegune ühenduse tootmisharu olukord ning ühenduse ja maailma PETi turu areng, mida iseloomustab tasuvuse puudumine, ei andnud stiimulit suurte investeeringute tegemiseks. Kuigi teatud juhtudel suutsid ühenduse tootjad kapitali kaasata (eelkõige sidusettevõtetelt), ei julgustanud PETi tasuvuse puudumine investeeringuid ja mõnedel juhtudel lükati otsused edasi.

(130)

Võttes arvesse vaatlusaluse toote turu hinnatundlikkust, ei saa Indiast pärit impordi tegeliku subsiidiumimarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks. Tuleb märkida, et see näitaja omab suuremat tähtsust kahju kordumise tõenäosuse analüüsi seisukohast. Meetmete aegumise korral on tõenäoline, et subsideeritud import tuleb uuesti sisse sellistes kogustes ja sellise hinnaga, et subsiidiumimarginaal on märkimisväärne.

(131)

Ehkki eespool käsitletud näitajad annavad tunnistust ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra mõningasest paranemisest pärast lõplike tasakaalustavate kehtestamist 2001. aastal, näitavad nad ka seda, et ühenduse tootmisharu on endiselt nõrk ja haavatav.

(132)

Tarbimise pidev kasv tänu uutele kasutusvaldkondadele (sh õlle- ja veinipudelid) ja tarbimise suurenemisele ELiga ühinevates riikides, sundis ühenduse tootmisharu oma toomisvõimsust ja tootmist suurendama, et mitte kaotada turuosa. Selleks toimus 2004. aastal ja läbirääkimise uurimisperioodil tähtis ümberkorraldusprotsess, mida saatsid erinevate tootjate sagedased omanikuvahetused. Samal ajal suurendati üldiselt tootmisliinide arvu, et pidada sammu suurenenud tarbimisega ning saavutada mastaabisäästu. Selle tulemusena järgisid mõned majandusnäitajad, nagu tarbimine, tootmisvõimsus, tootmine, ELi müük ja tööhõive positiivset trendi. Lisaks sellele tõusis vaatlusalusel perioodil ka müügihind. Siiski ei suutnud kõik need nimetatud ümberkorraldused tasakaalustada toorainehindade pideva ja suure tõusu mõjusid vaatlusalusel perioodil. Tooraine kallinemist ei suudetud järgtööstuse sektorile üle kanda sellisel määral, mis oleks vajalik olnud teatava kasumlikkuse taseme säilitamiseks. Selle tulemusel langes kasumlikkus oluliselt, langedes +2,7 %-lt 2002. aastal –3,2 %-ni uurimisperioodil. Samasugust negatiivset trendi võis täheldada investeeringutasuvuse ja rahavoo puhul.

(133)

See langes kokku asjaomasest riigist pärit impordi madala hinnatasemega, mis avaldas selget survet ühenduse tootmisharu hindadele. Võttes arvesse subsideeritud impordi väikeseid koguseid käesolevas aegumise läbivaatamises, pööratakse peatähelepanu kahju kordumise tõenäosuse analüüsile. Vaatamata positiivsetele arengutele tootmises, müügis ja müügihindades, halvenes ühenduse tootmisharu üldine finantsolukord, mis peegeldub kasumlikkuse (2,7 % kasumilt 2002. aastal 3,2 % kahjumini uurimisperioodil), eksportmüügi, tootmiskulude, investeeringutasuvuse ja rahavoo negatiivsetes arengutes.

(134)

Kui võrrelda eespool esitatud suundumusi nendega, mida kirjeldatakse määrustes, millega kehtestatakse ajutised ja lõplikud tasakaalustavad meetmed, on üldhinnang jällegi segane. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel ainult ühe protsendipuntki võrra, samas kui lõplike tasakaalustavate meetmete vastuvõtmisele eelnenud neljal aastal oli turuosa suurenenud 5 protsendipunkti. Teisalt on ühenduse tootmisharu kasumlikkus uurimisperioodil vähem negatiivne kui enne lõplike tasakaalustavate meetmete kehtestamist. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata mõnedele kahjunäitajate positiivsetele suundumustele on ühenduse tootmisharu kaugel nendest tasemetest, mida oleks võinud oodata esialgses uurimises tuvastatud kahjust täieliku toibumise korral.

(135)

Seega võib järeldada, et meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord veidi paranenud, kuid tootmisharu on siiski jätkuvalt nõrk ja haavatav. Lisaks sellele, ei saanud ühenduse tootmisharu asjaomasest riigist pärit impordi hinnasurve tõttu tooraine hinna tõusu oma müügihindadesse täielikult üle kanda.

(136)

Leiti et ELi mittekuuluvatesse riikidesse müüdud India toodete keskmine ekspordihind oli tunduvalt madalam kui ühendusse müüdud toodete keskmine ekspordihind ja madalam ka siseturul kehtivatest hindadest. India eksportijad müüsid ELi mittekuuluvatele riikidele olulisi koguseid, mis moodustasid 95 % kogu eksportmüügist. Seepärast leiti, et meetmete aegumisel oleks eksportijatel ajend tuua olulised ekspordikogused teistest kolmandatest riikidest üle atraktiivsemale ühenduse turule hinnatasemega, mis isegi tõustes jääks madalamale ühendusse suunatud ekspordi praegusest hinnatasemest.

(137)

Nagu näidatud põhjenduses 140 on India eksportivatel tootjatel potentsiaali eksportida ühenduse turule veel suuremaid koguseid. India tootmisvõimsus kasvas märkimisväärselt, tõustes 330 000 tonnilt 2003. aastal 600 000 tonnini 2005. aastal. Turuprognooside kohaselt on oodata edasist kasvu 220 000 tonni võrra aastaks 2008. 2005. aastal ulatus müük siseturul 220 000 tonnini ja eksport 290 000 tonnini (k.a 6 831 tonni ELi). Olemasolevate andmete põhjal peaks praegune vaba tootmisvõimsus ulatuma ligikaudu 90 000 tonnini ning seda tuleb lugeda oluliseks, kuna see moodustab 4 % praegusest ühenduse tarbimisest. Seda hinnangut toetavad märkimisväärset vaba võimsust omavate India koostööd tegevate tootjate tulemused.

(138)

Uurimine näitas, et koostööd tegevate India tootjate varud ei ole märkimisväärsed. Siinkohal tuleb märkida, et varude suurus ei ole oluline tegur, kuna PETi turg on hooajaline.

(139)

Kokkuvõtteks järeldatakse, et kuigi ELi suunatud import oli väike, on olemas oht, et ELi võidakse suunata märkimisväärsed ekspordikogused.

(140)

Seepärast on tõenäoline, et asjaomase riigi tootjad suurendavad ekspordimahtu ja/või suunavad ekspordi ümber ühenduse turule. Uurimine näitas, et koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid vaatlusalust toodet madalama hinnaga kui ühenduse tootmisharu. Kõnealused madalad hinnad kehtivad tõenäoliselt edasi või isegi langevad, ühtlustudes teiste riikide jaoks kehtivate madalamate hindadega, nagu on mainitud põhjenduses 137, ja samuti selleks, et võita tagasi turuosa, mis neil oli enne meetmete kehtestamist. Selline hinnakujundus koos asjaomase riigi eksportijate suutlikkusega tarnida vaatlusalust toodet suurtes kogustes ühenduse turule tugevdaks tõenäoliselt hindu allasuruva arengutendentsi mõju turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu majanduslikule olukorrale.

(141)

Nagu eespool näidatud, on ühenduse tootmisharu olukord jätkuvalt haavatav ja nõrk. Kui vaatlusalusest riigist pärit subsideeritud hindadega import suureneks, tooks see tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu müügi, turuosa ja müügihindade vähenemise ning finantsolukorra halvenemise esialgses uurimises täheldatud tasemeni. Sellele tuginedes järeldatakse, et meetmete tühistamine tooks tõenäoliselt kaasa ühenduse tootmisharu juba niigi ebasoodsa olukorra halvenemise ja veelgi suurema kahju.

(142)

Eelneva põhjal järeldatakse, et impordihinnad ühenduse turul oleksid subsiidiumivastaste meetmete puudumise korral madalamad, sest India tootjad püüaksid tõenäoliselt oma turuosa suurendada. Selline hinnakujundus koos India eksportijate suutlikkusega müüa märkimisväärsetes kogustes PETi ühenduse turul tugevdaks tõenäoliselt hinnasurvet turul ning avaldaks eeldatavalt negatiivset mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

(143)

Vastavalt algmääruse artiklile 31 uuriti, kas olemasolevate subsiidiumivastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kus subsiidiumivastased meetmed juba kehtivad, mis võimaldab hinnata praeguste subsiidiumivastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(144)

Selle põhjal uuriti, kas vaatamata järeldustele kahjustava subsideerimise jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole käesoleval juhul ühenduse huvides.

(145)

Nagu eespool märgitud, on olemas kahjustava subsideerimise kordumise suur tõenäosus, kui meetmed tühistatakse. Kõik ühenduse tootjad, välja arvatud kaks, tegid täielikku koostööd ning toetasid kehtivaid meetmeid.

(146)

Subsiidiumivastaste meetmete kohaldamise jätkumine Indiast pärit impordi suhtes annaks ühenduse tootmisharule võimaluse saavutada mõistlik kasumlikkuse tase, sest lühiajalises/keskpikas perspektiivis suudaks ta oma müügimahtu suurendada ning saada kasu mastaabisäästust ning samal ajal suudab ta tõenäoliselt tõsta ka oma müügihindu ning saada piisavalt kasumit. Isegi kui Indiast pärit subsideeritud impordi maht oli uurimisperioodil väike ega põhjustanud suurt kahju, mõjuks subsiidiumivastaste meetmete kehtetuks tunnistamine ühenduse tootmisharule halvasti. Kõnealused meetmed on seega hädavajalikud, et hoida elujõulisena ühenduse tootmisharu PET-laastude tootjaid, kes on pidanud aastaid konkureerima Indiast pärit subsideeritud impordiga.

(147)

Importijad/turustajad tegid väga vähe koostööd ja koostööd teinud importijate hulgas ei olnud ühtegi, kes oleks ostnud kaupa Indiast. Koostööd tegevaid importijaid/turustajaid võib pidada representatiivseks, sest nende müügimaht moodustas ligikaudu 5 % ELi tarbimisest. Nad eelistaksid tollimaksuvaba turgu, isegi kui nende finantstulemused olid pidevalt head.

(148)

Uurimine näitas, et on olemas ka teised tarneallikad, kus subsiidiumi- või dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, nt Mehhiko, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid, Türgi, Pakistan, Iraan, Saudi-Araabia. Importijad/turustajad võivad seega toetuda (või minna üle) arvukatele teistele tarneallikatele.

(149)

Võttes arvesse, et kehtivad meetmed importijaid eriti ei mõjutanud, järeldatakse, et Indiast pärit impordi suhtes kehtivate tasakaalustavate meetmete jätkumine ei avaldaks olulist negatiivset mõju ühenduse importijate olukorrale.

(150)

Komisjon saatis küsimustikud kõikidele teadaolevatele töötlejatele/kasutajatele. Ainult kümme töötlejat/kasutajat, kelle representatiivsus oli üldiselt madal, vastasid küsimustikule. Vastavalt küsimustike vastustes esitatud teabele ostude kohta, moodustas koostööd tegevad töötlejate/kasutajate tarbimine 20 % ühenduse PETi kogutarbimisest uurimisperioodil. Uurimisperioodil ostsid nad 95 % PETist ühenduse tootjatelt ning ülejäänud osa moodustas import teistest riikidest, kuid mitte Indiast. Esitati mitu väidet tollimaksude kehtestamise vastu.

(151)

Viis töötlejat (töötlevad PET-laastud eelvormideks ja pudeliteks ning esindavad 10 % tarbimisest) vastasid küsimustikule. PET-laastude hind moodustab 55 % lõpptoote (enamasti eelvormi) hinnast. Tehti kindlaks, et nad impordivad Indiast ja teistest kolmandatest riikidest vaid tühises koguses. Sellest hoolimata on nad tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et meetmete tulemusena võivad hinnad Euroopas kunstlikult tõusta.

(152)

Viis kasutajat, kes esindasid umbes 10 % tarbimisest, esitasid puudulikud andmed. Suurte kasutajate vähene koostöö tase on tõenäoliselt tingitud sellest, et viimane uurimine Hiinast, Austraaliast ja Pakistanist pärit PETi suhtes toimus alles kaks aastat tagasi. Kulutused PETile moodustavad umbes 6–7 % üldkuludest ja on seega üsna piiratud. Ehkki nad ei deklareerinud Indiast importimist, nagu töötlejadki, olid nad tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et meetmete tulemusena võivad hinnad Euroopas kunstlikult tõusta.

(153)

Võttes arvesse järgtööstuse sektori suhteliselt head finantsolukorda, vastupidiselt ühenduse tootmisharu omale, ei väitnud ükski töötleja/kasutaja, et kehtivate tollimaksude säilitamine tooks kaasa töökohtade kaotuse või sunniks tootmisrajatisi välismaale üle viima.

(154)

Lisaks sellele kohandas ühenduse tootmisharu oma tootmist, et vastata kasvavale tarbimisele ja seetõttu on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu kasutamata tootmisvõimsus suudaks impordimahu täielikult katta.

(155)

Pidades meeles, et on olemas ka teised tarneallikad, kus subsiidiumi- või dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, nt Mehhiko, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid, Türgi, Pakistan, Iraan, Saudi-Araabia, on ühenduse kasutajatel võimalus toetuda (või üle minna) teistele vaatlusaluse toote tarnijatele.

(156)

Kasutava tootmisharu tegevuse kohta näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil suurendasid koostööd tegevad kasutajad oma käivet, hoidsid tööhõive stabiilsena ja üldiselt pigem suurendasid oma kasumlikkust. Seepärast leiti, et subsiidiumivastased meetmed ei mõju neile halvasti.

(157)

Eelneva põhjal järeldatakse, et olemasolevate subsiidiumivastaste meetmete säilitamine Indiast pärit impordi suhtes ei mõjuks ühenduse kasutajate olukorrale halvasti.

(158)

Tooraine monoetüleenglükooli (MEG) ning puhta tereftaalhappe (PTA), dimetüültereftalaadi (DMT) ja isopropanooli (IPA) (mis on kõik naftakeemiatooted – nafta derivaadid) tarnijad toetasid selgelt meetmeid ja tegid head koostööd. Nemad saaksid meetmete säilitamisest kasu, sest ühenduse tootmisharu suudaks toibuda ja see võimaldaks neil oma majandustulemusi parandada.

(159)

Võttes arvesse kõiki eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid praeguste subsiidiumivastaste meetmete säilitamise vastu.

(160)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks. Samuti anti neile aega teavitamise järel vastuväidete esitamiseks. India valitsus esitas märkused kahjuaspektide kohta, väites, et ei olnud näidatud, et ühenduse tootmisharu oleks kannatanud jätkuvat kahju ning et Indiast pärit impordi surve ei olnud põhjus, miks ühenduse tootjad ei kajastanud tooraine kallinemist täiel määral müügihinnas. Tuleb meenutada, et nii nagu ühenduse tootmisharu olukorra analüüsis näidatud, halvenes selle finantsolukord ning nagu on näidatud põhjenduses 127, avaldas asjaomasest riigist pärit impordi madal hinnatase selget survet ühenduse tootmisharu hindadele. Võttes arvesse subsideeritud impordi väikeseid koguseid käesolevas aegumise läbivaatamises, tuli uurida kahju kordumise tõenäosust. Sellega seoses järeldati, et meetmete puudumisel oleks Indiast pärit madala hinnaga impordi suurenenud mahul negatiivne mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, nagu on näidatud põhjenduses 127. Lisaks sellele väitis üks India eksportija, et meetmete puudumise korral on ebatõenäoline, et India suunaks müügi ümber ühendusse. See eksportija väitis, et tekkivad turud on palju atraktiivsemad kui ühendus ning et nõudlus India siseturul kasvab kiiresti ja seepärast ei ole üle vaba tootmisvõimsust. Siiski tuleb meeles pidada, et vaatamata suurenenud nõudlusele India turul, näitas äriühingute tasandil läbi viidud uurimine vaba võimsuse olemasolu, mida kinnitasid ka turu-uuringud. Seepärast leiti, et esitatud teavitamisjärgsed märkused ei anna põhjust järelduste muutmiseks.

(161)

Eelöeldu põhjal järeldatakse, et vastavalt algmääruse artikli 21 lõikele 2 tuleks jätkuvalt kohaldada tasakaalustavaid meetmeid Indiast pärit PET-laastude impordi suhtes. Need meetmed seisnevad eritollimaksudes.

(162)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed tasakaalustava tollimaksu määrad kajastavad aegumise läbivaatamise käigus koostööd tegevate eksportijate puhul tuvastatud olukorda. Niisiis kohaldatakse neid üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Sellise vaatlusaluse toote impordi suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(163)

Kõik taotlused individuaalsete tasakaalustavate tollimaksumäärade kohaldamise kohta (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse rajamist) tuleb esitada viivitamata komisjonile (10) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta ettevõtte tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksustega. Vajaduse korral ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(164)

Tasakaalustava tollimaksu nõuetekohase jõustamise tagamiseks ei tuleks jääktollimaksu kohaldada mitte üksnes nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei teinud, vaid ka nende äriühingute suhtes, kellel puudus uurimisperioodi jooksul igasugune eksport. Kui nad vastavad algmääruse artikli 20 nõuetele, kutsutakse viimati nimetatud äriühinguid üles esitama selle artikli alusel läbivaatamistaotlus, et lasta oma olukorda individuaalselt uurida,