22.2.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 53/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 168/2007,

15. veebruar 2007,

millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on rajatud vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtetele, mis on ühised väärtused liikmesriikidele.

(2)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta, (2) pidades silmas selle seisundit, kohaldamisala ja kaasnevaid selgitusi, kajastab neid õigusi, kuna need põhinevad eelkõige liikmesriikide ühistel põhiseaduslikel tavadel ja rahvusvahelistel kohustustel, Euroopa Liidu lepingul, ühenduse asutamislepingutel, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonil, ühenduse ja Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud sotsiaalhartadel ning Euroopa Ühenduste Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikal.

(3)

Ühendus ja selle liikmesriigid peavad ühenduse õiguse rakendamisel pidama kinni põhiõigustest.

(4)

Liidu põhiõiguste küsimuste põhjalikum tundmine ja laiem teadlikkus nendest aitavad kaasa põhiõiguste täielikule järgimisele. Kõnealuse eesmärgi saavutamisele aitaks kaasa sellise ühenduse ameti asutamine, mille ülesandeks oleks teabe ja andmete jagamine põhiõiguste küsimuses. Peale selle on inimõiguste kaitse ja edendamisega tegelevate tõhusate asutuste asutamine rahvusvahelise ja Euroopa ühiskonna ühisväärtus, nagu on osutatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 30. septembri 1997. aasta soovituses nr R (97) 14.

(5)

Liikmesriikide esindajad, kes kohtusid 13. detsembri 2003. aasta Euroopa Ülemkogul, leppisid kokku olemasoleva, määrusega (EÜ) nr 1035/97 (3) asutatud Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse arendamises ja selle volituste laiendamises, et teha sellest inimõiguste amet. Nad otsustasid samuti, et ameti asukohaks peaks jääma Viin.

(6)

Komisjon oli nõus ja viitas oma kavatsusele esitada asjaomane ettepanek määruse (EÜ) nr 1035/97 muutmiseks. Sellele järgnevalt avaldas komisjon 25. oktoobril 2004. aastal teatise põhiõiguste ameti kohta, mille alusel viidi läbi ulatuslik avalik arutelu.

(7)

Vastavalt teatisele tuleks asutada Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, mis põhineks olemasoleval Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskusel, et see pakuks seoses põhiõigustega teavet, abi ja teadmisi ühenduse ning tema liikmesriikide asjakohastele asutustele ja ametivõimudele ühenduse õiguse rakendamisel, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi.

(8)

Tunnistatakse, et amet peaks tegutsema ainult ühenduse õiguse kohaldamisala piires.

(9)

Amet peaks oma töös toetuma põhiõigustele Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 2 tähenduses, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni tähenduses, ning nagu neid kajastatakse eelkõige põhiõiguste hartas, pidades silmas selle seisundit ja kaasnevaid selgitusi. Ameti nimi peab väljendama tema tihedat seost hartaga.

(10)

Kuna amet rajatakse olemasolevale Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskusele toetudes, peaks amet oma töös jätkama rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi nähtuste käsitlemist ja vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitset ning samuti soolise võrdõiguslikkuse käsitlemist kui põhiõiguste kaitse olulist osa.

(11)

Ameti tegevuse teemavaldkonnad tuleks ette näha mitmeaastase raamistikuga, kehtestades seeläbi ka piirid ameti tööks. Mitmeaastase raamistiku poliitilise tähtsuse tõttu on oluline, et nõukogu ise võtaks selle komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu.

(12)

Amet peaks koguma objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet põhiõiguste olukorra arengu kohta, seda teavet analüüsima põhiõiguste rikkumise põhjuste, tagajärgede ja mõju seisukohast ning uurima näiteid nende küsimustega tegelemise heade tavade kohta.

(13)

Asutamislepingus kehtestatud õiguslike või kohtumenetlustega vastuollu sattumata peaks ametil olema õigus avaldada ühenduse õiguse rakendamisel arvamust liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel. Institutsioonidel peaks sellegipoolest olema võimalik küsida arvamust oma seadusandlike ettepanekute või õiguslike menetluste käigus võetud seisukohtade kohta, kuivõrd küsimuseks on nende vastavus põhiõigustele.

(14)

Amet peaks esitama iga-aastase aruande ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimustest ja samuti näiteid headest tavadest. Lisaks peaks amet koostama temaatilisi aruandeid liidu tegevuspõhimõtete seisukohalt oluliste teemade kohta.

(15)

Amet peaks võtma meetmeid, et parandada avalikkuse teadlikkust oma põhiõigustest ja nende rakendamise üldistest võimalustest ning erinevatest mehhanismidest, ilma et amet siiski ise üksikkaebustega tegelema peaks.

(16)

Amet peaks tegema võimalikult tihedat koostööd kõikide asjaomaste liidu institutsioonidega ning samuti ühenduse ja liidu organite, ametkondade ja ametitega, et vältida töö kattumist, eriti seoses tulevase Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga.

(17)

Kuna koostöö liikmesriikidega on ameti ülesannete eduka täitmise oluliseks osaks, peaks amet oma erinevate organite kaudu tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, kes peaks selleks otstarbeks määrama riikliku kontaktametniku kui ameti peamise kontaktisiku asjaomases liikmesriigis. Amet peaks riiklike kontaktametnikega sidet pidama eelkõige seoses ameti koostatud aruannete ja muude dokumentidega.

(18)

Amet peaks tegema tihedat koostööd Euroopa Nõukoguga. Selline koostöö peaks kindlustama, et ameti ja Euroopa Nõukogu töö ei kattuks, eriti kui arendatakse välja mehhanismid täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks, näiteks kahepoolse koostöökokkuleppe sõlmimine ja Euroopa Nõukogu määratud sõltumatu, asjakohaselt piiritletud hääleõigusega isiku osalemine ameti juhtimisstruktuurides.

(19)

Tunnustades kodanikuühiskonna olulist rolli põhiõiguste kaitsmisel, peaks amet edendama dialoogi kodanikuühiskonnaga ning tegema tihedat koostööd põhiõiguste valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna ühendustega. Amet peaks rajama “põhiõiguste platvormi” nimelise koostöövõrgustiku, et luua struktureeritud ja viljakas dialoog ning tihe koostöö kõikide asjakohaste sidusrühmadega.

(20)

Võttes arvesse ameti konkreetseid ülesandeid, peaks iga liikmesriik määrama haldusnõukokku ühe sõltumatu eksperdi. Võttes arvesse põhimõtteid, mis on seotud inimõiguste kaitse ja edendamise riiklike institutsioonide staatuse ja tegevusega (“Pariisi põhimõtted”), peaks haldusnõukogu koosseis tagama ameti sõltumatuse nii ühenduse institutsioonidest kui ka liikmesriikide valitsustest ning koondama võimalikult laiad teadmised põhiõiguste alal.

(21)

Ameti töö hea teadusliku kvaliteedi tagamiseks peaks amet ära kasutama teaduskomiteed, et oma tööd teadusliku objektiivsusega suunata.

(22)

Haldusnõukogu, juhatuse ja teaduskomitee liikmeid ametisse nimetavad asutused peaksid püüdma saavutada nendes organites naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse. Erilist tähelepanu tuleks samuti pöörata naiste ja meeste tasakaalustatud esindatusele ameti personali seas.

(23)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi tähtsat rolli põhiõiguste kaitsmisel, süvalaiendamisel ja edendamisel, peaks parlament osalema ameti tegevuses, sealhulgas ameti mitmeaastase raamistiku vastuvõtmisel, ning ameti erakorralist iseloomu ja ülesannet silmas pidades, ameti direktori ametikohale välja pakutud kandidaatide valimisel, ilma et sellega loodaks pretsedent teiste ametite jaoks.

(24)

Amet peaks kohaldama asjakohaseid ühenduse õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, (4) üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, (5) ja keeli, nagu see on sätestatud 15. aprilli 1958. aasta määruses nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, (6) ja 28. novembri 1994. aasta määruses (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse asutamise kohta. (7)

(25)

Ameti suhtes tuleks kohaldada komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (8) raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (9)

(26)

Ameti töötajate ja direktori suhtes tuleks kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju, sealhulgas direktori ametist vabastamise eeskirju.

(27)

Amet peaks olema juriidiline isik ja jätkama Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse õigusjärglasena kõigis keskuse õiguslikes, rahalistes või muudes kohustustes või kokkulepetes, mis keskus on sõlminud, samuti töölepingutes keskuse töötajatega.

(28)

Kandidaatriikidel peaks olema võimalik osaleda ameti töös. Lisaks peaks riikidel, kellega on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, olema lubatud osaleda ameti töös, kuna see võimaldab liidul toetada nende jõupingutusi Euroopa integratsiooni suunas, soodustades nende riikide õigusaktide järkjärgulist vastavusseviimist ühenduse õigusega ning oskusteabe ja heade tavade edastamist, eelkõige nendes acquis’ valdkondades, mis on Lääne-Balkani riikide reformiprotsessi keskseks võrdluspunktiks.

(29)

Amet peaks õigeaegselt algatama oma tegevuste vajalikud hindamised, mille põhjal saaks läbi vaadata ameti reguleerimisala, ülesanded ja töömeetodid.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on võrreldava ja usaldusväärse teabe ja andmete pakkumine Euroopa tasandil, et aidata liidu institutsioone ja liikmesriike põhiõigustest kinnipidamisel, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seega on meetme ulatuse ja mõju tõttu nimetatud eesmärk paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Ameti panus põhiõigustest kinnipidamise tagamiseks ühenduse õiguse raames aitab tõenäoliselt kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Käesoleva määruse vastuvõtmiseks ei ole asutamislepinguga nähtud ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute.

(32)

Ühtegi selle määruse sätet ei tohiks tõlgendada selliselt, et see piiraks küsimust, kas ameti volitusi võib laiendada politseikoostöö ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkondade hõlmamiseks.

(33)

Kuna määrust (EÜ) nr 1035/97 tuleks ameti asutamiseks märkimisväärselt muuta, tuleks see selguse huvides kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1.   PEATÜKK

SISU, EESMÄRK, REGULEERIMISALA, ÜLESANDED JA TEGEVUSVALDKONNAD

Artikkel 1

Sisu

Käesolevaga asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi “amet”).

Artikkel 2

Eesmärk

Ameti eesmärk on pakkuda seoses põhiõigustega abi ja teadmisi ühenduse asjakohastele institutsioonidele, organitele, ametkondadele ja asutustele ning ühenduse liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade kujundamisel täielikult järgida põhiõigusi.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Amet täidab oma ülesandeid artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud ühenduse pädevuse piirides.

2.   Oma ülesannete täitmisel järgib amet põhiõigusi, nagu need on määratletud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2.

3   Amet tegeleb põhiõiguste küsimustega Euroopa Liidus ja selle liikmesriikides, kui need rakendavad ühenduse õigust.

Artikkel 4

Ülesanded

1.   Artiklis 2 kehtestatud eesmärgi täitmiseks ning artiklis 3 sätestatud pädevuse piires amet

a)

kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu institutsioonide ning samuti ühenduse ja liidu organite, ametkondade ja asutuste, uurimiskeskuste, siseriiklike organite, valitsusväliste organisatsioonide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning eelkõige Euroopa Nõukogu pädevate organite edastatud uurimus- ja seiretulemusi;

b)

töötab koostöös komisjoni ja liikmesriikidega välja meetodid ja standardid andmete võrreldavuse, objektiivsuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks Euroopa tasandil;

c)

viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – vajaduse korral ja kui see on kooskõlas tema prioriteetide ja iga-aastase tööprogrammiga – ka Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;

d)

koostab ja avaldab kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui need rakendavad ühenduse õigust;

e)

avaldab iga-aastase aruande ameti tegevusvaldkondadega hõlmatud põhiõiguste küsimustest, samuti toob välja näited headest tavadest;

f)

avaldab analüüsil, uurimistööl ja vaatlustel põhinevaid temaatilisi aruandeid;

g)

avaldab iga-aastase tegevusaruande ning

h)

arendab kommunikatsioonistrateegiat ja edendab dialoogi kodanikuühiskonnaga, et parandada avalikkuse teadlikkust põhiõigustest ja levitada aktiivselt teavet oma töö kohta.

2.   Lõikes 1 osutatud järeldused, arvamused ja aruanded võivad käsitleda asutamislepingu artikli 250 kohaseid komisjoni ettepanekuid või seadusandlike menetluste käigus esitatud institutsioonide seisukohti ainult siis, kui vastav institutsioon on esitanud taotluse vastavalt lõike 1 punktile d. Nendes ei käsitleta toimingute õiguspärasust asutamislepingu artikli 230 määratluse kohaselt ega küsimust, kas liikmesriik on või ei ole täitnud asutamislepingus sätestatud kohustust asutamislepingu artikli 226 määratluse kohaselt.

Artikkel 5

Tegevusvaldkonnad

1.   Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu ameti mitmeaastase raamistiku. Komisjon konsulteerib haldusnõukoguga oma ettepaneku koostamisel.

2.   Raamistik

a)

hõlmab viit aastat;

b)

määratleb ameti tegevuse teemavaldkonnad, mis peavad alati sisaldama võitlust rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatusega;

c)

on kooskõlas liidu prioriteetidega, võttes nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioonidest ja nõukogu järeldustest tulenevaid suundumusi põhiõiguste valdkonnas;

d)

arvestab vajalikul määral ameti rahaliste ja inimressurssidega ning

e)

sisaldab sätteid, mis tagavad vastastikuse täiendavuse teiste ühenduse ja liidu organite, ametkondade ja ametite ning samuti Euroopa Nõukogu ja teiste põhiõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide volitustega.

3.   Amet täidab oma ülesandeid mitmeaastases raamistikus määratletud teemavaldkondades. See ei piira ameti võimalust vastata Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustele väljaspool neid valdkondi vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele c ja d, juhul kui ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.

4.   Amet täidab oma ülesandeid, järgides iga-aastast tööprogrammi ja arvestades vajalikul määral vabade rahaliste ja inimressurssidega.

2.   PEATÜKK

TÖÖMEETODID JA KOOSTÖÖ

Artikkel 6

Töömeetodid

1.   Objektiivse, usaldusväärse ja võrreldava teabe tagamiseks amet, toetudes iga liikmesriigi erinevate organisatsioonide ja organite eksperdiarvamusele ja võttes arvesse vajadust kaasata siseriiklikud ametiasutused andmete kogumisse,

a)

rajab teabevõrgustikud ja koordineerib nende tegevust ning kasutab olemasolevaid võrgustikke;

b)

korraldab välisekspertide kohtumisi ja

c)

vajaduse korral loob ajutisi töörühmi.

2.   Oma tegevuses arvestab amet täiendavuse saavutamiseks ja ressursside parima kasutamise tagamiseks eelkõige järgmiste asutuste poolt vajaduse korral kogutud teavet ning juba tehtut:

a)

liidu institutsioonid ja organid, ametkonnad ja asutused ning liikmesriikide organid, ametkonnad ja asutused;

b)

Euroopa Nõukogu, toetudes Euroopa Nõukogu järelevalve- ja kontrollimehhanismide ning Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku järeldustele ja tegevustele, ning

c)

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja muud rahvusvahelised organisatsioonid.

3.   Amet võib sõlmida teiste organisatsioonidega lepinguid, eelkõige alltöövõtulepinguid, viimastele usaldatud ülesannete täitmiseks. Amet võib ka asjakohase koostöö soodustamiseks ja ühisettevõtete edendamiseks toetusi anda, eriti artiklites 8 ja 9 osutatud siseriiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele.

Artikkel 7

Suhted asjaomaste ühenduse organite, ametkondade ja ametitega

Amet tagab asjakohase koostöö asjaomaste ühenduse organite, ametkondade ja ametitega. Koostöötingimused sätestatakse vajaduse korral vastastikuse mõistmise memorandumites.

Artikkel 8

Koostöö organisatsioonidega liikmesriigi ja rahvusvahelisel tasandil

1.   Selleks, et tagada liikmesriikidega tihe koostöö, määrab iga liikmesriik riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku, kes on ameti peamiseks kontaktisikuks asjaomases liikmesriigis. Riiklikud kontaktametnikud võivad muu hulgas esitada direktorile arvamusi iga-aastase tööprogrammi eelnõu kohta enne selle edastamist haldusnõukogule. Amet teatab riiklikele kontaktametnikele kõikidest vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele a, b, c, d, e, f, g ja h koostatud dokumentidest.

2.   Et saada abi oma ülesannete täitmisel, teeb amet koostööd

a)

liikmesriikide põhiõiguste alal pädevate valitsusorganisatsioonide ja avalike asutustega, sealhulgas inimõigustega tegelevate riiklike asutustega, ja

b)

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE), eriti demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürooga (ODIHR), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3.   Lõike 2 kohane koostöö halduskorraldus peab olema kooskõlas ühenduse õigusega ja selle võtab direktori esitatud eelnõu põhjal pärast komisjoni arvamuse saamist vastu haldusnõukogu. Kui komisjon ei ole nimetatud korraldusega nõus, vaatab haldusnõukogu eelnõu üle ja võtab selle vastu kõigi liikmete kahe kolmandikulise häälteenamusega koos vajalike muudatustega.

Artikkel 9

Koostöö Euroopa Nõukoguga

Töö kattumise vältimiseks ning vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks kooskõlastab amet oma tegevust Euroopa Nõukogu tegevusega, eelkõige artikli 12 lõike 6 punkti a kohase iga-aastase tööprogrammi ja artikli 10 kohase kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö puhul. Selleks sõlmib ühendus vastavalt asutamislepingu artiklis 300 sätestatud menetlusele kokkuleppe Euroopa Nõukoguga, et panna alus tihedale koostööle Euroopa Nõukogu ja ameti vahel. Nimetatud kokkulepe hõlmab sõltumatu isiku nimetamist Euroopa Nõukogu poolt ameti haldusnõukokku ja juhatusse vastavalt artiklitele 12 ja 13.

Artikkel 10

Koostöö kodanikuühiskonnaga; põhiõiguste platvorm

1.   Amet teeb tihedat koostööd selliste valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna institutsioonidega, mis tegelevad põhiõigustega, sealhulgas võitlevad rassismi ja ksenofoobia vastu riiklikul, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil. Selleks rajab amet koostöövõrgustiku (“põhiõiguste platvormi”), milles osalevad inimõigustega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid, asjaomased sotsiaal- ja kutseorganisatsioonid, kirikud, usu-, filosoofilised ja mittekonfessionaalsed organisatsioonid, ülikoolid ning Euroopa ja rahvusvaheliste organite ja organisatsioonide kvalifitseeritud asjatundjad.

2.   Põhiõiguste platvorm kujutab endast mehhanismi teabe vahetamiseks ning teadmiste ühiseks kasutamiseks. See tagab tiheda koostöö ameti ja asjaomaste sidusrühmade vahel.

3.   Põhiõiguste platvorm on vastavalt lõikele 1 avatud kõikidele huvitatud ja kvalifitseeritud sidusrühmadele. Amet võib võtta põhiõiguste platvormi liikmetega ühendust vastavalt erivajadustele ameti töö esmatähtsates valdkondades.

4.   Amet kasutab põhiõiguste platvormi eelkõige

a)

haldusnõukogule artikli 12 lõike 6 punkti a kohaselt vastuvõetava iga-aastase tööprogrammi kohta soovituste tegemiseks;

b)

haldusnõukogule artikli 4 lõike 1 punktis e ette nähtud aastaaruande kohta tagasiside andmiseks ja järelmeetmete soovitamiseks ning

c)

direktorile ja teaduskomiteele ameti tööga seotud konverentside, seminaride ja koosolekute tulemuste ja soovituste edastamiseks.

5.   Põhiõiguste platvormi tegevust koordineerib direktor.

3.   PEATÜKK

TÖÖ KORRALDUS

Artikkel 11

Ameti koosseis

Amet koosneb

a)

haldusnõukogust;

b)

juhatusest;

c)

teaduskomiteest ning

d)

direktorist.

Artikkel 12

Haldusnõukogu

1.   Haldusnõukogu moodustatakse järgmistest isikutest, kellel on asjakohane kogemus avaliku või erasektori organisatsioonide juhtimise alal ning lisaks sellele teadmised põhiõiguste valdkonnas:

a)

iga liikmesriigi määratud üks sõltumatu isik, kellel on kõrgetasemelised ülesanded inimõigustega tegelevas sõltumatus asutuses või mõnes muus avalikus või erasektori organisatsioonis;

b)

üks sõltumatu isik, kelle nimetab ametisse Euroopa Nõukogu, ning

c)

kaks komisjoni esindajat.

2.   Iga haldusnõukogu liiget võib esindada asendusliige, kes vastab eespool nimetatud nõuetele ja kes on ametisse nimetatud sama korra alusel. Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.

3.   Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat. Neid ei või uuesti ametisse nimetada.

4.   Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpeb liikme või asendusliikme ametiaeg ainult siis, kui ta ametist lahkub. Kui liige või asendusliige siiski ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja ameti direktorit. Asjaomane osapool nimetab järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme. Asjaomane osapool nimetab samuti järelejäänud ametiajaks uue liikme või asendusliikme, kui haldusnõukogu on ühe kolmandiku oma liikmete või komisjoni ettepanekul teinud kindlaks, et vastav liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele. Juhul kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme või asendusliikme volitusi pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks.

5.   Haldusnõukogu valib oma liikmete seast, kes on ametisse nimetatud vastavalt lõike 1 punktile a, esimehe, aseesimehe ja vastavalt artikli 13 lõikele 1 osutatud kaks haldusnõukogu liiget kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib uuendada ühe korra.

6.   Haldusnõukogu tagab, et amet täidab talle usaldatud ülesandeid. Haldusnõukogu on ameti planeerimis- ja järelevalveorgan. Eelkõige teeb ta järgmist:

a)

võtab ameti direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni ja teaduskomitee arvamuse saamist kooskõlas mitmeaastase raamistikuga vastu ameti iga-aastase tööprogrammi. Iga-aastane tööprogramm peab vastama olemasolevatele rahalistele ja inimressurssidele ning võtma arvesse ühenduse uurimis- ja statistilist tööd. Iga-aastane tööprogramm edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

b)

võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides e ja g osutatud aastaaruanded, milles eelkõige viimasena nimetatus võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase tööprogrammi eesmärkidega; ilma et see piiraks artikli 14 lõike 5 kohaldamist, konsulteeritakse teaduskomiteega enne artikli 4 lõike 1 punktis e osutatud aruande vastuvõtmist; aruanded edastatakse hiljemalt 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele;

c)

nimetab ametisse ja vajaduse korral vabastab ametist ameti direktori;

d)

võtab vastu ameti iga-aastase eelarveprojekti ja eelarve;

e)

kasutab direktori suhtes artikli 24 lõikes 2 kehtestatud volitusi ja teostab distsiplinaarvõimu direktori üle;

f)

koostab ameti iga-aastase tulude ja kulude kalkulatsiooni ning saadab selle vastavalt artikli 20 lõikele 5 komisjonile;

g)

võtab direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni, teaduskomitee ja lõike 1 punktis b osutatud isiku arvamuse saamist vastu ameti kodukorra;

h)

võtab direktori esitatud eelnõu alusel pärast komisjoni arvamuse saamist vastavalt artikli 21 lõikele 11 vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad;

i)

võtab vastavalt artikli 24 lõikele 3 vajalikke meetmeid Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste rakendamiseks;

j)

võtab vastavalt artikli 17 lõikele 2 vastu läbipaistvust ja dokumentide kättesaadavust käsitleva korra;

k)

kooskõlas artikli 14 lõigetega 1 ja 3 nimetab ametisse ja kutsub tagasi teaduskomitee liikmed ning

l)

teeb vastavalt lõikele 4 kindlaks, et haldusnõukogu liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele.

7.   Haldusnõukogu võib delegeerida oma kohustused juhatusele, välja arvatud lõike 6 punktides a, b, c, d, e, g, h, k ja l osutatud küsimustes.

8.   Haldusnõukogu otsused võetakse vastu antud häälte lihthäälteenamusega, välja arvatud lõikes 5 ja lõike 6 punktides a, b, c, d, e, g, k ja l osutatud otsuste puhul, kui on nõutav kõikide liikmete kahekolmandikuline häälteenamus, ning artikli 25 lõikes 2 osutatud otsuste puhul, kui haldusnõukogu teeb otsuseid ühehäälselt. Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Esimehel on otsustav hääl. Euroopa Nõukogu määratud isik võib hääletada lõike 6 punktides a, b, ja k osutatud otsuste puhul.

9.   Esimees kutsub haldusnõukogu kokku kaks korda aastas, piiramata võimalust erakorralisteks koosolekuteks. Esimees kutsub erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

10.   Teaduskomitee eesistuja või eesistuja asetäitja ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena. Teiste asjaomaste ühenduse ametite ja liidu organite juhid, samuti artiklites 8 ja 9 nimetatud muude rahvusvaheliste organisatsioonide juhid võivad juhatuse kutsel samuti vaatlejana osaleda.

Artikkel 13

Juhatus

1.   Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus koosneb haldusnõukogu esimehest ja aseesimehest, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle valib haldusnõukogu kooskõlas artikli 12 lõikega 5, ja ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus. Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse määratud isik võib osaleda juhatuse koosolekutel.

2.   Juhatuse kutsub kokku esimees, kui on vajadus valmistada ette haldusnõukogu otsuseid ning abistada ja nõustada direktorit. Juhatus võtab oma otsused vastu lihthäälteenamusega.

3.   Direktor võtab juhatuse koosolekutest osa ilma hääleõiguseta.

Artikkel 14

Teaduskomitee

1.   Teaduskomitee koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti pädevast sõltumatust isikust. Haldusnõukogu nimetab liikmed ametisse pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimisprotseduuri, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komiteega. Haldusnõukogu tagab võrdse geograafilise esindatuse. Haldusnõukogu liikmed ei või olla teaduskomitee liikmed. Artikli 12 lõike 6 punktis g osutatud kodukorraga sätestatakse teaduskomiteesse nimetamise üksikasjalikud tingimused.

2.   Teaduskomitee liikmete ametiaeg on viis aastat. Liikmeid ei või uuesti ametisse nimetada.

3.   Teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Neid võib asendada ainult nende omal taotlusel või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Kui liige siiski ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, teavitab ta sellest viivitamata komisjoni ja ameti direktorit. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu ja kutsuda asjaomase isiku tagasi. Haldusnõukogu nimetab kooskõlas tavaliikmete ametissemääramise menetlusega järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme. Juhul kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme volitusi pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.

4.   Teaduskomitee valib oma esimehe ja aseesimehe üheaastaseks ametiajaks.

5.   Teaduskomitee tagab ameti töö teadusliku taseme, juhtides selles osas ameti tööd. Sel eesmärgil kaasab direktor teaduskomitee kõikide artikli 4 lõike 1 punktide a, b, c, d, e, f ja h kohaselt koostatavate dokumentide ettevalmistamisse nii varajases etapis kui vajalik.

6.   Teaduskomitee teeb otsuseid kahekolmandikulise häälteenamusega. Esimees kutsub teaduskomitee kokku neli korda aastas. Vajaduse korral algatab esimees kirjaliku menetluse või kutsub omal algatusel või vähemalt nelja teaduskomitee liikme taotlusel kokku erakorralisi koosolekuid.

Artikkel 15

Direktor

1.   Ametit juhib direktor, kelle haldusnõukogu nimetab ametisse vastavalt lõikes 2 sätestatud koostöömenetlusele (“kooskõlastamine”).

Direktor nimetatakse ametisse tema isiklike saavutuste, põhiõigustealase kogemuse ning haldus- ja juhtimisoskuse põhjal.

2.   Koostöömenetlus on järgmine:

a)

komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast kandideerimiskutse avaldamist ja läbipaistvat valimisprotseduuri palutakse taotlejatel enne ametissemääramist esineda nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjakohase komitee ees ning vastata küsimustele;

b)

Euroopa Parlament ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused ning avaldavad oma eelistusjärjekorra;

c)

haldusnõukogu nimetab neid arvamusi arvestades direktori ametisse.

3.   Direktori ametiaeg on viis aastat.

Üheksa kuud enne nimetatud ajavahemiku lõppu korraldab komisjon hindamise. Komisjon hindab eelkõige

a)

direktori tegevust;

b)

ameti kohustusi ja sellele esitatavaid nõudmisi eelseisvatel aastatel.

Komisjoni ettepanekul, hindamisaruannet arvesse võttes ning ainult juhtudel, kui ameti ülesanded ja sellele esitatavad nõudmised seda õigustavad, võib haldusnõukogu ühe korra pikendada direktori ametiaega mitte rohkem kui kolme aasta võrra.

Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest direktori volitusi pikendada. Kuu aega enne seda, kui haldusnõukogu võtab ametlikult vastu otsuse pikendada direktori volitusi, võidakse paluda, et direktor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komitee ees avaldusega ning vastaks selle liikmete küsimustele.

Juhul kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni tema ametijärglase ametissenimetamiseni.

4.   Direktor vastutab

a)

artiklis 4 osutatud ülesannete täitmise eest; koostöös teaduskomiteega eelkõige kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktidega a, b, c, d, e, f, g ja h koostatud dokumentide ettevalmistamise ja avaldamise eest;

b)

ameti iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise eest;

c)

kõikide personaliküsimuste eest ning eelkõige artikli 24 lõikes 2 sätestatud volituste kasutamise eest oma töötajate suhtes;

d)

igapäevaste haldusküsimuste eest;

e)

ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 21;

f)

selliste tõhusate järelevalve- ja hindamismenetluste rakendamise eest, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standarditega. Direktor annab igal aastal haldusnõukogule aru järelevalvesüsteemi tulemuste kohta;

g)

riiklike kontaktametnikega toimuva koostöö eest ning

h)

kodanikuühiskonnaga tehtava koostöö eest, kaasa arvatud põhiõiguste platvormi koordineerimise eest kooskõlas artikliga 10.

5.   Direktor täidab oma ülesandeid sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru haldusnõukogule ning osaleb selle koosolekutel hääleõiguseta.

6.   Euroopa Parlament või nõukogu võivad igal ajal kutsuda direktori osalema istungil, kus käsitletakse ameti tegevusega seotud mis tahes küsimust.

7.   Haldusnõukogu võib direktori enne ametiaja lõppu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepaneku põhjal ametist vabastada.

4.   PEATÜKK

AMETI TEGEVUS

Artikkel 16

Sõltumatus ja avalik huvi

1.   Amet täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult.

2.   Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed, teaduskomitee liikmed ja direktor kohustuvad toimima avalikes huvides. Selleks esitavad nad huvide deklaratsiooni, milles tunnistavad kas mis tahes selliste huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu. Deklaratsioon esitatakse kirjalikult ametisse asumisel ning huvidega seotud muutuste korral vaadatakse see üle. Amet avaldab deklaratsiooni oma veebilehel.

Artikkel 17

Läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele

1.   Amet töötab välja head haldustavad, et tagada oma tegevuse võimalikult suur läbipaistvus.

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001.

2.   Haldusnõukogu võtab kuue kuu jooksul pärast ameti tegevuse algust vastu erieeskirjad lõike 1 praktiliseks rakendamiseks. Need sisaldavad muu hulgas eeskirju

a)

koosolekute avatuse kohta;

b)

ameti, sealhulgas teaduskomitee tööde avaldamise kohta ning

c)

määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise kohta.

3.   Otsuste kohta, mida amet on teinud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 põhjal, võib esitada asutamislepingu artiklites 195 või 230 sätestatud korras kaebuse ombudsmanile või esitada hagi Euroopa Ühenduste Kohtusse.

Artikkel 18

Andmekaitse

Ameti suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 19

Läbivaatamine ombudsmani poolt

Ameti tegevust kontrollib ombudsman kooskõlas asutamislepingu artikli 195 sätetega.

5.   PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 20

Eelarve koostamine

1.   Ameti tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse iga eelarveaasta jaoks, mis vastab kalendriaastale, ja kirjendatakse ameti eelarvesse.

2.   Ameti eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Ilma et see piiraks muude rahaliste vahendite kasutamist, koosnevad ameti tulud ühenduse toetusest, mis kirjendatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni osa).

Seda tulu võivad täiendada

a)

artiklis 4 loetletud ülesannete täitmisel osutatud teenuste eest saadud tasu ja

b)

artiklites 8, 9 ja 28 osutatud organisatsioonidelt või riikidelt saadud rahalised toetused.

4.   Ameti kulud hõlmavad personali töötasu, haldus- ja infrastruktuuri kulusid ning tegevuskulusid.

5.   Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud projekti alusel ameti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Haldusnõukogu edastab ametikohtade loetelu kavandit sisaldava kalkulatsiooni komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

6.   Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu eelarve esialgse projektiga.

7.   Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.

8.   Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad ameti toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

9.   Haldusnõukogu võtab vastu ameti eelarve. See jõustub pärast Euroopa Liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse eelarvet vastavalt.

10.   Haldusnõukogu teavitab eelarvepädevaid institutsioone võimalikult kiiresti oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline finantsmõju ameti eelarve rahastamisele, eelkõige projektidest, mis on seotud varaga, näiteks hoonete rent ja ostmine. Ta teatab sellest komisjonile.

Kui eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, edastab ta selle haldusnõukogule kuue nädala jooksul alates projektist teatamisest.

Artikkel 21

Eelarve täitmine

1.   Direktor vastutab ameti eelarve täitmise eest.

2.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab ameti peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarve- ja finantshalduse aruandega. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib asutuste ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (10) (“finantsmääruse”) artikliga 128.

3.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja ameti esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruandega kontrollikojale. Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne kõnealuse eelarveaasta kohta edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.   Kui kontrollikojalt on saadud vastavalt finantsmääruse artiklile 129 esitatud märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab direktor omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ning edastab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.   Haldusnõukogu esitab oma arvamuse agentuuri raamatupidamise lõpparuande kohta.

6.   Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.

7.   Raamatupidamise lõpparuanne avaldatakse.

8.   Direktor saadab kontrollikojale vastuse tema märkuste kohta hiljemalt 30. septembriks. Direktor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta rakendada.

10.   Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.

11.   Ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu haldusnõukogu, olles eelnevalt konsulteerinud komisjoniga. Need tohivad lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 ainult juhul, kui seda nõuab ameti tegevus ja selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.

Artikkel 22

Pettusevastane võitlus

1.   Võitluses pettuse, korruptsiooni ja teiste õigusvastaste tegevustega kohaldatakse ameti suhtes ilma piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999 sätteid.

2.   Amet ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahel, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdlust, (11) ja annab viivitamata välja kõigi töötajate suhtes kehtivad asjakohased sätted.

3.   Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates rakenduskokkulepetes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha ametilt raha saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate seas kohapealseid kontrolle.

6.   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 23

Õiguslik seisund ja asukoht

1.   Amet on juriidiline isik.

2.   Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigusvõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaliseks.

3.   Ametit esindab direktor.

4.   Amet on Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse õigusjärglane. Ta võtab üle kõik keskuse juriidilised õigused ja kohustused ning finantskohustused. Töölepingud, mille sõlmis keskus enne käesoleva määruse vastuvõtmist, jäävad kehtima.

5.   Ameti asukoht on Viinis.

Artikkel 24

Töötajad

1.   Ameti töötajate ja selle direktori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud eeskirju.

2.   Amet kasutab oma töötajate suhtes ametisse määravale asutusele Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmivale asutusele Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega antud volitusi.

3.   Haldusnõukogu võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed vastavalt Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 110.

4.   Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse ameti juurde tööle liikmesriikidest lähetatud asjatundjaid.

Artikkel 25

Keelte kasutamine

1.   Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määrust nr 1.

2.   Haldusnõukogu otsustab ameti sisese keelekorralduse.

3.   Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

Artikkel 26

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 27

Euroopa Kohtu pädevus

1.   Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

Euroopa Kohtul on pädevus vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

2.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik kahjud, mida amet või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide õigusaktide üldistele ühistele põhimõtetele.

Euroopa Kohtul on pädevus kõikides sellise kahju hüvitamist käsitlevates vaidlustes.

3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub asutamislepingu artiklites 230 ja 232 sätestatud tingimustel ameti vastu esitatud hagide menetlemine.

Artikkel 28

Kandidaatriikide ning riikide, kellega on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping, osalemine ning otsuse kohaldamise ulatus nende suhtes

1.   Kandidaatriikidel on võimalik osaleda ameti töös vaatlejatena.

2.   Osalemine ja sellega seotud kord määratakse asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega, võttes arvesse iga riigi eristaatust. Otsuses täpsustatakse eelkõige selliste riikide artiklite 4 ja 5 raames ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, kaasa arvatud sätted ameti algatustest osavõtmise kohta, samuti rahalise panuse ja töötajatega seonduva kohta. Otsus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ja Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega. Otsuses sätestatakse, et osalev riik võib haldusnõukokku vaatlejana ametisse määrata hääleõiguseta sõltumatu isiku, kes vastab artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud isikute erialasele ettevalmistusele. Amet võib assotsiatsiooninõukogu otsuse alusel asjaomases riigis tegeleda põhiõiguste küsimustega artikli 3 lõike 1 kohaldamisalas ulatuses, mis on asjakohane vastava riigi ühenduse õigusega järkjärguliseks vastavusseviimiseks.

3.   Nõukogu võib komisjoni ettepanekul ühehäälselt otsustada kutsuda ameti töös vaatlejana osalema riigi, kellega Euroopa Ühendus on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2.

7.   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 29

Üleminekukord

1.   Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (“keskus”) haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb 28. veebruaril 2007.

2.   Seoses haldusnõukogu ametisse määramisega

a)

võtab komisjon viivitamata vajalikud meetmed pärast käesoleva määruse jõustumist, et tagada vastavalt artiklile 12 loodud haldusnõukogu töö õigeaegne algus;

b)

teatavad liikmesriigid nelja kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artikli 12 lõigetele 1 ja 2 haldusnõukogu liikmeteks ja asendusliikmeteks. Pärast nimetatud ajavahemiku lõppemist kutsub komisjon haldusnõukogu kokku tingimusel, et määratud on vähemalt 17 liiget. Sellisel juhul ja erandina artikli 12 lõikest 8 võetakse haldusnõukogu otsused vastu määratud liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Kui on määratud 23 haldusnõukogu liiget, kohaldatakse artikli 12 lõiget 8;

c)

valib komisjon haldusnõukogu esimesel koosolekul, kui kõik liikmed on määratud, loosi teel need haldusnõukogu 15 liiget, kelle ametiaeg lõpeb erandina artikli 12 lõikest 4 pärast nende ametiaja esimese kolme aasta möödumist.

3.   Asjaomased osapooled alustavad pärast käesoleva määruse jõustumist viivitamata artikli 15 lõikes 1 sätestatud menetlust ameti direktori ametissenimetamiseks.

4.   Kuni haldusnõukogu moodustamiseni vastavalt lõike 2 punktile b ning artikli 12 lõigetele 1 ja 2 kutsub komisjon kokku ajutise haldusnõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide, Euroopa Nõukogu ja komisjoni poolt praegu keskuse haldusnõukokku määruse (EÜ) nr 1035/97 artikli 8 kohaselt määratud isikud.

Ajutisel haldusnõukogul on järgmised volitused:

a)

esitada arvamus komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb kutset kandideerimiseks direktori ametikohale vastavalt artikli 15 lõikele 1, et alustada valikumenetlust;

b)

komisjoni ettepaneku alusel tegutsedes määrata ametisse ajutine direktor või pikendada keskuse ametisoleva direktori ametiaega lühimaks võimalikuks ajavahemikuks lõikes 3 osutatud ametissemääramise menetluse jooksul;

c)

võtta vastavalt artikli 20 lõikele 9 vastu ameti eelarve 2007. aastaks ning vastavalt artikli 20 lõikele 5 eelarveprojekt 2008. aastaks ning

d)

võtta vastavalt artikli 12 lõike 6 punktile b vastu aruanne keskuse enda tegevuste kohta 2006. aastal.

5.   Kuni ameti esimese mitmeaastase raamistiku vastuvõtmiseni vastavalt artikli 5 lõikele 1 täidab amet oma ülesandeid artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud rassismi, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse vastase võitluse teemavaldkondades, piiramata artikli 5 lõike 3 teise lause kohaldamist.

Artikkel 30

Hindamine

1.   Amet viib korrapäraselt läbi oma suure kuluga tegevuste eel- ja järelhindamisi. Direktor teavitab haldusnõukogu nende hindamiste tulemustest.

2.   Amet edastab kord aastas eelarvepädevatele institutsioonidele kogu vajaliku teabe hindamismenetluste tulemuste kohta.

3.   Hiljemalt 31. detsembril 2011. aastal korraldab amet haldusnõukogu antud ja komisjoniga kooskõlastatud pädevuste alusel oma tegevuse esimese viie aasta saavutuste sõltumatu välise hindamise. Hindamise käigus

a)

võetakse arvesse ameti ülesandeid, töökorraldust ja ameti mõju põhiõiguste kaitsmisel ja edendamisel;

b)

hinnatakse võimalikku vajadust muuta ameti ülesandeid, reguleerimisala, tegevusvaldkondi või struktuuri;

c)

analüüsitakse ülesannete mis tahes muutmise koostoime mõjusid ja rahalisi tagajärgi ning

d)

võetakse arvesse sidusrühmade seisukohti nii ühenduse kui ka siseriiklikul tasandil.

4.   Haldusnõukogu määrab komisjoni nõusolekul järgmiste korrapäraselt toimuvate välishindamiste aja ja ulatuse.

Artikkel 31

Ülevaatamine

1.   Haldusnõukogu tutvub artikli 30 lõigetes 3 ja 4 osutatud hindamiste tulemustega ning annab vajaduse korral komisjonile ameti, selle töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmiseks vajalikud soovitused. Komisjon edastab hindamisaruanded ja soovitused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele ning avalikustab need.

2.   Pärast hindamisaruande ja soovituste kontrollimist võib komisjon esitada ettepanekuid käesoleva määruse muudatusteks, mida ta peab vajalikuks.

Artikkel 32

Ameti tegevuse alustamine

Amet alustab tegevust hiljemalt 1. märtsil 2007.

Artikkel 33

Kehtetuks tunnistamine

1.   Määrus (EÜ) nr 1035/97 tunnistatakse alates 1. märtsist 2007 kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 34

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päevale järgneval päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2007.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. veebruar 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

W. SCHÄUBLE

(1)  ELT C 88, 11.4.2006, lk 37.

(2)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(3)  EÜT L 151, 10.6.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1652/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 33).

(4)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(5)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6)  EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(7)  EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1645/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 13).

(8)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(9)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

(10)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

(11)  EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.