(1)

Määrusega (EMÜ) nr 2200/90 (2) kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased meetmed kindlasummalise tollimaksuna ühe tonni räni kohta, mis on pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) ja mida imporditakse ühendusse.

(2)

Varsti pärast seda ning pärast ühenduse tootmisharu esitatud kaebust tegi nõukogu määruses (EMÜ) nr 1607/92 (3) järelduse, et Hiina eksportijad olid kehtivad dumpinguvastased tollimaksud absorbeerinud ning kehtestas Hiinast pärit räni impordi suhtes täiendava tollimaksu.

(3)

1997. aastal algatati nii aegumise läbivaatamine kui ka vahepealne läbivaatamine. Kõnealused läbivaatamised lõpetati määrusega (EÜ) nr 2496/97. (4) Nimetatud kahe läbivaatamise tulemusel meetmed säilitati, kuid leiti, et oleks asjakohasem muuta meetmete vorm kindlasummalise tollimaksu asemel väärtuseliseks tollimaksuks. Tollimaksu määr oli kõnealuse impordi puhul 49 % protsenti CIF-hinnast. Madalama tollimaksu reegli kohaselt vastas see määr kahjumarginaalile.

(4)

Pärast aegumise läbivaatamist otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 398/2004, (5) et dumpinguvastane tollimaks tuleb säilitada.

(5)

Komisjonile laekus 6. märtsil 2006. aastal algmääruse artikli 13 lõike 3 kohane taotlus uurida väidetavat kõrvalehoidmist dumpinguvastastest meetmetest, mis olid kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodi 2804 69 00 alla kuuluva räni (ränisisaldus alla 99,99 % massist) impordi suhtes. Taotluse esitas Euroalliages (Liaison Committee of the Ferro-Alloy Industry) (edaspidi “taotleja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, nimelt 100 % ühenduse ränitoodangust. Taotluses väideti, et Hiinast pärit räni impordi suhtes kehtivatest meetmetest on hoitud kõrvale ümberlaadimise teel Korea Vabariigis (edaspidi “Korea”).

(6)

Lisaks väideti taotluses, et taolise kaubandusstruktuuri muutuse põhjuseks ei olnud mingit muud piisavat põhjendust ega õigustust kui dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ning et olemasolevate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Ilmnes, et märkimisväärsete ränikoguste import Korea Vabariigist on asendanud Hiinast pärit räni impordi. Lisaks olid olemas piisavad tõendid selle kohta, et kõnealune import toimus olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimises ühenduse tootmisharu jaoks kindlaks määratud tootmishindadest ja mõistlikust kasumist madalamate hindadega.

(7)

Lõpuks väitsid taotlejad, et võrreldes Hiinast pärit räni jaoks eelnevalt kindlaksmääratud normaalväärtusega müüdi Koreast lähetatud räni dumpinguhinnaga.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 kohaselt, algatas komisjon uurimise määrusega (EÜ) nr 607/2006 (6) (edaspidi “algatamismäärus”). Algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt esitas komisjon algatamismäärusega tolliasutustele nõude registreerida Koreast lähetatava räni import, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Koreast pärinevana või mitte.

(9)

Komisjon teatas uurimise algatamisest ametlikult Hiina ja Korea asutustele, teadaolevalt asjaomastele ühenduse tootjatele/eksportijatele ja importijatele ning taotluse esitanud ühenduse tootmisharule. Küsimustikud saadeti Korea tootjatele/eksportijatele ning Hiina ja Korea asutustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati, et koostööst hoidumise tagajärjeks võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(10)

Küsimustiku vastuseid ei saadud Hiina eksportijatelt/tootjatelt ning ka Hiina asutustelt ei saanud komisjon märkusi.

(11)

Kaks Korea äriühingut oli valmis uurimises koostööd tegema. Ainult üks neist importis räni Hiinast Koreasse, kuid ei eksportinud ühendusse. Teine koostööd tegev Korea äriühing ei tootnud ega importinud räni üldse.

(12)

Uurimine toimus ajavahemikul 1. aprillist 2005 kuni 31. märtsini 2006 (edaspidi “uurimisperiood”). Kaubandusstruktuuri väidetava muutuse uurimiseks koguti andmeid alates 2001. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(13)

Nagu eespool põhjenduses 10 märgitud, ei teinud Hiina ränitootjad/-eksportijad uurimises koostööd ega esitanud ükski ühenduse importija uurimise jaoks asjakohast teavet. Nagu põhjenduses 11 märgitud, tegi koostööd üksnes kaks Korea äriühingut, kuid nad ei eksportinud vaatlusalusel perioodil ühendusse räni. Seega tuli Koreast ühendusse lähetatud räni käsitlevad järeldused teha vastavalt algmääruse artiklile 18 kättesaadavate faktide alusel.

(14)

Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st Hiinast pärit ja CN-koodi 2804 69 00 alla kuuluv räni (ränisisaldus alla 99,99 % massist). Tuletatakse meelde, et kõrgema puhtuseastmega räni, mille ränisisaldus on vähemalt 99,99 %, mida kasutatakse põhiliselt elektrooniliste pooljuhtide tööstuses, kuulub teistsuguse CN-koodi alla ja käesolev menetlus seda ei hõlma.

(15)

Kahelt koostööd tegevalt Korea äriühingult saadud teabe ja taotleja esitatud taotluses sisalduva teabe alusel järeldati, et Hiinast ühendusse eksporditud räni ja Koreast ühendusse lähetatud räni füüsikalised põhiomadused on samasugused ning neid kasutatakse samal otstarbel. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses. Uurimise ajal vastupidiseid seisukohti ei avaldatud.

(16)

Nagu eespool märgitud, väideti, et kaubandusstruktuuri muutumine tuleneb ümberlaadimisest Koreas.

(17)

Kuna Korea eksportivad äriühingud ei teinud koostööd, määrati Koreast ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote kogus ja väärtus olemasoleva teabe põhjal, milleks kõnealusel juhul oli Eurostati impordistatistika.

(18)

Kaubandusstruktuuri muutus põhineb allpool esitatud tabelis olevatel andmetel. Suures koguses räni importimist Koreast ühendusse alustati aastatel 2002 ja 2003 ning see jätkus kuni uurimisperioodini. Märkimisväärsete impordikoguste saatmine Koreast eelkõige 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal (ehkki need kõikusid sel ajal) toimus paralleelselt Hiinast pärit impordi olulise ja jätkuva vähenemisega (üle 50 %).

Tabel 1.

Hiinast ja Koreast pärit räni import (kogus)

(19)

Kuna ükski ühendusse räni eksportiv Korea äriühing ei teinud käesolevas uurimises koostööd, põhines kõrvalehoidmise hindamine vastavalt algmääruse artiklile 18 kättesaadaval teabel, sealhulgas kaebuses esitatud teabel. Uurimise käigus ei leitud andmeid, mis oleks viidanud sellele, et kõnealune räni oli toodetud Koreas. Seevastu kinnitasid mõlemad koostööd tegevad Korea äriühingud, et Koreas räni ei toodeta.

(20)

Seepärast tehakse järeldus, et algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses muu piisava põhjenduse või majandusliku õigustuse puudumisel tulenes kaubandusstruktuuri muutus Hiinast pärit räni impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest ning tuleb oletada, et see tuleneb – nagu kaebuse esitaja väidab – Korea kaudu tehtavast ümberlaadimisest.

(21)

Põhjenduses 18 nimetatud andmete põhjal on ilmne, et vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi struktuuris on toimunud koguseline muutus ning et Hiinast ühendusse suunatud import vähenes 2005. aastal märkimisväärselt, samas kui paralleelselt kasvas ühendusse suunatud import Koreast – riigist, kus räni ei toodeta. Seepärast on selge, et märgatav kaubavoogude muutus on kahjustanud meetmete parandavat mõju seoses ühenduse turule imporditud kogustega, isegi kui Koreast pärit import kasvas uurimisperioodil oluliselt vähem, kui alanes Hiinast pärit import 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel.

(22)

Koreast lähetatud räni hindade puhul tuli koostöö puudumisel võtta aluseks Eurostati andmed. Leiti, et Koreast ühendusse suunatud ekspordi keskmised hinnad olid palju madalamad kui müügihinnad ja ühenduse tootmisharu kulud, mis olid kindlaks tehtud praeguste meetmete kehtestamiseni viinud uurimises.

Tabel 2.

Hiinast ja Koreast pärit räni import (eurot tonni kohta)

(23)

Seetõttu jõuti järeldusele, et vaatlusaluse toote import Koreast kahjustab tollimaksu parandavat mõju nii koguste kui ka hindade osas.

(24)

Nagu on selgitatud põhjendustes 10 ja 11 ning võttes arvesse koostöö puudumist, kasutati selleks, et teha kindlaks, kas on tõendeid dumpingu kohta vaatlusaluse toote Koreast ühendusse eksportimisel uurimisperioodil, algmääruse artikli 18 kohaselt ELi suunduva ekspordi hindade kindlaksmääramise alusena Eurostati kombineeritud nomenklatuuri tasandi andmeid.

(25)

Algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt võrreldi neid ekspordihindu eelnevalt kindlaksmääratud normaalväärtusega, kõnealusel juhul kõige viimases aegumise läbivaatamises kindlaksmääratud normaalväärtusega.

(26)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt kinnitas aegumise läbivaatamise uurimise käigus kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja käesoleva uurimise ekspordihindade kaalutud keskmise (väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist) võrdlus märkimisväärset dumpingut.

(27)

Eespool esitatu põhjal on leitud, et algmääruse artikli 13 lõike 1 teise lause tähenduses on toimunud meetmetest kõrvalehoidmine. Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks olemasolevaid Hiinast pärit toote impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid laiendada ka Koreast lähetatud samale tootele sõltumata sellest, kas toote deklareeritud päritolumaa on Korea või mitte.

(28)

Laiendatavad meetmed peaks olema määruse (EÜ) nr 398/2004 artikli 1 lõikes 2 nimetatud meetmed, milleks on 49 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(29)

Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, milles nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud ühendusse algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Koreast lähetatud räni registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

(30)

Ehkki käesoleva uurimise käigus ei leitud Koreast ühtegi tegelikku räni tootjat/ühendusse eksportijat ega võtnud keegi neist ise komisjoniga ühendust, peavad eksportijad, kes kaaluvad algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks taotluse esitamist, täitma küsimustiku, et komisjon saaks otsustada, kas vabastus on põhjendatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud vaatlusaluse toote turuolukorda, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid ning selliste tavade jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus, ning tõendeid dumpingu kohta. Tavaliselt teeb komisjon ka kontrollkäigu kohapeale. Taotlus tuleb viivitamata saata komisjonile koos vajalike andmetega, eelkõige võimalike muudatustega äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(31)

Kui vabastus on põhjendatud, teeb komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist ettepaneku käesolevat määrust vastavalt muuta. Hiljem jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

(32)

Huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal nõukogu kavatseb laiendada kehtivat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja neile anti võimalus avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta,