31.1.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 23/1

Kodukord

SISUKORD

SISSEJUHATUS

MÄRKUS

I JAOTIS

KOMITEE LIIKMED JA TÖÖORGANID

1. PEATÜKK

Komitee tööorganid

Artikkel 1 –

 Komitee tööorganid

2. PEATÜKK

Komitee liikmed

Artikkel 2 –

 Komitee täisliikmete ja asendusliikmete staatus

Artikkel 3 –

 Volituste tähtaeg

Artikkel 4 –

 Privileegid ja immuniteedid

Artikkel 5 –

 Täisliikmete ja asendusliikmete osalemine

Artikkel 6 –

 Hääleõiguse delegeerimine

Artikkel 7 –

 Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid

Artikkel 8 –

 Riikide delegatsioonid

Artikkel 9 –

 Fraktsioonid ja fraktsiooni mittekuuluvad liikmed

Artikkel 10 –

 Piirkondadevahelised rühmad

II JAOTIS

KOMITEE ÜLESEHITUS JA TÖÖKORRALDUS

1. PEATÜKK

Komitee uue koosseisu kokkukutsumine ja esimene istung

Artikkel 11 –

 Komitee uue koosseisu kokkukutsumine

Artikkel 12 –

 Komitee uue koosseisu esimene istung ja liikmete volituste kontrollimine

2. PEATÜKK

Komitee täiskogu

Artikkel 13 –

 Täiskogu ülesanded

Artikkel 14 –

 Täiskogu kokkukutsumine

Artikkel 15 –

 Täiskogu istungjärgu päevakord

Artikkel 16 –

 Täiskogu istungjärgu avamine

Artikkel 17 –

 Istungite avalikkus, külaliste ja külalisesinejate osalemine, päevakajaliste küsimuste arutamine

Artikkel 18 –

 Sõnavõtuks antav kõneaeg

Artikkel 19 –

 Sõnavõtjate nimekiri

Artikkel 20 –

 Sõnavõtud töökorralduslikes küsimustes

Artikkel 21 –

 Otsustusvõimelisus

Artikkel 22 –

 Hääletamine

Artikkel 23 –

 Muudatusettepanekute esitamise kord

Artikkel 24 –

 Muudatusettepanekute menetlemise kord

Artikkel 25 –

 Kiireloomulised arvamused ja aruanded

Artikkel 26 –

 Lihtsustatud menetlus

Artikkel 27 –

 Täiskogu istungjärgu lõpetamine

3. PEATÜKK

Komitee juhatus ja president

Artikkel 28 –

 Juhatuse koosseis

Artikkel 29 –

 Juhatuse liikmete asendamine

Artikkel 30 –

 Valimiste kord

Artikkel 31 –

 Komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimine

Artikkel 32 –

 Juhatuse liikmete valimine

Artikkel 33 –

 Asendajate valimine

Artikkel 34 –

 Järelvalimised juhatuse vabanenud kohtade täitmiseks

Artikkel 35 –

 Juhatuse ülesanded

Artikkel 36 –

 Juhatuse koosolekute kokkukutsumise, otsustusvõimelisuse kindlakstegemise ja otsuste vastuvõtmise kord

Artikkel 37 –

 Komitee president

Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide menetluskord juhatuses

Artikkel 38 –

 Arvamused – õiguslik alus

Artikkel 39 –

 Juhtivkomisjoni määramine arvamustele ja aruannetele

Artikkel 40 –

 Pearaportööri määramine

Artikkel 41 –

 Omaalgatuslikud arvamused ja aruanded

Artikkel 42 –

 Resolutsioonide eelnõude esitamise kord

Artikkel 43 –

 Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide mõjulepääsu tagamine

4. PEATÜKK

Komisjonid

Artikkel 44 –

 Koosseis ja pädevus

Artikkel 45 –

 Esimees ja aseesimehed

Artikkel 46 –

 Komisjonide ülesanded

Artikkel 47 –

 Komisjonide kokkukutsumine ja päevakord

Artikkel 48 –

 Komisjonide tegevuse avalikkus

Artikkel 49 –

 Arvamuste ja aruannete koostamise tähtajad

Artikkel 50 –

 Arvamuste ja aruannete sisu

Artikkel 51 –

 Raportöörid

Artikkel 52 –

 Töörühmad

Artikkel 53 –

 Eksperdid

Artikkel 54 –

 Otsustusvõimelisus

Artikkel 55 –

 Hääletamine

Artikkel 56 –

 Muudatusettepanekud

Artikkel 57 –

 Arvamuse või aruande koostamisest loobumine

Artikkel 58 –

 Kirjalik menetlus

5. PEATÜKK

Komitee haldamine

Artikkel 59 –

 Peasekretariaat

Artikkel 60 –

 Peasekretär

Artikkel 61 –

 Peasekretäri ametisse nimetamine

Artikkel 62 –

 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused

Artikkel 63 –

 Rahandus- ja halduskomisjon

Artikkel 64 –

 Eelarve

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Koostöö teiste institutsioonidega

Artikkel 65 –

 Koostöölepingud

Artikkel 66 –

 Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide edastamine ja avaldamine

2. PEATÜKK

Tegevuse avalikkus ja läbipaistvus

Artikkel 67 –

 Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

3. PEATÜKK

Rakendussätted

Artikkel 68 –

 Kodukorra muutmine

Artikkel 69 –

 Juhatuse korraldused

Artikkel 70 –

 Kodukorra jõustumine

SISSEJUHATUS

Regioonide Komitee võttis Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu) artikli 264 lõike 2 alusel 6. detsembril 2006. aastal vastu järgmise kodukorra:

MÄRKUS

Käesolevas kodukorras kasutatud ametinimetused kehtivad võrdselt nii nais- kui ka meessoost isikute kohta.

I JAOTIS

KOMITEE LIIKMED JA TÖÖORGANID

1. PEATÜKK

Komitee tööorganid

Artikkel 1

Komitee tööorganid

Komitee tööorganiteks on täiskogu, president, juhatus ja komisjonid.

2. PEATÜKK

Komitee liikmed

Artikkel 2

Komitee täisliikmete ja asendusliikmete staatus

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 263 esindavad komitee täisliikmed ja asendusliikmed piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Neil on piirkondlike või kohalike omavalitsusorganite valimistel saadud volitused või nad kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Ametiülesannete täitmisel ei või komitee liikmeid siduda mingite kohustuslike juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel 3

Volituste tähtaeg

1.   Komitee täis- või asendusliikme volitused algavad kuupäevast, mil jõustub nõukogu otsus tema ametisse nimetamise kohta.

2.   Komitee täis- või asendusliikme volitused lõpevad tema tagasiastumisel, tema ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud volituste lõppemisel või tema surma korral.

3.   Tagasiastumissoovi korral peab komitee täis- või asendusliige esitama kirjaliku avalduse komitee presidendile, märkides ära tagasiastumise jõustumise kuupäeva, mis ei tohi olla hilisem kui kolm kuud pärast teatamise kuupäeva. President teavitab sellest nõukogu, kes kinnitab komitee liikme koha vabanemist ja viib läbi koha täitmise menetluse.

4.   Komitee täis- või asendusliige, kelle volitused komitees lõpevad seoses tema ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud volituste lõppemisega, peab sellest viivitamatult kirjalikult teavitama komitee presidenti.

5.   Käesoleva artikli lõikes 2 märgitud juhtudel nimetab nõukogu asendaja komitee koosseisu volituste lõppemiseni jäänud ajaks.

Artikkel 4

Privileegid ja immuniteedid

Komitee täisliikmetel ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmetel on privileegid ja immuniteedid vastavalt 8. aprilli 1965. aasta ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingule lisatud protokollile Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 5

Täisliikmete ja asendusliikmete osalemine

1.   Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda täiskogu istungjärgul, võib asendada sama riigi delegatsiooni kuuluv asendusliige. Asendusliige võidakse määrata ka ainult kindlateks istungipäevadeks. Kõik istungil osalevad täisliikmed ja asendusliikmed peavad ennast kohalolijate nimekirja kandma.

2.   Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda komisjoni või mis tahes muul juhatuse poolt heaks kiidetud koosolekul, võib asendada sama riigi delegatsiooni, samasse fraktsiooni või piirkondadevahelisse rühma kuuluv teine täis- või asendusliige. Kõik koosolekul osalevad komitee täis- ja asendusliikmed peavad ennast kohalolijate nimekirja kandma.

3.   Kodukorra artikli 35 või 52 alusel koostatud töörühma asendusliikmete nimekirja määratud komitee täisliige või asendusliige võib asendada ükskõik millist oma fraktsiooni liiget.

4.   Asendusliige või teist liiget asendav täisliige võib asendada vaid ühte liiget. Asendusliikmel või teist liiget asendaval täisliikmel on kõnealusel koosolekul kõik liikme volitused. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretärile enne kõnealuse koosoleku toimumist kirjalikult teatada.

5.   Iga täiskogu istungjärgu puhul hüvitatakse kulud vaid ühekordselt kas täisliikmele või asendusliikmele. Sellega seonduva sätestavad täpsemalt juhatuse poolt kehtestatavad sõidukulusid ja päevaraha käsitlevad rakenduseeskirjad.

6.   Raportööriks määratud asendusliige võib tutvustada enda vastutusel koostatud arvamuse või aruande eelnõu täiskogu istungjärgul, mille päevakorras arvamuse või aruande eelnõu on. Sama kehtib ka siis, kui komitee täisliige, keda ta asendab, viibib ise samuti sellel istungil. Komitee täisliige võib oma hääleõiguse kõnealuse arvamuse või aruande eelnõu arutamise ajaks edasi delegeerida asendusliikmele. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretärile enne kõnealuse istungjärgu toimumist kirjalikult teatada.

Artikkel 6

Hääleõiguse delegeerimine

Hääleõigust ei saa delegeerida, välja arvatud artiklites 5 ja 29 ette nähtud juhtudel.

Artikkel 7

Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid

Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid osalevad võrdselt komitee töö korraldamises.

Artikkel 8

Riikide delegatsioonid

1.   Üht liikmesriiki esindavad komitee täis- ja asendusliikmed moodustavad asjaomase riigi delegatsiooni. Iga delegatsioon võtab vastu oma töökorra ja valib esimehe, kelle nimi teatatakse ametlikult komitee presidendile.

2.   Peasekretär korraldab komitee haldusstruktuuri raames riikide delegatsioonidele abi osutamise, mis võimaldab ühtlasi igal üksikul komitee liikmel saada teavet ja abi tema riigikeeles. Seda ülesannet täidab Regioonide Komitee ametnikest ja muudest teenistujatest koosnev talitus, mis tagab delegatsioonidele võimaluse vastavalt vajadusele kasutada komitee infrastruktuuri. Muu hulgas tagab peasekretär delegatsioonidele võimaluse pidada koosolekuid vahetult enne täiskogu istungjärgu algust või selle toimumise ajal.

Artikkel 9

Fraktsioonid ja fraktsiooni mittekuuluvad liikmed

1.   Komitee täis- ja asendusliikmed võivad moodustada fraktsioone, lähtudes oma poliitilistest eelistustest. Fraktsiooni liikmeks astumise kriteeriumid sätestatakse fraktsiooni töökorras.

2.   Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt 20 komitee täis- või asendusliiget vähemalt kolmest eri liikmesriigist või 18 komitee täis- või asendusliiget vähemalt neljast eri liikmesriigist või 16 komitee täis- või asendusliiget vähemalt viiest eri liikmesriigist, kusjuures vähemalt pooled peavad kõikidel juhtudel olema komitee täisliikmed. Komitee täis- ja asendusliikmed võivad kuuluda vaid ühte fraktsiooni. Fraktsioon loetakse laialisaadetuks, kui selle liikmete arv langeb alla fraktsiooni moodustamiseks nõutava miinimumi.

3.   Komitee presidenti teavitatakse fraktsiooni moodustamisest, laialisaatmisest või muust muutmisest. Fraktsiooni moodustamise teates märgitakse fraktsiooni nimi, fraktsiooni moodustanud liikmete ja fraktsiooni eestseisuse liikmete nimed.

4.   Fraktsioone abistavad sekretariaadid, mille töötajad kuuluvad peasekretariaadi personali koosseisu. Fraktsioonid võivad ametisse nimetavale asutusele esitada ettepanekuid sekretariaadi töötajate valiku, töölevõtmise, edutamise või töölepingu pikendamise kohta. Ametisse nimetav asutus teeb otsuse pärast fraktsioonide esimeestega konsulteerimist.

5.   Peasekretär eraldab fraktsioonide ja nende tööorganite koosolekute, tegevuse, väljaannete ja sekretariaatide töö jaoks piisavaid vahendeid. Eraldatavad vahendid tuuakse eelarves iga fraktsiooni kohta eraldi välja. Fraktsioonid ja nende sekretariaadid võivad komitee infrastruktuuri vastavalt vajadusele kasutada.

6.   Fraktsioonid ja nende eestseisused võivad koguneda vahetult enne täiskogu istungjärgu algust või selle toimumise ajal. Fraktsioonid võivad kaks korda aastas pidada erakorralisi koosolekuid. Kõnealustel koosolekutel osalevale asendusliikmele hüvitatakse sõidukulud ja makstakse päevaraha ainult siis, kui ta asendab koosolekutel oma fraktsiooni kuuluvat komitee täisliiget.

7.   Fraktsiooni mittekuuluvatele komitee liikmetele pakutakse haldusabi. Kõnealuse abi osutamise üksikasjalikud tingimused sätestab peasekretäri esildisel juhatus.

Artikkel 10

Piirkondadevahelised rühmad

Komitee täis- ja asendusliikmed võivad moodustada piirkondadevahelisi rühmi. Rühma moodustamisest teavitatakse komitee presidenti.

II JAOTIS

KOMITEE ÜLESEHITUS JA TÖÖKORRALDUS

1. PEATÜKK

Komitee uue koosseisu kokkukutsumine ja esimene istung

Artikkel 11

Komitee uue koosseisu kokkukutsumine

Komitee uue koosseisu kutsub esimeseks istungiks kokku selle vanim liige pärast iga nelja aasta tagant toimuvat koosseisu uuendamist. Komitee koguneb hiljemalt kuu aja möödudes pärast liikmete ametisse nimetamist nõukogu poolt. Esimest istungit juhatab kohalviibivatest komitee liikmetest vanim ajutise presidendina. Komitee vanim liige, teda abistavad neli noorimat kohalviibivat komitee liiget ja komitee peasekretär moodustavad ajutise juhatuse.

Artikkel 12

Komitee uue koosseisu esimene istung ja liikmete volituste kontrollimine

1.   Esimesel istungil teavitab ajutine president komiteed nõukogu teatest liikmete ametisse nimetamise kohta. Ajutine president võib vastava taotluse korral enne komitee uue koosseisu ametiaja ametlikku algust kontrollida liikmete ametisse nimetamist ja nende volitusi.

2.   Ajutine juhatus jätkab ametis kuni komitee juhatuse liikmete valimistulemuste teatavakstegemiseni.

2. PEATÜKK

Komitee täiskogu

Artikkel 13

Täiskogu ülesanded

Komitee töötab täiskoguna. Täiskogu täidab järgmisi põhiülesandeid:

a)

võtab vastu arvamusi, aruandeid ja resolutsioone;

b)

võtab vastu komitee tulude ja kulude kalkulatsiooni;

c)

võtab vastu komitee poliitilise programmi iga uue koosseisu volituste saamisel;

d)

valib komitee presidendi, esimese asepresidendi ja teised juhatuse liikmed;

e)

moodustab komisjone;

f)

võtab vastu komitee kodukorra ja muudab seda.

Artikkel 14

Täiskogu kokkukutsumine

1.   Komitee president kutsub täiskogu istungjärguks kokku vähemalt korra kvartalis. Juhatus määrab täiskogu istungjärkude kuupäevad kindlaks eelneva aasta kolmandas kvartalis. Täiskogu istungjärk võib olla ühe- või mitmepäevane.

2.   Vähemalt ühe neljandiku komitee liikmete kirjalikul taotlusel peab president kokku kutsuma täiskogu erakorralise istungjärgu, mis toimub mitte varem kui üks nädal ja mitte hiljem kui üks kuu pärast taotluse esitamist. Kirjalikus taotluses täpsustatakse täiskogu erakorralisel istungjärgul arutusele tulev teema. Erakorralise istungjärgu päevakorras ei tohi olla ühtki teist küsimust.

Artikkel 15

Täiskogu istungjärgu päevakord

1.   Juhatus valmistab ette päevakorra esialgse kavandi, mis sisaldab ülejärgmisel täiskogu istungjärgul arutusele tulevate arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõude esialgset loetelu ning kõiki muid otsusega vastu võetavaid dokumente.

2.   Vähemalt neli nädalat enne täiskogu istungjärgu algust saadab president komitee täis- ja asendusliikmetele istungjärgu päevakorra kavandi koos selles märgitud otsusega vastuvõetavate dokumentidega nende riigikeeles. Kõnealused dokumendid tehakse samal ajal kättesaadavaks ka elektroonilisel kujul.

3.   Üldjuhul võetakse arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõud päevakorda selles järjekorras, milles komisjonid need vastu võtsid või milles need vastavalt kodukorrale esitati, kusjuures võetakse arvesse päevakorrapunktide sisulisi seoseid.

4.   Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, kui ei ole võimalik kinni pidada käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud tähtajast, võib president lisada päevakorra kavandisse otsusega vastu võetava dokumendi tingimusel, et komitee täis- ja asendusliikmed saavad vastava dokumendi oma riigikeeles hiljemalt üks nädal enne täiskogu istungjärgu algust. Dokumendi tiitellehele peab olema märgitud kõnealuse menetluse kasutamise põhjus.

5.   Kirjalikud muudatusettepanekud päevakorra kavandi kohta tuleb esitada peasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust.

6.   Juhatus kiidab päevakorra lõpliku kavandi heaks täiskogu istungjärgule vahetult eelneval koosolekul. Kõnealusel koosolekul võib juhatus kahekolmandikulise häälteenamusega hääletanute koguarvust vastu võtta otsuse lisada päevakorda kiireloomulisi või päevakajalisi küsimusi, mille arutamist ei saa edasi lükata täiskogu järgmisele istungjärgule.

Artikkel 16

Täiskogu istungjärgu avamine

Komitee president avab täiskogu istungjärgu ja esitab kinnitamiseks päevakorra lõpliku kavandi.

Artikkel 17

Istungite avalikkus, külaliste ja külalisesinejate osalemine, päevakajaliste küsimuste arutamine

1.   Täiskogu istungid on avalikud, kui täiskogu ei otsusta teisiti kogu istungi või konkreetse päevakorrapunkti suhtes.

2.   Täiskogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad.

3.   Komitee president võib omal algatusel või juhatuse taotlusel kutsuda täiskogu istungile osalema ja sõna võtma külalisi. Külalisesineja sõnavõtule võib järgneda üldine arutelu, mille suhtes kohaldatakse sõnavõttude pikkuse kohta kehtivaid üldreegleid.

4.   Juhatus võib artikli 15 lõigete 1 ja 6 kohaselt teha täiskogule ettepaneku üldiseks aruteluks piirkondlikke ja kohalikke erihuve puudutavate päevakajaliste küsimuste üle. Kõnealuse arutelu suhtes kohaldatakse sõnavõttude pikkuse kohta kehtivaid üldreegleid.

Artikkel 18

Sõnavõtuks ettenähtud aeg

1.   Täiskogu määrab oma istungjärgu alguses juhatuse esildisel sõnavõttudeks ette nähtud aja päevakorrapunktide kaupa. Täiskogu istungi ajal võib komitee president omal algatusel või mõne komitee liikme taotlusel piirata sõnavõttudeks määratud aega.

2.   Üld- või eriküsimuste arutamisel võib komitee president juhatuse esildisel teha täiskogule ettepaneku jagada sõnavõttudeks ette nähtud aega fraktsioonide ja riikide delegatsioonide vahel.

3.   Üldjuhul antakse sõnavõtuks aega kuni kaks minutit istungi protokolli, istungi läbiviimise korda ja päevakorra lõplikus kavandis või päevakorras tehtavaid muudatusi käsitlevate märkuste puhul.

4.   Sõnavõtu ajalimiidi ületamise korral on komitee presidendil õigus pärast ühekordset hoiatust sõnavõtt katkestada.

5.   Komitee liige võib taotleda arutelu lõpetamist, komitee president paneb taotluse hääletusele.

Artikkel 19

Sõnavõtjate nimekiri

1.   Sõna võtta soovivad liikmed registreeritakse ning komitee president annab neile sõna vastavalt registreerimise järjekorrale, tagades võimaluse korral, et sõna saaksid kordamööda erinevate poliitiliste vaadetega ja erinevate riikide delegatsioone esindavad kõnelejad.

2.   Sõna andmisel võib siiski eelistada asjaomase komisjoni raportööri ning fraktsioonide ja riikide delegatsioonide esindajaid, kes soovivad sõna võtta oma fraktsiooni või delegatsiooni nimel.

3.   Keegi ei või üle kahe korra samal teemal sõna võtta, välja arvatud komitee presidendi loal. Sellest hoolimata antakse asjaomaste komisjonide esimeestele ja raportööridele nende taotlusel luba sõnavõtuks, mille kestuse määrab komitee president.

Artikkel 20

Sõnavõtud töökorralduslikes küsimustes

1.   Sõna antakse komitee liikmele, kes soovib tõstatada töökorralduslikku küsimust või juhtida komitee presidendi tähelepanu kodukorra nõuete rikkumisele. Töökorralduslike küsimustega seotud sõnavõtt peab käsitlema päevakorda või arutlusel olevat küsimust.

2.   Töökorraldusliku küsimuse tõstatamiseks antakse soovijale sõna eelisjärjekorras.

3.   Töökorralduslikud küsimused otsustab komitee president kohe vastavalt kodukorrale ja teatab oma otsusest pärast kodukorrale viitamist. Presidendi otsus ei kuulu hääletamisele.

Artikkel 21

Otsustusvõimelisus

1.   Komitee täiskogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komitee liikmetest. Täiskogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt viisteist liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Enne otsustusvõimelisuse kontrolli võib komitee president katkestada täiskogu istungi kuni kümneks minutiks. Otsustusvõimelisuse kontrolli taotlenud komitee liikmeid käsitatakse kohalolijatena isegi juhul, kui nad ei viibi enam istungisaalis. Kui kohal on vähem kui viisteist komitee liiget, võib komitee president tunnistada istungi otsustusvõimetuks.

2.   Kui on kindlaks tehtud, et istung ei ole otsustusvõimeline, lükatakse kõik hääletamisele kuuluvad päevakorrapunktid järgmisele istungipäevale, mil täiskogu istung loetakse otsustusvõimeliseks ja seega on ta pädev otsustama edasi lükatud küsimusi, sõltumata kohalolevate komitee liikmete arvust.

Artikkel 22

Hääletamine

1.   Täiskogu otsustused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega, kui kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

2.   Hääletatakse kas poolt, vastu või jäädakse erapooletuks. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse hääletamisele pandud tekst või ettepanek tagasilükatuks.

3.   Kui häältelugemise tulemus vaidlustatakse, võidakse korraldada kordushääletus komitee presidendi või ühe komitee liikme taotlusel, kui vähemalt viisteist komitee liiget hääletab taotluse poolt.

4.   Komitee presidendi ettepanekul võib täiskogu viia läbi nimelise hääletamise.

5.   Isikutega seotud küsimused otsustatakse salajasel hääletamisel.

6.   Komitee president võib igal ajal otsustada, et hääletamine toimub elektroonilise hääletussüsteemi abil.

Artikkel 23

Muudatusettepanekute esitamise kord

1.   Ainult komitee täisliikmed ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid otsusega vastu võetavatele dokumentidele. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult.

2.   Välja arvatud artikli 26 lõike 1 esimeses lauses sätestatud juhul, võib muudatusettepanekuid otsusega vastu võetavatele dokumentidele esitada vähemalt kuus komitee täisliiget või nõuetekohaselt volitatud asendusliiget, kelle nimed peavad olema ettepanekule märgitud. Vähem kui kuuest liikmest koosnevad riikide delegatsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid ainult juhul, kui kõnealused muudatused on esitanud ja allkirjastanud kõik delegatsiooni liikmed või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed.

3.   Muudatusettepanekud peavad jõudma peasekretärini hiljemalt seitsmendal tööpäeval enne täiskogu istungjärgu algust. Kohe pärast tõlke valmimist, kuid hiljemalt kaks tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust, peavad muudatusettepanekud olema elektrooniliselt kättesaadavad. Artikli 15 lõike 4 kohaldamisel võib komitee president lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega kuni kolme tööpäevani. Nimetatud tähtaeg ei kehti muudatusettepanekute suhtes, mis esitatakse kiireloomuliste küsimuste kohta artikli 15 lõike 6 mõistes.

4.   Kõik muudatusettepanekud jagatakse komitee liikmetele välja enne täiskogu istungjärgu algust.

Artikkel 24

Muudatusettepanekute menetlemise kord

1.   Kui otsusega vastu võetavale dokumendile on esitatud rohkem kui 20 muudatusettepanekut, võib juhatus või täiskogu dokumendi asjaomasele komisjonile uueks arutamiseks tagasi saata. Nimetatud sätet ei kohaldata otsusega vastu võetavate dokumentide suhtes, mille vastuvõtmist ei saa edasi lükata.

2.   Kui teksti ühe osa kohta esitatakse üks või mitu muudatusettepanekut, võivad komitee president, raportöör või muudatusettepanekute esitajad arutelu käigus pakkuda kompromissettepanekuid. Kompromissettepanek pannakse hääletamisele eelisjärjekorras eeldusel, et ühelgi esialgse muudatusettepaneku esitajatest ei ole sellele vastuväiteid, ning vastuvõtmise korral tühistab kompromissiettepanek kompromissi aluseks olnud muudatusettepanekud.

3.   Muudatusettepanekute hääletamine toimub teksti punktide järjekorras. Komitee president võib samalaadse sisu või otstarbega muudatusettepanekud panna hääletamisele korraga.

4.   Raportöör võib koostada loetelu tema arvamuse või aruande eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekutest, mille vastuvõtmist ta toetab. Kui raportöör on andnud hääletussoovituse, võib komitee president panna kõik soovitusega hõlmatud muudatusettepanekud korraga hääletusele. Iga komitee liige võib hääletussoovituse vaidlustada, täpsustades muudatusettepanekud, mis tuleks panna eraldi hääletamisele.

5.   Muudatusettepanekutel on eelisseisund võrreldes nende aluseks oleva tekstiga ja need pannakse hääletamisele esimesena.

6.   Kui ühe tekstiosa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, tuleb anda eelis põhiteksti kõige enam muutvale ettepanekule ja see pannakse hääletamisele esimesena.

7.   Lõpphääletusele pannakse tekst tervikuna, vajaduse korral muudetud sõnastuses. Arvamus, mis ei saa häälteenamust, saadetakse tagasi juhtivkomisjonile või muutub kehtetuks.

Artikkel 25

Kiireloomulised arvamused ja aruanded

Juhul, kui tavaline menetlus ei võimalda nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi määratud tähtajast kinni pidada ja kui juhtivkomisjon on arvamuse või aruande eelnõu ühehäälselt vastu võtnud, edastab komitee president selle teadmiseks nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Arvamuse või aruande eelnõu esitatakse muudatusteta vastuvõtmiseks järgmisele täiskogu istungjärgule. Kõigile kõnealuse arvamuse või aruandega seotud dokumentidele peab olema märgitud, et tegemist on kiireloomulise arvamuse või aruandega.

Artikkel 26

Lihtsustatud menetlus

1.   (Juhtiv)komisjonis ühehäälselt vastu võetud arvamuste ja aruannete eelnõud esitatakse samal kujul täiskogule vastuvõtmiseks, välja arvatud juhul, kui vähemalt 32 komitee täisliiget või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliiget või mõni fraktsioon on eelnõule esitanud muudatusettepanekuid vastavalt artikli 23 lõike 3 esimesele lausele. Viimasel juhul vaatab täiskogu muudatusettepanekud läbi. Raportöör tutvustab arvamuse või aruande eelnõu täiskogu istungil ning seda võidakse arutada. Eelnõu edastatakse koos päevakorra kavandiga komitee liikmetele tutvumiseks.

2.   Kui (juhtiv)komisjon leiab, et komiteel ei ole põhjust kommenteerida talle arvamuse või aruande väljatöötamiseks saadetud dokumenti ega esitada sellele muudatusettepanekuid, võib (juhtiv)komisjon teha ettepaneku dokumendile vastuväiteid mitte esitada. Ettepanek esitatakse sel juhul täiskogule vastuvõtmiseks ilma eelneva aruteluta.

Artikkel 27

Täiskogu istungjärgu lõpetamine

Enne täiskogu istungjärgu lõpetamist teeb komitee president teatavaks järgmise täiskogu istungjärgu toimumise aja ja koha ning juba teada olevad päevakorrapunktid.

3. PEATÜKK

Komitee juhatus ja president

Artikkel 28

Juhatuse koosseis

Komitee juhatuse koosseisu kuuluvad:

a)

komitee president;

b)

komitee esimene asepresident;

c)

üks asepresident iga liikmesriigi kohta;

d)

veel 27 liiget;

e)

fraktsioonide esimehed.

Peale komitee presidendi, esimese asepresidendi ja fraktsioonide esimeeste on kohad juhatuses riikide delegatsioonide vahel jaotatud järgmiselt:

—

kolm kohta: Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Ühendkuningriik,

—

kaks kohta: Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Kreeka, Iirimaa, Leedu, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Rootsi,

—

üks koht: Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg, Malta, Sloveenia.

Artikkel 29

Juhatuse liikmete asendamine

1.   Iga riigi delegatsioon määrab oma juhatuse liikmele, välja arvatud komitee presidendile, oma koosseisu hulgast täisliikmest või asendusliikmest nimelise asendaja.

2.   Iga fraktsioon määrab oma esimehele oma koosseisu hulgast täisliikmest või asendusliikmest nimelise asendaja.

3.   Nimelisel asendajal on koosolekutel osalemis-, sõna- ja hääleõigus vaid siis, kui ta asendab kõnealust juhatuse liiget. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretärile enne kõnealuse koosoleku toimumist kirjalikult teatada.

Artikkel 30

Valimiste kord

1.   Täiskogu valib juhatuse kaheks aastaks.

2.   Juhatus valitakse ajutise presidendi juhatusel vastavalt artiklitele 11 ja 12. Kõik kandidatuurid tuleb peasekretärile esitada kirjalikus vormis hiljemalt üks tund enne täiskogu istungjärgu algust. Valimise läbiviimiseks on nõutav kahe kolmandiku liikmete kohalolek.

Artikkel 31

Komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimine

1.   Enne valimisi võivad komitee presidendi ja esimese asepresidendi kandidaadid esineda täiskogu ees lühikese sõnavõtuga. Kandidaatidele antakse sõnavõtuks võrdselt aega, sõnavõtu ajalimiidi määrab ajutine president.

2.   Komitee president ja esimene asepresident valitakse eraldi. Nad valitakse salajase hääletamise teel ning valituks osutuvad kandidaadid, kes saavad hääletusel osalenud komitee liikmete poolthäälteenamuse.

3.   Hääletatakse poolt või jäädakse erapooletuks. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolthääli.

4.   Kui ükski kandidaat ei saavuta esimeses hääletusvoorus häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine, kus valituks osutub kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

Artikkel 32

Juhatuse liikmete valimine

1.   Võidakse koostada ühisnimekiri kandidaatidest nendest delegatsioonidest, kes seavad üles ühe kandidaadi igale neile eraldatud kohale juhatuses. Kandidaatide ühisnimekiri osutub valituks esimeses hääletusvoorus, kui see saab hääletusel osalenud komitee liikmete poolthäälteenamuse.

Kui kandidaatide ühisnimekiri osutub mittevalituks või kui kandidaatide arv ületab asjaomase riigi delegatsioonile juhatuses eraldatud kohtade arvu, korraldatakse iga koha puhul eraldi hääletus. Sel juhul kohaldatakse artiklis 30 ja artikli 31 lõigetes 2–4 sätestatud komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korda.

2.   Fraktsioonide esimeeste valimiseks juhatusse esitatakse täiskogule vastuvõtmiseks kõnealuste fraktsioonide esimeeste nimekiri.

Artikkel 33

Asendajate valimine

Koos kandidaadi valimisega juhatusse valitakse ka tema nimeline asendaja.

Artikkel 34

Järelvalimised juhatuse vabanenud kohtade täitmiseks

Komitee liikme või tema nimelise asendaja volituste lõppemisel või tema tagasiastumisel juhatuse liikme kohalt asendatakse juhatuse liige ja/või tema asendaja komitee koosseisu volituste lõppemiseni jäänud ajaks artiklites 28–33 sätestatud korras. Järelvalimised juhatuse vabanenud koha täitmiseks toimuvad täiskogu istungjärgul komitee presidendi või asepresidendi juhatamisel artikli 37 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 35

Juhatuse ülesanded

Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja esitab oma volituste alguses täiskogule poliitilise programmi ning jälgib selle programmi elluviimist. Juhatus esitab oma ametivolituste lõppedes täiskogule poliitilise programmi rakendamise aruande;

b)

korraldab ja kooskõlastab täiskogu ja komisjonide tööd;

c)

võtab komisjonide esildisel vastu aasta tööprogrammi;

d)

kannab üldist vastutust komitee täis- ja asendusliikmetega seotud rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes; tagab komitee, peasekretariaadi ja komitee tööorganite sisemise töökorralduse, sealhulgas ametikohtade loeteluga seonduvates küsimustes;

e)

juhatus võib

—

moodustada juhatuse või komitee liikmetest töörühmi juhatuse nõustamiseks eriküsimustes; kõnealuste töörühmade koosseisu võib kuuluda kuni kaheksa liiget,

—

kutsuda oma koosolekutele osalema teisi komitee liikmeid, tuginedes nende ekspertteadmistele või ametile, ning komiteesse mittekuuluvaid isikuid;

f)

nimetab ametisse peasekretäri ning artiklis 62 loetletud ametnikud ja muud teenistujad;

g)

esitab täiskogule komitee tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu vastavalt artiklile 64;

h)

annab loa koosolekute läbiviimiseks väljaspool komitee asukohta;

i)

sätestab liikmete töörühmadesse ning Regioonide Komitee ja kandidaatriikide ühiskomiteedesse lähetamise korra ning kõnealuste töörühmade ja ühiskomiteede töökorralduse.

Artikkel 36

Juhatuse koosolekute kokkukutsumise, otsustusvõimelisuse kindlakstegemise ja otsuste vastuvõtmise kord

1.   Juhatuse koosolekud kutsub kokku komitee president, kes kokkuleppel esimese asepresidendiga määrab koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra. Juhatus koguneb vähemalt üks kord kvartalis või 14 päeva jooksul pärast vähemalt ühe neljandiku juhatuse liikmete koostatud kirjaliku ühistaotluse saamist.

2.   Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui vähemalt pool liikmtest on kohal. Juhatuse otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt kuus liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Kui on kindlaks tehtud, et juhatuse koosolek ei ole otsustusvõimeline, võidakse arutelu jätkata, kuid hääletamine lükatakse edasi järgmisele koosolekule.

3.   Juhatus võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega hääletamisel osalenud juhatuse liikmete koguarvust, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Kohaldatakse artikli 22 lõiget 2.

4.   Juhatuse otsuste ettevalmistamiseks teeb komitee president peasekretärile ülesandeks koostada arutusele tulevad dokumendid ja otsuste eelnõud iga käsitletava teema kohta. Kõnealused dokumendid lisatakse päevakorra kavandile.

5.   Dokumendid peavad juhatuse liikmeteni jõudma hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust. Muudatusettepanekud juhatuse dokumentide kokta tuleb peasekretärile kirjalikus vormis esitada hiljemalt kolmandal tööpäeval enne juhatuse koosoleku algust ja need peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad kohe pärast tõlgete valmimist.

Artikkel 37

Komitee president

1.   Komitee president juhib komitee tööd.

2.   President esindab komiteed. Ta võib komitee esindamisõigust delegeerida.

3.   Komitee presidendi äraolekul täidab tema ülesandeid esimene asepresident; esimese asepresidendi äraolekul täidab komitee presidendi ülesandeid üks asepresidentidest.

Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide menetluskord juhatuses

Artikkel 38

Arvamused – õiguslik alus

Komitee võtab oma arvamused vastu EÜ asutamislepingu artikli 265 kohaselt

a)

Euroopa Komisjoni või nõukogu konsulteerimistaotluse alusel EÜ asutamislepingus ette nähtud juhtudel või muudel juhtudel nimetatud institutsioonide või Euroopa Parlamendi konsulteerimistaotluse alusel;

b)

omal algatusel;

c)

kui tulenevalt EÜ asutamislepingu artiklist 262 konsulteeritakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komitee on seisukohal, et asi puudutab piirkondlikke erihuve.

Artikkel 39

Juhtivkomisjoni määramine arvamustele ja aruannetele

1.   Komitee president määrab nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi esitatud arvamuse koostamise taotluse aluseks olevatele dokumentidele pärast nende saabumist juhtivkomisjoni. Juhatust teavitatakse presidendi asjaomastest otsustest järgmisel koosolekul.

2.   Kui arvamuse või aruande teema kuulub rohkem kui ühe komisjoni pädevusse, määrab president juhtivkomisjoni ja võib vajaduse korral teha juhatusele ettepaneku moodustada asjaomaste komisjonide esindajatest koosnev töörühm.

3.   Kui komisjon ei ole nõus presidendi poolt artikli 39 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud otsusega, võib ta esimehe vahendusel taotleda juhatuse otsust.

Artikkel 40

Pearaportööri määramine

1.   Kui asjaomane komisjon ei jõua arvamuse või aruande eelnõu välja töötada nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi poolt määratud tähtajaks, võib komitee juhatus teha täiskogule ettepaneku määrata pearaportöör, kes esitab oma arvamuse või aruande eelnõu otse täiskogule.

2.   Kui nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi määratud tähtaeg ei jäta täiskogule piisavalt aega pearaportööri määramiseks istungjärgu raames, võib pearaportööri määrata komitee president, teavitades täiskogu sellest järgmisel istungjärgul.

3.   Mõlemal juhul tuleb asjaomane komisjon võimaluse korral kokku üldiseks eelaruteluks arvamuse või aruande teemal.

Artikkel 41

Omaalgatuslikud arvamused ja aruanded

1.   Omaalgatuslike arvamuste ja aruannete koostamise taotlused võivad juhatusele esitada kolm juhatuse liiget, komisjon oma esimehe vahendusel või vähemalt 32 komitee liiget. Taotlused koos põhjendusega ja teised arutusele tulevad dokumendid tuleb esitada vastavalt artikli 36 lõikele 4 võimaluse korral enne aasta tööprogrammi vastuvõtmist.

2.   Juhatus teeb omaalgatuslike arvamuste ja aruannete koostamise taotluste rahuldamise kohta otsuse kolmeneljandikulise häälteenamusega hääletamisel osalenud juhatuse liikmete koguarvust. Arvamustele ja aruannetele määratakse juhtivkomisjon vastavalt artiklile 39. Komitee president teavitab täiskogu kõikidest juhatuse otsustest omaalgatuslike arvamuste ja aruannete koostamise ja neile määratud juhtivkomisjonide kohta.

3.   Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis ka artikli 38 punktiga c hõlmatud arvamuste suhtes.

Artikkel 42

Resolutsioonide eelnõude esitamise kord

1.   Resolutsioonid võetakse päevakorda ainult siis, kui nad on seotud Euroopa Liidu tegevusega ning puudutavad piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse üksuste erihuve ning päevakajalisi küsimusi.

2.   Resolutsiooni eelnõu või resolutsiooni koostamise taotlusi võivad komiteele esitada vähemalt 32 komitee liiget või fraktsioon. Kõik ettepanekud või taotlused tuleb juhatusele esitada kirjalikult, märkides ära neid toetavate liikmete nimed või fraktsiooni nime. Ettepanekud ja taotlused peavad peasekretärini jõudma hiljemalt kolm tööpäeva enne juhatuse koosoleku algust.

3.   Kui juhatus otsustab, et komiteel tuleb koostada resolutsiooni eelnõu või võtta menetlusse resolutsiooni koostamise taotlus, võib ta

a)

võtta resolutsiooni eelnõu täiskogu istungjärgu päevakorra esialgsesse kavandisse vastavalt artikli 15 lõikele 1;

b)

määrata resolutsiooni eelnõu koostamiseks juhtivkomisjoni ja kehtestada kõnealuse töö tegemiseks tähtaja; juhtivkomisjon koostab resolutsiooni eelnõu vastavalt arvamuse ja aruande eelnõu koostamise korrale. Kõnealustel juhtudel ei kohaldata artiklit 50;

c)

kiireloomulistel juhtudel võtta resolutsiooni eelnõu järgmise täiskogu istungjärgu päevakorda vastavalt artikli 15 lõike 6 teisele lausele. Sellised resolutsiooni eelnõud tulevad arutamisele istungjärgu teisel istungipäeval.

4.   Resolutsiooni eelnõusid, mis tulenevad pärast lõikes 2 määratud tähtaja möödumist tekkinud ettenägematust olukorrast (äärmiselt kiireloomulised resolutsioonid) ja mis vastavad lõike 1 sätetele, võib esitada hiljemalt kolm tundi enne juhatuse koosoleku algust. Kui juhatus leiab, et ettepanek on seotud komitee tegevuse prioriteetidega, menetleb ta seda lõike 3 punkti c kohaselt. Kõik komitee liikmed võivad täiskogu istungjärgu ajal esitada muudatusettepanekuid kiireloomulistele resolutsioonidele.

Artikkel 43

Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide mõjulepääsu tagamine

Komitee juhatus rakendab vajalikke meetmeid komitee vastu võetud arvamuste, aruannete ja resolutsioonide mõjulepääsu tagamiseks.

4. PEATÜKK

Komisjonid

Artikkel 44

Komisjonide koosseis ja pädevus

1.   Komitee iga uue koosseisu volituste alguses moodustab täiskogu komisjonid, mille ülesanne on täiskogul arutamisele tulevate teemade ettevalmistamine. Täiskogu otsustab juhatuse esildisel komisjonide koosseisu ja määratleb komisjonide pädevusalad.

2.   Komisjonide koosseis vastab liikmesriikide esindatusele komitees.

3.   Komitee liikmed kuuluvad vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte komisjoni. Juhatus võib teha erandeid nendele delegatsioonidele, milles on vähem liikmeid kui komitees komisjone.

Artikkel 45

Komisjoni esimees ja aseesimehed

1.   Esimesel koosolekul nimetavad komisjoni liikmed enda hulgast esimehe, esimese aseesimehe ja vajaduse korral kuni kaks aseesimeest.

2.   Kui kandidaatide arv võrdub täidetavate ametikohtade arvuga, võib ametisse nimetamine toimuda suulisel kokkuleppel ilma hääletamiseta. Vastupidisel juhul või vähemalt ühe kuuendiku komisjoni liikmete nõudmisel toimub valimine vastavalt artikli 31 lõigetes 2–4 sätestatud komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korrale.

3.   Komitee liikme volituste lõppemise või komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumise korral täidetakse vabanev koht vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 46

Komisjonide ülesanded

1.   Komisjonid käsitlevad ühenduse poliitikavaldkondi vastavalt neile täiskogu poolt artikli 44 alusel määratud pädevusaladele. Nad valmistavad eelkõige ette arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõusid komitee täiskogul vastuvõtmiseks.

2.   Komisjonid koostavad iga-aastase tööprogrammi kavandi kooskõlas komitee poliitiliste prioriteetidega ja esitavad selle juhatusele vastuvõtmiseks.

Artikkel 47

Komisjonide koosolekute kokkukutsumine ja päevakord

1.   Komisjoni koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra määrab kindlaks komisjoni esimees kokkuleppel esimese aseesimehega.

2.   Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees. Korralise koosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga edastatakse komisjoni liikmetele arvestusega, et liikmed saavad selle kätte hiljemalt neli nädalat enne koosoleku toimumise kuupäeva.

3.   Vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjaliku taotluse korral peab esimees kokku kutsuma komisjoni erakorralise koosoleku, mis peab toimuma hiljemalt neli nädalat pärast taotluse esitamist. Erakorralise koosoleku päevakorra määravad kindlaks taotluse esitanud komisjoni liikmed. Päevakord edastatakse komisjoni liikmetele koos koosoleku kokkukutsumise teatega.

4.   Arvamuste eelnõud ja teised arutamisele tulevad dokumendid, mis tuleb enne koosoleku toimumist tõlkida ja liikmetele jagada, saadetakse asjaomase komisjoni sekretariaati hiljemalt viis nädalat enne koosoleku toimumise kuupäeva. Kõnealused dokumendid edastatakse komisjoni liikmetele hiljemalt kaks nädalat enne asjaomase koosoleku toimumise kuupäeva. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees kõnealuseid tähtaegu muuta.

Artikkel 48

Komisjonide tegevuse avalikkus

1.   Komisjoni koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta kogu koosoleku või teatava päevakorrapunkti suhtes teisiti.

2.   Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajaid ning teisi isikuid võidakse kutsuda osalema komisjonide koosolekutel ja vastama liikmete küsimustele.

Artikkel 49

Arvamuste ja aruannete koostamise tähtajad

1.   Komisjonid esitavad arvamuste ja aruannete eelnõud institutsioonidevahelises ajakavas ette nähtud tähtajaks. Lisaks esimesele koosolekule, mil koostatakse töökava, on arvamuste ja aruannete eelnõu arutamiseks ette nähtud mitte rohkem kui kaks komisjoni koosolekut.

2.   Juhatus võib erandjuhtudel lubada arvamuste ja aruannete eelnõude arutamiseks korraldada lisakoosolekuid või pikendada eelnõu esitamise tähtaega.

Artikkel 50

Arvamuste ja aruannete sisu

1.   Komitee arvamuses või aruandes esitatakse komitee seisukohad ja soovitused kõnealuse küsimuse suhtes ning vajaduse korral konkreetsed muudatusettepanekud arutusel olevale dokumendile.

2.   Arvamuse põhiosas antakse hinnang arutusel olevale dokumendile, pöörates erilist tähelepanu subsidiaarsuse põhimõtte järgimisele ning eeldatavale mõjule haldusele ning piirkondlikule ja kohalikule eelarvele.

3.   Vajaduse korral koostatakse raportööri vastutusel seletuskiri. Seletuskirja ei panda hääletusele, kuid see peab olema kooskõlas hääletamisele pandava arvamuse tekstiga.

Artikkel 51

Raportöörid

1.   Arvamuse või aruande eelnõu koostamiseks määrab komisjon oma esimehe esildisel ühe või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaks raportööri.

2.   Raportööride määramisel tagavad komisjonid arvamuste ja aruannete õiglase ja ühtlase jagunemise.

3.   Kiireloomulistel juhtudel võib komisjoni esimees kohaldada kirjalikku menetlust raportööri määramiseks. Esimees palub komisjoni liikmetel kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada võimalikest vastuväidetest raportööri määramise ettepanekule. Vastuväite esitamise puhul teevad komisjoni esimees ja esimene aseesimees otsuse vastastikusel kokkuleppel.

4.   Kui raportööriks määratakse komisjoni esimees või üks aseesimeestest, annavad nad koosoleku juhatamise nende koostatava arvamuse või aruande eelnõu arutamise ajaks üle ühele aseesimeestest või kõige vanemale kohalviibivale komisjoni liikmele.

Artikkel 52

Töörühmad

1.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel moodustavad komisjonid komitee juhatuse nõusolekul töörühmi. Töörühmade koosseisu võivad kuuluda teiste komisjonide liikmed.

2.   Töörühma liige, kes ei saa koosolekul osaleda, võib lasta end asendada töörühma teise liikme või asendusliikmega.

3.   Töörühmad võivad enda liikmete hulgast nimetada esimehe ja aseesimehe.

Artikkel 53

Eksperdid

1.   Komisjonide liikmed võivad kasutada eksperdi abi.

2.   Komisjon võib määrata eksperte, kes abistavad komisjoni või komisjoni loodud töörühmi nende töös. Esimehe kutsel võivad eksperdid osaleda komisjoni või selle töörühma koosolekutel.

3.   Hüvitatakse ainult raportööri nõustavate ekspertide ja komisjoni kutsutud ekspertide sõidu- ja majutuskulud.

Artikkel 54

Otsustusvõimelisus

1.   Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest.

2.   Komisjoni koosoleku otsustusvõimelisus tehakse kindlaks komisjoni liikme taotlusel ja juhul kui vähemalt kümme komisjoni liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Kui on kindlaks tehtud, et komisjoni koosolek ei ole otsustusvõimeline, võidakse asuda arutama neid päevakorrapunkte, mille üle hääletamist ei toimu. Katkestatud päevakorrapunktide arutamine ja hääletamine nende üle lükatakse edasi järgmisele koosolekule.

Artikkel 55

Hääletamine

1.   Otsustused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega. Kohaldatakse artikli 22 lõiget 2.

2.   Kui komisjon on katkestanud arvamuse hääletuse, võib ta hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega otsustada juba hääletusel olnud muudatusettepanekud uuesti hääletusele panna siis, kui arvamuse terviktekst vastu võetakse.

Artikkel 56

Muudatusettepanekud

1.   Muudatusettepanekud peavad komisjoni sekretariaati jõudma hiljemalt viiendal tööpäeval enne koosoleku toimumise kuupäeva. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees tähtaega muuta.

2.   Muudatusettepanekute hääletamine toimub arutusel oleva arvamuse või aruande eelnõu punktide järjekorras. Seejärel pannakse tervikdokument lõpphääletusele. Kui ühe tekstiosa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, tuleb anda eelis põhiteksti kõige enam muutvale ettepanekule ja see pannakse hääletamisele esimesena.

3.   Kui komisjon on arvamuse või aruande vastu võtnud, edastab komisjoni esimees selle komitee presidendile.

Artikkel 57

Arvamuse või aruande koostamisest loobumine

Kui (juhtiv)komisjon jõudis seisukohale, et talle arutamiseks suunatud dokument ei käsitle piirkondlikke ega kohalikke erihuve ning sellel pole poliitilist tähtsust, võib ta otsustada loobuda arvamuse või aruande koostamisest.

Artikkel 58

Kirjalik menetlus

1.   Erandlikel asjaoludel võib komisjoni esimees kasutada kirjalikku menetlust, et saada komisjoni heakskiit enda töökorraldust käsitlevale otsusele.

2.   Esimees edastab komisjoni liikmetele otsuse ettepaneku ja palub neil kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada võimalikest vastuväidetest.

3.   Kui vastuväiteid ei ole esitatud, loetakse otsus vastuvõetuks.

5. PEATÜKK

Komitee haldamine

Artikkel 59

Peasekretariaat

1.   Komiteed abistab peasekretariaat.

2.   Peasekretariaadi tööd juhatab peasekretär.

3.   Juhatus määratleb peasekretäri esildisel peasekretariaadi struktuuri selliselt, et see tagaks komitee ja tema tööorganite tõhusa toimimise ja komitee liikmete abistamise nende ametiülesannete täitmisel. Samas määratakse kindlaks peasekretariaadi poolt komitee liikmetele, riikide delegatsioonidele, fraktsioonidele ja fraktsiooni mittekuuluvatele liikmetele pakutavad teenused.

4.   Peasekretariaat koostab komitee tööorganite koosolekute protokollid.

Artikkel 60

Peasekretär

1.   Peasekretär on vastutav komitee juhatuse või presidendi poolt vastavalt käesolevale kodukorrale ja kehtivatele õigusnormidele vastu võetud otsuste rakendamise eest. Peasekretär osaleb sõnaõigusega juhatuse koosolekutel, mida ta protokollib.

2.   Peasekretär töötab juhatust esindava presidendi alluvuses.

Artikkel 61

Peasekretäri ametisse nimetamine

1.   Juhatus nimetab peasekretäri ametisse juhatuse liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 2 ja sellega seotud sätetele.

2.   Peasekretär nimetatakse ametisse viieks aastaks. Komitee juhatus määrab kindlaks tema töölepingu üksikasjalikud tingimused.

3.   Peasekretäri suhtes kasutab Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi komitee juhatus.

Artikkel 62

Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimused

1.   Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele antud volitusi kasutab

—

tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ametnike ning tegevusüksuse AST ametnike suhtes peasekretär,

—

muude ametnike suhtes komitee juhatus peasekretäri esildisel.

2.   Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustega töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi kasutab

—

tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ajutiste teenistujate ning tegevusüksuse AST ajutiste teenistujate suhtes peasekretär,

—

muude ajutiste teenistujate suhtes komitee juhatus peasekretäri esildisel,

—

komitee presidendi või esimese asepresidendi kantselei ajutiste teenistujate suhtes

—

tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ning tegevusüksuse AST kõigi palgaastmete suhtes peasekretär komitee presidendi esildisel,

—

tegevusüksuse AD muude palgaastmete suhtes juhatus komitee presidendi esildisel.

Komitee presidendi või esimese asepresidendi kantselei ajutised teenistujad võtab teenistusse kuni presidendi või esimese asepresidendi ametivolituste lõppemiseni

—

abiteenistujate, lepinguliste teenistujate, erinõunike ja kohalike teenistujatena peasekretär vastavalt Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimustele.

Artikkel 63

Rahandus- ja halduskomisjon

1.   Komitee juhatus moodustab kooskõlas artikliga 35 nõuandva rahandus- ja halduskomisjoni, mille esimeheks on juhatuse liige.

2.   Rahandus- ja halduskomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

a)

arutab ja kinnitab peasekretäri esitatud tulude ja kulude kalkulatsiooni esialgset eelnõu vastavalt artiklile 64;

b)

töötab välja juhatuse otsuste ja rakenduseeskirjade eelnõud rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes, sealhulgas komitee liikmeid ja asendusliikmeid käsitlevates küsimustes.

3.   Rahandus- ja halduskomisjoni esimees esindab komiteed suhetes Euroopa Liidu eelarvepädevate asutustega.

Artikkel 64

Eelarve

1.   Rahandus- ja halduskomisjon esitab juhatusele komitee järgmise eelarveaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni esialgse eelnõu. Juhatus esitab tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu täiskogule kinnitamiseks.

2.   Täiskogu võtab tulude ja kulude kalkulatsiooni vastu ja edastab selle Euroopa Komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile piisava ajavaruga, et tagada finantseeskirjades ette nähtud tähtaegadest kinnipidamine.

3.   Pärast rahandus- ja halduskomisjoniga konsulteerimist täidab komitee president eelarvet või annab korralduse selle täitmiseks vastavalt juhatuse vastu võetud sise-eeskirjadele. President täidab seda ülesannet kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

III JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

Koostöö teiste institutsioonidega

Artikkel 65

Koostöölepingud

Komitee pädevuste raames võib juhatus peasekretäri esildisel sõlmida lepinguid teiste organite ja asutustega.

Artikkel 66

Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide edastamine ja avaldamine

1.   Komitee arvamused ja aruanded ning kõik teated artiklis 26 sätestatud lihtsustatud menetluse rakendamise kohta või artiklis 57 sätestatud arvamuse või aruande koostamisest loobumise kohta edastatakse nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Nagu resolutsioonidegi puhul, edastab ka need komitee president.

2.   Arvamused, aruanded ja resolutsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2. PEATÜKK

Tegevuse avalikkus ja läbipaistvus

Artikkel 67

Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

1.   Igal Euroopa Liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle elu- või asukoht asub liikmesriigis, on kooskõlas EÜ asutamislepingu sätetega juurdepääsuõigus Regioonide Komitee dokumentidele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (1) sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid ning komitee juhatuse kehtestatud korda. Teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse komitee dokumentidele juurdepääs võimalikult samadel tingimustel.

2.   Komitee seab sisse komitee dokumentide registri. Selleks võtab juhatus vastu juurdepääsu korda reguleerivad sise-eeskirjad ning kinnitab otsese juurdepääsuga dokumentide nimekirja.

3. PEATÜKK

Rakendussätted

Artikkel 68

Kodukorra muutmine

1.   Käesoleva kodukorra osalise või täieliku muutmise otsustab täiskogu komitee liikmete poolthäälteenamusega.

2.   Täiskogu teeb ajutisele komisjonile ülesandeks koostada aruande ja dokumendi kavandid, et nende alusel komitee liikmete poolthäälteenamusega vastu võtta uus kodukord. Uus kodukord jõustub alates järgmisest päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 69

Juhatuse korraldused

Komitee juhatus võib oma korraldusega kindlaks määrata käesoleva kodukorra rakenduskorra viimasega kooskõlas.

Artikkel 70

Kodukorra jõustumine

Käesolev kodukord jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(1)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.