23.10.2007

Euroopa Liidu Teataja

L 279/21

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/677/ÜVJP,

15. oktoober 2007,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14, artikli 25 kolmandat lõiku ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu kinnitas Sudaani Darfuri piirkonna olukorda käsitlevas resolutsioonis 1706 (2006) taas oma muret, et jätkuv vägivald Darfuris võib kahjulikult mõjuda teistele Sudaani osadele ja samuti kogu piirkonnale, eelkõige Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigile, ning rõhutas, et kestva rahu saavutamiseks Darfuris tuleb käsitleda piirkondliku julgeoleku küsimusi. Julgeolekunõukogu väljendas oma resolutsioonis 1769 (2007), millega anti luba Aafrika Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (AL/ÜRO) ühisoperatsiooniks Darfuris (UNAMID), valmisolekut toetada ÜRO peasekretäri ettepanekuid seoses võimaliku ÜRO mittemõõtmelise kohalolekuga Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas, eesmärgiga parandada tsiviilisikute julgeolekut nendes piirkondades.

(2)

Nõukogu kinnitas oma 23. juuli 2007. aasta järeldustes taas oma võetud kohustust toetada Aafrika Liidu ja ÜRO jõupingutusi konflikti lahendamiseks Sudaani Darfuri piirkonnas seoses poliitilise protsessiga, mille eesmärgiks on jõuda konflikti osapoolte vahel igakülgse ja püsiva lahenduseni, ning seoses ALi ja ÜRO rahuvalvealaste jõupingutustega ALi ja ÜRO ühisoperatsiooni läbiviimisel Darfuris. Nõukogu kinnitas oma toetust humanitaartegevuse jätkuvaks hõlbustamiseks Darfuris ning oma valmisolekut kaaluda edasiste meetmete võtmist, eelkõige ÜRO raames, et tagada humanitaarabi kohaletoimetamine ja tsiviilisikute kaitse.

(3)

Nõukogu juhtis tähelepanu Darfuri kriisi piirkondlikele mõõtmetele ja äärmisele vajadusele käsitleda kriisi destabiliseerivat mõju naaberriikide humanitaar- ja julgeolekuolukorrale, kinnitas taas oma toetust ÜRO mitmemõõtmelise kohaloleku loomisele Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas ning andis teada oma valmisolekust kaaluda ELi sõjalise üleminekuoperatsiooni kasutamist sellise ÜRO mitmemõõtmelise kohaloleku toetamiseks, et parandada nimetatud piirkondade julgeolekut.

(4)

ÜRO peasekretär tegi oma 10. augusti 2007. aasta aruandes ettepaneku mitmemõõtmelise kohaloleku, sealhulgas võimaliku ELi sõjalise komponendi rajamiseks Tšaadi idaosas ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdeosas, et muu hulgas parandada pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute julgeolekut, hõlbustada humanitaarabi kohaletoimetamist ning luua soodsad tingimused ülesehitamise ja arengu alasteks jõupingutusteks neis piirkondades.

(5)	ÜRO Julgeolekunõukogu esimees tegi 27. augustil 2007 julgeolekunõukogu nimel avalduse, milles ta tervitas ÜRO peasekretäri ettepanekuid mitmemõõtmelise kohaloleku kohta Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis koos võimaliku ELi sõjaliste jõudude kohalesaatmisega.

(6)	Nõukogu kiitis 12. septembril 2007 heaks üldpõhimõtted võimalikuks ELi sõjaliseks operatsiooniks Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

(7)	Peasekretär/kõrge esindaja teatas ÜRO peasekretärile oma 17. septembri 2007. aasta kirjas nõukogu otsusest.

(8)	Tšaadi ja Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimud tervitasid ELi võimalikku sõjalist kohalolekut oma riikides.

(9)

ÜRO Julgeolekunõukogu 25. septembri 2007. aasta resolutsiooniga 1778 (2007) kiideti heaks ÜRO missiooni käivitamine Kesk-Aafrika Vabariigis ning Tšaadis (MINURCAT) ning lubati ELil lähetada nendesse riikidesse relvajõud 12 kuuks alates esialgsest operatiivvõimest teatamisest. Lisaks nähti selles ette ELi ja ÜRO-poolne vajaduste hindamine kuue kuu jooksul alates sellest kuupäevast, pidades silmas edasisi korraldusi, sealhulgas võimalikku ÜRO operatsiooni käivitamist.

(10)

Vastavalt nõukogu ühismeetmele 2007/108/ÜVJP (1) võetakse Sudaani määratud Euroopa Liidu eriesindaja volituste poliitilistes eesmärkides nõuetekohaselt arvesse Darfuri konflikti piirkondlikke mõjusid Tšaadi Vabariigile ja Kesk-Aafrika Vabariigile. ELi eriesindajale tuleks seetõttu anda volitused anda ELi relvajõudude juhatajale poliitilisi juhiseid muu hulgas selleks, et tagada ühtsus Sudaanile/Darfurile suunatud ELi meetmetega.

(11)	Poliitika- ja julgeolekukomitee peaks poliitiliselt kontrollima ja strateegiliselt juhtima ELi sõjalist operatsiooni Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis ning tegema asjakohased otsused kooskõlas ELi lepingu artikli 25 kolmanda lõiguga.

(12)

Kooskõlas ELi lepingu artikli 28 lõikega 3 peaksid liikmesriigid katma käesolevast ühismeetmest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud vastavalt nõukogu 14. mai 2007. aasta otsusele 2007/384/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (2) (edaspidi „ATHENA”).

(13)

ELi lepingu artikli 14 lõike 1 kohaselt tuleb ühismeetmete raames kindlaks määrata Euroopa Liidule kättesaadavaks tehtavad vahendid. Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma 12 kuu kohta on hetkel täpseim olemasolev eelarve projekt ning see ei mõjuta lõplikke summasid, mis sisalduvad eelarves, mille peab heaks kiitma kooskõlas ATHENAs sätestatud eeskirjadega.

(14)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei osale Taani Euroopa Liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva meetme rakendamises ja seetõttu ka operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

Missioon

1. Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1778 (2007) sätestatud volitustega viib Euroopa Liit Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis läbi sõjalise üleminekuoperatsiooni nimetusega EUFOR Tchad/RCA.

2. Lähetatud relvajõud tegutsevad kooskõlas nõukogu poolt 12. septembril 2007. aastal heakskiidetud poliitiliste ja strateegiliste eesmärkidega.

Artikkel 2

ELi operatsiooni ülema nimetamine

Kindralleitnant Patrick NASH nimetatakse käesolevaga ELi operatsiooni ülemaks.

Artikkel 3

ELi operatsiooni peakorteri määramine

ELi operatsiooni peakorter asub Mont Valérienis.

Artikkel 4

ELi relvajõudude juhataja määramine

Brigaadikindral Jean-Philippe GANASCIA nimetatakse käesolevaga ELi relvajõudude juhatajaks.

Artikkel 5

Operatsiooni kavandamine ja käivitamine

Nõukogu võtab vastu otsuse ELi sõjalise operatsiooni käivitamise kohta pärast operatsiooni plaani ja tegevuseeskirjade heakskiitmist.

Artikkel 6

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel ELi sõjalise operatsiooni poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 25. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooni plaani, käsuliini ja tegevuseeskirjadesse. Kõnealune volitus hõlmab samuti õigust teha edasisi otsuseid ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja nimetamise kohta. Otsustusõigus ELi sõjalise operatsiooni eemärkide ja lõpetamise üle jääb nõukogule, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. Poliitika- ja julgeolekukomitee saab Euroopa Liidu sõjalise komitee esimehelt korrapäraselt aruandeid ELi sõjalise operatsiooni läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib vajaduse korral kutsuda ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

Artikkel 7

Sõjaline juhtimine

1. ELi sõjaline komitee kontrollib ELi operatsiooni ülema vastutusel läbiviidava ELi sõjalise operatsiooni nõuetekohast täitmist.

2. ELi sõjaline komitee saab ELi operatsiooni ülemalt korrapäraselt aruandeid. ELi sõjaline komitee võib vajaduse korral kutsuda ELi operatsiooni ülema ja/või ELi relvajõudude juhataja oma koosolekutele.

3. ELi sõjalise komitee eesistuja on peamiseks kontaktisikuks ELi operatsiooni ülemale.

Artikkel 8

ELi tegevuse sidusus

1. Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja, ELi eriesindaja, ELi operatsiooni ülem ja ELi relvajõudude juhataja tagavad oma käesoleva ühismeetme rakendamisele suunatud tegevuse tiheda kooskõlastamise.

2. Ilma käsuliini rikkumata konsulteerib ELi relvajõudude juhataja Euroopa Liidu eriesindajaga ja võtab arvesse temalt saadud poliitilisi suuniseid eelkõige küsimustes, millel on piirkondlik poliitiline mõõde, välja arvatud juhtudel, kui otsused tuleb vastu võtta kiirelt või kui esmatähtsad on operatsiooni julgeolekuga seotud kaalutlused.

Artikkel 9

Suhted ÜRO, Tšaadi Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi ja teiste osalistega

1. Peasekretär/kõrge esindaja, keda abistab ELi eriesindaja, on eesistujariigiga tihedat koostööd tehes peamiseks kontaktisikuks ÜROle, Tšaadi Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi ja naaberriikide ametiasutustele ning teistele asjakohastele asjaosalistele.

2. ELi operatsiooni ülem peab peasekretäri/kõrge esindajaga kooskõlastatult oma missiooniga seotud küsimustes sidet ÜRO rahuvalveoperatsioonide osakonnaga (DPKO).

3. ELi relvajõudude juhataja peab oma missiooniga seotud küsimustes vajaduse korral tihedat MINURCAT missiooniga, kohalike ametiasutuste ja muude rahvusvaheliste osalistega.

4. Ilma et see piiraks ATHENA artikli 12 kohaldamist, sõlmivad peasekretär/kõrge esindaja ja ELi juhatajad/ülemad ÜROga vajalikud kokkulepped vastastikuse abistamise ja koostöö korra kohta.

Artikkel 10

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega võib operatsioonis osalema kutsuda kolmandaid riike.

2. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema ELi operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse ELi lepingu artiklis 24 sätestatud menetluse kohaselt sõlmitavas kokkuleppes. Selliste kokkulepete üle võib eesistujariigi nimel läbirääkimisi pidada eesistujariiki abistav peasekretär/kõrge esindaja. Kui EL ja kolmas riik on sõlminud kokkuleppe, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta ELi kriisiohjamisoperatsioonides, kehtivad sellise kokkuleppe sätted kõnealuse operatsiooni kontekstis.

4. ELi sõjalisse operatsiooni märkimisväärse sõjalise panuse andnud kolmandatel riikidel on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel ELi liikmesriikidel.

5. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks juhul, kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

Artikkel 11

Ühenduse meetmed

1. Vastavalt ELi lepingu artiklile 3 tagavad nõukogu ja komisjon vastavalt oma sellekohastele volitustele kooskõla käesoleva ühismeetme rakendamise ning ühenduse välistegevuse vahel. Nõukogu ja komisjon teevad sel eesmärgil koostööd.

2. Tšaadi Vabariigis ja Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidavate ELi tegevuste kooskõlastamist puudutav kord kehtestatakse vastavalt vajadusele kohapeal ja Brüsselis.

Artikkel 12

Euroopa Liidu vägede staatus

ELi vägede ja nende isikkoosseisu staatus, sealhulgas privileegid, immuniteedid ja muud nende missiooni täitmiseks ja tõrgeteta toimimiseks vajalikud tagatised lepitakse kokku ELi lepingu artiklis 24 sätestatud korras. Peasekretär/kõrge esindaja, kes abistab eesistujariiki, võib sellise kokkuleppe üle viimase nimel läbirääkimisi pidada.

Artikkel 13

Finantskord

1. ELi sõjalise operatsiooni ühiseid kulusid haldab ATHENA.

2. ELi sõjalise operatsiooni ühiste kulude lähtesumma on 99 200 000 eurot. ATHENA artikli 33 lõikes 3 viidatud lähtesumma protsendiks on 50 %.

Artikkel 14

Teabe andmine ÜROle ja teistele kolmandatele osapooltele

1. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega andma ÜROle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele ELi salastatud teavet ja dokumente, mis on koostatud kõnealuse ELi sõjalise operatsiooni jaoks ning mille salastatuse tase vastab teabe saaja teadmisvajadusele.

2. Peasekretär/kõrge esindaja on volitatud andma ÜROle ja käesoleva ühismeetmega seotud kolmandatele osapooltele ELi mittesalastatud dokumente, mis käsitlevad nõukogus seoses operatsiooniga toimunud arutelusid ning mille puhul kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus tulenevalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikest 1.

Artikkel 15

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. ELi sõjaline operatsioon lõpeb hiljemalt 12 kuud pärast esialgse operatiivvõimsuse saavutamist. ELi sõjalise operatsiooni lõppedes alustatakse ELi vägede positsioonidelt äratoomist. Vägede positsioonilt äratoomise perioodi jooksul võivad ELi väed jätkata neile ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni 1778 (2007) kohaselt usaldatud ülesannete täitmist neile allesjäänud võimete piires, eelkõige jätkatakse ELi sõjalise operatsiooni käsuliini kohaldamist.

3. Käesolev ühismeede tunnistatakse kehtetuks pärast ELi vägede positsioonidelt äratoomist kooskõlas ELi sõjalise operatsiooni lõpetamise heakskiidetud kavaga ja ilma, et sellega piirataks ATHENA asjakohaste sätete kohaldamist.

Artikkel 16

Avaldamine

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 15. oktoober 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

(1) ELT L 46, 16.2.2007, lk 63.

(2) ELT L 152, 13.6.2007, lk 14.

(3) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsus 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 106, 15.4.2004, lk 22). Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/34/EÜ, Euratom (ELT L 22, 26.1.2006, lk 32).