26.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 194/11

NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2007/528/ÜVJP,

23. juuli 2007,

ülemääraseid kahjustusi tekitavate või valimatu toimega tavarelvade kasutamise keelustamist ja piiramist käsitleva konventsiooni toetamise kohta Euroopa julgeolekustrateegia raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14 ja artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003. aastal vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles kutsutakse üles arendama välja tõhusal mitmepoolsusel põhinev rahvusvaheline kord. Ülemaailmseid ohte, ülemaailmseid turge ja ülemaailmset meediat omavas maailmas sõltuvad ELi julgeolek ja heaolu üha rohkem tõhusast mitmepoolsest süsteemist. ELi eesmärk on tugeva rahvusvahelise üldsuse, hästitoimivate rahvusvaheliste institutsioonide ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra loomine.

(2)

ELi julgeolekustrateegias tunnistatakse, et rahvusvaheliste suhete põhimõtteliseks aluseks on ÜRO põhikiri. Euroopa jaoks on esmatähtis ÜRO tugevdamine, andes talle piisava varustuse, et ta saaks täita oma kohustusi ja tõhusalt tegutseda.

(3)

Ülemääraseid kahjustusi tekitavate või valimatu toimega tavarelvade kasutamise keelustamist ja piiramist käsitlev ÜRO konventsioon, mis on sõlmitud 10. oktoobril 1980 Genfis ja mida on muudetud 21. detsembril 2001 ning mida tuntakse ka kui teatavate tavarelvade konventsiooni, reguleerib teatavate tavarelvade kasutamist relvastatud konfliktides, mis usutavalt põhjustavad võitlejatele ülemääraseid kannatusi või kahjustavad valimatult tsiviilelanikke. Teatavate tavarelvade konventsioon tugineb rahvusvahelise õiguse põhimõttele, et relvakonflikti osapoolte õigus valida sõjapidamise meetodeid ja vahendeid ei ole piiramatu, ning põhimõttele, mis keelab relvakonfliktides sellise iseloomuga relvade, laskemoona ja materjalide ning sõjapidamise meetodite kasutamist, mis põhjustavad ülemääraseid vigastusi või asjatuid kannatusi.

(4)

ÜRO Peaassamblee võttis 6. detsembril 2006. aastal vastu resolutsiooni teatavate tavarelvade konventsiooni kohta, milles kutsutakse kõiki riike, kes seda veel teinud ei ole, üles võtma kõik meetmed, et võimalikult kiiresti ühineda teatavate tavarelvade muudetud konventsiooni ja selle protokollidega, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti võimalikult ulatuslik ühinemine nende instrumentidega ja seega nende ülemaailmne kohaldamine.

(5)

Viimati võeti teatavate tavarelvade konventsiooni juurde kuuluv protokoll, V protokoll sõdadest mahajäänud lõhkekehade kohta, vastu 28. novembril 2003 teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide kohtumisel („V protokoll”). V protokoll, mis on esimene lõhkemata ja mahajäetud lahingumoona probleemi käsitlev instrument, mille üle peeti mitmepoolseid läbirääkimisi, on mõeldud kõrvaldamaks oht, mida põhjustab selline sõjapärand rahvastikule, kes vajab arengu- ja humanitaarabitöötajate poolt kohapeal nende abistamiseks tehtavat tööd. Alates selle vastuvõtmisest on 32 riiki teavitanud ÜRO peasekretäri, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni hoiulevõtja, oma nõusolekust ühineda V protokolliga. Tulenevalt teatavate tavarelvade konventsiooni artikli 5 lõikest 3 jõustus V protokoll 12. novembril 2006. V protokolli jõustumine näitab seda, et teatavate tavarelvade konventsioonil on potentsiaali muutuda dünaamiliseks instrumendiks, mis järgib tehnoloogilist edasiminekut relvastuses ja relvakonfliktide iseloomu ja läbiviimise arengut.

(6)

Vaatamata suurtele edusammudele konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suunas, ei ole peaaegu pooled ÜRO liikmesriigid teatavate tavarelvade konventsiooni ega selle lisaprotokolle ratifitseerinud või nendega muul viisil ühinenud. Ühinenuid on vähe Aafrikas, Aasias, eelkõige Kagu-Aasias, ja Lähis-Idas. Ometi on pooled riikidest, kes ei ole veel teatavate tavarelvade konventsiooni osalised, mõjutatud miinidest ja sõdadest mahajäänud lõhkekehadest. Ajavahemikul 2006–2011 on jätkuvalt osalisriikide prioriteediks teatavate tavarelvade konventsiooni ja selle lisaprotokollide ülemaailmne kohaldamine.

(7)

7.–17. novembril 2006 Genfis toimunud teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide kolmandal läbivaatamiskonverentsil võeti vastu konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamist käsitlev tegevuskava, milles on kehtestatud eesmärgid tugevdada teatavate tavarelvade konventsiooni ja selle lisaprotokollide rakendamist, edendada konventsiooni ülemaailmset kohaldamist ja tõhusamat koostööd osalisriikide vahel ning millega loodi toetusprogramm.

(8)

Konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamist käsitlevas tegevuskavas määratakse kindlaks oluline roll, mida täidavad rahu ja desarmeerimise alased ÜRO piirkondlikud keskused ning samuti vajadusel piirkondlikud organisatsioonid piirkondlike tegevuste kooskõlastamisel, võttes arvesse iga piirkonna iseärasusi, peamiselt nendes piirkondades, kus teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinenud riike on vähe.

(9)

Finants- ja haldusraamistiku lepingus, mis sõlmiti ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt ÜRO vahel, sätestatakse raamistik ÜRO ja ühenduse vahelise koostöö, sealhulgas programmidega seotud partnerluse tõhustamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1.   Kolmandal läbivaatamiskonverentsil osalisriikide poolt vastu võetud teatavate tavarelvade konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamist käsitleva tegevuskava toetamiseks toetab Euroopa Liit teatavate tavarelvade konventsiooni, pidades silmas järgmiseid eesmärke:

i)

teatavate tavarelvade konventsiooni ja sellele lisatud protokollide ülemaailmse kohaldamise edendamine;

ii)

teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikides rakendamise toetamine.

2.   Lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks võtab EL järgmiseid meetmeid:

a)

avaseminari, kuni seitsme piirkondliku seminari ja lõpukoosoleku korraldamine eesmärgiga suurendada teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide arvu, sealhulgas väljaannete koostamine kõigis ÜRO ametlikes keeltes ja vajadusel muudes keeltes;

b)

rahaline panus teatavate tavarelvade konventsiooni toetusprogrammile, mille teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid võtsid vastu kolmandal läbivaatamiskonverentsil.

Lõikes 2 nimetatud meetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva ühismeetme lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Komisjon on täiel määral kaasatud.

2.   Artikli 1 lõikes 2 nimetatud meetmete tehnilise rakendamise ülesanded jaotatakse järgmiselt:

a)

ÜRO desarmeerimisbüroo (UN-ODA) ülesandeks on avaseminari, lõpukoosoleku ja piirkondlike seminaride korraldamine ja väljaannete koostamine;

b)

Genfis asuva Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskuse (GICHD) ülesandeks on toetusprogrammi toetamine kooskõlas teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide poolt kolmandal läbivaatamiskonverentsil tehtud otsusega.

Nad täidavad oma ülesandeid eesistujariiki abistava peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib peasekretär/kõrge esindaja UN-ODA ja GICHDga vajalikud kokkulepped.

3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon annavad üksteisele regulaarselt teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud meetmete kohta kooskõlas oma vastavate pädevustega.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 nimetatud meetmete rakendamiseks on 828 000 eurot, mis rahastatakse Euroopa Ühenduste 2007. aasta üldeelarvest.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 kindlaks määratud summadega, hallatakse vastavalt Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele ühenduse menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Komisjon teostab järelevalvet lõikes 2 osutatud ning rahalise abi toel tehtud kulutuste nõuetekohase haldamise üle. Sel eesmärgil sõlmib komisjon UN-ODA ja GICHDga rahastamislepingud. Rahastamislepingutes sätestatakse, et UN-ODA ja GICHD tagavad ELi toetuste nähtavuse vastavalt selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingud nii pea kui võimalik pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingute sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule UN-ODA ja GICHDi poolt iga kahe kuu järel koostatud aruannete põhjal aru käesoleva ühismeetme rakendamise kohta. Nimetatud aruanded on nõukogu läbi viidava hindamise aluseks. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon esitab aruande käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Käesolev ühismeede kaotab kehtivuse 18 kuud pärast artikli 3 lõikes 3 nimetatud viimase rahastamislepingu sõlmimist või 12 kuud pärast käesoleva ühismeetme vastuvõtmist, kui selle aja vältel ei ole sõlmitud ühtegi rahastamislepingut.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. juuli 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

L. AMADO

LISA

1.   Eesmärk

Käesoleva ühismeetme toetuse üldine eesmärk on toetada teatavate tavarelvade konventsiooni ülemaailmset kohaldamist, edendades mitte veel selle osalisriikideks olevate riikide ühinemist teatavate tavarelvade konventsiooniga ja selle lisaprotokollidega ja parandades teatavate tavarelvade konventsiooni rakendamist.

ELi toetus teatavate tavarelvade konventsioonile on keskendatud 7. kuni 17. novembril 2006. aastal Genfis peetud tavarelvade konventsiooni osalisriikide kolmandal läbivaatamiskonverentsil vastuvõetud teatavate tavarelvade konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamist käsitlevas tegevuskavas ja toetusprogrammis määratletud valdkondadele.

2.   Projekt

Projekti eesmärk

Suurendada teatavate tavarelvade konventsiooni liikmete arvu piirkondlike ja allpiirkondlike seminaride abil ja tugevdada teatavate tavarelvade konventsiooni ja selle lisaprotokollide rakendamist, andes rahalist abi toetusprogrammile.

Avaseminari ja piirkondlike seminaride eesmärk on soodustada teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemist ja valmistada ette teatavate tavarelvade konventsiooni riiklik rakendamine nendes piirkondades. Avaseminari ja piirkondlike seminaride eesmärgiks on selgitada teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise kasulikke külgi ja tagajärgi ning püüda mõista teatavate tavarelvade konventsiooni osaliseks mitte olevate riikide vajadusi.

Piirkondlikud seminarid on samuti foorumiks, kus on võimalik arutada desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega, sealhulgas väike ja kergrelvadega (laskemoon, vahendustegevus, märgistamine ja päritolu kindlakstegemine) seotud küsimusi. Nendel käsitletakse samuti mõningaid rahvusvahelise humanitaarõiguse spetsiifilisi põhimõtteid.

EL toetab toetusprogrammile rahalise abi andmise kaudu muu hulgas teatavate tavarelvade konventsioonile ja selle protokollidele allakirjutanud riike ja ning teatavate tavarelvade konventsiooni ja selle protokollide osaliseks mitte olevaid riike, et neil oleks võimalik saada kasu võimalusest osaleda teatavate tavarelvade konventsiooniga seotud meetmetes ja tutvuda teatavate tavarelvade konventsiooniga seoses tehtava tööga. EL toetab kõiki toetusprogrammis määratletud operatiiveesmärke.

Projekti tulemused

i)

Teatavate tavarelvade konventsiooni liikmete arvu suurenemine kõigis geograafilistes piirkondades (Kesk-Aasia, Lääne- ja Ida-Aafrika, Somaali poolsaar, Ida-Aafrika järvede piirkond ja Lõuna-Aafrika; Kagu-Aasia, Lähis-Ida ja Vahemere piirkond, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond ning Vaikse ookeani saared).

ii)

Teatavate tavarelvade konventsiooni ja selle lisaprotokollide rakendamise tugevdamine.

iii)

Tugevamad piirkondlikud võrgustikud, kaasates allpiirkondlikke organisatsioone ja võrgustikke erinevatelt bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooniga seotud aladelt.

iv)

Kõigi seminaride tulemusi, esitatud ettekandeid, saadud kogemusi ja edasiste tegevuste kohta esitatud soovitusi sisaldava väljaande koostamine, mis avaldatakse ÜRO ametlikes keeltes ja vajadusel muudes keeltes.

Projekti kirjeldus

Käesolev projekt näeb ette ühe avaseminari korraldamise New Yorgis, kuni seitsme piirkondliku seminari ja lõpukoosoleku korraldamise Genfis, materjalide avaldamise ja toetusprogrammile rahalise abi osutamise.

i)   Avaseminar

Avaseminar peetakse New Yorgis kõigile teatavate tavarelvade konventsiooni osaliseks mitte olevatele riikidele ja eelkõige nendele riikidele, kelle suhtes on Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Saksamaa teinud hiljuti demarše (1). Eksperdid, sealhulgas ELi institutsioonidest, liikmesriikidest ja Rahvusvahelisest Punase Risti Komiteest (RPRK), tutvustavad teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikku ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemisega kaasnevat kasu ning tagajärgi. See seminar suurendab sihtriikides teadlikkust teatavate tavarelvade konventsioonist ning samuti käesolevast ühismeetmest ja selle raames korraldatavatest piirkondlikest seminaridest. See loob ELile samuti kasulikud suhtlemiskanalid.

Avaseminari ja lõppkoosoleku hinnanguline kulu on 22 184 eurot.

ii)   Piirkondlikud seminarid

AAFRIKA

a)

Seminar teatavate tavarelvade konventsioonile allakirjutanud riikidele ning Ida- ja Lääne-Aafrika riikidele, kes ei ole konventsiooni osalised, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Kameruni, Tšaadi, Ekvatoriaal-Guinea, Gambia, Ghana, Guinea, Guinea-Bissau, Côte d’Ivoire’i, Gaboni, Kenya, Mauritaania, Nigeeria, (2) São Tomé ja Príncipe, Sudaani ja Tansaania esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas RPRKst, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse seminaril osalema, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

Hinnanguline kulu on 106 036 eurot.

b)

Seminar teatavate tavarelvade konventsiooni osaliseks mitte olevatele riikidele Somaali poolsaarel, Ida-Aafrika järvede piirkonnas ja Lõuna-Aafrikas, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Angola, Botswana, Burundi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Komooride, Kongo, Kongo Demokraatliku Vabariigi, Eritrea, Etioopia, Madagaskari, Malawi, Mosambiigi, Namiibia, Rwanda, Somaalia, Svaasimaa, Sambia ja Zimbabwe esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas RPRKst, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse esitama sõnavõtte, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

Hinnanguline kulu on 61 685 eurot.

LADINA-AMEERIKA JA KARIIBI MERE MAAD

c)

Seminar teatavate tavarelvade konventsiooni osaliseks mitte olevatele Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidele, kes ei ole konventsiooni osalised, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Argentina, Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbadose, Belize’i, Dominica, Dominikaani Vabariigi, Grenada, Guyana, Haiti, Jamaica, Mehhiko, Saint Kittsi ja Nevise, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Surinami ning Trinidadi ja Tobago esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas RPRKst, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse esitama sõnavõtte, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

Hinnanguline kulu on 55 769 eurot.

VAIKSE OOKEANI SAARED

d)

Seminar teatavate tavarelvade konventsiooni osaliseks mitte olevatele Vaikse ookeani saarte riikidele, kes ei ole konventsiooni osalised, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Fidži, Kiribati, Marshalli saarte, Mikroneesia, Niue, Palau, Paapua Uus-Guinea, Samoa, Saalomoni saarte, Tonga, Tuvalu ja Vanuatu esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas RPRKst, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse esinema sõnavõttudega, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

Hinnanguline kulu on 129 781 eurot. (3)

KESK-AASIA

e)

Seminar teatavate tavarelvade konventsioonile allakirjutanud riikidele ning Kesk-Aasia riikidele, kes ei ole konventsiooni osalised, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Afganistani, (4) Armeenia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Tadžikistani esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas RPRKst, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse esitama sõnavõtte, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

Hinnanguline kulu on 72 174 eurot.

KAGU-AASIA

f)

Seminar teatavate tavarelvade konventsioonile allakirjutanud riikidele ning Kagu-Aasia riikidele, kes ei ole konventsiooni osalised, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Bhutani, Brunei Darussalami, Korea Rahvademokraatliku Vabariigi, Indoneesia, Malaisia, Myanmari, Nepali, Singapuri, Tai, Timor-Leste ja Vietnami (5) esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas RPRKst, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse esinema sõnavõttudega, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

LÄHIS-IDA JA VAHEMERE PIIRKONNA RIIGID

g)

Seminar teatavate tavarelvade konventsioonile allakirjutanud riikidele ning Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riikidele, kes ei ole konventsiooni osalised, et võimaldada otsustajate ja piirkondlike organisatsioonide osalemine. Kutsutakse Alžeeria, Bahreini, Egiptuse, (6) Iraani, Iraagi, Kuveidi, Liibanoni, Liibüa, Omaani, Katari, Saudi Araabia, Süüria Araabia Vabariigi, Araabia Ühendemiraatide ja Jeemeni esindajad.

Mitmed kõnelejad, sealhulgas Rahvusvahelise Punase Risti Komiteest, annavad osalejatele ülevaate teatavate tavarelvade konventsiooni õigusraamistikust ja teatavate tavarelvade konventsiooniga ühinemise tähtsusest. Üks või kaks piirkonna riiki, kes on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid, kutsutakse esinema sõnavõttudega, arvestades nende asjakohasust ja huvi konventsiooni ülemaailmse kohaldamise suhtes.

Hinnanguline kulu on 47 677 eurot.

iii)   Lõpukoosolek

Pärast eespool nimetatud seminaride läbiviimist peetakse Genfis lõpukoosolek, et võtta kokku saadud kogemused ja määrata kindlaks konkreetsed viisid, kuidas toetada riike, kes on valmis teatavate tavarelvade konventsiooni ratifitseerima. Koosolekul osalevad ELi eesistujariik ja ELi institutsioonid ning samuti UN-ODA, sealhulgas vajadusel teatavate tavarelvade konventsiooni sekretariaat, UNIDIR, RPRK ja GICHD eksperdid.

iv)   Väljaanded

Koostatakse brošüür, mis sisaldab kokkuvõtet avaseminaril ja piirkondlikel seminaridel tehtud tööst ja nende tulemustest ning saadud kogemustest ning mis avaldatakse ÜRO ametlikes keeltes ja vajadusel muudes keeltes. See brošüür sisaldab soovitusi edasiste tegevuste kohta. Eelkõige rõhutatakse IRCC eriteadmisi ja jõupingutusi selles valdkonnas.

Hinnanguline kulu on 29 851 eurot.

v)   Toetusprogrammile rahalise abi andmine

EL annab teatavate tavarelvade konventsiooni kolmandal läbivaatamiskonverentsil vastuvõetud toetusprogrammile rahalist abi.

Toetusprogrammile antava ELi rahalise abiga toetatakse toetusprogrammi peamisi eesmärke, mis on:

—

konventsiooni ja selle lisaprotokollide rakendamise tugevdamine;

—

konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud normide ja põhimõtete ülemaailmse kohaldamise edendamine;

—

konventsiooni ja selle lisaprotokollide ülemaailmse kohaldamise toetamine;

—

teabevahetus ja konsultatsioonide pidamine osalisriikide vahel konventsiooni ja selle protokollidega seotud küsimuste kohta, et suurendada koostööd.

Toetusprogrammi raames võib olla võimalik anda taotluse korral nõu ja tehnilist abi teatavate tavarelvade konventsiooni rakendamisest huvitatud riikidele (toetusprogrammi artikli 4 taane iv).

Teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide kolmandal läbivaatamiskonverentsil tehti toetusprogrammi juhtimine ülesandeks GICHDle.

Hinnanguline kulu on 250 000 eurot.

3.   Kestus

Käesoleva ühismeetme rakendamise eeldatav kogukestus on 18 kuud.

4.   Abisaajad

Ülemaailmse kohaldamise edendamisega seotud tegevuste kaudu abi saajad on riigid (teatavate tavarelvade konventsioonile alla kirjutanud ja mitte alla kirjutanud riigid), kes ei ole konventsiooni osalisriigid.

Toetusprogrammi raames osutatava abi saajateks on teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriigid ja riigid, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, vastavalt programmi peamistele eesmärkidele, nagu on kirjeldatud eespool. Eelistähelepanu pööratakse miinidest ja sõdadest mahajäänud lõhkekehadest mõjutatud riikidele.

5.   Rakendusüksus

Käesoleva ühismeetme poliitilise rakendamise ja järelevalve eest vastutab eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Tehnilise rakendamise teeb eesistujariik ülesandeks:

—

UN-ODAle, kes korraldab avaseminari, lõpukoosoleku ja piirkondlikud seminarid ja koostab väljaanded.

Piirkondlike seminaride korraldamist toetavad rahu ja desarmeerimise alased ÜRO piirkondlikud keskused. UN-ODA teeb vastavalt vajadusele koostööd liikmesriikide ja komisjoni kohalike esindustega. Kõigi kavandatavate meetmete puhul kasutatakse ära Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, teatavate tavarelvade konventsiooni sekretariaadi ja UNIDIRi eriteadmisi. Eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, teeb avaseminari ja lõpukoosoleku korraldamisel tihedat koostööd.

—

GICHDle, kooskõlas teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide poolt kolmandal läbivaatamiskonverentsil tehtud otsusega, toetusprogrammi toetamiseks. Kolmanda läbivaatamiskonverentsi otsuses toetusprogrammi loomise kohta ette nähtud mitteametlikus juhtimiskomitees esindab ELi eesistujariik, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja. Mitteametliku juhtimiskomitee ja GICHD vastavad rollid määratletakse kooskõlas teatavate tavarelvade konventsiooni osalisriikide poolt kolmandal läbivaatamiskonverentsil tehtud otsusega.

6.   Vajalike vahendite hinnanguline suurus

Käesolevas lisas kirjeldatud projektide rakendamist rahastatakse 100 % ulatuses ELi toetusest. Eeldatavad kulud on järgmised:

EUR

—

Avaseminar ja lõpukoosolek

22 184
—   

Piirkondlikud seminarid

Ida-ja Lääne-Aafrika

106 036

Somaali poolsaar, Ida-Aafrika järvede piirkond ja Lõuna-Aafrika

61 685

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere maad

55 769

Vaikse ookeani saared ja Kagu-Aasia

129 781

Kesk-Aasia

72 174

Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riigid

47 677

—

Väljaanded

29 851

Üldkulud

36 671

Ettenägematud kulud

16 082

—

Toetusprogrammile rahalise abi andmine

250 000

KOGUKULUD

828 000

7.   Projektidega kaasnevaid kulusid kattev lähtesumma

Projektide kogumaksumus on 828 000 eurot.

(1)  1. rühm: sõdadest mahajäänud lõhkekehadest mõjutatud riigid, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud: Angola, Aserbaidžaan, Burundi, Tšaad, Kongo, Eritrea, Etioopia, Guinea-Bissau, Iraak, Kuveit, Liibanon, Mauritaania, Mosambiik, Nepal, Saudi Araabia, Süüria, Jeemen ja Sambia. 2. rühm: sõdadest mahajäänud lõhkekehadest mõjutatud riigid, kes on konventsioonile alla kirjutanud: Afganistan, Sudaan, Vietnam. 3. rühm: sõdadest mahajäänud lõhkekehadest mitte (eriti tõsiselt) mõjutatud riigid, kes on konventsioonile alla kirjutanud: Egiptus, Island, Nigeeria. 4. rühm: muud riigid (umbes 65) vajaduse korral.

(2)  Teatavate tavarelvade konventsioonile alla kirjutanud riik.

(3)  Hinnanguline kulu Vaikse ookeani saarte ja Kagu-Aasia seminari tarbeks kokku.

(4)  Teatavate tavarelvade konventsioonile alla kirjutanud riik.

(5)  Teatavate tavarelvade konventsioonile alla kirjutanud riik.

(6)  Teatavate tavarelvade konventsioonile alla kirjutanud riik.