I LISA

VIIEAASTANE STATISTIKAPROGRAMM: VALDKONDADEVAHELISED KÜSIMUSED

Käesolevas lisas käsitletakse ühenduse statistika arengu jaoks keskmise kuni pika tähtaja jooksul strateegilist tähtsust omavaid valdkondadevahelisi küsimusi. Selles kirjeldatakse kõigepealt seda, kuidas statistikapoliitika aitab kaasa Euroopa integratsioonile; teiseks Euroopa statistikasüsteemi üldiseid omadusi ning koostööd statistika kasutajate ja koostajatega ning kolmandaks ühenduse statistikaasutuse peamisi vahendeid koostööks riiklike ametiasutustega. Iga aspekti kohta on käesoleva lisas esitatud kokkuvõtlikult eesmärgid ja algatused, mis tuleb viie aasta jooksul ellu viia.

1.   Statistika roll Euroopa integratsiooniprotsessis

Usaldusväärne statistiline teave ELi majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta, mis hõlmab ka riiklikku ja piirkondlikku tasandit, on Euroopa integratsiooniprotsessi eelduseks. Selle kaudu varustatakse ELi institutsioone, liikmesriike ja kodanikke vajalike faktiliste andmetega, mis aitavad hinnata Euroopa poliitikavaldkondades tehtavate algatuste vajalikkust ning edenemist. Ühtlasi on ühtlustatud ja võrreldav statistika hädavajalik ka avalikkuse arusaamade kujundamiseks Euroopa kodanike osalemisest Euroopa tuleviku üle peetavatel aruteludel ja demokraatlikus protsessis ning ettevõtjate osalemiseks siseturul.

Euroopa Liidu laienemine ja integratsiooni süvenemine kajastuvad ka Euroopa statistikasüsteemis endas. Euroopa statistikasüsteemi strateegiate ja meetmete raames toimub pidev mõistete ja meetodite ühtlustamine ning vajaduse korral ka koostamisprotsesside integreerimine ning ühiste koostalitluslike süsteemide rakendamine. Euroopa statistikasüsteem peab oma struktuure, strateegiaid ja meetmeid siiski edasi arendama, et tagada süsteemi kvaliteedi ja tõhususe säilitamine ja arendamine kõikide kasutajate vajadusi arvestades. Samuti võib ametliku statistika valdkonnas tehtav teadustöö aidata muu hulgas kaasa ühenduse statistika infrastruktuuri, tõhususe ja kvaliteedi arendamisele.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	jätkata „ühise statistilise keele” mõistete, liigituste ja meetodite ühtlustamist, väljatöötamist ja rakendamist. Kõnealuse valdkonna kõige olulisemate meetmete hulka kuuluvad Euroopa arvepidamissüsteemi läbivaatamine ja majanduse tegevusalade klassifikaatori NACE Rev. 2 rakendamine;

—	koostada Euroopa riikidevaheliste ettevõttegruppide statistika register ja integreerida see statistika kogumise protsessidesse;

—

jätkata koostöös muude asjaomaste komisjoni talitustega, Euroopa Keskpankade Süsteemiga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega standardite ja ühiste vahendite väljatöötamist ja rakendamist, mis on vajalikud statistiliste andmete ja metaandmete tõhusaks ja turvaliseks vahetamiseks Euroopa statistikasüsteemi raames. Need standardid jõustatakse kõikides asjakohastes tegevusvaldkondades;

—	töötada välja ja rakendada metaandmete repositoorium, millele pääsevad juurde nii kasutajad kui ka tootjad ning mis ühendab kogu statistika koostamise tsükli jooksul kogutud andmeid ja metaandmeid;

—	propageerida laiemat Interneti kasutamist nii, et see hõlmaks mitte üksnes statistiliste andmete levitamist lõppkasutajate hulgas, vaid ka statistika koostamise protsessi muid osi;

—

töötada välja Euroopa statistikasüsteemi konfidentsiaalsuse tagamise põhimõtted ja vahendid ning need rakendada. Ennekõike tuleb välja töötada ja rakendada ühtlustatud vahendeid volitatud teadlastele optimaalse juurdepääsu võimaldamiseks anonüümseks muudetud, ühenduse statistika väljatöötamise tarbeks kogutavatele mikroandmetele. Avalikustamisega kaasnevat riski hinnatakse piisava tõsidusega ning töötatakse välja tehnilised vahendid statistilistele andmetele juurdepääsu lihtsustamiseks ning andmete jagamiseks;

—	töötada välja võimalused abivahendite vahetamiseks Euroopa statistikasüsteemi raames ning arendada sel eesmärgil avatud lähtekoodiga tarkvara (Open Source Software – OSS) kasutamist;

—	võtta tarvitusele abinõud ametliku statistika valdkonnas tehtud teadustöö tulemuste paremaks kasutamiseks.

2.   Suhted huvirühmadega

2.1.   Euroopa statistikasüsteem

Eurostat (Euroopa Ühenduste Statistikaamet) vastutab ELi poliitikavaldkondade jaoks vajaliku ühenduse statistika koostamise eest. Ühenduse statistika tõhusaks kogumiseks kõnealuse programmi raames, mille puhul liikmesriikide ametiasutused vastutavad ühtlustatud riikliku statistika koostamise eest ja Eurostat vastutab ühenduse statistika koostamise eest, kasutades selleks peamiselt riiklike statistikaasutuste edastatud andmeid, on vaja tihedat ja kooskõlastatud koostööd. See koostöö toimub Euroopa statistikasüsteemi kaudu.

Euroopa statistikasüsteemi puhul on tegemist partnerlusega, mis hõlmab Eurostati, ja riiklikke statistikaasutusi, mis vastutavad liikmesriikides Euroopa statistika koostamise ja avaldamise eest kooskõlas Euroopa statistikat käsitlevate tegevusjuhenditega. Eurostat tagab selle süsteemi juhtimise ja kooskõlastamise ELi poliitikavaldkondi toetava statistika õigeaegseks koostamiseks.

Kogemuste, parimate tavade, oskusteabe ja olulisemate metoodikate vahetamine Euroopa statistikasüsteemi liikmete vahel on samuti oluline süsteemi ladusaks toimimiseks. Seda edendatakse Euroopa statistikaalase koolitusprogrammi väljatöötamise kaudu.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	komisjoni ja liikmesriikide eesmärgiks on aidata asjakohaste algatustega saavutada täielikku vastavust Euroopa statistikat käsitlevatele tegevusjuhenditele;

—	luua süsteemi täiendamiseks Euroopa statistika haldamise nõuandekogu;

—	uurida Euroopa ametliku statistika kvaliteedimärgistuse korra kehtestamist sellekohaste sobivate menetluste, standardite ja kriteeriumide väljatöötamise teostatavusuuringute kaudu ja

—	tagada, et Euroopa statistikaalase koolitusprogrammi eesmärk on Euroopa statistika kvaliteedi üldine parandamine statistikute kvalifikatsiooni tõstmise, nende sõltumatuse edendamise ning teoreetilise ja praktilise koolituse toetamise, parimate kogemuste ja tegutsemistavade vahetamise kaudu.

2.2.   Koostöö kasutajatega

Oluline on jätkata elavat dialoogi ühenduse statistika kasutajatega nende vajadusi, statistika tegelikku kasutamist ja prioriteete käsitlevates küsimustes. Praegune koostöö kasutajatega on kasulik ning hõlmab muu hulgas majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomitee (CEIES) (1) tegevust, koostööd Euroopa kutseorganisatsioonidega ja ametlikke arutelusid komisjoni talitustega statistika tööprogrammi üle. Kuna ühenduse statistika kasutajate arv kasvab ning kasutajate vajadused muutuvad üha mitmekesisemaks, tugevdab Eurostat dialoogi Euroopa statistikasüsteemi ja selle kasutajate vahel.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	lähendada statistika kasutajaid ja koostajaid, tihendades kasutajate eri rühmade ja võrgustike vahelist suhtlust;

—	uurida ennetavalt kasutajate vajadusi, et võimaldada Euroopa statistikasüsteemil tekkivatele vajadustele tõhusamalt reageerida ja

—	tugevdada majandus- ja sotsiaalvaldkonna statistilise teabe Euroopa nõuandekomiteed, et muuta ühenduse statistika areng kasutajakesksemaks.

2.3.   Tehniline koostöö ELi mittekuuluvate riikidega

EL vajab oma suhetes naaberriikide ning maailma muude riikide ja piirkondadega usaldusväärset ametlikku statistikat nende riikide majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste kohta. Käimas on laiaulatuslik tehniline koostöö nimetatud riikide statistikaalase suutlikkuse suurendamiseks ning ELi poliitikavaldkondade väljatöötamiseks vajaliku statistika esitamiseks. See tegevus on eriti oluline kandidaatriikide puhul. Nimetatud koostöös kasutatakse paljude Euroopa statistikasüsteemis osalevate partnerite kogemusi.

Eesmärk programmiperioodil:

—	keskenduda piirkondlike arengukavade koostamisele ja elluviimisele ning tagada statistiliste meetmete tihe seotus ELi programmide laiemate eesmärkidega.

2.4.   Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Statistika peab olema võrreldav nii ELi liikmesriikide vahel kui ka laiemal rahvusvahelisel tasandil, seepärast toetuvad paljud Euroopa statistikasüsteemi tegevusvaldkonnad rahvusvaheliselt kokkulepitud metoodikale. Sageli võetakse Euroopa statistikasüsteemi raames juhtimine enda kätte ning töötatakse välja oma standardid enne ülemaailmsete standardite koostamist. Sellistel juhtudel on oluline arvestada ülemaailmsete metoodikate koostamisel Euroopas tehtud tööga. Rahvusvaheline koostöö hõlmab ka suuremate projektide ühisjuhtimist ning tööprogrammide ja andmete kogumisega seotud tegevuste kooskõlastamist, et vältida dubleerimist.

Kogemused on näidanud, et kooskõlastatud ühine seisukoht on oluline, et võimaldada EL prioriteetidel mõjutada arengustrateegiat ning rahvusvaheliste statistikasüsteemide arendamist ja ühtlustamist. Seetõttu ongi hakatud pöörama rohkem tähelepanu ELi seisukohtade väljatöötamisele ja kooskõlastamisele enne kõrgetasemelisi rahvusvahelisi kohtumisi.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	tagada ELi esindatus kõige olulisematel rahvusvahelistel statistika-alastel foorumitel ja, kui see on vajalik, kooskõlastada tema seisukohti, eelkõige ELi poliitikavaldkondade jaoks esmatähtsates küsimustes, ja

—	edendada rahvusvahelist koostööd ja tööprogrammide kooskõlastamist, et vältida töö dubleerimist ning parandada rahvusvahelise statistika võrreldavust.

3.   Vahendid

3.1.   Parem õiguslik reguleerimine

Määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 3 lõikes 2 nähakse ühenduse statistikaprogrammi rakendamiseks ette kolme liiki statistilisi üksikmeetmeid: esiteks, kaasotsustamismenetluse korra kohaselt vastu võetud õigusaktid, millega võib rakendusvolitused komisjonile anda; teiseks, komisjoni otsemeetmed, mille kasutamine on piiratud: selline meede ei tohi kesta kauem kui üks aasta, lisaks sellele peavad kogutavad andmed olema juba kättesaadavad või kättesaadavaks muudetavad riiklike ametiasutuste vastutusalas ning kõik riiklikul tasandil seoses selliste meetmetega tehtud täiendavad kulutused katab komisjon; kolmandaks, kokkulepped Eurostati ja liikmesriikide ametiasutuste vahel.

Enamikul juhtudel, kui statistika kogumine on vajalik, tuleks eelistada õigusaktide jõustamist vastavalt asutamislepingu sätetele. See põhineb realistlikul seadusandluspoliitikal ja on kooskõlas komisjoni poliitikaga, mille eesmärgiks on õigusaktide lihtsustamine ja otstarbekohasemaks muutmine. Uued seadusandlikud algatused tuleb ette valmistada koostöös huvirühmadega ning need peaksid vastama kasutajate vajadustele, vältides andmeesitajate liigset koormamist ning arvestades nõuetekohaselt prioriteete, kulusid ja tarnimisvõimalusi.

Programmiperioodi eesmärkideks on võtta initsiatiiv järgmises:

—	asendada kokkulepped ühenduse õigusaktidega valdkondades, kus ühenduse statistikat kogutakse korrapäraselt ja on saavutatud piisav tehniline küpsus;

—	uuendada ja lihtsustada õigusakte teatavates keerukate ühenduse õigusaktidega reguleeritud statistikavaldkondades;

—	tühistada või muuta õigusakte valdkondades, kus ühenduse õigusaktid ei kajasta tõhusalt kasutajate vajadusi, prioriteete ega sotsiaal-majanduslikku ja tehnoloogilist tausta.

3.2.   Vastavuse kontrollimine

Ühenduse statistika kvaliteet peab vastama teaduslikele nõudmistele ning asutamislepingu ja teiseste õigusaktide põhimõtetele. Seepärast on esmatähtis õigusaktide kohaldamise tõhus ja süstemaatiline järelevalve. Tuleb järgida üldist seostatud vastavusstrateegiat, mille koostamisel on aluseks võetud realistliku seadusandluspoliitika põhimõtted, liikmesriikide kohustus süstemaatiliselt kohaldada statistikaalaseid õigusakte ning seostatud ja süstemaatiline vastavuse järelevalve. Tihedad sidemed pädevate riiklike ametiasutustega kõikidel tööetappidel on üks osa vastavuse loomise protsessist.

Eesmärk programmiperioodil:

—	tagatakse süstemaatiline järelevalve statistika vastavuse üle ühenduse õigusaktidele.

3.3.   Kasutajate vajadustele reageerimise võime suurendamine

Parandamaks kasutajatele osutatavaid statistikaalaseid teenuseid ja Euroopa statistikasüsteemi kui terviku tõhusust, on vaja pöörata suuremat tähelepanu Euroopa poliitikavaldkondade põhivajadustele. Konkreetsetel juhtudel tuleb selleks kasutada lähenemisviisi „Euroopa lähenemine statistikale”, mis on pragmaatiline strateegia ühenduse poliitikavaldkondade jaoks eriti oluliste Euroopa statistiliste koondnäitajate koostamise lihtsustamiseks. Ühtlasi tuleb Euroopa statistikasüsteem paindlikumaks muuta ning suurendada selle võimet koheselt reageerida kasutajate muutuvatele vajadustele.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	parandada statistiliste süsteemide sidusust, tõhustades kasutajate vajadustele reageerimise võimet erinevate statistiliste allikate kombineerimise abil;

—	laiendada teatavatel juhtudel lisaküsimustike kasutamist ühenduse statistilistes uuringutes, suurendades uutele vajadustele reageerimise võimet;

—	kasutada rohkem nõuete diferentseerimist vastavalt riikide osatähtsusele Euroopa statistika koondnäitajates, vähendades oluliselt teatavate riiklike ametiasutuste kulusid ja andmeesitajate koormust ning ühtlasi parandades ELi statistika koondnäitajate ajakohasust, ja

—	kasutada teatavatel juhtudel Euroopa valimeid kvaliteetsete andmete saamiseks Euroopa koondandmete tasandil, parandades sidusust ja võrreldavust ning muutes statistika koostamise protsessi sujuvamaks.

3.4.   Ühenduse eesmärkide saavutamist toetavate meetmete rahastamine

Kasutajate vajaduste õigeaegse rahuldamise eesmärgil võib komisjon toetada statistika väljatöötamist ning Euroopa statistikasüsteemi suutlikkuse suurendamist teenus- või toetuslepingute sõlmimisega. Selle toetuse puhul võetakse arvesse rahaliste kohustuste jaotust ELi ja liikmesriikide eelarve vahel seoses programmi rakendamisega (ja samuti liikmesriikide individuaalset olukorda), eelkõige juhtudel, kui kasutatakse Euroopa toetust statistkale.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	sõlmida olemasolevaid ressursse võimalikult tõhusalt kasutades teenus- ja toetuslepinguid, et tagada statistika optimaalne areng ning Euroopa statistikasüsteemi võimsuse suurenemine, ja

—	püüda toetuste haldamise menetlusi optimeerida ja lihtsustada, ilma et see piiraks nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (2) kohaldamist.

3.5.   Partnerite ekspertteadmiste kasutamine ühenduse eesmärkide saavutamiseks

Euroopa statistikasüsteemi eesmärkide saavutamine ning kasutajate kasvavate vajaduste rahuldamiseks vajalike programmide, protsesside ja toodete täiustamine ei nõua üksnes piisavaid vahendeid, vaid ka loovust ja pädevust kogu Euroopa statistikasüsteemilt. Seepärast tuleb sünergia loomiseks ja üldise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks teatavaid tegevusi korraldada uudsel viisil, mis võimaldab kasutada ekspertteadmisi ja parimaid tavasid.

Eesmärk programmiperioodil:

—

kehtestada või arendada edasi ühiseid struktuure, abivahendeid ja protsesse (nt ESSnet – ESSi partnerite koostöövõrgustikud, mille eesmärk on vältida topelttööd ning seeläbi tõhusust suurendada), kaasates sellesse tegevusse riiklikud ametiasutused ja asjaomased EÜ talitused ning lihtsustades teatavate liikmesriikide spetsialiseerumist konkreetsetele statistikaalastele tegevustele, millest saab kasu kogu Euroopa statistikasüsteem.

3.6.   Teabe levitamine

Avaldamise eesmärgid ja vahendid muutuvad programmi kestel oluliselt ning see muudab nii avaldamisfunktsiooni ennast kui avaldab ka suurt mõju statistika tootmise protsessi muudele etappidele.

Interneti kiire areng ja suurenev kättesaadavus teevad sellest tulevikus statistiliste andmete avaldamise esmase vahendi. See suurendab oluliselt võimalike kasutajate hulka ja loob seeläbi uusi avaldamise võimalusi. Lisaks võimaldab see tugevdada koostööd Eurostati ja riiklike statistikaasutuste vahel. Samas tuleb Interneti puhul pöörata erilist tähelepanu andmete kasutajasõbralike esitamisviiside väljatöötamisele, mis aitaksid kasutajatel statistikat paremini üles leida, kuvada ja mõista. Andmete avaldamine praegusel viisil – paberkandjal trükised ja elektroonilised andmekandjad väljaspool võrgukeskkonda – jääb avaldamise täiendavaks vormiks ja ka seda tuleb arendada. Andmete avaldamise jaoks on oluline piisavate kasutajat toetavate struktuuride olemasolu ja teabevahetus kasutajate rühmadega.

Eesmärgid programmiperioodil:

—	arendada Eurostati veebilehe sisu, lihtsustada kasutamist ja funktsionaalsust tagades selle vastavuse parimatele tegutsemistavadele;

—	suurendada koostööd muude Euroopa statistikasüsteemi avaldamisplatvormidega, eesmärgiga lihtsustada veebilehtede kasutamist ning suurendada statistilise teabe väärtust kasutajate jaoks.

3.7.   Kulude ja saadava kasu tasakaal

Euroopa statistikasüsteem peab tähelepanelikult jälgima tasakaalu ühenduse poliitikaga seotud teabevajaduste ning ELi, siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil teabe kogumiseks vajalike ressursside vahel. Siseriiklikul tasandil piisavate ressursside olemasolu on eriti olulise tähtsusega ELi poliitikat käsitlevate otsustega seotud statistilise teabe nõuete rahuldamisel. Oluline on ka piisava paindlikkuse säilitamine, mis võimaldab riiklikel ametiasutustel kõige tõhusamal viisil rahuldada ühenduse statistilise teabe vajadusi.

Prioriteedid määratakse kindlaks kolme kõrgema taseme juhtpõhimõtte kohaselt:

—	kasutajate vajaduste hindamine, sealhulgas olulisus ühenduse tasandi poliitika väljatöötamise jaoks;

—	andmeesitajate, liikmesriikide ja komisjoni kulusid mõjutavate tegurite hindamine, kasutades näiteks EU Net Cost Model’it või Standard Cost Model’it;

—

teatava statistika kulutasuvust mõjutavate statistiliste eriküsimuste hindamine, mille hulka kuulub statistika erinevate kvaliteedikomponentide, näiteks „täpsuse” ja „õigeaegsuse” vahelise kompromissi leidmine ning aruandluskohustuse täitmise paindlikumaks muutmise võimalused, arvestades Euroopa põhivajadusi.

Aastaste statistika tööprogrammide suurima üldise kulutasuvuse saavutamiseks ja tegevusprioriteetide tasakaalustamiseks kohaldatakse nimetatud põhimõtteid läbipaistvalt ja kooskõlas Eurostati ja liikmesriikide koostöös koostatava ja täiendatava praktilise tegevusjuhisega.

Eesmärgid programmiperioodil:

—

kehtestada ühenduse statistika praeguste valdkondade järkjärgulise süvitsi läbivaatamise ning uute või oluliselt muutunud kasutajate soovide hindamise metoodika. See on vajalik ühenduse statistika jätkuvaks tõhustamiseks, aidates tuvastada nõudeid, mida enam ei ole vaja täita või mille täitmist võib piirata, ning muudetud või uute statistiliste algatuste rakendamiseks;

—

teha kõigi valdkondade kohta, mida käesolev statistikaprogramm hõlmab, kulutasuvuse analüüs, alustades kulutuste ja koormuse hindamisest, mis võimaldab enne programmiperioodi 2008–2012 lõppu prioriteedid süstemaatiliselt ümber hinnata. Kogu protsessi jaoks käivitatakse tegevuskava programmiperioodi 2008–2012 esimese kuue kuu jooksul;

—	viia kõigi selliste uute statistikaprojektide või olemasoleva statistika oluliste muudatuste kohta, mis võivad andmeesitajatele, iseäranis ettevõtetele, tekitada märkimisväärse lisakoormuse, enne nende rakendamist läbi kulutasuvuse analüüs;

—	seada läbivaatamis- ja prioriteetide muutmise protsessi juhendamiseks üldkulude ja koormuse piiramise või vähendamise eesmärgid;

—

tagada aruandluskoormuse proportsionaalsus kasutajate vajadustega ning et see ei oleks liiga suur andmeesitajate, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Kehtestatakse meetmed selle kontrollimiseks ning võetakse kasutusele meetodid sellise koormuse minimiseerimiseks. Haldusandmete ulatuslikum kasutamine statistikas on oluline abivahend ja

—	kasutada, kui vähegi võimalik, uute statistikanõuete täitmiseks olemasolevaid andmeid.

---

(1)  Komisjon on teinud ettepaneku asendada CEIES Euroopa statistika haldamise nõuandekoguga.

(2)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1).

II LISA

VIIEAASTANE STATISTIKAPROGRAMM: EESMÄRGID JA MEETMED

Käesolevas lisas esitatakse kokkuvõte statistika vajadustest ja nõuetest, lähtudes Euroopa Liidu poliitikavaldkondade vajadustest. Esimeses osas käsitletakse poliitika üldprioriteete toetavaid valdkondadevahelisi statistilisi tegevusi, järgmistes osades on need vajadused liigitatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu) jaotiste põhjal. See võib tekitada kordusi, kuna teatavad statistikatoimingud on seotud enam kui ühe jaotisega. Käesolevas lisas esitatakse iga poliitikavaldkonna õiguslik raamistik ning kirjeldatakse praegust olukorda ja viie aasta jooksul kavandatavaid peamisi algatusi.

Igal aastal arutatakse liikmesriikidega komisjoni määratud prioriteete, et oleks võimalik teha ettepanekuid uue õigusliku aluse ja selle rakendusmeetmete vastuvõtmise protsessi lisatavate statistiliste nõuete lihtsustamise kohta. Liikmesriikidega arutatakse korrapäraste ajavahemike järel andmete kogumise parimaid tavasid eesmärgiga lihtsustada ja ajakohastada andmekogumismetoodikat ja kergendada seeläbi andmeesitajate koormust.

ÜHENDUSE POLIITIKA ÜLDISEID PRIORITEETE TOETAVAD VALDKONDADEVAHELISED STATISTIKATOIMINGUD

Struktuurinäitajad ja säästva arengu näitajad

Õiguslik raamistik

23. ja 24. märtsil 2000. aastal Euroopa Ülemkogu poolt vastuvõetud Lissaboni strateegia nägi ette aluse struktuurinäitajatele, mis on suunatud peamiselt majanduskasvu edendamisele ja tööhõive suurendamisele kooskõlas 2005. aasta majanduskasvu ja töökohtade loomise ühtsete suunistega (EÜ asutamislepingu artikkel 99). Säästva arengu näitajatele pandi uus alus säästva arengu strateegiaga, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 15. ja 16. juunil 2006. aastal.

Praegune olukord

Nii Lissaboni strateegia kui ka säästva arengu strateegia (mis mõlemad hõlmavad mitut valdkonda) rakendamise ja mõju jälgimiseks on vaja statistikat ja statistilisi näitajaid. Pidevalt tehakse tööd selle nimel, et kohandada näitajaid tegelike vajadustega ning parandada avaliku teabe kvaliteeti.

Mõne valdkonna jaoks – näiteks toidu ohutus ja kvaliteet, kemikaalid ja pestitsiidid, tervishoid ja keskkond, ettevõtete vastutus, bioloogiline mitmekesisus, loodusvarad, transport, mere ökosüsteemid, head haldustavad ja finantsteenused – ei ole veel välja töötatud piisavalt näitajaid.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Struktuuri- ja säästva arengu näitajaid kohandatakse kasutajate uute vajadustega ja riikide tegevuskavadega, võttes arvesse üldisi raamistikke, näiteks rahvamajanduse arvepidamist.

—

Koostöös komisjoni muude talitustega ja Euroopa Keskkonnaagentuuriga töötatakse välja uued säästva arengu näitajad, mis vastavad paremini praegustele ja tulevastele vajadustele, eeskätt toidu ohutuse ja kvaliteedi, kemikaalide ja pestitsiidide, tervishoiu ja keskkonna, ettevõtete vastutuse, bioloogilise mitmekesisuse, loodusvarade, transpordi, mere ökosüsteemide, maakasutuse ja heade haldustavade osas; vajaduse korral arendatakse edasi piirkondlikke jaotusi.

—	Parandatakse praeguste näitajate kvaliteeti ja viiakse lõpule avaldatud näitajate kvaliteedi kirjeldamine.

—	Avaldatakse suuremal hulgal teavet nii struktuuri- kui ka säästva arengu näitajate kohta, lähtudes nende aluseks olevate strateegiate olulisusest.

Laienemine

Õiguslik raamistik

Ühinemisläbirääkimiste läbiviimiseks vajab komisjon terviklikku usaldusväärset statistikakogumit, mille kogumise metoodika oleks võrreldav Euroopa Liidu liikmesriikide omaga. Statistikaalast abi uutele liikmesriikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele reguleeritakse tugeva õigusliku raamistiku, sh ühinemisaktiga ja nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend. (1)

Praegune olukord

Oma eesmärkide saavutamiseks statistikaalase abi valdkonnas tuleb ELil tegeleda kolme üsna erineva ülesandega:

—	integreerida võimalikud uued liikmesriigid kõikidesse ühenduse mehhanismidesse, mille hulka kuuluvad näiteks omavahendite süsteem ja struktuurifondid;

—	valmistada kandidaatriike nõuetekohaselt ette ühinemiseks, osaledes läbirääkimisprotsessis ning jälgides, kuidas nimetatud riigid oma kohustusi ühinemisega lõppeva läbirääkimisperioodi jooksul täidavad;

—	jätkata ülejäänud kandidaatriikide ettevalmistamist ning aidata neil saavutada täielik vastavus ühenduse olemasolevatele õigusaktidele.

Sellega seatakse kõrgeid nõudmisi kandidaatriikide statistikale. Äärmiselt vajalik on majanduse põhistatistika, mis hõlmab SKT valdkondlikku ja piirkondlikku jaotust, rahvastikku, tööhõivet jms. Tähtis on ka siseturu rakendamist mõõtev statistika, mis hõlmab näiteks selliseid piiriülese mõjuga tegevusi nagu kaubavahetus, teenuskaubandus ja asutamisvabadus, samuti maksebilanssi, kapitalivoogusid, isikute liikuvust, tööstustoodangut ja tööstuse struktuuri jne. Lisaks esitatakse teatavaid nõudmisi ühinemisläbirääkimiste seisukohalt tundlike sektorite statistikale, et toetada ELi poliitikat sellistes tähtsates valdkondades nagu põllumajandus, transport, regionaalpoliitika ja keskkond.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Võrreldavate andmete kogumist peamiste poliitikavaldkondade jaoks konsolideeritakse läbirääkimisteks ja komisjonisiseseks kasutamiseks.

—	Jätkatakse uute liikmesriikide, kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide abistamist nende statistikasüsteemide ühenduse nõuetega kooskõlla viimiseks.

I   JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Õiguslik raamistik

EÜ asutamislepingu sätted: artikkel 133 (ühine kaubanduspoliitika).

Asjaomaseid statistikavaldkondi reguleerivad õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 638/2004 liikmesriikidevahelise kaubavahetuse ühenduse statistika kohta; (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 184/2005 ühenduse maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute statistika kohta. (3)

Praegune olukord

Eelmise programmiperioodi suurimateks saavutusteks olid kaubandusstatistikat käsitlevad peamiselt Intrastati (statistikasüsteem liikmesriikidevahelise kaubanduse mõõtmiseks) määrusest tulenevad muudatused õigusaktides, Intrastati andmete esitamise süsteemi rakendamine uutes liikmesriikides ja kombineeritud nomenklatuuri kaubanimetuste arvu vähendamine. Need parandused, mis võimaldavad makromajanduslikke muutusi nõuetekohaselt tõlgendada ning hinnata ELi ja liikmesriikide konkurentsivõimet, tehti nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil statistiliste andmete kasutajate vajaduste parema rahuldamise eesmärgil. Samaaegselt tõhustati statistiliste andmete kogumist ja töötlemist, vähendades seeläbi statistilise teabe esitajatele langevat halduskoormust. Saavutatud tulemused vastavad üldiselt Lissaboni arengustrateegia eesmärkidele.

Ajavahemikuks 2008–2012 seatud eesmärk on jätkata lihtsustamist ning ühtlustada kaupade rahvusvahelist liikumist ja maksebilansi statistikat käsitlevaid eri statistikaliike, otsides samal ajal võimalusi kaubanduse statistiliste andmete ja nomenklatuuride seostamiseks muude statistika liikidega, peamiselt ettevõtlusstatistikaga või tööstuse nomenklatuuridega. Tulemuseks peaks olema liikumine kaubandusstatistika kogumise ja kasutamise lihtsama, läbipaistvama ja arusaadavama raamistiku suunas, mis vähendaks veelgi ettevõtetele langevat halduskoormust ning aitaks seeläbi kaasa Euroopa majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Ühtlasi peaks seoste loomine statistika eri liikide vahel võimaldama ELis kasutusele võtta uusi majandus- ja struktuuriarengu ning ressursside jätkusuutliku kasutamise analüüsimise viise.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—

Komisjon teeb 2010. aastaks ettepaneku võtta kasutusele ühesuunalise voo süsteem või rakendada mõnda muud meetodit, millega kaasneks INTRASTATI statistikaandmete esitamisega seotud koormuse langus, võttes vajalikul määral arvesse teostatavusuuringute mõju statistika kvaliteedile, sealhulgas ajakohasusele.

—	Töötatakse välja meetodid ja vahendid ettevõtetelt nõutava statistilise teabe eri liikide paremaks ühitamiseks.

—

Suurendatakse kaubandusstatistika ja maksebilansistatistika omavahelist kooskõlastatust. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks töötada välja integreeritud kaubandusstatistika süsteem, mis peegeldaks piiriüleseid kaupade ja teenuste vooge ning muid kaubanduse seotud vooge järjekindlalt ja metoodilisest vaatenurgast järjepidevalt.

II   JAOTIS

PÕLLUMAJANDUS

Õiguslik raamistik

Põllumajandusstatistika kajastab ELi põllumajanduse integratsiooni kõrget taset, ühise põllumajanduspoliitika tähtsust ELi eelarves ning põllumajandusstatistika keskset rolli ühise põllumajanduspoliitikaga seotud otsuste tegemisel.

Praegune olukord

Traditsiooniline põllumajandusstatistika on ka edaspidi ühise põllumajanduspoliitika (eelkõige turukorralduse) jaoks vajalik ning seda tuleb konsolideerida ja lihtsustada. Teisalt vajavad uue poliitika mureküsimused (maaelu areng, vastavus keskkonnanõuetele ja keskkonnamõjud, toiduohutus) struktuurilist statistikat, mida ei pea väga sageli esitama, kuid mis vajab üksikasjalikke ja vahel ka geograafilisi erijaotusi, mis sobivad näiteks pinnase, vesikondade ja bioloogilise mitmekesisuse ruumiliste andmete jaoks. Sellega seoses on väga väärtuslik teabeallikas 2010. aasta põllumajandusloendus.

Komisjoni teatise mahepõllunduse Euroopa tegevuskava üks põhiettepanek keskendub mahepõllumajanduslike toiduainete turu teadmistepõhisele arengule. Sel eesmärgil kavandatakse statistiliste andmete kogumist mahepõllumajanduslike toodete tootmise ja turustamise kohta. ELi põllumajandusstatistika süsteemi õiguslikku vormi lihtsustatakse lähitulevikus ning seda hakatakse rakendama nii ELis kui ka kandidaatriikides.

Erilist tähelepanu pööratakse metsade ja puidutööstuse keskkonnasõbralikku ja säästvat majandamist käsitlevate näitajate väljatöötamisele. ELi metsanduse tegevuskava vajab järelevalvet ka pärast ajavahemikuks 2006–2007 kavandatud käivitusfaasi.

Kalandusstatistika programm käsitleb kehtivate õigusaktide jätkuvat rakendamist, hõlmates sealhulgas akvakultuuride statistikat, sotsiaalmajanduslike ning jätkusuutliku arengu näitajate täiustamist ning kalandustoodete tarnebilansi arendamist. Eurostat jälgib kavandatud merenduspoliitika väljatöötamist ja kohandab oma tööprogrammi sellele vastavalt.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—

2009.–2010. aastal korraldatakse õigusaktidele vastav põllumajandusloendus (tulemused selguksid hiljemalt 2009. aastaks), samuti viinamarjaistanduste kümne aasta uuring. aasta põllumajandusettevõtete struktuuriuuringu tulemused avaldatakse 2008. aastal (samuti 2007. aasta viljapuudeuuringu tulemused).

—	Korraldatakse põllumajanduslike tootmismeetodite, maakasutuse, sisendite kasutamise ja mahepõllumajanduse uuringud vastavalt asjaomastele õigusaktidele.

—	Korraldatakse põllukultuuride ja loomatoodangu uuringud vastavalt parandatud õigusaktidele, mille eesmärk on kehtivate õigusaktide ühitamine ja lihtsustamine ning andmete esitamisega seotud koormuse vähendamine.

—	Hinnatakse praegust teostatavusuuringut, mis käsitleb andmete kogumist põllumajanduslike kodumajapidamiste tulu kohta.

—	Arendatakse edasi ja avaldatakse maaelu arengunäitajaid ja põllumajanduslikke keskkonnanäitajaid.

—	Erilist tähelepanu pööratakse põllumajandusstatistika kogumise ja kinnitamise tõhusama süsteemi väljatöötamisele.

—	Kogutakse uut statistilist teavet ja kasutatakse seda komisjoni poolt praegu kavandatava merenduspoliitika arendamiseks.

III   JAOTIS

ISIKUTE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMINE (4)

Õiguslik raamistik

Kapitali ja teenuste vaba liikumine on ELi siseturu jaoks keskse tähtsusega. See on osa niinimetatud põhivabadustest, mis on siseturu aluseks. Komisjon vajab usaldusväärset ja võrreldavat statistilist teavet, et jälgida kapitali ja teenuste vaba liikumist käsitlevate EÜ asutamislepingu sätete nõuetekohast ja õigeaegset kohaldamist.

Kapitali vaba liikumist reguleerivad sätted on esitatud EÜ asutamislepingu artiklites 56–60. Piiriüleste teenuste osutamise vabadus on sätestatud asutamislepingu artiklis 49.

Asjaomaseid statistikavaldkondi reguleerivad õigusaktid: määrus (EÜ) nr 184/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus nr 1608/2003/EÜ teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007 välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta.

Praegune olukord

Teenuste ja kapitali vaba liikumise üha kasvav tähtsus suurendab nõudmist kvaliteetse statistika järele. Vaja on avaldada asjaomaseid andmeid õigeaegselt ja kohandada süsteemi poliitikakujundajate muutuvate vajadustega, suurendamata samas andmeesitajate koormust.

Alates 2006. aastast parandatakse maksebilanssi käsitleva määruse rakendamisega teenuskaubanduse ja otseinvesteeringute andmete kvaliteeti. Lisaks võimaldab välisfiliaalide statistika mõõta tootmissüsteemide üleilmastumist. Koostatav statistika hõlmab jätkuvalt nii ELi välis- kui ka sisekaubandust ning vastab seega siseturu vajadustele.

Hargmaiste ettevõtete tähtsus kasvab ja see nõuab uute andmekogumisviiside kasutuselevõtmist. Määrus hõlmab üksikandmete edastamist Eurostatile hargmaiste kontsernide kohta ja liikmesriikidele ühtlustatud teabe vormis antud tagasisidet, mille põhjal koostatakse ühenduse hargmaiste kontsernide register (EuroGroups), mis rakendub täielikult alates 2008. aastast.

Euroopa poliitikakujundajate, riikide seadusandjate ja postiettevõtete jaoks on väga oluline kvaliteetne postiteenuste statistika, mis aitaks kaasa avatud postiteenuste turu väljakujunemisele. Andmekogumise metoodika põhineb 2006. aasta pilootprojekti hinnangul.

Teadus- ja arendustegevuse ning sellega seotud inimressursside rahvusvahelistumine on Euroopa majanduse edukaks toimimiseks keskse tähtsusega. Seetõttu on oluline koguda maksebilanssi, välisfiliaale ja hargmaiseid ettevõtteid käsitleva statistika raames ka andmeid teadus- ja arendustegevuse kohta.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Kõigis asjaomastes valdkondades hakatakse kohaldama NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade klassifikaatorit koos üksikasjalikuma teenuste jaotusega.

—	Tagatakse kesksete õigusaktide (maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse, välismaiste otseinvesteeringute ja välisfiliaalide kohta) rakendamine ja ajakohastamine.

—	Täiendatakse teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise mõõtmist.

—	Jätkatakse nii ELi kui ka kolmandate riikide kodanike elamislubade statistika koostamist seni, kuni see on ühenduse poliitika jaoks vajalik.

IV   JAOTIS

VIISA-, VARJUPAIGA-, SISSERÄNDE- JA MUU ISIKUTE VABA LIIKUMISEGA SEOTUD POLIITIKA (7)

Õiguslik raamistik

Tuleb arendada rände- ja varjupaiga-, samuti kuritegevuse ja kriminaalasjade statistikat (niivõrd, kuivõrd see on ühenduse tegevuse näitajate hindamiseks vajalik), nii et see toetaks komisjoni tegevuskava Haagi programmi elluviimiseks õiguse, vabaduse ja turvalisusega seotud küsimustes. Tegevuskava hõlmab ettepanekuid rändevoogude juhtimise, sisserändajate sotsiaalse ja majandusliku integreerimise, piirikontrolli, varjupaigapoliitika ning julgeoleku tugevdamise kohta kuritegevuse vastaste ühismeetmete abil, mis on suunatud eeskätt organiseeritud kuritegevuse vastu. Nende meetmete toetamiseks on vaja oluliselt parandada statistika kättesaadavust ja kvaliteeti. See on eriti oluline seoses nelja uue fondiga, mida kavatsetakse rakendada ajavahemikuks 2007–2013 kavandatud solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise raamprogrammi osana. Nimetatud arendustöö algab enne 2008. aastat ning jätkub käesoleva statistikaprogrammi kehtivusajal ja ka pärast selle lõppemist.

Praegune olukord

Migratsiooni- ja varjupaigastatistika kasutamist takistavad praegu tõsised probleemid: andmete piiratud kättesaadavus ja puudulik ühtlustatus. Praegu võetakse meetmeid nende puuduste kõrvaldamiseks ja see töö jätkub kogu programmiperioodi jooksul. Olukorda aitab parandada ühenduse migratsiooni- ja varjupaigastatistikat käsitleva uue õigusakti rakendamine programmi algusaastatel. Kuritegevuse statistika valdkonna potentsiaali uuritakse täiendavalt ELi tegevuskava (2006–2010) kohaselt, mis käsitleb sidusa ja tervikliku raamistiku väljatöötamist kuritegevuse ja kriminaalõiguse näitajate mõõtmiseks. Uuritakse, kas õigusliku aluse loomine sellise statistika jaoks on teostatav ja vajalik.

Tunnistades suurte erinevuste olemasolu riiklikes migratsiooni- ja varjupaigastatistika ning kuritegevuse ja kriminaalasjade statistika süsteemides, keskenduvad statistika võrreldavuse parandamise meetmed pigem statistikatoodangu ühtlustamisele kui ühiste andmeallikate ja menetluste kehtestamisele. Mõnel juhul (nt organiseeritud kuritegevuse statistika puhul) võib osutuda siiski vajalikuks uute andmeallikate väljatöötamine.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Viiakse lõpule ühenduse migratsiooni- ja varjupaigastatistikat käsitlevate õigusaktide rakendamine. Sellega luuakse raamistik pikaajaliste meetmete võtmiseks, et tugevdada kõnealuse statistika kättesaadavust, võrreldavust, õigeaegsust ja asjakohasust.

—	Arendatakse statistikat, mis annab sotsiaalmajanduslikku teavet sisserändajatest elanikkonna kohta ja mis on vajadusel sugude kaupa jaotatud, kasutades selleks muu hulgas tööjõu-uuringu lisaküsimustikke ning teabe kogumist sisserändajate kohta ühenduse 2011. aasta rahvaloenduse programmi raames.

—	Praegu kestev uuring ühenduse potentsiaali kohta kuritegevuse (sealhulgas organiseeritud kuritegevuse), ohvristamise ja kriminaalõiguse statistika valdkonnas jätkub.

V   JAOTIS

TRANSPORT

Õiguslik raamistik

ELi transpordipoliitika on viimase 15 aasta jooksul kiiresti arenenud. Selle eesmärk on kindlaks määratud 1992. ja 2001. aasta transpordipoliitika valgetes raamatutes ning komisjoni 2006. aasta juuni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Liikumisvõimeline Euroopa – Jätkusuutlik liikuvus meie mandril. Euroopa Komisjoni 2001. aasta transpordipoliitika valge raamatu vahekokkuvõte”. Ühise transpordipoliitika põhieesmärk on transpordisüsteemi optimeerimine, mis võimaldaks üksikute transpordiliikide ja nende kombinatsioonide tõhusat, konkurentsivõimelist, ohutut, turvalist ja keskkonnasõbralikku kasutamist. Suureneva mobiilsuse negatiivsete kõrvalmõjude ärahoidmiseks on vaja muuta transport puhtamaks ja tõhusamaks. ELi transpordipoliitika on säästva arengu strateegia ning Lissaboni strateegia majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava elluviimisel keskse tähtsusega.

Praegune olukord

Ühenduse transpordistatistika peaks moodustama üldise transporditeabe süsteemi, mis sisaldab andmeid kauba- ja reisijatevoogude liikumise, liikluse, infrastruktuuri, transpordiliikide, liiklusvahendite, isikute liikumise, ohutuse, energiatarbimise, keskkonnamõju, transpordikulude, infrastruktuuri investeeringute, transpordiettevõtete, struktuuri- ja säästva arengu näitajate kohta.

Reisijate- ja kaubavoogude ning liikluse statistika tase on kõrge kõigi transpordiliikide puhul, v.a reisijate maanteetranspordi ja mootorita transpordivahendite puhul. Praegu vajaks liiklusstatistika kõigi transpordiliikide puhul täiendamist oluliste andmetega, mida on vaja liiklusummikute, heitgaaside ja muude negatiivsete keskkonnamõjude jälgimiseks. Kaubavedude statistika keskendub endiselt peamiselt üksikutele transpordiliikidele ning ei anna piisavalt teavet mitut transpordiliiki hõlmavate transpordiahelate kohta.

Hetkel on puudus näitajatest, mis arvestaks ühe transpordiliigi piires ja transpordiliikide vahel toimiva konkurentsi tingimustega eeskätt selles osas, mis puudutab kasutamistingimuste erinevaid elemente – maksustamistasemeid, kasutus- ja teemakse, palgakulusid, piletihindu.

Tänase seisuga ei sisalda transporditeabesüsteem piisavalt teavet transpordiinfrastruktuuri investeeringute ja kulude kohta ega ka geograafiliselt jaotatud andmeid transpordivõrkude ja -voogude kohta, millest ilmneksid seosed liiklusvõrgu geograafilise paiknemise ja võrgu kohta kogutud andmete vahel; see on vajalik selleks, et toetada investeeringuid Euroopa transpordiinfrastruktuuri ja ühenduse regionaalpoliitikasse.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Konsolideeritakse ja täiendatakse ühenduse transpordistatistika õiguslikku alust nii, et see hõlmaks kõiki transpordiliike. Jätkatakse näitajate väljatöötamist eri transpordiliikide osatähtsuse kohta nii reisijate- kui kaubaveo puhul. Erilist tähelepanu pööratakse reisijate maanteetranspordile.

—

Kogutakse täiendavat statistikat mitut transpordiliiki hõlmavate transpordiahelate ja linnatranspordi kohta, samuti töötatakse välja näitajaid, mis on vajalikud selleks, et jälgida transpordipoliitika täiendamist keskkonna- ja turvakaalutlustega, võttes vajalikul määral arvesse kulutuste ja koormuse ning kasuga seonduvaid aspekte. Muudetakse andmete kogumist infrastruktuuri investeeringutega seotud kulude kohta. Arvestatakse ka logistikanäitajate vajadusega. Eelkõige pööratakse tähelepanu sõiduki läbitud kilomeetritena väljendatud liiklusandmete kogumisele.

—	Töötakse välja näitajad ühe transpordiliigi piires ja transpordiliikide vahel toimiva konkurentsi tingimuste analüüsiks, kogutakse asjaomaseid andmeid ja tulemused levitatakse sobivas vormis.

VI   JAOTIS

KONKURENTSI, MAKSUSTAMISE JA ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE ÜLDEESKIRJAD

Otsest statistikaprogrammi ei ole vaja. Selle jaotise jaoks vajalik statistiline teave tuletatakse vajaduse korral programmi muude jaotiste jaoks kogutud andmete ja näitajate põhjal.

VII   JAOTIS

MAJANDUS- JA RAHAPOLIITIKA

Õiguslik raamistik

EÜ asutamislepingu sätted: artikkel 99 (majanduspoliitika kooskõlastamine ja järelevalve); artikkel 104 (eelarveseisundi jälgimine); artikkel 105 (rahapoliitika ja hindade stabiilsus); artikkel 133 (ühine kaubanduspoliitika); artikkel 269 (omavahendid).

Peamised määrused: nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta; (8) nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus); (9) nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta; (10) nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta; (11) nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta; (12) nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta; (13) määrus (EÜ) nr 184/2005; nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ; Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi. (14)

Praegune olukord

Euroopa Liidu makromajanduspoliitika kooskõlastamine ja järelevalve, majandus- ja rahaliidu rahapoliitika elluviimine ning ühenduse struktuuripoliitika vajavad usaldusväärset statistilist toetust. Samuti on äärmiselt tähtis ELi halduseesmärkidele vastava statistika koostamine.

Eurostat ja liikmesriigid peavad tagama Euroopa arvepidamise süsteemi andmeedastusprogrammi eduka rakendamise. Need andmed on konjunktuuritsükli analüüsi ja struktuurianalüüsi aluseks. Tootlikkuse mõõtmise täiendamiseks tehakse märkimisväärset tööd, mida toetab statistikaprojekt EU KLEMS.

ELi halduseesmärkidele vastava statistika koostamine on jätkuvalt oluline. See hõlmab andmete esitamist kogurahvatulu ja käibemaksu kohta omavahendite arvutamiseks, makromajanduse andmeid struktuuripoliitika toetuseks (eelkõige ostujõu pariteeti) ning andmeid, mida on vaja ELi ametnike töötasu ja pensionide arvutamiseks.

Jätkuvalt kontrollitakse eelarve- ja maksualaseks järelevalveks kasutatavate andmete ühtlustamist ja võrreldavust, et esitada otsustajatele kvaliteetsed ja võrreldavad statistilised vahendid, mis aitavad anda usaldusväärseid hinnanguid liikmesriigi eelarveseisundi kohta.

Viimastel aastatel on aeglustunud ühtlustatud tarbijahinnaindeksi areng ning indeksi kvaliteeti tuleb parandada (eelkõige seoses omanike kasutuses olevate eluruumidega ning kvaliteedi kohandamise ja valimi moodustamise meetoditega).

Pidevalt on vaja täiustada Euroopa majanduse põhinäitajaid seoses nende ajakohasuse, ulatuse ja avaldamisega. See peaks olema proportsionaalne statistika kvaliteediga seonduvate riskidega, eelkõige seoses varajaste hinnangute usaldusväärsusega. Lühiajastatistika osas tuleb suurendada teenuste ulatust, eelkõige seoses teenuste toodangu hindadega, aegridade pikkusega ning andmete ajakohasusega.

Maksebilansi statistikaga seotud ülesanded hõlmavad nõuetekohase sisendi esitamist rahvamajanduse arvepidamise jaoks ja algandmete püsiva kvaliteedi tagamist liikmesriikides, kus pankadele andmete esitamise väärtuslävesid tõstetakse.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Osaletakse aktiivselt rahvamajanduse arvepidamise (SNA93) ja maksebilansi statistika (BPM5) rahvusvaheliste standardite läbivaatamises.

—	Rakendatakse läbivaadatud Euroopa arvepidamise süsteemi (ESA95).

—	Rahvamajanduse arvepidamises, maksebilansi statistikas ja lühiajastatistikas rakendatakse NACE Rev 2 statistilist klassifikaatorit; samuti rakendatakse muud olulised õigusaktid.

—	Luuakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksil põhinev Euroopa tarbijahinnastatistika süsteem, lihtsustatakse ja konsolideeritakse tarbijahinnaindeksi õiguslikku raamistikku ning tagatakse selle usaldusväärsus tõhusama kommunikatsioonipoliitika ja vastavusstrateegiaga.

—	Suurendatakse tööturustatistika ja rahvamajanduse arvepidamise ühtlustatust.

VIII   JAOTIS

TÖÖHÕIVE

Õiguslik raamistik

ELi tööjõustatistika arendamisel juhindutakse läbivaadatud Lissaboni strateegiast, mis keskendub nüüd peamiselt Euroopa majanduskasvule ja tööhõivele, Euroopa tööhõivestrateegia raames seatud sihtidest ja võrdleva hindamise kriteeriumidest ning majandus- ja rahaliidust, mis nõuab täielikku statistikat aastast lühema ajavahemiku kohta tööturu arengu kirjeldamiseks euroalal ja Euroopa Liidus.

Praegune olukord

Tööturustatistikat reguleerib tugev õiguslik raamistik, millega tagatakse korrapärane andmeedastus tööhõive, töötuse, töötasu ja tööjõukulude kohta. Uued poliitikavaldkonnad nõuavad aga statistikaalaste õigusaktide laiendamist muudele valdkondadele, näiteks:

i)	vabade töökohtade statistikale, et hinnata tööturu nõudlust ning täiendada tööhõive ja töötuse statistikat;

ii)	sisserändajate olukorrale tööturul, et edendada selle rahvastikurühma integreerumist;

iii)	vanemaealiste töötajate olukorrale tööturul ja

iv)	koolist tööle üleminekule, et toetada poliitikavaldkondi, mis kindlustavad noorte piisava sulandumise tööturule.

Statistika arendamisel on tähelepanu keskmes jätkuvalt ka muud valdkonnad, nt töö ja tööhõive kvaliteet tööjõu vananedes, töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime ning tööturu vajadused infoühiskonnas.

Tööturu- ja töötusstatistika vastab peaasjalikult makromajanduslikele vajadustele. Seetõttu ei võta see piisavalt arvesse olemasolevaid territoriaalseid erinevusi, mis on mõnikord sügava ebavõrdsuse aluseks, eeskätt teatavates linnapiirkondades.

Ühenduse tööjõu-uuringu (LFS) täiustamine viimastel aastatel teeb nimetatud uuringust ja selle aastamoodulitest peamise allika võrreldavate andmete saamiseks tööturu kohta. LFS on leibkonnauuring, mille tulemusi täiendatakse andmetega ettevõtete kohta, nagu näiteks struktuuriline ja lühiajastatistika töötasude ja tööjõukulude kohta. Tööturustatistika kvaliteeti tuleb siiski veelgi parandada, näiteks seostades rahvamajanduse arvepidamise tööhõiveandmeid paremini teiste majandus- ja põllumajandusuuringute andmetega ning võttes kasutusele Euroopa valimid ja kiirhinnangud näitajate avaldamise kiirendamiseks. Samuti tuleks põhjalikumalt analüüsida praegusi andmeallikaid, et parandada ühenduse statistika eesmärkidel kogutud anonüümsete üksikandmete avaldamist teadusringkondadele ning võtta 2011. aastal kasutusele muudetud ameti- ja kutsealade koodide loetelu (ISCO), mis peegeldaks paremini töökohtade struktuuri ning võimaldaks rahvusvahelisi võrdlusi.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	2008. aasta tööjõu-uuringut täiendatakse lisaküsimustikuga sisserändajate ja nende järeltulijate tööturuolukorra kohta ning 2009. aasta tööjõu-uuringut lisaküsimustikuga koolist töölemineku kohta; lisaküsimustikke kasutatakse ka ajavahemikus 2010–2012.

—	Töötasu ja tööjõukulude struktuuriuuringud hakkavad hõlmama kogu majandust; viiakse ellu 2008. aasta tööjõukulude uuringud ning 2010. aasta töötasude struktuuri uuring.

—	Tööturu lühiajastatistikasse võib kaasata Euroopa valimi moodustamise skeemid, mis põhinevad olemasolevate andmete laialdasemal kasutamisel, et oleks võimalik koostada õigeaegselt kvartali- ja kuukohaseid tööhõive ja töötuse koondnäitajaid euroala kohta.

—

Töötus- ja tööjõustatistikasse võib kaasata eeskätt linnapiirkordi linnastuid puudutavad üksikasjalikumad regionaalsed indeksid, mis võimaldavad paremini arvesse võtta tööhõive ja töötuse territoriaalse jaotuse erinevusi. Aastaks 2010 uuritakse vajadust hakata koguma iga-aastast statistikat üle 500 000 elanikuga linnade kohta ning selle maksumust.

—	Tööjõustatistika peab võimaldama infoühiskonna tööhõive jälgimist.

—	Rakendatakse täielikult tulevast nõukogu määrust vabade töökohtade statistika kohta.

—	Töötasu ja tööjõukulude struktuuriuuringutesse, kvartali tööjõukuluindeksisse ja pidevasse tööjõu-uuringusse viiakse sisse NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade klassifikaator.

IX   JAOTIS

ÜHINE KAUBANDUSPOLIITIKA

Õiguslik raamistik

Komisjoni vastutus kaubandusläbirääkimiste pidamise eest kolmandate riikidega, sealhulgas teenuskaubanduse lepingute üle, on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 133. Asjaomaseid statistikavaldkondi reguleerivad õigusaktid: nõukogu 22. mai 1995. aasta määrus (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta; (15) määrus (EÜ) nr 184/2005; määrus (EÜ) nr 716/2007.

Praegune olukord

Nõudmine andmete järele kasvab, sest esile on kerkinud uued kaubanduskonkurendid ja -partnerid (näiteks Hiina, India, Brasiilia ja teised Ladina-Ameerika riigid), kuid ka kaubavahetuses ja teenuskaubanduses toimunud struktuurimuutuste tõttu. Lisaks on jätkuvalt väga oluline kandidaatriikide ja ELi peamiste partnerriikide andmete kogumine, analüüsimine ja ühtlustamine.

Samaaegselt tehakse jõupingutusi piiriülese teenuskaubanduse ning välismaiste otseinvesteeringute ja välisfiliaalide kaubandustegevuse kvaliteedistandardite säilitamiseks. Sellele aitab oluliselt kaasa määruse (EÜ) nr 184/2005 rakendamine ja määruse (EÜ) nr 716/2007 vastuvõtmine.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Rakendatakse uut Extrastati käsitlevat õigusakti, mille peamine eesmärk on täiendava asjakohase tolliteabe kättesaadavaks muutmine ning kaubandusettevõtete registrite põhjal täiendava statistika koostamine.

—	Tagatakse kesksete õigusaktide (maksebilansi, rahvusvahelise teenuskaubanduse, välismaiste otseinvesteeringute ja välisfiliaalide kohta) rakendamine ja ajakohastamine.

—	ELi maksebilansistatistika koostamisel rakendatakse uusi IMFi rahvusvahelisi metoodikastandardeid.

—	ELis hakatakse rakendama rahvusvahelise teenuskaubanduse statistika juhendit ja selle läbivaadatud varianti.

X   JAOTIS

TOLLIKOOSTÖÖ

Otsest statistikaprogrammi ei ole vaja. Selle jaotise jaoks vajalik statistiline teave tuletatakse vajaduse korral programmi muude jaotiste jaoks kogutud andmete ja näitajate põhjal.

XI   JAOTIS

SOTSIAALPOLIITIKA, HARIDUS, KUTSEÕPE JA NOORSUGU

Õiguslik raamistik

Sotsiaalset tõrjutust, pensione ja pikaajalist hooldust käsitlevas statistikas juhindutakse avatud koordineerimismeetodist; säästva arengu strateegiast; EÜ asutamislepingu artiklist 143 (sotsiaalse olukorra aruanne) ja 13 (diskrimineerimise välistamine); töötervishoiu ja -ohutuse strateegiast; nõukogu 2003. aasta resolutsioonist (puuetega inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni parandamise kohta) ning komisjoni teatisest (puuetega inimeste võrdsete võimaluste kohta: Euroopa tegevuskava). Ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni säästva arengu haridusstrateegia vajab andmete väljatöötamist.

Praegune olukord

Elutingimuste ja sotsiaalkaitse statistika süsteem põhineb kahel peamisel alusel: ESSPROS (sotsiaalkaitse statistika süsteem) ja EU-SILC (tulu ja elutingimusi käsitlev statistika). Need kaks süsteemi on Laekeni näitajate ja avatud koordineerimismeetodi pensioninäitajate aluseks. Palju tuleb veel ära teha piirkondliku vaesuse ja laste vaesuse näitajate väljatöötamiseks.

Mis puutub ELis toimuvatesse demograafilistesse muutustesse, siis arendatakse vananemise, rahanduse jätkusuutlikkuse, tootlikkuse ja tööturul osalemisega seotud näitajaid ja statistikaanalüüse edasi avatud koordineerimismeetodi raames ja koostöös nõukogu asjaomaste töörühmadega.

Elukestvat õpet käsitlevad andmed hõlmavad teavet formaalse ja mitteformaalse hariduse ning informaalse õppimise kohta. Traditsioonilise haridusstatistika alusel koguti uusi andmeid ettevõtetes toimuva kutsekoolituse kohta (et mõõta ettevõtete panust töötajate väljaõppesse) ning täiskasvanute haridusse ja koolitusse. Andmeid noorsoo kohta saab praegustest uuringutest ja neid tuleb täiel määral ära kasutada, enne kui hakatakse tegema edasist tööd uuringute selle mõõtme tugevdamiseks.

Töötervishoiu ja tööohutuse kohta andmeid kogudes ja neid analüüsides keskendutakse tööõnnetuste, kutsehaiguste ja tööga seotud terviseprobleemide põhjustele, asjaoludele ja kuludele ning muudele töötajate tervist negatiivselt mõjutavatele teguritele. Arendatakse edasi statistika kogumist, eeskätt uuringumooduleid puuetega inimeste kohta. Statistikat täiendatakse veelgi, et toetada kvaliteetse, kättesaadava ja jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse väljakujundamist.

Rahvastikustatistika põhieesmärgiks on koostada piisavalt andmeid ja analüüse, mis võimaldaksid hinnata demograafiliste muudatuste mõju Euroopas. Selleks tuleb täiustada rahvastikuandmete kogumise meetodeid ja andmete sisu, rakendades õigusakte 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduste korraldamiseks ning koostades regulaarselt pikaajalisi rahvastikuprognoose.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Töötatakse välja instrument, mis sisaldab teatud hulga põhimuutujaid, ja seatakse sisse uus sotsiaalstatistika uuringute moodulite Euroopa süsteem (E4SM).

—	Täiustatakse projekti EU-SILC, avaldatakse kestevandmeid ja rakendatakse täielikult brutotulul põhinevat käsitlusviisi.

—	Töötatakse välja piirkondliku vaesuse (väikeste valdkondade hindamise tehnikate põhjal, kui siseriiklikud piirkondlikud andmed pole kättesaadavad) ja laste vaesuse näitajad.

—	Töötatakse välja rakendusmäärused ESSPROSi kohta, et parandada andmete ulatust, võrreldavust ja õigeaegsust.

—	Võetakse vastu haridust ja elukestvat õpet käsitleva statistika määruse eelnõu ning see rakendatakse.

—	Täiustatakse elukestva õppe statistikat kvaliteedi osas.

—	Aastaks 2010 uuritakse võimalust rakendada ELis ÜRO inimarengu indeksi, võttes arvesse ka eluaseme ja tööhõive/töötuse faktoreid.

—	Järk-järgult tuleb koostada noorsoostatistikat kõigil haridustasemetel ning statistikat noorsoo majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni valdkonnas, kasutades olemasolevaid allikaid ja vajaduse korral sidudes neid paremini praeguste uuringutega.

—	Laste kohta kogutava statistika puhul, kusjuures lapsepõlve lõpuks loetakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt 18. eluaastat, tuleb kinni pidada nimetatud konventsioonist seoses laste sotsiaalse olukorra ja laste vaesusega.

—	Kõik ELi tasandil üksikisikute kohta kogutud sotsiaalandmed jaotatakse sugude kaupa ja määratletakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitlevate näitajate põhikogum.

—	Koostöös Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudiga koostatakse vastastikuse mõistmise memorandum, et määrata kindlaks koostöö praktiline kord.

—	Uuritakse võimalusi, kuidas töötada välja ühine metoodika andmete kogumiseks või olemasoleva statistika täiendamiseks diskrimineerimise ulatuse ja mõju kohta.

XII   JAOTIS

KULTUUR

Kultuuristatistikat koostatakse praegu piiratud määral. Seetõttu puudub selles valdkonnas ka üldine sidus raamistik ning ei ole vastu võetud eraldi õigusakte.

Pidades silmas kultuuri- ja loomesektori panust Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse, tuleb kultuuristatistikat samuti konsolideerida, et tagada andmete kestev ja korrapärane kogumine (tuginedes mitmesugustele andmeallikatele). Seetõttu on vaja välja töötada ulatuslik metoodika, mis võimaldaks paremini mõõta näiteks kultuuri sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning kultuuri- ja loomesektori rolli teadmistepõhises majanduses.

XIII   JAOTIS

TERVISHOID

Õiguslik raamistik

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta; (16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsus nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008); (17) komisjoni 7. veebruari 2007. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb ühenduse statistikat rahvatervise ning töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas.

Praegune olukord

Ühenduse varasemate rahvatervise tegevusprogrammide käigus loodud tervishoiu teabesüsteemi arendatakse tervisealaste teadmiste ja teabe meetmetega edasi ka tulevase 2007.–2013. aasta rahvatervise tegevusprogrammi raames. Tihedas koostöös liikmesriikide, kandidaatriikide ja EMP/EFTA riikidega Euroopa statistikasüsteemi kaudu arendab Eurostat edasi kõnealuse süsteemi statistilist osa, eelkõige seoses Euroopa Ühenduse tervishoiunäitajate koostamise vajadusega.

Statistilisi andmeid rahvatervise kohta on vaja ka seoses säästva arengu näitajatega, struktuurinäitajatega, puuetega seotud taustanäitajatega ning avatud koordineerimismeetodi raames välja töötatud näitajatega, millega toetatakse kvaliteetse, kättesaadava ja jätkusuutlikku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse riiklikke strateegiaid.

Koostöös ELi asjaomaste ametitega ja rahvatervise statistikas pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega (WHO, OECD ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon) keskendutakse metoodika edasisele väljatöötamisele ja kasutuselevõtule, eeskätt seoses andmetega tervisliku seisundi, tervist mõjutavate tegurite (nt elustiil ja keskkonnategurid), tervishoiu (sh tervishoiukulud) ja surmapõhjuste kohta.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Võimaluse korral võetakse vastu uued komisjoni määrused rahvatervise ning töötervishoiu ja -ohutuse ühenduse statistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu tulevase määruse rakendamise kohta.

—	Tugevdatakse rahvatervise statistika alussüsteemi infrastruktuuri, pöörates erilist tähelepanu asjakohaste metoodikate (näiteks Euroopa tervishoiualane intervjuuküsitlus ja tervishoiu arvepidamise süsteem) kontrollimisele, konsolideerimisele ja rakendamisele.

—	Parandatakse rahvatervise statistika kättesaadavust, võrreldavust, õigeaegsust ja asjakohasust, seda ka sugude kaupa jaotatud tervishoiu- ja invaliidsusstatistika osas, pöörates erilist tähelepanu metoodika täiustamisele ja võttes arvesse riikide erinevat olukorda.

XIV   JAOTIS

TARBIJAKAITSE

Õiguslik raamistik

Tarbijapoliitika (EÜ asutamislepingu artikkel 153) tähtsus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Eurostat lähtub oma töös peamiselt tervishoiu ja tarbijakaitse strateegiast ning 2005. aasta aprillis vastu võetud ettepanekust Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega asutatakse ühenduse tervishoiu- ja tarbijakaitse programm ajavahemikuks 2007–2013.

Tarbijakaitse valdkond on lai ning see jaguneb kaheks peamiseks suunaks: tarbijakaitse ja toiduohutus.

Praegune olukord

Tarbijakaitseküsimusi käsitletakse Eurostati iga-aastases ülevaatlikus väljaandes „Consumers in Europe: facts and figures”. Samuti on Eurostati juhtimisel loodud talitustevaheline töörühm üksikasjaliku hinnastatistika koostamiseks.

Toiduohutus on tarbijakaitsepoliitikas tähtis teema ning Euroopa Liit on välja töötanud mitmeid seadusandlikke ja muid meetmeid, mille eesmärk on tagada tõhus kontroll kogu toiduahela üle ning luua muu hulgas seadusega sätestatud keskkonnakaitse ja loomade heaolu standardid.

Selles valdkonnas on Eurostati tegevuse eesmärk pakkuda metoodikaalast nõustamist ning koostada statistilisi andmeid nii poliitika väljatöötajate kui ka erasektori sidusrühmade ja avalikkuse jaoks.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012 (tarbijakaitse)

—	Koostatakse kvantitatiivset ametlikku statistikat (nt üksikasjalik hinnastatistika, piiriülesed tarbimiskulutused, andmed ettevõtete ja lõpptarbijate vahelise äritegevuse kohta) ja pakutakse metoodilist abi muudele riiklikele/erasektori ettevõtetele kvalitatiivse statistika väljatöötamiseks.

—	Valmistatakse ette tegevuskava talitustevahelise töörühma üksikasjalikku hinnastatistikat käsitlevate järelduste alusel.

—	Algatatakse üksikasjalik analüüs võimaliku tarbijakaitsemooduli lisamiseks sotsiaalstatistika uuringute moodulite Euroopa süsteemi, mida Eurostat praegu välja töötab.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012 (toiduohutus)

—	Jätkatakse asjakohase statistika koostamist toiduohutuse järelevalve eesmärgil.

—	Parandatakse märgistatud toodete kohta koostatud statistika kättesaadavust ja kvaliteeti (mahepõllumajandustooted, geneetiliselt muundatud organismidel põhinevad tooted jne).

XV   JAOTIS

ÜLEEUROOPALISED VÕRGUD

Otsest statistikaprogrammi ei ole vaja. Selle jaotise jaoks vajalik statistiline teave tuletatakse vajaduse korral programmi muude jaotiste jaoks kogutud andmete ja näitajate põhjal.

XVI   JAOTIS

TÖÖSTUS

Ettevõtlusstatistika

Euroopa ettevõtlusstatistikat läheb vaja konkurentsivõime, tootlikkuse ja majanduskasvu analüüsimiseks ning see moodustab kõige olulisema osa teabest, mida on vaja läbivaadatud Lissaboni strateegia eesmärkide täitmise jälgimiseks.

Õiguslik raamistik

Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3924/91 ühenduse tööstustoodangu statistilise vaatluse sisseseadmise kohta; (18) nõukogu 20. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97 struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta (muudetud); (19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 48/2004 ühenduse terasetööstuse aastastatistika koostamise kohta aastatel 2003–2009; (20) komisjoni 13. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1450/2004 innovatsiooni käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta; (21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 716/2007, komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ettevõtlusregistrite kohta; komisjoni 5. aprilli 2005. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse statistika eesmärgil moodustatud ettevõtlusregistrite ühine raamistik.

Praegune olukord

Struktuurilist ettevõtlusstatistikat kasutatakse Euroopa ettevõtlussektori üksikasjalikuks analüüsiks. Kasutajatele teeb kõige rohkem muret andmete hilinemine ning statistika aeglane kohanemine poliitikavaldkondade uute ja kujunevate vajadustega, näiteks ebapiisav teave teenustesektori, ettevõtluse, üleilmastumise ja säästvale tootmisele ülemineku kohta. Tootmissektoritele pakub tootmisstatistika jätkuvalt olulist lisateavet, mis aitab paremini mõista sektori tootlikkust.

Ühenduse innovatsioonistatistika on peamine vahend uuendustegevuse mõõtmiseks Euroopas. Alates 2004. aastast koostatakse seda statistikat kaheaastaste vahedega. Kui vähegi võimalik, võimaldatakse juurdepääsu ühenduse innovatsiooniuuringute mikroandmetele.

Töötatakse välja välisfiliaalide statistikat ning uue määrusega kehtestatakse peamised muutujad üleilmastumise mõõtmiseks. Katsejärgus on ühenduse hargmaiste kontsernide register (EuroGroups), mille loomise nägi ette uus ettevõtlusregistrite määrus.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Tagatakse peamiste õigusaktide täielik rakendamine (muudetud struktuurilise ettevõtluse määrus, välisfiliaalide määrus, EuroGroups register). Viiakse ellu õigusaktidega ette nähtud prooviuuringud ning hinnatakse neid täielikult.

—	Ühenduse 2008. aasta innovatsiooniuuringu ajaks kavatsetakse täielikult rakendada 2005. aasta Oslo käsiraamatu juhiseid. aasta innovatsiooniuuring ja sellele järgnevad innovatsiooniuuringud parandavad veelgi andmete kvaliteeti ja juurdepääsu andmetele.

—	Töötatakse välja uued statistikaliigid, mis aitavad sügavamalt mõista majanduse ja ettevõtluse üleilmastumist.

—	Uute ja paindlike andmekogumise viisidega, lisaküsimustikega ja Euroopa valimi kasutamisega tagatakse, et andmed ei hilineks ja et need vastaksid paremini uutele vajadustele.

—	Kaitstes küll ettevõtete õigust oma andmete salastatusele, leitakse võimalused Euroopa koondandmete avaldamiseks nii üksikasjalikul tegevusalade tasandil kui võimalik.

—	NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade klassifikaatorit rakendatakse alates 2008. aastast kogu ettevõtlusstatistikas.

—	Töötatakse välja eriprogramm ettevõtlus- ja kaubandusstatistika ümberkorraldamiseks. Selle programmi raames leitakse võimalused ettevõtete koormuse vähendamiseks.

Infoühiskonna statistika

Info- ja sidetehnoloogia kasutamine on üks peamisi võimalusi osalusühiskonna edendamiseks, paremate töökohtade loomiseks ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Eurostati infoühiskonnaalane statistika on Euroopa poliitikakujundajate jaoks oluline lähtealus struktuurimuutuste hindamiseks majanduse teadmistepõhisemaks muutumisel ning aitab jälgida läbivaadatud Lissaboni strateegia eesmärkide täitmise nimel tehtavat tööd.

Õiguslik raamistik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 808/2004 infoühiskonda käsitleva ühenduse statistika kohta. (22)

Praegune olukord

Mitme aasta jooksul on Eurostat aidanud kaasa infoühiskonna võrdlevale hindamisele, luues näitajaid, millega mõõta info- ja sidetehnoloogia kasutamist nii ettevõtetes kui ka leibkondades/üksikisikute tasandil. Seda tegevust jätkatakse ja täiendatakse, et kohandada seda näiteks uuendatud Lissaboni strateegial põhineva i2010 algatusega ja edasiste algatustega. Pärast praegu kehtivate õigusaktide aegumist toob see kaasa vajaduse sobiva õigusliku aluse järele.

Et ühenduse uuringud ei piirduks lihtsalt info- ja sidetehnoloogia kasutamise ja selleks valmisoleku vaatlemisega, täiendatakse neid andmete kogumisega info- ja sidetehnoloogiasse tehtud investeeringute ja mõju kohta, mida tehnoloogia kasutamine avaldab ettevõtte tulemustele, ettevõtluskäitumisele ning ühiskonnale. Hinnatakse infoühiskonda käsitleva statistika õigusliku aluse kohandamise vajadusi, et tagada terviklike, õigeaegsete ja rahvamajanduse arvepidamisega kohaldatavate andmete saamine info- ja sidetehnoloogia ning elektroonilise side kohta.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Infoühiskonna näitajaid, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia sektorit ja selle konkurentsivõimet käsitlevaid näitajaid, kohandatakse pidevalt muutuvate vajadustega, võttes arvesse laiemat rahvusvahelist koostööd info- ja sidetehnoloogia mõõtmisel.

—	Info- ja sidetehnoloogiasse investeerimist ning selle tehnoloogia kasutuselevõttu käsitleva statistika koostamisel peetakse silmas parema vastavuse saavutamist infoühiskonna jätkusuutliku arengu ja mõju mõõtmise eesmärgile.

Turismistatistika

Turism on Euroopa Liidus tähtis majandusharu, mis saab olulisel määral kaasa aidata tööhõive suurendamisele ja majanduskasvule ning samuti arengule ja sotsiaalmajanduslikule integratsioonile ja seda ka maal, äärealadel või vähearenenud piirkondades.

Õiguslik raamistik

Nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiv 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. (23)

Praegune olukord

Praegu kogutakse statistikat majutusvõimaluste pakkumise ja nõudluse kohta ning samuti turismi majanduslike aspektide kohta. Ent kõige suuremat tähelepanu tuleb pöörata olemasoleva statistika võrreldavuse parandamisele ning turismi ühtlustatud satelliitkontode loomisele seoses üldisema vajadusega turismi säästvamaks muutmiseks; selle jaoks tuleb välja töötada ja kasutusele võtta vajalikud näitajad. Kuna sellised sündmused nagu terrorirünnakud või nakkushaiguste levik avaldavad turismitööstusele kohest mõju, on väga oluline andmete õigeaegse kättesaadavuse tagamine.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Kaasajastatakse ja võimalusel lihtsustatakse turismistatistikat ning selle õiguslikku alust.

—	Võetakse kasutusele ühtlustatud satelliitkontod (sealhulgas säästva turismi näitajad).

Energiastatistika

ELi energiapoliitika sisuks on soodsa hinnaga energia ohutu tarnimine keskkonnasõbralikul viisil. Selle poliitikavaldkonna vajadustele vastamiseks on välja töötatud energiastatistika süsteem.

Õiguslik raamistik

Süsteem põhineb peamiselt kokkuleppel. Teataval määral reguleeritakse seda ka seadusest tulenevate kohustustega, mis on sätestatud näiteks nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivis 90/377/EMÜ ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks. (24)

Praegune olukord

Viimastel aastatel on naftaturud muutunud ebastabiilseks ja prognoosimatuks ning hinnad on olulisel määral tõusnud. ELi energiasõltuvus suureneb pidevalt; nõudlus energia järele suureneb, mis seab kahtluse alla kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise võime; ELi elektri- ja gaasiturud ei ole veel arenenud tõeliselt konkurentsivõimeliseks siseturuks. Sellises poliitilises olukorras võttis komisjon vastuseks riigipeade ja valitsusjuhtide 2005. aasta üleskutsele vastu rea ettepanekuid (roheline raamat „Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks”), mis käsitlesid näiteks Euroopa energiavarustuse vaatluskeskuse loomist ELi energiaturgude nõudluse ja pakkumise jälgimiseks, ühenduse uut direktiivi kütmise ja jahutamise kohta, sihtide seadmist taastuva energia valdkonnas (sh elekter ja vedelad biokütused) ja nende saavutamise jälgimist ning järelevalvet energia lõppkasutuse tõhustamise üle 2010. aastale järgnevaks perioodiks.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Kvaliteedi parandamiseks võetakse vastu energiastatistika määrus, mis hõlmaks praegusi nõudeid.

—	Seadusega kehtestatakse kohustus koguda statistikat leibkondade makstavate elektri- ja gaasihindade kohta.

—	Töötatakse välja metoodika/lähenemisviis, et teha kindlaks gaasiimpordi (-ekspordi) tegelikke päritolu- ja sihtriike.

—	Täiustatakse metoodikat ja nomenklatuure statistika kogumiseks vedelate biokütuste kohta.

—	Näitajate määratlemine energiatõhusust hinnata võimaldavate andmete kogumiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiviga 2006/32/EÜ, mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid. (25)

—	Vajaduse korral laiendatakse konkurentsinäitajaid, et hinnata gaasi- ja elektriturgude konkurentsivõimet ja integreerumist.

XVII   JAOTIS

MAJANDUSLIK JA SOTSIAALNE ÜHTEKUULUVUS

Õiguslik raamistik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS); (26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). (27)

Praegune olukord

Piirkondlikke andmeid kogutakse umbes tosina üldise statistikavaldkonna kohta, millest osa reguleeritakse õigusaktiga ja osa kokkuleppe alusel. Andmed saadetakse jätkuvalt Eurostatile. Linnaauditi jaoks kogutakse alates 2003. aastast kolmeaastaste vahedega andmeid linnade kohta.

Geograafilist teavet hoitakse andmebaasis GISCO, mida kasutavad Eurostat ja kõik komisjoni peadirektoraadid. Kvaliteedistandardite ja teabekogumise ühtse raamistiku puudumise tõttu kulub andmebaasi haldamiseks ja ajakohastamiseks märkimisväärsel hulgal ressursse. Samas suurendab kasvav teadlikkus võimalustest, mida pakub geograafilise teabe ühendamine statistilise ja valdkonnateabega, nõudlust kaardistamise, analüüside ja muude kasutusalade järele.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—

Ajavahemikku 2008–2012 hõlmava statistikaprogrammi raames tehtavat tööd suunab oluliselt ühenduse regionaalpoliitika struktuurifondide uuel programmiperioodil. Jätkatakse olemasolevate andmete konsolideerimist, eriti linnaauditi, transpordi, keskkonna ning teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Struktuurinäitajatega tehtavas töös on oluline piirkondlike rahvastikuandmete õigusliku raamistiku rakendamine ja piirkondliku arvepidamise andmeid käsitleva ESA95 määruse oodatav läbivaatamine. Parandatakse piirkondliku statistika metoodilist järjepidevust rangemate meetodite kasutuselevõtuga asjakohases õiguslikus raamistikus ning piirkondliku arvepidamise andmetes juba kohaldatavaid kvaliteedistandardeid tuleb võrreldavuse ja õigeaegsuse tagamiseks laiendada ka muule piirkondlikule statistikale. NACE Rev. 2 majanduse tegevusalade klassifikaatori kasutuselevõtt nõuab sellele eelnevate perioodide aegridade ümberarvestamist.

—

Geograafilise teabe kättesaadavust ja juurdepääsetavust kogu ELis muudab oluliselt paremaks ruumilise teabe infrastruktuuri (INSPIRE) direktiiv, mille eesmärgiks on töötada välja Euroopa ruumiliste andmete infrastruktuur, mis toetaks keskkonna- ja muud poliitikat. See mõjutab tugevasti kõnealuse teabe korraldamist ja kasutamist komisjoni talitustes. Programmiperioodil peab Eurostati geograafilise teabe rühm aitama kaasa INSPIRE tehnilisele rakendamisele ja organisatsioonilise infrastruktuuri väljatöötamisele (sealhulgas INSPIRE komitee moodustamine ja toimimine) ning samuti toetuse leidmisele INSPIRE rakendamiseks kogu ELis. Jätkub statistilisi ja geograafilisi andmeid ühendavate ruumilise analüüsi tehnikate tutvustamine kasutajatele komisjonis; ruumiliste andmete parem kättesaadavus tänu infrastruktuuri arengule suurendab oluliselt täpsete näitajate kindlaksmääramise võimalust.

XVIII   JAOTIS

TEADUSUURINGUD JA TEHNOLOOGIA ARENDAMINE

Õiguslik raamistik

Teaduse, tehnika ja innovatsiooni valdkonda käsitlev statistika:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus nr 1608/2003/EÜ teadust ja tehnoloogiat käsitleva ühenduse statistika koostamise ja arendamise kohta; (28) komisjoni 22. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 753/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1608/2003/EÜ teaduse ja tehnoloogia statistika kohta; (29) määrus (EÜ) nr 1450/2004.

Statistiline teadustöö, metoodika ja nomenklatuurid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (30).

Mikroandmete haldamine ja konfidentsiaalsus: määrus (EÜ) nr 1104/2006.

Praegune olukord

Teadust, tehnoloogiat ja innovatsiooni käsitlev statistika: nagu rõhutati 15. ja 16. märtsil 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes ja 2005. aasta vahekokkuvõttes, on ELi teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika Lissaboni strateegia nurgakiviks. Teadus- ja arendustegevust, teaduse ja tehnoloogia inimressursse, patente, kõrgtehnoloogiat ja teadmistepõhiseid teenuseid käsitleva statistika koostamises ja avaldamises on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusamme. Statistika koostamisel tuginetakse andmekogumisele, haldusallikatele ning muudele ametlikele ja mitteametlikele andmeallikatele. On loodud õiguslik raamistik.

Statistiline teadustöö, metoodika ja nomenklatuurid: töökeskkonna muutus, mis tuleneb peamiselt laienemisest, üleilmastumisest ja IT tehnoloogiast, ning samuti statistika kogumise maksumus tingivad vajaduse parandada kõiki elemente, millest sõltub määruse (EÜ) nr 322/97 kohaselt andmete kvaliteet, et vastata ELi poliitikakujundajate ja teiste kasutajate uutele vajadustele ja kohandada statistikat muutunud ühiskonnaga.

Mikroandmete haldamine ja konfidentsiaalsus: On oluline anda teadlastele hõlbus juurdepääs Euroopa tasandil kogutavatele mikroandmetele, mida kogutakse osana vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 285 koostatavast statistikast. Sellise juurdepääsu puhul peetakse kinni asjakohastest konfidentsiaalsust ette nägevatest õigusaktidest nagu näiteks nõukogu määrus (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrus (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta. (31) Tuleb leida uusi turvalisi lahendusi.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—

Teaduse, tehnika ja innovatsiooni valdkonda käsitlev statistika: järgmistel aastatel on sellealase statistika keskmes andmete kvaliteedi parandamine, mis eeldab statistiliste meetodite, nomenklatuuride, mõistete ja määratluste täiustamist (nt teadmistevoo paremaks mõõtmiseks ja rahvusvaheliselt ühtlustatud toorandmeallika Patstat kasutamiseks), uute andmeallikate kasutuselevõtt, doktorikraadiga teadlaste karjääri arengut käsitleva statistika täielik rakendamine, samuti mitmesuguseid statistikavaldkondi reguleerivate õigusaktide ajakohastamine ja parema sisendi andmine rahvamajanduse arvepidamisele.

—

Statistiline teadustöö, metoodika ja nomenklatuurid: seitsmendas raamprogrammis peetakse esmatähtsaks temaatiliste valdkondade arendamist, kuid ka andmete kvaliteedi parandamise eesmärgil tehtavaid teadusuuringuid, milles kasutatakse uuenduslikke meetodeid, sealhulgas modelleerimist, prognoosimist või imputeerimist. Ametliku statistikaga tegeleva teadlaskonna aktiveerimise eesmärgil toetatakse võrgustike loomist. Edendatakse ja lihtsustatakse kuuenda ja seitsmenda raamprogrammi ametlikku statistikat käsitlevate teadusuuringute tulemuste avaldamist ja kasutamist ning saadud tulemuste rakendamist operatiivtasandil. Ühtlasi tuleb jätkata tööd kasutatavate nomenklatuuride parandamiseks (nt teadus- ja arendustööga tegelevate ettevõttegruppide Euroopa uuringutega) ning ettevõttegruppide registrite üleeuroopalise infrastruktuuri kasutamiseks ja laiendamiseks.

—	Mikroandmete haldamine ja konfidentsiaalsus: edendatakse terviklikku lähenemisviisi Euroopa infrastruktuuride arendamisele ja vastava metoodika väljatöötamisele; see lihtsustaks olemasolevate õigusaktide raames teadlaste juurdepääsu anonüümseks muudetud andmetele.

XIX   JAOTIS

KESKKOND

Õiguslik raamistik

ELi keskkonnastatistika põhineb nõudmisel kvaliteetsete, ulatuslike, usaldusväärsete ja asjakohaste statistiliste andmete ja näitajate järele, mis aitaksid arendada, rakendada ja jälgida ühenduse keskkonnapoliitikat, eelkõige kuuendat keskkonnaalast tegevusprogrammi ja selle temaatilisi strateegiaid, ELi säästva arengu strateegia ja Lissaboni strateegia keskkonnaeesmärke ning Cardiffi protsessi, mis tegeleb keskkonnaküsimuste integreerimisega kõigisse poliitikavaldkondadesse. Praegu reguleeritakse õigusaktidega ainult jäätmestatistika (32) ja keskkonnakulude statistika (33) kogumist.

Praegune olukord

Praegu koguvad keskkonnaandmeid Euroopa Keskkonnaagentuur, Teadusuuringute Ühiskeskus, komisjoni keskkonna peadirektoraat ja Eurostat. Need neli asutust on sõlminud tehnilise kokkuleppe vastutuse ja tööülesannete jagunemise kohta, (34) mille tulemusena on loodud keskkonnaandmete keskused. Suurendatakse nimetatud asutuste IT infrastruktuuride koostalitlusvõimet. Keskkonnastatistika raamistikku täiendab tihe koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (ÜRO, OECD) meetodite (nt käsiraamatud) ja andmete kogumise (Eurostati ja OECD ühine küsimustik) osas.

Esmatähtsaks prioriteediks on temaatiliste strateegiate elluviimiseks vajalike andmete esitamine; sellised strateegiad on näiteks „Jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt”, „Loodusvarade säästev kasutamine” ja „Pestitsiidide säästev kasutamine”; jätkuvalt koostatakse põhilist keskkonnastatistikat ning varustatakse teisi keskkonnaandmete keskusi statistika ja näitajatega vee, õhu, bioloogilise mitmekesisuse, pinnase, metsade ja maakasutuse kohta.

Säästva arengu strateegia majandus- ja keskkonnaosa vaheliste seoste paremaks analüüsimiseks ja kvantifitseerimiseks on vaja edasi arendada arvepidamist, mis hõlmaks nii keskkonna- kui ka majandusnäitajaid. Mõnes keskkonnateabe valdkonnas esineb märkimisväärseid lünki ning see ei ole alati ajakohane. Ainult väikest osa keskkonnastatistikast ja keskkonnaalasest arvepidamisest reguleeritakse ELi õigusaktidega. Tuleks mõelda õigusliku aluse loomise peale ka teistes põhivaldkondades.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

Et suurendada keskkonnastatistika sünergiat ning tõhustada selle planeerimist ja rakendamist, koordineerib 2008.–2012. aastal tööd direktorite keskkonnastatistika ja keskkonnaalase arvepidamise nõupidamine, mille töös osalevad nii ülalnimetatud neljast asutusest koosnev võrgustik kui ka liikmesriigid.

—	Jäätmete, loodusvarade ja -toodete andmekeskused ning jäätmestatistika ja pestitsiidide määrused (kavandamisel) annavad kvaliteetseid andmeid, mis vastavad temaatiliste strateegiate nõuetele.

—	Ühtlustatakse praeguseid keskkonnanäitajaid, töötatakse välja uusi näitajaid ning antakse tehnilist abi ELi tasandi näitajate arvutamiseks ja aruandluskohustuste läbivaatamiseks, et muuta keskkonnaandmete kogumist sihipärasemaks ja suurendada selle kulutasuvust.

—	Jätkatakse nii keskkonna- kui ka majandusnäitajaid hõlmava arvepidamise metoodika väljatöötamist ja teaduslikku uurimist ning võetakse kasutusse keskkonnaalase arvepidamise põhimoodulid.

—	Andmelünkade täitmiseks ning keskkonnaandmete ja keskkonnalase arvepidamise õigeaegsemaks muutmiseks jätkatakse hinnangu- ja lähiprognoosimismeetodite täiustamist.

—	Vajaduse korral töötatakse välja õiguslik alus keskkonnaandmete kogumise põhivaldkondade jaoks, mida praegu ei reguleerita õigusaktidega.

XX   JAOTIS

ARENGUKOOSTÖÖ

Arengupoliitika edukuse hindamiseks on tugev statistika väga oluline. Seda vajavad arengumaad tõenditel põhineva poliitika väljatöötamiseks. Demokraatia ja õigusriigi tugevdamise ning inimõiguste austamise kontekstis annab statistika märku heast valitsemistavast ja võib aidata head valitsemistava ja läbipaistvust edendada, kui selle koostamisel on järgitud asjakohaseid kvaliteedistandardeid ning on tagatud juurdepääs ametlikule statistikale ja selle avaldamine.

Õiguslik raamistik

Asutamislepingu artikkel 180

Praegune olukord

Arengumaades tuleb teha veel palju tööd statistikaalase suutlikkuse suurendamiseks. Üldeesmärk on ELi välispoliitikavaldkondade toetamine, osutades ELilt abi saavatele riikidele nende statistikaalase suutlikkuse suurendamiseks asjakohast ja sihipärast statistikaalast tehnilist abi. See abi peab olema jätkusuutlik. Seetõttu tuleb teha jõupingutusi statistika muutmiseks riiklike ja piirkondlike arengukavade lahutamatuks osaks.

Selle poliitika kõige olulisem element EÜ arengupoliitikas on kasvav ja selgesõnaline keskendumine vaesuse vähendamisele eeskätt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides ning eriti Aafrikas. Seetõttu peetakse statistikaalases koostöös üha olulisemaks vaesuse mõõtmist ja järelevalve tugevdamist vaesuse üle, pöörates eriti tähelepanu aastatuhande arengueesmärkide statistilistele näitajatele.

Antakse tehnilist nõu ja abi ELi arenguprogrammide mõju mõõtmiseks ning seoses ELi regionaalarengu programmide statistikaosaga üldse.

Piirkondliku integratsiooni küsimus on programmis jätkuvalt olulisel kohal, kajastades meetmeid, mida riigid ise võtavad oma piirkondlike struktuuride tugevdamiseks. Toetatavad valdkonnad hõlmavad mitmepoolset järelevalvet, rahvamajanduse arvepidamise tõhustamist, hinnastatistikat, põllumajandusstatistikat, loodusvarade ja keskkonnamõju statistikat, väliskaubandust, ettevõtlusstatistikat ja statistikaalast koolitust.

Euroopa statistikasüsteem jätkab ja tõhustab püüdlusi abiandjate (st kahepoolsed ja mitmepoolsed abiandjad) tegevuse kooskõlastamiseks. Selles kontekstis toetavad Eurostat ja liikmesriigid eelkõige OECD arenguabikomitee, ÜRO ja Maailmapanga tööd, mille eesmärk on hinnata arengukoostöö mõju aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele. EL osaleb aktiivselt PARIS 21 algatuses. Tehnilises koostöös rõhutatakse eriti kasutajakesksust ning toetatakse mitmeaastaste programmide koostamist.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—	Suurendatakse statistika nähtavust riiklikes ja piirkondlikes tegevuskavades.

—

Võimaluse korral pakutakse tehnilist nõustamist ja teaduslikku tuge statistika arenguprogrammide läbiviimiseks, eriti piirkondlikul tasandil; toetatakse statistilise mõõtmega projekte ning ühtlustatakse statistikat ELilt abi saavates riikides; aidatakse kaasa statistika prioriteetide hindamisele ELi statistikaalase koostöö raames toimuvate tegevuste kavandamisel.

—	Erilist tähelepanu pööratakse, võttes arvesse soolisuse mõõdet, vaesuse mõõtmisele ja jälgimisele, sotsiaalsele kaasatusele, keskkonna jätkusuutlikkusele ja aastatuhande arengueesmärkide näitajatele.

XXI   JAOTIS

MAJANDUS-, FINANTS- JA TEHNILINE KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Õiguslik raamistik

Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 1279/96 abi andmise kohta uutele iseseisvunud riikidele ja Mongooliale majanduse ümberkujundamiseks ja taastamiseks; (35) komisjoni 9. detsembri 2004. aasta teatis nõukogule Euroopa naabruspoliitika tegevuskavu käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta.

Praegune olukord

Euroopa naabruspoliitikaga seotud riikidega tehtava statistilise koostöö eesmärgiks on nende riikide statistiliste süsteemide arendamine, pidades seejuures silmas ka ELi nõuetele vastava ühtlustatud põhiandmete koostamist valdkondades, kus ELi poliitika seda nõuab. Statistilist abi nendele riikidele rakendatakse Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi kaudu.

Peamised algatused ajavahemikul 2008–2012

—

Kõige olulisem on arendada selliseid valdkondi nagu majandusstatistika, rahvamajanduse arvepidamine ja hinnastatistika, väliskaubanduse statistika, sisserändestatistika ja sotsiaalne statistika. Lisaks tuleks poliitika väljatöötamisse üha suuremal määral kaasata ka muude sektorite statistika, näiteks energia- ja keskkonnastatistika, ja laiemas plaanis ka säästva arengu näitajad.

—	Koostöö eesmärk on ka riiklike statistikaasutuste institutsioonilise suutlikkuse ning institutsioonidevahelise koostöö loomine ja suurendamine.

---

(1)  ELT L 210, 31.7.2006, lk 82.

(2)  ELT L 102, 7.4.2004, lk 1.

(3)  ELT L 35, 8.2.2005, lk 23. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 602/2006 (ELT L 106, 19.4.2006, lk 10).

(4)  Isikute vaba liikumist käsitletakse IV jaotises.

(5)  ELT L 230, 16.9.2003, lk 1.

(6)  ELT L 171, 29.6.2007, lk 17.

(7)  EÜ asutamislepingu IV jaotises ei ole ette nähtud meetmete vastuvõtmist politseikoostöö ja õigusalase koostöö kohta kriminaalasjades, kuid seda käsitletakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotises. Nimetatud meetmeid käsitletakse käesoleva dokumendi IV jaotises, sest nii migratsioonipoliitika kui ka politsei-/õigusalane koostöö on vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonda kuuluvad küsimused.

(8)  EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1267/2003 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 1).

(9)  ELT L 181, 19.7.2003, lk 1.

(10)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(11)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

(12)  EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(13)  EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(14)  ELT L 124, 27.4.2004, lk 1.

(15)  EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(16)  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/30/EÜ (ELT L 165, 27.6.2007, lk 21).

(17)  EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1. Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

(18)  EÜT L 374, 31.12.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(19)  EÜT L 14, 17.1.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(20)  ELT L 7, 13.1.2004, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(21)  ELT L 267, 14.8.2004, lk 32. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 973/2007 (ELT L 216, 21.8.2007, lk 10).

(22)  ELT L 143, 30.4.2004, lk 49. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(23)  EÜT L 291, 6.12.1995, lk 32. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/110/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 418).

(24)  EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2007/394/EÜ (ELT L 148, 9.6.2007, lk 11).

(25)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

(26)  ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 105/2007 (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1).

(27)  ELT L 108, 25.4.2007, lk 1.

(28)  ELT L 230, 16.9.2003, lk 1.

(29)  ELT L 118, 23.4.2004, lk 23. Otsust on viimati muudetud komisjoni määrusega nr 973/2007.

(30)  ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

(31)  EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1893/2006.

(33)  Määrus (EÜ, Euratom) nr 58/97.

(34)  14. novembri 2005. aasta tehniline kokkulepe keskkonnaandmete keskuste loomise kohta, mille on sõlminud neli ühenduse asutust, kes tegelevad keskkonnaaruandlusega ja andmete avaldamisega.

(35)  EÜT L 165, 4.7.1996, lk 1.