(1)

Ühendus saab aidata kaasa kodanike tervise ja turvalisuse kaitsmisele rahvatervise valdkonna meetmetega. Kõikide ühenduse poliitikate ja tegevuste kavandamisel ja rakendamisel tuleks tagada tervisekaitse kõrge tase. Asutamislepingu artikli 152 kohaselt peab ühendus etendama aktiivset rolli, võttes vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele selliseid meetmeid, mida liikmesriigid eraldi võtta ei saa. Ühendus võtab täielikult arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

(2)

Tervisesektorile on ühelt poolt iseloomulik märkimisväärne kasvupotentsiaal, innovatsioon ja dünaamilisus ning teiselt poolt rahalise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse ning tervishoiusüsteemide tõhususega seotud väljakutsed, mida põhjustavad muu hulgas elanikkonna vananemine ja meditsiinialased edusammud.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ (4) vastu võetud ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) oli esimene ühenduse integreeritud programm selles valdkonnas ning see on juba aidanud nimetatud sektorit oluliselt arendada ja täiustada.

(4)

Tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi ühenduse poolt rahvatervise valdkonnas juba püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on asjakohane kehtestada ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (edaspidi „programm”).

(5)

Juba praegu on olemas hulk tõsiseid piiriüleseid terviseriske, mis võivad muutuda ülemaailmseks, ja juurde tekib uusi ohte, mis nõuavad täiendavaid ühenduse meetmeid. Ühendus peaks eelisjärjekorras tegelema tõsiste piiriüleste terviseriskidega. Programmis tuleks rõhuda ühenduse üldise suutlikkuse suurendamisele, arendades edasi liikmesriikidevahelist koostööd. Seire, varajane hoiatamine ja meetmed tõsiste terviseriskide vastu võitlemiseks on olulised valdkonnad, kus tuleks ühenduse tasandil edendada võimet tõhusalt ja kooskõlastatult reageerida. Meetmed, mille eesmärgiks on tagada laborite vahel kõrgetasemelise diagnostika alane koostöö, on äärmiselt olulised terviseriskidele reageerimiseks. Programmiga tuleks soodustada ühenduse referentlaborite süsteemi loomist. Selline süsteem peaks põhinema kindlal õiguslikul alusel.

(6)

Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta Euroopa terviseraporti kohaselt on Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis kõige olulisemad haiguskoormuse põhjustajad mittenakkuslikud haigused (77 % kogu koormusest), välistest põhjustest tekkinud vigastused ja mürgistused (14 %) ning nakkushaigused (9 %) (aluseks tervisekaotus aastates). Seitse kõige levinumat terviseprobleemi – südame isheemiatõbi, unipolaarne depressioon, peaajuveresoonte haigused, alkoholi tarvitamisest tingitud tervisehäired, krooniline kopsuhaigus, kopsuvähk ja liiklusõnnetused – põhjustavad nimetatud regioonis 34 % tervisekaotusest aastates. Seitse kõige levinumat riskitegurit – tubakas, alkohol, kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, ülekaalulisus, vähene puu- ja köögiviljade tarbimine ning füüsiline passiivsus – põhjustavad 60 % tervisekaotusest aastates. Kõikide Euroopas elavate inimeste jaoks on muutunud terviseriskiks ka sellised nakkushaigused nagu HIV/AIDS, gripp, tuberkuloos ja malaaria. Programmi oluline ülesanne peaks olema ühenduse haiguskoormuse peamiste põhjuste täpsem kindlaksmääramine, vastavalt vajadusele koostöös ühenduse statistikaprogrammiga.

(7)

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis on mittenakkuslike haiguste seas kaheksa kõige levinumat suremuse ja haigestumuse põhjustajat südame-veresoonkonnahaigused, neuropsühhiaatrilised haigused, vähk, seedetrakti haigused, hingamisteede haigused, meeleelundite haigused, luu-lihaskonna haigused ja suhkurtõbi. Programm peaks sünergias muude ühenduse algatuste ja rahastatavate tegevustega aitama anda paremaid teadmisi ja teavet peamiste haiguste ärahoidmise, diagnoosimise ja kontrollimise kohta. Sellest tulenevalt võib komisjon teha programmi käigus ettepanekud asjakohaste nõukogu soovituste esitamiseks. Programm peaks ühtlasi soodustama ühenduse algatuste asjakohast koordineerimist ja sünergiat seoses võrreldavate andmete kogumisega peamiste haiguste, sealhulgas vähi kohta.

(8)

Ka mikroobide antibiootikumiresistentsus ja haiglanakkused on muutumas Euroopas terviseriskiks. Tõsist muret tekitab asjaolu, et puuduvad uued tõhusad antibiootikumid ning vahendid olemasolevate antibiootikumide nõuetekohase kasutamise tagamiseks. Seetõttu on oluline asjakohaste andmete kogumine ja analüüs.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 851/2004 (5) asutatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse rolli tugevdamine on oluline nakkushaiguste vastu võitlemisel.

(10)

Programm peaks põhinema ühenduse eelmise rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi (2003–2008) tulemustel. Sellega tuleks aidata kaasa füüsilise ja vaimse tervise kõrge taseme saavutamisele ja tervisest tingitud ebavõrdsuse vähendamisele kogu ühenduses, võttes meetmeid, mille eesmärk on rahvatervise parandamine, haiguste ja tervisehäirete ennetamine ning terviseriskide allikate kõrvaldamine, et võidelda haigestumise ja enneaegse suremuse vastu. See peaks aitama veelgi parandada kodanike juurdepääsu teabele ja seeläbi suurendama nende suutlikkust teha nende huvidele kõige paremini vastavaid otsuseid.

(11)

Programmis tuleks rõhuda laste ja noorte terviseseisundi parandamisele ning tervisliku eluviisi edendamisele ja terviseprobleemide ennetamisele nende seas.

(12)

Programmiga tuleks toetada tervisega seotud eesmärkide integreerimist kõikidesse ühenduse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse, ilma et seejuures dubleeritaks ühenduse muude poliitikavaldkondade raames tehtavat tööd. Kooskõlastamine muude ühenduse poliitikavaldkondade ja programmidega on tervisepoliitika teistesse poliitikavaldkondadesse integreerimise eesmärgi oluline osa. Koostoime edendamiseks ja dubleerimise vältimiseks võib kasutada ühiseid meetmeid teemaga seotud ühenduse programmide ja meetmetega ning asjakohasel viisil tuleks kasutada ka muid ühenduse rahalisi vahendeid ja programme, sealhulgas praeguseid ja tulevasi ühenduse teadusuuringute raamprogramme ja nende tulemusi, struktuurifonde, Euroopa Solidaarsusfondi, Euroopa töötervishoiu strateegiat, ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogrammi (2007–2013), (6) uimastiennetuse ja teavitustegevuse programmi, vägivallavastase võitluse programmi (Daphne) ja ühenduse statistikaprogrammi nende vastavate tegevuste raames.

(13)

Erilisi jõupingutusi tuleks teha sidususe ja koostoime tagamiseks programmi ja ühenduse välismeetmete vahel, eelkõige sellistes valdkondades nagu linnugripp, HIV/AIDS, tuberkuloos ja muud piiriülesed terviseriskid. Rahvusvahelist koostööd tuleks teha ka üldise tervisereformi edendamiseks ning tervishoiuasutustega seotud üldiste küsimuste lahendamiseks kolmandates riikides.

(14)

Tervena elatud aastate kasv tänu haiguste ennetamisele ja tervislikumat eluviisi soodustavate poliitikate edendamisele on oluline ELi kodanike heaolu jaoks ning see aitab vastata Lissaboni protsessi väljakutsetele seoses teadmisteühiskonnaga ning riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, millele avaldavad survet järjest kasvavad tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuskulud.

(15)

Euroopa Liidu laienemine on suurendanud muret seoses ELis esineva tervisest tingitud ebavõrdsusega, mida edasised laienemised tõenäoliselt veelgi süvendavad. Seetõttu peaks see teema olema üks programmi prioriteetidest.

(16)

Programm peaks aitama välja selgitada tervisest tingitud ebavõrdsuse põhjused, ning muu hulgas toetama nende vastu võitlemise parimate tavade vahetamist.

(17)

Euroopa Liidu elanike terviseseisundi tõhusaks seireks on väga oluline süstemaatiline võrreldavate andmete kogumine, töötlemine ja analüüsimine siseriiklike piirangute raames. See võimaldaks komisjonil ja liikmesriikidel täiustada avalikkusele edastatavat teavet ja töötada välja inimtervise kaitse kõrge taseme saavutamiseks vajalikud strateegiad, tegevussuunad ja meetmed. Põhi- ja toetusmeetmete abil tuleks kaasa aidata rahvatervise arendamiseks vajalike teabe- ja andmevahetuse süsteemide ja võrgustike kooskõla ja koostalitlusvõime saavutamisele. Sugu, sotsiaal-majanduslik staatus ja vanus on tervise puhul olulised tegurid. Andmete kogumisel peaks võimaluse korral alati tuginema tehtud tööle ning uute andmekogumiste ettepanekutes tuleks arvestada kogumise maksumust ning kogumist tuleb põhjendada selge vajadusega. Andmete kogumine peaks vastama asjaomastele isikuandmete kaitset käsitlevatele õigusnormidele.

(18)

Parimad tavad on olulised, kuna tervise edendamist ja ennetustööd tuleks mõõta ka tõhususe ja tulemuslikkuse, mitte üksnes majanduslike näitajate alusel. Parimaid tavasid ning haiguste ja vigastuste kõige tänapäevasemaid ravimeetodeid tuleks edendada tervise edasise halvenemise vältimiseks ning arendada tuleks Euroopa referentvõrgustike loomist konkreetsete haiguste jaoks.

(19)

Tuleks võtta meetmeid vigastuste ennetamiseks, kogudes andmeid, analüüsides vigastustegureid ja levitades asjakohast teavet.

(20)

Tervishoiuteenused on peamiselt liikmesriikide vastutusalas, kuid koostöö ühenduse tasandil võib kasu tuua nii patsientidele kui tervishoiusüsteemidele. Programmi raames rahastatavates tegevustes ning nende tulemusel väljatöötatud ettepanekutes tuleks asjakohaselt arvestada 2006. aasta juunis vastu võetud nõukogu järeldustega ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta, (7) millega kiidetakse heaks avaldus ELi tervishoiusüsteemide ühiste väärtuste ja põhimõtete kohta ning kutsutakse Euroopa Liidu institutsioone üles neid oma töös austama. Programmis tuleks asjakohaselt arvesse võtta ühenduse tervishoiuteenuste valdkonna meetmete tulevast arengut ning tööd tervishoiuteenuste ja arstiabi kõrgetasemelises töörühmas, mis on oluliseks foorumiks liikmesriikide tervishoiusüsteemide vahelises koostöös ja parimate tavade vahetamisel.

(21)

Programm peaks aitama kaasa andmete kogumisele, meetodite ja vahendite arendamisele ja edendamisele, võrgustike ja eri koostööliikide loomisele ning patsientide ja tervishoiutöötajate liikuvusega seotud poliitika edendamisele. See peaks hõlbustama Euroopa e-tervise ala edasiarendamist muude ELi poliitikavaldkondadega, sealhulgas regionaalpoliitikaga seotud ühiste algatuste kaudu, toetades samas tööd tervisealaste veebilehtede kvaliteedikriteeriumite ja Euroopa tervisekindlustuskaardi arendamise osas. Arvestada tuleks telemeditsiiniga, kuna telemeditsiini rakenduste edendamine võib kaasa aidata piiriülesele tervishoiule, tagades samas ka koduse ravi.

(22)

Keskkonna saastumine on Euroopa kodanike jaoks tõsine terviserisk ja suur mureallikas. Laste ja muude ohtlikust keskkonnaseisundist eriti kergesti ohustatud rühmade jaoks tuleks ette näha erimeetmed. Programm peaks täiendama Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskava (2004–2010) raames võetavaid meetmeid.

(23)

Programm peaks tegelema soo ning vananemisega seotud terviseküsimustega.

(24)

Programm peaks tunnustama tervikliku lähenemise tähtsust rahvatervisele ja võtma vajadusel ning selle mõjusust näitavate teaduslike või kliiniliste tõendite korral oma tegevuses arvesse täiendavat ja alternatiivmeditsiini.

(25)

Ettevaatusprintsiip ja riskihindamine on inimtervise kaitse kesksed tegurid ning seetõttu tuleks jätkata nende integreerimist ühenduse muudesse poliitikavaldkondadesse ja tegevustesse.

(26)

Käesoleva otsusega kehtestatakse kogu programmi kehtivusajaks rahastamispakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8) punkti 37 tähenduses.

(27)

Ühenduse ja liikmesriikide poolt programmi rakendamisel võetud meetmete ja tehtud algatuste kõrgetasemelise koordineerituse tagamiseks on vaja edendada koostööd liikmesriikide vahel ning suurendada olemasolevate ja loodavate rahvatervise valdkonna võrgustike tõhusust. Programmi rakendamise puhul tuleks arvesse võtta riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste osalemist asjakohasel tasandil vastavalt riiklikele süsteemidele.

(28)

Vaja on suurendada tervisesse ja tervisega seotud projektidesse tehtavaid ELi investeeringuid. Seoses sellega julgustatakse liikmesriike käsitlema tervise edendamist riiklikes kavades eelisvaldkonnana. Vaja on suurendada teadlikkust ELi-poolse rahastamise võimaluste kohta tervise valdkonnas. Liikmesriike tuleks ergutada vahetama kogemusi, mis on omandatud tervise valdkonna rahastamisel struktuurifondide kaudu.

(29)

Valitsusvälistel asutustel ja erivõrgustikel võib olla samuti oluline roll programmi eesmärkide saavutamisel. Programmi ühe või mitme eesmärgi poole püüdlemisel võivad nad vajada ühenduse toetust, mis võimaldaks neil tegutseda. Seega tuleks kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (9) kehtestada ühenduse toetust taotlevate valitsusväliste asutuste ja erivõrgustike jaoks üksikasjalikud abikõlblikkuse kriteeriumid ning rahastamise läbipaistvust ja ühenduse toetuse kestust käsitlevad sätted. Sellised kriteeriumid peaksid hõlmama nimetatud asutuste ja võrgustike kohustusi selgesõnaliste eesmärkide, tegevuskavade, mõõdetavate ja tugevalt Euroopa mõõdet esindavate tulemuste ning programmi eesmärkide tegeliku lisaväärtuse kehtestamisel. Asjaomaste organisatsioonide olemust arvestades ning erilise kasulikkuse juhtudel peaks nende asutuste ja erivõrgustike tööks antava ühenduse toetuse pikendamisel olema võimalik loobuda toetuse järkjärgulise vähendamise põhimõttest.

(30)

Programmi rakendamine peaks toimuma tihedas koostöös asjaomaste organisatsioonide ja ametitega, eriti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega.

(31)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt otsusele 1999/468/EÜ, tagades läbipaistvuse ja mõistliku tasakaalu programmi eri eesmärkide vahel.

(32)

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (edaspidi „EMP leping”) nähakse ette koostöö tervise valdkonnas ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas osalevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide (edaspidi „EFTA/EMP riigid”) vahel. Samuti tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, eelkõige ühenduse naaberriikidele, Euroopa Liidu liikmelisust taotlevatele riikidele, kandidaatriikidele ja ühinevatele riikidele, võttes arvesse võimalust, et muudes riikides eksisteerivad terviseriskid võivad avaldada mõju ka ühendusesiseselt.

(33)

Programmi eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks tuleks hõlbustada vajalike suhete loomist programmis mitteosalevate kolmandate riikidega, võttes arvesse kõnealuste riikide ja ühenduse vahel sõlmitud asjakohaseid lepinguid. See võib hõlmata kolmandate riikide poolt täideviidavaid tegevusi, mis täiendavad programmi raames rahastatavaid meetmeid ühist huvi pakkuvates valdkondades, kuid ei tohiks hõlmata rahalist toetust programmi raames.

(34)

On asjakohane arendada koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle spetsialiseeritud asutustega, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooniga, samuti Euroopa Nõukogu ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga, pidades silmas programmi tervisemeetmete tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamist ühenduse ja rahvusvahelisel tasandil ning võttes arvesse eri organisatsioonide suutlikkust ja ülesandeid.

(35)

Programmi eesmärkide edukas rakendamine peaks tuginema iga-aastastes tööplaanides sisalduvate teemade heal kajastamisel, asjakohaste meetmete valimisel ja projektide rahastamisel, mille kõikide puhul on kehtestatud asjakohane seire- ja hindamiskord, ning korrapärasel seirel ja hindamisel, sealhulgas sõltumatud välishindamised, mis peaksid mõõtma meetmete mõju ja näitama nende panust programmi üldeesmärkide saavutamisel. Programmi hindamisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et programmi eesmärkide saavutamine võib nõuda programmi kestusest pikemat ajavahemikku.

(36)

Iga-aastased tööplaanid peaksid hõlmama programmist kõigi erinevate rahastamismehhanismide, sh pakkumiskutsete kaudu rahastatavaid peamisi prognoositavaid tegevusi.

(37)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid küsimuste riigiülese loomuse tõttu piisavalt saavutada ning seetõttu on neid põhjusel, et ühenduse tegevus on kodanike tervise ja turvalisuse kaitsmisel riigisisesest tegevusest potentsiaalselt tõhusam ja tulemuslikum, parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 2, milles sätestatakse meeste ja naiste võrdsuse põhimõte ühenduses, ning kooskõlas artikli 3 lõikega 2, mille kohaselt on ühenduse eesmärk meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamine ja võrdõiguslikkuse edendamine kõikide ühenduse meetmete, sealhulgas tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks võetavate meetmete puhul, peaksid kõik programmi eesmärgid ja meetmed aitama parandada arusaamist meeste ja naiste vastavatest tervisega seotud vajadustest ja tervist käsitlevatest lähenemisviisidest ning aitama kaasa nende vajaduste ja tervist käsitlevate lähenemisviiside tunnustamisele.

(39)

On asjakohane tagada üleminek käesoleva programmi ja eelmise programmi vahel, mida see asendab, eriti mitmeaastaste korralduslike meetmete, nagu tehnilise ja haldusabi rahastamise jätkumine. Alates 1. jaanuarist 2014 peaksid tehnilise ja haldusabi eraldised katma vajaduse korral kulud, mis on seotud 2013. aasta lõpuks lõpule viimata meetmete haldamisega.

(40)

Käesolev otsus asendab otsuse nr 1786/2002/EÜ. Nimetatud otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

a)

otsest või kaudset tsentraliseeritud rakendamist komisjoni poolt ning

b)

vajaduse korral ühist haldamist koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega.

a)

EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel ja

b)

kolmandad riigid, eelkõige riigid, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat, Euroopa Liidu liikmelisust taotlevad riigid, kandidaatriigid, ühinevad riigid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud asjaomastes kahe- või mitmepoolsetes lepingutes, millega on kehtestatud nende ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtted.