|
18.12.2007 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/103 |
NÕUKOGU OTSUS 2007/845/JSK,
6. detsember 2007,
mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 30 lõike 1 punkte a ja b ning artikli 34 lõike 2 punkti c,
võttes arvesse Belgia Kuningriigi, Austria Vabariigi ja Soome Vabariigi algatust,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Piiriülese organiseeritud kuritegevuse põhiline motiiv on rahaline kasu. Rahaline kasu stimuleerib toime panema uut kuritegu veelgi suurema kasu saamiseks. Seega peaks õiguskaitseasutustel olema vajalikud oskused kriminaalse tegevusega seotud raha liikumise uurimiseks ja analüüsimiseks. Tõhusaks võitluseks organiseeritud kuritegevuse vastu peavad Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel kiiresti vahetama kuritegelikul teel saadud tulu ja kurjategijatele kuuluva muu vara jälitamiseks ja arestimiseks vajalikku teavet. |
|
(2) |
Nõukogu võttis vastu 22. juuli 2003. aasta raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus (2) ja 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist. (3) Nendes raamotsustes käsitletakse kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö teatavaid aspekte kuritegelikul teel saadud tulu, kuriteovahendite ja kuritegevusega seotud muu vara arestimise ja konfiskeerimise valdkonnas. |
|
(3) |
Vajalik on tihe koostöö liikmesriikide asjaomaste asutuste vahel, mis tegelevad ebaseadusliku tulu ja konfiskeerimisele kuuluva muu vara jälitamisega, samuti oleks vaja võimaldada nende asutuste vahelist otsest teabevahetust. |
|
(4) |
Selleks peaksid liikmesriikides olema riiklikud kriminaaltulu jälitamise talitused, kellel on pädevus nimetatud valdkondades, ning liikmesriigid peaksid tagama talitustevahelise kiire teabevahetuse. |
|
(5) |
22.–23. septembril 2004 Haagis Austria, Belgia, Saksamaa, Iirimaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi loodud kriminaaltulu jälitamisega tegelevate ametiasutuste vaheline Camdeni võrk (CARIN) juba kujutabki endast selle valdkonna töötajate ja ekspertide ülemaailmset võrku, mille eesmärk on edendada kuritegelikul teel saadud tulu ja kuritegevusega seotud muu vara piiriülese tuvastamise, blokeerimise, arestimise ja konfiskeerimise meetodite ja tehnikate vastastikust tundmaõppimist. Käesolev otsus peaks täiendama CARINit, olles õiguslikuks aluseks kõikide liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talituste vahelisele teabevahetusele. |
|
(6) |
Oma teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Haagi programm: järgmise viie aasta kümme prioriteeti” soovitas komisjon tugevdada vahendeid, mille abil tegeleda organiseeritud kuritegevuse finantsaspektidega, ja muu hulgas edendada kuritegelikul teel saadud varaga tegelevate teabeüksuste asutamist liikmesriikides. |
|
(7) |
Koostöö kriminaaltulu jälitamise talituste vahel ning kriminaaltulu jälitamise talituste ja teiste asutuste vahel, mille ülesanne on kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemise ja uurimise hõlbustamine, peaks toimuma nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsuses 2006/960/JSK (Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta) (4) sätestatud menetluste ja tähtaegade alusel, kaasa arvatud seal toodud keeldumise põhjused. |
|
(8) |
Käesolev otsus ei tohiks piirata nõukogu 17. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/642/JSK (liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel) (5) kindlaks määratud koostöö korda, |
ON TEINUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Kriminaaltulu jälitamise talitused
1. Iga liikmesriik loob või määrab riikliku kriminaaltulu jälitamise talituse eesmärgiga hõlbustada kuritegelikul teel saadud tulu ja kuritegevusega seotud muu vara jälitamist ja tuvastamist, mille kohta pädev õigusasutus võib kriminaalmenetluse või, sellises ulatuses nagu asjaomase liikmesriigi õigusaktide alusel on võimalik, tsiviilmenetluse käigus teha blokeerimis-, arestimis- või konfiskeerimisotsuse.
2. Ilma et see piiraks lõiget 1, võivad liikmesriigid kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega luua või määrata kaks kriminaalse tulu jälitamise talitust. Kui liikmesriigis on rohkem kui kaks asutust, mille ülesanne on kuritegelikul teel saadud tulu jälitamise ja tuvastamise hõlbustamine, määrab ta maksimaalselt kaks oma kriminaaltulu jälitamise talitustest kontaktpunktideks.
3. Liikmesriigid annavad teada asutused, mis on riiklikud kriminaaltulu jälitamise talitused käesoleva artikli tähenduses. Nad edastavad selle teabe ja mis tahes hilisemad muudatused kirjalikult nõukogu peasekretariaadile. See teatamine ei välista teistel asutustel, mille ülesanne on kuritegelikul teel saadud tulu jälitamise ja tuvastamise hõlbustamine, vahetada artiklite 3 ja 4 alusel teavet teise liikmesriigi kriminaaltulu jälitamise talitusega.
Artikkel 2
Kriminaaltulu jälitamise talituste vaheline koostöö
1. Liikmesriigid tagavad, et nende kriminaaltulu jälitamise talitused teevad omavahel koostööd artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgil, vahetades teavet ja parimaid tavasid nii teabetaotluse alusel kui omal algatusel.
2. Liikmesriigid tagavad, et seda koostööd ei takista nende kriminaaltulu jälitamise talituste staatus siseriiklike õigusaktide kohaselt, olenemata sellest, kas talitused kuuluvad haldus-, õiguskaitse- või õigusasutuste juurde.
Artikkel 3
Kriminaaltulu jälitamise talituste vaheline teabevahetus taotluse alusel
1. Liikmesriigi kriminaaltulu jälitamise talitus või teised asutused, mille ülesanne on kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemise ja uurimise hõlbustamine, võivad esitada taotluse teise liikmesriigi kriminaaltulu jälitamise talitusele artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärgil teabe saamiseks. Selleks järgivad nad raamotsust 2006/960/JSK ja selle rakendamiseks vastu võetud eeskirju.
2. Raamotsuses 2006/960/JSK ette nähtud vormi täitmisel märgib taotlust esitav kriminaaltulu jälitamise talitus taotluse eesmärgi ja põhjused ning menetluse laadi. Samuti esitab ta üksikasjaliku teabe jälgitava või otsitava vara kohta (pangakontod, kinnisvara, autod, jahtlaevad ja muud kõrget väärtust omavad objektid) ja/või asjaga oletatavasti seotud füüsiliste või juriidiliste isikute kohta (nt nimi, aadress, sünnikuupäev ja -koht, registrisse kandmise kuupäev, osanikud, ettevõtte asukoht). See üksikasjalik teave on nii täpne kui võimalik.
Artikkel 4
Kriminaaltulu jälitamise talituste vaheline omaalgatuslik teabevahetus
1. Kriminaaltulu jälitamise talitused ja teised asutused, mille ülesanne on kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemise ja uurimise hõlbustamine, võivad kohaldatavate siseriiklike õigusaktide piires ja ilma eelneva taotluseta vahetada teavet, mida nende hinnangul on teisel kriminaaltulu jälituse talitusel vaja artikli 1 lõikes 1 osutatud eesmärgile vastavate ülesannete täitmiseks.
2. Käesoleva artikli alusel toimuva teabevahetuse suhtes kohaldatakse artiklit 3 mutatis mutandis.
Artikkel 5
Andmekaitse
1. Kõik liikmesriigid tagavad, et käesolevas otsuses sätestatud teabevahetuse menetluse raames kohaldatakse kehtestatud andmekaitse eeskirju.
2. Käesoleva otsuse kohaselt otse või kahepoolselt vahetatud teabe suhtes kohaldatakse teabe saanud liikmesriigi siseriiklikke andmekaitsesätteid, kui teabe suhtes kohaldatakse samu andmekaitse eeskirju, mis teabe saanud liikmesriigis kogutud teabe või jälitusteabe puhul. Käesoleva otsuse kohaldamisel töödeldavaid isikuandmeid kaitstakse vastavalt Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsioonile isiku kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel ja selle konventsiooni 8. novembri 2001. aasta lisaprotokollile (nende liikmesriikide puhul, kes on selle ratifitseerinud) seoses järelevalveasutustega ja andmete liikumisega üle piiri. Käesoleva otsuse alusel saadud isikuandmeid käsitledes peaksid õiguskaitseasutused arvestama ka isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas reguleeriva Euroopa Nõukogu soovituses R(87) 15 sätestatud põhimõtetega.
Artikkel 6
Parimate tavade vahetamine
Liikmesriigid tagavad, et kriminaaltulu jälitamise talitused vahetavad omavahel parimaid tavasid selles osas, kuidas tõhustada liikmesriikide tegevust kuritegelikul teel saadud tulu ja kuritegevusega seotud muu sellise vara tuvastamisel ja jälitamisel, mille kohta pädev õigusasutus võib teha blokeerimis-, arestimis- või konfiskeerimisotsuse.
Artikkel 7
Seos kehtiva koostöökorraga
Käesolev otsus ei piira kohustusi, mis tulenevad vastastikust õigusabi ja otsuste vastastikust tunnustamist kriminaalasjades käsitlevatest Euroopa Liidu õigusaktidest, vastastikust õigusabi käsitlevatest liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistest kahepoolsetest ja mitmepoolsetest kokkulepetest ja kordadest ning otsusest 2000/642/JSK ja raamotsusest 2006/960/JSK.
Artikkel 8
Rakendamine
1. Liikmesriigid tagavad käesoleva otsuse sätetele vastava täieliku koostöö võime 18. detsembriks 2008. Liikmesriigid edastavad samaks kuupäevaks nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile oma siseriikliku õiguse mis tahes selliste sätete teksti, mis võimaldavad neil täita käesolevast otsusest tulenevaid kohustusi.
2. Kuni liikmesriigid ei ole raamotsust 2006/960/JSK veel rakendanud, käsitatakse käesolevas otsuses toodud viiteid selle raamotsusele viidetena liikmesriikide vahelises politseikoostöös kohaldatavatele vahenditele.
3. Nõukogu hindab käesoleva otsuse järgimist liikmesriikide poolt komisjoni koostatud aruande alusel 18. detsembriks 2010.
Artikkel 9
Kohaldamine
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Brüssel, 6. detsember 2007
Nõukogu nimel
eesistuja
A. COSTA
(1) 12 detsembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) ELT L 196, 2.8.2003, lk 45.
(3) ELT L 68, 15.3.2005, lk 49.
(4) ELT L 386, 29.12.2006, lk 89.
(5) EÜT L 271, 24.10.2000, lk 4.