13.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 327/10

NÕUKOGU OTSUS,

5. detsember 2007,

mis käsitleb nõukogu peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavaid eeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2003/479/EÜ

(2007/829/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu peasekretariaadil (edaspidi „peasekretariaat”) peaks olema võimalik kasutada liikmesriikidest lähetatud riiklike ekspertide (edaspidi „riiklikud eksperdid”) ja sõjaväelaste (edaspidi „lähetatud sõjaväelased”) kõrgetasemelisi teadmisi ja töökogemust eelkõige valdkondades, kus selline asjatundlikkus ei ole kergesti saavutatav.

(2)

Käesolev otsus peaks edendama Euroopa poliitikat käsitlevate töökogemuste ja teadmiste vahetust, määrates ajutiselt peasekretariaadi juurde eksperte liikmesriikide avalikust teenistusest või rahvusvahelistest organisatsioonidest.

(3)

Riiklikud eksperdid peaksid tulema liikmesriikide avalikust teenistusest või rahvusvahelistest organisatsioonidest.

(4)

Käesolevas otsuses sätestatud riiklike ekspertide ja lähetatud sõjaväelaste õigused ja kohustused peaksid tagama, et nad täidavad oma ülesandeid üksnes peasekretariaadi huvidest lähtuvalt.

(5)

Pidades silmas riiklike ekspertide ja lähetatud sõjaväelaste töö ajutist iseloomu ning nende erilist staatust, ei tohiks nad teostada peasekretariaadi nimel toiminguid, mille suhtes on peasekretariaadil avalikust õigusest tulenev õigus, välja arvatud juhtudel, mil käesolev otsus näeb ette selle reegli erandi.

(6)

Käesolevas otsuses peaks sätestama kõik riiklike ekspertide ja lähetatud sõjaväelaste töötingimused ning seda tuleks kohaldada, olenemata asjakohaste kulude katmiseks kasutatavate eelarveassigneeringute päritolust.

(7)

Euroopa Liidu sõjalise staabi loomiseks peasekretariaati lähetatud sõjaväelaste suhtes tuleks kehtestada erisätted.

(8)

Kuna käesolevad eeskirjad asendavad nõukogu otsuses 2003/479/EÜ (1) sätestatud eeskirjad, tuleb nimetatud otsus tunnistada kehtetuks, ilma et see piiraks selle otsuse jätkuvat kohaldamist kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevaid eeskirju kohaldatakse lähetatud riiklike ekspertide (edaspidi „riilik ekspert”) suhtes, kelle on nõukogu peasekretariaati (edaspidi „peasekretariaat”) lähetanud liikmesriikide haldusasutused. Neid kohaldatakse ka rahvusvaheliste organisatsioonide lähetatud ekspertide suhtes.

2.   Isikud, kelle suhtes käesolevaid eeskirju kohaldatakse, jäävad oma tööandja teenistusse kogu lähetuse ajaks ja tööandja maksab neile palka edasi.

3.   Peasekretariaat võtab riiklikke eksperte tööle vastavalt vajadusele ja eelarve võimalustele. Asepeasekretär kehtestab asjakohase töölevõtmise korra.

4.   Riiklikud eksperdid peavad olema liikmesriigi kodanikud, kui asepeasekretär ei ole teinud erandit; nimetatud erandit ei kohaldata ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP)/Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) valdkonnas. Riiklikke eksperte võetakse tööle liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laias geograafilises ulatuses. Liikmesriigid ja peasekretariaat teevad koostööd võimaluse korral sugupoolte tasakaalustatud esindatuse tagamiseks ja järgivad võrdsete võimaluste põhimõtet.

5.   Lähetus lepitakse kokku peasekretariaadi personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi ning asjaomase liikmesriigi alalise esinduse või vajaduse korral rahvusvahelise organisatsiooni vahelise kirjavahetuse teel. Lähetuskoht määratakse kindlaks kirjavahetuses. Kirjavahetusele lisatakse peasekretariaati lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavate eeskirjade tekst.

Artikkel 2

Lähetuse kestus

1.   Lähetus ei või olla lühem kui kuus kuud ega pikem kui kaks aastat ning seda võib järjestikku pikendada nii, et kogukestus ei ületaks nelja aastat.

2.   Lõike 1 erandina võib ajavahemik, mil riiklik ekspert on lähetatud osalema sõjaväeliste ja tsiviiloperatsioonide ettevalmistamises või nende käivitamise vaatlemisel, olla lühem kui kuus kuud.

3.   Lähetuse kavandatud kestus määratakse kindlaks artikli 1 lõikes 5 sätestatud kirjavahetuse alguses. Lähetuse pikendamisel kasutatakse sama menetlust.

4.   Kui riiklikku eksperti on juba varem peasekretariaati lähetatud, võib teda sinna veel kord lähetada kooskõlas siseeeskirjadega, milles on sätestatud maksimaalne aeg, mille jooksul kõnealused isikud võivad peasekretariaadi üksustes olla, ning vastavalt järgmistele tingimustele:

a)

riiklik ekspert peab endiselt vastama lähetuse tingimustele;

b)

uue lähetuse puhul peab eelmisest lähetusest olema möödas vähemalt kuus aastat; kui esimese lähetuse lõpus on riikliku eksperdiga sõlmitud teine täiendav leping, hakatakse kõnealust kuueaastast ajavahemikku arvestama selle täiendava lepingu lõppemisest. See säte ei takista peasekretariaadil tööle võtmast selliseid riiklikke eksperte, kelle algne lähetus kestis vähem kui neli aastat, kuid sellisel juhul ei või uus lähetus kesta kauem kui nimetatud nelja-aastasest perioodist varem kasutamata jäänud osa;

c)

kui esimene lähetus oli lühem kui kuus kuud, lühendatakse punktis b sätestatud ajavahemikku kolme aastani.

Artikkel 3

Lähetuskoht

Riiklikud eksperdid lähetatakse Brüsselisse, nõukogu peasekretariaadi kontaktasutusse või ükskõik millisesse teise kohta, kus Euroopa Liit tegutseb nõukogu vastu võetud otsuse alusel. Lähetuskohta võib lähetuse kestel muuta artikli 1 lõikega 5 kooskõlas oleva täiendava kirjavahetuse teel, kui nimetatud lähetuskoha muutmise võimalust ei lepitud kokku algses kirjavahetuses. Riikliku eksperdi lähetanud haldusasutust teavitatakse kõigist lähetuskoha muudatustest.

Artikkel 4

Ülesanded

1.   Riiklik ekspert abistab peasekretariaadi ametnikke ja ajutisi töötajaid ning täidab talle pandud ülesandeid.

Täidetavad ülesanded määratakse kindlaks peasekretariaadi ja riikliku eksperdi lähetanud ametiasutuse vastastikuse kokkuleppega, lähtuvalt talituste huvidest ja arvestades kandidaadi kvalifikatsiooni.

2.   Riiklik ekspert osaleb missioonide koosseisus ja koosolekutel ainult:

a)

koos peasekretariaadi ametniku või ajutise töötajaga või

b)

vaatlejana või üksnes teabe saamise eesmärgil, kui ta on üksi.

Riiklik ekspert ei või võtta peasekretariaadi nimel kolmandate isikute ees kohustusi, välja arvatud asjaomase talituse peadirektor, kui peasekretär/kõrge esindaja on andnud selleks erivolituse.

3.   Riikliku eksperdi ülesannete täitmise heakskiitmise eest vastutab üksnes peasekretariaat.

4.   Peasekretariaadi asjaomased talitused, riikliku eksperdi tööandja ja riiklik ekspert püüavad igati vältida huvide konflikti või selle tekkimise võimalust seoses riikliku eksperdi tegevusega tema lähetuse ajal. Sel eesmärgil teavitab peasekretariaat aegsasti riiklikku eksperti ja tööandjat kavandatavatest ülesannetest ja palub mõlemalt kirjalikku kinnitust selle kohta, et neile ei ole teada põhjuseid, miks riiklik ekspert ei võiks kõnealuseid ülesandeid täita. Riiklikul eksperdil palutakse eelkõige teatada igast võimalikust huvide konfliktist tema perekondliku olukorra (lähedaste pereliikmete kutsetegevuse või tema enda või lähedaste pereliikmete oluliste finantshuvide) ja talle lähetuse ajaks antavate ülesannete vahel.

Tööandja ja riiklik ekspert kohustuvad teavitama peasekretariaati kõigist lähetuse ajal ilmnenud asjaolude muutustest, mis võiksid sellist konfliki tekitada.

5.   Kui peasekretariaat leiab, et riiklikule eksperdile määratud ülesannete laad eeldab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, tehakse riikliku eksperdi suhtes enne tema värbamist julgeolekukontroll.

6.   Kui lõigete 2, 3, 4 ja 7 sätteid ei täideta, on peasekretariaadil õigus lõpetada riikliku eksperdi lähetus vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile c.

7.   Erandina lõike 1 esimesest lõigust ja lõike 2 esimesest lõigust võib asepeasekretär talituse (kuhu riiklik ekspert on määratud) peadirektori ettepanekul anda riiklikule eksperdile eriülesandeid ja teha talle ülesandeks ühe või enama erimissiooni läbiviimise pärast huvide konflikti puudumise kontrollimist.

Artikkel 5

Õigused ja kohustused

1.   Lähetuse ajal:

a)

täidab riiklik ekspert oma ülesandeid ning tegutseb üksnes nõukogu huvidest lähtuvalt;

b)

väldib riiklik ekspert igasugust tegevust ja eriti arvamuse sellist avalikku avaldamist, mis võib mõjutada tema seisundit nõukogu peasekretariaadis;

c)

kui riiklikul eksperdil tuleb oma ülesannete täitmise käigus teha otsus sellise küsimuse käsitlemise või tulemuse kohta, mille suhtes tal on tema sõltumatust mõjutada võiv isiklik huvi, peab ta sellest teatama selle talituse juhatajale, kuhu ta on määratud;

d)

riiklik ekspert ei või üksi ega teistega koos avaldada või avaldamiseks anda ühtki Euroopa Liidu tegevust käsitlevat teksti ilma peasekretariaadis kehtivate tingimuste ja eeskirjade kohaselt antud loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada Euroopa Liidu huve;

e)

kõik õigused tööle, mida riiklik ekspert on teinud oma ülesandeid täites, kuuluvad nõukogu peasekretariaadile;

f)

elab riiklik ekspert lähetuskohas või sellest niisuguses kauguses, mis ei takista tema ülesannete nõuetekohast täitmist;

g)

abistab ja nõustab riiklik ekspert ülemust, kelle juurde ta on määratud, ning vastutab oma ülemuste ees talle antud ülesannete täitmise eest;

h)

riiklik ekspert ei võta oma ülesannete täitmisel vastu juhiseid oma tööandjalt ega selle riigi valitsuselt, mille kodanik ta on. Ta ei tee mingeid toiminguid oma tööandja, valitsuste ega ühegi muu isiku, eraettevõtte ega avalik-õigusliku asutuse heaks.

2.   Nii lähetuse ajal kui pärast seda käsitleb riiklik ekspert suurima diskreetsusega kõiki asjaolusid ja teavet, millest ta saab teadlikuks oma ülesannete täitmise käigus või seoses nende täitmisega. Ta ei avalda ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingis vormis varem seaduslikul viisil avalikustamata dokumente ega teavet, samuti ei kasuta ta neid isikliku kasu saamise eesmärgil.

3.   Riiklik ekspert on lähetuse lõppedes endiselt kohustatud käituma ausalt ja diskreetselt talle antud uusi ülesandeid täites ja teatavaid ametikohti või soodustusi vastu võttes.

Sel eesmärgil teavitab riiklik ekspert kolme aasta jooksul pärast lähetuse lõppu peasekretariaati kõikidest kohustustest ja ülesannetest, mida ta täidab oma tööandja heaks ja mis võiksid põhjustada huvide konflikti lähetuse ajal täidetud kohustustega.

4.   Riiklik ekspert täidab peasekretariaadis kehtivaid turvaeeskirju.

5.   Kui riiklik ekspert lähetuse ajal lõigete 1, 2 ja 4 sätteid ei täida, on peasekretariaadil õigus lõpetada tema lähetus vastavalt artikli 8 lõike 2 punktile c.

Artikkel 6

Tase, töökogemus ja keeleoskus

1.   Nõukogu peasekretariaati lähetamiseks on sobiv riiklik ekspert, kellel on vähemalt kolm aastat täistööajaga töökogemust halduse, teaduse, tehnika, nõustamise või järelevalve valdkonnas, mis vastab Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ning ühenduste muude teenistujate suhtes kohaldatavate määruste ja eeskirjadega ette nähtud tegevusüksuste AD või AST ametnike ülesannetele. Riikliku eksperdi tööandja esitab enne lähetust peasekretariaadile õiendi riikliku eksperdi eelneva 12 kuu tööülesannete kohta.

2.   Riiklik ekspert peab oma ülesannete täitmiseks valdama üht ühenduse keelt põhjalikult ja teist rahuldaval tasemel.

Artikkel 7

Lähetuse peatamine

1.   Nõukogu peasekretariaat võib lubada lähetuse peatamist ja määrata kindlaks sellistel juhtudel kohaldatavad tingimused. Peatamise ajal:

a)

ei maksta artiklites 15 ja 16 nimetatud toetusi;

b)

hüvitatakse artiklites 18 ja 19 nimetatud kulud üksnes juhul, kui peatamine toimus nõukogu peasekretariaadi taotlusel.

2.   Nõukogu peasekretariaat teavitab peatamisest riikliku eksperdi tööandjat.

Artikkel 8

Lähetuse lõpetamine

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, võib lähetuse lõpetada nõukogu peasekretariaadi või riikliku eksperdi tööandja nõudmisel, tingimusel et sellest teatatakse kolm kuud ette. Lähetuse võib lõpetada ka riikliku eksperdi nõudmisel sama etteteatamisajaga ja nõukogu peasekretariaadi nõusolekul.

2.   Teatavatel erakorralistel asjaoludel võib lähetuse ette teatamata lõpetada:

a)

riikliku eksperdi tööandja, kui tema olulised huvid seda nõuavad;

b)

peasekretariaadi ja tööandja kokkuleppega, kui riiklik ekspert on esitanud mõlemale asjakohase taotluse ja kui riikliku eksperdi olulised isiklikud või ametialased huvid seda nõuavad;

c)

peasekretariaat, kui riiklik ekspert ei ole täitnud oma käesolevate eeskirjade kohaseid kohustusi. Riiklikule eksperdile antakse kõigepealt võimalus esitada omapoolseid selgitusi.

3.   Kui lõpetamine toimub lõike 2 punkti c kohaselt, teatab peasekretariaat sellest viivitamata tööandjale.

II   PEATÜKK

TÖÖTINGIMUSED

Artikkel 9

Sotsiaalkindlustus

1.   Enne lähetuse algust kinnitab riikliku eksperdi lähetav tööandja peasekretariaadile, et riikliku eksperdi suhtes kehtivad kogu lähetuse ajal selle asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni suhtes kohaldatavad sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, kus riiklik ekspert töötab, ning see asutus või organisatsioon tasub välismaal tekkinud kulude eest.

2.   Peasekretariaat kindlustab riikliku eksperdi õnnetusjuhtumite vastu alates lähetuse esimesest päevast. Peasekretariaat annab riiklikule eksperdile kõnealuse kindlustuskaitse tingimused kirjalikult päeval, mil ta pöördub personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks.

3.   Kui missioonil, millel riiklik ekspert osaleb artikli 4 lõike 2 ja artikli 20 kohaselt, või kui erilise ohu tõttu lähetuse sihtkohas on vaja lisa- või erikindlustust, katab kulud peasekretariaat.

Artikkel 10

Tööaeg

1.   Riiklik ekspert täidab peasekretariaadis kehtivaid tööaja eeskirju. Asepeasekretär võib nimetatud eeskirju muuta, kui talituse vajadused seda nõuavad.

2.   Riiklik ekspert töötab kogu lähetuse jooksul täistööajaga. Personali- ja haldusküsimuste peadirektor võib peadirektoraadi nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel ja kooskõlas peasekretariaadi huvidega lubada riiklikul eksperdil töötada osalise tööajaga, kui viimase tööandja on selleks nõusoleku andnud.

3.   Kui riiklikul eksperdil on lubatud töötada osalise tööajaga, töötab ta vähemalt poole tavalisest tööajast.

4.   Riiklikule eksperdile võib maksta peasekretariaadis vahetustega töö ja valveaja korral kehtivaid hüvitisi.

Artikkel 11

Töölt puudumine haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu

1.   Kui riiklik ekspert puudub töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, teavitab ta oma ülemust sellest niipea kui võimalik ning teatab oma kehtiva aadressi. Kui riiklik ekspert on puudunud rohkem kui kolm päeva, esitab ta arstitõendi ning talt võib nõuda peasekretariaadi korraldatud tervisekontrolli läbimist.

2.   Kui riiklik ekspert puudub 12 kuu pikkuse ajavahemiku jooksul töölt haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu kuni kolme päeva kaupa kokku rohkem kui 12 päeva, esitab ta edaspidi haiguse tõttu puudumise kohta arstitõendi.

3.   Kui haiguspuhkus on pikem kui üks kuu või ületab riikliku eksperdi lähetamise raames töötatud aja (olenevalt sellest, kumb on pikem), peatatakse automaatselt artikli 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüvitiste maksmine. Seda sätet ei kohaldata rasedusega seotud haiguse korral. Haiguspuhkus ei jätku pärast asjaomase isiku lähetuse lõppu.

4.   Kui aga riiklik ekspert saab lähetuse ajal tööõnnetuse tagajärjel vigastada, makstakse talle artikli 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetusi täies ulatuses ja kogu selle aja jooksul, mil ta ei ole töövõimeline, seda kuni lähetuse lõpuni.

Artikkel 12

Põhipuhkus, eripuhkus ja puhkepäevad

1.   Riiklikul eksperdil on õigus saada puhkust kaks ja pool tööpäeva iga töötatud terve kuu kohta (30 päeva kalendriaasta kohta).

2.   Puhkusele jäämiseks saadakse luba talituselt, kuhu riiklik ekspert on määratud.

3.   Riiklikul eksperdil on põhjendatud taotluse alusel õigus saada eripuhkust järgmistel juhtudel:

—

riikliku eksperdi abiellumine: kaks päeva;

—

abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva aastas;

—

abikaasa surm: neli päeva;

—

üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva aastas;

—

üleneva sugulase surm: kaks päeva;

—

lapse sünd: kümme päeva, mis tuleb välja võtta sünnile järgneva ühe kuu jooksul;

—

lapse raske haigus: kuni kaks päeva aastas;

—

kolimine ametisse asumiseks: kuni kaks päeva;

—

lapse surm: neli päeva.

Asjaomase isiku nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võib anda täiendavat eripuhkust kaks päeva 12kuulise ajavahemiku kohta.

4.   Riikliku eksperdi tööandja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel võib peasekretariaat anda riiklikule eksperdile eripuhkust kuni kaks päeva 12kuulise ajavahemiku kohta. Iga taotlust menetletakse eraldi.

5.   Osalise tööajaga töötamise korral vähendatakse põhipuhkust proportsionaalselt.

6.   Lähetuse lõppemisel kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade eest hüvitist ei maksta.

7.   Lõiget 3 ei kohaldata nende riiklike ekspertide suhtes, kelle lähetus kestab vähem kui kuus kuud. Riiklik ekspert, kelle lähetus kestab vähem kui kuus kuud, võib aga saada eripuhkust põhjendatud avalduse alusel ning talituse, kuhu ta on määratud, peadirektori otsuse alusel. Nimetatud eripuhkus ei või terve lähetuse ajavahemiku jooksul ületada kolme päeva. Eespool nimetatud vastutav peadirektor konsulteerib enne puhkuse andmist personali- ja haldusküsimuste peadirektoriga.

Artikkel 13

Rasedus- ja sünnituspuhkus

1.   Raseduse korral saab riiklik ekspert rasedus- ja sünnituspuhkust 20 nädalat, mille jooksul talle makstakse artikliga 15 ette nähtud hüvitisi. See puhkus algab mitte varem kui kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmikute, enneaegse või puuetega lapse sünni korral kestab see puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte kontekstis loetakse enneaegseks sünnitust, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.

2.   Kui riikliku eksperdi tööandja suhtes kehtivate siseriiklike õigusaktidega on ette nähtud pikem rasedus- ja sünnituspuhkus, peatatakse lähetus ajaks, mis ületab peasekretariaadi määratud puhkuse. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui peasekretariaadi huvid seda nõuavad.

3.   Riiklik ekspert võib ka ise taotleda lähetuse peatamist kogu rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks. Sellisel juhul pikendatakse lähetust selle peatatud ajavahemiku võrra, kui peasekretariaadi huvid seda nõuavad.

Artikkel 14

Korraldus ja kontroll

Puhkuse andmist korraldab ja kontrollib peasekretariaadi haldusosakond. Tööaja ning puudumiste kontrolli eest vastutab see peadirektoraat või talitus, kuhu riiklik ekspert on määratud.

III   PEATÜKK

HÜVITISED JA KULUD

Artikkel 15

Toetused

1.   Riiklikul eksperdil on õigus kogu lähetuse aja jooksul saada päevaraha. Kui päritolu- ja lähetuskoha vaheline kaugus on 150 km või vähem, on päevaraha suurus 29,44 eurot. Kui vahemaa on üle 150 km, on päevaraha suurus 117,74 eurot.

2.   Kui peasekretariaat või tööandja ei ole hüvitanud riikliku eksperdi kolimiskulusid, makstakse talle igakuist hüvitist järgmise tabeli alusel:

Lähetuskoha kaugus päritolukohast (km)

Summa eurodes

0 – 150

0

> 150

75,68

> 300

134,54

> 500

218,65

> 800

353,20

> 1 300

555,03

> 2 000

664,37

Hüvitist makstakse iga kuu tagantjärele. Kui riiklik ekspert on vastavalt artikli 19 lõike 1 tingimustele kolinud, makstakse hüvitist kuni selle kuu lõpuni, mil ta kolis.

3.   Hüvitisi makstakse missiooni koosseisus osalemise, põhipuhkuse, rasedus- ja sünnituspuhkuse, eripuhkuse ja peasekretariaadi antud puhkepäevade eest.

4.   Kui riiklik ekspert alustab lähetuses oma tegevust, makstakse talle ettemaksena 75 päeva päevaraha ning selle ajavahemiku jooksul ei ole tal õigust muud seda laadi toetust saada. Kui lähetus peasekretariaadis lõpeb enne ettemaksu aluseks oleva ajavahemiku lõppu, on riiklik ekspert kohustatud ülejäänud ajavahemikule vastava summa tagastama.

5.   Artikli 1 lõikes 5 osutatud kirjavahetuses teatatakse peasekretariaadile kõikidest lõigetes 1, 2, 7 ja 8 nimetatud hüvitistega samalaadsetest hüvitistest, mida riiklik ekspert on saanud. Kõik asjakohased summad arvatakse maha peasekretariaadi makstavatest toetustest.

6.   Kord aastas kohandatakse päevarahade ja igakuiste hüvitiste suurust Brüsselis ja Luxembourgis töötavate ühenduse ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

7.   Peasekretariaadi kontaktasutustesse või ükskõik millisesse teise kohta, kus Euroopa Liit tegutseb nõukogu vastu võetud otsuse alusel, määratud riiklikele ekspertidele lõigetes 1 ja 2 osutatud hüvitised võib personali- ja haldusküsimuste peadirektori põhjendatud otsuse alusel asendada eluasemekulutuste hüvitisega, kui seda nõuavad eluasemekuludega seotud asjaolud lähetuskohas.

8.   Personali- ja haldusküsimuste peadirektori põhjendatud otsuse alusel võib määrata erihüvitise, mis määratakse kindlaks väljaspool ELi asuva lähetuskoha alusel, et võtta arvesse elamiskulusid ja erakordselt raskeid elamistingimusi. Nimetatud hüvitist makstakse igal kuul ning selle suurus on 10–15 % palgaastme AD 6 või AST 4 esimese järgu alusel ametnikule makstavast põhipalgast, olenevalt sellest, kummale kategooriale riiklik ekspert vastab.

Artikkel 16

Täiendav kindlasummaline hüvitis

1.   Välja arvatud juhul, kui riikliku eksperdi päritolukoht asub lähetuskohast kuni 150 km kaugusel, saab ta vajaduse korral täiendavat kindlasummalist hüvitist, mis võrdub tema tööandja makstava aastase brutopalga (peretoetusi arvesse võtmata) ja peasekretariaadi vastavalt artiklile 15 makstavate kõikide hüvitiste summa ning palgaastme AD 6 esimese järgu või palgaastme AST 4 esimese järgu alusel ametnikule makstava põhipalga vahega, olenevalt sellest, kummale kategooriale riiklik ekspert vastab.

2.   Selle hüvitise suurust kohandatakse kord aastas ühenduse ametnike põhipalga muudatuste alusel ja need kohandused on tagasiulatuva jõuta.

Artikkel 17

Värbamis-, lähetus-, päritolu- ning tagasitulekukoht

1.   Käesolevates eeskirjades kasutatakse järgmisi mõisteid:

—

„värbamiskoht” – koht, kus riiklik ekspert täitis oma töökohuseid vahetult enne lähetust;

—

„lähetuskoht” – koht, kus asub peasekretariaadi talitus või asutus, kuhu riiklik ekspert on ametisse määratud, või koht, kus riiklik ekspert töötab nõukogu vastu võetud otsuse alusel;

—

„päritolukoht” – koht, kus asub riikliku eksperdi tööandja peakontor;

—

„tagasitulekukoht” – koht, kus riiklik ekspert töötab oma peamisel töökohal pärast lähetuse lõppu.

2.   Kui värbamiskoht või tagasitulekukoht asub väljaspool Euroopa Liidu territooriumi või mitte selles liikmesriigis, kus asub riikliku eksperdi tööandja peakontor, või kui riiklik ekspert ei jätka töötamist pärast lähetuse lõppu, on päritolukoht vastavalt kas värbamiskohaks või tagasitulekukohaks.

Värbamiskoht, lähetuskoht või -kohad ning päritolukoht määratakse kindlaks artikli 1 lõikes 5 osutatud kirjavahetuse teel. Tagasitulekukoht määratakse kindlaks riikliku eksperdi tööandja avalduse alusel.

3.   Selle sätte kohaldamisel ei võeta arvesse olukorda, mis on seotud riiklike ekspertide tööga muus kui lähetuskoha riigis või rahvusvahelises organisatsioonis.

Artikkel 18

Sõidukulud

1.   Kui riikliku eksperdi värbamiskoht on lähetuskohast kaugemal kui 150 km, on tal õigus saada sõidukulude hüvitist:

a)

iseenda eest;

b)

abikaasa ja ülalpeetavate laste eest, kui nad elavad riikliku eksperdiga koos ja kui peasekretariaat kannab kolimiskulud.

2.   Kui reis ei toimu lennureisina, on sõidukulude hüvitis kindel summa, mille ülempiiriks on teise klassi rongipileti hind lisamaksudeta. Sama kehtib ka autoga reisimise kohta. Kui rongireisi pikkus ületab 500 km või kui tavapärane marsruut hõlmab sõitu üle mere, võib hüvitada lennureisi madalaima hinnaga lennukipileti (PEX või APEX) tegeliku maksumuse alusel, kui esitatakse piletid ja pardakaardid.

3.   Riiklikul eksperdil on lähetuse lõppedes õigus saada sõidukulude hüvitist sõiduks tagasitulekukohta eespool nimetatud ulatuses iseenda ning vajaduse korral lõike 1 punktis b nimetatud isikute eest. See hüvitis ei või olla suurem summast, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma värbamiskohta naasmisel.

4.   Kui riiklik ekspert on kolinud oma värbamiskohast lähetuskohta, on tal igal aastal õigus peasekretariaadis kehtivate eeskirjade alusel saada kindlasummalist hüvitist sõidu eest lähetuskohast päritolukohta ja tagasi nii iseenda kui oma abikaasa ja ülalpeetavate laste eest.

Artikkel 19

Kolimiskulud

1.   Riiklik ekspert võib, kui ta on selleks eelnevalt loa saanud, kolida oma mööbli ja isiklikud asjad värbamiskohast lähetuskohta peasekretariaadi kulul vastavalt peasekretariaadis kehtivatele kolimiskulude hüvitamise eeskirjadele eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused:

a)

lähetuse esialgne kestus peab olema kaks aastat;

b)

riikliku eksperdi värbamiskoht peab olema lähetuskohast vähemalt 100 km kaugusel;

c)

kolimine peab toimuma enne kuue kuu möödumist lähetuse algusest;

d)

luba peab olema taotletud vähemalt kaks kuud enne kavatsetavat kolimisaega;

e)

tööandja ei hüvita kolimiskulusid;

f)

riiklik ekspert saadab peasekretariaadile kulude kalkulatsiooni, kviitungite ja arvete originaalid ning oma tööandja tõendi, milles viimane kinnitab, et ta ei hüvita kolimiskulusid.

2.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti ja kui peasekretariaat on hüvitanud värbamiskohast lähetuskohta kolimise kulud, on riiklikul eksperdil, kui ta on selleks eelnevalt loa saanud, lähetuse lõpus õigus saada hüvitist kolimisel lähetuskohast oma tagasitulekukohta vastavalt peasekretariaadis kehtivatele kolimiskulude hüvitamise eeskirjadele ja vastavalt lõike 1 punktides d ja e sätestatud tingimustele ning järgmistele täiendavatele tingimustele:

a)

kolimine ei või toimuda varem kui kuus kuud enne lähetuse lõppu;

b)

kolimine peab olema lõpetatud enne kuue kuu möödumist lähetuse lõpust;

c)

peasekretariaadi hüvitatavate kolimiskulude määr kolimiseks lähetuse lõppedes ei või ületada kolimiskulude määra, millele riiklikul eksperdil oleks olnud õigus oma värbamiskohta naasmisel;

d)

pärast saadud kalkulatsioonide ja kolimisarve originaalide ning riikliku eksperdi tööandja avalduse (milles viimane kinnitab, et ta ei hüvita kolimiskulusid täielikult ega osaliselt) saatmist peasekretariaadile.

3.   Riiklikul eksperdil, kelle lähetus lõpeb tema või tema tööandja taotlusel kahe aasta jooksul alates lähetuse algusest, ei ole lähetuse lõppedes õigust saada kolimiskulude hüvitist.

Artikkel 20

Missioonid ja missioonide kulud

1.   Riikliku eksperdi võib arvata missiooni koosseisu vastavalt artiklile 4.

2.   Missiooni kulud hüvitatakse peasekretariaadis kehtivate eeskirjade kohaselt.

Artikkel 21

Koolitus

Riiklikul eksperdil on õigus osaleda peasekretariaadi korraldatavatel koolituskursustel, kui see on peasekretariaadi huvides. Riikliku eksperdi koolituskursustel osalemise üle otsustamisel võetakse arvesse tema põhjendatud huve, eelkõige tema ametialast karjääri pärast lähetuse lõppemist.

Artikkel 22

Haldussätted

1.   Riiklik ekspert ilmub lähetuse esimesel päeval personali- ja haldusküsimuste peadirektoraadi asjaomasesse talitusse lähetusega seotud haldusformaalsuste täitmiseks. Ta asub tööle kas kuu esimesel või 16. kuupäeval.

2.   Peasekretariaadi kontaktasutusse tööle määratud riiklik ekspert ilmub lähetuskohas asuvasse peasekretariaadi asjaomasesse talitusse.

3.   Peasekretariaadi asjaomane talitus kannab maksed eurodes Brüsselis asuvas pangas avatud arvelduskontole. Mujale kui Brüsselisse lähetatud riikliku eksperdi puhul võib kanda maksed eurodes kas Brüsselis või riikliku eksperdi päritolukohas asuvas pangas avatud arvelduskontole. Majutushüvitise võib kanda muus valuutas lähetuskohas asuvas pangas avatud arvelduskontole.

IV   PEATÜKK

LÜHIKESEKS AJAKS LÄHETATUD RIIKLIKUD EKSPERDID, KELLE KULUSID EI KAETA

Artikkel 23

Lühikeseks ajaks lähetatud riiklikud eksperdid, kelle kulusid ei kaeta

1.   Käesoleva otsuse kohaldamisel on lühikeseks ajaks lähetatud riiklik ekspert, kelle kulusid ei kaeta, (edaspidi „LA-RE”) kõrgelt spetsialiseerunud ekspert, kes on lähetatud täitma väga spetsiifilisi ülesandeid kõige rohkem kolmeks kuuks. Selline lähetus ei tähenda nõukogu jaoks hüvitiste ja kulude, välja arvatud vajaduse korral artiklis 28 sätestatute maksmist, ilma et see piiraks peasekretariaadi ja LA-RE lähetanud haldusasutuse teistsuguse kokkuleppe kohaldamist.

2.   LA-RE võib lähetada üksnes erandjuhtudel asepeasekretäri loal. LA-RE võib lähetada üksnes selliste ülesannete täitmiseks, mida peasekretariaadil oleks raske väga lühikese ajavahemiku jooksul täita. Sellisteks ülesanneteks on:

—

teabekogumismissioonid;

—

spetsiifiliste kriisiohjamise operatsioonide kavandamine ja hindamine;

—

spetsiifilistel kriisiohjamise operatsioonidel osalemine.

3.   Kui artiklitest 23–28 ei tulene teisiti, kehtivad artiklites 1–14 ja 20–22 kehtestatud eeskirjad ka LA-RE puhul.

4.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, peab LA-RE käitumine alati olema kooskõlas asjaoluga, et ta on lähetatud nõukogu juurde ega tohi kunagi tema seisundit negatiivselt mõjutada.

Artikkel 24

Lähetuse kestus

1.   Artikli 23 lõikes 1 osutatud ajavahemikku võib pikendada üks kord ja kõige rohkem kolme kuu võrra.

2.   Kui LA-RE on juba varem peasekretariaati lähetatud, võib teda sinna veel kord lähetada kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud eeskirjadega ning alati kooskõlas järgmiste tingimustega:

—

kui riiklik ekspert lähetatakse kooskõlas käesoleva peatüki eeskirjadega, peab eelmise lähetusperioodi lõpust olema enne järgmise lähetuse algust möödunud vähemalt üks aasta;

—

kui riiklik ekspert lähetatakse kooskõlas käesoleva otsuse artiklis 1 sätestatud eeskirjadega, peab eelmise lähetusperioodi lõpust olema enne järgmise lähetuse algust möödunud vähemalt kolm aastat.

3.   Erandjuhtudel võib lõike 2 esimeses taandes sätestatud ajavahemikku lühendada asepeasekretäri otsusega.

Artikkel 25

Kohaldamisala

1.   Artikli 1 lõikes 5 osutatud kirjavahetuses viidatakse vastutavale isikule selles peadirektoraadis või direktoraadis, üksuses, missioonil või ülesande juures, kuhu LA-RE lähetatakse ning kirjeldatakse üksikasjalikult viimase täidetavaid ülesandeid.

2.   LA-REle antavad konkreetsete ülesannete juhised saab ta lõikes 1 osutatud vastutavalt isikult.

Artikkel 26

Kindlustus

Ilma et see piiraks artikli 28 kohaldamist ja erandina artikli 9 lõikest 2, ei kindlusta peasekretariaat LA-REd õnnetusjuhtumite vastu.

Artikkel 27

Töötingimused

1.   Erandina artikli 10 lõikest 1 täidab LA-RE lähetuskohas kehtivaid tööaja eeskirju. Kui talituse vajadused seda nõuavad, võib neid eeskirju muuta isik, kes vastutab haldusüksuse, missiooni või ülesande eest, mille juurde LA-RE on lähetatud.

2.   Erandina artikli 10 lõike 2 teisest lausest töötab LA-RE oma lähetuse ajal üksnes täistööajaga.

3.   Artikli 10 lõiget 4 LA-RE suhtes ei kohaldata.

4.   LA-RE töö- ja puhkerežiimi korraldab ja kontrollib artikli 25 lõikes 2 osutatud vastutav isik.

5.   Artikli 12 lõikeid 3, 4 ja 7 LA-RE suhtes ei kohaldata. Talle võib aga anda põhjendatud avalduse alusel eripuhkust talituse (kuhu ta on lähetatud) peadirektori otsusel. Selline puhkus ei või terve lähetuse ajavahemiku jooksul ületada kolme päeva. Eespool nimetatud peadirektor konsulteerib enne sellise puhkuse andmist personali- ja haldusküsimuste peadirektoriga.

Artikkel 28

Missioonid

1.   Kui LA-RE osaleb mujal kui tema lähetuskohas toimuvatel missioonidel, makstakse talle hüvitist kooskõlas ametnikke kaasavate missioonide hüvitamise kohta kehtivate reeglitega, välja arvatud juhul, kui peasekretariaadi ja LA-RE lähetanud haldusasutuse vahel on kokku lepitud teistsugune kord.

2.   Kui peasekretariaat näeb seoses missiooni kõrge riskitasemega ette ametnike lisakindlustamise, kehtib sama ka sellest missioonist osavõtva LA-RE suhtes.

3.   Väljaspool ELi territooriumi toimuval missioonil osalev LA-RE täidab peasekretariaadis selliste missioonide kohta kehtivaid turvaeeskirju.

V   PEATÜKK

EESKIRJADE KOHALDAMINE LÄHETATUD SÕJAVÄELASTE SUHTES

Artikkel 29

Lähetatud sõjaväelaste suhtes kohaldatavad eeskirjad

Kui artiklitest 30–42 ei tulene teisiti, kohaldatakse eelnevates peatükkides kehtestatud eeskirju ka nende sõjaväelaste suhtes, kes on lähetatud peasekretariaati eesmärgiga luua Euroopa Liidu sõjaline staap vastavalt nõukogu 22. jaanuari 2001. aasta otsusele 2001/80/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise staabi moodustamise kohta. (2)

Artikkel 30

Tingimused

Lähetatud sõjaväelased peavad lähetuse ajal saama palka teenistuse eest mõne liikmesriigi relvajõududes. Nad peavad olema mõne liikmesriigi kodanikud.

Artikkel 31

Töötajate värbamine

Erandina artikli 1 lõike 3 teisest lausest kehtestab lähetatavate sõjaväelaste tööle võtmise korra peasekretär/kõrge esindaja.

Artikkel 32

Kirjavahetus

Artikli 1 lõike 5 kohaldamisel peavad kirjavahetust peasekretär/kõrge esindaja ja asjaomase liikmesriigi alaline esindus. Kirjavahetuses mainitakse ka kõiki piiranguid sõjaväelase missioonidel osalemise suhtes.

Artikkel 33

Lähetuse kestus

1.   Erandina artikli 2 lõikest 1 kestab lähetus vähemalt kuus kuud ja mitte kauem kui kolm aastat ning seda võib järjestikku pikendada nii, et kogukestus ei ületa nelja aastat.

2.   Erandina artikli 2 lõike 4 punktist b ja erandjuhtumeid arvesse võtmata, peab eelmise lähetuse lõpu ja järgmise lähetuse vahe olema vähemalt kolm aastat, kui olukord seda nõuab ja peasekretär/kõrge esindaja annab nõusoleku.

Artikkel 34

Ülesanded

Erandina artikli 4 lõikest 1 täidavad peasekretäri/kõrge esindaja alluvuses olevad lähetatud sõjaväelased ülesandeid, mis on neile pandud otsuse 2001/80/ÜVJP lisa kohaselt.

Artikkel 35

Kohustused kolmandate isikute ees

Erandina artikli 4 lõike 2 teisest lõigust ei või lähetatud sõjaväelased võtta peasekretariaadi nimel kohustusi kolmandate isikute ees, kui peasekretär/kõrge esindaja ei ole selleks andnud erivolitusi.

Artikkel 36

Juurdepääsuõigus

Erandina artikli 4 lõikest 5 määratakse artikli 1 lõikes 5 osutatud kirjavahetusega kindlaks lähetatud sõjaväelaste juurdepääsuõiguse tase, mis ei või olla madalam kategooriast SECRET.

Artikkel 37

Töökogemus

Erandina artikli 6 lõikest 1 võib peasekretariaati lähetada haldus- või nõustamisküsimustega tegelevaid ja täidetavate ülesannete valdkonnas eriti pädevaid sõjaväelasi.

Artikkel 38

Lähetuse peatamine ja lõpetamine

1.   Peasekretär/kõrge esindaja annab loa kohaldada artikli 7 lõiget 1 lähetatud sõjaväelaste suhtes.

2.   Erandina artikli 8 lõikest 2 võib lähetuse ette teatamata lõpetada, kui seda nõuavad peasekretariaadi või lähetatud sõjaväelaste siseriikliku haldusasutuse huvid või muul piisaval põhjusel.

Artikkel 39

Kohustuste oluline täitmata jätmine

1.   Lähetuse võib ette teatamata lõpetada, kui lähetatud sõjaväelane on kas tahtlikult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata. Erandina artikli 8 lõike 2 punktist c teeb peasekretär/kõrge esindaja põhjendatud otsuse pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus esitada selgitusi. Enne otsuse tegemist teavitab peasekretär/kõrge esindaja alalist esindajat sellest liikmesriigist, kelle kodanik on asjaomane lähetatud sõjaväelane. Pärast kõnealuse otsuse tegemist artiklites 18 ja 19 osutatud hüvitisi enam ei maksta.

Enne esimeses lõigus nimetatud otsuse tegemist ja pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus esitada selgitusi, võib lähetatud sõjaväelase lähetuse peatada, kui peasekretär/kõrge esindaja leiab, et tegemist on kohustuste olulise täitmata jätmisega. Lähetuse peatamise ajal, mis ei või kesta kauem kui kolm kuud, ei maksta artiklites 15 ja 16 nimetatud hüvitisi.

2.   Peasekretär/kõrge esindaja teatab siseriiklikele asutustele juhtudest, kui lähetatud sõjaväelane on rikkunud käesoleva otsusega kehtestatud või selles viidatud eeskirju.

3.   Lähetatud sõjaväelase suhtes kehtivad endiselt samad distsiplinaareeskirjad kui selles liikmesriigis, mille kodanik ta on.

Artikkel 40

Tööaeg

Lähetatud sõjaväelase suhtes ei kohaldata artikli 10 lõike 2 teist lauset.

Artikkel 41

Eripuhkus

Erandina artikli 12 lõikest 4 võib peasekretariaat anda täiendavat palgata puhkust tööandaja pakutava koolituse jaoks viimase põhjendatud avalduse alusel.

Artikkel 42

Toetused

Erandina artikli 15 lõikest 1 ja artiklist 16 võib artikli 1 lõikes 5 osutatud kirjavahetuses sätestada, et nimetatud artiklitega ette nähtud toetusi ei maksta.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 43

Kehtetuks tunnistamine

Nõukogu otsus 2003/479/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Otsus jääb siiski kehtima kõigi lähetuste suhtes, mis on käimas käesoleva otsuse jõustumise ajal, ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist.

Artikkel 44

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Otsust kohaldatakse selle jõustumise päevale järgneva kuu esimesest päevast alates kõikide uute lähetuste, samuti lähetuste pikendamiste suhtes.

Brüssel, 5. detsember 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VIEIRA DA SILVA

(1)  ELT L 160, 28.6.2003, lk 72. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/456/EÜ (ELT L 173, 3.7.2007, lk 27).

(2)  EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7. Otsust on muudetud otsusega 2005/395/ÜVJP (ELT L 132, 26.5.2005, lk 17).