3.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 173/19

(1)

Asutamislepinguga kohaselt tuleb kogu ühenduse poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse; asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktiga p nõutakse, et ühenduse tegevus peab kaasa aitama tervisekaitse kõrge taseme saavutamisele.

(2)

Ühenduse tegevus peaks täiendama liikmesriikide poliitikat, mille eesmärgiks on rahvatervise parandamine ja inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamine.

(3)

Füüsiline, seksuaalne ja psühholoogiline vägivald laste, noorte ja naiste vastu, sealhulgas sellega ähvardamine, ning sundimine ja omavoliline vabadusevõtmine avalikus või eraelus rikuvad nende õigust elule, turvalisusele, vabadusele, väärikusele ning füüsilisele ja emotsionaalsele puutumatusele ning ohustavad tõsiselt sellise vägivalla ohvrite füüsilist ja vaimset tervist. Selline vägivald, mis on ühenduses nii laialt levinud, on tõeline põhiõiguste rikkumine ja põhjustab tervisehäireid ning on takistuseks turvalisele, vabale ja õiglasele kodakondsusele.

(4)

Maailma Terviseorganisatsioon määratleb tervist täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna ning mitte üksnes haiguse või puude puudumisena. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) assamblee 1996. aasta resolutsiooni kohaselt on vägivald peamine ülemaailmne rahvatervise probleem. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab oma 3. oktoobri 2002. aasta aruandes vägivalla ja tervise kohta edendada esmast ennetamist, tugevdada vägivallaohvrite toetamist ja parandada vägivalla ennetamise alast koostööd ning teabevahetust.

(5)

Neid põhimõtteid tunnustatakse selliste peamiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO), naisteteemalise maailmakonverentsi ning laste ärilise seksuaalse ekspluateerimise vastase maailmakongressi mitmetes konventsioonides, deklaratsioonides ja protokollides.

(6)

Vägivallavastane võitlus tuleks asetada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (4) ja kaasnevates selgitustes tunnustatud põhiõiguste kaitsmise konteksti, pidades silmas harta staatust, millega tunnustatakse muu hulgas õigust väärikusele, võrdsusele ja solidaarsusele. Hartas on mitmeid konkreetseid artikleid, mis käsitlevad füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmist ja edendamist, meeste ja naiste võrdset kohtlemist, lapse õigusi ja mittediskrimineerimist, ning mis tunnustavad samuti ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise, orjanduse ja sunnitöö ning laste töö keelamist. Selles tunnistatakse, et ühenduse kogu poliitika ja kõigi meetmete määratlemisel ning rakendamisel on oluline inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(7)

Euroopa Parlament nõudis muu hulgas oma 19. mai 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Täiendavate meetmete võtmiseks võitluses naistega kauplemise vastu”; (5)20. septembri 2001. aasta resolutsioonis naiste suguelundite moonutamise kohta; (6)17. jaanuari 2006. aasta resolutsioonis seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta (7) ja 2. veebruari 2006. aasta resolutsioonis naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemise olukorra ja edasise tegevuse kohta, (8) et komisjon koostaks ja viiks ellu tegevusprogrammid sellise vägivalla vastu võitlemiseks.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. jaanuari 2000. aasta otsusega nr 293/2000/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm („Daphne programm”) (2000–2003) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetusmeetmete kohta) (9) loodud ühenduse tegevusprogramm on aidanud tõsta teadlikkust Euroopa Liidus ning suurendada ja tugevdada koostööd liikmesriikides tegutsevate vägivalla vastu võitlevate organisatsioonide vahel.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta otsusega nr 803/2004/EÜ (millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm (2004–2008) laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks ning ohvrite ja riskirühmade kaitsmiseks („Daphne II programm”)) (10) loodud ühenduse tegevusprogrammiga arendati edasi Daphne programmi juba saavutatud tulemusi; vastavalt otsuse nr 803/2004/EÜ artikli 8 lõikele 2 võtab komisjon vajalikud meetmed, et tagada iga-aastaste assigneeringute vastavus uuele finantsperspektiivile.

(10)

On soovitav tagada, et Daphne programmist ja Daphne II programmist toetatavad projektid jätkuksid.

(11)

Tähtis ja vajalik on tunnistada, et laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivald põhjustab tõsiseid vahetuid ja pikaajalisi mõjusid asjaomaste üksikisikute, perekondade ja kogukondade füüsilisele ja vaimsele tervisele, psühholoogilisele ja sotsiaalsele arengule ning võrdsetele võimalustele, ning et see toob kaasa suuri sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ühiskonnale tervikuna.

(12)

Naiste vastu suunatud vägivalda esineb mitmel kujul, alates koduvägivallast, mis on levinud kõigil ühiskonnatasanditel, kuni kahjulike tavadeni, nagu suguelundite moonutamine ja aumõrvad, mis seonduvad naiste suhtes füüsilise vägivalla kasutamisega ja moodustavad naiste vastu suunatud vägivalla erivormi.

(13)

Käesoleva otsuse alusel loodud programmi (edaspidi: programm) kohaselt tuleks lähisugulase vastu suunatud rünnaku tunnistajaks olnud lapsi, noori ja naisi vaadelda vägivallaohvritena.

(14)

Vägivalla ennetamise, sealhulgas laste, noorte ja naiste kuritarvitamise ja seksuaalse ekspluateerimise ning ohvrite ja riskirühmade kaitse osas võib Euroopa Liit lisada väärtust valdavalt liikmesriikide poolt võetavatele meetmetele järgmistel viisidel: teabe, kogemuste ja heade tavade levitamine ja vahetamine; uuendusliku lähenemisviisi edendamine; prioriteetide ühine määramine; asjakohaste võrgustike loomine; kogu ühendust hõlmavate projektide valimine, sealhulgas projektide, millega toetatakse tasuta nõustamistelefone lastele ning vihjeliine kadunud ja seksuaalselt ekspluateeritud laste kohta; kõigi asjaomaste osapoolte motiveerimine ja mobiliseerimine ning kogu Euroopat hõlmavate teadlikkust tõstvate vägivallavastaste kampaaniate korraldamine. Nimetatud meetmed peaksid hõlmama ka toetust inimkaubanduse ohvriks langenud lastele, noortele ja naistele.

(15)

Kuna vägivalla algpõhjuseid ja tagajärgi saavad sageli tõhusalt käsitleda kohalikud ja piirkondlikud organisatsioonid koostöös samasuguste organisatsioonidega teistes liikmesriikides, tuleks programmis asetada piisavalt rõhku kohalikul ja piirkondlikul tasandil ohvrite toetuseks võetavatele ennetavatele meetmetele ja tegevustele.

(16)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke, milleks on igasuguse laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamine ning selle vastu võitlemine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest tuleb vahetada teavet ühenduse tasandil ning levitada häid tavasid kogu ühenduses, ja tulenevalt vajadusest kooskõlastatud ja mitut valdkonda hõlmava lähenemisviisi järele ning arvestades programmi ulatust ja mõju, on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(17)

Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus eelarvepädeva institutsiooni jaoks peamine juhis eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (11) punkti 37 tähenduses.

(18)

Tuleb kohaldada ühenduse finantshuve kaitsvat nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (edaspidi „finantsmäärus”), (12) ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (13) võttes arvesse eelarvevahendite valiku lihtsuse ja järjepidevuse põhimõtteid, selliste juhtumite piiratud arvu, mil komisjon võtab otsese vastutuse nende rakendamise ja haldamise eest, ning nõutavat proportsionaalsust vahendite hulga ja nende kasutamisega seotud halduskoormuse vahel.

(19)

Samuti tuleks võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (14) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. (16)

(20)

Finantsmäärusega nõutakse tegevustoetuste puhul põhiõigusakti vastuvõtmist.

(21)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (17)

(22)

Naiste ja meeste tasakaalustatud osalemine otsustamisprotsessis on olulise tähtsusega naiste ja meeste sisulise võrdõiguslikkuse saavutamiseks. Liikmesriigid peaksid seega andma oma parima selleks, et saavutada artiklis 10 osutatud komitee koosseisus naiste ja meeste tasakaalustatud esindatus,

a)

artiklis 7 osutatud valitsusväliste ja muude selles vallas aktiivsete organisatsioonide toetamine ja julgustamine;

b)

konkreetsetele sihtrühmadele, nagu konkreetsetele kutsealadele, pädevatele asutustele, üldsuse määratletud sektoritele ja riskirühmadele suunatud teadlikkust tõstvate meetmete väljatöötamine ja elluviimine, et parandada arusaamist nulltolerantsist vägivalla suhtes ja edendada selle kohaldamist, ning ergutada ohvrite toetamist ja vägivallajuhtumitest pädevatele asutustele teatamist;

c)

Daphne ja Daphne II programmide raames saadud tulemuste levitamine, sealhulgas nende kohandamine, siire ja kasutamine teiste abisaajate poolt või muudes geograafilistes piirkondades;

d)

kergemini vägivalla ohvriks langevate inimeste positiivsele kohtlemisele kaasa aitavate meetmete kindlaksmääramine ja edendamine, eelkõige neid austava ning nende heaolu ja eneseteostust edendava lähenemisviisi järgimine;

e)

mitut valdkonda hõlmavate võrgustike loomine ja toetamine, et tugevdada valitsusväliste ja muude selles vallas aktiivsete organisatsioonide koostööd;

f)

faktidel põhineva teabe ja teadmistebaasi laiendamise tagamine, teabe ja heade tavade vahetamine, kindlaksmääramine ja levitamine, sealhulgas teadustöö, koolituse, õppereiside ja töötajate vahetuse abil;

g)

laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla ennetamist käsitlevate teadlikkust tõstvate ja harivate materjalide koostamine ja nende katsetamine, juba olemasolevate materjalide täiendamine ja kohandamine kasutamiseks muudes geograafilistes piirkondades või muude sihtrühmade puhul;

h)

vägivallaga seotud nähtuste ja nende nii ohvritele kui ka ühiskonnale tervikuna avaldatava mõju, sealhulgas tervishoiu-, sotsiaalsete ja majanduslike kulude tundmaõppimine, et tegeleda vägivalla algpõhjustega kõigil ühiskonnatasanditel;

i)

ohvrite ja kergemini ohvriks langevate inimeste toetusprogrammide ja õigusrikkujatele suunatud sekkumisprogrammide väljatöötamine ja elluviimine, kindlustades samal ajal ohvrite turvalisuse.

a)

komisjoni võetud erimeetmed, näiteks uuringud ja teadustöö, arvamusküsitlused ja -uuringud, näitajate ja metoodika arendamine, andmete ja statistika kogumine, töötlemine ning levitamine, seminarid, konverentsid ja ekspertide kohtumised, avalikkusele suunatud kampaaniate ja ürituste organiseerimine, kasutajatugede ja veebilehekülgede arendamine ja haldamine, teabematerjalide (sealhulgas infotehnoloogia rakenduste ja koolitusvahendite) koostamine ja levitamine, vägivalla suhtes pädevat nõu andvate sidusrühmadest moodustatud ekspertrühmade loomine ja nende töö hõlbustamine, teiste riiklike ekspertide võrgustike toetamine, ning analüüsivad, järelevalve- ja hindamistegevused;

b)

konkreetsed ühendusele huvi pakkuvad riikidevahelised projektid, mis hõlmavad vähemalt kaht liikmesriiki aasta töökavades sätestatud tingimustel;

c)

artiklis 2 sätestatud programmi üldeesmärkide kohaseid üldist Euroopa huvi pakkuvaid eesmärke täitvate valitsusväliste organisatsioonide või muude organisatsioonide tegevuste toetamine aasta töökavades sätestatud tingimustel.

a)

riigid, kellega Euroopa Liit on alla kirjutanud ühinemislepingu;

b)

kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, kooskõlas üldpõhimõtete ja üldtingimustega, mis on vastavalt raamlepingus ja assotsiatsiooninõukogude otsustes ette nähtud nende riikide osalemiseks ühenduse programmides;

c)

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised EFTA riigid kooskõlas nimetatud lepingu sätetega;

d)

Lääne-Balkani riigid kooskõlas korraga, mis kehtestatakse nende riikide ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevate raamlepingute alusel.

—

toetused;

—

riigihankelepingud.

a)

artiklites 2 ja 3 määratletud programmi üld- ja konkreetsed eesmärgid ja artiklis 3 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmed ning vastavus aasta töökavale;

b)

kavandatava meetme kontseptsiooni, korralduse, esitusviisi ja eeldatavate tulemuste kvaliteet;

c)

taotletava ühendusepoolse rahastamise suurus ja selle kulutasuvus eeldatavate tulemuste suhtes;

d)

eeldatavate tulemuste mõju artiklites 2 ja 3 määratletud üld- ja konkreetsetele eesmärkidele ning artiklis 3 määratletud erinevates valdkondades võetud meetmetele;

e)

innovatsioon.

a)

vastavus programmi eesmärkidele;

b)

kavandatavate tegevuste kvaliteet;

c)

nende tegevuste võimalik mitmekordistav mõju avalikkusele;

d)

läbiviidud tegevuste geograafiline mõju;

e)

kodanike kaasatus asjaomaste asutuste struktuuri;

f)

kavandatava tegevuse kulutasuvuse määr.

a)

hiljemalt 31. märtsiks 2011 vahehindamise aruande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta koos rahastatud projektide ja meetmete loendiga;

b)

hiljemalt 31. maiks 2012 teatise programmi jätkamise kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande programmi rakendamise ja tulemuste kohta.