13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/23

NÕUKOGU OTSUS,

5. juuni 2007,

millega tühistatakse otsus 2003/89/EÜ ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Saksamaal

(2007/490/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 104 lõiget 12,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 2003/89/EÜ, (1) järgides komisjoni soovitust vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 6, otsustas nõukogu, et Saksamaal on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk oli 2002. aastal 3,7 % SKPst, mis ületab oluliselt asutamislepingus sätestatud 3 %list kontrollväärtust, ning valitsemissektori koguvõla suuruseks hinnati 60,9 % SKPst, mis ületab veidi asutamislepingus sätestatud 60 %st kontrollväärtust.

(2)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 7 ning nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt edastas nõukogu 21. jaanuaril 2003. aastal Saksamaale soovituse, mille eesmärk oli lõpetada ülemäärasest eelarvepuudujäägist tingitud olukord võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2004. aastaks. Soovitus avalikustati. Silmas pidades ainulaadset olukorda, mis oli tekkinud nõukogu 25. novembri 2003. aasta järelduste ja Euroopa Kohtu 13. juuli 2004. aasta otsuse (3) tagajärjel, tuleks 2005. aastat pidada sobivaks ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tähtajaks.

(3)

Vastavalt asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlevale protokollile esitab komisjon andmed menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamise osana peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu 22. novembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 3605/93 (Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta) (4) artiklile 4 esitama andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning nendega seotud muud näitajad kaks korda aastas, enne 1. aprilli ja enne 1. oktoobrit.

(4)

Pärast Saksamaa 2006. aasta veebruaris saadetud esialgset teadet ilmnes komisjoni (Eurostat) esitatud tegelikest andmetest, et ülemäärast eelarvepuudujääki ei olnud 2005. aasta lõpuks korrigeeritud. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 10 lõikele 3 ja komisjoni soovitusest lähtudes võttis nõukogu 14. märtsil 2006 viivitamata vastu asutamislepingu artikli 104 lõike 9 kohase otsuse, milles teatas Saksamaale, et tal tuleb võtta eelarvepuudujäägi vähendamiseks meetmeid, mida peetakse vajalikuks ülemäärase eelarvepuudujäägi likvideerimiseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt 2007. aastaks. (5) Täpsemalt nõudis nõukogu, et aastatel 2006 ja 2007 tagaks Saksamaa oma tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu (ilma ühekordsete ja ajutiste meetmeteta) kumulatiivse paranemise vähemalt ühe protsendipunkti võrra.

(5)

Vastavalt asutamislepingu artikli 104 lõikele 12 tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi kohta tühistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk kõnealuses liikmesriigis on nõukogu arvates korrigeeritud.

(6)

Nende andmete alusel, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 3605/93 artikli 8g lõikele 1 pärast Saksamaa enne 1. aprilli 2007 esitatud teatist, ning komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi alusel on võimalik teha järgmised järeldused:

—

pärast suurenemist 3,7 %lt SKPst 2002. aastal 4,0 %ni SKPst 2003. aastal vähenes valitsemissektori eelarvepuudujääk 2004. aastal 3,7 %ni SKPst, 2005. aastal 3,2 %ni SKPst ning 2006. aastal viimaks 1,7 %ni SKPst. See jääb allapoole 2006. aasta veebruaris ajakohastatud stabiilsusprogrammis ettenähtud 3,3 % eesmärki ja tunduvalt allapoole eelarvepuudujäägi 3 % kontrollväärtust aasta enne nõukogu määratud tähtaega,

—

eelnevate soodsate tsükliliste tingimustega aastate jooksul ei loonud Saksamaa eelarve jaoks piisavaid reserve, et tulla toime majanduskasvu pikemaajalise aeglustumisega aastatel 2002–2005, mil SKP keskmine reaalkasv oli 0,5 % aastas. Rida maksukärpeid, mis viidi läbi 2005. aastani, pingestasid eelarvet veelgi, samas kui kulutuste poolel rakendati vastumeetmeid alles mõningase viivitusega. Eelarve tasakaalustamise meetmete hulka kuulusid avaliku sektori palgakasvu piiramine koos töötajate arvu vähendamisega, riikliku tervishoiusüsteemi reform 2004. aastal, toetuste ja riiklike investeeringute vähendamine ning samuti asjaolu, et palkade aeglane kasv erasektoris vähendas pensionikulusid. Lisaks laekus 2006. aastal otsestest maksudest (eelkõige kasumiga seotud maksudest) rohkem tulusid kui majandusareng oleks andnud alust arvata. Tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal paranes alates 2002. aastast ilma märkimisväärseid ühekordseid meetmeid kasutamata. Eelkõige 2006. aastal paranes eelarve hinnanguline struktuuriline tasakaal (st ilma ühekordsete ja ajutiste meetmeteta) SKP suhtes ligi ühe protsendipunkti võrra,

—

2007. aastaks ennustatakse komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosis eelarvepuudujäägi edasist vähenemist 0,6 %ni SKPst tänu SKP jätkuvalt kiirele kasvule ning eelkõige käibemaksu standardmäära tõstmisele 16 %-lt 19 %-le alates 2007. aasta jaanuarist (ühekordseid meetmeid ei ole ette nähtud). 2007. aasta kevadises teatises hindasid Saksamaa ametiasutused 2007. aasta eelarvepuudujäägi 1,2 %-le SKPst. Lisaks prognoosivad komisjoni talitused 2007. aastaks eelarve struktuurilise tasakaalu paranemist SKP suhtes 0,75 protsendipunkti võrra. Seega näib Saksamaa olevat saavutanud eelarve struktuurilise tasakaalu kumulatiivse paranemise vähemalt soovitatud ühe protsendipunkti võrra 2006. ja 2007. aastal. 2008. aastaks ennustatakse kevadprognoosis puudujäägi edasist vähenemist 0,3 %ni SKPst, kui poliitikat ei muudeta. See näitab, et eelarvepuudujääk on viidud alla 3 %st piirmäära SKPst usaldusväärselt ja püsivalt. Senise poliitika jätkumise korral peaks eelarve struktuuriline puudujääk 2008. aastal vaid veidi vähenema. Seda tuleb vaadelda koos vajadusega liikuda eelarvepositsiooni keskpika tähtajaga eesmärgi suunas, milleks Saksamaa puhul on struktuuriliselt tasakaalustatud eelarve;

—

võla suhe SKPsse stabiliseerus 2006. aastal pärast kerkimist 2002. aasta 60,3 %-lt SKPst 67,9 %ni SKPst 2005. aastal ning peaks komisjoni talituste 2007. aasta kevadprognoosi kohaselt 2007. aastal vähenema 65,4 %ni SKPst ja 2008. aastal umbes 63,5 %ni SKPst senise poliitika jätkumise korral, lähenedes kontrollväärtusele seega kiiremini kui on prognoositud viimati ajakohastatud stabiilsusprogrammis.

(7)

Nõukogu on arvamusel, et ülemäärane eelarvepuudujääk Saksamaal on korrigeeritud ning seega tuleks otsus 2003/89/EÜ tühistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldhinnangust järeldub, et ülemäärase eelarvepuudujäägiga seonduv olukord Saksamaal on korrigeeritud.

Artikkel 2

Otsus 2003/89/EÜ tühistatakse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Luxembourg, 5. juuni 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F. TEIXEIRA DOS SANTOS

(1)  ELT L 34, 11.2.2003, lk 16.

(2)  EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1056/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 5).

(3)  Kohtuasi C-27/04: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-6649.

(4)  EÜT L 332, 31.12.1993, lk 7. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2103/2005 (ELT L 337, 22.12.2005, lk 1).

(5)  Nõukogu otsus 2006/344/EÜ (ELT L 126, 13.5.2006, lk 20).