(1)

Oktoobris 2005 kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1659/2005 (2) teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit magneesiumtelliste impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(2)

Komisjon kiitis otsusega 2005/704/EÜ (3) heaks äriühingu Yingkou Qinghua Refractories Co. Ltd. (edaspidi „äriühing”) pakutud hinnakohustuse.

(3)

Äriühing nõustus hinnakohustuse raames muu hulgas mitte müüma vaatlusalust toodet Euroopa Ühendusse hinnakohustuses kehtestatud teatavatest miinimumhindadest madalama hinnaga.

(4)

Samuti peab äriühing hinnakohustuse tingimuste kohaselt saatma komisjonile kvartaliaruannete vormis korrapäraselt üksikasjalikku teavet vaatlusaluse toote müügi kohta Euroopa Ühendusse.

(5)

Hinnakohustusest kinnipidamise tagamiseks kohustus äriühing lubama ka kohapealseid kontrollkäike oma valdustesse, et kontrollida kvartaliaruannetes esitatud andmete täpsust ja õigsust, ning edastama komisjonile kogu vajamineva teabe.

(6)

Hinnakohustuses on sätestatud, et Euroopa Komisjoni heakskiit hinnakohustusele rajaneb vastastikusel usaldusel, seepärast piisab Euroopa Komisjoniga sõlmitud usaldusliku suhte vähimastki rikkumisest, et komisjon hinnakohustuse koheselt tühistaks.

(7)

Samuti on hinnakohustuses sätestatud, et Euroopa Komisjon võib tühistada hinnakohustuse juhul, kui selle heakskiitmise ajal valitsenud olukorras, mille alusel heakskiitev otsus vastu võeti, toimuvad hinnakohustuse rakendamisperioodil mis tahes muutused.

(8)

Eelnevaga seoses tehti äriühingu Hiina Rahvavabariigis asuvatesse valdustesse kontrollkäik.

(9)

Kaks päeva enne kontrollkäiku esitas äriühing hinnakohustuse 2006. aasta teise ja kolmanda kvartali aruande läbivaadatud versioonid. Läbivaatamine hõlmas muu hulgas viie tehingu maksetähtaja pikendamist. Need maksetähtaja kohandused põhjustasidki hindade langemise alla minimaalset impordihinda.

(10)

Lisaks tuvastati kontrollkäigul, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist toimusid Euroopa Ühendusega kauplemise struktuuris muutused. Olemasolevate meetmete kehtestamiseni viinud uurimisperioodil müüs äriühing ühendusse ainult vaatlusalust toodet. Pärast meetmete kehtestamist hakkas äriühing müüma ühenduse klientidele ka teisi tooteid.

(11)

Selline muutus kauplemise struktuuris mõjutab hinnakohustust, kuna sellega kaasneb tõsine ristkompenseerimise oht, s.t hinnakohustusega hõlmamata tooteid võidakse müüa kunstlikult madalate hindadega, et kompenseerida hinnakohustusega hõlmatud toote minimaalset impordihinda.

(12)

Et tuvastada võimalikku kompenseerimist, paluti äriühingul esitada hinnakohustusega hõlmamata toote arvete koopiad, mis olid väljastatud teistele klientidele nii Euroopa Ühenduses kui ka väljaspool.

(13)

Äriühing väitis, et teiste toodete hindade analüüsist pole ristkompenseerimise tuvastamisel kasu, sest toodete kvaliteet ja hinnad erinevad sõltuvalt kliendist. Selle küsimuse selgitamiseks paluti äriühingul esitada hinnakiri, kus tooted on liigitatud kvaliteedi ja klientide kaupa, kuid äriühing keeldus sellest, tuues põhjenduseks, et tegu on meetmetega hõlmamata tooteid puudutava konfidentsiaalse teabega.

(14)

Lõpuks esitas äriühing 2005. ja 2006. aastal väljastatud viie arve koopiad hinnakohustusega hõlmamata toodete kohta. Üks arve oli esitatud kliendile, kes ostis samaaegselt ka hinnakohustusega hõlmatud toodet, teise arve saajaks oli ühenduses asuv klient, kes ei ostnud äriühingult vaatlusalust toodet. Ülejäänud arved olid esitatud väljaspool ühendust asuvatele klientidele.

(15)

Võttes arvesse viiele kliendile müüdud toodete kvaliteedierinevusi tuvastati, et ühenduses asuvalt kliendilt, kes ostis ka hinnakohustusega hõlmatud toodet, küsiti sama kvaliteediga toote eest tunduvalt madalamat hinda kui teiselt ühenduses asuvalt kliendilt, kes ei ostnud hinnakohustusega hõlmatud toodet. Sama hinnavahet täheldati ka teiste, ühendusest väljaspool asuvate klientide puhul. Selline hinnapoliitika oli selge märk, et ristkompenseerimine leidis tõepoolest aset.

(16)

Nagu kirjeldatud põhjenduses 9, ei täitnud äriühing oma kohustust järgida minimaalset impordihinda hinnakohustusega hõlmatud toote kõigi müügitehingute puhul.

(17)

Lisaks tõi meetmete kehtestamise järgselt muutunud kauplemisstruktuur kaasa tõsise ristkompenseerimise ohu, mis takistab komisjoni hinnakohustusest kinnipidamist tõhusalt jälgimast ja muudab seega hinnakohustuse ebaotstarbekaks.

(18)

Võib arvata, et muutunud kauplemisstruktuur võimaldas äriühingul kompenseerida ühenduse klientidele minimaalse impordihinnaga toimunud müüki kunstlikult madalate hindadega, mida küsiti hinnakohustusega hõlmamata toodete eest.

(19)

Kõnealust muutust kauplemisstruktuuris tuleb käsitleda kui olulist muutust võrreldes olukorraga, mis valitses hinnakohustuse heakskiitmise ajal, ning põhjendustes 10–12 esitatud järeldusi arvestades peaks see viima hinnakohustuse tühistamiseni.

(20)

Lisaks ei täitnud äriühing, keeldudes esitamast hinnakohustusega hõlmamata toodete hinnakirju, algmääruse artikli 8 lõikes 7 ja hinnakohustuses sätestatud asjakohase teabe esitamise kohustust.

(21)

Samuti rikkus äriühingu tõrksus hinnakirjade esitamisel usalduslikku suhet, mis oli hinnakohustuse heakskiitmise aluseks.

(22)

Äriühing tunnistas, et hinnamoonutus leidis aset. Siiski kinnitas äriühing, et kõikide teiste tehingute hinnad järgisid rangelt minimaalset impordihinda. Lisaks väideti, et lõpphind ei kujunenud minimaalsest impordihinnast oluliselt madalamaks. Eelöeldut arvestades leidis äriühing, et hinnakohustuse tühistamine oleks asetleidnud rikkumistega ebaproportsionaalne.

(23)

Mis puudutab proportsionaalsust, siis tuleb vastuseks neile väidetele rõhutada, et hinnakohustust võttes kohustus äriühing tagama, et kogu selle raames toimuva müügi netomüügihinnad oleksid hinnakohustuses sätestatud minimaalsete impordihindadega võrdsed või sellest kõrgemad.

(24)

Pealegi ei ole algmääruses ei otseselt ega ka kaudselt nõutud, et hinnakohustuse rikkumine peab olema seotud müügi või minimaalse impordihinna teatava miinimumprotsendiga.

(25)

Seda seisukohta kinnitavad ka esimese astme kohtu lahendid, mille kohaselt piisab kohustuse mis tahes rikkumisest, et põhjendada kohustuse heakskiitmise tühistamist. (4)

(26)

Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud väited proportsionaalsuse kohta komisjoni arvamust, et hinnakohustuse rikkumine leidis aset ja et hinnakohustuse tühistamine on rikkumisega proportsionaalne.

(27)

Mis puudutab kauplemisstruktuuri muutust, siis tunnistas äriühing, et ta ei muutnud oma kauplemisstruktuuri tahtlikult, et kompenseerida ühenduse klientidele minimaalse impordihinnaga toimunud müüki hinnakohustusega hõlmamata toodete eest küsitud kunstlikult madalate hindadega.

(28)

Äriühing väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest tingitud hinnatõus ja sellele järgnenud vaatlusaluse toote müügi langus Euroopa Ühenduse turul ajendasid äriühingut välja töötama uusi tooteid meetmete rakendusalast väljaspool, et hoida ühendusega kauplemise taset.

(29)

Vastuseks neile väidetele tuleb rõhutada, et kauplemisstruktuuri muutus iseenesest toob kaasa tõsise ristkompensatsiooni ohu, olgu selle põhjus milline tahes. Komisjon ei kiida tavaliselt hinnakohustust heaks, kui ristkompensatsiooni oht on kõrge. Seetõttu on kauplemisstruktuuri muutus hinnakohustuse rakendamisperioodil komisjonile juba iseenesest piisav põhjus hinnakohustuse tühistamiseks, sest see muudab hinnakohustuse järelevalve ebaotstarbekaks sõltumata sellest, kas ristkompenseerimine tegelikult toimus või mitte.

(30)

Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud sellekohased väited komisjoni arvamust, et kauplemisstruktuuri muutus suurendas märkimisväärselt ristkompenseerimise ohtu.

(31)

Äriühing teatas lisaks, et uue tootega turule tulles on äris laialdaselt levinud ja mõistlik strateegia pakkuda klientidele soodsaid hindu ning et selle põhjal ei saa veel järeldada, nagu oleks toimunud ristkompenseerimine, eriti kuna uue toote müügimahud ei olnud kaugeltki nii suured, et need oleksid täielikult kompenseerinud hinnakohustusega hõlmatud toote müügis toimunud langust.

(32)

Selle väite vastuseks tuleb toonitada, et soodsat hinda pakuti ainult kliendile, kes ostis lisaks muudele toodetele ka hinnakohustusega hõlmatud toodet. Seda hinda ei pakutud teisele ELis asuvale kliendile, kes ei ostnud hinnakohustusega hõlmatud toodet. Tõsiasi, et teiselt ELis asuvalt kliendilt küsiti sama kvaliteediga toote eest väga kõrget hinda, seab need argumendid kahtluse alla ja kõneleb selle poolt, et ristkompenseerimine ikkagi toimus.

(33)

Lisaks tuleb rõhutada, et ristkompenseerimise tuvastamisel ei pea komisjon näitama oma seisukoha kaalukuse ja proportsionaalsuse põhjenduseks, et vaatlusaluse toote müügi langust kompenseeriti samaväärse tõusuga uute toodete müügis.

(34)

Lisaks vaidlustas äriühing selle, nagu oleks ta keeldunud esitamast hinnakohustusega hõlmamata toodete hinnakirju, ning väitis, et ühtne hinnakiri puudub, kuna eri klientidele eri piirkondades kehtivad erinevad hinnad.

(35)

Vastuseks sellele väitele tuleb meenutada, et äriühingul paluti just selle küsimuse selgitamiseks esitada olemasolevad hinnakirjad, kuid äriühing ei soovinud seda teha, väites, et need sisaldavad konfidentsiaalset teavet hinnakohustusega hõlmamata toodete kohta.

(36)

Seetõttu ei mõjuta äriühingu esitatud sellekohased väited komisjoni arvamust, et äriühing ei täitnud algmääruse artikli 8 lõikes 7 sätestatud kohustust võimaldada vajamineva teabe kontrollimist.

(37)

Eelöeldut arvestades tuleks hinnakohustuse heakskiitmine tühistada ja otsus 2005/704/EÜ kehtetuks tunnistada. Sellest tulenevalt peaks äriühingult pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldama määruse (EÜ) nr 1659/2005 artikli 1 lõikega 2 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu,