13.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 152/14

NÕUKOGU OTSUS 2007/384/ÜVJP,

14. mai 2007,

millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena)

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 28 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsust 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks, (1) on korduvalt oluliselt muudetud (2). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune otsus kodifitseerida.

(2)

Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumisel lepiti kokku eelkõige selles, et liikmesriigid peavad ELi juhitavates operatsioonides vabatahtlikult koostööd tehes olema alates 2003. aastast võimelised lähetama 60 päeva jooksul 50 000–60 000 isikust koosneva kõikide Petersbergi ülesannete täitmiseks suutliku väeüksuse ning tagama selle ülalpidamise vähemalt ühe aasta jooksul.

(3)

17. juunil 2002 kiitis nõukogu heaks dokumendi 10155/02, mis puudutab ELi juhitud sõjalise või kaitsetähendusega kriisiohjamisoperatsioonide rahastamist.

(4)

Oma 14. mai 2003. aasta järeldustes kinnitas nõukogu vajadust kiirreageerimisvõime järele, eelkõige humanitaarabi- ja päästeülesannete osas.

(5)

Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel avaldati heameelt nõukogu 19. mai 2003. aasta koosoleku järelduste üle, mis kinnitasid eelkõige vajadust Euroopa Liidu sõjalise kiirreageerimisvõime järele.

(6)

Nõukogu otsustas 22. septembril 2003, et Euroopa Liit peaks omandama võime hallata paindlikult mis tahes mõõtmete, keerukuse ja kiireloomulisusega sõjaliste operatsioonide ühiste kulutuste rahastamist, eelkõige luues 1. märtsiks 2004 alalise rahastamismehhanismi liidu tulevaste sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise juhtimiseks.

(7)

ELi sõjaline komitee määratles oma 3. märtsi 2004. aasta aruandes üksikasjalikult ELi sõjalise kiirreageerimise mõiste. 14. juunil 2004 määratles komitee täpsemalt ELi lahinggrupi mõiste.

(8)

17. juunil 2004 kiitis Euroopa Ülemkogu heaks EJKP aruande, milles rõhutati, et tööd ELi kiirreageerimisvõime osas tuleb jätkata nii, et saavutada esialgne tegevusvalmidus 2005. aasta alguseks.

(9)

Neid arenguid silmas pidades tuleb parandada ELi sõjaliste operatsioonide eelrahastamist, eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide osas. Seetõttu on eelrahastamise uus kava mõeldud eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide jaoks; eriolukordades võib siiski ettemakstavaid toetusi kasutada ka tavaoperatsioonide eelrahastamiseks, eelkõige olukorras, kui aeg ühismeetme vastuvõtmise ja operatsiooni alustamise otsuse vahel on väga lühike.

(10)

Nõukogu otsustab igal üksikjuhtumil eraldi, kas tegu on sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsiooniga Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõike 3 tähenduses.

(11)

Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid, kelle esindajad nõukogus on teinud vastavalt selle artikli 23 lõike 1 teisele lõigule ametliku avalduse, ei ole kohustatud aitama kaasa asjaomaste sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide rahastamisele.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artikliga 6 ei võta Taani osa Euroopa Liidu kaitsetähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamisest ja kohaldamisest ega kõnealuse mehhanismi rahastamisest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„osalevad liikmesriigid” — Euroopa Liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani;

b)

„toetavad riigid” — liikmesriigid, kes toetavad kõnealuse sõjalise operatsiooni rahastamist kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikega 3, ning kolmandad riigid, kes toetavad kõnealuse operatsiooni ühiste kulude rahastamist vastavalt nende ja Euroopa Liidu vahelistele kokkulepetele;

c)

„operatsioonid” — sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega ELi operatsioonid;

d)

„sõjaline toetustegevus” — ELi operatsioonid või nende osad, mis on otsustatud nõukogus kolmanda riigi või kolmanda organisatsiooni toetuseks ja millel on sõjaline või kaitsepoliitiline tähendus, kuid mis ei ole ELi peakorteri alluvuses.

1. PEATÜKK

MEHHANISM

Artikkel 2

Mehhanismi loomine

1.   Käesolevaga luuakse operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamise mehhanism.

2.   Kõnealuse mehhanismi nimi on Athena.

3.   Athena tegutseb osalevate liikmesriikide või, olenevalt konkreetsest operatsioonist, toetavate riikide nimel, vastavalt artikli 1 määratlustele.

Artikkel 3

Õigusvõime

Pidades silmas Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide rahastamise halduskorraldust, on Athenal vajalik õigusvõime eelkõige arvelduskonto omamiseks, vara soetamiseks, omamiseks ja võõrandamiseks, kokkulepete ja halduslepingute sõlmimiseks ning kohtumenetluses osalemiseks. Athena on mittetulunduslik.

Artikkel 4

Kooskõlastamine kolmandate isikutega

Athena kooskõlastab oma tegevused liikmesriikide, ühenduse institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja poliitikaga.

2. PEATÜKK

ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Artikkel 5

Juhtorganid ja isikkoosseis

1.   Athenat juhivad erikomitee alluvuses:

a)

haldur;

b)

iga operatsiooni juhataja vastavalt operatsioonile, mida ta juhatab (edaspidi „operatsiooni juhataja”);

c)

peaarvepidaja.

2.   Athena kasutab võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu olemasolevaid haldusstruktuure. Athena kasutab isikkoosseisu, kelle on vastavalt vajadusele tema käsutusse andnud ELi institutsioonid või lähetanud liikmesriigid.

3.   Nõukogu peasekretär võib varustada halduri või peaarvepidaja isikkoosseisuga, keda nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, kusjuures varustamise aluseks võib olla ettepanek osalevalt liikmesriigilt.

4.   Athena asutused ja isikkoosseis alustavad tegevust, lähtudes operatsiooni vajadustest.

Artikkel 6

Erikomitee

1.   Luuakse erikomitee, millesse kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist (edaspidi „erikomitee”). Komisjon osaleb erikomitee koosolekutel, kuid ei võta osa selle hääletustest.

2.   Athena haldamine allub erikomiteele.

3.   Operatsiooni ühiste kulude rahastamise arutamisel:

a)

kuulub erikomitee koosseisu üks esindaja igast toetavast liikmesriigist;

b)

osalevad erikomitee menetlustes toetavate kolmandate riikide esindajad. Nad ei võta osa erikomitee hääletustest ega viibi nende juures;

c)

osaleb operatsiooni juhataja või tema esindaja erikomitee menetlustes, kuid ei võta osa selle hääletustest.

4.   Erikomitee koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Haldur asutab erikomiteele sekretariaadi. Haldur koostab erikomitee arutelude tulemuste protokollid. Haldur ei osale erikomitee hääletustel.

5.   Peaarvepidaja osaleb erikomitee menetlustes vastavalt vajadusele, kuid ei võta osa selle hääletustest.

6.   Osaleva liikmesriigi, halduri või operatsiooni juhataja soovi korral kutsub eesistujariik erikomitee kokku mitte enam kui 15 päeva jooksul.

7.   Haldur teavitab erikomiteed nõuetekohaselt mis tahes Athena-le esitatud taotlusest või vaidlustusest.

8.   Erikomitee võtab otsused vastu ühehäälselt oma liikmete hulgas, võttes arvesse lõigetes 1 ja 3 määratletud koosseisu. Erikomitee otsused on siduvad.

9.   Erikomitee kiidab heaks kõik eelarved, võttes arvesse asjakohaseid võrdlussummasid, ning rakendab üldiselt oma pädevust, mis on ette nähtud artiklites 20, 21, 22, 23, 26, 27, 29, 31, 33, 34, 38, 39, 40 ja 41.

10.   Haldur, operatsiooni juhataja ja peaarvepidaja teavitavad erikomiteed vastavalt käesoleva otsuse sätetele.

11.   Aktidele, mis erikomitee on heaks kiitnud vastavalt artiklitele 20, 21, 22, 23, 24, 26, 29, 31, 33, 34, 39, 40 ja 41, kirjutavad heakskiitmisel alla erikomitee esimees ja haldur.

Artikkel 7

Haldur

1.   Nõukogu peasekretär määrab pärast erikomitee teavitamist kolmeks aastaks halduri ja vähemalt ühe asehalduri.

2.   Haldur täidab oma ülesandeid Athena nimel.

3.   Haldur:

a)

koostab ja esitab erikomiteele kõik eelarveprojektid. Eelarveprojektide operatsioonikulude osa koostatakse operatsiooni juhataja ettepaneku alusel;

b)

võtab pärast erikomitee heakskiitu eelarved vastu;

c)

tegutseb eelarve käsutajana sissetulekute, operatsioonide ettevalmistamise käigus või selle järel tekkinud ühiste kulude ning väljaspool operatsiooni aktiivset tegevust tekkinud ühiste tegevuskulude osas;

d)

täidab sissetulekute osas rahalisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kolmandate isikutega seoses liidu sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamisega.

4.   Haldur tagab käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja erikomitee otsuste kohaldamise.

5.   Haldur on volitatud võtma mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada Athena abil rahastatavate kulude katmine. Haldur teavitab sellistest meetmetest erikomiteed.

6.   Haldur kooskõlastab tööd, mida tehakse liidu sõjaliste operatsioonidega seotud rahalistes küsimustes. Haldur on kõnealustes küsimustes kontaktisik riiklikele ametiasutustele ja vajaduse korral rahvusvahelistele organisatsioonidele.

7.   Haldur annab oma tegevusest aru erikomiteele.

Artikkel 8

Operatsiooni juhataja

1.   Operatsiooni juhataja täidab oma ülesandeid Athena nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega.

2.   Enda juhatatavate operatsioonide korral teeb operatsiooni juhataja järgmist:

a)

saadab haldurile eelarveprojekti osa „Väljaminekud – ühised tegevuskulud” kohta oma ettepanekud;

b)

kasutab eelarve käsutajana ühiste tegevuskuludega seotud eraldisi; teostab oma võimu isikute üle, kes osalevad kõnealuste eraldiste kasutamisel, sealhulgas eelrahastamisel; võib Athena nimel pakkuda ja sõlmida lepinguid; avab Athena nimel arvelduskonto enda juhatatava operatsiooni jaoks.

3.   Operatsiooni juhataja on enda juhatatavate operatsioonide korral volitatud võtma mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada Athena abil rahastatavate kulude katmine. Operatsiooni juhataja teavitab sellistest meetmetest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 9

Peaarvepidaja

1.   Nõukogu peasekretär määrab kaheks aastaks peaarvepidaja ja vähemalt ühe asepeaarvepidaja.

2.   Peaarvepidaja täidab oma ülesandeid Athena nimel.

3.   Peaarvepidaja vastutab:

a)

maksete nõuetekohase teostamise, tulude kogumise ja kindlaks määratud saadaolevate summade sissenõudmise eest;

b)

Athena raamatupidamisaruande koostamise eest igal aastal ning operatsiooni raamatupidamisaruande koostamise eest pärast iga sellise operatsiooni lõppemist;

c)

halduri abistamise eest, kui viimane esitab erikomiteele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande või operatsiooni raamatupidamisaruande;

d)

Athena raamatupidamise eest;

e)

raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

f)

tuluarvestussüsteemi kehtestamise ja tõendamise ning vajaduse korral tõendussüsteemide eest, mille eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud raamatupidamisalase teabe andmiseks ja põhjendamiseks;

g)

tõendavate dokumentide säilitamise eest;

h)

üheskoos halduriga sularahahalduse eest.

4.   Haldur ja operatsiooni juhataja edastavad peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik Athena hallatavaid rahalisi varasid ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad tagavad nimetatud teabe usaldusväärsuse.

5.   Peaarvepidaja annab aru erikomiteele.

Artikkel 10

Haldurile, peaarvepidajale ja Athena isikkoosseisule kohaldatavad üldsätted

1.   Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2.   Asehaldur allub haldurile. Asepeaarvepidaja allub peaarvepidajale.

3.   Asehaldur asendab haldurit, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda. Asepeaarvepidaja asendab peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal või ei saa osaleda.

4.   Euroopa Ühenduste ametnikud ja muud teenistujad alluvad Athena nimel ülesandeid täites jätkuvalt neile kohaldatavatele eeskirjadele.

5.   Isikkoosseis, kelle liikmesriigid on andnud Athena käsutusse, allub samadele eeskirjadele, mis on nähtud ette nõukogu otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta, ning sätetele, mille osas nende riiklikud ametiasutused ja ühenduse institutsioon või Athena on kokku leppinud.

6.   Enne ametisse nimetamist peab Athena isikkoosseis olema saanud heakskiidu juurdepääsuks kuni „Secret UE” tasemel salastatud teabele, mis on nõukogu valduses, või samaväärse heakskiidu liikmesriigilt.

7.   Haldur võib pidada liikmesriikide või ühenduse institutsioonidega läbirääkimisi või sõlmida nendega kokkuleppeid, et määrata eelnevalt kindlaks isikkoosseis, kes oleks võimalik vajaduse korral kohe Athena käsutusse anda.

3. PEATÜKK

HALDUSKOKKULEPPED LIIKMESRIIKIDE, EL-I INSTITUTSIOONIDE, KOLMANDATE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDEGA

Artikkel 11

Halduskokkulepped liikmesriikide või ELi institutsioonidega

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi liikmesriikide või ELi institutsioonidega, eesmärgiga hõlbustada operatsioone käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige ökonoomsematel tingimustel. Kõnealused kokkulepped sõlmitakse Athena, keda esindab operatsiooni juhataja või – juhataja puudumisel – haldur, ning liikmesriikide või ELi asjakohaste institutsioonide pädevate haldusasutuste vahelise kirjavahetuse teel.

2.   Enne iga sellise kokkuleppe allkirjastamist konsulteeritakse erikomiteega.

Artikkel 12

Halduskokkulepped kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, eelkõige eesmärgiga hõlbustada operatsiooniala käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige ökonoomsematel tingimustel, võttes arvesse tegevuspiiranguid. Kõnealused kokkulepped sõlmitakse Athena, keda esindab operatsiooni juhataja või – operatsiooni juhataja puudumisel – haldur, ja kolmanda riigi või asjakohase rahvusvahelise organisatsiooni pädevate haldusasutuste vahelise kirjavahetuse teel.

2.   Iga selline kokkulepe esitatakse enne allkirjastamist erikomiteele heakskiitmiseks.

Artikkel 13

Alalised ja ajutised halduskokkulepped seoses kolmandate riikide toetuse maksmise eeskirjadega

1.   Kokkulepete raames ELi ja kolmandate riikide vahel, kellele nõukogu on osutanud kui ELi operatsioonide või konkreetse ELi operatsiooni võimalikele toetajaile, peab haldur kõnealuste kolmandate riikidega vastavalt läbirääkimisi kas alaliste või ajutiste halduskokkulepete sõlmimiseks. Kõnealused kokkulepped vajalike eeskirjade kehtestamiseks ELi sõjaliste operatsioonide toetuste kiire maksmise lihtsustamiseks tulevikus sõlmitakse Athena ja asjaomase kolmanda riigi pädevate haldusteenistuste vahel kirjavahetuse teel.

2.   Kuni lõikes 1 viidatud kokkulepete sõlmimiseni võib haldur võtta vajalikke meetmeid toetavate kolmandate riikide maksete teostamise lihtsustamiseks.

3.   Haldur teatab kavandatavatest kokkulepetest enne neile Athena nimel alla kirjutamist erikomiteele.

4.   Kui liit alustab sõjalist operatsiooni, rakendab haldur nõukogus otsustatud toetussummade ulatuses kokkuleppeid operatsiooni toetavate kolmandate riikidega.

4. PEATÜKK

ARVELDUSKONTOD

Artikkel 14

Avamine ja eesmärk

1.   Haldur avab Athena nimel ühe või enam arvelduskontot.

2.   Arvelduskontod avatakse esmaklassilises rahandusasutuses, mille peakontor paikneb liikmesriigis.

3.   Toetavate riikide toetused makstakse kõnealustele arvelduskontodele. Kontosid kasutatakse Athena hallatavate kulude eest tasumiseks ja vajalike ettemaksete tegemiseks operatsiooni juhatajale sõjalise operatsiooni ühiste tegevuskuludega seotud arvelduste tegemiseks. Ühtegi arvelduskontot ei tohi ületada.

Artikkel 15

Vahendite haldamine

1.   Iga väljamakse Athena kontolt nõuab ühelt poolt halduri või asehalduri ning teiselt poolt peaarvepidaja või asepeaarvepidaja ühist allkirja.

2.   Athena poolt hallatavaid vahendeid, sealhulgas operatsiooni juhatajale usaldatud vahendeid, võib hoiustada ainult esmaklassilises rahandusasutuses jooksvale või lühiajalise tähtajaga kontole eurodes.

5. PEATÜKK

ÜHISED KULUD

Artikkel 16

Ühiste kulude mõiste ja aktsepteerimisaeg

1.   I lisas loetletud ühised kulud kaetakse iga kord nende tekkimisel Athena arvelt. Kui need kantakse eelarve rubriiki, mis osutab operatsioonile, millega need on kõige enam seotud, loetakse neid kõnealuse operatsiooni tegevuskuludeks. Muudel juhtudel loetakse neid operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühisteks kuludeks.

2.   Lisaks kannab Athena II lisas loetletud ühised tegevuskulud ajavahemikus alates operatsiooni kriisiohjamiskontseptsiooni heakskiitmisest kuni operatsiooni juhataja nimetamiseni. Eriolukordades, pärast poliitika- ja julgeolekukomiteega konsulteerimist, võib erikomitee muuta ajavahemikku, mille jooksul Athena neid kulusid kannab.

3.   Operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul, mis kestab operatsiooni juhataja määramise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, kannab Athena ühiste tegevuskuludena:

a)

III-A lisas loetletud ühised kulud;

b)

III-B lisas loetletud ühised kulud, kui seda otsustab nõukogu.

4.   Sõjalise toetustegevuse aktiivsel, nõukogu poolt kindlaks määratud etapil kannab Athena operatsiooni ühiste kuludena need ühised kulud, mille nõukogu on määratlenud üksikjuhtumi põhiselt III lisa alusel.

5.   Operatsiooni ühised kulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikke kulusid, mis on loetletud IV lisas.

Operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja infrastruktuurile on leitud lõppotstarve ja operatsiooni kohta on koostatud raamatupidamisaruanne.

6.   Ühiste kuludena ei saa aktsepteerida kulusid, mille üks või enam toetavat liikmesriiki, mõni ühenduse institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon oleks igal juhul kandnud, olenemata operatsiooni korraldamisest.

7.   Erikomitee võib üksikjuhtumi põhiselt otsustada, et eriolukordi silmas pidades käsitletakse teatavaid lisakulusid, välja arvatud III-B lisas loetletud kulud, ühe kindla operatsiooni ühiste kuludena selle operatsiooni aktiivse tegevuse jooksul.

8.   Liikmesriigid teevad nõukogule ja erikomiteele halduri kaudu teatavaks kulude jagamise kokkulepped, milles nad osalevad seoses ELi operatsiooniga.

Artikkel 17

Õppused

1.   Euroopa Liidu õppuste ühised kulud rahastatakse Athena kaudu vastavalt eeskirjadele, mis sarnanevad sellistele operatsioonidele kehtestatud eeskirjadega, mida toetavad kõik osalevad liikmesriigid.

2.   Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest täiendavatest kuludest ja teiseks täiendavatest kuludest, mis tekivad, kui EL kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud NATO ühiseid vahendeid.

3.   Ühised õppusekulud ei sisalda:

a)

kapitali soetamist, sealhulgas hoonete, infrastruktuuri ja varustuse soetamist;

b)

õppuste kavandamise ja ettevalmistamise etappi;

c)

vägede transporti, kasarmuid ja majutust.

Artikkel 18

Võrdlussumma

Iga ühismeede, millega nõukogu otsustab liidu sõjalise operatsiooni teostamise, ning iga ühismeede või otsus, millega nõukogu otsustab pikendada liidu operatsiooni, sisaldab kõnealuse operatsiooni ühiste kulude võrdlussummat. Saades abi eelkõige liidu sõjaliselt isikkoosseisult ning operatsiooni juhatajalt juhul, kui viimane on ametisse asunud, määrab haldur summa, mida ta peab vajalikuks operatsiooni ühiste kulude katmiseks kavandataval ajavahemikul. Haldur esitab kõnealuse summa eesistujariigi kaudu nõukogu organitele, kes vastutavad ühismeetme või otsuse eelnõu läbivaatamise eest.

6. PEATÜKK

EELARVE

Artikkel 19

Eelarvepõhimõtted

1.   Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega kehtestatakse igaks eelarveaastaks Athena hallatavad tulud ja kulud ning kiidetakse need heaks.

2.   Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegu on I lisas loetletud kuludega.

3.   Eelarvesse kavandatud eraldised on heaks kiidetud eelarveaasta jaoks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

4.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Kasutada võib ainult mingisse eelarve rubriiki kuuluvaid tulusid ja kulusid, mis ei ületa seal määratud eraldiste limiiti.

Artikkel 20

Aastaeelarve koostamine ja vastuvõtmine

1.   Haldur koostab igal aastal järgmise eelarveaasta jaoks eelarveprojekti, kusjuures „Ühiste tegevuskulude” osa juures abistab teda operatsiooni juhataja. Haldur esitab eelarveprojekti erikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks.

2.   Projekt sisaldab:

a)

eraldisi, mida peetakse vajalikuks operatsioonide ettevalmistamisel ja nende järel tekkinud ühiste kulude katmiseks;

b)

eraldisi, mida peetakse vajalikuks käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühiste tegevuskulude katmiseks, sisaldades vajaduse korral ühiste kulude tagastamist, mille on eelrahastanud mõni riik või kolmas isik;

c)

kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

3.   Kulukohustuste ja maksete assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajaduse korral omakorda artikliteks. Eelarve sisaldab iga peatüki või artikli kohta üksikasjalikke märkusi. Igale operatsioonile eraldatakse üks jaotis. Nimetatud jaotis moodustab eelarve üldosa ja sisaldab operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

4.   Iga jaotis võib sisaldada peatükki pealkirjaga „Määratlemata otstarbega eraldised”. Kõnealused eraldised kavandatakse eelarvesse määramatuse korral vajatavate eraldiste summa või eelarvesse kavandatud eraldiste kasutamise valdkonna osas.

5.   Tulud koosnevad:

a)

toetustest, mida maksavad osalevad ja toetavad liikmesriigid ning kui on asjakohane, siis toetavad kolmandad riigid;

b)

mitmesugustest tuludest, mis on jaotatud jaotisteks, mis hõlmavad laekunud intresse, müügitulu ja eelmise eelarveaasta eelarve täitumist pärast seda, kui erikomitee on selle kindlaks määranud.

6.   Erikomitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks. Haldur võtab heaks kiidetud eelarve vastu ning teavitab sellest osalevaid ja toetavaid riike.

Artikkel 21

Eelarvete muutmine

1.   Vältimatutes, erandlikes ja ettenägematutes olukordades, eelkõige, kui operatsioon otsustatakse läbi viia eelarveaasta sees, esitab haldur eelarve muutmise projekti. Kui eelarve ületab muutmise projektile vastavalt oluliselt asjaomase operatsiooni võrdlussummat, võib erikomitee taotleda selle heakskiitmist nõukogu poolt.

2.   Eelarve muutmise projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Kui eelarve muutmine on seotud liidu sõjalise operatsiooni algusega, lisatakse sellele üksikasjalik finantsaruanne kogu operatsiooni eeldatavate ühiste kulude kohta. Erikomitee võtab eelarve muutmise arutamisel arvesse selle kiireloomulisust.

Artikkel 22

Ümberpaigutused

1.   Haldur võib eraldisi ümber paigutada, lähtudes vajaduse korral operatsiooni juhataja ettepanekutest. Haldur teavitab erikomiteed oma kavatsusest vähemalt ühe nädala ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda lubab. Erikomitee eelnev nõusolek on siiski nõutav, kui:

a)

kavandatav ümberpaigutus muudab operatsiooni jaoks ette nähtud eraldiste kogusummat;

või

b)

kavandatavad peatükkidevahelised ümberpaigutused ületavad eelarveaasta jooksul 10 % eraldistest, mis on kajastatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust eraldised võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks.

2.   Kui operatsiooni juhataja peab seda operatsiooni nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta operatsiooni algusele järgneva kolme kuu jooksul eelarve osas „Ühised tegevuskulud” operatsioonile eraldatud eraldisi artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni juhataja teavitab sellistest ümberpaigutustest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 23

Eraldiste ülekanded

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud kasutamata jäänud eraldised tühistatakse eelarveaasta lõpus.

2.   Athena poolt hallatavate materjalide ja varustuse ladustamise kulu katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle järgmisesse eelarveaastasse üks kord, kui vastav assigneering tehti enne jooksva eelarveaasta 31. detsembrit. Ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldisi võib kanda üle, kui neid vajatakse operatsiooni jaoks, mida ei ole täielikult lõpetatud.

3.   Haldur esitab erikomiteele ettepaneku eelneva eelarveaasta eraldiste jäägi ülekandmiseks 15. veebruariks. Ettepanekud loetakse heaks kiidetuks, kui erikomitee ei ole 15. märtsiks otsustanud teisiti.

Artikkel 24

Ennetähtaegne rakendamine

Pärast aastaeelarve heakskiitmist võib eraldisi kasutada kohustuste eest tasumiseks ja maksete tegemiseks, kui see on operatsiooni tegutsemiseks vajalik.

7. PEATÜKK

TOETUSED JA NENDE TAGASTAMINE

Artikkel 25

Toetuste määramine

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud mis tahes tuludega katmata makseeraldisi rahastatakse osalevate liikmesriikide toetustest.

2.   Operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseeraldised kaetakse liikmesriikide ja operatsiooni toetavate kolmandate riikide toetustest.

3.   Toetused, mida toetavad liikmesriigid peavad operatsiooni heaks maksma, võrduvad eelarvesse kavandatud ja kõnealuse operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseeraldiste summaga, millest on lahutatud toetuste summad, mida kolmandad toetavad riigid peavad artikli 13 kohaldamise tulemusena maksma sama operatsiooni heaks.

4.   Toetuste jaotumine liikmesriikide vahel, kellelt toetust nõutakse, määratakse vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 28 lõikele 3 siseriikliku kogutoodangu alusel ja kooskõlas nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsusega 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa Ühenduste omavahendite süsteemi kohta (3) või mis tahes muu nõukogu otsusega, millega see võidakse asendada.

5.   Toetuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud Euroopa Ühenduste viimasele vastuvõetud eelarvele lisatud tabeli „Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa” veerus „Siseriikliku kogutulu omavahendid”. Iga toetust maksva liikmesriigi toetus on proportsionaalne kõnealuse liikmesriigi siseriikliku kogutulu osaga kõigi toetust maksvate liikmesriikide siseriikliku kogutulu summast.

Artikkel 26

Toetuste maksmise ajakava

1.   Kui nõukogu on võtnud vastu võrdlussumma liidu sõjalise operatsiooni kohta, maksavad toetavad liikmesriigid toetusena 30 % võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei otsusta protsenti suurendada.

2.   Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada taotleda enne operatsiooni eelarve muutmise vastuvõtmist täiendavaid toetusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse nõukogu pädevatele ettevalmistusorganitele.

3.   Kui operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldised on eelarvesse kavandatud, maksavad liikmesriigid ülejäänud osa toetustest, mis nad artikli 25 kohaldamise tulemusena kõnealuse operatsiooni eest võlgnevad pärast seda, kui on maha arvatud toetused, mis neilt on juba sama eelarveaasta jooksul sama operatsiooni jaoks taotletud. Kui operatsiooni kestuseks on kavandatud rohkem kui kuus kuud, makstakse eraldiste jääksumma poolaastamaksetena. Sellisel juhul tehakse esimene sissemakse kahe kuu jooksul operatsiooni alustamisest; teine sissemakse tehakse tähtpäevaks, mille kehtestab erikomitee halduri ettepanekul operatiivvajadusi arvesse võttes. Erikomitee võib nendest sätetest kõrvale kalduda.

4.   Kui võrdlussumma või eelarve on vastu võetud, saadab haldur vastavad toetusetaotlused kirja teel riiklikele ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud.

5.   Ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse teiste sätete kohaldamist, makstakse toetused 30 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest.

6.   Iga toetav riik tasub oma toetuse maksmisega seotud pangateenuste eest.

7.   Haldur teatab toetuste vastuvõtmisest.

Artikkel 27

Eelrahastamine

1.   ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni korral maksavad toetavad liikmesriigid toetust võrdlussumma ulatuses. Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaldamist, tehakse maksed allpool kirjeldatud korras.

2.   ELi sõjaliste kiirreageerimisoperatsioonide eelrahastamiseks peavad osalevad liikmesriigid:

a)

maksma Athena toetused ette või

b)

kui nõukogu otsustab läbi viia ELi sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni, mille rahastamist liikmesriigid toetavad, maksma oma toetuse võrdlussumma ulatuses kõnealuse operatsiooni ühistesse kuludesse viie päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Eespool nimetatud eesmärgil loob erikomitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist, mis on otsustanud toetust ette maksta (edaspidi „toetust ette maksvad liikmesriigid”) üks esindaja, eelarve spetsiaalsesse jaotisesse määratlemata otstarbega assigneeringud. Nimetatud määratlemata otstarbega assigneeringud kaetakse toetustest, mida maksavad toetust ette maksvad liikmesriigid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest.

4.   Ilma et see piiraks artikli 26 lõike 3 kohaldamist, tuleb kiirreageerimisoperatsiooni jaoks toetust ette maksvate liikmesriikide poolt maksmisele kuuluv summa liikmesriigi poolt käesoleva artikli lõikes 3 osutatud määratlemata otstarbega assigneeringuteks makstud summa ulatuses maksta 90 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest. Sama suure osa ettemakstavatest toetustest võib teha kättesaadavaks operatsiooni juhatajale.

5.   Olenemata artiklist 22 täiendatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud operatsiooni tarbeks kasutatavaid määratlemata otstarbega assigneeringuid 90 päeva jooksul alates asjaomase toetusetaotluse saatmisest.

6.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib iga toetust ette maksev liikmesriik eriolukordades volitada haldurit kasutama tema poolt ette makstud toetust, et katta tema toetust operatsioonile, milles ta osaleb, kuid mis ei ole kiirreageerimisoperatsioon. Ettemakstavat toetust täiendatakse asjaomase liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetusetaotluse saatmist.

7.   Kui operatsiooni, mis ei ole aga kiirreageerimisoperatsioon, läbiviimiseks on vaja rahalisi vahendeid ning kui antud operatsiooni osas ei ole veel saadud piisavaid toetusi, võib operatsiooni kulude katteks kasutada operatsiooni rahastamises osalevate liikmesriikide poolt ette makstud toetusi, saades sellele enne toetust ette maksvate liikmesriikide heakskiidu; selliselt võib kasutada kuni 50 % ette makstud toetustest. Ettemakstavat toetust täiendatakse toetust ette maksva liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast toetusetaotluse saatmist.

8.   Olenemata artikli 33 lõikest 3 võib operatsiooni juhataja võtta kohustusi ja teha kulutusi tema kasutuses olevate summade piires.

9.   Liikmesriigid võivad oma valikut muuta, teatades sellest haldurile vähemalt kolm kuud ette.

Artikkel 28

Eelrahastamise summade tagastamine

1.   Liikmesriik, kolmas riik või vajaduse korral rahvusvaheline organisatsioon, kellel nõukogu on lubanud eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib Athenalt asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2.   Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni juhataja ja haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3.   Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud toetav riik, võib selle arvata maha järgmisest toetusetaotlusest, mille haldur esitab kõnealusele riigile.

4.   Kui taotluse esitamise ajal ei ole ette näha ühtki toetusetaotlust või heaks kiidetud raha tagastamise taotlus ületaks oodatavat toetust, maksab haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse Athena rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5.   Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui operatsioon tühistatakse.

Artikkel 29

Ühiste kulude hulka mitte kuuluvate kulude haldamine Athena poolt

1.   Erikomitee võib halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulude halduskorraldus, eriti (köögi ja pesula) toetava isikkoosseisu alal, tuleks usaldada Athenale, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2.   Erikomitee võib oma otsusega anda operatsiooni juhatajale loa sõlmida kirjeldatud varustuse soetamiseks operatsioonis osalevate liikmesriikide nimel lepinguid. Erikomitee võib lubada eelrahastada liikmesriikide kulusid Athena eelarvest või otsustada, et Athena kogub sõlmitud lepingutest kinnipidamiseks vajalikud vahendid liikmesriikide käest ette.

3.   Athena peab arvestust iga liikmesriigi poolt tehtud kulutuste kohta, mis on usaldatud Athenale. Ta saadab igal kuul igale liikmesriigile väljavõtte kulutustest, mis viimane on teinud ja viimane või viimase isikkoosseis on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulude tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid maksavad taotletud vahendid Athenale välja 30 päeva jooksul pärast vahendite taotluse lähetamist.

Artikkel 30

Hilinenud maksmise intress

1.   Kui riik ei täida oma rahalisi kohustusi, kohaldatakse analoogia põhjal ühenduse eeskirju, mis kehtivad vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (4) artiklile 71 seoses toetuste maksmisega ühenduse eelarvesse hilinenud maksmise intressile.

2.   Kui makse hilineb kuni kümme päeva, intressi ei nõuta. Kui makse hilineb rohkem kui kümme päeva, tuleb tasuda intressi kogu viivitatud aja eest.

8. PEATÜKK

KULUDE TEOSTAMINE

Artikkel 31

Põhimõtted

1.   Athena eraldisi kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

2.   Eelarve käsutajad vastutavad selle eest, et Athena tulusid ja kulusid kasutataks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, tagamaks seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmist. Eelarve käsutajad võtavad eelarvelisi ja juriidilisi kohustusi, tõendavad ja kinnitavad kulud ning viivad läbi tegevusi, mis eelnevad kõnealusele eraldiste kasutamisele. Eelarve käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsuse teel, milles on määratletud:

a)

isikkoosseisu liige, kes on selliseks delegeerimiseks piisaval tasemel;

b)

üleantud volituste ulatus ning

c)

mil määral volituste saajad võivad neid omakorda delegeerida.

3.   Eraldiste kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada. Iga Athena poolt hallatavate vahenditega tehtud makse nõuab eelarve käsutaja ja peaarvepidaja ühist allkirja.

4.   Kui ühiste kulude teostamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude teostamisele, ilma et sellega piiratakse käesoleva otsuse kohaldamist. Kui haldur teostab kulusid otse, täidab ta eeskirju, mis kehtivad Euroopa ühenduste üldeelarve osa „Nõukogu” täitmisele.

5.   Sellele vaatamata võib haldur varustada eesistujariiki materjaliga nõukogule või erikomiteele ettepaneku tegemiseks ühiste kulude teostamise eeskirjade kohta.

6.   Erikomitee võib heaks kiita ühiste kulude teostamise eeskirjad, mis lõikest 4 kõrvale kalduvad.

Artikkel 32

Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühised kulud

Haldur täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

Artikkel 33

Ühised tegevuskulud

1.   Operatsiooni juhataja täidab eelarve käsutaja kohuseid kulude puhul, mis hõlmavad tema juhitava operatsiooni ühiseid tegevuskulusid. Sellele vaatamata täidab haldur eelarve käsutaja kohustusi kulude puhul, mis hõlmavad ühiseid tegevuskulusid, mis tekivad konkreetse operatsiooni ettevalmistava etapi käigus, mida hallatakse otse Athena kaudu või mis on seotud operatsiooniga pärast selle aktiivse tegevuse lõppu.

2.   Haldur kannab operatsiooni kulude teostamiseks nõutavad summad Athena pangakontolt operatsiooni juhataja palvel viimasele üle Athena nimel avatud pangakontole, mille andmed operatsiooni juhataja on esitanud.

3.   Erandina artikli 19 lõikest 5 annab võrdlussumma vastuvõtmine haldurile ja operatsiooni juhatajale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi kuni 30 % piires võrdlussummast juhul, kui nõukogu ei kehtesta suuremat protsenti. Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada, et tohib võtta ja täita lisakulukohustusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse eesistujariigi kaudu nõukogu pädevatele ettevalmistusorganitele. Kõnealune erand ei kehti enam alates kuupäevast, mil võetakse vastu asjaomase operatsiooni eelarve.

4.   Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad haldur ja operatsiooni juhataja või tema esindaja kumbki erikomiteele iga kuu aru küsimustes, millega nad tegelevad seoses kuludega, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Erikomitee võib halduri, operatsiooni juhataja või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja direktiive kulude teostamise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5.   Vahetu ohu korral isikkoosseisule, kes on kaasatud liidu sõjalisse operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni juhataja erandina artikli 19 lõikest 5 teostada kõnealuse isikkoosseisu elu päästmiseks kulusid, mis ületavad eelarvesse kavandatud eraldisi. Operatsiooni juhataja teavitab võimalikult ruttu haldurit ja erikomiteed. Sellistel juhtudel teeb haldur operatsiooni juhatajaga sidet pidades ettepaneku ümberpaigutusteks, mida on vaja kõnealuse ootamatu kulu rahastamiseks. Kui sellise kulu jaoks ei ole võimalik tagada piisavalt raha ümberpaigutuse teel, teeb haldur ettepaneku eelarve muutmiseks.

9. PEATÜKK

ÜHISELT RAHASTATUD VARUSTUSE JA INFRASTRUKTUURI LÕPPOTSTARVE

Artikkel 34

1.   Pidades silmas operatsiooni lõpetamist, mida ta on juhatanud, toimib operatsiooni juhataja vastavalt vajadusele, et leida kõnealuse operatsiooni jaoks ühiselt soetatud varustusele ja infrastruktuurile lõppotstarve. Ta esitab erikomiteele vastavalt vajadusele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

2.   Haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse tegevuse lõppu järele jäänud varustust ja infrastruktuuri, pidades vajaduse korral silmas sellele lõppsihtkoha leidmist. Ta esitab erikomiteele vastavalt vajadusele ettepaneku asjakohase kulumi kohta.

3.   Erikomitee kiidab varustuse, infrastruktuuri ja muude varade kulumi heaks nii kiiresti kui võimalik.

4.   Erikomitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

a)

infrastruktuuri puhul müümine või üleandmine Athena kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile või kolmandale isikule;

b)

varustuse puhul müümine Athena kaudu liikmesriigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule või ladustamine ja säilitamine Athena, liikmesriigi või kolmanda isiku poolt.

5.   Varustus ja infrastruktuur müüakse toetavale riigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule turuhinna eest või, kui turuhinda pole võimalik kindlaks määrata, võttes arvesse asjakohast kulumit.

6.   Vastuvõtjariigile või kolmandale isikule müümine või üleandmine toimub vajaduse korral kooskõlas eelkõige nõukogus, toetavates riikides või NATOs kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7.   Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks soetatud varustus jääb Athena-le, võivad toetavad liikmesriigid paluda muudelt osalevatelt liikmesriikidest rahalist hüvitist. Kõigi osalevate liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee võtab halduri ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused.

10. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA INVENTAR

Artikkel 35

Põhimõtted

Kui ühiste kulude kasutamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või vajaduse korral rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude ja inventari puhul raamatupidamisele.

Artikkel 36

Ühiste tegevuskuludega seotud raamatupidamine

Operatsiooni juhataja peab raamatupidamisarvestust Athenalt saadud ülekannete, enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete üle, samuti Athena eelarvest rahastatud ja tema juhitava operatsiooni jaoks kasutatava vallasvara kontrollimise üle.

Artikkel 37

Konsolideeritud aruanded

1.   Peaarvepidaja peab arvet nõutud toetuste ja ülekannete üle. Ta koostab samuti raamatupidamisaruande operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude ning halduri otsesel vastutusel teostatud tegevuskulude kohta.

2.   Peaarvepidaja koostab Athena tulude ja kulude kohta konsolideeritud aruande. Iga operatsiooni juhataja saadab talle aruanded enda poolt võetud kulukohustuste ja tehtud väljamaksete kohta, samuti eelrahastamise kohta, mis ta on heaks kiitnud enda juhitava operatsiooni ühiste tegevuskulude katmiseks.

11. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARUANNETE AUDIT JA ESITAMINE

Artikkel 38

Erikomiteele tehtavad korrapärased ettekanded

Haldur esitab erikomiteele iga kolme kuu järel aruande tulude ja kulude teostamise kohta eelnenud kolme kuu jooksul ja alates eelarveaasta algusest. Selleks varustab operatsiooni juhataja halduri aegsasti aruandega kulude kohta, mis on seotud tema juhitava operatsiooni ühiste tegevuskuludega.

Artikkel 39

Raamatupidamisaruannete audit

1.   Kui Athena kulude rakendamine on usaldatud liikmesriigile, ühenduse institutsioonile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude auditeerimisele.

2.   Sellele vaatamata võivad haldur või tema poolt määratud isikud viia millal tahes läbi operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud Athena ühiste kulude või operatsiooni ühiste tegevuskulude auditi. Lisaks võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, kelle ülesanded ja töölevõtmise tingimused ta kindlaks määrab.

3.   Välisauditeid silmas pidades luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Erikomitee nimetab igal aastal liikmesriikide esitatud kandidaatide seast kaks liiget, kes asuvad ametisse järgmise aasta 1. jaanuaril kolmeks aastaks ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Erikomitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra. Kandidaadid peavad olema liikmesriigi riikliku auditeerimisasutuse liikmed ja pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks Athena nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel:

a)

maksab kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus ja nad saavad Athena-lt ainult hüvitist lähetuskulude eest vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad sama astme Euroopa Ühenduste ametnikele;

b)

paluvad ja saavad nad juhiseid ainult erikomiteelt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c)

annavad nad oma ülesannetest aru ainult erikomiteele;

d)

kontrollivad nad eelarveaasta jooksul ning tagantjärele kohapealsete kontrollimiste ja tõendavate dokumentide kontrollimise kaudu, kas Athena rahastatud või eelrahastatud kulusid on rakendatud kooskõlas kehtivate õigusnormide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega ning kas sisekontroll on olnud piisav.

Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema volitusi. Kolleegium võtab vastu selle liikmete läbi viidud audititele kehtivad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui edastab need haldurile ja erikomiteele.

4.   Lähtudes igast üksikjuhtumist ja konkreetsetest põhjustest, võib erikomitee otsustada kasutada muid välisorganeid.

5.   Enne oma ülesannete täitmist peavad Athena kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud heakskiidu juurdepääsuks nõukogu valduses olevale salastatud teabele vähemalt „Secret UE” tasemel või vajaduse korral samaväärse heakskiidu liikmesriigilt või NATO-lt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealusele teabele ja andmetele kehtivate eeskirjadega.

6.   Halduril ja Athena kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. Athena kulude teostamisega tegelevad isikud pakuvad haldurile ja kõnealuste kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmise juures vajalikku abi.

7.   Auditite kulusid, mille viivad läbi Athena nimel tegutsevad audiitorid, loetakse Athena poolt kantavateks ühisteks kuludeks.

Artikkel 40

Raamatupidamise aastaaruannete esitamine

1.   Iga operatsiooni juhataja annab Athena peaarvepidajale eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. märtsiks või nelja kuu möödumisel tema juhitud operatsiooni lõppemisest (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem) teabe, mis on vajalik ühiste tegevuskulude ning eelrahastatud ja artikli 29 kohaselt hüvitatud kulude raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks ning samuti iga-aastase tegevusaruande koostamiseks.

2.   Haldur koostab peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja abiga esialgsed iga-aastased raamatupidamise aastaaruanded ja tegevusaruanded ning esitab need erikomiteele ja audiitorite kolleegiumile eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. aprilliks.

3.   Audiitorite kolleegium esitab erikomiteele eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. juuliks auditi aastaaruande ning haldur, keda abistavad peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja, esitab erikomiteele samaks kuupäevaks Athena lõplikud raamatupidamise aastaaruanded. Erikomitee vaatab halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja tegevuse heakskiitmise eesmärgil raamatupidamise aastaaruanded läbi eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. septembriks, võttes arvesse audiitorite kolleegiumi aruande tulemusi.

4.   Peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja säilitavad oma tasemel kõik raamatupidamisaruanded ja inventarinimestikud viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil kõnealuse eelarve täitmine kinnitati.

5.   Erikomitee teeb otsuse eelarve ülejäägi kandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast, kas tulude või kuludena eelarve muutmise teel.

6.   Eelarveaasta eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse osalevate liikmesriikide järgmistest toetustest mahaarvamiseks.

7.   Eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb teatava operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud eraldiste kasutamisest, kavandatakse järgmistest toetustest mahaarvamiseks, mis saadakse kõnealust operatsiooni toetanud liikmesriikidelt.

8.   Kui tagastamine ei ole võimalik mahaarvamise teel toetustest, mida makstakse Athenale, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

9.   Iga operatsioonis osalev liikmesriik esitab iga aasta 31. märtsiks haldurile, vajaduse korral operatsiooni juhataja kaudu, vabatahtlikult andmed tema poolt eelneval eelarveaastal operatsiooniga seoses kantud lisakulude kohta. Need andmed liigitatakse põhiliste kuluartiklite kaupa. Haldur koondab nimetatud andmed ja annab erikomiteele ülevaate operatsiooni täiendavate kulude kohta.

Artikkel 41

Operatsiooni raamatupidamisaruande esitamine

1.   Kui operatsioon on lõpule viidud, võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal teha otsuse, et haldur esitab peaarvepidaja ja operatsiooni juhataja abiga erikomiteele kõnealuse operatsiooni kohta raamatupidamisdokumendid ja bilansi kuni kuupäevani, mil operatsioon lõpule viidi, ja võimaluse korral kuni kuupäevani, mil see lõpetati. Halduri kehtestatud tähtaeg ei või olla vähem kui neli kuud alates kuupäevast, mil operatsioon lõpule viidi.

2.   Kui ei ole võimalik, et raamatupidamisdokumendid ja bilanss sisaldaks nimetatud tähtajaks tulusid ja kulusid, mis on seotud operatsiooni lõpetamisega, esitatakse tulud ja kulud Athena raamatupidamisdokumentides ja bilansis ning erikomitee vaatab need läbi seoses iga-aastase raamatupidamisaruande esitamisega.

3.   Erikomitee kiidab talle esitatud operatsiooni raamatupidamisdokumendid ja bilansi heaks. Ta kiidab heaks kõnealuse eelarve täitmise halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni juhataja poolt.

4.   Kui tagastamine ei ole võimalik mahaarvamise teel toetustest, mida makstakse Athenale, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi.

12. PEATÜKK

JURIIDILINE VASTUTUS

Artikkel 42

1.   Tingimused, millega väära asjaajamise või hooletuse korral reguleeritakse operatsiooni juhataja, halduri ja muu isikkoosseisu liikme distsiplinaar- või kriminaalvastutusele võtmist, kelle on andnud kasutada eelkõige ühenduse institutsioonid või liikmesriigid, on reguleeritud isikkoosseisu määrustiku või neile kehtiva korraga. Lisaks võib Athena omal algatusel või toetava liikmesriigi palvel algatada ülalmainitud isikkoosseisu liikme suhtes tsiviilhagi.

2.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa Ühendusi või nõukogu peasekretäri vastutavaks selle eest, kuidas haldur, peaarvepidaja või nende juurde määratud isikkoosseis on täitnud oma ülesandeid.

3.   Toetavad riigid täidavad Athena kaudu lepingulised kohustused, mis võivad tekkida eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute tulemusena. Eelmainitu on reguleeritud kõnealustele lepingutele kehtivate seadustega.

4.   Lepinguvälise kohustuse puhul hüvitavad liikmesriigid kahju, mille operatsiooni peakorter, vägede peakorter ja kriisistruktuuri väeliigi peakorter, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni juhataja, või nende isikkoosseis on tekitanud oma ülesannete täitmise käigus, Athena kaudu vastavalt üldistele põhimõtetele, mis on ühised liikmesriikide seadustele, ja vägede isikkoosseisu määrustikule, mis kehtib operatsiooni toimumiskohas.

5.   Toetav riik ei või ühelgi juhul pidada Euroopa Ühendusi või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või kahju eest, mille kriisistruktuuri üksused ja osakonnad, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni juhataja, või nende isikkoosseis on põhjustanud oma ülesannete täitmise käigus.

Artikkel 43

Läbivaatamine

Käesolev otsus, sealhulgas selle lisad, vaadatakse läbi pärast iga operatsiooni või vähemalt iga 18 kuu järel. Esimene läbivaatamine toimib hiljemalt enne 2004. aasta lõppu. Athena juhtorganid aitavad sellistele läbivaatamistele kaasa.

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2004/197/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 45

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 46

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 14. mai 2007

Nõukogu nimel

eesistuja

F.-W. STEINMEIER

(1)  ELT L 63, 28.2.2004, lk 68. Otsust on viimati muudetud otsusega 2007/91/ÜVJP (ELT L 41, 13.2.2007, lk 11).

(2)  Vt V lisa.

(3)  EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42.

(4)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

I LISA

Ühised kulud, mis nende tekkimisel katab Athena

Juhul kui järgmisi ühiseid kulusid ei saa otseselt seostada ühegi operatsiooniga, võib erikomitee otsustada paigutada vastavad eraldised aastaeelarve üldossa. Kõnealused eraldised tuleks võimaluse korral kanda artiklitesse, mis osutavad operatsioonile, millega nad on kõige enam seotud.

1.

Operatsiooni juhataja ja tema isikkoosseisu lähetuskulud, mis tekivad operatsiooni raamatupidamisaruanne esitamise tulemusena erikomiteele.

2.

Nõuetest ja hagidest tulenevad kahjuhüvitised ja kulud, mis kuuluvad maksmisele Athena kaudu.

3.

Kulud, mis tulenevad otsusest ladustada operatsiooni jaoks ühiselt soetatud materjali (kui kõnealused kulud omistatakse aastaeelarve üldosale, osutatakse seosele konkreetse operatsiooniga).

Lisaks sisaldab aastaeelarve üldosa vajaduse korral eraldisi, mis on vajalikud järgmiste ühiste tegevuskulude katmiseks, mida operatsioonis osalevad liikmesriigid rahastavad:

1.

panga teenustasud;

2.

auditikulud;

3.

operatsiooni ettevalmistava etapiga seonduvad ühised kulud, nagu need on määratletud II lisas.

II LISA

Operatsiooni ettevalmistava etapiga seotud ühised tegevuskulud, mille kannab Athena

Täiendavad transpordi- ja majutuskulud, mis on vajalikud tutvumismissioonideks ja sõjaväe ettevalmistusteks (eelkõige teabekogumis- ja tutvumismissioonid) liidu konkreetset sõjalist operatsiooni silmas pidades.

Meditsiiniteenused: nende isikute hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac), kes võtavad osa tutvumismissioonidest ja sõjaväe ettevalmistustest liidu konkreetset sõjalist operatsiooni silmas pidades, kui ravi ei ole operatsiooni toimumiskohas võimalik.

III LISA

III-A

Operatsiooni aktiivse tegevusega seotud ühised tegevuskulud, mille alati kannab Athena

Athena kannab liidu sõjalise operatsiooni puhul ühiste tegevuskulude all järgnevalt määratletud täiendavad kulud, mida operatsioon nõuab.

1.

Täiendavad kulud ELi juhitavate operatsioonide ja õppuste (mobiilsete või paiksete) peakorterite eest:

a)

peakorterid:

operatsiooni, vägede ja väeliigi peakorterid;

b)

operatsiooni peakorter:

operatsiooni juhataja liikumatu, väljaspool operatsiooni toimumiskohta asuv peakorter, mis vastutab ELi väe koostamise, väljasaatmise, ülalpidamise ja tagasitoomise eest;

Operatsiooni puhul operatsiooni peakorterile kehtiv ühiste kulude mõiste kehtib ka nõukogu peasekretäri ja Athena puhul niivõrd, kui viimased tegutsevad otseselt kõnealuse operatsiooni heaks;

c)

vägede peakorter:

operatsiooni toimumiskohta paigutatud ELi väe peakorter;

d)

väeliigi peakorter:

operatsiooni kaasatud ELi väeliigi juhataja peakorter (st õhujõudude, maavägede, laevastiku ja muude konkreetsete ülesannetega juhatajad, kelle määramist võib operatsiooni iseloomust sõltuvalt vajalikuks pidada);

e)

transpordikulud:

transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi vägede peakorteri ja väeliikide peakorterite väljasaatmiseks, ülalpidamiseks ja tagasitoomiseks; operatsiooni peakorteri transpordikulud, mis on vajalikud operatsiooni jaoks;

f)

haldus:

täiendav kontori- ja majutusvarustus, lepingulised ja kommunaalteenused, hoonete hoolduskulud;

g)

kohapeal palgatud isikkoosseis:

tsiviilkoosseis, rahvusvahelised konsultandid ja kohapeal palgatud (kohalik ja välismaa) isikkoosseis, keda vajatakse operatsiooni läbiviimiseks lisaks operatsiooni tavanõuetele (sealhulgas kõik hüvitised ületundide eest);

h)

sidevahendid:

kapitalikulud täiendavate sidevahendite ja infotehnoloogiaseadmete ostmiseks ja kasutamiseks ning kulud osutatud teenuste eest (modemite, telefoniliinide, satelliittelefonide, krüptofaksi, turvaliinide, internetiteenuste, andmeliinide ja kohtvõrkude liisimine ning hooldus);

i)

vedu/reisimine (välja arvatud päevarahade kulud) operatsiooni toimumiskohas:

maanteetranspordi ja muul teel reisimise ja veokuludega seotud kulud, sealhulgas riiklike toetusvägede ja külaliste reisimine; täiendkulud kütuse eest, mis ületavad tavaoperatsioonide taseme; täiendavate sõidukite liisimine; ametireiside kulu operatsiooni toimumiskoha ja Brüsseli ja/või ELi korraldatud kohtumiste vahel; kolmanda isiku riskikindlustuse kulud, mis mõned riigid on kehtestanud nende territooriumil operatsioone läbi viivatele rahvusvahelistele organisatsioonidele;

j)

kasarmud ja majutus/infrastruktuur:

vajatavate peakorteri rajatiste soetamise, üürimise või vajaduse korral sisustamise kulud toimumiskohas (hoonete, varjualuste ja telkide üürimine);

k)

avalik teave:

kulud, mis on seotud teabekampaaniatega ja mõeldud meedia teavitamiseks operatsiooni peakorteris ja vägede peakorteris vastavalt operatsiooni peakorteris välja töötatud teabestrateegiale;

l)

esindamine ja vastuvõtukulud:

esinduskulud; operatsiooni läbiviimiseks vajalikud kulud peakorteri tasemel.

2.

Täiendavad kulud, mis tekivad vägede toetamisel tervikuna:

Alljärgnevalt on kindlaks määratud kulud, mis tekivad pärast vägede ümberpaigutamist:

a)

ümberpaigutamise/infrastruktuuriga seotud tööd:

kulud, mida vajatakse kindlasti selleks, et väed tervikuna täidaks oma missiooni (üldkasutatav lennujaam, raudtee, sadamad, maanteed, mahalaadimiskohad ning alad vägede koondamiseks edasiliikumise eesmärgil); energia- ja veevarustus, statsionaarsete vägede kaitse, ladustamisrajatised, parkimisvõimalused; insener-tehniline tugi;

b)

identifitseerimistunnused:

spetsiifilised identifitseerimistunnused, isikutunnistused kirjaga “European Union”, märgid, medalid, Euroopa Liidu värvides lipud või muud vägede või peakorteri tunnusmärgid (välja arvatud riided, mütsid ja vormiriided);

c)

meditsiiniteenused:

hädaotstarbeline meditsiiniline evakueerimine (Medevac).

3.

Täiendavad kulud, mis tekivad ELi juhitava operatsiooni jaoks ELi käsutusse antud NATO ühiste vahendite ja võimekuste kasutamisel.

Kulu, mis tekib Euroopa Liidule, kui ta kasutab ühe oma sõjalise operatsiooni jaoks ELi ja NATO vahelist kokkulepet, mis käsitleb ELi juhitavaks operatsiooniks kasutada antud NATO ühiste vahendite ja võimekuste väljastamist, jälgimist, tagastamist või tagasinõudmist. NATO poolt ELile tehtavad tagasimaksed.

4.

Täiendavad kulud, mis tekivad ELile seoses ühiste kulude loeteluga hõlmatud kaupade, teenuste ja töödega, mille teevad ELi juhitava operatsiooni jaoks kättesaadavaks liikmesriigid, ELi institutsioonid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt artiklites 11 ja 12 osutatud kokkulepetele. Sellise kokkuleppe alusel riigi, ELi institutsiooni või rahvusvahelise organisatsiooni tagasimaksed.

III-B

Konkreetse operatsiooni aktiivse tegevusega seotud ühised tegevuskulud, mille kannab Athena, kui nõukogu teeb sellise otsuse

Transpordikulud:

transport operatsiooni toimumiskohta ja sealt tagasi operatsiooni jaoks vajatavate vägede kohaleviimiseks, toetamiseks ja tagasitoomiseks.

Kasarmud ja majutus/infrastruktuur:

hoonete soetamise, üürimise ja sisustamise kulud toimumiskohas (hoonete, varjualuste ja telkide üürimine) vastavalt operatsiooni jaoks kohale viidud vägede vajadustele.

Rahvusvahelised sihtjõudude peakorterid:

operatsioonialale ümberpaigutatud ELi sihtjõudude rahvusvahelised peakorterid.

Teabe hankimine:

teabe hankimine (satelliidikujutised; luureandmete hankimine operatsioonialal, kohaluure ja seire (ISR), sealhulgas maa-õhk tüüpi seiretegevus (AGSR); luureandmete hankimine inimallikatelt).

III-C

Athena kantavad ühised operatsiooni kulud, kui seda taotleb operatsiooni ülem ning need kiidetakse heaks erikomitee poolt

a)

Olulise tähtsusega täiendav varustus: operatsiooni läbiviimiseks olulise tähtsusega erivarustuse ettekavandamata üürimine või ostmine operatsiooni käigus, tingimusel et ostetud varustust ei tooda missiooni lõpus endaga tagasi;

b)

meditsiiniteenused: ülesannete 1, 2 ja 3 rajatised;

c)

teabe hankimine: teabe hankimine (satelliidikujutised; luureandmete hankimine operatsioonialal, kohaluure ja seire (ISR), sealhulgas maa-õhk tüüpi seiretegevus (AGSR); luureandmete hankimine inimallikatelt);

d)

muud kriitilise tähtsusega võimekused operatsioonialal: võimekused operatsioonialal (operatsiooniala demineerimine nii kiiresti, kui see on operatsiooni puhul võimalik; kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute (CBRN) korral; rajatised kütuse ladustamiseks ja kütusega varustamiseks; operatsioonialal kokkukogutud relvade ja lõhkemoona ladustamine ja hävitamine) vastavalt ühismeetmele.

IV LISA

Operatsiooniga lõpetamisega seotud ühised tegevuskulud, mille kannab Athena

Kulud lõppotstarbe leidmiseks varustusele ja infrastruktuurile, mida rahastatakse operatsiooni puhul ühiselt.

Täiendavad kulud operatsiooni raamatupidamisaruannete koostamiseks. Kulud, mida võib tasuda ühistest kuludest, määratakse kindlaks vastavalt III lisale, pidades silmas seda, et raamatupidamisaruannete koostamiseks vajatav isikkoosseis kuulub kõnealuse operatsiooni peakorteri juurde isegi pärast seda, kui viimane on lõpetanud oma tegevuse.

V LISA

Kehtetuks tunnistatud otsused ja nende hilisemad muudatused

Nõukogu otsus 2004/197/ÜVJP

(ELT L 63, 28.2.2004, lk 68).

Nõukogu otsus 2004/925/ÜVJP

(ELT L 395, 31.12.2004, lk 68).

Nõukogu otsus 2004/68/ÜVJP

(ELT L 27, 29.1.2005, lk 59).

Nõukogu otsus 2004/91/ÜVJP

(ELT L 41, 13.2.2007, lk 11).

VI LISA

Vastavustabel

Otsus 2004/197/ÜVJP

Käesolev otsus

Artiklid 1–10

Artiklid 1–10

Artikkel 10a

Artikkel 11

Artikkel 10b

Artikkel 12

Artikkel 11

Artikkel 13

Artikkel 12

Artikkel 14

Artikkel 13

Artikkel 15

Artikli 14 lõiked 1–3

Artikli 16 lõiked 1–3

Artikli 14 lõige 3a

Artikli 16 lõige 4

Artikli 14 lõige 4

Artikli 16 lõige 5

Artikli 14 lõige 5

Artikli 16 lõige 6

Artikli 14 lõige 6

Artikli 16 lõige 7

Artikli 14 lõige 7

Artikli 16 lõige 8

Artikkel 15

Artikkel 17

Artikkel 16

Artikkel 18

Artikkel 17

Artikkel 19

Artikkel 18

Artikkel 20

Artikkel 19

Artikkel 21

Artikkel 20

Artikkel 22

Artikkel 21

Artikkel 23

Artikkel 22

Artikkel 24

Artikkel 23

Artikkel 25

Artikli 24 lõige 2

Artikli 26 lõige 1

Artikli 24 lõige 3

Artikli 26 lõige 2

Artikli 24 lõige 4

Artikli 26 lõige 3

Artikli 24 lõige 5

Artikli 26 lõige 4

Artikli 24 lõige 6

Artikli 26 lõige 5

Artikli 24 lõige 7

Artikli 26 lõige 6

Artikli 24 lõige 8

Artikli 26 lõige 7

Artikli 25 lõiked 1–6

Artikli 27 lõiked 1–6

Artikli 25 lõige 9

Artikli 27 lõige 7

Artikli 25 lõige 7

Artikli 27 lõige 8

Artikli 25 lõige 8

Artikli 27 lõige 9

Artikkel 26

Artikkel 28

Artikkel 27

Artikkel 29

Artikkel 28

Artikkel 30

Artikkel 29

Artikkel 31

Artikkel 30

Artikkel 32

Artikkel 31

Artikkel 33

Artikkel 32

Artikkel 34

Artikkel 33

Artikkel 35

Artikkel 34

Artikkel 36

Artikkel 35

Artikkel 37

Artikkel 36

Artikkel 38

Artikli 37 lõiked 1 ja 2

Artikli 39 lõiked 1 ja 2

Artikli 37 lõige 4

Artikli 39 lõige 3

Artikli 37 lõige 5

Artikli 39 lõige 4

Artikli 37 lõige 6

Artikli 39 lõige 5

Artikli 37 lõige 7

Artikli 39 lõige 6

Artikli 37 lõige 8

Artikli 39 lõige 7

Artikli 38 lõiked 1 ja 2

Artikli 40 lõiked 1 ja 2

Artikli 38 lõige 2a

Artikli 40 lõige 3

Artikli 38 lõige 3

Artikli 40 lõige 4

Artikli 38 lõige 4

Artikli 40 lõige 5

Artikli 38 lõige 5

Artikli 40 lõige 6

Artikli 38 lõige 6

Artikli 40 lõige 7

Artikli 38 lõige 7

Artikli 40 lõige 8

Artikli 38 lõige 8

Artikli 40 lõige 9

Artikkel 39

Artikkel 41

Artikkel 40

Artikkel 42

Artikkel 42

Artikkel 43

—

Artikkel 44

Artikli 43 esimene lause

Artikkel 45

Artikli 43 teine lause

Artikkel 46

I lisa esimese lõigu punkt 2

I lisa esimese lõigu punkt 1

I lisa esimese lõigu punkt 3

I lisa esimese lõigu punkt 2

I lisa esimese lõigu punkt 5

I lisa esimese lõigu punkt 3

I lisa teine lõik

I lisa teine lõik

II–IV lisa

II–IV lisa

—

V lisa

—

VI lisa