8.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 147/1

(1)

Äriühing Centro Europa 7 s.r.l. (edaspidi „Europa 7”) esitas 11. mail 2004 riigiabiga seotud kaebuse 24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 350 (2004. aasta rahandusseadus) artikli 4 lõike 1 kohta. Kaebuse esitaja esitas oma 10. veebruari 2005. aasta kirjaga lisateavet ja märkusi, mille kohaselt Itaalia valitsus oli meedet seaduse nr 311/2004 (2005. aasta rahandusseadus) artikli 1 lõike 211 kohaselt refinantseerinud. Kaebuse esitaja taotles komisjonilt ametliku uurimismenetluse algatamist. 3. mail 2005 esitas ka äriühing Sky Italia s.r.l. (edaspidi „Sky Italia”) nimetatud kahe artikli kohta kaebuse. 22. juunil 2005 toimus komisjoni ja Sky Italia kohtumine. 31. augustil 2005 esitas Sky Italia lisateavet muudatuste kohta 3. mai 2004. aasta seaduses „Ringhäälingusüsteemi ja RAI-Radiotelevisione italiana S.p.a. moodustamist reguleerivad eeskirjad ja põhimõtted, millega volitatakse valitsust vastu võtma üldist ringhäälinguseadust” (Gasparri seadus), millega reguleeritakse Itaalia televisioonisektorit. Ja lõpuks taotles Sky Italia 31. oktoobril 2005 komisjonilt, et see annaks kuni otsuse vastuvõtmiseni Itaalia valitsusele korralduse meetme peatamiseks vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 88 kohaldamiseks) artikli 11 lõikele 1 (2).

(2)

Komisjon esitas oma 13. oktoobri 2004. aasta, 21. aprilli 2005. aasta ja 15. juuli 2005. aasta kirjades Itaalia valitsusele teabenõuded. Teave esitati pärast tähtaja lühiajalist pikendamist 5. novembril 2004, 13. mail 2005 ja 12. septembril 2005. 6. juunil 2005 toimus ka komisjoni kohtumine Itaaliaga.

(3)

Itaalia teatas oma 20. septembri 2005. aasta ja 16. novembri 2005. aasta kirjadega komisjonile oma kavatsusest abikava samal kujul mitte pikendada.

(4)

Komisjon teavitas 21. detsembri 2005. aasta kirjaga Itaaliat oma otsusest algatada kõnealuse abi kohta EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ette nähtud ametlik uurimismenetlus (edaspidi „otsus menetluse algatamise kohta”). Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus kõiki huvitatud isikuid esitama meetmete kohta oma märkusi.

(5)

Pärast tähtaja pikendamist vastas Itaalia üleskutsele esitada menetluse algatamise otsuse kohta märkusi 13. veebruari 2006. aasta kirjaga. Komisjonile laekusid märkused ka järgmistelt huvitatud isikutelt:0} Elektroonika- ja Elektrotehnikaettevõtete Üleriigiline Föderatsioon (ANIE) – 19. juuni 2006. aasta kirjaga, Europa 7 – 19. juuni 2006. aasta kirjaga, Euroopa Satelliitsideoperaatorite Assotsiatsioon (ESOA) – 20. juuni 2006. aasta kirjaga, Mediaset SpA – 20. juuni 2006. aasta kirjaga, RAI-Radiotelevisione Italiana – 23. juuni 2006. aasta kirjaga ja Sky Italia 26. juuni kirjaga). Komisjon edastas oma 12. juuli 2006. aasta kirjaga need märkused Itaaliale. Itaalia nende märkuste kohta märkusi ei esitanud.

(6)

Ametliku uurimismenetluse sisu on seaduse nr 350/2003 (2004. aasta rahandusseadus) artikli 4 lõige 1, 30. detsembri 2003. aasta ministeeriumidevaheline määrus maapealse digitaaltelevisiooni ja Interneti lairibaühenduse toetamise kohta vastavalt 24. detsembri 2003. aasta seaduse nr 350 artikli 4 lõigetele 1 ja 2, ja seaduse nr 311/2004 (2005. aasta rahandusseadus) lõige 211.

(7)

2004. aasta rahandusseaduse artikli 4 lõikes 1 nähakse ette riiklik 150-eurone toetus kasutajatele, kes ostavad või rendivad digiboksi ehk dekoodri (edaspidi „dekoodri”), mis võtab vastu maapealse digitaaltehnoloogia edastatud TV-signaale ja sellega seotud interaktiivseid teenuseid, ja eraldatakse sel eesmärgil kokku 110 miljonit eurot. Tuleb märkida, et dekoodrite eest, mis maapealset digitaalsignaali vastu ei võta, toetust ei maksta, isegi kui nendega on võimalik vastu võtta ja kasutada interaktiivseid teenuseid. Kõnealuses artiklis sätestatakse:

„igal ringhäälinguteenuse kasutajal, kes on täitnud oma kohustused jooksva aasta abonenttasu tasumisel ning kes ostab või rendib seadme, mis võimaldab võtta vastu tasuta levitatavat televisioonisignaali, mis ei tekita kasutajale või sisuteenuse osutajale kulusid ja mida edastatakse maapealse digitaaltehnoloogiaga (T-DVB/C-DVB), ja sellest tulenevaid interaktiivseid teenuseid, on õigus saada 2004. aasta eest riiklikku toetust 150 eurot. Toetuse maksmiseks ette nähtud eelarve on 110 miljonit eurot”.

(8)

Artikli 4 lõikes 4 sätestatakse: „C-DVB tehnoloogiaga bokside ostmiseks või rentimiseks antakse toetust vaid sel juhul, kui äriühingu pakkumises kasutajale on selgelt osutatud, missugused sisuteenuse pakkujad on kaabelleviseadmete omanikega kokku leppinud tingimused maapealse digitaaltehnoloogia signaali edastamiseks kaabli kaudu”.

(9)

Itaalia väitel makstakse tarbijatele toetust dekoodri ostmiseks või rentimiseks, mis võimaldab võtta vastu krüpteerimata digitaalsignaali, tekitamata tarbijale või sisuteenuste pakkujale kulusid. Itaalia väidab samuti, et krüpteerimata digitaalsignaali vastuvõtmine tähendab, et dekoodriga on võimalik vahendada mis tahes ringhäälinguorganisatsiooni mis tahes interaktiivset teenust. See tähendab sisuliselt, et dekooder peab võimaldama krüpteerimata interaktiivseid funktsioone (s.t see ei pea olema mitte ainult interaktiivne, vaid omama ka koostalitlusvõimet). Need on dekoodrid, millel on rakendusliidese (API) avatud standardid ja nende peaaegu ainus näide on Multimedia Home Platform (MHP).

(10)

2005. aasta rahandusseaduse lõikega 211 refinantseeriti meedet samasuguse 110 miljoni eurose eelarvega, kuid dekoodri kohta maksti toetust 70 eurot. Kõnealuse süsteemi kohaldamine lõpetati alates 1. detsembrist 2005.

(11)

See meede on olnud edukas kahel põhjusel. Toetuse abil on dekoodri ostnud ligikaudu 2 miljonit Itaalia kodanikku. See on 50 % dekoodritest, mis müüdi kuni 2005. aasta novembrini. Ülejäänud 50 % ostsid tarbijad ilma toetuseta, kuigi seda tüüpi dekoodrite ostmiseks oleks olnud õigus toetust saada. Nõudluse sellise kasvuga tootmises saavutatud mastaabisäästu tõttu on ka interaktiivsete dekoodrite tarbijahind alanenud 300/350 eurolt ligikaudu 150 euroni.

(12)

2006. aastal järgnes mõlemale kõnealusele meetmele 23. detsembri 2005. aasta seaduse nr 266/2005 (2006. aasta rahandusseadus) artikli 1 lõike 572 kohane samasugune meede. Selles nähakse ette toetus 90 eurot iga dekoodri eest, mille kasutajad ostavad Sardiinias ja Valle d’Aostas 1. detsembrist kuni 31. detsembrini 2005, ja 70 eurot iga dekoodri eest, (4) mis ostetakse alates 1. jaanuarist 2006.

(13)

Võrreldes 2004./2005. aasta meetmetega seotakse 2006. aasta rahandusseaduses toetus otseselt dekoodri koostalitlusvõimega, välistamata a priori mittemaapealse vastuvõtu dekoodreid.

(14)

Itaalia konkurentsiasutus AGCM lükkas 2006. aasta rahandusseaduse artikli 1 lõike 572 vastu esitatud kaebuse oma 11. mai 2006. aasta otsusega tagasi (5). Kaebuses väideti, et see meede on soodne hr Berlusconi perekonnaga seotud äriühingutele. Menetlus põhines 20. juuli 2004. aasta seadusel nr 215 huvide vastuolu kohta.

(15)

Europa 7 on Itaalia äriühing, kellel on olnud analoogringhäälinguluba alates 1999. aastast. Ta ei ole aga veel saanud analoogringhäälingu turul tegutseda, väidetavalt riigiasutuste teguviisi tõttu, kes ei ole veel Europa 7-le saadete edastamiseks vajalikke sagedusi eraldanud.

(16)

Sky Italia on tasulise televisiooniga tegelev äriühing, kes edastab saateid äriühingule News Corporation kuuluva satelliidi kaudu. See moodustati pärast Telepiù S.p.A ja Stream S.p.A ülevõtmist äriühingu News Corporation poolt 2003. aastal, mille heakskiitmise tingimustena kehtestati teatavad kohustused (juhtum nr COMP/M.2876 Newscorp/Telepiù). Nende kohustuste tõttu pidi Sky Italia maapealsest tegevusest loobuma. Ta ei saa tegutseda Itaalias maapealse võrgu ega maapealse tasulise televisiooni operaatorina.

(17)

Kõnealust meedet tuleb vaadelda ringhäälingu digiteerimise taustal, mis mõjutab kõiki praegu olemasolevaid edastusplatvorme, s.t kaabel-, satelliit- ja maapealset platvormi. Digitaalvideot võib edastada maapealse võrgu (DVB-T), satelliidi (DVB-S) või kaabli (DVB-C) kaudu. Digiteerimise esmane eelis on edastusmahu kasv kõikidel platvormidel, kuna raadiosageduse spektrit (6) kasutatakse analoogringhäälinguga võrreldes efektiivsemalt. See on eriti oluline maapealse televisiooni puhul, arvestades sagedusspektri piiratud kättesaadavust. Komisjon toetas 2002.–2005. aastal aktiivselt ringhäälingu digiteerimist, võttes sel teemal vastu mitu teatist (7). Komisjon toetas neis teatistes ka digitaaltehnoloogiate nn avatud standardite levikut, mis on tehnoloogiad, mis võimaldavad interaktiivset sidet lõpptarbijatega ja koostalitlusvõimet avatud API-liidese kaudu, s.t võimalust ühendada eri tootjaid ja tarbijaid ühtse tehnoloogia abil, mida kõik operaatorid võivad turul vabalt kasutada.

(18)

Digitaalprogrammide vaatamiseks kõige levinumate teleritega on vaja kasutada dekoodrit (kuigi teatavatel nüüdisaegsematel teleritel on olemas ka integreeritud dekooder). Turul on eri liiki digitaaldekoodreid, mida võib üldiselt liigitada nende omaduste ja funktsioonide poolest järgmiselt: a) digitaalprogrammide lihtne dekodeerimine maapealsel või satelliitplatvormil; b) interaktiivsus (võimalus saata saadete edastajatele teavet); c) tingimusjuurdepääs (tasulise televisiooni teenuste dekodeerimisvõimalus); d) koostalitlusvõime (võimalus kasutada eri ringhäälinguorganisatsioonide programmide vastuvõtmiseks ühesugusel platvormil ühesuguseid dekoodreid). Koostalitlusvõime on kergesti saavutatav, kui ringhäälinguorganisatsioonid kasutavad avatud standardeid ja dekoodrites vastavaid avatud liideseid. Teise võimalusena peaksid suletud, autoriõigusega kaitstud tehnoloogiate omanikud nõustuma vajalikud tehnilised andmed kättesaadavaks tegema. Dekoodritega võiks põhimõtteliselt pakkuda eelnimetatud omaduste eri kombinatsioone; praktikas on aga kõige rohkem levinud järgmist liiki dekoodrid: a) kanalivahetajad (ainult dekodeerimisfunktsioon); b) autoriõigusega kaitstud Sky dekoodrid (interaktiivsed, tingimusjuurdepääsuga, kuid mitte avatud) ja c) dekoodrid, mille eest antakse toetust (interaktiivsed, tingimusjuurdepääsuga ja avatud).

(19)

Itaalias on neli televisiooni edastamise platvormi: i) satelliit, mille kaudu on kättesaadavad põhilised tasuta levitatavad kanalid ja Sky Italia kanalid, mille programmidele on juurdepääs selle abonentidel või tasuliste programmide vaatamise (pay-per view) lepingu alusel; ii) maapealne hertsi-TV, (8) millega töötas 2005. aasta detsembris 6 üleriigilist ringhäälinguorganisatsiooni: RAI (tasuta levi), Mediaset (9) (tasuta levi ja tasulised teleprogrammid), Telecom Italia Media/La 7 (tasuta levi ja tasulised teleprogrammid), Holland Coordinator & Service Company Italia (HCSC), millele kuuluvad Prima TV/DFree, Gruppo l’Espresso ja Television Broadcasting Systems (tasuta levi) (10). Peale selle on olemas peaaegu 500 kohalikku maapealse analoogringhäälingu operaatorit ja 78 kohalikku digitaaltelevisiooni operaatorit; (11) iii) kaabelteenused, millega töötab Fastweb (tasuta levi ja tasulise vaatamise teenused); ja iv) X-DSL, millega töötavad Fastweb ja Telecom Italia Rosso Alice (tasuta levi ja tasuliste teleprogrammide teenused).

(20)

Sky Italia on tasuline satelliittelevisioon, millel on Itaalia tasulise satelliitringhäälingu turul poolmonopoolne seisund, kuid, nagu juba mainitud, ei saa see Itaalias tegutseda maapealse võrgu operaatorina ega maapealse tasulise televisiooni operaatorina.

(21)

Kaabeltelevisioon Itaalias peaaegu puudub, kuigi mõnedes Itaalia linnades tasulise televisiooni operaatorina tegutsevale Fastwebile kuulub kaablivõrk ja ta oli 2004. aasta märtsiks kogunud kiudoptilist ja DSL-infrastruktuuri kasutades ligikaudu 140 000 televisiooniklienti.

(22)

Itaalias on endiselt põhiline maapealne televisioon, mille turg hõlmab ligikaudu 19 miljonit kokku 22 miljonist perest. Põhilised selle turu osalised on riigiringhääling (RAI) kolme kanaliga ja kommertsringhäälinguorganisatsioon Mediaset samuti kolme kanaliga. Need kaks operaatorit hõlmavad ligikaudu 85 % kogu Itaalia televisioonivaatajaskonnast. Itaalia Sideamet (AGCOM) analüüsis oma 11. märtsi 2005. aasta otsuses seaduse nr 112/2004 põhjal televisiooniturgu ja jõudis järeldusele, et neil kahel operaatoril kokku on sellel turul valitsev seisund, (12) ning kehtestas turul paljususe säilitamiseks neile kahele operaatorile mitmesuguseid kohustusi (13). Peale selle teatas AGCOM komisjonile 27. juunil 2006 asjaomaste turgude määratlemisest maapealse analoogtelevisiooni turul ning märkimisväärse turujõu hindamisest, jõudes järeldusele, et RAI-l ja Mediasetil on koos valitsev seisund. AGCOM ei pakkunud siiski meetmeid selle olukorra lahendamiseks. Komisjon saatis 27. juulil 2006 AGCOM-ile oma märkused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/21/EÜ (elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv)) (14) artikli 7 lõikele 3. Komisjon nõustus üldjoontes AGCOM-i järeldustega, kuid soovis saada põhjalikumat analüüsi ja palus AGCOM-il teatada parandusmeetmetest niipea kui võimalik. Praegu vaatab komisjon läbi kaebust, milles väidetakse, et seadusega nr 112/04, millega reguleeritakse üleminekut maapealse analoogringhäälingu tehnoloogialt digitaaltehnoloogiale, takistatakse uute ettevõtjate sisenemist televisioonireklaami ja ringhäälingu edastusteenuste turgudele. Olles palunud Itaalial esitada kaebuse kohta oma märkused ja palunud teavet nii Itaalialt kui ka ettevõtjatelt, keda see meede mõjutab, saatis komisjon Itaaliale 19. juulil 2006 ametliku teate selle kohta, et on rikutud eespool nimetatud direktiivi 2002/21/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (15) ning komisjoni 16. septembri 2002. aasta direktiivi 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (16). Itaalia vastas 15. septembril 2006. Komisjonile laekus seejärel Itaalia ringhäälingualaste õigusaktide reformi eelnõu, millega sooviti ametlikus teates tõstatatud küsimused lahendada. Komisjon tutvub praegu selle eelnõuga.

(23)

2005. aasta juunis hõlmas digitaaltelevisioon kokku 34,5 % peredest, kus oli kokku ligikaudu 7,3 miljonit vaatajat. See arv sisaldab nii maapealse digitaaltelevisiooni, satelliittelevisiooni kui ka kaabel-/ADSL-televisiooni vaatajaid. 10 % peredest vaatas maapealset digitaaltelevisiooni ja rohkem kui kolmandik neist (0,8 miljonit) vaatas ka tasulisi teleprogramme (17). Eelduste kohaselt saavutavad aga kaht tüüpi pakutav digitaaltelevisioon, maapealne ja satelliittelevisioon, käesoleva otsuse avaldamise ajaks ühesuguse vaatajate arvu (satelliittelevisioonil 5 miljonit vaatajat ja maapealsel digitaaltelevisioonil 4 miljonit vaatajat).

(24)

Satelliittelevisiooni levik on piiratud – paraboolantenn oli 2005. aasta juunis ligikaudu 16 protsendil peredest (4,8 miljonit). Ligikaudu neli viiendikku neist peredest on Sky Italia DTH platvormi (satelliit) abonendid, sest sel oli 2005. aasta juunis ligikaudu 3,3 miljonit klienti ja sama aasta lõpuks hinnanguliselt 3,9 miljonit abonenti. Seega on Sky Italia tähtsuselt kolmas televisioonioperaator Itaalias (18).

(25)

Piraatlusega võitlemiseks alustas Sky 2004. aasta lõpus oma signaali kodeerimist autoriõigusega kaitstud nn NDS-tehnoloogiaga. Selle tehnoloogia omanik Itaalia turul on kontserni Newscorp tütarettevõtja, s.t Sky emaettevõtja. Seda tüüpi tehnoloogia on autoriõigusega kaitstud suletud tehnoloogia, kuna erinevalt avatud ühiste liidestega dekoodritest on juurdepääsuks NDS-dekoodritele vaja võimaldada juurdepääsu tehnilistele lahendustele või dekoodrite teatavatele komponentidele. Sky rendib oma abonentidele dekoodreid, milles on kasutatud sellist suletud tehnoloogiat. Kui Sky otsustas NDS-tehnoloogiale üle minna, vahetas ta kõikide oma abonentide dekoodrid välja.

(26)

Maapealsed digitaalringhäälinguorganisatsioonid kasutavad nüüd aga nn avatud tehnoloogiat, s.t. tehnoloogiat, milles interaktiivsuse saavutamiseks kasutatakse avatud standardeid. See on praegu ainus tehnoloogia, mis võimaldab võtta ühe dekoodriga üheaegselt vastu kõiki DTT kanaleid – samasugune olukord kui praegu analoogrežiimis – ja millel on lisaks interaktiivsuse ja tingimusjuurdepääsu omadused, mis võimaldavad kasutada tasuliste teleprogrammide ettemaksekaarte.

(27)

Kõnealune abimeede on kehtestatud dekoodrite suhtes, mis võimaldavad vastu võtta selliseid maapealseid digitaalprogramme, millega osutatakse interaktiivseid teenuseid. Digitaalrežiim võib mahutada rohkem televisioonikanaleid kui sama sagedusega analoogrežiim. Avatud liideste kasutamise eeliseid on ka eespool selgitatud.

(28)

Itaalia alustas digiteerimist 20. märtsi 2001. aasta seadusega nr 66/2001, milles sätestati, et üleminek digitaalrežiimile viiakse lõpule ja edastamine analoogrežiimis lülitatakse välja 2006. aasta detsembriks. Alates 2003. aasta lõpust edastati digitaalprogramme (T-DVB) kõrvuti analoogprogrammidega (nn simulcast-etapp). 22. detsembri 2005. aasta dekreetseadusega nr 273 lükati väljalülitamistähtaeg edasi 2008. aastani ja 30. augustil 2006 teatas sideminister hr Gentiloni, et väljalülitamistähtaeg lükatakse veel edasi 30. novembrini 2012 (19).

(29)

Seni aga võivad seda sektorit Itaalias reguleeriva seaduse nr 112/2004 kohaselt taotleda katselist digitaalluba ja/või -litsentsi ainult ringhäälinguorganisatsioonid, kes kasutavad praegu programmide edastamiseks analoogtehnoloogiat. Analoogoperaatorid ei ole ametlikult kohustatud vabastama pärast digitaalrežiimile üleminekut analoogprogrammide edastamiseks kasutatud sagedusi, mida Itaalia ei ole ümber jaotanud või reguleeritult müünud. Uued turuletulijad võivad pääseda turule ainult sageduste omandamise teel operaatoritelt, kes juba on turul. 2005. aasta detsembriks oli Itaalias litsents antud maapealse digitaaltelevisiooni 7 multipleksile (ühest või mitmest programmist koosnevad sagedusblokid). RAI-l ja Mediasetil on kummalgi kaks multipleksi ja Telecom Italial/TV Internationalil, D-Freel ja Gruppo l’Espressol igaühel üks multipleks. Itaalia õigussüsteemis peavad mitut digitaallitsentsi omavad võrguoperaatorid võimaldama endaga sidumata sisuteenuste pakkujatele juurdepääsu 40 protsendile oma ribalaiusest. Pärast infrastruktuuri ja litsentside omandamist olemasolevatelt piirkondlikelt ja kohalikelt analoogoperaatoritelt sisenesid Telecom Italia ja mobiilsideoperaator H3G 2006. aastal maapealse digitaaltelevisiooni turule ja alustasid kahe uue multipleksi moodustamist omandatud võrkude digiteerimise teel.

(30)

Ringhäälinguorganisatsioonide eristamine võrguoperaatoritest ei ole Itaalia suuremate ringhäälinguorganisatsioonide jaoks maapealse televisiooni sektoris nii asjakohane, kuna RAI-l, Mediasetil, La7-l ja D-Free-l on kõikidel maapealseks edastamiseks oma tütarettevõtted. Tuleb märkida, et Itaalia televisiooniturule on iseloomulik võrguoperaatorite ja ringhäälinguorganisatsioonide vaheline tugev vertikaalne integratsioon. Kaht esimest tüüpi äriühingute kohustusliku õigusliku eraldamise kehtestas AGCOM alles 2001. aasta otsusega 435/01/CONS ning see käsitleb ainult digitaaltelevisiooni. Satelliittelevisiooni sektoris ei ole võrguoperaatorid siiski ringhäälinguorganisatsioonidesse integreeritud.

(31)

T-DVB leviala puhul kuulus AGCOM andmetel (20) 2004. aastal rohkem kui 50 % elanikkonnast reaalselt vähemalt 2 multipleksi levialasse ja 60 % potentsiaalselt 3 multipleksi levialasse. Turu suundumuse kohaselt peaks see leviala märgatavalt suurenema. Itaalia väitel võiks 85 % peredest olla pärast üleminekut maapealsele digitaaltelevisioonile potentsiaalselt kaetud vähemalt 2 multipleksiga. Samas satelliitringhääling võiks katta praktiliselt 100 % elanikkonnast.

(32)

Programmidest edastati Itaalia väitel 2005. aasta juunis 23 üleriigilist kanalit ja ligikaudu 250 kohalikku programmi tasuta maapealse digitaaltelevisiooni sagedustel. Kümmet neist üleriigilistest kanalitest edastati simulcast-režiimis üheaegselt maapealse analoogtelevisiooniga (üheaegne edastamine nii analoog- kui ka digitaalrežiimis). Neli kanalit oli loodud konkreetselt digitaalringhäälingule; ülejäänud kanaleid edastati simulcast-režiimis koos satelliittelevisiooniga.

(33)

Nagu juba märgitud, oli televisiooniturule kunagi iseloomulik massiline maapealses analoogrežiimis tasuta levitatav televisioon ja tasuline satelliittelevisioon. Maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmine ning kaabel- ja Interneti-televisiooni areng muudavad seda mudelit. Näiteks 2005. aasta jaanuaris käivitasid Mediaset ja Telecom Italia (LA7 kaudu) T-DVB võrgus tasulise televisiooni teenuse jalgpalli kõrgliiga võistluste vaatamiseks, mis põhines ettemaksekaartide kasutamise süsteemil. Samal ajal teatas TF1, 49-protsendiline osanik äriühingus D-Free, et ta oleks huvitatud tasuliste kanalite käivitamisest oma T-DVB multipleksis. Tasulise televisiooni teenuseid võimaldab pakkuda koos ettemaksekaartide süsteemiga dekoodrite interaktiivne digitaaltehnoloogia, mida kõnealuse meetmega toetatakse.

(34)

Televisioonituru kogukäive oli 2005. aastal 6 851 miljonit eurot, millest ligikaudu 57 % (3 885 miljonit eurot) saadi reklaamist ja 21 % RAI-le makstavatest litsentsitasudest ja tasulise televisiooni pakkumisest (vastavalt 1 483 miljonit ja 1 437 miljonit eurot). Tasulise televisiooni käive oli 1 199 miljonit eurot abonenttasudest (26,4 % rohkem kui 2004. aastal) ja 238 miljonit eurot tasuliste teleprogrammide eest (65 % rohkem kui 2004. aastal), millest märkimisväärne osa (45 miljonit eurot) oli uutest DTT teenustest saadud tulu.

(35)

Otsuses menetluse algatamise kohta märkis komisjon esiteks, et kirjeldatud meede näis vastavat kõikidele artikli 87 lõikes 1 esitatud kriteeriumidele ja seda võiks seepärast käsitada riigiabina. Tuleb nimelt eristada ühest küljest turgu juba valitsevaid maapealse ringhäälingu organisatsioone ja kaabelvõrguoperaatoreid ning teisest küljest satelliitsideoperaatoreid ja muid maapealse ringhäälingu organisatsioone, kes sel ajal tegutseda ei saanud. Komisjon märkis, et abisaajatele antakse kaudselt eeliseid, ja palus huvitatud isikutel teha ettepanekuid meetodite kohta selle eelise täpseks hindamiseks.

(36)

Komisjon väljendas ka kahtlust abi vastavuse suhtes EÜ asutamislepinguga. Näis, et kõnealune juhtum ei vastanud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 loetletud eranditele abiandmise üldisest keelust ega artikli 87 lõike 3 punktis 3 sätestatud erandile. Komisjon peab eriti problemaatiliseks asjaolu, et Itaalia taotletav eesmärk, digitaaltelevisiooni avatud standardite levitamine, saavutati konkurentsi ebaproportsionaalse kahjustamisega ja tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte ülemäärase rikkumisega.

(37)

Lõpuks algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et anda Itaalia valitsusele ja huvitatud isikutele võimalus esitada kirjeldatud meetme esialgsel hindamisel komisjonile oma märkusi ja asjakohast teavet.

(38)

Nii Itaalia kui ka Mediaset väitsid üldiselt oma märkustes, et meede ei ole käsitatav riigiabina, aga kui oleks, siis oleks see õigusnormidega kooskõlas. RAI väidab, et oli sunnitud tegutsema talle kehtestatud õiguslike kohustustega seatud piire arvestades ega saanud seetõttu meetmest kasu. Seevastu kaebuse esitajad ja ESOA väitsid, et meede on käsitatav ebaseadusliku abina.

(39)

Itaalia ja Mediaset viitavad kõigepealt AGCOM-i otsusele, (21) millega lükatakse tagasi 2006. aasta rahandusseaduse artikli 1 lõike 572, s.t kõnealuse meetme asendanud meetme vastu esitatud kaebus. Kaebuses väideti, et 2006. aasta rahandusseaduse artikli 1 lõikega 572 eelistatakse dekoodreid, mida müüvad hr Berlusconi perekonnaga seotud äriühingud. Menetluse aluseks oli seadus valitsuse liikmete huvide vastuolude kohta (22).

(40)

Itaalia väitis oma märkustes menetluse algatamise otsuse sisu kohta palju otsesemalt, et meede ei ole käsitatav abina, kuna a) abisaajad ei saa eeliseid ja b) konkurentsi ei kahjustata. Isegi kui see meede oleks abina käsitatav, oleks see kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punktis a ja artikli 87 lõike 3 punktides b, c ja d sätestatud eranditega. Itaalia nõustub, et abi ei ole antud dekoodritootjatele ning et võrguoperaatorid ja ringhäälinguorganisatsioonid tuleb seada võrdsesse olukorda. Mediaset tõstatab samad küsimused, kuigi kasutab mõnikord teistsuguseid argumente.

(41)

Itaalia väidab, et ei ole piisavalt kindel, et abisaajad pidid kandma kulusid, mida riik toetab kõnealuse meetmega, kuna ei ole tõendatud, et abisaajad toetasid tarbijate poolset dekoodrite ostu. Itaalia väidab, et vastupidi Euroopa Kohtu otsusele menetluse algatamise kohta otsuse punktis 30 osutatud kohtuasjas Madalmaad versus komisjon, (23) ei olnud abisaajatel isegi mitte majanduslikku stiimulit tarbijate toetamiseks, kuna a) neil on turgu valitsev seisund ja nad ei ole huvitatud digitaalrežiimile ülemineku lõpuleviimisest, sest konkurents sel juhul tiheneb, kuna digitaaltehnoloogiaga tarbijatel on juurdepääs ka paljudele konkurentidele; b) tasuliste teleprogrammide turg oli liiga väike, et seda liiki võimalikku kahju hüvitada, ja see ei saa olla ainus põhjus toetada tarbijate poolset dekoodrite ostmist, arvestades tasulisest juurdepääsust saadud tulu osakaalu 2004. ja 2005. aastal; c) väljalülitamiskuupäev ei olnud piisavalt teostatav, võttes arvesse, et teatava hulga tarbijateta ei saaks väljalülitamine toimuda.

(42)

Peale selle on neile abisaajatele üle kantud riigi vahendite summat võimatu kindlaks määrata. Riigiabi C-25/2004 puhul, mille kohta võeti vastu otsus 2006/513/EÜ, (24) jättis komisjon T-Systemi abisaajate hulgast välja, kuna vahendite ülekandmist temale ja ülekantud summat ei olnud võimalik kindlaks määrata.

(43)

Teiseks väidab Mediaset, et maapealsed ja satelliitringhäälinguorganisatsioonid ei ole omavahel võrreldavad, kuna DTT-operaatorid peavad saavutama ainult digiteerimise ja soodustama järkjärgulist digitaalsüsteemile üleminekut (simulcast’i ja väljalülitamise kaudu), mistõttu maapealsetele ringhäälinguorganisatsioonidele on kehtestatud konkreetsed avalik-õiguslikud kohustused, et tagada maapealse ringhäälingu kättesaadavus kogu Itaalias, kasutades avatud tehnoloogiaid. Mediaseti väitel oli süsteemi eesmärk hõlbustada üleminekut analoogsüsteemilt digitaalsüsteemile ja edendada avatud standardite arengut olukorras, kus kohustuslikuks analoogringhäälingult digitaalringhäälingule üleminekuks ehk digitaalsüsteemile üleminekuks on õigusaktidega tähtaeg kehtestatud, mis tekitab konkreetselt DTT-operaatoritele koormavaid kulusid (Mediaseti infrastruktuurikulud olid väga kõrged). Peale selle väidab Media, et vastupidi sellele, mida on väidetud otsuses menetluse algatamise kohta, ei ole mingit kaitset ringhäälingu infrastruktuuri omandamise teel turule tulevate uute konkurentide eest (Mediaset toob näiteks H3G, kes tuli turule kohaliku ringhäälinguorganisatsiooni omandamise teel) ning et uued turuletulijad ei pea kandma simulcast-režiimi kulusid.

(44)

RAI väidab ka, et komisjoni seisukohas ei võeta arvesse RAI kohustusi avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsioonina, mis vähendaks väidetavad eelised nullini. Põhjus on selles, et i) RAI võib ülemineku ellu viia vaid sel juhul (arvestades, et see on avalik-õiguslik ettevõte), kui DTT levik võrdsustub analoogtelevisiooni levikuga; ja ii) võttes eesmärgiks kiire digiteerimise, millele aitasid kaasa dekoodrite eest makstavad toetused, pidi RAI valima investeeringud DTT-sektorisse kooskõlas oma õiguslike kohustustega, mitte turukriteeriumide kohaselt, kuna tal pidi olema 1. jaanuariks 2005 kaks multipleksi, mis hõlmaksid vähemalt 70 % elanikkonnast. Üldmaksumus oli 150 miljonit eurot. Võttes arvesse ülemineku ajastust, RAI poolt ainult tasuta levitatavate programmide edastamist, vaatajate väga väikest arvu ja digiteerimiskulude väljajäämist 2004., 2005. ja 2006. aasta litsentsitasudest, kannab RAI ainult tehnoloogilisi kulusid (sagedus ja infrastruktuur), mida RAI peaks kandma ka kõnealuse toetuseta, kusjuures digiteerimise kiirendamine lisakulusid ei taganud.

(45)

Itaalia väidab esiteks, et maapealse ja satelliittelevisiooni operaatorid ei konkureeri samal tasulise televisiooni turul, kuna nad katavad turu erinevaid segmente, nimelt tasuta levitatavat ja tasulist televisiooni. Peale selle alustati tasuliste teleprogrammide pakkumist alles 2005. aasta teisel poolel. Nende kahe turu eraldamine kehtib ka võrguoperaatorite suhtes, nagu AGCOM on ühes oma otsuses kinnitanud, (25) kooskõlas RAI/Rami d ’ azienda otsusega (26) ja konkurentsiasutuse uuringuga televisioonisektori kohta (27).

(46)

Peale selle mõjutab dekoodri hind tarbijaid kahe platvormi vahel valiku tegemisel vaid vähesel määral. Konkurentsi moonutamise puudumist kinnitab ka asjaolu, et Sky abonentide arv kasvas 2005. aasta esimesel poolel 7,4 % võrra.

(47)

Samasuguseid väiteid esitab ka Mediaset, kelle arvates meede ei ole valikuline, kuna abi antakse tarbijatele ning valikulisus tuleneb Sky ärilisest valikust kasutada NDS-tehnoloogiat. See eristabki teda ja võimaldab Sky’l dekoodrite kulu hüvitamiseks abonenttasu võtta. Soovi korral võivad kõik operaatorid kasutada tehnoloogiat, mis annab neile õiguse kõnealuseid toetusi saada.

(48)

Itaalia rõhutab üldise märkusena, et komisjon tunnistab koostalitlusvõime eeliseid ning et satelliitdekoodreid ei eelistatud abimeetme kehtestamisel sellepärast, et abi kehtestamise ajal ei olnud koostalitlusvõimet pakkuvaid satelliitdekoodreid. Pealegi ei muutnud Sky pärast 2006. aasta rahandusseadust, mis hõlmas ka satelliitdekoodreid, toetuse saamiseks oma dekoodri omadusi.

(49)

Itaalia väidab, et AGCOM-i nimetatud arv, 50 % peredest, kellel on 2006. aasta lõpuks või 2008. aastaks dekooder, millele komisjon osutab menetluse algatamise otsuse punktis 55, (28) on tegelikust osakaalust väiksem, eriti kui arvestada eesmärki suruda läbi kallimaid interaktiivseid dekoodreid. Hinna alandamine toetuste tõttu tekkinud mastaabisäästu tulemusena tähendas, et dekoodrit said endale lubada ka vaesed pered.

(50)

Meede edendab üleeuroopalist huvi pakkuvat projekti, digitaalsüsteemile üleminekut, mis kuulub riikidevahelisse programmi, mida toetavad kooskõlas olemasoleva pretsedendiõigusega eri liikmesriigid (C-62/87 ja C-72/87, punkt 22). Satelliitdekoodrite väljajätmist on selgitatud eespool üldmärkuses.

(51)

Ainuüksi õigusaktidega kehtestatud tähtaeg ei taga üleminekut ilma nõudluse ergutamiseta. Tarbijad ei oleks üleminekuga nõus, kuna turgu valitsevad maapealsed ringhäälinguorganisatsioonid ei ole huvitatud nende dekoodrite ostmise toetamisest olukorras, kus enamik tarbijatest kasutab maapealset analoogtelevisiooni.

(52)

Maapealseid digitaalteenuseid kasutavate tarbijate toetamine on põhjendatud, sest neil ei teki tasuta levitatavate programmide vaatamisel lisakulusid erinevalt satelliittelevisiooni vaatajatest, kes peavad ostma satelliitantennid ja maksma tasulise televisiooni teenuse eest. Kaabeltelevisiooni puhul põhjendas Itaalia dekoodrite eest toetuse andmist hoolimata lisakuludest, kuna need kulud ei ole televisiooniteenustega otseselt seotud ja Itaalia soovis üldiselt lairibateenuste arengut soodustada.

(53)

Itaalia ei nõustu komisjoniga selles, et kõnealused meetmed mõjutavad platvormidevahelist konkurentsi, kuid leiab, et uus digitaalplatvorm lõppkokkuvõttes suurendab televisioonituru eri segmentide vahelist konkurentsi tarbijate kasuks.

(54)

Komisjoni väites, et turgu valitsevatele ettevõtjatele hüvitatakse üleminek juba sellega, et digitaaltehnoloogia võimaldab väiksemate edastuskuludega edastada suuremas mahus, ei võeta arvesse ülemineku tegelikke kulusid ja eeliseid, arvestades, et turgu valitsevad võrguoperaatorid, kellel on mitu digitaallitsentsi, peavad võimaldama juurdepääsu 40 protsendile oma ribalaiusest sisuteenuste pakkujatele, kellega neil omandisuhted puuduvad.

(55)

Põhilised üleminekust kasusaajad (turuletulijad) ei kanna üleminekukulusid (tarbijad ja eelkõige turgu valitsevad ettevõtjad). Turgu valitsevatele ettevõtjatele ei hüvitata konkurentsi kasvu kulude vähenemisega ja seepärast puudub neil üleminekuks motivatsioon. Kui tegelikult üldse eeliseid tekib, võib neid vaadelda turgu valitsevate ettevõtjate kulude hüvitamisena. Mediaset esitab sama väite.

(56)

Mediaset väidab ka, et kui kohustada maapealse televisiooni operaatoreid lihtsalt dekoodrite kulu kandma lisaks muudele üleminekuga seotud kuludele, ei saavutaks see piisavat leviala ja teised äriühingud kasutaksid Mediaseti ära, kuna tarbijad võiksid kasutada avatud tehnoloogiaga dekoodreid konkureerivate kanalite vaatamiseks.

(57)

Meetme kehtestamise ajal oli satelliitdekoodrite interaktiivsus väga piiratud, kuna kasutati autoriõigusega kaitstud tehnoloogiat ilma avatud API standarditeta. Itaalia rõhutab, et ka praegu, pärast 2006. aasta rahandusseaduse muudatusi, ei ole turul koostalitlusvõimega satelliitdekoodreid. Vajadust soodustada interaktiivsete teenuste kättesaadavust rõhutab ka Mediaset.

(58)

Itaalia rõhutab, et tasuliste teleprogrammide turg erineb satelliiditurust, kuna need kaks toodet ei ole ühesugused. Kõnealune abi aitab igal juhul uutel tulijatel tasulise televisiooni turule pääseda, mis peaks olema tarbijatele kasulik.

(59)

Mediaset väidab, et konkurentsi ei ole ülemäära moonutatud, kuna i) diskrimineerimine tuleneb lihtsalt Sky ärilistest valikutest; ii) maapealne televisioon näitab kohalikke kanaleid, kuid 80 % kohalikest programmidest ei ole satelliittelevisiooniga nähtavad, sest kohalike kanalite tulust ei piisa edastuskulude katmiseks (satelliitlevi ei ole tasuta levitatava ringhäälinguga võrreldav); ja iii) turutõrge puudutab ainult DTT-dekoodreid ja mitte satelliitdekoodreid. Põhjused on selles, et satelliittelevisioon põhineb abonenttasude süsteemil ja selle dekoodrite kulu võib oma tarbijatelt tagasi saada ning Sky’d kui monopoolses seisundis ettevõtjat ei saa teised ära kasutada.

(60)

Komisjon märkis otsuses 2006/513/EÜ, (29) et abi ei ole EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga d kooskõlas, kuna see ei olnud seotud konkreetse kultuurilise sisuga ega mõeldud väikestele kohalikele operaatoritele, kes muidu maapealselt platvormilt puuduksid. Itaalias on palju kohalikke maapealseid ringhäälinguorganisatsioone, kes annavad eetrisse selgesti määratletavat kultuuritoodet, mida Itaalia soovib kaitsta. Kuna satelliittelevisioon kohalike teenuste pakkumiseks hästi ei sobi – seda seisukohta jagavad ka komisjoni eksperdid – ei tohiks satelliitdekoodrid anda õigust toetuse saamiseks.

(61)

Komisjon ei tohiks nõuda abi tagasimaksmist, kui see on ühenduse õiguse üldpõhimõttega vastuolus. Nii on see juhul, kui algusest peale on selge, et tagasinõudmine ei ole võimalik (30). Kõnealusel juhul ei ole võimalik kindlaks määrata, milline ringhäälinguorganisatsioon sai riigi vahendite ülekandmisest kasu ja kui palju, seega ei tohiks komisjon abi tagasimaksmist nõuda. Itaalia väidab ka, et ringhäälinguorganisatsioonidel ei olnud võimalik toetuse rakendamisele vastuseisu osutada ning seega, isegi kui abisaajad oleksid kohusetundlikult toiminud, ei oleks nad saanud sellest keelduda. Komisjon järgis seda tüüpi põhjenduse käiku otsuses 2006/513/EÜ (31).

(62)

Sky Italia, ESOA ja Europa 7 nõustuvad komisjoniga, et meetmega on antud abi DTT-operaatoritele. Peale selle ei vaidlusta nad esialgset järeldust, et meede ei ole käsitatav dekoodritootjale antud abina. Kaks kaebuse esitajat ei vaidlusta seda järeldust, kuigi Sky Italia oli oma kaebuses vastupidist väitnud.

(63)

Sky Italia keskendub oma analüüsis DTT-operaatorile, peamiselt Mediasetile ja Telecom Italiale avalduvatele väidetavalt soodsatele positiivsetele mõjudele. Sky väidab, et Telepiù/Newscorpi ühinemise ajal oli komisjon juhtinud tähelepanu mitmesugustele DTT-operaatorite turuletulekut ja laienemist tõkestavatele asjaoludele, mille suhtes oli vaja parandusmeetmeid võtta. (32) Vastupidi komisjoni arvamusele saavutasid uued turuletulijad, kes olid tegelikult varem analoogtelevisiooni turgu valitsenud, toetuste tulemusena DTT kiire laienemise.

(64)

Kõnealused toetused andsid Mediasetile ja Telecom Italiale kolmekordse eelise: esiteks, kuna juurdepääs DTT-dekoodritele ja DTT ringhäälinguorganisatsioonidele täiendavad teineteist vastastikku, põhjustas dekoodrite hinna alanemine nii dekoodrite kui ka ringhäälinguorganisatsioonide nõudluse kasvu – tegelikult oligi oodata, et DTT ringhäälinguorganisatsioonid loovad oma platvormile aluse, nagu seda tegi Sky, kandes kulusid, mida nad ei ole veel tagasi teeninud – ning toetused aitasid DTT-operaatoritel tarbijaid veenda nende uut televisioonipakkumist vastu võtma. Meede aitas lahendada ka teiste poolt maine ärakasutamise küsimuse, luues kliendibaasi.

(65)

Teiseks võimaldavad toetused Mediasetil Deutsche Banki ülemaailmse omakapitali divisjoni uuringu (33) kohaselt vähese riski ja väheste kuludega tasulise televisiooni turule siseneda. Toetused vähendasid Mediasetil ja Telecom Italial rahastamiskulusid: a) otseselt, kuna toetusega samaväärse mõju saavutamiseks oleksid DTT äriühingud pidanud investeerima 100 miljonit eurot, s.t poole kogu Mediaseti infrastruktuuri investeeringute kogumaksumusest 2005. aasta jaanuariks; ja b) kaudselt, kuna need hajutasid kahtlused digitaalsüsteemile ülemineku edukuse suhtes.

(66)

Ja lõpuks annab suur kliendibaas turu kaheks jagunemist arvestades võimaluse pakkuda madalama hinnaga atraktiivset sisu, mis on eeliseks reklaamiturul.

(67)

Sky väidab, et need eelised on selles suhtes valikulised, sest Sky ärivabadust piiras selle madal kasvumäär, mille tulemusena kasvasid kapitalikulud. Sky toetab arvudega oma väidet, et riigi toetusel toimunud DTT-dekoodrite müügi kasv avaldas tema paketi Premium Sports müügile negatiivset mõju.

(68)

Ka Europa 7 väidab, et ringhäälinguorganisatsioonidel ja muudel DTT-sektori operaatoritel tekkis eeliseid. Europa 7 osutab AGCM-ile, kes tunnistas, et meede on mõjutanud turgu järgmiselt: pooled dekoodritest osteti toetusega; DTT osakaal kahekordistus 2005. aasta esimesel poolel DTT tasulise televisiooni tõttu, kuid tasulise satelliittelevisiooni osakaal kasvas ainult ühe protsendi võrra.

(69)

Eelis on selles suhtes valikuline, et toetusega ei soodustatud pääsu Europa 7 turule, millele edastussagedusi ei ole veel eraldatud, vaid võimaldati lihtsalt Mediasetil ja RAI-l nõudlust ja investeeringuid küllastada ning laiendada oma turujõudu digitaaltelevisioonile.

(70)

Teiseks väidab Europa 7, et meede ei ole põhjendatud üldist huvi pakkuvate põhjustega, kuna i) tarbijate motivatsioon DTT dekoodrite ostmiseks on seotud juurdepääsuga kommertstegevustele; ii) üleminek on niigi viibinud ja iii) kuigi meede soodustab konkurentsi selles mõttes, et piirab Sky turujõudu, aitab see siiski turule analoogtelevisiooni turgu valitsenud oligopolistidest operaatoreid, kellele anti litsentsid.

(71)

Ja lõpuks rõhutab Europa 7, et tagasinõudmine on abi tühistamise loogiline tagajärg ning et selle tagasi nõudmata jätmine ei ole põhjendatav abi mõõtmisel tekkivate raskustega. Kui abisumma täpne mõõtmine osutub võimatuks, võiks Itaalia konkurentidele hüvitist maksta.

(72)

ESOA väidab, et satelliitplatvorm on seatud ebasoodsasse olukorda, kuigi selle olukord on televisiooniprogrammide edastamise sagedusspektri kasutamise poolest soodsam, ning et digitaaledastuse kasutuselevõtu kulud on jäetud täielikult satelliidioperaatorite kanda. Seega leiab ESOA, et kõnealused toetused, mis on lõppkokkuvõttes kasulikud DTT-le, on käsitatavad ebaseadusliku abina ja on ebaproportsionaalsed turutõrke suhtes, mida sellega soovitakse kõrvaldada.

(73)

ANIE-l ei olnud kõnealuse meetme kohta konkreetseid märkusi, kuid ta esitas kaebuse teksti, mille ANIE ise oli saatnud AGCM-ile Sky Italia vastu seoses selle valitseva seisundi kuritarvitamisega. AGCM ei ole veel otsust vastu võtnud.

(74)

Teatavad dekoodritootjad palusid väidetavalt Sky'l väljastada litsentse satelliitsignaalide krüpteerimise NDS-tehnoloogia teatavate aspektide kohta, mida omab ja kasutab Itaalias ainult Sky. Need litsentsid on olulised nn ühtse liidesega dekoodrite tootmiseks, millega saab NDS-tehnoloogiat kasutades dekrüptida nii maapealseid kui ka satelliitdigitaalsignaale.

(75)

Sky hakkas 2005. aastal kodeerima oma sõnumit ainult NDS-süsteemiga. Selle tehnoloogia omanik Itaalia turul on kontserni Newscorp tütarettevõtja, s.t Sky emaettevõtja. NSD-le ülemineku eesmärk oli Sky väitel võitlus piraatlusega. Seda tüüpi tehnoloogia on autoriõigusega kaitstud suletud tehnoloogia, kuna erinevalt ühiste liidestega dekoodritest on juurdepääsuks NDS-dekoodritele vaja võimaldada juurdepääsu tehnoloogilistele lahendustele või dekoodrite teatavatele komponentidele.

(76)

Sky rendib oma abonentidele dekoodreid, milles on kasutatud sellist suletud tehnoloogiat. Kui Sky otsustas NDS-tehnoloogiale üle minna, vahetas ta kõigi oma abonentide dekoodrid välja.

(77)

Sky keeldub jagamast oma tehnoloogiat ühise liidesega dekoodrite tootjatega, kuna lõpptulemus ei oleks piisavalt piraatluskindel. ANIE peab Sky väiteid võimaliku piraatluse kohta alusetuteks ja autoriõigusega kaitstud dekoodrite kasutamise põhjuseks soovi kaitsta oma monopoolset seisundit tasulise televisiooni turul. ANIE väidab, et selle valiku tulemusena võib Sky hõivata tema kliente, samuti piirata dekoodritootjate võimalusi turul ning seega takistada tehnoloogia arengut selles sektoris (34).

(78)

Itaalia kolmandate isikute väidete kohta märkusi ei esitanud.

(79)

Komisjon uuris, kas kõnealust meedet võib käsitada riigiabina EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, milles sätestatakse riigiabi olemasolule järgmised tingimused. Esiteks peab abi olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest. Teiseks peab see andma abisaajale valikulise majandusliku eelise. Kolmandaks peab see moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi. Neljandaks peab see tõenäoliselt kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(80)

Kõnealune meede sisaldub 2004. ja 2005. aasta rahandusseadustes ning seda rahastatakse riigieelarvest. Seega on meede selgelt käsitatav riigi osalemisena ja see hõlmab riigi ressursside kasutamist, nagu menetluse algatamise otsuses juba märgitud. Seepärast kinnitab komisjon oma varasemat hinnangut, et kõnealune riigi ressursside kohta käiv kriteerium on täidetud. Itaalia ega kolmandad isikud seda järeldust ei vaidlustanud.

(81)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et isegi kui toetusest otseselt kasusaajad on lõpptarbijad, võib meede olla kaudselt kasulik ka i) maapealsete digitaal- ja kaabelleviplatvormide kaudu tegutsevate teleringhäälinguorganisatsioonidele, ii) signaali edastavatele võrguoperaatoritele ja iii) dekoodrite tootjatele.

(82)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et kaudne eelis võib kuuluda EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse ja viitas sellega seoses pretsedendiõigusele (35). T-DVB/C-DVB tehnoloogiat kasutavate ringhäälinguorganisatsioonide puhul leidis komisjon, et kõnealune meede aitab neil ringhäälinguorganisatsioonidel luua ja suurendada vaatajaskonda, vabastades nad tasust, mida nad oleksid oma digitaaltelevisiooni vaatajaskonda samal moel suurendada soovides pidanud maksma, samuti vähendab see kulusid, mida simulcast-režiimis edastavad ringhäälinguorganisatsioonid peaksid muidu kandma. Võrguoperaatorite eelis seisneb potentsiaalses nõudluse suurenemises, mida saab tekitada seeläbi, et ringhäälinguorganisatsioonid kasutavad nn eelisõigusega platvormi. Lõpuks, olles tunnistanud, et valikulist eelist ei ole kerge mõõta, kutsus komisjon kõiki pooli esitama märkusi meetmest kaudselt kasusaajate eelise hindamise võimaliku kvantifitseerimise või meetodite kohta.

(83)

Pärast huvitatud isikute märkuste kättesaamist jääb komisjon alltoodud põhjustel arvamusele, et kõnealune meede annab valikulise eelise maapealse televisiooni ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritele.

(84)

Ringhäälinguorganisatsioonide puhul seisneb see eelis peamiselt võimaluses hõlvata vaatajaskonda, eelkõige tasuliste teleprogrammide tegevuse laiendamise kaudu. Ilma selle meetmeta ei oleks digitaaltelevisiooni vaatajaskond sama kiiresti kasvanud, välja arvatud juhul, kui ringhäälinguorganisatsioonid oleksid ise oma potentsiaalse vaatajaskonna vastuvõtukulud rahastanud. Vaatajaskonna hõlvamine on otsustava tähtsusega tasuliste teleprogrammide teenust pakkuva äriühingu või ringhäälinguorganisatsiooni jaoks, kes soovib oma tasulise televisiooni teenuseid edendada, kuna vaatajate arv on tulude tootmisel ja madalate hindade kehtestamisel tasuliste teleprogrammide pakkumise puhul ülioluline. Seda on näha ka satelliittelevisiooni operaatorite kantavatest kuludest klientuuri loomisel ja pärast digitaaltehnoloogiale üleminekut selle klientuuri säilitamiseks kantavatest lisakuludest (36). Näiteks üks kaebuse esitajatest, Sky Italia väidab, et varustas oma abonendid tasuta dekoodri ja satelliitantenniga.

(85)

Tuleb lisada, et meede pidi eelkõige alandama interaktiivseid teenuseid pakkuvate dekoodrite hinda, viies selle paremini kooskõlla kanalivahetajate hinnaga. Toetatav dekoodri tüüp võimaldab tarbijatel vaadata praegu analoogrežiimis kättesaadavaid standardseid tasuta levitatavaid kanaleid ning kasutada ringhäälinguorganisatsioonide ja sisuteenuse pakkujate tasulise televisiooni ja interaktiivseid teenuseid. Interaktiivsed teenused võivad sisaldada e-valitsuse teenuseid, millele on juurdepääs kiipkaardiga (37). Seepärast võimaldab toetus tarbijatele sama hinna eest varasemaga võrreldes palju suuremat valikut, kuna tunduvalt lihtsam dekooder annab juurdepääsu väiksemale teenuste hulgale.

(86)

Seega on meede ajendanud tarbijaid minema üle analoogrežiimilt maapealsele digitaallevi režiimile. See on olnud soodne ringhäälinguorganisatsioonidele, eriti nende teenuste puhul, mis polnud analoogrežiimis kättesaadavad. Teiste sõnadega on valitsuse toetus võimaldanud T-DVB tehnoloogiat kasutavatel ringhäälinguorganisatsioonidel vältida ühe turul laialt levinud ja vaatajaskonna hõlvamist soodustava ettevõtlustava (dekoodrite eest antavate toetuse) kulusid.

(87)

Deutsche Banki dokument, (38) kus kirjeldatakse investoritele Mediaseti aktsiatest kasumi saamise võimalusi, kinnitab kaudselt selle väite asjakohasust. Deutsche Banki teadusuuringute osakond näitab selles dokumendis, et Mediaset saab tänu oma erilisele positsioonile, soodsatele turutingimustele, turustrateegiale ja tarbijatele pakutavatele toetustele arendada DTT-d kui madala riskitasemega ja väikeste kuludega moodust tasulise televisiooni turule tulemiseks.

(88)

Teine eelis maapealse televisiooni turul valitsevatele operaatoritele on see, et meede võimaldab neil maine kaubamärgistamise ja klientuuri säilitamisega kindlustada varane kohalolu maapealsel digitaalplatvormil. See eelis hõlmab uusi teenuseid, eelkõige tasulise televisiooni teenuseid, mida pakutakse digitaalplatvormil. Kõnealune meede saab seetõttu tõhustada kehtivate õigusaktide mõju, s.o asjaolu, et võrguoperaatoreid juhivad põhilised ringhäälinguorganisatsioonid ja et digitaallitsentsi saab ainult analooglitsentsi olemasolu korral. Turul valitsevad operaatorid saavad oma analooglitsentsid kergesti digitaallitsentsideks muuta, turuletulijad aga peavad ostma turul analooglitsentsid, enne kui saavad hakata digitaaledastust rakendama. Turuletulijate ajas mõõdetavat kahju võivad veelgi süvendada kõnealuse meetmega sarnased meetmed, mis suurendavad turul valitsevate operaatorite vaatajaskonda.

(89)

Eespool esitaud väited ei käi analoogplatvormil juba pakutavate ja tarbijatele tuttavate teenuste kohta. Pealegi ei ole tõenäoline, et varajane üleminek digitaalplatvormile oleks oluliselt suurendanud nende saadete/teenuste vaatajate (analoog- ja digitaaltelevisiooni) koguarvu.

(90)

Itaalia ja Mediaseti esitatud väited selle kohta, et mingit eelist ei saada, sest ilma riigiabita ei oleks abisaajad tarbijatepoolset dekoodrite ostu toetanud, ei ole veenvad. Kui tarbijad ei oleks soovinud avatud dekoodreid ilma kõnealuse toetuseta osta, või kui tasuliste teleprogrammide turg oleks liiga väike, siis toetust antakse just selle eesmärgiga, et luua maapealse ringhäälingu organisatsioonidele klientuur, mis ei oleks teisiti tekkinud. Kui maapealse ringhäälingu organisatsioonid ei oleks toetanud koostalitlusvõimeliste dekoodrite, praegu ainsate ettemaksekaartide süsteemiga tasuliste teleprogrammide vaatamist võimaldavate dekoodrite ostu kartusest, et teised ringhäälinguorganisatsioonid võivad neid ära kasutama hakata, oleks see tasulise televisiooni teenuste käivitamist edasi lükanud. Seega on meede aidanud maapealse ringhäälingu organisatsioonidel sellest välismõjust üle saada ja ärivõimalust luua.

(91)

Lisaks ei ole komisjon nõus sellega, et abisaajate valmidus või huvi aimata järele abi mõju, isegi juhul, kui abi ei ole saadud, oleksid asjakohased kriteeriumid otsustamaks, kas meede tagab eelise või ei. Tegelikult on maapealse ringhäälingu organisatsioonide eeliseks kõnealusel juhul lihtsalt meetme rakendamise tulemus. Kui meedet on juba rakendatud, on abisaajate tegevuse eesmärgiks lihtsalt selliselt loodud olukorras kasumi maksimeerimine äritegevuse laiendamise kaudu, mis ei oleks ilma toetuseta olnud võimalik. Lisaks on käesoleval juhul tegemist just sellise olukorraga, kuna AGCOMi majandusaasta aruande (39) kohaselt kasvasid tasulise televisiooni, eriti digitaaltelevisiooni tasuliste teleprogrammide pakkumistelt saadud tulud 2005. aastal oluliselt, kuigi absoluutnäitajais jäid need ikka veel madalale tasemele.

(92)

Kehtiva pretsedendiõiguse kohaselt on eelise olemasolu üle otsustamisel määravaks ja asjakohaseks meetme mõjud ning kaudselt kasusaajate puhul kinnitas kohus seda oma otsuses kohtuasjas Saksamaa vs. Euroopa Komisjon (40).

(93)

Komisjon ei nõustu ka muude Itaalia ja teiste isikute esitatud väidetega, et mingit eelist ei saada. Esiteks ei nõustu komisjon Itaalia väitega, et eelist ei saada sellepärast, kuna ei ole võimalik kindlaks määrata abisaajatele üle kantud riiklike vahendite kogusummat. Itaalia osutatud otsuses 2006/513/EÜ (41) ei eitanud komisjon kaudse eelise olemasolu teatavate abisaajate (võrguoperaatorite) jaoks, vaid lihtsalt arvas selle tagasinõudmise kohustuse hulgast välja, sest polnud võimalik kindlaks teha, kas neile oli riiklikke vahendeid üle kantud.

(94)

Komisjon ei nõustu ka Mediaseti ja RAI väidetega selle kohta, et maapealsed ja satelliitringhäälinguorganisatsioonid ei ole omavahel võrreldavad, kuna maapealse televisiooni operaatorid peavad digiteerimise ellu viima seadusega kehtestatud tähtaja jooksul ja kandma simulcast’i kulud, mistõttu kõnealune meede ei anna valikulist eelist.

(95)

Maapealse televisiooni operaatoritele digiteerimisnõude kehtestamise peapõhjus on see, et maapealne edastus hõlmab sagedusspektrist väga suure osa (42). Sisuliselt on analoogedastuseks vajalik sageduse suurus tekitanud maapealse edastuse turule tulevate uute konkurentide jaoks tehnilise tõkke, mis on aidanud säilitada RAI ja Mediaseti duopoli. Selline napi ressursi, sagedusspektri intensiivne kasutamine maapealse televisiooni operaatorite poolt õigustab neile pandud kohustuste erinevust muude platvormide operaatorite kohustustest. Ringhäälinguorganisatsioonidel ei ole õigust neid sagedusi kasutada, kuid nad ootavad, et riigi reguleerivad asutused eraldaksid ja määraksid raadiosagedusi objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal (43). Lõpuks ei ole meede kavandatud sellisena, et see oleks üleminekukuludega proportsionaalne. Esiteks tundub komisjonile, et ei ole lihtne kavandada tarbijate toetust nii, et see oleks üleminekuprotsessis äriühingute poolsete võimalike kuludega proportsionaalne. Teiseks on meetme proportsionaalsust kohustatud tõendama liikmesriik. Itaalia aga ei ole esitanud selget hinnangut üleminekuga seotud kulude kohta ega ole ka andnud täpseid selgitusi ringhäälinguorganisatsioonide poolsete meetmest saadavate eeliste proportsionaalsuse kohta.

(96)

Kui ringhäälingule on vajalikud võrguoperaatorite pakutavad edastusteenused, võib maapealse digitaaltelevisiooni areng pakkuda kaudset eelist ka võrguoperaatoritele. Võib arvata, et ringhäälinguorganisatsiooni valmisolek ülekandeteenuste eest maksta oleneb muu hulgas lisatuludest, mis saadakse mingil konkreetsel platvormil tegutsemisest ja mis omakorda sõltuvad selle platvormi vaatajate arvust. Kuna meede mõjutab maapealse digitaaltelevisiooni teenuste tarbijate arvu, võib see avaldada kaudset positiivset mõju ka võrguoperaatoritele.

(97)

Ei saa siiski kindel olla, et meede ei ole juba mõjutanud ringhäälinguorganisatsioonide valikut selles, millisel ülekandeplatvormil tegutseda, samuti ei saa kvantifitseerida hinda, mida ringhäälinguorganisatsioonid oleksid abi puudumisel olnud valmis maksma. Peale selle tähendavad maapealsel digitaalplatvormil tegutsevate ringhäälinguorganisatsioonide ja võrguoperaatorite vahelised omandisuhted seda, et vahetegemine kaht tüüpi abisaajate vahel ei ole nii oluline, ja sellega nõustub ka Itaalia. Kui kõnealust meedet peaks siiski kasutatama korduvalt ja sealjuures eelistataks endiselt praeguste analoogtelevisiooni vaatajate üleminekut maapealsele digitaalplatvormile, mõjutaks see eri platvormide vaatajaskonna suurust sel määral, et avaldaks mõju ka ringhäälinguorganisatsiooni valikule sõltuvalt sellest, millisel platvormil organisatsioon tegutseb. Seega annaks meetme võimalik taasrakendamine maapealse digitaalvõrgu operaatoritele satelliitvõrgu operaatorite ees eelise.

(98)

Lõpuks on olemas võrguoperaatoreid, kes mitte ainult ei müü ringhäälinguorganisatsioonidele edastusteenuseid, vaid turustavad televisiooniteenuseid otse kasutajatele. Sellised on näiteks kolmikteenused, (44) mida pakub kaabelsideoperaator Fastweb, kes on ka tasulise televisiooni teenuste pakkuja. Sellisel juhul on võrguoperaatoril ringhäälinguorganisatsioonidega sarnane eelis, mida on kirjeldatud punktides 84–88.

(99)

Nagu otsuses menetluse algatamise kohta juba rõhutatud, on dekoodrite tootjate kaudseks eeliseks võimalus müüa dekoodreid suuremal hulgal, kui nad ilma selle meetmeta oleksid müünud. Toetuse põhieesmärk on muuta meetmega hõlmatud dekoodrid tarbijatele odavamaks. See võimaldab tootjatel kas suurendada müüki toote hinda alandamata või tõsta hinda kliente kaotamata.

(100)

Eelis, mida meede maapealse ringhäälingu organisatsioonidele ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritele pakub, on valikuline. Mitte kõik ringhäälinguorganisatsioonid ei saa meetmest kaudselt kasu. On satelliitplatvormil tegutsevaid ringhäälinguorganisatsioone, kes ei saa toetuse mõjul kasvanud digitaaltelevisiooni vaatajate arvust mingit kasu.

(101)

Ka dekoodrite tootmise sektor saab valikulise eelise.

(102)

Ringhäälinguorganisatsioonid

(103)

Otsuses menetluse algatamise kohta leidis komisjon, et ringhäälinguorganisatsioonidele ja maapealsete võrkude operaatoritele antav eelis on kahjulik nendele ringhäälinguorganisatsioonidele, kes kasutavad erinevaid tehnoloogilisi platvorme või kes ei saa hetkel edastada.

(104)

DTT ringhääling ei konkureeri ainult teiste tasuta levitavate analoogtelevisiooni pakkumistega, vaid ka tasulise televisiooniga: abi võimaldab T-DVB ja C-DVB operaatoritel siseneda tasulise televisiooni turgudele madalama hinnaga ja konkureerida olemasolevate operaatoritega (nagu Sky Italia). Seda kinnitavad AGCOMi aruandes (45) tehtud järeldused, mille kohaselt on toetus T-DVB tehnoloogiat kasutavate ringhäälinguorganisatsioonide vaatajaskonna hõlvamiseks otsustava tähtsusega, ja AGCMi uuring, milles rõhutatakse, kui oluline on nn tehnoloogilise neutraalsuse põhimõte (46).

(105)

Pärast Itaalia ja huvitatud isikute märkuste kättesaamist on komisjon endiselt seisukohal, et toetusest saadavad valikulised eelised võivad konkurentsi moonutada. Esiteks väited selle kohta, et maapealse ja satelliitlevi operaatorid ei konkureeri samal tasulise televisiooni turul ja et dekoodri hind mõjutab tarbija poolset kahe eri platvormi vahel tehtavat valikut üksnes vähesel määral, on vaieldavad. Seega tuleb nende väidete põhjal tehtud järeldus, et meede ei moonuta konkurentsi, tagasi lükata.

(106)

Artikli 87 lõike 1 kohaldamiseks piisab sellest, et abi ähvardab valikulist eelist pakkudes konkurentsi moonutada. Isegi kui tasulise maapealse digitaaltelevisiooni pakkumine ei ole praegu võrreldav tasulise satelliittelevisiooni pakkumisega kas teenuse tüübi (tasuliste teleprogrammide teenus või igakuine teenustasu) või majandusliku võimsuse (satelliittelevisioon teenis 2005. aastal peaaegu 95 % oma tuludest abonentidelt) poolest, on need kaks teataval määral asendatavad. Kui maapealse digitaalplatvormiga on edukalt käivitatud ja loodud tasulise televisiooni teenused, osaliselt tänu toetatavatele dekoodritele, saab see konkureerida teistel platvormidel pakutavate sarnaste teenustega.

(107)

Seda kinnitab areng teistes liikmesriikides. Näiteks Ühendkuningriigis jõudis Office of Fair Trading eespool nimetatud BskyB-d käsitlevas uuringus järeldusele, et ainsaks asjakohaseks televisiooniplatvorme hõlmavaks turuks olid Inglismaa kõrgliiga mängude otseülekanded. Seepärast on selge, et olenevalt tasulise televisiooni turgude arenguastmest võib maapealse digitaalplatvormi televisioonipakkumine konkureerida satelliitplatvormi pakkumisega.

(108)

Lisaks tulid toetused kriitilisel ajal, mil paljudel maapealse analoogtelevisiooni vaatajatel seisab ees üleminek digitaaltelevisioonile ja neil on võimalik valida, kas osta satelliit- või maapealse ülekande vastuvõtuseadmed. Toetus, vähendades maapealse televisiooni seadmete ostmise kulusid, mõjutab seda valikut selgesti. Arvestades platvormide vahetamise kulusid, võib toetustel pärast otsuse tegemist olla samuti küllalt pikaajaline moonutav mõju.

(109)

Ka tuleks meenutada, et AGCM-i meetmes, (47) kus hinnati võimalikku huvide vastuolu, et otsustada, kas kõnealune dekoodrite toetus põhjustas huvide vastuolu peaministri omanduses olevate äriühingute kasuks, uuriti tasulise televisiooni turgu, mitte ei rõhutatud maapealse ja satelliittelevisiooni turgude eraldatust. Punktis 52 öeldi, et Mediaseti, Telecom Italiat, Skyd ja Fastwebi võib vaatamata sellele, et nad pakuvad eri tüüpi tasulist televisiooni, pidada tasulise televisiooni turul võimalikeks konkurentideks.

(110)

Ka ei ole arvestatav Itaalia ja Mediaseti esitatud väide selle kohta, et meetme valikuline olemus ja konkurentsi moonutav mõju tuleneb Sky otsusest kasutada NDS-tehnoloogiat, sest õigusaktide sõnastus jättis satelliididekoodrid meetmest välja, isegi kui satelliitsideoperaatorid oleksid tahtnud asjakohase avatud tehnoloogiaga dekoodreid kasutada. Otsustav ei ole ka see, et pärast muudatuste tegemist 2006. aasta rahandusseadusse, võimaldamaks toetust platvormist olenemata kõikide koostalitlusvõimega dekoodrite eest, ei läinud Sky Italia suletud tehnoloogia dekoodritelt üle dekoodritele, mille eest oleks võimalik toetust anda. Tegelikult võib see strateegia oleneda paljudest teguritest, nagu äriühingu varasemad investeeringud või soov oodata ära komisjoni otsus selle uue meetme vastavuse kohta.

(111)

Kaudne kinnitus selle kohta, et alandatud hinnaga juurdepääs tasulise televisiooni turule moonutab konkurentsi, sisaldub Deutsche Banki uurimuses (lk 18 jne), kus on analüüsitud Mediaseti finantsstsenaariumeid, mille aluseks on tasuliste programmidega televisioonis jalgpallivõistluste ülekannete edastamise areng ja mis jäävad Sky Italiale kättesaamatuks, samuti nende mõju DTH tasulise televisiooni kasvumääradele. Lisaks kipuvad Sky Italia esitatud arvandmed, mille eesmärgiks on näidata, et toetatavate dekoodrite müük mõjutab Sky Italia abonentide kasvumäära, toetama seisukohta, et tasulise televisiooni turul esineb konkurents.

(112)

Konkurentsi moonutamine ei toimu ainult ringhäälinguorganisatsioonide tasandil, vaid võimalik, et ka võrguoperaatorite tasandil. 2005. aasta detsembris oli Itaalias umbes 4,8 miljonit satelliittelevisiooni vaatajat, kuid ainult 3,5 miljonit Sky abonenti. Ülejäänud 1,3 miljonit vaatajat olid seega huvitatud tasuta levitatava satelliittelevisiooni pakkumisest. See on märk selle kohta, et tarbijate jaoks võib tasuta levitatav satelliittelevisioon olla alternatiiviks maalpealsele digitaal- ja kaabeltelevisioonile ning see võib samamoodi kergendada üleminekut digitaaltelevisioonile. Satelliitplatvormi kõnealuste toetuste saajate hulgast välja jättes ja neid toetusi valikuliselt maapealsetele digitaal- ja kaabeldekoodritele suunates võivad vaatajad hakata meetme mõjul eelistama neid ringhäälinguorganisatsioone, kes kasutavad maapealse- ja kaabelvõrguoperaatoreid, mitte aga satelliitsideoperaatoreid.

(113)

Ringhäälingu- ja võrguteenuste turud on avatud rahvusvahelisele konkurentsile. Teatavate ringhäälinguorganisatsioonide või võrguoperaatorite valikuline eelistamine moonutab konkurentsi nende ettevõtjate arvel, kes võivad olla pärit teistest liikmesriikidest. Satelliitoperaatorite või ühe kaebuse esitaja, Sky TV toodud näited on selles suhtes väga selged. Seepärast seab kõnealune meede ühisturu konkurentide puhul teatavad äriühingud eelisolukorda.

(114)

Komisjoni järeldust, et teleringhäälinguorganisatsioonide ja võrguoperaatorite vahelise konkurentsi moonutamine võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, ei vaidlustanud ükski huvitatud isik. Seetõttu kinnitab komisjon menetluse algatamise otsuses tehtud järeldust, et meede mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust.

(115)

Kuigi põhilised abisaajad saavad kõnealusest meetmest vaid kaudset kasu, leiab komisjon kokkuvõttes, et meede on T-DVB tehnoloogiat kasutavate tasulise televisiooni operaatorite jaoks riigiabi, mis võimaldab neil eelkõige luua klientuur ning seega pakkuda uusi teenuseid ja siseneda tasulise televisiooni turule madalate hindadega. See kehtib ka kaabelsideoperaatorite kohta, kes pakuvad tasulise televisiooni teenuseid ja on seega tasulise televisiooni operaatorid.

(116)

Komisjon leiab, et kõnealune meede on kaudne abi, sest toetuskava põhieesmärgiks on olnud pakkuda nimetatud abisaajatele kaudset eelist vaatamata asjaolule, et neil puudus otsene seos toetatavat kaupa tootvate äriühingutega.

(117)

Käesoleval juhul ei muuda riigiabi olemasolu küsitavaks Altmarki kohtuotsuse (48) võimalik kohaldamine seoses avaliku teenuse võimaliku hüvitamisega. Täidetud ei ole ühtegi neljast kriteeriumist (üldist majandushuvi pakkuva teenuse määratlus ja üleandmine, hüvitusparameetrite ette kindlaksmääramine, ülemäärase hüvituse puudumine ja tõhusa teenuseosutaja valimine pakkumise või keskmise hästi juhitud äriühingu netolisakulude prognoosi kaudu).

(118)

Seepärast ei saa heaks kiita RAI esitatud märkust selle kohta, et meede ei ole RAI jaoks abi, kuna RAI oli kohustatud oma avaliku teenuse kohustuse tõttu tegema konkreetseid investeeringuid digitaaltelevisiooni.

(119)

Mis puutub maapealse digitaalvõrgu operaatoritesse, siis komisjon, olles küll kaalunud võimalust, et kõnealune meede on konkurentsi nende kasuks moonutanud, ei saa piisavalt kindlalt väita, et eelis oli ajavahemikul, mil meedet rakendati, juba olemas. Seepärast järeldab komisjon, et need operaatorid ei ole vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 abisaajad.

(120)

Lõpuks märgib komisjon, et otsuses menetluse algatamise kohta määratles ta lisaks teleringhäälinguorganisatsioonidele ja võrguoperaatoritele ka kolmanda meetmest võimaliku kaudse abi saaja, dekoodrite tootjad.

(121)

Otsuses menetluse algatamise kohta avaldas komisjon kahtlust, kas meede on dekoodrite tootjate jaoks abi, sest toetust antakse dekoodrite eest, mis hõlmavad MHP-standardit, s.o kõigile tootjatele vabalt kättesaadavat avatud API rakendusliidest. Abi on mõeldud tarbijatele, kes saavad valida kõigi tootjate dekoodrite vahel; seetõttu tundus, et abi ei seadnud tootmispaiga alusel valikuliselt eelisseisundisse ühtegi tüüpi dekoodrite tootjat. Samuti ei paistnud olevat tootjaid, kes oleksid spetsialiseerunud üksnes dekoodrite tootmisele, mille eest antakse toetust, ja kes oleksid olnud teiste mudelite tootjatega võrreldes eelisseisundis. Lisaks ei paistnud dekoodrite tootjad teiste, meetmest mitte kasu saavate sektorite operaatoritega konkureerivat. Lõpuks ei tundunud, et vaatlusalune meede oleks püüdnud oma eesmärgi või üldstruktuuri kaudu dekoodrite tootjatele eelist luua.

(122)

Teisest küljest märgib komisjon, et dekoodrite tootjad saavad kasu sektorilisest eelisest, mida teised majandussektorid ei saa ja see moonutab majanduses vahendite eraldamist. Kuigi ükski menetluse algatamise otsuse kontekstis saadud märkustest ei viita abi olemasolule dekoodrite tootjate jaoks, leiab komisjon, et konkurentsi moonutamist nende tasandil ei saa täielikult välistada.

(123)

Komisjon leiab siiski, et käesoleval juhul ei ole vaja kindlaks teha, kas meede on EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses dekoodrite tootjate jaoks abi või mitte. Meetme kaudset mõju dekoodrite müügi suurenemisele ei saa lahutada ükskõik millisest, ka tehnoloogiliselt kõige neutraalsemast algatusest, mida ametiasutused otsustavad digitaaltelevisiooni arendamiseks ette võtta. Nagu IV.B jaos allpool selgitatud, loeks komisjon dekoodrite tootjatele antavat abi selle olemasolu korral vastavaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

(124)

Otsuses menetluse algatamise kohta avaldas komisjon kahtlust selle üle, kas kõnealune meede on artikli 87 lõike 2 punkti a, artikli 86 lõike 2 ja artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturu nõuetele vastav abimeede pärast käesolevas asjas EÜ asutamislepingu artiklis 87 nimetatud kolme erandi kohaldamise välistamist. Itaalia ja Mediaset aga esitasid oma märkustes vastuväited komisjoni poolt menetluse algatamise otsuses toodud vastuväidetele, väites et meede vastab artikli 87 lõike 2 punkti a ja artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturu nõuetele, ning Itaalia rõhutas, et tema arvates artikli 87 lõike 3 punktidega b ja d ettenähtud erandid on käesoleval juhul kohaldatavad. Pärast Itaalia ja huvitatud isikute esitatud märkuste kättesaamist jääb komisjon seisukohale, et käesolevas otsuses allpool nimetatud põhjustel ei vasta käsitletav abi ühisturu nõuetele.

(125)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et mõistet „sotsiaalabi” tuleks tõlgendada kitsalt ja et seetõttu viitab see mõiste komisjoni praktika kohaselt abile, mis on mõeldud elanikkonna sotsiaalselt tõrjutud osa vajadusteks, ning viitas lennundussektori riigiabi suuniste (49) III.3 jao näitele, kus sotsiaalabi tuleb põhimõtteliselt anda ainult teatavatele reisijatekategooriatele. Komisjon väitis, et kõnealuse meetme puhul ei ole seaduses ühtegi viidet abisaaja sotsiaalse või majandusliku olukorra kohta. Komisjon viitas AGCOMi uuringule, mis käsitleb taskukohase hinnaga dekoodrite kättesaadavust turul ja näib vihjavat sellele, et mitte kogu elanikkond ei vaja digitaaltelevisioonile üleminekuks abi: turusuundumus oli selline, et parimal juhul oleks 50 % majapidamistest dekooder olemas 2006. aastaks ja halvimal juhul 2008. aastaks (50).

(126)

Komisjoni hinnangut ei muuda Itaalia väide selle kohta, et koostalitlusvõimega dekoodrite kõrgemat hinda arvestades on AGCOMi näitaja, mille kohaselt 50 % majapidamistes on 2006. või 2008. aastaks dekooder olemas, liiga väike, kuna Itaalia ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis tõestaks, et abi on ette nähtud ainult neile elanikkonnarühmadele, kes seda vajavad, või et terve elanikkond vajab seda abi.

(127)

Samuti ei saa komisjon kahel põhjusel võtta arvesse väidet, nagu mõjutaks meede hindade alandamisest põhjustatud mastaabisäästu tulemusena kaudselt vaeseid majapidamisi. Esiteks tuleb abi ühisturu nõuetele vastavuse üldreegli kohta kehtivaid erandeid tõlgendada kitsalt. Sama kehtib sotsiaalabi mõiste puhul, mida tuleb tõlgendada üksnes ja otseselt ebasoodsas olukorras olevatele elanikkonnarühmadele antava abina. Teiseks, Itaalia esitatud väitega nõustumine oleks sama hea, kui nõustuda sellega, et tervele elanikkonnale antav abi on sotsiaalabi, kuna see aitab ka abi vajavaid elanikkonnarühmi. Sellise lähenemisviisi omaksvõtmine tähendaks nõustumist sellega, et igasugune tarbijate või investorite kaudu antav kaudne abi on ühisturu nõuetele vastav abi, mis oleks seega möödahiilimine riigiabi üldise keelu erandite piiravast iseloomust.

(128)

Lühidalt näib, et kõnealune meede ei ole sotsiaalabi ja et EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti a kohane erand ei ole kohaldatav.

(129)

Otsuses menetluse algatamise kohta leidis komisjon, et artikli 87 lõike 3 punktis b sätestatud erand ei ole kõnealuse abi suhtes kohaldatav. Kuid oma märkustes väidab Itaalia, et kuna üleminek on liikmesriikide toetatava riikidevahelise programmi osana üleeuroopalist huvi pakkuv projekt, siis tuleb artikli 87 lõike 3 punktis b sätestatut kohaldada kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas Exécutif régional wallon ja SA Glaverbel versus Euroopa Komisjon  (51).

(130)

Neis kahes kohtuasjas toetas Valloonia piirkondlik valitsus Glaverbeli, äriühingut, mis investeerib seesugustesse kõrgtehnoloogia valdkondadesse nagu õhekiht fotogalvaaniliste elementide väljatöötamine, mis kuulus teadus- ja infotehnoloogia arendustegevuse Euroopa programmi (ESPRIT). Eespool osutatu alusel väitis Valloonia piirkondlik valitsus, et abi vastas ühisturu nõuetele, nagu on kirjeldatud artikli 87 lõike 3 punktis b sätestatud erandis. ESPRITi programmi lõi Euroopa Ühendus. Kohus jäi arvamusele, et komisjon on kasutanud selles asjas oma kaalutlusõigust ja pooled ei ole tõestanud, et meede aitas kaasa üleeuroopalist huvi pakkuvale projektile.

(131)

Käesoleval juhul komisjon ei leia, et artikli 87 punkti 3 lõikes b sätestatud erand oleks kohaldatav Itaalia poolt dekoodrite müügi edendamiseks astutud sammude suhtes. Meede on liikmesriigi individuaalne algatus, mis, nagu käesolevas otsuses allpool selgitatud, põhjustab tarbetut konkurentsi moonutamist. Seda ei saa pidada osaks selgelt kindlaksmääratud projektist, millega teised liikmesriigid on nõustunud või mis on nendega kooskõlastatud selliselt, et välditaks kaubandusele ja konkurentsile tekkivaid ebasoodsaid mõjusid ning tagataks üleeuroopaline huvi. Itaalia väitele selle kohta, et ühendus on huvitatud ülemineku lõpuleviimisest ja et üha suurem arv liikmesriike toetavad seda eesmärki, vastatakse järgmises jaos, kus käsitletakse artikli 87 lõike 3 punkti c kohaseid võimalikke vastavuse aluseid.

(132)

Otsuses menetluse algatamise kohta märkis komisjon, et ta ei ole kindel, kas ringhäälinguorganisatsioonidele antavat abi võib EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel pidada ühisturu nõuetele vastavaks. Komisjon jääb selle arvamuse juurde ka pärast huvitatud isikute esitatud märkuste kättesaamist.

(133)

Selleks et abi vastaks artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturu nõuetele, peab sel olema ühise huviga kooskõlas olev vajalik ja proportsionaalne eesmärk. Eriti tuleks meetme hindamisel silmas pidada järgmisi küsimusi:

(134)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et digitaalsüsteemile üleminekul on olulised eelised: tõhusam sagedusspektri kasutus ja suuremad ülekandevõimalused, mille tulemusel pakutakse uut ja parema kvaliteediga teenust ja suuremat valikut tarbijatele. Selle puhul leidis komisjon otsuses menetluse algatamise kohta, et üleminekut analoogringhäälingult digitaalringhäälingule ja interaktiivsuseks kasutatavate avatud standardite levitamist tuleb pidada ühist huvi pakkuvateks eesmärkideks. Itaalia nõustus oma märkustes komisjoniga. Europa 7 aga kordas märkusi, mille oli esitanud Sky Italia oma kaebuses, ja rõhutas, et ühist huvi kaalul ei ole, sest praegu on digitaaldekoodrite ostmine seotud üksnes äritegevusega ja üleminekust saadav kasu on juba 2012. aastani edasi lükatud.

(135)

Komisjon ei ole Europa7-ga nõus. Esiteks, nagu komisjon väitis otsuses menetluse algatamise kohta, toetab ta aktiivselt üleminekut digitaalsüsteemile ja on rõhutanud neid eeliseid tegevuskavas „e-Euroopa 2005”, kahes digitaalsüsteemile üleminekut käsitlevas teatises (52) ja oma teatises „e-2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” (53). Reguleerimine ei tohiks olla konkreetse digitaalplatvormi suhtes ei pealesundiv ega diskrimineeriv, st see peaks austama nn tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet, kuid, nagu on sätestatud direktiivis 2002/21/EÜ, (54) on võimalik ette näha ühele platvormile eriomaste turutõrgete korrigeerimisele suunatud sekkumistegevust. Lõpuks peaksid jääma valdavaks need platvormid, mis pakuvad tarbijatele kõige suuremat kasu.

(136)

Interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõimet (55) käsitlevas teatises rõhutab komisjon ka interaktiivsuse ja koostalitlusvõime asjakohasust. Teatises on öeldud, et „komisjon püüab tagada, et Euroopa kodanikud saaksid kasu üha suurema arvu edastusviiside kaudu kättesaadavate interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste suurenevast valikust”. Interaktiivse televisiooniga lisandub varasemale videosignaalide edastamise ja vastuvõtmisega piirdunud digitaaltelevisioonile veel üks funktsioon, mida võib tulevikus kasutada mitte ainult ärilistel eesmärkidel, vaid ka e-valitsuse funktsioonide rakendamiseks selle elanikkonna osa jaoks, kes on informaatikaga kõige rohkem hädas.

(137)

Teatistes rõhutab komisjon veel, et koostalitlusvõime puudumine (mis hõlmab nii tehnilist koostalitlusvõimet kui juurdepääsuga seotud küsimusi) ja võimalikud tarbija valiku piirangud võivad mõjutada teabe vaba liikumist, meediakanalite paljusust ja kultuurilist mitmekesisust. Kõnealused probleemid võiks kokku võtta järgmiselt. Tarbijad ei ole võimelised ostma universaalset standardvastuvõtjat, mis suudab vastu võtta kõiki tasuta levitatavaid ja tasulisi interaktiivseid televisiooniteenuseid, ning võivad olla sunnitud kasutama tootja omanduses olevaid rakendusliideseid sisaldavaid kallimaid vastuvõtjaid. Ringhäälinguorganisatsioonidel on raske arendada ja edastada interaktiivseid teenuseid, kuna neil tuleb pidada läbirääkimisi tootja omanduses olevate API-tehnoloogiate kasutamist kontrollivate vertikaalselt integreeritud võrguoperaatoritega. Avatud APId suurendavad koostalitlusvõimet, s.o interaktiivse sisu teisaldamist edastusmehhanismide vahel, kusjuures sisu funktsionaalsus säilib täielikult. Komisjon rõhutab ka, et MHP-standard on Euroopas praegu kõige kõrgetasemelisem avatud API-standard ja et komisjon võtab täiendavaid meetmeid soodustamaks selle standardi vabatahtlikku rakendamist. Üks võimalus vähendada tavapäraste standardsete lisavõimalustega, näiteks MHPga varustatud seadmete tarbijate lisakulusid, on doteerida tarbijahinda. Komisjon järeldab, et liikmesriigid võivad seega tarbijaid toetada.

(138)

Teiseks, isegi kui paljud neist eelistest jäävad tulevikku, eriti need, mis ei ole seotud äritegevusega, ei tule seepärast arvata, nagu ei aitaks meede kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele. Samuti ei usu komisjon, nagu tähendaks asjaolu, mille järgi ainsad nähtavad eelised on praegu seotud äritegevusega, et mingit ühist huvi pakkuvat eesmärki ei olegi. Tarbijate saadav kasu ei ole mitte ainult iga konkurentsipoliitika oluline osa, vaid ka valitsuse sekkumise positiivne tulemus ja tarbijate kasvavat heaolu võib lugeda ühise huvi määratluse alla käivaks.

(139)

Seepärast jääb komisjon seisukohale, et meetme eesmärk on täpselt määratletud ühist huvi pakkuv eesmärk.

(140)

Otsuses menetluse algatamise kohta möönis komisjon, et üleminekut võivad takistada teatavad turutõrked ja sotsiaalse ühtekuuluvuse probleemid, nii et põhimõtteliselt on tarbijate toetamine ülemineku edendamiseks vastuvõetav viis, kui peetakse kinni tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest.

(141)

Komisjon väljendas oma esialgset arvamust kõnealuse meetme kohta võimalike turutõrgete või sotsiaalsete probleemide tüüpide (56) osas ja eelkõige ringhäälinguorganisatsioonidega seotud turgude osas, nimelt:

(142)

Nende punktide puhul tuleks kõigepealt hinnata, kas tegu on tõeliste turutõrgetega, mis takistavad turul majandusliku tõhususe saavutamist. Teiseks tuleks hinnata seda, kas riigiabi on asjakohane vahend nende tõrgete kõrvaldamiseks, ning kolmandaks seda, kas antud abi oli minimaalne, mida oli vaja kõnealuse eesmärgi saavutamiseks.

(143)

Otsuses menetluse algatamise kohta möönis komisjon, et turul tegutsevate isikute vahelise kooskõlastamise probleem võib põhimõtteliselt kujutada endast turutõrget, sest ringhäälinguorganisatsioonid peavad kokku leppima ühised üleminekukuupäevad, et minimeerida paralleelsete ülekannetega kaasnevaid kulusid, eriti kuna sagedusspektrist napib analoog- ja digitaaltelevisiooni signaalide üheaegseks edastamiseks (nn simulcast’i etapp). Tarbijad ei pruugi soovida lülituda digitaalplatvormile enne, kui sellel tegutseb suur arv ringhäälinguorganisatsioone. Sellest tulenevalt võivad ringhäälinguorganisatsioonid soovida enne digitaalplatvormile üleminemist oodata ära teised operaatorid. Operaatoritevahelise kooskõlastamise puudumisel võib selline lähenemisviis üleminekut edasi lükata. Seepärast tasub piirata simulcast’i etapi kestust ja saavutada ringhäälinguorganisatsioonide üheaegne üleminek.

(144)

Komisjon leiab siiski, et meede ei ole asjakohane vahend seesuguse turutõrke kõrvaldamiseks. Ülemineku kohustusliku tähtaja olemasolust – meetme rakendamise ajal oli selleks 31. detsember 2006 – näib tegelikult piisavat, et aidata ringhäälinguorganisatsioonidel kavandada kooskõlastatud üleminekut uuele platvormile ja tarbijatel kohaneda uue edastustehnoloogiaga. Tarbijatele antavad toetused võivad suurendada nõudlust DTT teenuste järele, kuid need ei lahenda otseselt turul tegutsejate vahelise kooskõlastuse küsimust.

(145)

Esimese küsimuse puhul märkis Itaalia, et siduva tähtaja olemasolust ei piisa ülemineku tagamiseks, kui puudub nõudluse mõjur, sest tarbijad, kes ei ole tasulisest televisioonist huvitatud, ei nõustu digitaaltelevisioonile üle minema, kui turgu juba valitsevad maapealse ringhäälingu organisatsioonid ei ole selles olukorras tarbijate dekoodriostu toetamisest huvitatud. Sellest tulenevalt ei olnud ühelgi operaatoril stiimulit alustada digitaliseerimisprotsessi, kuna maapealse analoogplatvormi sektorit valitsevate operaatorite hulgas valitses konkurents ja tarbijad kasutasid enamasti maapealset analoogtelevisiooni.

(146)

Komisjon jääb oma arvamuse juurde, et seadusega ettenähtud tähtaeg on piisav vahend kooskõlastamisvajadusest tingitud turutõrgete kõrvaldamiseks. Kuna Itaalia ametiasutused olid võtnud vastu otsuse üleminekuprotsessi alustamiseks ja olid määranud analoogrežiimilt ülemineku kohustusliku tähtaja, pidid turgu valitsevad ringhäälinguorganisatsioonid võtma seda kindlaksmääratud asjaoluna ja töötama sellest tulenevalt välja uued äristrateegiad. Madalast nõudlusest tekkivaid võimalikke raskusi tuleb hinnata eraldi küsimusena ja neid ei või siduda turul tegutsejate kooskõlastamise vajadusega.

(147)

Igal juhul leiab komisjon, et maapealse televisiooni turu tohutu suuruse tõttu Itaalias ei ole oht jõuda tarbijate arvu kriitilise piirini – millest piisab, et õigustada maapealsesse digitaallevisse investeerimist – veel nii suur, et ettevõtjad ei tuleks sellega toime.

(148)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et hüvitise andmine neile tarbijatele, kelle analoogseadmed vajavad nüüdisajastamist, on sujuva üleminekuprotsessi tagamiseks vajalik samm. Kuigi see argument õigustab tarbijatele pakutavat abi, ei õigusta see maapealse ja satelliitplatvormi vahelist diskrimineerimist, kuna ei ole mingit vajadust ajendada tarbijaid kasutama üht digitaalplatvormi, nagu selle meetme puhul toimub.

(149)

Oma väidetes Itaalia üksnes kordas varasemat väidet, et meede hõlmab nõuet selle kohta, et dekoodrid peavad võimaldama tasuta levitatava televisiooni vastuvõttu kasutajale kulusid tekitamata, mistõttu jääks satelliitplatvorm meetmest eelise saajate hulgast välja, kuna põhiline satelliitsideoperaator, Sky Italia, nõuab oma programmidele juurdepääsu eest tasu.

(150)

Komisjon märgib siiski, et tasuta levitatava televisiooni pakkumine on tarbijatele kättesaadav satelliitplatvormi kaudu ka ilma, et nad peaksid Sky abonentideks hakkama. Lisaks ei näi olevat ühtegi põhjust jätta toetusest ilma need tarbijad, kes otsustavad minna üle digitaalteenuste kasutamisele abonendina. Itaalia ise tegelikult nõustub selle lähenemisviisiga, andes toetust sellise kaabelsideplatvormi tarbijatele, mis nõuab abonendiks hakkamist.

(151)

Kui nõuet mitte tekitada kulusid tuleb tõlgendada tasuta levitatavate kanalite vastuvõtmiseks vajaliku täiendava kuluna, võrreldes tarbija poolt juba ringhäälinguorganisatsiooni pakutavate teiste teenuste eest makstud tasudega, siis ei kanna ka satelliittelevisiooni abonendid tasuta levitatava televisiooni vaatamiseks täiendavaid kulusid. Teisest küljest, kui seda sätet tõlgendatakse nii, et tarbija ei pea tasuta levitatavate kanalite vastuvõtmiseks üldse mingeid kulusid kandma, siis jääb selgusetuks, miks antakse toetust teiste platvormide dekoodrite jaoks, mille puhul on nõutav abonenttasu teatavate telekommunikatsiooni- ja Interneti-teenuste eest.

(152)

Itaalia leiab, et S-DVB ja C-DVB erinev kohtlemine on põhjendatav praeguse poliitikaga, mis propageerib lairiba levitamist. Komisjon ei saa selle väitega nõustuda, sest lairiba toetamine ei saa õigustada ringhäälinguorganisatsioonide vahelist moonutust ning igasugust lairiba eest antavat võimalikku abi tuleb nõuetekohaselt kaaluda ja eraldi hinnata.

(153)

Otsuses menetluse algatamise kohta meenutas komisjon, et abi ei ole asjakohane vahend konkurentsi puudumise kõrvaldamiseks ja et abimeetme ettenägemine maapealse tehnoloogia jaoks põhjusel, et Sky Italial on satelliitringhäälingu ja tasulise televisiooni turul monopolistlik positsioon, ei ole ühisturu nõuetele vastavuse puhul maksev argument.

(154)

Komisjon rõhutab, et News Corporationi poolt Telepiù ja Streami omandamise kontekstis nõutavad kohustused juba lahendavad konkurentsiprobleemid. Asjaolu, et on võimatu omandada kõigil platvormidel õigust edastada jalgpallivõistluste otseülekandeid, seda eelkõige Skyl, on selgeks eeliseks teistele tasulise televisiooni operaatoritele, nende hulgas maapealse digitaalringhäälingu organisatsioonidele.

(155)

Otsuses menetluse algatamise kohta väitis komisjon, et turgu valitsevad analoogringhäälingu organisatsioonid on üleminekuprotsessis niikuinii juba eelisolukorras, sest digitaallitsentse antakse automaatselt ja ringhäälinguorganisatsioonidega seotud võrguoperaatoritele riiklikku hüvitist ei maksta. Kuigi nad pidid osa oma raadiosagedustest kolmandatele isikutele loovutama, tagati ringhäälinguorganisatsioonidele 60 % edastamisvõimsusest. Lisaks võimaldab digitaaltehnoloogia ringhäälinguorganisatsioonidele madalama hinnaga suuremat edastamisvõimsust. Need tegurid tundusid olevat piisavad, et hüvitada ringhäälinguorganisatsioonidele digitaalsüsteemile ülemineku kulusid.

(156)

Itaalia ja Mediaset leiavad, et selles väites ei võeta arvesse üleminekuga kaasnevaid tegelikke kulusid ja eeliseid, kui arvestada, et üleminekust põhilised abisaajad (turuletulijad) erinevad neist, kes kannavad üleminekuga kaasnevad kulud (tarbijad ja eelkõige turgu valitsevad operaatorid). Kulude vähendamine ei korva turgu valitsevatele operaatoritele suurenenud konkurentsi, kuna nad on kohustatud loovutama 40 % oma võimsusest sõltumatutele tootjatele. Seepärast ei ole turgu valitsevatel operaatoritel üleminekuks stiimulit ja kui analoogringhäälingu organisatsioonidel ongi mõni eelis, siis tuleb seda lugeda turgu valitsevate operaatorite kantud kulude hüvitiseks.

(157)

Komisjon leiab, et eeltoodud väide põhineb ebaõigel eeldusel, nagu tuleks hüvitada kahju, mida turgu valitsevad turujõuga operaatorid võivad suurenenud konkurentsi tõttu turul kanda. Kohustuslik üleminek või sageduste ümberjaotamine, millega tehakse ruumi uutele turuletulijatele, on seaduslik regulatiivne sekkumine, mida ei tule hüvitada, eelkõige kui pidada silmas, et eelmised litsentsid on antud välja ilma võistupakkumise ja tähtajata. Järelikult ei tohiks turgu valitsevate ringhäälinguorganisatsioonide tulude kaotust ülemineku maksumuse kindlaksmääramisel arvestada.

(158)

Teine Mediaseti esitatud väide on see, et kui ta peaks ise avatud tehnoloogia dekoodrid kinni maksma, kasutaksid konkurendid teda ära, kuna tarbijad saaksid Mediaseti rahastatud dekoodrite vahendusel vaadata ka teisi kanaleid.

(159)

Komisjon seda väidet päris tagasi ei lükka, kuigi leiab, et ringhäälinguorganisatsioonidel võiks olla soov pakkuda vaatajatele laiemat valikut, mis sisaldaks ka konkurentide kanaleid. See kehtib eelkõige Itaalia turu puhul, kus tarbijad on harjunud vaatama tasuta levitatavat televisiooni ja kus on võimalik toetatavate avatud dekoodritega uue digitaaltehnoloogia abil kopeerida praegu analoogtehnoloogia olemasolevat raamistikku (lisades tasulise televisiooni). Sel taustal ongi ootuspärane, et põhilised ringhäälinguorganisatsioonid kannavad dekoodrite ostu doteerimise kulud ja saavad mõningase ärakasutamise osaliseks (57).

(160)

Igal juhul nõustub komisjon sellega, et arvestades asjaomaseid välismõjusid ja võimaliku ärakasutamise küsimusi, võiks riik nõudluse ergutamiseks sekkuda, et aidata ringhäälinguorganisatsioonidel üleminekuga kaasnevate kulutustega toime tulla. Komisjon leiab siiski, et need argumendid ei saa õigustada asjaolu, et abi on suunatud valikuliselt maapealsele televisioonile ja et konkureeriv satelliitplatvorm on abisaajate hulgast välja jäetud.

(161)

Enne menetluse algatamise otsustamist esitatud märkustes väitis Itaalia, et digitaaltehnoloogia soodustab innovatsiooni, pakkudes interaktiivsust (võimalust kasutajatel süsteemiga nö dialoogi pidada) ja koostalitlusvõimet (kasutaja võimalust ühe dekoodri kaudu kõigile ringhäälinguorganisatsioonidele juurde pääseda).

(162)

Komisjon möönis juba otsuses menetluse algatamise kohta, et meede ühtlustab interaktiivsete dekoodrite hinna lihtsamate mudelite hinnaga, mis interaktiivseid teenuseid ei võimalda (kanalivahetajad).

(163)

Oma märkustes menetluse algatamise otsuse kohta Itaalia siiski ei esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks peaks satelliitrežiimi meetmest välja jätma, ja selle asemel üksnes kordas, et meetme kehtestamise ajal oli satelliitdekoodrite interaktiivsus väga piiratud, kuna kasutati avatud API standarditeta autoriõigusega kaitstud tehnoloogiat.

(164)

Komisjon leiab, et need väited ei ole järgmistel põhjustel piisav põhjendus, mille alusel pidada tasulise televisiooni teenuseid pakkuvatele maapealse digitaalringhäälinguorganisatsioonidele ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritele pakutavat abi ühisturu nõuetele vastavaks. Esiteks, tehniliselt oli võimalik tasuta levitatava satelliittelevisiooni vaatajate jaoks turule tuua kõrgetasemelist interaktiivsust võimaldavad dekoodrid. Satelliitdekoodrite a priori väljajätmise tõttu meede arvatavasti takistas kvaliteetsete satelliitdekoodrite levimist. Teiseks alustas Sky Italia 2004. aastal suletud standarditega tehnoloogiale üleminekut, mis kestis kuni 2005. aasta alguseni. Ei saa välistada, et Sky Italia oleks teinud teistsuguse valiku, kui abimeede oleks hõlmanud ka satelliitplatvormi.

(165)

Seetõttu jääb komisjon kindlaks arvamusele, et satelliitplatvormi väljajätmine põhjendusel, et meetme vastuvõtmise ajal kasutati satelliitplatvormil ainult koostalitlusvõimeta dekoodreid, ei näi arvestavat asjaolu, et satelliitsideoperaatorid oleksid ehk olnud valmis tagama meetmest kasusaamiseks koostalitlusvõime.

(166)

Kuigi riiklik sekkumine võib olla põhjendatud, kui arvestada teatavate turutõrgete ja võimalike ühtekuuluvusprobleemide esinemist, jääb komisjon siiski seisukohale, et meede tekitab tarbetuid konkurentsimoonutusi.

(167)

Jaos IV.A.3 „Konkurentsi moonutamine” on komisjon selgitanud, miks ta leiab, et vastupidi Itaalia ja Mediaseti esitatud väidetele on selline moonutus olemas. Lisaks, nagu on öeldud otsuses menetluse algatamise kohta, ei ole oluline asjaolu, et satelliitsideoperaatorid on abimeetme kohaldamisalast välja jäetud. See moonutab konkurentsi ka tasulise televisiooni turul, kus osad abisaajad on väga tihedat maapealse analoogtelevisiooni turgu juba valitsevad operaatorid, kel on väga suur vaatajaskond.

(168)

Dekoodrite tootjate puhul siiski tarbetut konkurentsi moonutamist ei esine. Meede soodustab tehnoloogilist arengut suurema talitlustoimega dekoodrite kasutuselevõtu kaudu, mille standardid on kõigile tootjatele kättesaadavad. Kõik dekoodrite tootjad, kaasa arvatud teistes liikmesriikides asuvad tootjad, kes on nõus sellise tootmisega tegelema, saavad eelisest osa. Kuigi meede tõepoolest muudab dekoodrite nõudlust, ergutades vahendite tavapärast eraldamist turul, on see igasuguse digiteerimist soosiva riikliku poliitika, ka tehnoloogiliselt kõige neutraalsema, lahutamatu ja paratamatu osa. Seepärast ei saa öelda, et meede tekitab dekoodrite tootjate hulgas tarbetut konkurentsi moonutamist.

(169)

Artikli 87 lõike 3 punktiga c on nõutud, et kõnealuse meetme võimaldatav positiivne areng ja selle meetme negatiivsed mõjud konkurentsile peavad olema tasakaalus. Praeguses kontekstis näib, et üleminek digitaalsüsteemile ja koostalitlusvõime on ühist huvi pakkuvad eesmärgid, mis võivad üleminekust tingitud välismõjude ja tarbijatele pandud digitaaltelevisioonile ülemineku kohustusest tingitud ühtekuuluvusprobleemide olemasolul põhimõtteliselt õigustada tarbijatoetusena antavat abi.

(170)

Siiski on meetmel teatavad jooned, mis ei ole ei vajalikud ega proportsionaalsed ja tekitavad tarbetut moonutust turgu juba valitsevate maapealse televisiooni ringhäälinguorganisatsioonide kasuks range oligopoli joontega turul, kus need moonutused võivad konkurentsile olulist mõju avaldada.

(171)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et tasulise televisiooni teenuseid pakkuvatele maapealse digitaalringhäälingu organisatsioonidele ja kaabeltelevisiooni operaatoritele pakutavat abi ei saa EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel pidada ühisturu nõuetele vastavaks. Komisjon leiab ka, et dekoodrite tootjaid soosiv meede, kui see oleks ikka tõepoolest abi, vastaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel ühisturu nõuetele.

(172)

Itaalia väidab, et kuna kohalikke maapealse ringhäälingu organisatsioone, keda Itaalia valitsus soovib kaitsta, on palju, vastab meede EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis d nimetatud erandi alusel ühisturu nõuetele oma positiivse mõju poolest kultuurilisele mitmekesisusele. Kuna satelliitplatvorm kohalike teenuste pakkumiseks hästi ei sobi, ei peaks satelliitdekoodrite eest toetust andma.

(173)

Komisjon leiab, et selle Itaalia esitatud väitega ei saa nõustuda. Meede ei ole ette nähtud üksnes kultuuriliste eesmärkide toetamiseks ega kultuurilise mitmekesisuse suurendamiseks ainult kohalike operaatorite soosimise kaudu, keda abi puudumisel turul ei oleks. See meede on ette nähtud maapealse ringhäälingu organisatsioonide ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatorite abistamiseks laiemalt. Seepärast, kuna erandite kohaldatavus on piiratud, ei saa komisjon nõustuda sellega, et laiaulatuslikku, kaugeleulatuva mõjuga meedet põhjendatakse selle positiivse mõjuga kohalikele ringhäälinguorganisatsioonidele.

(174)

Komisjon leiab, et artikli 86 lõikes 2 nimetatud erandile, mis võib kehtida avalike teenuste osutamisega seotud kulude hüvitamiseks antava riigiabi puhul, ei saa käesoleval juhul tugineda. Liikmesriik ei ole selgelt määratlenud ja kehtestanud avaliku teenuse pakkumise kohustusi, mille puhul meede kujutaks endast proportsionaalset hüvitist. Tegelikult on meede kasulik ka nende operaatorite tavapärasele äritegevusele, kes ei paku avalikke teenuseid.

(175)

Isegi kui avaliku teenuse ringhäälinguorganisatsiooni RAI puhul kehtiksid seoses digitaaltelevisiooni tehtavate investeeringutega avaliku teenuse pakkumise kohustused, oleksid pidanud nende investeeringutega seotud kulud olema selgelt välja toodud, et neid saaks vajalikul määral hüvitada.

(176)

Seepärast järeldatakse, et tasulise televisiooni teenuseid pakkuvatele maapealse digitaalringhäälingu organisatsioonidele ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritele antud abi ei saa käsitada ühegi asutamislepingus sätestatud erandina ning järelikult ei vasta see ühisturu nõuetele.

(177)

Komisjon järeldab, et Itaalia poolt tasulise televisiooni teenuseid pakkuvatele maapealse digitaalringhäälingu organisatsioonidele ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritele maapealse digitaaltehnoloogia abil edastatud saateid vastu võtvate dekoodrite ostmiseks antud toetus on EÜ artikli 87 lõike 1 tähenduses abi. See abi ei vasta ühisturu nõuetele. Liikmesriik ei informeerinud sellest abist komisjoni, nagu on nõutud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikega 3, ja jõustas selle abi andmise õigusvastaselt, ilma komisjoni loata. Seepärast tuleb see abi asjaomastelt tasulise televisiooni teenuseid pakkuvatelt maapealse digitaalringhäälingu organisatsioonidelt ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritelt tagasi nõuda.

(178)

Komisjon järeldab ka, et dekoodrite tootjatelt abi tagasi nõuda ei tule.

(179)

Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on komisjon pädev otsustama, kas asjaomane riik peab abi tühistama või seda muutma, (58) kui komisjon on leidnud, et see ei vasta ühisturu nõuetele. Samas on Euroopa Kohus pidevalt väitnud, et riigi kohustus tühistada abi, mille kohta komisjon on leidnud, et see on ühisturuga kokkusobimatu, on kavandatud selleks, et taastada enne abi andmist kehtinud olukord (59). Selles kontekstis on Euroopa Kohus leidnud, et see eesmärk on saavutatud, kui abisaaja on maksnud tagasi talle õigusvastase abina eraldatud summad ja loobunud seega eelisest, mis tal on konkurentide ees turul olnud, ning enne abi andmist kehtinud olukord on taastatud (60).

(180)

Kohtupraktikast lähtudes on määruse (EÜ) nr 659/99 (61) artikli 14 lõikes 1 sätestatud: „Kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et kõnealune liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajalt abi tagasi saada [...].. Komisjon ei nõua abi tagastamist, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega.”

(181)

Oma märkustes väitis Itaalia, et komisjon ei tohiks abi tagastamist nõuda, sest see oleks vastuolus õiguse üldpõhimõttega:

(182)

Käesoleval juhul leiab komisjon, et ükski ühenduse õiguse üldpõhimõte ei takista abi tagasinõudmist. Euroopa Kohus on eelkõige õigusliku ootuse osas öelnud, et „võttes arvesse asutamislepingu artikli 87 alusel komisjoni poolset riigiabi kontrollimise kohustuslikku iseloomu, ei saa ettevõtjad, kellele abi anti, põhimõtteliselt hellitada õiguslikku lootust, et see abi on seaduslik, kui see ei ole just antud kõnealuses artiklis sätestatud menetluse kohaselt. Hoolas ettevõtja peaks tavaliselt olema võimeline otsustama, kas seda menetlust järgiti” (64). Ainult juhtudel, kui abisaaja võib tuua põhjenduseks „erandolukorra, mille põhjal ta oli õiguslikult eeldanud, et abi on seaduslik”, võib ta keelduda abi tagastamisest (65).

(183)

Kõnealust abi anti, ilma et sellest oleks ette teatatud. Lisaks ei saa käesoleval juhul erandolukorra olemasolu tuvastada, kuna ei ole ühtegi tegurit, mis võiks abi saanud äriühingut panna uskuma, et ta võis konkreetsete asjaolude või komisjoni kinnituste põhjal eeldada, et talle riigiasutuste poolt antud eelist ei tuleks pidada abiks.

(184)

Seoses väitega, et abisaajatel ei olnud võimalik abist keelduda, märgib komisjon, et kui selle argumendiga nõustuda, võiksid liikmesriigid tarbijate kaudu kaudset abi anda, ilma et komisjonil oleks kuidagi võimalik tavapäraseid konkurentsitingimusi taastada. Komisjon juhib tähelepanu ka sellele, et viide otsusele 2006/513/EÜ (66) ei tundu olevat asjakohane, sest nimetatud otsuses käsitletavas asjas otsustas komisjon, et meetme saab tühistada kaudsetelt abisaajatelt kogu abi tagasinõudmisega ja just seda komisjon tegigi. Küsimust, kas abist saaks keelduda, ei tõstatatud. Lisaks tuleb märkida, et kohtuasjas Saksamaa versus Euroopa Komisjon (67) nõudis komisjon Saksamaa uutes liidumaades ja Lääne-Berliinis asuvate äriühingute aktsiaid omandanud investoritele makstud abi tagastamist, ja kohus kinnitas selle tagastamisnõude.

(185)

Itaalia on ka väitnud, et abi tagastamine ei ole võimalik, kuna ei saa kindlaks teha, milline ringhäälinguorganisatsioon riigi vahendite ülekandmisest kasu sai ja kui suures summas.

(186)

On õige, et komisjon ei või kehtestada kohustust, mille rakendamine oleks algusest peale objektiivselt ja absoluutväärtuses võimatu. Komisjon möönab, et kõnealuse juhtumi asjaolude tõttu võib olla tavapärasest mõnevõrra raskem kindlaks määrata abisaajate tegelikult saadud riigi vahendite suurust. Sellest olenemata leiab komisjon, et abisaajatele antud hüvitise kvantifitseerimine ei ole võimatu.

(187)

Seepärast on komisjon seisukohal, et puudub piisav alus liikmesriikide vabastamiseks kohustusest meede tühistada ja konkurentsitingimused taastada.

(188)

Käesoleval juhul maksis riik toetust eraisikutele teatavate dekoodrite ostmiseks. Ei tarbijad ega dekoodrite tootjad ei ole siiski EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabist kasu saanud. Nagu Euroopa Kohus on selgitanud, tuleb abi tagasi nõuda tegelikelt abisaajatelt – käesoleval juhul tasulise televisiooni teenuseid pakkuvatelt maapealse digitaalringhäälingu organisatsioonidelt ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoritelt (68).

(189)

Jagude IV.A.2 ja IV.A.3 põhjal, mis käsitlesid valikulise eelise olemasolu hindamist ja konkurentsi moonutamist, on komisjon seisukohal, et peamised meetmest saadavad eelised on uute digitaalteenuste, eriti tasuliste teleprogrammide tegevuste käivitamiseks vajaliku klientuuri loomine ja kaabelsideoperaatorite klientide arvu kasv.

(190)

Seepärast kutsub komisjon tasulise televisiooni teenuseid pakkuvaid maapealse digitaalringhäälingu organisatsioone ja tasulise kaabeltelevisiooni operaatoreid üles abi tagastama.

(191)

Ringhäälinguorganisatsioonidelt tagasinõutava summa määramise puhul möönab komisjon, et abisaajatele tegelikult kasu toonud riigi vahendite täpse summa väljaarvutamine on küllalt keeruline. Põhjuseks on asjaolu, et abi ei antud mitte ainult kaudselt tarbijate kaudu, vaid see oli seotud ka ringhäälinguorganisatsioonide pakutavate teenuste vastuvõtmiseks vajalike seadmetega, mitte nende teenuste endiga.

(192)

Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei nõua ükski ühenduse õiguse säte, et komisjon peab ühisturu nõuetega kokkusobimatuks tunnistatud abi tagastamist nõudes määrama tagastatava abi täpse suuruse. Piisab sellest, kui komisjoni otsus sisaldab andmeid, mis võimaldavad otsuse adressaadil iseseisvalt ja liigsete raskusteta see summa kindlaks määrata (69).

(193)

Seepärast leiab komisjon, et tuleks anda mõned suunised selle kohta, kuidas saadud eelist kvantifitseerida. Komisjoni arvates oleks käesoleva juhtumi eriomadusi arvestades sobivaks meetodiks määrata kindlaks täiendav kasum, mis saadi kõnealuse meetme tulemusena uutelt digitaalteenustelt ja tasulise televisiooni või tasuliste teleprogrammide pakkumistelt.

(194)

Tuleks meenutada, et otsuses menetluse algatamise kohta kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama eelise suuruse prognoosi või vähemalt meetodi, mille alusel komisjon saaks abisaajate valikulist eelist täpselt kvantifitseerida. Ühtegi märkust ei saadud ja ainult Sky Italia esitas esialgse loetelu abi võimalikest mõjudest, ent mitte ühtegi täpset meetodit tagasinõutava summa väljaarvutamiseks.

(195)

Komisjon leiab, et täiendava kasumi saab välja arvutada riigiabi meetme kohaldamise tulemusena vaatamisel maksustatava pakkumise ja uute digitaalkanalite vaatajate arvu kasvust tulenenud kasumi osana.

(196)

Seetõttu on kõigepealt vaja teada tasulisele maapealsele ja kaabeltelevisioonile lisandunud vaatajate hinnanguline arvu. Kuna oluline osa abikõlblikest tarbijatest ei kasutanud võimalust saada toetust ja kuna need, kes seda tegid, võisid olla mõjutatud muudest kaalutlustest, siis ei ole nende vaatajate arv, kelle otsuseid mõjutas toetus, võrdne toetuse abil dekoodri saanud vaatajate koguarvuga.

(197)

Et teha kindlaks, kuidas toetus tarbijate käitumist mõjutas, on vaja tarbijate nõudluse mudelit ja hinnangut selle nõudluse erinevate liikumapanevate jõudude suhtelise tähtsuse kohta. Siis on näha, kuidas tasulise televisiooni teenuste (sealhulgas seadmete) hind toetuse mõjul tarbijate valikut mõjutab.

(198)

Analüüsi esimeses etapis tuleb määratleda peamiste olemasolevate valikuvõimaluste seast tarbija valiku mudelid. Itaalia maapealse analoogtelevisiooni tarbijad aastatel 2004–2005 võisid valida järgmise nelja võimaluse vahel:

(199)

Maapealsel, kaabel- ja satelliitplatvormil edastatav tasuline televisioon pakub tasuliste teenustega vaatajatele kvaliteetsisu. Tarbijad, kes ei ole tasulisest televisioonist huvitatud, lähevad üle digitaaltelevisioonile peamiselt tehnilistel põhjustel, kuna aastatel 2004–2005 on digitaalrežiimis tasuta levitatav pakkumine analoogrežiimi omast suurema valikuga, kuigi mitte väga erinev. Nende tarbijate valikut toetus ei mõjuta ja seetõttu tuleks nad arvestusest välja jätta.

(200)

Kuid hulk tarbijaid oli siiski huvitatud kvaliteetsisust (tasulisest televisioonist) ja pidid valima kahe olemasoleva maapealse digitaaltelevisiooni pakkuja (Mediaset, Telecom Italia), satelliittelevisiooni pakkuja ja Fastwebi vahel. Nende tarbijate valikut võis toetus mõjutada.

(201)

Komisjon leiab, et nende tarbijate arvu väljaarvestamiseks, kes valisid Fastwebi üksnes toetuse pärast, tuleb võtta arvesse kolmikteenuste operaatori, Fastwebi ja teiste tasulise televisiooni pakkujate pakkumiste erinevust.

(202)

Teine tarbijaterühm, keda toetus võis mõjutada, on tasulise televisiooni väikesearvuline tarbijaterühm, s.o kvaliteetsisu eelistama kalduvad inimesed, keda võisid seda sisu ostma ajendada kampaaniad ja eripakkumised. Toetus võis suurendada maapealse digitaaltelevisiooni pakkujate kasu sellest nõudlusest.

(203)

Näiteks saaks diskreetse valiku nõudluse mudeli (70) põhjal arvestada välja erinevate tegurite nagu programmi sisu ja hind mõju eri tüüpi tarbijate valikule. Komisjon vajab täpse mudeli loomiseks Itaalia abi, sest mudel oleneb andmete kättesaadavusest ja tunnustest. Hinnates diskreetse valiku nõudluse mudelit, kasutades erinevate tegurite nagu programmi sisu ja hinna mõju eri tüüpi tarbijate valikule, saab arvestada välja täiendavate tarbijate arvu, kes valisid vaatamisel maksustatava televisiooni üksnes toetuse pärast, ja jätta seega arvestusest välja see teine osa tarbijaid, kes tekitasid aastatel 2004–2005 uue nõudluse.

(204)

Kui maapealse tasulise televisiooni või tasuliste teleprogrammide pakkumiste täiendav kasutajate arv on välja arvestatud, on järgmiseks sammuks arvestada välja keskmine tulu kasutaja kohta (ARPU) aastatel 2004–2005. Selleks on vaja tasulise televisiooni või tasuliste teleprogrammide teenuste kasutajate hinnangulist koguarvu. ARPU saab kätte, kui jagada tasulise televisiooni teenustest saadud kogutulu kasutajate koguarvuga.

(205)

Korrutades ARPU täiendavate kasutajate hinnangulise arvuga, saame abimeetmest saadud täiendavad tulud. Sellest arvust tuleb lahutada nende kasutajate (71) teenindamisega seotud lisakulud, et saada kätte tagastamisele kuuluv summa. Komisjon eeldab, et täiendavad kulud on suhteliselt madalad, kuna edastamisega seotud lisakulud on tühised ja püsikulusid ei tohiks arvesse võtta.

(206)

Nagu Euroopa Kohus on sedastanud, võib liikmesriik ettenägematute raskuste ilmnemisel või komisjonil kahe silma vahele jäänud tagajärgi märgates edastada need probleemid ja vajalike muudatuste tegemise ettepanekud komisjonile käsitlemiseks. Sellisel juhul peavad komisjon ja asjakohane liikmesriik tegema raskuste ületamiseks koostööd heas usus, järgides samas rangelt asutamislepingu sätteid (72).

(207)

Seepärast kutsub komisjon Itaaliat üles edastama komisjonile käsitlemiseks kõik probleemid, millega Itaalia võib otsuse rakendamisel kokku puutuda.

(208)

Seepärast on komisjon