30.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/32

(1)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 ja laevaehituse riigiabi raamistiku (1) (edaspidi “raamistik”) sätetele teatas Saksamaa komisjonile 19. oktoobri 2005. aasta kirjas (kiri on komisjonis registreeritud samal kuupäeval) oma kavatsusest anda ettevõtjale Detlef Hegemann Rolandwerft GmbH & Co. KG (edaspidi “Rolandwerft”) regionaalabi. Komisjon nõudis 16. novembri 2005. aasta kirjas lisateavet ning Saksamaa saatis selle oma 23. detsembri 2005. aasta kirjas (kiri on komisjonis registreeritud samal kuupäeval). Saksamaa muutis teatatud abi oma 18. jaanuari 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval).

(2)

Komisjon teatas Saksamaale 22. veebruari 2006. aasta kirjas oma otsusest algatada kõnealuse riigiabi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus. Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon kutsus Saksamaad ja teisi huvitatud pooli üles avaldama oma seisukohta. Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit (Verband für Schiffbau und Meerestechnik) avaldas oma seisukoha 28. juuni 2006. aasta kirjas (kiri mis on registreeritud samal kuupäeval). Abisaaja väljendas oma arvamust 30. juuni 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 7. juulil 2006).

(3)

Kõnealused seisukohad edastati Saksamaale 17. juuli 2006. aasta kirjas. Saksamaa vastas nendele seisukohtadele 11. augusti 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval).

(4)

Saksamaa edastas oma vastuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta 6. aprilli 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval). Vastusele järgnesid lisad, mis edastati 11. aprilli 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 12. aprillil 2006). Komisjon nõudis 17. augustil 2006 lisateavet, mille Saksamaa esitas 14. septembri 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud 15. septembril 2006). Saksamaa edastas komisjonile lisateavet 20. novembri 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval). Kohtumine Saksamaa ja laevatehase esindajatega toimus 22. novembril 2006. Pärast kohtumist edastas Saksamaa komisjonile lisateavet 24. novembri 2006. aasta kirjas (kiri on registreeritud samal kuupäeval).

(5)

Riigiabi saaja on laevatehas Rolandwerft. Rolandwerfti asukohaks on Saksamaa, Alam-Saksi liidumaa, Wesermarschi maakond, Berne vald, mis on abistatav piirkond vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c. Laevatehas asub Põhjamerre suubuva Weseri jõe ääres. Rolandwerft kuulub Hegemanni kontsernile ja on suurettevõte, mis ei vasta komisjoni soovitatud mikroettevõtte, väikese ja keskmise suurusega ettevõtte määratluse (2) kohaselt väikese või keskmise suurusega ettevõtte kriteeriumidele.

(6)

Rolandwerftis toodetakse merelaevu. Tehase põhitegevus on etteveolaevade ehitamine. Etteveolaevad on kõige väiksema suurusklassi konteinerilaevad. Lisaks sellele ehitatakse Rolandwerftis ka eritüüpi laevu, näiteks ro-ro-/lo-lo-tüüpi laevu ning autoveolaevu. 1999. aastal reageeris Rolandwerft muutunud turunõudlusele ja hakkas ehitama suuremaid laevu, mille pikkus on kuni […] (3) m, kaal kuni […] t ja veomaht kuni 850 TEUd (Twenty-foot Equivalent Unit). Suuremate laevade ehitamiseks tuli koostada investeerimisprogramm laevatehase kohandamiseks uutele nõudmistele; programm hõlmas muu hulgas tõsteseadme suurendamist. Kavas oli pikendada ka seadistuskaid, aga rahalistel põhjustel tuli see edasi lükata. Rolandwerfti tegevusvaldkondade hulka kuulub ka laevade remont. Remonditöid tehakse nii kuival maal kui ka vees.

(7)

Laevade ehitamine toimub kõigepealt 3. hallis sektsioonidena ning väljas asuval ehitusplatsil suuremate moodulitena. Eelnevalt valmistatud laevaosad veetakse üle ehitusplatsi 1. halli, kus need pannakse kokku laevatoorikuks. Kokkupandud laevatoorikud veetakse tõsteseadmesse ja lastakse vette. Edasine seadistamine toimub seadistuskai ääres, mis on ette nähtud kuni 140 meetri pikkuste laevade seadistamiseks. Seadistamiseks vajalikke osi tõstetakse 50-tonnise tõstevõimega kaikraana ja 8-tonnise tõstevõimega ehituskraana abil, mis liiguvad kail asuval kraanateel.

(8)

Alates üheksakümnendate aastate algusest seadistab Rolandwerft korraga kahte laeva (välja arvatud ajal, mil nõudlus on madal). Algselt sai mõlemad laevad (mis toona olid lühemad) ankurdada otse kai äärde. Kui tehas alustas 1999. aastal suuremate laevade ehitamist, jäi kai liiga lühikeseks. Rahalistel põhjustel Rolandwerft kaid kohe ei pikendanud, vaid ankurdas ajutise lahendusena teise laeva vahetult kai ääres asuva laevaga paralleelselt (“paralleelne ankurdamine”). Iga paralleelse ankurdamise korral pidi tehas ligikaudu […] korda ja kestusega […] rentima autokraana ja […] korda kestusega […] väiksema ujuvkraana.

(9)

Laevade seadistamine ja remont osutus paralleelse ankurduse korral siiski keeruliseks, kulukaks ja ebaökonoomseks. Lisaks kaasnes sellega suurem õnnetuste oht.

(10)

Abi eesmärk on soodustada investeeringuid laevatehase viie eri osa edendamiseks – 1. ja 3. halli, 1. kai ja keevitusseadmete uuendamiseks ja lisakai ehitamiseks. Enamik investeeringuid on juba tehtud. Riigiabi taotleti enne investeeringute tegemist.

(11)

Saksamaa andmetel luuakse kõnealuste investeeringute abil Rolandwerftis 35 uut töökohta. Osa ettevalmistustöödest on seni tellitud […] asuvalt terasetootjalt, kes valmistas Rolandwerfti jaoks vöörisektsioone. Investeeringud võimaldavad Rolandwerftil lülitada vöörisektsioonide valmistamise nüüd tehase enda tootmisprotsessi.

(12)

1. halli tehtavate investeeringute abil on plaanis halli 55 meetri võrra pikendada. Komisjonile edastatud teabe kohaselt tuleb praegu suurem osa laevaehitustöödest teha välitingimustes. Investeerimise tulemusena saaks peaaegu kõiki töid teha hallis.

(13)

3. hallis asuvad rajatised sektsioonide ehitamiseks. Halli värav oli algselt ainult 17,4 meetrit lai, Rolandwerftis ehitatavate laevade laius on aga tavaliselt 22,2 meetrit. Seega ei saanud sektsioone valmistada hilisemaks montaažiks vajalikus positsioonis, vaid need tuli ehitada põiki, et neid oleks võimalik hiljem väravast välja vedada. Seejärel tuli sektsioone nende ühendamiseks teiste sektsioonidega autokraanade abil 90o võrra keerata. Kõnealune tegevus oli aeganõudev ja kulukas. Kitsa värava tõttu oli sektsioonide pikkus piiratud ning Rolandwerft oli seetõttu sunnitud valmistama vajalikust suuremal hulgal sektsioone. Probleemide kõrvaldamiseks tuli halli väravat laiendada. Seda tehti 2004. aastal.

(14)

Järgmine 2004. aastal tehtud investeering hõlmas halli loodesuunalist pikendamist. Halli selles osas keevitatakse sektsioonid kokku mooduliteks. Tänu halli pikendamisele saab keevitustöid nüüd teha hallis, st ilmastikutingimustest sõltumata. Kraanateid pikendati nii, et need ulatuvad nüüd sektsioonide ehitamiseks kasutatava halli uude ossa.

(15)

Sektsioonid ehitatakse kiilplokkidel, mida kasutatakse ka sektsioonide transpordiks. Kuna Rolandwerft ehitab alates investeeringute tegemisest 1999. aastal suuremaid laevu, ei vasta kiilplokisüsteem Saksamaa sõnul enam tehase vajadustele. Lisaks tuleb sektsioonid enne kokkukeevitamist korralikult kohakuti seada. Enne investeeringu tegemist tuli selleks kasutada autokraanat ning kogu toiming oli aeganõudev ja kulukas. Seetõttu investeeris laevatehas 2004. aastal uude kaasaegsesse hüdraulilisse kiilplokisüsteemi, mis hõlbustas sektsioonide kohakuti seadmist oluliselt.

(16)

2005. aasta augustis alustati investeerimisprojekti 3. halli kagusuunaliseks pikendamiseks ning selle eesmärgiks on samuti luua võimalus teha kõiki töid tootmishallis.

(17)

Investeeringud hõlmavad muu hulgas ka esialgse kai kraanatee pikendamist 96 meetri võrra. Kõnealuse kai pikkus on 200 meetrit. Enne selle pikendamist sai kraana abil seadistada ainult umbes poolt laeva. Teise poole jaoks pidi Rolandwerft kasutama […] autokraanat. Kraanateed pikendati nii, et laevu oleks võimalik kraana abil seadistada kogu nende pikkuses. Kõnealune investeering tehti samuti 2004. aastal.

(18)

2004. aastal investeeriti ka automaatsetesse keevitusseadmetesse, mille abil saab vajalikke keevitustöid teha automaatselt ja seega kiiremini.

(19)

2005. ja 2006. aasta investeerimisprogramm hõlmab täiendava seadistuskai ehitamist; selleks pikendatakse esialgset kaid ligikaudu 180 meetri võrra. Seadistuskai ehitamiseks on muu hulgas vajalikud järgmised tööd: jõepoolse maapinna õõnestamine, maapoolse pinnase täitmine ja teedevõrguga ühenduse loomine. Lisaks tuleb kraanateed pikendada veel 150 meetri võrra, osta ja paigaldada täiendav 35-tonnise tõstevõimega kraana ja tagada vajalikud kommunikatsioonid. Kõnealuseid töid alustati 2005. aasta augustis.

(20)

Käesoleva investeeringu ajendiks oli otsus hakata alates 1999. aastast ehitama suuremaid laevu. Toona investeeris laevatehas oma rajatiste kohandamise eesmärgil tõsteseadme uuendamisse. Abisaaja sõnul lükati kai ehitamine edasi peamiselt kahel põhjusel. Esiteks oli olemasolevaid rahalisi vahendeid tungivalt tarvis samuti Hegemanni kontsernile kuuluva laevatehase Peene-Werft ulatuslikuks ümberkorraldamiseks. Mitu aastat püsinud konjunktuurilanguse tõttu ei olnud omanike käsutuses täiendavaid vahendeid Rolandwerfti investeerimismeetmete rakendamiseks. Teiseks oli kõnealuseid investeeringuid lihtne edasi lükata seetõttu, et üksteise kõrvale ankurdatud laevade seadistamine ja remont oli tehniliselt võimalik (ka siis, kui see ei olnud majanduslikult tulus).

(21)

Üks käesoleva investeeringu eelis on, et uue kai ehitamine võimaldab laevatehasel tulevikus osaleda sõjalaevade ehitamiseks ja remontimiseks korraldatavatel avalikel pakkumistel. Seni oli Rolandwerftil Saksa mereväe laevade ehitamine ja remontimine keelatud seoses ohuga, mis tulenes samaaegsest tööst kahel paralleelselt ankurdatud laeval. Kõnealuse ohu tõttu keeldus Saksa merevägi Rolandwerftile tellimusi andmast, ehkki Rolandwerft kuulub nende laevatehaste hulka, kes põhimõtteliselt võiksid osaleda selliste tellimuste täitmiseks korraldatud pakkumistel.

(22)

Investeerimisprojekti kulud kokku on 13 miljonit eurot. Kulud jaotuvad järgmiselt:

(23)

Saksamaa kavatseb anda Rolandwerftile riigiabi 1,56 miljonit eurot. Abikõlblikud kulud vastavad investeerimisprojekti kogukuludele, milleks on 13 miljonit eurot, ning abi osatähtsus on seega 12 %. Riigiabi antakse regionaalabi kinnitatud kava alusel (4). Riigiabi taotleti enne investeerimisprojekti algust.

(24)

Riigiabi annab Hannoveris asuva N-panga (NBank) kaudu Alam-Saksi liidumaa.

(25)

Ametlik uurimismenetlus algatati seetõttu, et komisjon kahtles riigiabi kokkusobivuses laevaehituse riigiabi raamistiku tingimustega. Komisjon ei olnud kindel, kas uue seadistuskai ehitamisse tehtavaid investeeringuid saab käsitleda olemasolevatesse rajatistesse tehtavate investeeringutena.

(26)

Lisaks kahtlustas komisjon, et Rolandwerfti investeeringutega võib kaasneda tehase tootlikkuse suurenemine – see oleks vastuolus nii raamistiku kui ka ühisturu tingimustega.

(27)

Komisjonile saatsid oma seisukoha nii abisaaja Rolandwerft kui ka Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit.

(28)

Abisaaja sõnul laevatehase koguvõimsus investeeringute tõttu ei suurene. Abisaaja viitab asjaolule, et tootlikkuse suurenemine tähendab paratamatult ka olemasolevate rajatiste võimsuse suurenemist. See ei viita tingimata laevatehase koguvõimsuse suurenemisele. Rolandwerfti puhul suureneks investeeringute tõttu tehase tootlikkus, aga tehase koguvõimsus jääks samaks. Tootlikkuse suurenemist tasandaks suurem ettevõttesisene tootmistegevus. Mõningaid laevaosi, mida nüüd saaks ise toota, telliti seni allhanke korras. Seetõttu tootmismaht CGTdes (compensated gross tonnes - kompenseeritud brutotonnid) mõõdetuna ei suureneks.

(29)

Abisaaja esitas ülevaate viimastel aastatel valmistatud laevadest ja tehasele esitatud tellimustest. 2004. aastal ehitas Rolandwerft […] laeva – see on ligikaudu […] CGTd. 2006. aastaks on plaaniti […] laeva ehitamist tootmismahuga […] CGTd. 2007. ja 2008. aasta tootmismahuks plaanitakse […] CGTd.

(30)

Abisaaja selgitab, et laevatehas ostis varem aeg-ajalt sektsioone või terveid kereosi kolmandatelt ettevõtjatelt. Rolandwerfti tootmismahtu ei tõsta ka kereosade ja sektsioonide ostmine tarnijatelt, sest laeva seadistamine võtab aega ja olemasolevad rajatised ei võimalda tõhusalt seadistada suuremat hulka laevu. Seega on näiteks olemasolevates laevaehitushallides võimalik ehitada korraga ainult ühte laeva. Laeva kokkupanemiseks 1. laevaehitushallis kulub ligikaudu […] nädalat.

(31)

Abisaaja esitas teabe tehase tootmistegevuse kohta. Teabest nähtub, et tehas töötab juba praegu täiskoormusel ja investeeringute tulemusel ei ole võimalik ehitada rohkem laevu. Tehase kui terviku koguvõimsus on piiratud ligi […] kuni […] CGTga ja see saavutati seoses tööde osalise tellimisega allhangetena juba enne investeeringute tegemist.

(32)

Abisaaja selgitab, et tänu investeeringutele saaks tehas osaleda sõjalaevade ehitus-, remondi- ja ümberehitustööde avalikel pakkumistel. Seni tehasel seda võimalust ei olnud, kuna nimetatud töid oleks tulnud teha paralleelse ankurdusega. Tootmismaht CGTdes jääks seega praegusega võrreldes koguni väiksemaks, sest sõjalaevu ei saa käsitleda samamoodi nagu kaubalaevu. Lõpetuseks väidab abisaaja, et isegi kui komisjon ei jaga Saksamaa käsitlust, mille kohaselt ei keela raamistik investeerimisabi andmist projektidele, mis on seotud tootlikkuse suurenemisega, ei ole see Rolandwerftile antava riigiabi ühisturuga kokkusobivuse hindamise seisukohast oluline, kuna Rolandwerfti tootlikkus ei suurene.

(33)

Abisaaja selgitab ka, et investeeringuid tehakse ainult olemasolevatesse rajatistesse. Investeeringud, mida tehakse kai pikendamiseks nii, et mõlemaid laevu saaks seadistada otse kai ääres, ei hõlma uue kai ehitamist. Laevatehasel on laevade seadistamiseks juba praegu olemas kaks paralleelset ankruplatsi. Abisaaja rõhutab, et paralleelse ankurdusega kaasneb suurem oht ning seetõttu keeldub merevägi Rolandwerftile tellimusi andmast. Kavandatava investeeringu abil ehitatakse olemasolev kai ümber ja suurendatakse seega tehase tootlikkust. Abisaaja esitas teabe selle kohta, mitu nädalat aastas on paralleelset ankruplatsi kasutatud ja kuidas seda kasutatakse tulevikus.

(34)

Lisaks selgitab ta, et kraanatee pikendamise ja pikendatud kaile kraana paigaldamise eesmärk on lõpetada auto- ja ujuvkraanade vähetõhus ja kulukas kasutamine paralleelselt ankurdatud laevade seadistamisel. Investeeringud võimaldaksid ka teist laeva seadistada otse kai ääres – see vähendaks kulusid ja tõstaks tootlikkust.

(35)

Saksamaa Laevaehituse ja Meretehnika Liit (edaspidi “liit”) on seisukohal, et komisjoni kahtlusi seoses tehase võimsuse võimaliku suurenemisega ei saa põhjendada raamistikus sätestatud tingimustega. Komisjoni kahtlusi ei saa õigustada ka turu praeguse olukorraga ning kavandatav riigiabi ei moonuta mingil moel konkurentsi.

(36)

Liidu väitel on ühenduse poliitika laevaehitusele antava riigiabi valdkonnas viimaste aastate jooksul muutunud. Raamistik ei sisalda klausleid laevatehase võimsuse suurendamiseks antava investeerimisabi keelamise kohta. Liit eeldab, et selliseid klausleid ei peeta enam asjakohaseks. Lisaks juhib liit tähelepanu sellele, et raamistikus varem sisaldunud sektorile kohandatud eeskirjadest on suures osas loobutud. Võimsuse küsimust mainitakse ainult sulgemisabi kontekstis. Muude abi liikide, näiteks ümberkorraldusabi suhtes kehtivad üldised riigiabieeskirjad.

(37)

Liit selgitab, et eeskirjade kitsas tõlgendamine oleks vastuolus algatusega LeaderSHIP 2015, millel on oma osa Lissaboni strateegia rakendamisel. Euroopa majanduse konkurentsivõimet ja tootlikkust tuleks suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks tehtavate investeeringute abil ning seega tuleb investeerida ka ajakohastesse tootmisseadmetesse. Suutmatus ühildada omavahel riiklikku investeerimisabi ja võimsuse suurenemist on vastuolus algatuse LeaderSHIP eesmärgiga, eelkõige selle eesmärgiga kindlustada ja tugevdada Euroopa turuosa teatavates segmentides. Üks selline segment on väikeste ja keskmise suurusega konteinerilaevade turg, kus Euroopal on endiselt suurepärane turuseisund Korea ja Hiina suhtes.

(38)

Liidu arvates kavandatavad investeeringud konkurentsi ei moonuta. Maailma laevaehitusturg on praegu tõusuteel ja tootmisvõimsust üle ei jää. Nõudlus on jätkuvalt suur, ehkki aastateks 2008 ja 2009 prognoositakse kerget langust. Maailmakaubanduse pideva kasvu tõttu suureneb ka laevaliiklus. Eriti kehtib see tööstuskaupade transportimise kohta konteinerilaevadega. Nõudlus suuremate laevade järgi, mille veomaht on 5 000–8 000 TEUd ja millega ei saa siseneda väiksematesse sadamatesse, aina kasvab. See suurendab nõudlust ka väiksemate etteveolaevade järele, millega saaks transportida konteinereid suurematele laevadele ja tagasi. Rolandwerft suudab ehitada laevu veomahuga kuni 900 TEUd.

(39)

Liidu sõnul on etteveolaevade ehitamine Saksa laevatehaste tegevusalade hulgas olulisel kohal. Sellegipoolest on peamiseks konkurendiks Hiina, kelle laevatehased saavad 42,5 % kogu maailmas esitatavatest tellimusest ja kes on seega selge turuliider. Saksamaa asub 26,8 %ga tellimustest teisel kohal.

(40)

Laevade puhul, mille veomaht on kuni 900 TEUd, leidub Euroopas väga vähe konkurente ning need asuvad enamasti Saksamaal või Madalmaades. Liit näeb kõnealuse segmendi puhul suurt kasvupotentsiaali. Kuna Hiina laevatehased pakuvad oma laevu madala hinnaga, võivad Saksa ja Euroopa laevatehased oma turupositsiooni säilitada ainult kõrge kvaliteedi tagamise ja tootlikkuse pideva suurendamise kaudu.

(41)

Liit rõhutab, et Hiina ja Vietnam jätkavad oma laevaehitusvõimsuse arendamist ja seeläbi ka oma turuosa suurendamist. Sellest nähtub, et laevaehituse valdkonna konkurents on üleilmne ning ei piirdu ainult Euroopaga.

(42)

Saksamaa viitab oma seisukohas ametliku uurimismenetluse algatamise kohta sellele, et raamistiku punkt 26 ei sisalda ühtegi võimsust käsitlevat sätet. Eelkõige ei sisalda punkt 26 sätteid, mille kohaselt oleks keelatud anda investeerimisabi projektidele, mille puhul tootlikkuse suurenemise tulemusena suureneb ka võimsus. Saksamaa toonitab samuti, et laevatööstuse tootlikkuse suurendamine on kõnealust majandussektorit käsitleva ühenduse poliitika üks peamisi eesmärke. Algatuse LeaderSHIP 2015 eesmärk on parandada Euroopa laevatehaste konkurentsivõimet ning vähendada kahju, mida tekitas Euroopa laevatööstusele laevaehituse subsideerimine Aasias. Saksamaa arvates saab kõnealust eesmärki saavutada ainult tootlikkuse suurendamise kaudu.

(43)

Saksamaa sõnul ei saa raamistiku punkti 3 põhjal järeldada, et ühisturuga kokkusobivuse hindamisel tuleks arvestada investeeringute mõju võimsusele. Pealegi ei kehti laevaehitussektori kohta enam raamistiku punktis 3 esitatud tunnused, vaid seda iseloomustavad praegu eelkõige tellimuste suur arv, kõrged hinnad ja võimsuse puudujääk.

(44)

Lisaks rõhutab Saksamaa, et Euroopa laevatööstus on viimastel aastakümnetel tagasi tõmbunud ning et Jaapan, Korea ja Hiina on oma turuosa tänu riiklikele subventsioonidele suurendanud. Sellist subsideerimist käsitletakse raamistiku punkti 3 alapunktis c ühena arvessevõetavatest teguritest. Seetõttu peavad Euroopa laevatehased tegema kõik võimalikud jõupingutused oma tootlikkuse suurendamiseks.

(45)

Saksamaa arvates kaasneb tootlikkuse suurenemisega automaatselt ka seadmete suurem väljund. Seega ei saa tootlikkuse suurenemine raamistiku tähenduses olla olukord, kus sama hulk toodetakse väiksema sisendi abil, st väiksemate kuludega. Sellega seoses viitab Saksamaa regionaalabi eesmärgile toetada regionaalarengut ja töökohtade loomist. Tootlikkuse suurenemise tõttu ei tohiks väheneda töökohtade arv.

(46)

Saksamaa selgitab, et turuolukorrast tingitult kaubaveod aina sagenevad ja konteinerilaevade segmendis võib märgata suundumust kasutada suuremaid laevu. Juba praegu leidub laevu, mille veomaht on 5 000 TEUd ja värskemates prognoosides on juttu laevadest, mille veomaht on 8 000 TEUd. Kuna nii suured laevad saaksid siseneda ainult vähestesse sadamatesse, oleks lasti jaotamiseks endiselt tarvis ka väiksemaid laevu. Seega jääks endiselt püsima nõudlus selliste 850 TEUste etteveolaevade järele, mida ehitab Rolandwerft.

(47)

Saksamaa selgitab kavandatavaid investeeringuid lähemalt ja lisab meetmete ja laevatehase asukoha näitlikustamiseks ka pilte.

(48)

1. halli pikendamine võimaldaks laevatehasel erinevalt praegusest ehitada laev täielikult valmis laevaehitushallis. Olemasolevate rajatiste katmine katusega muudaks töö tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

(49)

Saksamaa selgitab ka, et 1. kai ääres seisev laev võtab praegu enda alla ainult kaks kolmandikku kai pikkusest. Vabaks jääva kai lõunaosa tuleks pikendada. See ei ole uue kai ehitamine raamistiku tähenduses. Kai pikendamise järel paigaldatakse sellele kraana, mis asendaks praegu kasutatavat autokraanat.

(50)

Saksamaa juhib tähelepanu sellele, et paralleelset ankruplatsi kasutati aastatel 2003-2005 […] kuud aastas (sealhulgas ka seadmete kohaletoimetamiseks). Saksamaa kinnitab veel kord, et paralleelne ankruplats teisendatakse uueks kaiks. Uut kaid kasutatakse aasta jooksul umbes sama palju nagu viimaste aastate jooksul kasutati paralleelset ankruplatsi. Lisaks selgitab Saksamaa, et laeva seadistamisega teisel ankruplatsil kaasneb suurem oht, kuna selleks vajalik ujuvkraana tuleb paigaldada keset Weseri jõge. Tulevikus enam laevu 1. kai ääres asuval teisel ankruplatsil ei seadistata.

(51)

Saksamaa on seisukohal, et seadistuskai pikendamine selleks, et tulevikus oleks võimalik kahte laeva korraga kai ääres seadistada, ei võrdu uue rajatise ehitamisega. Tegemist on üksnes olemasoleva kai mõningase pikendamisega. Kai on juba investeeringute eel ühest etteveolaevast pikem ning tehas saaks ka investeeringute abita seadistada samaaegselt kahte lühemat laeva.

(52)

Saksamaa väidab, et sellepärast on Rolandwerftil kaks seadistuskohta juba olemas, isegi kui üks neist asub nii-öelda teises reas. Kuna teine laev asub väljaspool kaikraana tööpiirkonda, tuleb seadistamiseks kasutada auto- või ujuvkraanasid. Kai pikendamine muudaks töö tunduvalt tõhusamaks, kuna laeva saaks seadistada otse kailt. Saksamaa meenutab, et Saksa merevägi keeldub Rolandwerftile tellimusi andmast seetõttu, et Rolandwerftis seadistatakse laevu teises reas.

(53)

Saksamaa väidab, et teise ankruplatsi viimine juba olemasoleva, pikendatava kai äärde ei ole uue rajatise ehitamine, vaid pigem mõlema – nüüd enam mitte paralleelselt, vaid üksteise taga asuva ankruplatsi tootlikkuse tõstmise meede. Uuele kaile paigaldatav uus kraana asendaks praegu kasutatavaid auto- ja ujuvkraanasid. Uue kraana kasutamine tõstaks tööviljakust.

(54)

Saksamaa rõhutab, et meede on vajalik, sest laeva seadistamine teises reas võtab palju aega ega ole kuigi tõhus. Lisaks avaneb Rolandwerftile tänu investeeringutele võimalus osaleda Saksa mereväelaevade remontimis- ja ümberehitustööde tegemiseks korraldatavatel pakkumistel.

(55)

Saksamaa selgitab, et alguses ehitati Rolandwerftis väiksemaid etteveolaevu, nii et kai äärde sai korraga kinnitada kaks laeva. Turunõudlus keskendus aga üha enam pikematele ja laiematele etteveolaevadele ning kaks sellist laeva ei oleks korraga kai äärde mahtunud. Seetõttu pidi laevatehas laevade seadistamiseks ja remontimiseks kinnitama teise laeva paralleelselt otse kai äärde kinnitatud laeva kõrvale. Kai pikendamine kujutab endast seega seadistamisrajatise kohandamist pikematele laevadele.

(56)

Saksamaa märgib, et Rolandwerft on varem aeg-ajal teinud koostööd laevatehasega Peene-Werft ja on seadistanud viimase valmistatud kereosi. Viimasel ajal on Rolandwerft siiski ehitanud laevu, mis on algusest lõpuni valmistatud tehases endas. Saksamaa selgitab, et laevatoorikute valmistamise praeguse mahu juures ei ole võimalik remonditegevust laiendada. Osa remonditöödest tehakse kuival maal. Selleks on vaja kasutada väljas asuvat ehitusplatsi, mida kasutatakse juba ka laevatoorikute valmistamiseks.

(57)

Saksamaa jätkab oma selgitusi märkusega, et lisaks uue kraana kasutamisele uuel kail optimeeritakse ka esialgse kai tõstekoormust ning suurendatakse selle maksimaalset tõstevõimet.

(58)

Saksamaa viitab asjaolule, et laevaehituse ja meretehnika liit toetab tema seisukohta. Saksamaa omistab liidu seisukohale suurt tähtsust, kuna liit esindab nii Saksa merendussektori kui ka laevatehaste ja nende tarnijate poliitilisi ja majanduslikke huve. Lisaks omab liit erinevate huvirühmade esindajana uusimat teavet turul toimuva kohta. Kui liit jõuab järeldusele, et kavandatav riigiabi Rolandwerftile Saksamaa laevatööstust ei kahjusta, peaks komisjon seda arvesse võtma. Lisaks toob Saksamaa esile asjaolu, et komisjon ei ole saanud ühtegi negatiivset seisukohta, mis oleks suunatud abi vastu.

(59)

Abisaaja seisukohale viidates rõhutab Saksamaa, et Rolandwerfti selgituse kohaselt tehase võimsus investeeringute tagajärjel ei suurene. Saksamaa kinnitab, et ta ei pea kõnealust küsimust abi kokkusobivuse hindamisel asjakohaseks.

(60)

Asutamislepingu artiklis 87 on sätestatud, et igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Kohtu ja Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kohtupraktika kohaselt on kaubanduse kahjustamise kriteerium täidetud, kui abisaava ettevõtja majandustegevus hõlmab ka liikmesriikide vahelist kaubandust.

(61)

Abi annab Alam-Saksi liidumaa ja seega on abiandjaks riik. Abi annab Rolandwerftile eelise, mida ettevõte turul saavutanud ei oleks. Rolandwerfti tegevusala on merelaevade ehitamine. Kuna merelaevadega kaubitsetakse, võidakse meetmega moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust. Järelikult on abi puhul tegemist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohase riigiabiga ning seda tuleb ka vastavalt hinnata.

(62)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud artikli 87 lõikele 1 vastavad riigiabi andmist käsitleva üldise keelu erandid.

(63)

Komisjon on laevaehitusele antava riigiabi hindamiseks avaldanud laevaehituse riigiabi raamistiku. Raamistik sisaldab laevatööstusele antavat riigiabi käsitlevaid erieeskirju, kui ja niivõrd kui seda nõuab laevaehitussektori eripära. Raamistikus tähenduses tähistab mõiste “laevade ehitamine” iseliikuvate kaubanduslike merelaevade ehitamist ühenduses. “Laevade remont” on iseliikuvate merelaevade parandamine või taastamine ühenduses. Kõnealuste mõistete kohased toimingud kuuluvad Rolandwerfti tegevusalasse ning seega tuleb kavandatava riigiabi hindamisel võtta arvesse laevaehituse riigiabi raamistikku. Rolandwerftis ei valmistata ühenduse kalalaevu. Suunistes riigiabi kontrollimiseks kalandus- ja akvakultuurisektoris (5) on sätestatud, et laevatehastele ei tohi anda riigiabi ühenduse kalalaevade ehitamiseks.

(64)

Raamistiku punktis 26 on sätestatud, et “laevade ehitamiseks, remondiks või ümberehitamiseks antavat piirkondlikku abi … [peetakse] ühisturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui …[see on] antud selleks, et investeerida olemasolevate laevatehaste täiustamisse või ajakohastamisse eesmärgiga suurendada nende jõudlust ega tohi olla seotud asjakohas(t)e laevatehas(t)e rahalise ümberkorraldamisega”.

(65)

Abi osakaal ei tohi ületada 12,5 % või EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohase regionaalabi ülemmäära; seejuures kohaldatakse madalamat väärtust. Käesoleval juhul kohaldatakse ülemmäära 12,5 %. Lisaks sellele piiratakse abi regionaalabi käsitlevates kohaldatavates ühenduse suunistes (6) määratletud abikõlblike kulutustega.

(66)

Käesolevate investeerimismeetmete eesmärk on täiustada Rolandwerfti tootmisprotsessi rajatiste kohandamise ja avatud tööplatsile katuse ehitamise kaudu. Kõnealuseid meetmeid võib seetõttu käsitleda olemasoleva laevatehase ajakohastamise või täiustamisena.

(67)

Osa investeeringuid tehakse 1. ja 3. halli loode- või kagusuunaliseks pikendamiseks. Komisjoni arvates on hallide pikendamise puhul tegemist olemasolevate rajatiste pikendamisega. Investeeringu abil ei ehitata de facto uut halli. Halle pikendatakse eelkõige selleks, et seni väljas toimunud laevaehitustöid saaks edaspidi teha hallis.

(68)

Ülejäänud 3. halliga seotud investeeringuid – investeeringud kraanatee pikendamiseks, halli värava laiendamiseks ja kiilplokisüsteemi kaasajastamiseks – tuleb samuti käsitleda investeeringutena olemasolevatesse rajatistesse. Lisaks leiab komisjon, et ka 1. kai kraanatee pikendamiseks ja kaasaegsete automaatsete keevitusseadmete ostmiseks tehtavad investeeringud on investeeringud olemasolevatesse rajatistesse. Kõnealuse seisukoha esitas komisjon juba oma otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta.

(69)

Komisjon eeldab, et investeeringute eesmärk on olemasolevate rajatiste tootlikkuse suurendamine. Hallide pikendamine toob kaasa tootlikkuse suurenemise, kuna võimaldab tööd teha ilmastikutingimustest sõltumata. 3. halli värava laiendamine vähendab tunduvalt kulusid, sest sektsioone ei ole enam vaja keerata ja valmistada saab ka pikemaid sektsioone. Sama kehtib 3. halli ja 1. kai kraanatee pikendamise kohta, kuna see muudab autokraanade […] kasutamise üleliigseks, samuti kehtib see hüdraulilise kiilplokisüsteemi soetamise kohta, kuna see muudab üleliigseks sektsioonide manuaalse kohakutiseadmise autokraana abil ning lõpuks kehtib see ka automaatsete keevitusseadmete muretsemise kohta, kuna see vähendab manuaalsete keevitustöödega seotud aja- ja rahakulu.

(70)

Investeeringud suurendavad oluliselt tootlikkust, aga ei mõjuta eriti võimsust, sest nende abil ei ehitata uusi rajatisi ning tehase võimsus suureneks üksnes olemasolevate rajatiste abil saavutatud tootlikkuse suurenemise tagajärjel. Abisaaja viitas ka sellele, et tehase koguvõimsus CGTdes mõõdetuna tootlikkuse suurenemise tagajärjel ei suurene, kuna rajatiste tootlikkuse suurenemise teeb tasa suurem ettevõttesisene tootmistegevus – varem allhankena tellitud töid tehakse nüüd ise. Seetõttu leiab komisjon, et investeeringutega ei kaasne võimsuse ebaproportsionaalset suurenemist.

(71)

Komisjon järeldab, et eespool (punktis 22) esitatud tabelis kajastatud meetmeid 1-6 võib käsitleda olemasoleva laevatehase ajakohastamiseks või täiustamiseks tehtavate investeeringutena, mille eesmärk on suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust. Selleks ettenähtud kulud suuruses 8 360 000 eurot on seega abikõlblikud kulud.

(72)

Punkti 22 tabelis esitatud meetmed 7 ja 8 hõlmavad lisakai ehitamist ja uue kraana ostmist. Komisjoni arvates saab kõnealuseid investeeringuid ajakohastamis- või täiustamismeetmetena käsitleda kahel põhjusel. Esiteks seadistati ja remonditi Rolandwerftis kahte laeva korraga juba enne investeeringute tegemist; teine laev ankurdati kai ääres seisva laeva suhtes paralleelselt. Kõnealune tegevus oli vähetõhus ja kulukas. Tänu investeeringutele saab Rolandwerftis ankurdada kai äärde kaks laeva ning laevu saab seadistada parematel tingimustel. Teiseks on kõnealused investeeringud viimased alates 1999. aastast tehase suuremate laevade ehitamiseks kohandamise eesmärgil tehtud investeeringute reas. Tehas korraldas oma tootmise ümber, kuna oluliselt väiksemate etteveolaevade asemel on nõudlus kasvanud Rolandwerftis praegu ehitatavate etteveolaevade järele. Komisjon on seisukohal, et tootmise kohandamist turunõudlusele võib käsitleda ajakohastamisena.

(73)

Investeeringute eesmärk on suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust. Laevade seadistamine esialgse kai ääres muutub tõhusamaks, sest laevad ei seisa enam üksteise kõrval ja teise laeva seadistamiseks ei ole enam vaja ületada kai ääres asuvat laeva. Ehkki võib eeldada, et uue kai puhul ei ole tegemist üksnes olemasoleva rajatise ümberkorraldamisega, leiab komisjon, et uue seadistuskai ehitamine suurendab esialgse kai tootlikkust.

(74)

Esialgse kai tootlikkust suurendab ka pikendatud kaile paigaldatav teine kraana. Mõlema kraana tõstevõime on kokku 85 tonni võrreldes varasema maksimaalse tõstevõimega 50 tonni. Seega saab kaikraanadega tõsta nüüd ka lasti, mida varem tõsteti ujuvkraana abil. Pärast investeeringuid on ujuvkraanat tarvis veel vaid laevamootori paigaldamiseks. Kõiki ülejäänud tõstetöid saab teha pikendatud kail asuvate kraanadega. Teiseks kasutatakse esialgset kraanat sageli töödeks, mida tehakse vahetult kai taga asuval väiksemal ehitusplatsil. Pärast investeeringute tegemist saab kasutada teist kraanat, kui esimene kraana on hõivatud kõnealusel ehitusplatsil tehtava tööga. Seega ei tule seadistustöid selleks ajaks katkestada.

(75)

Komisjon on seetõttu jõudnud järeldusele, et investeeringute eesmärk on laevatehase olemasolevate rajatiste tootlikkuse tõstmine.

(76)

Komisjon on seisukohal, et investeeringutega ei kaasne võimsuse ebaproportsionaalset suurenemist.

(77)

Sissejuhatuseks märgib komisjon, et Rolandwerftis on üle 15 aasta seadistatud korraga kahte laeva. Laevu seadistati teises reas ajutise lahendusena kuni kai uuendamiseks mõeldud investeeringute tegemiseni. Saksamaa sõnul võib kõnealuse ajutise lahenduse pika kestuse panna erilise turuolukorra ja laevatehasega seotud konkreetsete asjaolude arvele. Laevatehase omanik Hegemanni kontsern otsustas investeerida olemasolevad vahendid laevatehasesse Peene-Werft. Pärast Peene-Werfti ümberkorraldamise lõpetamist 2005. aastal ja turu elavnemise tõttu sai Hegemanni kontsern lõpule viia Rolandwerfti ajakohastamiseks kavandatud projekti. Seoses asjaoluga, et laevatehases seadistati viimase 15 aasta jooksul (mõningate katkestustega väiksema nõudluse perioodidel) korrapäraselt kahte laeva, ei näe komisjon põhjust oletada, et Rolandwerftil jätkus enne investeeringute tegemist võimsust ainult ühe laeva seadistamiseks.

(78)

Tehnilisest vaatenurgast ei ole Rolandwerft võimeline tootma rohkem laevatoorikuid ja suurendama oma remonditööde mahtu kitsaskohtade tõttu, mis on eelkõige seotud laevaehitushallides ja väljas asuval ehitusplatsil tehtavate eeltöödega. Hallid ja ehitusplats on juba maksimaalselt hõivatud ning see on takistuseks tootmismahu võimalikule suurenemisele. Laevatehase remonditegevuse kohta selgitas Saksamaa, et iga tellimuse puhul tehakse ligikaudu 50 % töödest kuival maal, st ehitusplatsil, aga platsil töötamise võimalused on piiratud, kuna seal valmistatakse ka laevatoorikuid. Remonditöid saab seetõttu teha ainult laevatoorikute valmistamise asemel, mitte sellele lisaks. Sama kehtib ka laevade ümberehitamise kohta. Kuna investeeringud ei hõlma kitsaskohtade kõrvaldamist, ei saa tehase võimsus laevatoorikute valmistamise ning remondi- ja ümberehitustööde puhul suureneda. Lisaks tuleb rõhutada, et kõnealuseid rajatistega seotud kitsaskohti ei ole lihtne kõrvaldada, sest selleks tuleks kogu tootmisprotsess dubleerida.

(79)

Komisjon on uurinud, kas uue kai tõttu võib suureneda tehase võimsus mujal valmistatud kereosade seadistamise valdkonnas. Aga ka siin on takistavaks teguriks laevaehitushallid. Kui Rolandwerftis valmistatud laevatoorikud seadistatakse eelnevalt tehase laevaehitushallis, siis mujal valmistatud kereosad on tavaliselt tühjad ning nõuavad ulatuslikke ettevalmistus- ja seadistustöid. Kereosade seadistamiseks oleks kaile tarvis paigaldada tehnilised seadmed, mida harilikult kasutatakse laevatoorikute valmistamiseks laevaehitushallis. Kui laevaehitushallid ja nende seadmed on viimase piirini koormatud, ei saa neid samaaegselt kasutada seadistustöödeks. Järelikult ei ole Rolandwerftil võimalik üheaegselt laiendada oma tegevust mujal valmistatud kereosade seadistamise valdkonnas ja hoida jätkuvalt kõrgel tasemel laevatoorikute valmistamise ja laevade remontimise tegevust.

(80)

Saksamaa selgitas ka, et kereosade seadistamisega praegu ei tegeleta ning seda ei ole plaanis teha ka tulevikus. Suure nõudluse aastatel ei ole selline tegevus kuigi tõenäoline, sest potentsiaalsed kereosade tarnijad on järgnevateks aastateks juba tellimustega hõivatud ja Rolandwerftil ei ole võimalik hankida turult nõutava kõrge kvaliteediga kereosi. Seda kinnitab ka Rolandwerfti reaalne tegevus – möödunud aastatel ei seadistatud Rolandwerftis mujal valmistatud kereosi, ehkki teoreetiliselt oleks seda olnud võimalik teha paralleelsel ankruplatsil. Lisaks selgitas Saksamaa, et konjunktuurilanguse korral, kui tarnijatel jääb tellimuste puudumise või vähesuse tõttu võimsust üle ning kereosad on seetõttu turul taas saadaval, esitatakse ka Rolandwerftile eeldatavalt vähem tellimusi. Sellisel juhul ehitaks Rolandwerft majanduslikkuse põhimõttest lähtudes mujal valmistatud kereosade seadistamise asemel laevakeresid pigem ise. Kui tehas jätkaks siiski mujal valmistatud kereosade seadistamist, tehtaks seda laevatoorikute ehitamise asemel ja mitte sellele lisaks.

(81)

Komisjon nendib, et isegi kui investeeringud teoreetiliselt suurendaksid mõningal määral tehase võimsust mujal valmistatud kereosade seadistamise valdkonnas, saaks võimsuse seesugune suurenemine eespool kirjeldatud tehnilistel põhjustel olla ainult minimaalne. Võttes arvesse tootlikkuse olulist suurenemist, mis põhineb peamiselt kraanade rentimise lõpetamisest tuleneval kulude vähenemisel, ei saa võimsuse mõningast suurenemist seoses aeg-ajalt seadistatavate kereosadega pidada ebaproportsionaalseks.

(82)

Lisaks sellele märgib komisjon, et Rolandwerft kohustus uue kai kasutamist järgneva viie aasta jooksul mitte laiendama, näidates sellega, et ta ei soovi tehase võimsust suurendada. Kõnealune omaalgatuslik kohustus, mille esitas Saksamaa, näeb ette, et laevatehas piirab viie aasta jooksul pärast uue kai ehitamiseks tehtavate investeeringute lõpuleviimist oma tegevust uue kai ääres laevatoorikute ehitamise, mujal valmistatud kereosade seadistamise ning laevade remondi ja ümberehituse valdkonnas […] aastas. Uue kai kasutamine […] jooksul vastab tehase poolt komisjonile esitatud järgmiste aastate tegevuskavale. Lisaks kohustus Rolandwerft kõnealusel ajavahemikul loobuma laevaehitustööde tegemisest paralleelsel ankruplatsil. Komisjon märgib, et laevatehase võetud kohustused ei tõenda, et investeeringutega ei kaasne võimsuse suurenemist. Komisjon käsitleb kõnealuseid kohustusi kui tõendit, et abisaaja esitatud tehnilised, praktilised ja majanduslikud asjaolud on põhjendatud ning et investeeringute eesmärk ei ole suurendada tehase võimsust, vaid selle tootlikkust.

(83)

Komisjon on seisukohal, et uue kai ehitamiseks ja uue kraana ostmiseks tehtavate investeeringute puhul on tegemist olemasoleva laevatehase täiustamise või ajakohastamisega, et suurendada olemasolevate rajatiste tootlikkust. Investeeringute tulemusel tehase võimsus ebaproportsionaalset ei suurene. Seetõttu leiab komisjon, et uue kai ehitamine ja uue kraana ostmine vastavad raamistikus sisalduvatele regionaalse investeerimisabi tingimustele. 4 640 000 euro ulatuses tehtavad investeeringud on seega abikõlblikud.

(84)

Kokkuvõttes on komisjon seisukohal, et Rolandwerftile antav regionaalabi, mis moodustab 13 000 000 euro suurusest summast 12 % ehk 1 560 000 eurot, vastab raamistikus sätestatud regionaalabi andmise tingimustele. Kavandatav abi vastab kõikidele ühisturuga kokkusobivuse tingimustele,