30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 394/1

(1)

Teatud rannikuriikide vahel sõlmitud kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud, näiteks 1992. aasta Helsingi ja 1976. aasta Barcelona konventsioonid, näevad ette vastastikuse abi osutamise merereostuse korral.

(2)

Määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (3) loodi Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi “amet”), mille eesmärk on meresõiduohutuse kõrge, ühtlase ja tulemusliku taseme tagamine ning laevade põhjustatud merereostuse vältimine.

(3)

Määrusega (EÜ) nr 724/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, määrati ametile uued ülesanded laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja reostusvastase tegevuse valdkonnas vastusena ühenduse vetes hiljaaegu toimunud õnnetustele, eelkõige õnnetustele naftatankeritega “Erika” ja “Prestige”.

(4)

Nende reostamise vältimiseks ja reostusvastaseks tegevuseks seatud uute ülesannete täitmiseks võttis ameti haldusnõukogu 22. oktoobril 2004 vastu tegevuskava naftareostuseks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta, millega määratakse kindlaks ameti naftareostuse vastased meetmed ja milles seatakse eesmärgiks ametile eraldatavate rahaliste vahendite optimaalne kasutamine (edaspidi “tegevuskava”).

(5)

Ameti tegevuskavas määratletud reostusvastaseid meetmeid hõlmav tegevus on seotud teabe, koostöö ja koordineerimisega ning eelkõige liikmesriikidele nende soovi korral osutatava operatiivabiga täiendavate reostustõrjelaevade näol, et võidelda naftareostuse ja teiste, näiteks ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostuste vastu. Amet peaks erilist tähelepanu pöörama piirkondadele, mida peetakse kõige ohustatumateks, ilma et see piiraks ühtegi teist hädas olevat piirkonda.

(6)

Ameti sellealased tegevused ei tohiks vabastada rannikuriike vastutusest omada sobivaid reostusvastaseid mehhanisme ja need peaksid austama antud valdkonnas kehtivat koostöökorda liikmesriikide vahel või liikmesriikide rühmade vahel. Merereostuse korral peaks amet abistama mõjutatud liikmesriiki (liikmesriike), kelle nimel likvideerimistoimingud läbi viiakse.

(7)

Vastavalt tegevuskavale etendab amet aktiivset osa satelliitfotode tsentraliseeritud teenuse väljaarendamisel seireks, reostuse kiireks avastamiseks ja vastutavate laevade tuvastamiseks. Nimetatud uus süsteem võimaldab parandada andmete kättesaadavust ning laevareostuse vastase tegevuse tulemuslikkust.

(8)

Ametilt liikmesriikidele täiendavate vahendite eraldamine peaks toimuma kodanikukaitse abimissioonide, sealhulgas juhusliku merereostuse puhul kohaldatava ühenduse mehhanismi kaudu, mis kehtestati nõukogu otsusega 2001/792/EÜ, Euratom (4) .

(9)

Selleks et kindlustada tegevuskava põhjalik täitmine ja tugevdada praeguste reostusvastaste meetmete laiendamise kaudu laevareostuse vältimist ning reostusvastast tegevust, tuleks ametile tagada elujõuline ja kulutõhus rahastamissüsteem, eelkõige seoses ameti operatiivabiga liikmesriikidele.

(10)

Selleks on vaja reostusvastase tegevuse ja sellega seotud muu tegevuse valdkonnas ametile usaldatud ülesannete rahastamiseks ette näha vajalikud rahalised tagatised mitmeaastase kulukohustuse alusel. Ühenduse iga-aastase panuse suurus tuleks määrata kindlaks vastavalt kehtivale menetlusele.

(11)

Kooskõlas uue finantsraamistikuga peaksid reostusvastaseks tegevuseks eraldatavad summad hõlmama ajavahemikku 2007–2013.

(12)

Tegevuskava täitmiseks tuleks seetõttu ette näha sama ajavahemikku hõlmav rahastamispakett.

(13)

Nimetatud rahastamispaketi summat tuleks vaadelda miinimumsummana, mida on vaja ametile määratud laevareostuse vastase tegevuse elluviimiseks.

(14)

Kulukohustuste optimaalseks jaotamiseks ja laevareostuse vastastes meetmetes tehtavate muutuste arvessevõtmiseks tuleb tagada konkreetsete meetmete vajaduse pidev jälgimine, mis võimaldaks vajaduse korral iga-aastasi kulukohustusi korrigeerida.

(15)

Seega peaks ameti haldusnõukogu eelarvelised kulukohustused tegevdirektori aruande põhjal läbi vaatama ja tegema ameti eelarves kõik vajalikud muudatused. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1406/2002 vastavalt muuta,

a)

amet – määruse (EÜ) nr 1406/2002 alusel loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet;

b)

piirkondlikud lepingud – rannikuriikide vahel merereostuse korral vastastikuse abi osutamiseks sõlmitud kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud;

c)

nafta – mis tahes vormis nafta, sealhulgas toornafta, kütteõli, rasked jäägid, naftajäätmed ja rafineeritud tooted, vastavalt 1990. aasta rahvusvahelisele konventsioonile naftareostuseks valmisoleku, reostuse tõkestamise ja sellealase koostöö kohta;

d)

ohtlikud ja mürgised ained – mis tahes aine, mis ei ole nafta ning mis kujutab merekeskkonda sattudes tõenäoliselt ohtu inimtervisele, kahjustab elusressursse ja mereelu ning maastikku või häirib muul viisil mere õiguspärast kasutamist, vastavalt 2000. aasta protokollile ohtlikest ja mürgistest ainetest tingitud reostusjuhtumiteks valmisoleku, nende tõkestamise ja sellealase koostöö kohta.

a)

teave ning parimate tavade, töövõtete ja uuenduste, nagu näiteks mahuti tühjendamise seire vahendid, kogumine, analüüsimine ja levitamine laevareostuse vastase tegevuse valdkonnas;

b)

koostöö ja koordineerimine ning liikmesriikidele ja komisjonile teadusliku ja tehnilise abi osutamine asjaomaste piirkondlike lepingutega ettenähtud meetmete raames,

c)

operatiivabi ja laevade põhjustatud tahtliku või juhusliku merereostuse korral taotluse esitanud liikmesriikide reostusvastase tegevuse toetamine täiendavate vahendite abil, näiteks valve-reostustõrjelaevade ja varustusega.

a)

Artikli 10 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt:

b)

Artikli 15 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt: