(1)

Komisjon avaldas 12. aprillil 2006. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi “algatamisteade”) (3) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Malaisiast ja Taiwanist pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes ühendusse.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse põhjal, mille 3. märtsil 2006. aastal esitas Comité International de la Rayonne et des Fibres Synthétiques (CIRFS, edaspidi “kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse polüesterstaapelkiu toodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

2005. aasta märtsis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 (4) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes ning muutis kehtivat dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Lisaks on kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. (5)

(4)

Komisjon teatas ametlikult menetluse algatamisest teadaolevatele eksportivatele tootjatele Malaisias ja Taiwanis, importijatele/hulgimüüjatele ja nende ühendustele, teadaolevatele asjaga seotud tarnijatele ja kasutajatele, asjaomaste eksportivate riikide esindajatele, kaebuse esitajale ja kõigile teadaolevatele ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus.

(5)

Pidades silmas kaebuses loetletud eksportivate Taiwani tootjate ning ühenduse vaatlusaluse toote tootjate ja importijate suurt arvu, nähti dumpingu ja kahju kindlaksmääramiseks algatamisteates ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17.

(6)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil eksportivatel Taiwani tootjatel, ühenduse tootjatel ja importijatel endast komisjonile teatada ja esitada algatamisteates osutatud põhiandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”).

(7)

Eksportivatest Taiwani tootjatest vastas valimi moodustamiseks esitatud küsimustele üheksa äriühingut. Nendest kaheksa teatas eksportmüügist ühendusse uurimisperioodi ajal. Valimisse võeti neli äriühingut, kelle ekspordikogused uurimisperioodil moodustasid üle 80 % vaatlusaluse toote ekspordist ühendusse. Valim moodustati lähtuvalt suurimast tüüpilisest ekspordimahust, mida on võimalik olemasoleva aja jooksul uurida. Algmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti Taiwani ametiasutustega, kes ei esitanud vastuväiteid. Valim koosneb järgmistest äriühingutest:

(8)

Euroopa Ühendusse importijatest teatasid endast vaid kolm sõltumatut importijat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul. Seetõttu ei olnud tarvis rakendada valimi moodustamise metoodikat. Küsimustikud saadeti neile kolmele importijale, kuid kaks nendest loeti hiljem koostööd mittetegevaks, sest nad ei soostunud neile saadetud küsimustikke täielikult täitma.

(9)

Ühenduse tootmisharu tootjatest teatasid endast vaid kolm tootjat, kes esitasid nõutud andmed tähtaja jooksul ja olid valmis ka küsimustikule vastama. Seetõttu ei olnud tarvis rakendada valimi moodustamise metoodikat.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele asjaomastele isikutele ja/või kõigile muudele äriühingutele, kes algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul endast teatasid. Vastus saadi kahelt Malaisia eksportivalt tootjalt, neljalt valimisse kuuluvalt Taiwani eksportivalt tootjalt, ühelt Taiwani eksportiva tootjaga seotud äriühingult, kolmelt ühenduse tootjalt, ühelt sõltumatult importijalt, ühelt toorainetarnijalt ja seitsmelt kasutajalt.

(11)

Komisjon püüdis leida kõiki andmeid, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ning veendus nende õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahjuanalüüsi seisukohast oluliste suundumuste hindamine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood” või “kahjude tuvastamise periood”).

(13)

Vaatlusaluseks tooteks on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüesterstaapelkiud, mis kuuluvad praegu CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks.

(14)

Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

(15)

Toodet müüakse eri tooteliikidena, mida on võimalik eristada selliste näitajate alusel nagu kaal, tugevus, läige ja silikooniga töötlemine, või tooteperede kaupa (harilik kiud, õõneskiud, bikomponentne kiud) ning teatavate eriomaduste alusel (värvilised kiud, kolmepoolsed kiud). Tootmise seisukohast saab vahet teha kasutamata toorainest toodetud kasutamata polüesterstaapelkiu ja ringlussevõetud polüestrist toodetud regenereeritud polüesterstaapelkiu vahel. Lõpuks võib kvaliteet olla mittestandardne või esmaklassiline.

(16)

Uurimine näitas, et kõik põhjenduses 13 nimetatud vaatlusaluse toote liigid on eelmises põhjenduses osutatud mitmesuguste tegurite vahelistest erinevustest hoolimata ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ja neid kasutatakse ühel ja samal eesmärgil. Sellest tulenevalt ja käesoleva dumpinguvastase menetluse kohaldamisel käsitletakse vaatlusaluse toote kõiki liike ühe ja sama tootena.

(17)

Tuvastati, et nii vaatlusalune toode kui ka ühenduses müüdud ja ühenduse tootmisharu toodetud polüesterstaapelkiud ning mõlema vaatalusaluse eksportiva riigi toodetud ja omamaisel turul müüdud toode on põhimõtteliselt ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste põhiomadustega ja sama kasutusotstarbega. Seepärast käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(18)

Allpool kirjeldatakse üldist metoodikat. Järgmised järeldused vaatlusaluste riikide dumpingu kohta kirjeldavad seetõttu üksnes iga eksportiva riigi konkreetset olukorda.

(19)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt kontrolliti esmajoones, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja polüesterstaapelkiu omamaine müük on tüüpiline, st kas kõnealuse müügi kogumaht moodustab vähemalt 5 % asjaomase tootja ühendusse eksporditud toote kogu müügimahust.

(20)

Komisjon määras seejärel kindlaks need omamaisel turul müüdud polüesterstaapelkiu liigid, mis olid ühendusse eksportimiseks müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad. Komisjon luges toote liigist lähtuva uurimise ja põhjenduses 17 osutatu põhjal otseselt võrreldavateks toodeteks need omamaisel turul müüdud ja eksporditud tooteliigid, mille päritolu, denjee, koostis, ristlõige, läige, värvus, silikooniga töötlemine, kvaliteet ja otstarve on samad.

(21)

Iga eksportiva tootja poolt omamaistel turgudel müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud polüesterstaapelkiu liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul tehti kindlaks, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatava polüesterstaapelkiu liigi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditud võrreldava polüesterstaapelkiu liigi müügi kogumahust.

(22)

Komisjon kontrollis seejärel, kas omamaisel turul tüüpilistes kogustes polüesterstaapelkiu iga liigi müügi puhul saab olla kindel, et müük toimus tavakaubanduse raames algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt, ning määras kindlaks, kui suure osa kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi müügist moodustas tulutoov müük sõltumatutele klientidele.

(23)

Kui tootmise arvestusliku maksumusega vähemalt samaväärse netohinnaga müüdud polüesterstaapelkiu liigi müügimaht moodustas vähemalt 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust ning kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli vähemalt samaväärne tootmiskuludega, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud kõnealuse tooteliigi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisega olenemata sellest, kas nimetatud müük oli tulutoov või mitte.

(24)

Kui kõnealuse polüesterstaapelkiu liigi tulutoova müügi maht oli kuni 80 % kõnealuse liigi müügi kogumahust või kui kõnealuse liigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, võeti normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mis võrdub ainult kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi kaalutud keskmisega, juhul kui kõnealune müük moodustas vähemalt 10 % selle tooteliigi müügi kogumahust.

(25)

Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli väiksem kui 10 % kõnealuse liigi müügi kogumahust, loeti selle konkreetse liigi müügikogused ebapiisavaks, et normaalväärtust oleks võimalik kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(26)

Kui eksportiva tootja müüdud konkreetse tooteliigi omamaiseid hindu ei olnud võimalik normaalväärtuse määramisel aluseks võtta, tuli kasutada muud määramisviisi. Sellistel juhtumitel ning vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 3 arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja tootmiskulude põhjal, millele lisatakse mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumimarginaali tarvis.

(27)

Seetõttu uuris komisjon, kas iga asjaomase eksportiva tootja omamaisel turul kantud müügi-, üld- ja halduskulusid ning realiseeritud kasumit käsitlevad andmed on usaldusväärsed.

(28)

Tegelikke omamaiseid müügi-, üld- ja halduskulusid peeti usaldusväärseteks, kui asjaomase äriühingu omamaise müügi mahtu võis pidada tüüpiliseks, nagu on määratletud algmääruse artikli 2 lõikes 2. Omamaine kasumimarginaal määrati kindlaks tavakaubanduse raames toimunud omamaise müügi põhjal.

(29)

Kõigil juhtudel, mil kõnealuseid tingimusi ei täidetud, uuris komisjon, kas oleks võimalik algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a kohaselt kasutada päritoluriigi omamaisel turul tegutsevate teiste eksportijate või tootjate andmeid. Kui usaldusväärsed andmed olid kättesaadavad ainult ühe eksportiva tootja kohta, ei olnud võimalik kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis a sätestatud keskmist, ning siis uuriti artikli 2 lõike 6 punktis b esitatud tingimuste täitmist, st võimalust kasutada kõnealuse eksportija või tootja sama üldkategooria toodete tootmise ja müügiga seotud andmeid. Kui need andmed ei olnud kättesaadavad või kui eksportiv tootja neid ei esitanud, määrati müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, st muul sobival viisil.

(30)

Kuna vaatlusalust toodet eksporditi ainult ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 8 põhjal ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(31)

Normaalväärtust võrreldi ekspordihinnaga tehasest tarnimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse hindu ja hinnavõrdlust mõjutavaid erinevusi, tehes vajalikke kohandusi. Kohandusi tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

(32)

Algmääruse artikli 2 lõike 11 ja lõike 12 kohaselt kehtestati igale eksportivale tootjale dumpingumarginaal iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel, nii nagu see on eespool kehtestatud.

(33)

Komisjoni järjekindlaks tavaks on pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide kindlaksmääramine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga ettevõtte kaudu.

(34)

Selle tava kohaselt arvati üheks ja samaks isikuks omavahel seotud eksportivad tootjad, kes kuuluvad samasse kontserni, ja neile määrati ühesugune dumpingumarginaal, mis arvutati vastavasse kontserni kuuluvate koostööd tegevate tootjate dumpingumarginaalide kaalutud keskmise põhjal.

(35)

Algmääruse artikli 17 kohaselt endast teada andnud koostööd tegevate, kuid valimist välja jäävate tootjate dumpingumarginaal määrati valimisse kuuluvate äriühingute dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(36)

Koostööd mittetegevate äriühingute puhul määrati dumpingumarginaal teadaolevate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Selleks määrati kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase, võrreldes omavahel koostööd tegevate eksportivate tootjate teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati vastavat impordistatistikat uurimisperioodil.

(37)

Kuna mõlema eksportiva riigi koostöötase oli madal, st mõlema eksportiva riigi koostööd teinud eksportivate tootjate eksport moodustas alla 80 % selle riigi impordi mahust, määrati dumpingu jääkmarginaal teiste koostööd tegevate tootjate tüüpiliste koguste juures kõrgeima dumpinguhinnaga tehingute alusel. Sellist lähenemisviisi peeti vajalikuks, et vältida koostööst keeldumise korral soodustuste tegemist ning pidades silmas asjaolu, et puudusid tõendid selle kohta, et koostööd mittetegev pool oleks kasutanud dumpingut väiksemas ulatuses.

(38)

Vastused küsimustikule saadi kahelt eksportivalt tootjalt.

(39)

Ühel koostööd tegeval eksportival tootjal puudus piisavas koguses tüüpiline samasuguse toote müük omamaisel turul.

(40)

Sellest tulenevalt tuli normaalväärtus kindlaks määrata põhjenduses 26 kirjeldatud viisil.

(41)

Uurimisel selgus, et asjaomase äriühingu esitatud andmed tootmiskulude kohta olid alahinnatud, kuna uurimisperioodi jooksul kantud tehase üldkulud (sealhulgas amortisatsioon, renditasud, palga- ja hoolduskulud) olid liigitatud müügi-, üld- ja halduskuludeks. Äriühing väitis, et seda tehti selleks, et näidata madalat tootmisvõimsuse kasutusmäära. Tegelikult kantud kulud sisaldavad ka tehase üldkulusid, mis liigitati ümber. Tõsiasi, et äriühing kasutas vaid osa oma tegelikust maksimaalsest tootmisvõimsusest ei tähenda, et selliste rajatiste käitamise kulud puudusid. Need kulud olid kantud äriühingu raamatupidamisdokumentidesse ja kuna need kulud olid otseselt seotud samasuguse toote valmistamisega, oli vajalik korrigeerida äriühingu esitatud andmeid tootmiskulude kohta.

(42)

Samasuguse toote omamaise müügi ning samasuguse toote üldkategooria andmete puudumisel määrati uurimisperioodil nende müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c. Konkreetsemalt, müügi-, üld- ja halduskulude arvutamise aluseks võeti kõigi toodete kogumüük omamaisel turul. Saadud kulud liideti äriühingu iga eksporditud tooteliigi keskmistele tootmiskuludele uurimisperioodi jooksul.

(43)

Mis tahes muu põhjendatud aluse puudumisel kasutati kasumi kindlaksmääramisel 5 % kasumimarginaali. Puudus teave, mis viidanuks sellele, et selline kasumimarginaal on suurem kui teiste eksportijate või tootjate realiseeritud kasum sama üldise kategooria toodete müügi korral Malaisia omamaisel turul, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 2 lõike 6 punktis c.

(44)

Teisel koostööd teinud eksportival tootjal oli tüüpiline samasuguse toote müük omamaisel turul. Paraku ei toimunud müük tavakaubanduse raames piisavas koguses normaalväärtuse arvutamiseks omamaise turu hindade alusel. Seetõttu tuli normaalväärtus eraldi välja arvutada. Algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt määrati müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks äriühingu tegelike andmete alusel, mis puudutasid samasuguse toote tootmist ja müüki. Kasumi kindlaksmääramisel kasutati teise eksportiva tootjaga sarnaselt 5 % kasumimarginaali.

(45)

Mõlemad vaatlusalused eksportivad tootjad müüsid oma tooteid otse ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele. Seetõttu määrati ekspordihinnad kindlaks ühenduses tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(46)

Kui see oli otstarbekas ja põhjendatud, tehti õiglase võrdluse tagamiseks parandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude ja vahendustasude erinevustega seoses.

(47)

Kehtestatud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

(48)

Vastused küsimustikule saadi neljalt valimisse kuuluvalt eksportivalt tootjalt ning samuti ühelt eksportiva riigi seotud äriühingult.

(49)

Üks Taiwani tootja vastas valimiankeedile ja nõudis individuaalse tollimaksumäära kehtestamist. Nimetatud äriühing ei eksportinud uurimisperioodil ühendusse polüesterstaapelkiudu ja seetõttu ei saanud teda käsitleda eksportiva tootjana. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik sellele äriühingule individuaalset dumpingumarginaali määrata ja äriühingule kehtestati kõikidele teistele Taiwani tootjatele määratud ajutine jääktollimaks. Äriühingut teavitati sellest, kuid vastust ei järgnenud.

(50)

Uurimine näitas, et kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat esitasid komisjonile ebaõiget ja eksitavat teavet.

(51)

Üks eksportiv tootja esitas omamaise müügi koguse ja müügihindade kohta andmed, mis ei olnud vastavuses omamaise turu klientidele edastatud samasuguse toote tegeliku koguse ja hindadega. Mitmete tehingute puhul leiti, et esitatud kogused olid suuremad ja hinnad madalamad kui omamaise turu klientide tellimused, mis olid registreeritud äriühingu väljastusosakonna registris. Sellest järeldati, et tegeliku müügikoguse aluseks on omamaise turu klientide tellimused ja väljastusregistrisse kantud kogused, mitte aga komisjonile esitatud arvetes sisalduvad andmed.

(52)

Lisaks oli äriühing lisanud esitatud müügihindade andmetele fiktiivseid tehinguid, et ühe tellimuse kõigi arvete kogusumma vastaks antud tellimuse kogusummale. Need lisatehinguid pidid olema fiktiivsed, kuna need ei kajastunud äriühingu tegelikus väljastamisregistris.

(53)

Tuleb märkida, et esitatud omamaiste tehingute osas, mis näitavad võltsitud koguseid ja hindu ning sisaldavad fiktiivseid tehinguid, on äriühing esitanud saatedokumendid ja arved, väites, et need on ehtsad alusdokumendid. Arvestades asjaolu, et esitatud andmed osutusid võltsituks, tuleb sellest järeldada, et ka alusdokumendid võltsiti, et viia need kooskõlla komisjonile esitatud ülejäänud võltsitud teabega.

(54)

Sel moel omamaise turu ühiku hinna ja kogustega manipuleerides esitas äriühing komisjonile ebaõiget ja eksitavat teavet.

(55)

Uurimine näitas, et ka teine eksportiv tootja esitas omamaise müügi kohta ebaõiget ja eksitavat teavet. Äriühingu esitatud andmetes olid omamaised tehingud toodud teatud tooteliikide osas, mis ei ühtinud klientide tellimustega ega olnud registreeritud äriühingu müügiosakonna tellimuste kataloogis. Seda oli tehtud kõige ulatuslikuma ekspordiga polüesterstaapelkiu liikide osas, eksitades seega komisjoni kasutama omamaiseid hindu, kuigi vaatlusalused müügitehingud ei olnud oma väikeste mahtude tõttu käsitletavad tüüpilistena algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(56)

Lisaks esitas äriühing võltsitud dokumendi, et õigustada ühe tehingu osas leitud erinevusi, mis näitaks, et kohaletoimetatud tooteliik ei ühti komisjonile esitatud andmetega. Kõnealune võltsitud dokument oli koopia allkirjastatud saatedokumendist, mis oli väidetavalt saadud äriühingu palvel kliendilt faksi teel. See dokument ei ühtinud originaaliga, mille äriühing esialgu esitas. Tooteliigid olid tõepoolest erinevad, mis viitab sellele, et väidetav tõendusmaterjal võltsiti komisjoni eksitamise eesmärgil.

(57)

Lisaks näitas uurimine, et Taiwani äriühingutel on kombeks säilitada klientide allkirjastatud saatedokumente tõendusmaterjalina, et tellitud kogused on tõepoolest kohale toimetatud. Seda tava kinnitas ka kõnealune eksportiv tootja ja teised uurimise käigus külastatud eksportivad tootjad. Kontrollkäigu ajal nimetatud dokumente ei esitatud, kuigi komisjon nõudis konkreetselt nende saatedokumentide esitamist uurimisperioodi jooksul. Seega ei keeldunud äriühing mitte ainult vajalike dokumentide esitamisest, vaid takistas olulisel määral ka uurimise käiku.

(58)

Arvestades seda, et mõlemad äriühingud olid võimelised esitama võltsitud saatedokumente ja arveid omamaiste tehingute tõendamiseks ja et sellised dokumendid on omavahel seotud süsteemi osad, jõuti järeldusele, et igasugune sellise süsteemiga seotud dokument võib olla võltsitud ega ole seega usaldusväärne. Lisaks äratab ebaõige ja eksitava teabe olemus ja ulatus kahtluse, et äriühingute esitatud andmed võivad olla omavahel seotud. Seetõttu on algmääruse artikli 18 alusel otsustatud nimetatud äriühingute esitatud andmeid mitte arvestada.

(59)

Kõnealuseid äriühinguid teavitati esitatud andmete mitte arvestamise alustest ja algmääruse artikli 18 lõike 4 kohaselt anti neile võimalus esitada lisaselgitusi. Paraku ei olnud äriühingute esitatud selgitused rahuldavad ega suutnud ümber lükata tõendusmaterjali, mis näitas, et nad olid esitanud võltsitud ja eksitavat teavet.

(60)

Seega määrati vastavalt algmääruse artiklile 18 dumpingumarginaalid esialgu kindlaks olemasolevate faktide alusel.

(61)

Kahe koostööd teinud eksportija samasuguse toote müük omamaisel turul oli tüüpiline.

(62)

Üks eksportiv tootja müüs toodangut omamaisel turul nii seotud kui ka sõltumatutele klientidele. Seotud kliendid müüsid toote edasi sõltumatutele klientidele. Arvestades seda, et need kaks seotud äriühingut jagasid omavahel tootmis- ja müügifunktsioone, peeti kohaseks käsitleda neid ühe majandusliku üksusena. Seetõttu määrati seal kus võimalik normaalväärtus kindlaks esimese sõltumatu kliendi tavakaubanduse tingimustes makstud või makstava hinna alusel.

(63)

Enamiku nende koostööd teinud tootjate tooteliikide omamaine müük tavakaubanduse tingimustes ei olnud piisav ja normaalväärtus tuli kindlaks määrata algmääruse artikli 2 lõike 3 alusel. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 sissejuhatavale lõigule olid antud juhul müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi aluseks tavakaubanduse tingimustes toimunud uurimisaluse eksportiva tootja samasuguse toote tootmist ja müüki kajastavad tegelikud andmed.

(64)

Kahe koostööd teinud eksportiva tootja puhul määrati ekspordihinnad kindlaks sõltumatute klientide poolt ühenduses tegelikult makstud või makstavate hindade alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(65)

Kui see oli otstarbekas ja põhjendatud tehti parandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, tehnilise abiga seotud kulude ja vahendustasude erinevustega seoses.

(66)

Valimisse mittekuuluvate koostööd teinud äriühingute dumpingumarginaalid arvutati valimisse kuuluvate äriühingute dumpingumarginaalide kaalutud keskmise alusel, mis moodustas üle 12 % Taiwani ekspordist ühendusse. Algmääruse artikli 9 lõike 6 alusel ei arvestatud keskmise arvutamisel koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaale, mis olid arvutatud algmääruse artikli 18 kohaselt.

(67)

Kehtestatud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatud protsendimäärana impordi CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, on järgmised:

(68)

Uurimisperioodil toodeti ühenduses polüesterstaapelkiudu 18 äriühingus, neist

(69)

Eespool kirjeldatu alusel leiti, et kõigi eelnimetatud äriühingute toodetud polüesterstaapelkiud kokku moodustab ühenduse toodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(70)

Vastavalt eeltoodud põhjenduses 9 esitatud selgitustele andsid kolm ühenduse tootjat endast teada, esitasid algatamisteates nõutud andmed õigeaegselt ja olid valmis vastama küsimustikule. Sellest tulenevalt saadeti küsimustikud nendele kolmele ühenduse tootjale, kes toetasid esitatud kaebust ja tegid uurimise raames täielikku koostööd. Nende tootjate toodang moodustab üle 25 % ühenduse vaatlusaluse toote toodangust ja seega käsitletakse neid algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 kohaselt ühenduse tootmisharuna.

(71)

Ühenduse tarbimise aluseks võeti vaatlusaluse toote impordimaht asjaomastest riikidest, mis põhines esitatud andmetel ja mida täiendati Eurostati andmetega, ning kõikidest teistest kolmandatest riikidest, kes teadaolevalt toodavad vaatlusalust toodet ja ekspordivad seda ühendusse. Lisaks arvati ühenduse tarbimise hulka nii ühenduse tootmisharu kui ka teiste ühenduse tootjate müügimaht ühenduse turul. Viimatinimetatud andmed saadi lühiküsimustikest, mis saadeti tootjatele vastavalt põhjendusele 143. Koostööd mitte teinud ühenduse tootjate puhul kasutati kaebuses esitatud andmeid.

(72)

Sellest lähtudes ilmneb, et ühenduse tarbimine on vaatlusaluse perioodi jooksul mõnevõrra kasvanud, st 3 % 2002. aastast kuni uurimisperioodini. Esmalt vähenes aastatel 2002–2003 tarbimine 5 % ning tõusis seejärel uurimisperioodil üle 8 %, 834 093 tonnile.

Tabel 1

Tarbimine ELis (maht)

(73)

Kõigepealt uuriti, kas Taiwanist ja Malaisiast pärit importi tuleks vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 hinnata kumulatiivselt.

(74)

Tuvastati, et:

(75)

Nimetatud põhjustel tehakse esialgne järeldus, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ning et Taiwanist ja Malaisiast pärit importi tuleb hinnata kumulatiivselt.

(76)

Vaatlusalustest riikidest pärit impordi maht kahekordistus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Kui 2002. aastal oli impordi maht 62 574 tonni, jõudis see uurimisperioodi jooksul 127 890 tonnini. Aastatel 2002–2003 leidis kõigepealt aset 5 %line vähenemine, seejärel kuni uurimisperioodi lõpuni kasvas impordi maht 115 %. Impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui impordi maht kasvas 76 %.

Tabel 2

Import vaatlusalustest riikidest

(77)

Vaatlusaluste riikide turuosa peaaegu kahekordistus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal – 8 % lt 15 % le, st seitsme protsendi võrra. Kasv oli eriti märkimisväärne 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, mil turuosa kasvas 73,8 %.

Tabel 3

Vaatlusaluste riikide turuosa

(78)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hinnad 9 %. Aastatel 2002–2003 langesid hinnad 7 % ning tõusid seejärel 16 % 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, saavutades taseme 1 156 eurot tonni kohta.

(79)

Seda hinnatõusu tuleks vaadelda toorainehindade taustal, mis kasvas põhjendustes 124 ja 129 esitatud andmetel 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ülemaailmselt üle 30 %.

Tabel 4

Vaatlusaluse impordi hinnad

(80)

Hinna allalöömise kindlaksmääramiseks analüüsiti hindu käsitlevaid andmeid uurimisperioodi jooksul. Ühenduse tootmisharu asjakohased müügihinnad on netohinnad, millest on maha arvatud allahindlused ja soodustused. Vajaduse korral on neid hindu korrigeeritud tehasehindade tasemele, st tasemele, millest on maha arvatud ühendusesisesed transpordikulud. Vaatlusaluste riikide impordihinnad on samuti netohinnad, millest on maha arvatud allahindlusedja soodustused ning mida on vajaduse korral korrigeeritud CIF-hindade tasemeni ühenduse piiril.

(81)

Ühenduse tootmisharu müügihindu ja vaatlusaluste riikide impordihindu võrreldi samal kaubandustasandil, st sõltumatute klientide tasandil ühenduse turul.

(82)

Uurimisperioodi kestel oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal väljendatuna protsentides ühenduse tootmisharu müügihinnast Taiwani eksportijate puhul 48–50 % ja Malaisia eksportijate puhul 43–47 %. Taiwani kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 49 % ja Malaisial 45 %.

(83)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas uurimine, mis käsitles dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnangut kõikide ühenduse tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(84)

Ülaltoodud tabelist on näha, et 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes ühenduse tootmisharu tootmine 10 %. Langus oli eriti järsk 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui kaotati 6 % tootmismahust ehk ligi 8 400 tonni.

(85)

Aastatel 2002–2004 püsis tootmisvõimsus suhteliselt muutumatuna ning langes seejärel 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 10 %. Selle põhjuseks on asjaolu, et üks ühenduse tootmisharu tootjatest korraldas oma tootmise ümber ja otsustas ajutiselt kasutada üht osa oma tootmisvahenditest suurema kasumiga toodete valmistamiseks.

(86)

Tootmise ja tootmisvõimsuse arengute taustal vähenes tootmisvõimsuse rakendamine aastatel 2002–2004 2 protsendi võrra aastas ning kasvas siis 4 protsendi võrra, jõudes uurimisperioodil 2002. aasta tasemele.

(87)

Järgmine tabel näitab ühenduse tootmisharu tegevust seoses müügiga ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele.

Tabel 6

Müügimaht, turuosa, hinnad

(88)

Ühenduse tootmisharu müügimahud on 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenenud 11 %. Kuigi aastatel 2002–2003 aset leidnud müügimahu vähenemist kompenseerib 2003.–2004. aastate kasv, näitas uurimine, et suurim vähenemine oli 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui kaotati 11 % müügimahust.

(89)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal langes ühenduse tootmisharu turuosa 16,8 % lt 14,5 % le. Aastatel 2002–2003 oli märgata mõningast tõusu, kuid sellele järgnes pidev langus kuni uurimisperioodini. Turuosa langus oli eriti järsk 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui kaotati 2 protsenti. Nii müügimahu kui ka turuosa vähenemist tuleks vaadelda ühenduse tarbimise arengusuundade taustal, mis suurenes vaatlusalusel perioodil 3 %.

(90)

Ühenduse tootmisharu ühikuhinnad langesid esmalt 2002.–2003. aastal 3 % võrra ning tõusid seejärel kuni uurimisperioodini, jõudes tasemeni 1 417 eurot tonni kohta, st tõus 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel oli 12 %. Nagu juba mainitud põhjenduses 79, tuleks seda arengut vaadelda toorainehindade (mis tõusid sama perioodi jooksul rohkem kui 30 %) arengusuundade taustal.

(91)

Alltoodud arvud näitavad varude suurust iga perioodi lõpul.

Tabel 7

Varud

(92)

Uurimine näitas, et varusid ei saa käsitleda arvestatava kahjutegurina, kuna ei toodeta ladustamise eesmärgil ja seetõttu on varude suundumusi käsitlevad andmed esitatud teavitamise eesmärgil. Varude tase püsis võrdlemisi muutumatuna. Aastatel 2002–2003 kasvas see näitaja 15 % ja vähenes seejärel 29 % kuni 2004. aasta lõpuni ning kasvas seejärel uuesti 21 %, jõudes peaaegu samale tasemele kui 2002. aastal.

(93)

Kuigi investeerimine kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal olulisel määral, peetakse investeeringute taset ja laadi (peamiselt masinate asendus ja hooldamine) kapitalimahuka tootmisharu (nagu seda on polüesterstaapelkiu tootmine) kohta madalaks.

(94)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu finantstulemused halvenesid, kuid samas ei avaldanud see vaatlusalusel perioodil olulist mõju kapitali kaasamise võimele.

(95)

Ühenduse tootmisharu saavutatud kulutasuvus langes aastatel 2002–2003 oluliselt, vähenedes 6 protsendi võrra. 2004. aastal õnnestus tasakaalupunkt peaaegu saavutada, kuid 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aset leidnud finantstulemuste languse tagajärjeks olid kaotused, mis kokku moodustasid 4,9 % käibest. Selle tulemusena olid ühenduse tootmisharu finantstulemused enamuse uurimisperioodi ajast negatiivsed.

(96)

Eraldi väärib märkimist, et samal perioodil kasvasid ühenduse tootmiskulud 17 %. Toorainehinnad kasvasid kogu maailmas 30 % võrra. Nii koguvarade tasuvus kui ka rahavoog järgivad samu suundumusi kui kulutasuvus, nimelt oli aastatel 2002–2003 tegemist vähenemisega, millele järgnes olukorra paranemine 2003. ja 2004. aastal ning hiljem järsk langus 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

(97)

Ühenduse tootmisharu finantstulemuste arengu vaatlemisel tuleks arvestada ühe ühenduse tootmisharu tootja otsust oma tootmine ümber korraldada, nagu juba mainitud eespool põhjenduses 85. Need ümberkorraldused avaldasid negatiivset mõju selle konkreetse tootja finantstulemustele, kes kasutas kõige tõhusamat tootmisprotsessi tasuvamate toodete valmistamiseks, mitte aga polüesterstaapelkiu tootmiseks. Seetõttu ei ole selle ühenduse tootja tootmiskulusid arvestatud alltoodud põhjenduses 172 sätestatud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramisel.

(98)

Siinkohal tasub siiski mainida, et nimetatud tootja on võrreldes teiste ühenduse tootmisharu tootjatega võrdlemisi väike ning seega ei mõjuta kirjeldatud olukord kahjuanalüüsi ega vastavaid suundumusi.

(99)

Ühenduse tootmisharu töötajate arv kahanes järjepidevalt 813 töötajalt 2002. aastal 659 töötajale uurimisperioodil, st langus oli 19 %. See langus oli tegelikult järsem kui tootmise langus ning tõi sellest tulenevalt kaasa tootlikkuse paranemise, tootlikkus kasvas samal perioodil 11 %.

(100)

Väärib märkimist, et tööjõu vähendamisega seonduvate sotsiaalkulude tõttu ei olnud vaatlusalusel perioodil võimalik personalikulusid vähendada.

(101)

Dumpingut käsitlevas osas sätestatud dumpingumarginaalid on algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtasemest selgelt kõrgemad. Lisaks ei saa dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindu silmas pidades tegelike dumpingumarginaalide mõju tähtsusetuks pidada.

(102)

Olenemata sellest, et 2005. aasta märtsis (uurimisperioodi ajal) kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärit polüesterstaapelkiu impordile dumpinguvastased meetmed, ei anna uurimisperioodi jooksul kahjude kohta kogutud andmed tunnistust varasema dumpingu tagajärgedest toibumisest.

(103)

Uurimine näitas, et hoolimata 3 % või 24 000 tonnisest tarbimise kasvust, kaotas ühenduse tootmisharu vaatlusalusel perioodil müügimahtu (13 000 tonni) ja turuosa (1,9 protsenti).

(104)

Vaatlusalusel perioodil kahekordistus polüesterstaapelkiu dumpinguhinnaga impordi maht ning selle turuosa kasvas 7 protsendi võrra saavutades uurimisperioodil 15,3 % ühenduse turust. Seoses toorainehindade kasvuga kogu maailmas kasvasid vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi hinnad 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Samas ei olnud see kasv piisav, et kompenseerida toorainehindade tõusu, ja dumpinguhinnaga impordi hinnad olid vaatlusalusel perioodil järjepidevalt ja märkimisväärselt madalamal tasemel kui ühenduse tootmisharu omad.

(105)

Uurimine näitas, et mõned ühenduse tootmisharu puudutavad kahjunäitajad säilitasid uurimisperioodil stabiilse taseme või arenesid positiivselti, nt tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud ja tootlikkus.

(106)

Ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra üldine halvenemine on olnud nähtav 2002. aastast kuni uurimisperioodini: tootmine, tootmisvõimsus, turuosa, müügimaht ja tööhõive on langenud. Müügimahu vähenemine viitab ka sellele, et ühenduse tootmisharu ei suutnud lõigata kasumit oma põhilisel turul aset leidnud nõudluse kasvust. Lisaks näitas uurimine ühenduse tootmisharu finantsolukorra järsku halvenemist: kahjusid kanti enamuse kahjude tuvastamise perioodist ning investeeringutasuvus ja äritegevuse rahavoog näitasid samasuguseid negatiivseid suundumusi.

(107)

Hoolimata 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal aset leidnud 12 % lisest kasvust, ei suutnud ühenduse tootmisharu müügihinnad kajastada samal ajal aset leidnud 30 % list toorainehindade kasvu. Lisaks leiti, et uurimisperioodil olid vaatlusalustest riikidest pärit impordi hinnad 40 % ulatuses madalamad ühenduse tootmisharu hindadest.

(108)

Arvestades ühenduse tootmisharu turuosa ja müügimahu vähenemist ning negatiivseid finantstulemusi just uurimisperioodil, võib teha esialgse järelduse, et ühenduse tootmisharu on kandnud materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 mõistes.

(109)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 6 kontrolliti, kas ühenduse tootmisharule tekitatud materiaalse kahju põhjustas vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga import. Lisaks kontrollis komisjon vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 7 ka muid tegureid, mis oleksid võinud tekitada kahju ühenduse tootmisharule, et vältida kõnealuste tegurite põhjustatud kahju ekslikku seostamist dumpinguhinnaga impordiga.

(110)

Meenutatakse, et vaatlusalustest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil järsult. Nagu näha tabelist 2 põhjenduse 76 juures, kahekordistus vaatlusalune import 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, st kasvas 62 000 tonnilt 2002. aantal 127 000 tonnini uurimisperioodil. Samal ajal suurenes olulisel määral ka nende riikide turuosa – 7 protsendi võrra, st 8 % lt 15 % le.

(111)

Kõige suurem dumpinguhinnaga impordi mahu kasv leidis aset 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, kui seda tüüpi import kasvas 75 % ja turuosa kasvas 6,5 protsendi võrra. Dumpinguhinnaga impordi järsk kasv leidis aset samal ajal, kui ühenduse tootmisharu majanduslik olukord halvenes. Uurimine näitas, et suurem osa ühenduse tootmisharu puudutavaid kahjunäitajaid, eriti tootmine, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa ja kulutasuvus, halvenesid järsult 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, konkreetselt just siis, kui dumpinguhinnaga impordi mahud kasvasid kõige suuremal määral.

(112)

Nimetatud muutused puudutavad eelkõige tootmismahtu, mis 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes 6 %, müügimahtu, mis vähenes 11 %, turuosa, mis vähenes 1,9 protsendi võrra ja kulutasuvust, mis vähenes 5,7 protsendi võrra. Pealegi toimus see ajal, mil dumpinguhinnaga impordi hind oli ühenduse tootmisharu omast üle 40 % madalam. Sellise ebaõiglase hinnakäitumise tulemusena alandati ühenduse tootmisharu hindasid, mille tagajärjel ei suudetud enam katta suurenenud toorainekulusid. Seda suundumust kinnitas ühenduse tootmisharule uurimisperioodil tekitatud märgatav kahju.

(113)

Eespool esitatud faktide ja kaalutluste põhjal järeldati, et madala dumpinguhinnaga impordi järsk kasv vaatlusalustest riikidest langes kokku ühenduse tootmisharu kahjustava olukorraga. Dumpinguhinnaga impordi negatiivset mõju oli eriti teravalt tunda 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ning see avaldas otsustavat mõju ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisele.

(114)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas ühenduse tarbimine rohkem kui 3 %. Tarbimise areng ei ole avaldanud mõju ühenduse tootmisharule põhjustatud kahjule. Vastupidi, tavakaubanduse tingimustes oleks ühenduse tootmisharu puhul võinud oodata müügimahtude kasvu.

(115)

Kolmandatest riikidest pärit import, mis ei kuulunud käesoleva uurimise alla, muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(116)

Ülaltoodud tabelist võib näha, et nende riikide turuosa, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, oli 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilne. Kõigepealt aastatel 2002–2004 kasvas nende riikide turuosa 4 protsendi võrra ning langes siis tagasi 2002. aasta tasemele. Dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud riikidest pärit import kahanes 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, st müügimaht kahanes 18 % ja turuosa 4 protsendi võrra.

(117)

Eeltoodu taustal tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud kolmandatest riikidest pärit import ei avaldanud kahjustavat mõju ühenduse tootmisharule.

(118)

Muudest kolmandatest riikidest, kelle suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, pärit import vähenes veidi aastatel 2002–2003 ning kasvas siis 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 45 %. Kuigi nendest riikidest pärit impordi hinnad vähenesid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 7 %, olid need uurimisperioodil siiski 9 % kõrgemad vaatlusaluste riikide vastavatest hindadest.

(119)

Vaid kahe riigi, Türgi ja Nigeeria, turuosa oli 2 % või suurem.

(120)

Siinkohal tuleb siiski märkida, et 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid neist riikidest pärit impordi hinnad vastavalt 8 % ja 15 % ning veelgi suuremal määral 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, vastavalt 13 % ja 22 %, samas kui vaatlusaluste riikide asjaomased hinnad kasvasid sama perioodi jooksul vaid 10 %. Lisaks olid nende riikide hinnad keskmiselt 4 % kõrgemad kui Taiwani ja Malaisia eksportijatele makstud hinnad uurimisperioodil. Kuigi Türgi ja Nigeeria polüesterstaapelkiu impordi maht kasvas märkimisväärselt 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, on nende tegelikud kogused vastavalt 10,1 % ja 2,7 % ühendusse suunatud impordist ning vaid Türgil õnnestus omandada väike turuosa (3 protsenti) 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Seega ei saanud Nigeeriast pärit import aidata kaasa ühenduse tootmisharu olukorra halvenemisele.

(121)

Türgi kohta tuleb märkida, et suurem osa ühendusse suunatud polüesterstaapelkiu impordist pärineb ühelt kaebuse esitanud äriühingult, kes kuulub ühenduse tootmisharusse ning on seotud Türgi eksportiva tootjaga. Türgi tootja toodangu eesmärk on täiendada nimetatud ühenduse tootja tootevalikut suurenenud turunõudluse ajal. Lisaks ei olnud kõnealuse impordi põhjuseks mõni kõrvalejäetud või õigel ajal teostamata investeerimisprojekt, mis oleks võinud esile kutsuda ühenduse seotud äriühingu tootmisvõimsuse vähenemise. Seega jõuti järeldusele, et Türgi tooted täiendavad ühenduse tootmisharu tootevalikut, võimaldades pakkuda klientidele laiemat tootevalikut, ning et Türgist pärit import ei mõjuta ühenduse tootmisharu olukorra halvenemist.

(122)

Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades järeldatakse esialgu, et import kolmandatest riikidest, kelle suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, ei mõjuta märgatavalt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju.

(123)

Teiste ühenduse vaatlusaluse toote tootjate turuosa uurimisperioodil oli 41 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes nende müügimaht 15 % ja turuosa vähenes 9 %. See lubab oletada, et need tootjad on sarnases olukorras ühenduse tootmisharuga, st dumpinguhinnaga import on kahjustanud nende tegevust. Seega ei saa järeldada, et muud ühenduse tootjad oleksid põhjustanud ühenduse tootmisharule materiaalset kahju.

(124)

Kuna toorainete maksumus moodustab olulise osa polüesterstaapelkiu toodangu kogukuludest (umbes 60 % tootmise kogukuludest), uuriti lisaks ka seda, kas materiaalne kahju ühenduse tootmisharule oli põhjustatud tooraine hinnatõusust. Niinimetatud värsket polüesterstaapelkiudu toodetakse naftaderivaatidest (peamiselt monoetüleenglükool ja puhas tereftaalhape). Nimetatud toodet on lisaks võimalik toota ka ringlussevõetud materjalidest (polüetüleentereftalaatpudelid ja muud jäätmed). Lõpuks saab polüesterstaapelkiu valmistamiseks kasutada mõlema tooraine liigi, st naftaderivaatide ja ringlussevõetud polüetüleentereftalaatjäätmete kombinatsiooni.

(125)

Naftaderivaatide monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe hinnad olenevad naftahinna kõikumistest. Nõukogu määruses (EÜ) nr 428/2005 (6) on selgitatud, et aastatel 2002–2003 tõusid monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe hinnad 14 %. Lisaks leiti erinevate monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe rahvusvaheliste allikate kohta esitatud hinnakõikumiste andmete põhjal, et 2003. aastast kuni uurimisperioodi keskpaigani kasvasid monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappe hinnad vastavalt 25 % ja 29 %, st 2002. aasta ja 2005. aasta keskpaiga vahelisel ajal tõusid hinnad 40 %.

(126)

Väljavõte Eurostati andmebaasist näitas puhta tereftaalhappe puhul lausa 36 % list hinnatõusu 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ja monoetüleenglükooli puhul 75 % list hinnatõusu samal perioodil. Seda suundumust kinnitasid ka ainsa koostööd teinud toorainetarnija esitatud andmed.

(127)

Nagu näha ülaltoodud põhjendusest 95 kasvasid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tootmise kogukulud 17 %. See näitab, et ühenduse tootmisharu on rakendanud meetmeid tegevuse ratsionaliseerimiseks, et parandada tõhusust ja tasakaalustada põhjendustes 124 ja 125 kirjeldatud tooraine hinnatõusu mõju. Eelkirjeldatut kinnitab ka põhjenduses 99 välja toodud tootlikkuse kasv. Hoolimata ühenduse tootmisharu ratsionaliseerimismeetmete rakendamisest, ei kajastunud tooraine hinnatõus siiski täies ulatuses ühenduses toodetud polüesterstaapelkiu keskmises hinnas, mis tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vaid 9 %, hoolimata sellest, et kiutootmine on väga hinnatundlik valdkond.

(128)

Lisaks väärib märkimist, et tooraine hinnatõusuga seisid silmitsi kogu maailma tootjad (sh vaatlusaluste riikide tootjad), kuna vastav tooraine on maailmaturul tarbekaup. Seega on selge, et vaatlusaluste riikide tootjad kõnealuse arengu tõttu ühendusse eksporditavate toodete hinda märgatavalt ei tõstnud. Seetõttu järeldatakse, et vaatlusaluste riikide madalad ekspordihinnad põhjustasid hindade allasurumise, mis viis olukorrani, kus ühenduse tootmisharu ei saanud oma müügihinda piisavalt tõsta. Vastasel juhul oleks klientide kaotus ja turuosa vähenemine oluliselt laialdasem kui praeguses olukorras.

(129)

Eelnevast lähtuvalt leitakse, et kuigi võib jääda mulje, et tooraine hinnatõus avaldas ühenduse tootmisharule teatavat kahjustavat mõju, ei ole see kahju tegelik põhjus. Tegelik põhjus on madala dumpinguhinnaga impordi olemasolu ühenduse turul, mis on takistanud ühenduse tootmisharul kohandada oma hindasid kasvanud kuludega ning seega tekitanud materiaalse kahju.

(130)

Mõni huvitatud isik väitis, et vaatlusaluste importtoodete hindade kõikumist mõjutas euro ja USA dollari vahelise kursi muutumine. Tõepoolest, 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenes USA dollari väärtus pidevalt, st 1,06 eurolt 0,79 eurole ehk 25 %.

(131)

Meenutatakse, et uurimine peab kindlaks määrama, kas dumpinguhinnaga import (hindade ja mahtude mõistes) on põhjustanud materiaalset kahju ühenduse tootmisharule või on selle materiaalse kahju põhjuseks mingid muud tegurid. Selles suhtes osutab algmääruse artikli 3 lõige 6, et vaja on näidata dumpinguhinnaga impordi hinnataseme põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. Seetõttu viidatakse lihtsalt hinnataseme erinevusele ja sellest tulenevalt ei ole nõuet analüüsida seda hinnataset mõjutavaid tegureid.

(132)

Praktikas on dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharu hindadele põhimõtteliselt uuritud hinna allalöömise, hinnalanguse ja hinnatõusu pidurdumise kindlaksmääramise teel. Sel eesmärgil võrreldakse dumpinguhinnaga eksporditud toodete hindu ja ühenduse tootmisharu toodete müügihindu, sageli on tarvis ekspordihinnad vahetuskursi alusel ümber arvutada, et erinevaid hindasid oleks võimalik omavahel võrrelda. Seetõttu vahetuskursside kasutamine antud kontekstis ainult kinnitab, et hinnaerinevused on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Sellest tulenevalt on selge, et vahetuskurss ei saa põhimõtteliselt olla kahju põhjustavaks teguriks.

(133)

Eeltoodut kinnitab ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastus, mis viitab dumpinguhinnaga impordi kõrval teistele teadaolevatele teguritele. Selles artiklis toodud teiste teadaolevate tegurite loetelu ei viita ühelegi tegurile, mis mõjutaks dumpinguhinnaga importtoodete hinnataset. Kokkuvõtvalt, kui on toimunud dumpinguhinnaga eksportija isegi kui soodsa vahetuskursi tõttu saadi kasu, on raske mõista, kuidas selline vahetuskursi muutumine võiks olla kahju põhjustavaks teguriks.

(134)

Seega ei saa igasugune dumpinguhinnaga impordi hinnataset mõjutavate tegurite analüüs, käsitlegu see siis vahetuskursi kõikumist või midagi muud, olla õigusliku jõuga ja selline analüüs ületaks algmääruses sätestatud nõudeid.

(135)

Igal juhul ja ilma, et see piiraks eespool sätestatut, võiks väidet, et USA dollari suhtes tugevnenud euro on ühenduse tootmisharule tekitatud kahju põhjustaja, kehtivaks pidada eelkõige selle perioodi kohta, mil kõnealune tugevnemine toimus, st aastatel 2002–2004, ja just kahe esimese aasta jooksul, mil erinevused kõnealuste vääringute vahel tõusid rohkem esile. Siinkohal on sobilik välja tuua, et vaatlusalune import vähenes aastatel 2002–2003 5 %, samal ajal registreeriti USA dollari suurim langus võrreldes euroga (st 16 %). Samuti kui aastatel 2002–2004 langes USA dollari kurss 25 %, kasvas kõnealune import vaid 16 %, samas kui dollari kurss langes 2004–2005. a veel 2 %, suurenes kõnealuse impordi maht 75 %.

(136)

Euro tugevnemine on lisaks dumpinguhinnaga importivatele riikidele kasu toonud ka teistele. Nende impordi mahud kasvasid võrreldes vaatlusaluste riikidega palju sujuvamalt ja nende areng oli rohkem kooskõlas vahetuskursside kõikumisega. Aastatel 2002–2004 kasvas import neist riikidest 35 %, samas kui USA dollari kurss langes 25 % (samal ajal kasvas vaatlusalustest riikidest pärit import 17 %). 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal oli kasv vaid 7 %, samas kui dollari kurss langes veel 2 % (samal ajal kasvas vaatlusalustest riikidest pärit import 75 %).

(137)

Asjaolu, et vääringute vahetuskursid ja vaatlusaluste riikide import järgisid erinevaid suundumusi (aastatel 2002–2003) või vastandlikke suundumusi (2004. ja uurimisperioodi vahelisel ajal) viitab sellele, et seda ei saa käsitleda vaatlusalustest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi järsu kasvu põhjusliku tegurina, nagu väidavad huvitatud isikud.

(138)

Mõni huvitatud isik on väitnud, et ühenduse tootmisharu ei olnud võimeline tegema ümberkorraldusi ja saama kasu kolmandatele riikidele mitmeteks aastateks kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest.

(139)

Tuleb arvestada, et ühenduse tootmisharu on juba mitmeid aastaid kannatanud kaubanduse moonutamise ja dumpinguhindade tõttu, mida kolmandad riigid on praktiseerinud. Ühenduse turg oli seetõttu süstemaatiliselt kallutatud nende moonutuste tõttu, mis omakorda takistas ühenduse tootmisharul taastuda dumpingu tagajärgedest ja teha ratsionaalseid otsuseid äritegevuse osas. See on võtnud tootmisharult vajaliku ennustatavuse, eriti pikaajaliste otsuste puhul.

(140)

Vastavalt põhjendusele 127 on ühenduse tootmisharus tehtud samme tegevuse ümberkorraldamiseks, mis võimaldaks suurendada tootlikkust ning kompenseerida tooraine hinnatõusu. Seda tehti dumpinguhinnaga impordi jätkuva olemasolu tingimustes ning see näitab, et tootmisharu on elujõuline ja suuteline kasumit teenima juhul, kui ühenduse turul suudetakse taastada võrdsed võimalused.

(141)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, milles on nõuetekohaselt esitatud kõigi teadaolevate tegurite mõju ühenduse tootmisharule ja eristatud nende mõju dumpinguhinnaga impordi kahjustavast mõjust, tehakse esialgne järeldus, et dumpinguhinnaga impordi ja algmääruse artikli 3 lõike 6 mõistes ühenduse tootmisharule tekitatud materiaalse kahju vahel on olemas põhjuslik seos. See järeldus põhineb ühelt poolt vaatlusaluste toodete impordi mahu ja turuosa märkimisväärsel kasvul, millega on kaasnenud märgatav hinna allalöömine ning teiselt poolt turuosa kaotus ning sellest tulenev majandusliku olukorra halvenemine. Kõik need arengud langesid ajaliselt kokku. Ükski teine uuritud teguritest ei selgitanud ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda.

(142)

Algmääruse artikli 21 kohaselt arutati, kas olenemata järeldusest kahjuliku dumpingu kohta, on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul ühenduse huvides. Ühenduse huvide kindlaksmääramisel tugineti kõigi erinevate huvide, st vaatlusaluse toote ühenduse tootmisharu, importijate, hulgimüüjate ja kasutajate huvide uurimisele.

(143)

Selleks, et hinnata meetmete jätkamise või mittejätkamise tõenäolist mõju, nõuti teavet kõikidelt teadaolevatelt või endast teatanud huvitatud isikutelt. Seetõttu saatis komisjon küsimustikud ühenduse tootmisharule, kolmele sõltumatule importijale, kahekümne kahele kasutajale ja kolmele toorainetarnijale. Lisaks võttis komisjon ühendust veel neljateistkümne ühenduse tootjaga, kes ei esitanud valimisse kaasamiseks nõutud andmeid, et saada põhiandmeid nende toodangu ja müügi kohta

(144)

Vastavalt põhjenduses 10 toodud selgitustele vastasid küsimustikule kolm kaebuse esitanud ühenduse tootmisharu tootjat, üks sõltumatu importija, seitse kasutajat ja üks toorainetarnija. Lisaks esitasid kuus ühenduse tootjat põhiandmed oma tootmise ja müügi kohta ning kolm kasutajate ühendust esitasid oma seisukoha nimetatud meetmete vastu.

(145)

Tuleb meenutada, et ühenduse tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on esitatud põhjendustes 104–108.

(146)

Eeldatavalt aitab meetmete kehtestamine vältida moonutuste jätkumist turul ja hindade allasurumist. Meetmed võimaldaksid ühenduse tootmisharul suurendada oma müüki ning võita tagasi kaotatud turuosa ja saada kasu mastaabisäästust. Eeldatakse, et meetmete kehtestamine lubaks vähehaaval tõsta müügihindu tasemele, mis võimaldaks kulude katmist ja annaks kasumit. Tõenäoliselt võimaldaks see ühenduse tootmisharul jõuda kasumlikkuseni, mis on vajalik selles kapitalimahukas valdkonnas, kus jätkuvalt on vaja investeerida, et saada kasu ühenduse turuarengust. See tagaks ühenduse tootmisharu polüesterstaapelkiu valdkonna elujõulisuse.

(147)

Kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et ühenduse toomisharu finantsolukord areneb jätkuvalt negatiivses suunas. Ühenduse tootmisharu iseloomustab iseäranis kasumi vähenemine hindade languse tõttu, turuosa kahanemine ja märkimisväärne kahjum. Vähenevat kasumit ja uurimisperioodil toimunud olukorra märgatavaid halvenemistendentse silmas pidades on tõenäoline, et ühenduse tootmisharu finantsolukord halveneks meetmete puudumise korral veelgi. Lõpptulemusena viiks see kärbeteni tootmises ja tootmisrajatiste sulgemiseni, mis omakorda ohustab tööhõivet ja investeeringuid ühenduses. See on eriti aktuaalne, sest pärast Ameerika Ühendriikide, India ja Jaapani poolset dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist Taiwanist pärit polüesterstaapelkiule on Euroopa turg vaatlusaluste riikide jaoks praegu üks väheseid eksporditurge.

(148)

Lähtuvalt sellest on jõutud esialgsele järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldab ühenduse tootmisharul kahjustavast dumpingust toibuda ning oleks seega ühenduse tootmisharu huvides. Ülejäänud ühenduse tootjad saaksid tõenäoliselt samuti kasu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest. Tõepoolest, nende ühenduse tootjatega, kes ei esitanud valimisse kaasamise jaoks nõutud andmeid, võeti hiljem ühendust, et saada põhiandmeid nende tootmise ja müügi kohta ning saadud andmed näitasid, et nad on samas olukorras, kuna nende müük vähenes 23 % ning müügihinnad tõusid vaid 12 %.

(149)

Ainult ühte importijat võis pidada koostööd tegevaks ning see importija oli meetmete kehtestamise vastu, kuna see takistaks polüesterstaapelkiu importimist toorainena ning võiks väidetavalt põhjustada järgtööstuse siirdumist Euroopa Liidust välja. Paraku ei suutnud see importija pakkuda täpset teavet meetmete tagajärgede kohta tema enda äritegevusele ega vaatlusaluse kauba müügi kulutasuvuse kohta. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik hinnata kavandatavate dumpinguvastaste meetmete mõju koostööd tegeva importija kulutasuvusele.

(150)

Tasub meeles pidada, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks ei ole ühendusse suunatud impordi takistamine, vaid nende eesmärk on tagada, et import ei toimuks dumpinguhindadega ning et turul valitseks polüesterstaapelkiu osas õiglane hind. Import on alati lubatud olnud ja importtoodetele ei tehta ka edaspidi takistusi ühenduse turule sisenemisel. Viimase aja kogemus on näidanud, et isegi dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel varustavad tavapärased Lõuna-Korea eksportijad jätkuvalt ühenduses asuvaid kliente. Vastavalt allpool põhjenduses 159 toodud selgitustele on dumpinguvastased meetmed teatud riikides kehtivuse kaotanud (nt India, Austraalia ja Indoneesia) ning toodangu pakkumiseks on olemas alternatiivseid allikaid, mida ei piira dumpinguvastased meetmed, nt Nigeeriast ja Türgist pärit polüesterstaapelkiud.

(151)

Lähtuvalt sellest ning võttes arvesse suurt hulka importijaid, kes ei teinud koostööd, tehti esialgne otsus, et dumpinguvastaste meetmetega ei kaasne importijatele tervikuna tõsist kahju, mis kaaluks üles vajaduse kõrvaldada kahjulikust dumpingust tulenevad kaubandust moonutavad mõjud ning taastada tõhus konkurents.

(152)

Vaatlusaluse toote kasutajad kuuluvad tekstiiltoodete sektorisse. Polüesterstaapelkiu turg jaguneb vastavalt sellele, kas kiudu tarbitakse ketruseks (st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega), lausriidest toodete valmistamiseks (st linad ja kangad, mis ei ole lõngast ning on sidestatud friktsiooni ja/või kohesiooni ja/või adhesiooni abil, välja arvatud paber) või täitematerjalina (st teatavate tekstiiltoodete, näiteks patjade või autoistmete täitematerjaliks või polstriks).

(153)

Enamik käesolevas menetluses osalevatest koostööd tegevatest kasutajatest on lausriidetoodete tootjad. Nimetatud kasutajad kuuluvad ühendusse, mis ühena kolmest käesolevas menetluses koostööd tegevast ühendusest esindab lausriidetööstust Euroopa tasandil.

(154)

Küsimustike vastustest ostude kohta esitatud teabe kohaselt langeb uurimisperioodil koostööd teinud kasutajate arvele 6 % ühenduse polüesterstaapelkiu kogutarbimisest ja umbes 7 % vaatlusalustest riikidest pärit koguimpordist. Märkimist väärib ka asjaolu, et import vaatlusalustest riikidest kujutab vaid väikest osa nende ostudest, st 16 %, samas kui import muudest kolmandatest riikidest ja toote ostmine ELis moodustab endiselt 44 % ja 40 % nende ostudest. Üks koostööd teinud kasutajatest isegi ei importinud toodet vaatlusalustest riikidest ajavahemikus 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(155)

Kasutajad tõid esile mitmeid vastuargumente tollimaksu kehtestamisele.

(156)

Esiteks väitsid kasutajad, et dumpinguvastased meetmed võivad ohustada järgtööstust, mis annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele, samas kui ühenduse tootmisharus on hõivatud ligi 1 700 inimest. Väidetavalt võib tollimaksude kehtestamine viia töökohtade kaotuseni järgtööstuses või tootmisrajatiste ümberpaigutamiseni ülemeremaadesse.

(157)

Kasutajad väitsid ka, et dumpingvastaste tollimaksude kehtestamine võib põhjustada hinnatõusu ning neil võib olla vaja tõsta järgtööstuse toodete hindu.

(158)

Lõpetuseks väitsid kasutajad ka seda, et ühenduse tootmisharu ei ole võimeline varustama ühenduse turgu piisava hulga toodetega ning seetõttu paneks dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kasutajad halvemasse finantsolukorda, kuna nad peaksid jätkama vaatlusalustest riikidest nende toodete importi, mis ei ole ühenduses saadaval, nt nn kergsulav polüester.

(159)

Arvestades ühenduse turu väidetavat sõltuvust välistarnijatest, tuletatakse meelde, et nõukogu määrusega (EÜ) nr 1515/2006 (7) otsustati tunnistada kehtetuks Austraalia, Indoneesia, Tai ja India suhtes kehtivad meetmed. Kuna nõukogu määrustega (EÜ) nr 1522/2000 (8) ja nr 2852/2000 (9) kehtestatud dumpinguvastased meetmed peaaegu peatasid igasuguse impordi nimetatud riikidest, väärib märkimist, et enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Austraaliast, Indoneesiast ja Taist pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes oli nende riikide turuosa 8,9 % ja India turuosa oli 2,9 %. Seetõttu on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamisel taastub nendest riikidest pärit import ühenduse turule. Pealegi hõlmab import muudest kolmandatest riikidest juba olulise osa ühenduse turust, ulatudes uurimisperioodil 11 %ni.

(160)

Seetõttu, hoolimata kavandatud tollimaksude kehtestamisest Taiwani ja Malaisia suhtes ning võttes arvesse meetmete lõpetamist Austraalia, Indoneesia, Tai ja India suhtes, saaksid ühenduse kasutajad, kes juba uurimisperioodil ostsid 84 % kõnealuse toote vajatavast kogusest mujalt kui vaatlusalustest riikidest, toetuda (või hakata toetuma) nimetatud toote olulistele tarnijatele ühenduses või teistele tähtsatele varustajatele riikides, kelle suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, nt selliste toodete puhul nagu nn kergsulav polüester.

(161)

Seda kinnitab ka ühe kasutaja väide, et lisaks kahele Euroopa tootjale pakuvad nn kergsulavat polüestrit nii Korea kui ka Jaapan. See tõestab, et vähemalt kahel Euroopa tootjal on tehnoloogia ja vajalikud teadmised seesuguste spetsiifiliste toodete valmistamiseks ning ei saa välistada, et kui hinnad jõuavad kord sellisele tasemele, millega kõrvaldatakse kahjuliku dumpingu mõju, suureneb ka ühendusesisisene tootmine ja tarne.

(162)

Kuna ühenduse tootmisharu ei tooda teatud liiki polüesterstaapelkiudu teatud perioodidel, ei tähenda see siiski seda, et ühenduse tootmisharu ei oleks võimeline neid tooteliike valmistama. Olenevalt tooteliigist oleks selleks tegelikult vaja ainult tootmisprotsessi minimaalseid kohandusi, millega kaasnevad madalad investeerimiskulud. Pigem ei olnud teatavaid polüesterstaapelkiu liike teatavatel ajahetkedel saada seepärast, sest ühenduse tootjad ei suutnud pakkuda piisavat kogust nii madala hinna juures, kui kasutajad olid nõus maksma.

(163)

Arvestades ühenduse tootmisharu ja järgtööstuse tööhõivenäitajaid, tasub märkimist, et mitme aasta vältel on ühenduse tootmisharu kannatanud madalate hindade, dumpingu, polüesterstaapelkiu impordi tõttu, mis on põhjustanud olukorra, millega kaasnes tööhõive järjepidev vähenemine, nagu toodud põhjenduses 99. Asjaolu, et suurem osa inimesi on hõivatud järgtööstuses kui polüesterstaapelkiu tootmises, ei ole piisav õigustus ohustada ühenduse vastavat tootmisharu, mis vaevalt on vähem tööjõumahukas kui järgtööstus ning mis on, nagu eespool toodud põhjenduse 154 selgelt näidatud, kasutajate jaoks elulise tähtsusega, kuna kõik koostööd teinud tootjad ostisid osaliselt ühenduse toodet.

(164)

Arvestades tõenäolist mõju järgtööstuse finantsolukorrale, viitavad olemasolevad toodet kasutava tööstuse kulustruktuuride andmed, kavandatud meetmete tase ning dumpinguhinnaga impordi ja muude tarneallikate vaheline suhe järgmisele:

Seega võivad kavandatud meetmed mõjutada kasutajate tootmiskulude kasvu 0,4–1,5 %. Seda tõenäolist maksimumkasvu peetakse suhteliselt väikeseks võrreldes kavandatud meetmete positiivse mõjuga tõhusa konkurentsi taastamisel ühenduse turul.

(165)

Seetõttu näitas kavandatavate meetmete mõju analüüs kasutajatele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega ei kaasne tõenäoliselt odavate tootmisahela järgmise etapi toodete impordi suurenemine ühendusse. Sellisele järeldusele jõuti ka seetõttu, et asjaomased kasutajad ei esitanud mingeid tõendeid, mis põhjendanuks nende väidet, näiteks seda, et endistel kõnealust toodet käsitlevatel meetmetel on olnud selline toime.

(166)

Üks toorainetarnija tegi kõnealuse menetluse raames koostööd, esitades vastuse saadetud küsimustikule. Nimetatud tarnija varustab polümeerstaapelkiu tootmisharu monoetüleenglükooli ja puhta tereftaalhappega ja on selgelt väljendanud toetust tollimaksude kehtestamisele, mis võimaldaksid säilitada ühenduse tootmisharu elujõulisust ning kindlustaksid seeläbi ka tema enda positsiooni.

(167)

Eespool öeldu põhjal ning arvesse võttes meetmete taset ning menetluse lõpetamist Austraalia, Indoneesia, Tai ja India vastu järeldatakse, et meetmete kehtestamisega ei halvene vaatlusaluse toote kasutajate ja importijate olukord eriti või üldse mitte. Ühtlasi tuletatakse meelde, et sama toodet puudutavates varasemates menetlustes leiti, et meetmete kohaldamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus.

(168)

Selle alusel järeldatakse esialgu, et puuduvad kaalukad põhjused, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(169)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja ühenduse huvide kohta tehtud esialgseid järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised meetmed, et ära hoida dumpinguhinnaga impordi täiendav kahju ühenduse tootmisharule.

(170)

Ajutiste meetmete taseme kehtestamise eesmärgil on arvestatud nii tuvastatud dumpingumarginaali kui ka tollimaksu suurust, mis on vajalik ühenduse tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks.

(171)

Ajutised meetmed tuleks kehtestada tasemel, millest piisaks kõnealuse impordi tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ületamata seejuures kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Arvutades vajaliku tollimaksu suurust, mis kõrvaldaks kahjuliku dumpingu mõju, võeti arvesse, et kõik meetmed peavad võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma tootmiskulud ja saada enne maksude mahaarvamist sellist üldkasumit, mis oleks sellist tüüpi tootmisharus mõistlikult saavutatav tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel samasuguse toote müügi puhul ühenduses.

(172)

Uurimine kinnitas, et dumpinguhinnaga impordi puudumise korral peaks ühenduse tootmisharu maksueelne kasum olema 5 %. Selline kasum võimaldaks tootmisharul katta oma kulud. Lähtuvalt sellest arvutati välja ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustav hind arvutati, liites tootmiskuludele eespool nimetatud 5 % kasumimarginaal.

(173)

Vajalik hinnatõus määrati kindlaks, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaksmääratud kaalutud keskmist impordihinda keskmise mittekahjustava hinnaga. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel keskmise CIF-impordihinna protsendina.

(174)

Eespool toodut silmas pidades ja algmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt leitakse, et tuleks kehtestada ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks tuvastatud dumpingumarginaalide tasemele, kuid ei ületaks eespool kindlaksmääratud kahjumarginaali.

(175)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksud määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seetõttu kajastavad need tollimaksumäärad uurimise käigus koostööd teinud äriühingute olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavast jääktollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selle toote impordi suhtes, mis pärineb vaatlusalustest riikidest ning on toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi järgi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, ei tohi nimetatud tollimäära kohaldada ning nende puhul kehtib kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(176)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva üksuse asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (10) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatuste korral äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(177)

Selleks, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude õige rakendamine, ei peaks jääktollimaksu taset kohaldama mitte üksnes koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud. Malaisia eksportivaid tootjaid, kelle suhtes ei kohaldatud väljavõttelise uuringu nõuet, kutsutakse üles siiski (juhul, kui nad täidavad algmääruse artikli 11 lõike 4 teise lõigu tingimusi) esitama vastavalt nimetatud artiklile läbivaatamistaotlus selleks, et nende olukord individuaalselt läbi vaadataks.

Kavandatud dumpinguvastased tollimaksud on järgmised:

(178)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning neid võidakse võimalike lõplike meetmete kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,