millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 I, II, IIa, III, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkti 1 alapunkti b ja punkti 6 alapunkti b seoses Madalmaadega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, välja arvatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 VI lisa jao “Q. MADALMAAD” punkti 1 alapunkti f kuuendat taanet, nagu lisatud käesoleva määruse lisa punkti 6 alapunktiga b, mida kohaldatakse alates käesoleva artikli esimeses lõigus nimetatud kuupäevast.

(2) Euroopa Parlamendi 14. novembri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus.

LISA

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)	I osa jagu “X. ROOTSI” asendatakse järgmisega: “X. ROOTSI Isikud, kellel on tasustatav tegevus ning kes teevad ise sotsiaalkindlustusmaksete seaduse (2000:980) peatüki 3 lõike 3 kohaselt oma sissetulekule vastavaid sissemakseid, loetakse füüsilisest isikust ettevõtjateks.”

b)	II osa jagu “Q. MADALMAAD” asendatakse järgmisega: “Q. MADALMAAD Käesoleva määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki sätete kohaste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab “pereliige” abikaasat, registreeritud partnerit või alla 18aastast last.”

2.	II lisa III osa jagu “R. AUSTRIA” asendatakse järgmisega: “R. AUSTRIA Ei ole.”

IIa lisa muudetakse järgmiselt:

Jagu “M. LEEDU” asendatakse järgmisega:

“M. LEEDU

a)	Sotsiaalabipension (2005. aasta seadus riigi sotsiaaltoetuste kohta, artikkel 5).

b)	Eritoetus (2005. aasta seadus riigi sotsiaaltoetuste kohta, artikkel 15).

c)	Transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artikkel 7).”

Jaos “V. SLOVAKKIA” muudetakse praegune ainus punkt punktiks a ning lisatakse järgmine punkt:

“b)	Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension.”

4.	III lisa A osa punkt 187 jäetakse välja.

IV lisa muudetakse järgmiselt:

A osa jagu “V. SLOVAKKIA” asendatakse järgmisega:

“V. SLOVAKKIA

Sellise isiku invaliidsuspension, kes invaliidistus, kui ta oli ülalpeetav laps, ning kelle puhul on alati loetud nõutav kindlustusperiood täitunuks (sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003, muudetud, artikli 70 lõike 2, artikli 72 lõike 3 ning artikli 73 lõigete 3 ja 4 alusel).”;

b)	B osa jagu “G. HISPAANIA” asendatakse järgmisega: “G. HISPAANIA Skeem, mille järgi alandatakse meresõiduga tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate pensioniiga vastavalt kuninga 30. detsembri 2004. aasta dekreedile nr 2390/2004.”;

C osa muudetakse järgmiselt:

i)	jagu “V. SLOVAKKIA” asendatakse järgmisega: “V. SLOVAKKIA Toitjakaotuspension (lese- või orvupension), mille suurus on arvutatud surnule varem makstud vanaduspensioni, eelvanaduspensioni või invaliidsuspensioni alusel.”;

ii)	jagu “X. ROOTSI” asendatakse järgmisega: “X. ROOTSI Sissetulekul põhinevad vanaduspensionid (seadus 1998:674) ja tagatispensionid vanaduspensioni kujul (seadus 1998:702).”;

D osa muudetakse järgmiselt:

punkti 1 alapunkt i asendatakse järgmisega:

“i)

Rootsi tagatispension ja tagatud kompensatsioon, millega on asendatud kuni 1. jaanuarini 1993 kehtinud riigipensioniseaduse alusel makstud Rootsi täisriigipensionid, samuti nimetatud kuupäevast kohaldatud õigusaktide üleminekueeskirjade alusel määratud täisriigipension, ning sissetulekuga seotud haiguskompensatsioon ja tegevuskompensatsioon Rootsis.”;

ii)

punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

“i)

Rootsi haiguskompensatsioon ja tegevuskompensatsioon tagatiskompensatsiooni kujul (seadus 1962:381, muudetud seadusega 2001:489), tunnustatud kindlustusperioodide alusel arvutatud toitjakaotuspension (seadus 2000:461 ja seadus 2000:462) ning Rootsi vanaduspension eelnevate arvestusperioodide alusel arvutatud tagatispensioni kujul (seadus 1998:702).”;

iii)

punkti 3 muudetakse järgmiselt:

—

punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

“a)	Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon, 18. august 2003.”;

—

lisatakse järgmine punkt:

“c)	10. novembri 2000. aasta sotsiaalkindlustuskokkulepe Soome Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel.”

VI lisa muudetakse järgmiselt:

jagu “E. EESTI” asendatakse järgmisega:

“E. EESTI

Vanemahüvitise arvutamisel liidetakse muudes liikmesriikides töötatud perioodid Eestis töötatud perioodidele ning võetakse muudes liikmesriikides töötatud perioodide puhul aluseks Eestis töötatud perioodidel makstud keskmine sotsiaalmaks. Kui vaatlusaasta jooksul on kõnealune isik töötanud vaid väljaspool Eestit muudes liikmesriikides, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks Eestis vaatlusaasta ning rasedus- ja sünnituspuhkuse vahelisel perioodil makstud keskmine sotsiaalmaks.”;

jaos “Q. MADALMAAD” asendatakse punkt 1 järgmisega:

“1.

Ravikindlustus

Seoses õigusega mitterahalistele hüvitistele Madalamaade õigusaktide kohaselt käsitatakse käesoleva määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki rakendamiseks selliste õigustatud isikutena:

i)	isikuid, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt peavad kindlustuse sõlmima ravikindlustusandjaga,

ning

ii)	kui nad ei kuulu punktis i nimetatud isikute hulka, siis isikuid, kes elavad alaliselt mõnes muus liikmesriigis ning kellel käesoleva määruse alusel on oma elukohariigis õigus tervishoiuteenustele, mille kulud kaetakse Madalmaades.

b)	Punkti a alapunktis i nimetatud isikud peavad vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätetele sõlmima kindlustuse ravikindlustusandjaga ning punkti a alapunktis ii nimetatud isikud peavad end registreerima ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulude üldkindlustust käsitleva seaduse (Algemene wet bijzondere ziektekosten) sissemaksete kohustust puudutavaid sätteid kohaldatakse punktis a nimetatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul kohaldatakse sissemaksed isiku suhtes, kellest tuleneb õigus tervishoiuteenustele.

d)	Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) hilinenud kindlustusevõtmist käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis punkti a alapunktis ii nimetatud isikute suhtes hilinenud registreerumise puhul ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

Isikud, kellel on mõne muu liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus mitterahalistele hüvitistele ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigustatud saama mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elamiskoha- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti eriravikulude üldkindlustust käsitlevas seaduses (Algemene wet bijzondere ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

Määruse artiklite 27–34 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade Kuningriigi käesoleva määruse artikli 5 kohase deklaratsiooni alapunktides b (invaliidsuspensionid) ja c (vanaduspensionid) nimetatud õigusnormide alusel makstavate pensionidena järgmisi pensione:

—	6. jaanuari 1966. aasta pensioniseaduse alusel avalikele teenistujatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet);

—	6. oktoobri 1966. aasta pensioniseaduse alusel sõjaväelastele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet);

—	15. veebruari 1967. aasta pensioniseaduse alusel Madalmaade raudtee-ettevõtte (NV Nederlandse Spoorwegen) töötajatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet);

—	Madalmaade raudtee-ettevõtte tööhõivetingimusi reguleeriva määruse alusel määratud pensionid (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen);

—	enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitiste maksmine enneaegse tööturult lahkumise korral riigi pensioniskeemi alusel või kollektiivlepinguga 55aastastele või vanematele isikutele;

—	koondamiste, väljateenitud aastate pensionile ja ennetähtaegselt vanaduspensionile jäämise korral kohaldatava pensioniskeemi alusel sõjaväepersonalile ja riigiametnikele määratavad hüvitised;

g)	Määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki kohaldamiseks loetakse Madalmaade skeemis sätestatud kahjunõueteta tagasimakse tervishoiuteenuste piiratud kasutamise korral sularahas makstavaks haigushüvitiseks.”;

jaotises “W. SOOME” asendatakse punktid 1 ja 2 järgmisega:

“1.

Kohaldades artikli 46 lõike 2 punkti a arvestusliku perioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasupõhise pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes muus liikmesriigis töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest arvestusperioodist, on arvestusliku perioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga arvestusperioodi jooksul.”

Punktid 3, 4 ja 5 nummerdatakse ümber punktideks 2, 3 ja 4.

jagu “X. ROOTSI” muudetakse järgmiselt:

i)	punkt 1 jäetakse välja;

ii)

punkt 2 asendatakse järgmisega:

“1.

Käesoleva määruse kindlustus- või elamisperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798).”;

iii)

punkt 3 asendatakse järgmisega:

“2.

Arvestusliku sissetuleku arvutamiseks sissetulekuga seotud haiguskompensatsiooni ja tegevuskompensatsiooni jaoks riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:

kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal viibitud aja jooksul arvestusperioodist, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud aastate arvuga;

kui hüvitised arvutatakse käesoleva määruse artikli 40 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eespool nimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt sissetulekul põhineva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli Rootsis tasustatav tegevus.”;

iv)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

“3.

Arvestusliku pensionivara arvutamiseks sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks.

Arvestuslike pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surnud isikutest tuleneva lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (arvestusperiood) ning kindlustusperioodid täitusid arvestusperioodil mõnes muus liikmesriigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhinevaina nagu Rootsi aasta puhul.”