Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses geneetiliselt muundatud organismide ühenduse referentlaboratooriumiga

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 32 viiendat alalõiku,

Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamiseks seoses

a) “täielik valideerimismenetlus”– hindamine ringtesti abil, milles osalevad riiklikud referentlaboratooriumid vastavalt taotleja määratud meetodi tulemuslikkuse kriteeriumidele, mis on kooskõlas määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisa punktis 1(B) viidatud dokumendiga “GMOde analüütiliste katsemeetodite tõhususe miinimumnõuete kindlaksmääramine”, ning taotleja esitatud meetodi korratavuse ja tõesuse hindamine;

b) “väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)”– väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (4) määratlusele;

c) “arengumaad”– soodustatud riigid, kellele viidatakse nõukogu 27. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 980/2005 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) (5) artiklis 2;

d) “taotlus”– lisatäpsustuseta kasutamisel tähendab see loataotlust, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklite 5 või 17 kohaselt, kaasa arvatud muude ühenduse õigusaktide alusel esitatud taotlused, mida on selle määruse artikli 46 kohaselt muudetud või täiendatud. See viitab ka määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 11 või 23 kohastele lubade uuendamise taotlustele ja kõnealuse määruse artikli 9 lõike 2, artikli 10, artikli 21 lõike 2 või artikli 22 kohasele lubade muutmisele, kui ühenduse referentlaboratooriumilt taotletakse avastamis- ja kindlaksmääramismeetodi kontrollimist ja valideerimist.

1. Iga taotluse puhul teeb taotleja ühenduse referentlaboratooriumile ühtse 30 000 euro suuruse makse.

2. Kui on tarvis ühe GMO sündmuse avastamis- ja kindlaksmääramismeetodi täielikku valideerimismenetlust vastavalt määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisas sätestatud nõuetele, nõuab ühenduse referentlaboratoorium taotlejalt 60 000 euro suurust lisamakset.

Ühenduse referentlaboratoorium vähendab lisamakse summat vastavalt säästetud kuludele,

3. Kui taotleja soovitatud avastamismeetodi valideerimise kulud on oluliselt suuremad kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksete summa, nõutakse lisamakse tegemist.

Lisamakse katab 50 % kulude sellest osast, mis ületab lõikes 1 ja 2 nimetatud maksete summa.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud maksete maksmise kohustus säilib taotluse tagasivõtmise korral.

1. Kui taotleja on VKE või tema peakontor asub arengumaal, vähendatakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud makseid 50 % võrra.

2. Kui sama avastamis- ja kindlaksmääramismeetod on juba kaasatud sama taotleja eelmisesse taotlusse toodete jaoks, mis on seotud sama GMOga, ja ühenduse referentlaboratoorium on kõnealuse meetodi juba valideerinud ja avaldanud või selle valideerimine on veel otsustamisel, vabastatakse kõnealune taotleja artiklis 3 osutatud maksete tegemisest.

Kui ühenduse referentlaboratooriumil tekivad siiski määruses (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud valideerimisülesannete täitmisel kulud, võib ühenduse referentlaboratoorium nõuda taotlejalt maksimaalselt 30 000 euro suurust makset.

3. Artikli 3 lõiget 3 ei kohaldata, kui taotleja on VKE või tema peakontor asub arengumaal, ega taotluste puhul, mis on esitatud enne käesoleva määruse jõustumist.

1. Taotleja esitab tõendi, et artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtne 30 000 euro suurune summa on ühenduse referentlaboratooriumile tasutud, kui ta esitab määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 3 punkti j või artikli 17 lõike 3 punkti j kohaselt toidu- ja söödaproovid ning nende kontrollproovid ühenduse referentlaboratooriumile.

2. Kui on tarvis artikli 3 lõike 2 kohast täielikku valideerimismenetlust, teavitab ühenduse referentlaboratoorium taotlejat sellest asjaolust kirjalikult ja nõuab selle sätte kohase maksmisele kuuluva summa maksmist.

3. Kui ühenduse referentlaboratoorium eeldab artikli 3 lõike 3 kohaselt, et taotleja soovitatud avastamismeetodi kulud ületavad oluliselt artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud maksete summat, teavitab ta taotlejat kirjalikult lisakulude hinnangulisest summast.

Kui taotleja võtab ühe kuu jooksul alates teate saamisest oma taotluse tagasi, ei pea ta artikli 3 lõikes 3 osutatud lisatasu maksma.

Pärast avastamismeetodi valideerimist teatab ühenduse referentlaboratoorium taotlejale kirjalikult tegelikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud avastamismeetodi valideerimisel, ning nõuab artikli 3 lõike 3 kohase makse tegemist.

4. Kui tekivad artikli 4 lõikes 2 sätestatud kulud, teatab ühenduse referentlaboratoorium taotlejale kirjalikult nõutava makse summa, sealhulgas kõnealuse summa põhjenduse.

5. Kui taotlus on esitatud enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, teatab ühenduse referentlaboratoorium kolme kuu jooksul alates sellest kuupäevast taotlejale artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt tehtava makse summa, kui seda on vaja.

6. Kui nõutakse artikli 4 lõike 1 kohast makse vähendamist, tuleb taotlusele lisada kirjalikud tõendid kõnealuses artiklis sätestatud tingimuste täitmise kohta. Ühenduse referentlaboratoorium võib vajaduse korral nõuda täiendavat teavet.

7. Lõigetes 2 ja 5 nimetatud maksed peab taotleja tasuma 45 päeva jooksul alates selle teate saamise kuupäevast.

Kui taotleja ei ole esitanud tõendit maksmise kohta ettenähtud tähtaja jooksul ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisa punkti 3 alapunktis e osutatud hindamisaruanne ei ole veel saadetud Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi “amet”), ei esita ühenduse referentlaboratoorium seda ametile seni, kuni on tasutud võlgnetav makse. Ühenduse referentlaboratoorium teatab ametile viiviamata aruande hilinemisest, et amet saaks teavitada taotlejat ja võtta vajalikke edasisi meetmeid määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõigete 1 ja 2 ning artikli 18 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Riiklikud referentlaboratooriumid, kes abistavad ühenduse referentlaboratooriumi avastamis- ja kindlaksmääramismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel

1. Laborid, kes määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 6 lõike 3 punkti d ja artikli 18 lõike 3 punkti d kohaselt abistavad ühenduse referentlaboratooriumi avastamis- ja kindlaksmääramismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel, peavad vastama käesoleva määruse I lisas sätestatud miinimumnõuetele.

II lisas loetletud laborid vastavad kõnealustele nõuetele ja nad nimetatakse käesolevaga määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel riiklikeks referentlaboratooriumideks, kes abistavad ühenduse referentlaboratooriumit avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel.

2. Ühenduse referentlaboratoorium ja II lisas loetletud riiklikud referentlaboratooriumid sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, et määratleda omavahelised suhted, eriti rahaküsimustes. Kirjalikus kokkuleppes sätestatakse eelkõige see, et ühenduse referentlaboratoorium jagab osa saadud maksetest riiklikele referentlaboratooriumidele.

Ühenduse referentlaboratoorium vastutab aastaaruande ettevalmistamise eest, mis kajastab igal aastal läbi viidud tegevust käesoleva määruse rakendamiseks ning mis esitatakse komisjonile. Määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohased riiklikud referentlaboratooriumid annavad sellesse aastaaruandesse oma panuse.

Ühenduse referentlaboratoorium võib aastaaruande koostamiseks korraldada riiklike referentlaboratooriumidega kord aastas ka koosoleku.

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II LISA

Ühenduse referentlaboratooriumi avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel abistavad laborid, millele on viidatud artikli 6 lõikes 1

Belgique/België

—	Centre wallon de Recherches agronomiques (CRA-W),

—	Institut Scientifique de Santé Publique (ISP) — Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid (WIV),

—	Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (ILVO);

Česká republika

—	Státní veterinární ústav Jihlava (SVU Jihlava),

—	Státní zdravotní ústav (SZÚ), Laboratoř pro molekulárně biologické metody (LMBM), Centrum hygieny potravinových řetězců v Brně,

—	Státní zemědělská a potravinářská inspekce (SZPI),

—	Vysoká škola chemicko-technologická v Praze (VŠCHT),

—	Výzkumný ústav rostlinné výroby (VÚRV), Praha;

Danmark

—	Danmarks Fødevareforskning (DFVF),

—	Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri, Plantedirektoratet, Laboratorium for Diagnostik i Planter, Frø og Foder;

Deutschland

—	Bayerisches Landesamt für Gesundheit und Lebensmittelsicherheit (LGL),

—	Berliner Betrieb für Zentrale Gesundheitliche Aufgaben (BBGes) — Institut für Lebensmittel, Arzneimittel und Tierseuchen (ILAT),

—	Bundesinstitut für Risikobewertung,

—	Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) Freiburg,

—	Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt Ostwestfalen-Lippe,

—	Institut für Hygiene und Umwelt der Hansestadt Hamburg,

—	Landesamt für Landwirtschaft, Lebensmittelsicherheit und Fischerei — Mecklenburg-Vorpommern (LALLF MV),

—	Landesamt für Soziales, Gesundheits- und Verbraucherschutz — Abteilung F: Verbraucherschutz, Veterinärmedizin, Lebensmittelhygiene und Molekularbiologie,

—	Landesamt für Umweltschutz Sachsen-Anhalt,

—	Landesamt für Verbraucherschutz Sachsen-Anhalt — Fachbereich Lebensmittelsicherheit,

—	Landesbetrieb Hessisches Landeslabor — Standort Kassel,

—	Landeslabor Brandenburg,

—	Landeslabor Schleswig-Holstein,

—	Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz — Institut für Lebensmittelchemie Trier,

—	Landesuntersuchungsanstalt für das Gesundheits- und Veterinärwesen Sachsen (LUA),

—	Landwirtschaftliche Untersuchungs- und Forschungsanstalt Rostock der LMS Mecklenburg-Vorpommern,

—	Niedersächsisches Landesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (LAVES) — Lebensmittelinstitut (LI) Braunschweig,

—	Sächsische Landesanstalt für Landwirtschaft — Fachbereich Landwirtschaftliches Untersuchungswesen,

—	Staatliche Landwirtschaftliche Untersuchungs- und Forschungsanstalt Augustenberg (Baden-Württemberg),

—	Thüringer Landesamt für Lebensmittelsicherheit und Verbraucherschutz (TLLV);

Eesti

—	DNA analüüsi laboratoorium, Geenitehnoloogia Instituut (GTI), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ),

—	Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), Molekulaargeneetika laboratoorium (MG),

—	Veterinaar-ja Toidulaboratoorium (VTL);

Elláda

—	Εθνικό Ίδρυμα Αγροτικής Έρευνας Εργαστήριο Γενετικής Ταυτοποίησης Γεωργικών Προϊόντων, Μικροοργανισμών και Ελέγχου Σπόρων Σποράς για την Ανίχνευση, Γενετικών Τροποποιήσεων,

—	Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών, Γενική Διεύθυνση Γενικού Χημείου του Κράτους (ΓΧΚ), Διεύθυνση Τροφίμων — Αθήνα;

España

—	Centro Nacional de Alimentación, Agencia Española de Seguridad Alimentartia (CNA-AESA),

—	Laboratorio Arbitral Agroalimentario del Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación (LAA-MAPA);

France

—	Groupement d’Intérêt Public — Groupe d’Etude et de contrôle des Variétés et des Semences (GIP-GEVES),

—	Laboratoire de Phytopathologie et de méthodologies de la détection (INRA Versailles),

—	Laboratoire Direction Générale de la Consommation, de la Concurrence et de la Répression des Fraudes de Strasbourg (Laboratoire de la DGCCRF de Strasbourg),

—	Laboratoire National de la Protection des Végétaux d'Orléans (LNPV Orléans);

Ireland

—	The State Laboratory (SL), Celbridge;

Italia

—	Ente Nazionale Sementi Elette (E.N.S.E.), Laboratorio Analisi Sementi,

—	Istituto Superiore di Sanità, Centro Nazionale per la Qualità degli Alimenti e per i Rischi Alimentari (CNQARA),

—	Istituto Zooprofilattico Sperimentale delle Regioni Lazio e Toscana, Centro di Referenza Nazionale per la Ricerca di OGM (CROGM);

Kypros

—	Γενικό χημείο του κράτους (γχκ);

Latvija

—	Pārtikas un veterinārā dienesta Nacionālais diagnostikas centrs (PVD NDC);

Lietuva

—	Nacionalinė Veterinarijos Laboratorija, GMO Tyrimų Skyrius;

Luxembourg

—	Laboratoire National de Santé (LNS), Division du contrôle des denrées alimentaires;

Magyarország

—	Országos Élelmiszerbiztonsági és Táplálkozástudományi Intézet (OÉTI),

—	Országos Mezőgazdasági Minősítő Intézet, Központi Laboratórium (OMMI);

Nederland

—	RIKILT Instituut voor Voedselveiligheid,

—	Voedsel en Waren Autoriteit (VWA);

Österreich

—	Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH — Kompetenzzentrum Biochemie (AGES - CC BIOC),

—	Umweltbundesamt GmbH;

Polska

—	Instytut Biochemii i Biofizyki Polskiej Akademii Nauk, Laboratorium Analiz Modyfikacji Genetycznych Instytutu Biochemii i Biofizyki Polskiej Akademii Nauk (GMOIBB), Warszawa,

—	Instytut Hodowli i Aklimatyzacji Roślin (IHAR); Laboratorium Kontroli Genetycznie Modyfikowanych Organizmów, Błonie,

—	Instytut Zootechniki (National Feed Laboratory – NFL), Lublin,

—	Państwowego Instytutu Weterynaryjnego – Państwowego Instytutu Badawczego w Puławach, Puławy,

—	Regionalne Laboratorium Badań Żywności Genetycznie Modyfikowanej (RLG);

Portugal

—	Direcção-Geral de Protecção das Culturas (DGPC), Laboratório de Caracterização de Materiais de Multiplicação de Plantas (LCMMP),

—	Instituto Nacional de Engenharia Tecnologia e Inovação (INETI), Laboratório para a Indústria Alimentar (LIA);

Slovenija

—	Kmetijski inštitut Slovenije (KIS), Ljubljana,

—	Nacionalni inštitut za biologijo (National institute of Biology, NIB), Ljubljana;

Slovensko

—	Štátny veterinárny a potravinový ústav, Dolný Kubín (State Veterinary and Food Institute Dolný Kubín),

—	Ústav molekulárnej biológie SAV (Molecular Biology Institute of the Slovak Academy of Slovakia),

—	Ústredný kontrolný a skúšobný ústav poľnohospodársky, Oddelenie molekulárnej biológie Bratislava, (Central Control and Testing Institute of Agriculture);

Suomi/Finland

—	Tullilaboratorio

Sverige

—	Livsmedelsverket (SLV)

United Kingdom

—	Central Science Laboratory (CSL),

—	LGC Limited (LGC),

—	Scottish Agricultural Science Agency (SASA).