21.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 365/7

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1015/94 (2) on kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks Jaapanist pärit telekaamerasüsteemide impordi suhtes (edaspidi “esialgne uurimine”).

(2)

Septembris 2000 kinnitas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2042/2000 (3) määrusega (EÜ) nr 1015/94 kehtestatud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 (edaspidi “eelmine läbivaatamine”).

(3)

Jaapanist pärit telekaamerasüsteemide suhtes kehtivate meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise teatise (4) avaldamise järel sai komisjon 28. juunil 2005 taotluse need meetmed algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt läbi vaadata.

(4)

Selle taotluse esitas Grass Valley Nederland BV, ühenduse tootja, kelle toodang moodustab üle 60 % ühenduse telekaamerasüsteemide kogutoodangust (edaspidi “taotleja”). Grass Valley on äriühing, mis tekkis pärast Philips Digital Video Systems’i ostmist Thomson Multimedia, Thomson Broadcast Systems’i omaniku poolt. Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

(5)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendusmaterjali ning algatas 29. septembril 2005 uurimise algatamisteate avaldamisega vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. (5)

(6)

18. mail 2006. aastal algatas komisjon uue, Jaapanist pärit teatavate kaamerasüsteemide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse ja Jaapanist pärit telekaamerasüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude vahepealse läbivaatamise (6). Uus dumpinguvastane menetlus hõlmab telekaamerasüsteeme, mille suhtes kohaldatakse põhjenduses 2 nimetatud meetmeid. Kui tehakse kindlaks, et meetmeid tuleb kohaldada ka Jaapanist pärit teatavate kaamerasüsteemide suhtes ja need hõlmavad seega ka telekaamerasüsteeme, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatavaid meetmeid, ei ole käesoleva määrusega kehtestatavate meetmete jätkuv kohaldamine enam asjakohane ning neid tuleb vastavalt muuta või tühistada.

(7)

Komisjon teatas ametlikult aegumise läbivaatamise algatamisest eksportivatele tootjatele, kasutajatele/importijatele, teadaolevatele asjaomastele toorainetootjatele, eksportiva riigi esindajatele ja ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Küsimustikud saadeti taotlevale ühenduse tootjale, kahele teisele teadaolevale ühenduse tootjale, kahekümne viiele kasutajale, üheksale toorainetootjale ja viiele teadaolevale Jaapani eksportivale tootjale. Vastused saadi ühelt ühenduse tootjalt, ühelt Jaapani eksportivalt tootjalt ja viimasega seotud ühenduses asuvalt äriühingult, neljalt kasutajalt/importijalt ning ühelt tooraine tarnijalt.

(9)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis kogu uurimiseks vajalikku teavet ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustesse:

(10)

Analüüs keskendub põhiliselt standardlahutusega süsteemidele, kuna standardlahutusega telekaamerasüsteemid moodustavad enamiku toodetest, mille suhtes meetmeid kohaldatakse. Samuti tuleb märkida, et kõrglahutusega telekaamerasüsteemidel, millel on standardlahutusega telekaamerasüsteemidega sarnased tehnilised andmed ja kvaliteet, sest standardlahutusega telekaamerasüsteemil on signaali-müra ettenähtud suhe 62 dB (mistõttu selle suhtes kohaldatakse praegu kehtivaid meetmeid), võib signaali-müra suhe olla alla 55 dB, ning järelikult ei kohaldata nende suhtes meetmeid. Sama kinnitas ka ühenduse tootmisharu. Üks käesolevas uurimises koostööd mitteteinud huvitatud isik soovis, et käesolevas uurimises kasutataks samasugust toote määratlust, kui põhjenduses 6 osutatud uues uurimises. Käesolevas uurimises ei ole siiski võimalik toote määratlust muuta; uurimine piirdub sellega, et selgitatakse välja, kas praegu kehtivaid meetmeid tuleb säilitada või tühistada. Kõnealune väide tuleb seega tagasi lükata.

(11)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood” ja ka “kahju uurimise periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on sama, mis praeguste meetmete kehtestamiseni viinud esialgsetes uurimistes, st telekaamerasüsteemid.

(13)

Nagu on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 1015/94, võivad telekaamerasüsteemid koosneda järgmistest koos või eraldi imporditavatest osadest:

(14)

Käesoleva läbivaatamisega hõlmatud tooted kuuluvad praegu CN-koodide ex 8525 30 90, ex 8537 10 91, ex 8537 10 99, ex 8529 90 81, ex 8529 90 95, ex 8543 89 97, ex 8528 21 14, ex 8528 21 16 ja ex 8528 21 90 alla.

(15)

Käesoleva menetlusega ei hõlmata järgmisi tooteid:

(16)

Nagu põhjendustes 1 ja 2 osutatud eelmiste uurimistega, tehti ka käesoleva uurimisega kindlaks, et Jaapani eksportivate tootjate toodetava ja ühenduses müüdava vaatlusaluse toote ning taotluse esitanud ühenduse tootjate toodetava ja ühenduse turul müüdava toote puhul kasutatakse ühesugust põhitehnoloogiat ning järgitakse ülemaailmselt tunnustatud tööstusstandardeid. Et kõnealustel toodetel on ühesugune kasutusotstarve ning ühesugused füüsikalised ja tehnilised omadused, on need omavahel asendatavad ning konkureerivad omavahel. Seetõttu on need tooted samasugused algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Nagu eelmise uurimise puhul, oli ka käesolevas menetluses Jaapani eksportivate tootjate koostöötase eriti madal. Ainult üks tootja viiest tegi koostööd. Ülejäänud neljast komisjonile teada olevast tootjast ei esitanud vastuseid küsimustikule ükski, kuigi olemasolevate faktide, eriti komisjoni kogutud andmebaasi (algmääruse artikli 14 lõikest 6 tulenevalt) põhjal võib arvata, et vähemalt kolm neist on eksportinud telekaamerasüsteeme ühendusse uurimisperioodi jooksul.

(18)

Koostööd tegi vaid üks eksportiv tootja, kes siiski ei ekspordi kõnealust toodet ühendusse. Võttes arvesse koostöövalmiduse madalat taset, ei olnud võimalik koguda usaldusväärset teavet kõnealuse toote impordi kohta ühendusse uurimisperioodi jooksul otse eksportivatelt tootjatelt. Lisaks sellele selgus, nagu märgiti ka eelmiste uurimiste järeldustes, et Eurostati statistiline teave ei ole usaldusväärne, kuna nii kõnealust toodet kui ka muid tooteid klassifitseeritakse importimisel samade CN-koodide alla, ilma et oleks võimalik vahet teha. Seetõttu tuli selle kindlaks määramisel, kas telekaamerasüsteemide import Jaapanist leidis aset ja millisel hulgal ja väärtuses see toimus, ka Eurostati andmed kõrvale jätta.. Nende asjaolude tõttu ja vastavalt algmääruse artiklile 18 toetus komisjon olemasolevatele faktidele, st teabele artikli 14 lõikest 6 tulenevas andmebaasis ja läbivaatamise algatamise taotluses. Nende andmete põhjal oli vaatlusalusel perioodil ühendusse suunatud Jaapani telekaamerasüsteemide impordi mahtu ja väärtust kõige paremini võimalik hinnata.

(19)

Võttes arvesse Jaapani eksportivate tootjate ebapiisavat koostööd/koostöö puudumist ja asjaolu, et ainus koostööd tegev Jaapani eksportival tootjal ei olnud uurimisperioodi jooksul eksporti ühendusse, otsis komisjon vastavalt algmääruse artiklile 18 dumpingu jätkumist puudutavat teavet muudest allikatest, eriti taotleja esitatud andmetest, ning artikli 14 lõikest 6 tulenevast andmebaasist.

(20)

Artikli 14 lõikest 6 tulenev andmebaas näitab, et kõnealust toodet imporditi uurimisperioodi jooksul olulisel määral – imporditi umbes 10 telekaamerakeret, mis on kaamerasüsteemi oluline ja kõige väärtuslikum osa. Tuleb meelde tuletada, et madala koostöötaseme ja ainsa koostööd teinud eksportiva tootja ühendusse suunatud ekspordi puudumise tõttu uurimisperioodil ei olnud kõnealuse toote kohta võimalik teha ametlikku dumpinguarvutust.

(21)

Ülaltoodut arvesse võttes ja vastavalt algmääruse artiklile 18 tuli komisjonil toetuda olemasolevatele faktidele, s.t taotleja taotluses esitatud tõenditele, mis näitasid, et kõnealuse toote kahe mudeli dumpingutase pärast maksude maksmist on märkimisväärne, ulatudes ühe mudeli puhul enam kui 10 %ni.

(22)

Lõpuks selgus olemasolevatest tõenditest, et Jaapani eksportivate tootjate dumpinguhindadega eksport tõenäoliselt jätkub.

(23)

Telekaamerasüsteemide ülemaailmsed tootjad asuvad ainult Jaapanis ja Euroopa Liidus. Seetõttu on ülemaailmne müük jagatud nende kahe tootjate vahel. On teada vähemalt kaks ühenduse tootjat, kellest üks on seotud Jaapani eksportivate tootjatega, kes toodavad ühenduse turu tarvis. On teada viis Jaapani eksportivat tootjat, kes toodavad ja müüvad kogu maailmas.

(24)

Tuleb meelde tuletada, et meetmed kehtivad alates 1994. aastast. 1999. aastal jõudis komisjon järeldusele, et eksportivad tootjad tulevad meetmetega toime ja otsustas seetõttu suurendada asjaomaste eksportivate tootjate suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse märkimisväärselt kõrge tasemeni (kuni 200,3 %). Lõpuks näitas aegumise läbivaatamine 2000. aastal, et meetmeid tuleks dumpingu ja kahju jätkumise ja kordumise tõenäosuse tõttu pikendada veel viie aasta võrra.

(25)

Eksportivate tootjate madala koostööhuvi tõttu olid ainsateks kättesaadavateks kõnealuse toote Jaapani müügihindu puudutavate andmete allikateks ainsalt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt (Ikegami) saadud müügiandmed, taotlejalt saadud teave ja käesoleva uurimise taotluses esitatud teave.

(26)

Nagu eespool põhjenduses 20 on märgitud, on telekaamerakere telekaamerasüsteemide keskne ja kõige väärtuslikum osa ning seetõttu peeti seda sobivaks Jaapani ja ühenduse hindade võrdlusaluseks.

(27)

Taotluses esitatud teabe ja kontrollkäikude jooksul kogutud teabe põhjal selgus, et ühenduse tootjate kehtestatud hinnad on kõrgemad kui Jaapani siseturul valitsevad hinnad.

(28)

Eespool on siiski näidatud, et hoolimata sellest asjaolust on Jaapani äriühingud juba praegu valmis eksportima ühendusse hindadega, mis ei sisalda dumpinguvastaseid tollimakse ja on palju madalamad kui hinnad ühenduses ja nende koduturul. Sama kehtib ka nende ekspordi puhul kolmandatesse riikidesse.

(29)

Selle põhjal võib eeldada, et kui meetmed aeguvad, imporditaks kõnealust kaupa ühendusse hindadega, mis oleksid väga suurel määral dumpingust mõjutatud ning alandaks ühenduse hindu; ei ole põhjust arvata, et Jaapani eksportivad tootjad muudaksid sellisel juhul oma hinnakujundusstrateegiat. Ühenduse turul valitsev kõrge hinnatase hoopis õhutaks Jaapani eksportivaid tootjaid suunama osa oma siseriiklikust müügist Euroopa Liitu.

(30)

Kuna kehtivad meetmed on kehtestatud kõrgele tasemele (52,7 kuni 200,3 %), oleks Jaapani eksportivatel tootjatel, juhul, kui meetmed aeguvad ja juhul, kui nad otsustavad oma ekspordihindu tõsta, küllaltki suur manööverdamisruum uute hindade kehtestamisel. Igal juhul, nagu eespool näidatud, lööks mis tahes hindade tõstmine, mis jääb allapoole praeguste meetmetega kehtestatud taseme, ühenduse hinnad alla.

(31)

Arvestades eksportivate tootjate madalat koostööhuvi, viidi Jaapanist kolmandatesse riikidesse eksporditavate kaupade hindasid puudutav analüüs läbi ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja hindade põhjal, mida võrreldi Jaapanis müüdud toodete hindadega. Analüüsis võeti arvesse enamikku kolmandatesse riikidesse suunatud müügikogustest.

(32)

Selleks et hindu nõuetekohaselt võrrelda, tehti kohandusi kaubandustasemes ning transpordi-, kindlustus- ja krediidikuludes, kui see oli põhjendatud. Võrreldi kõiki süsteemide elemente, mitte ainult kaamerakeresid, sest nende kohta oli olemas üksikasjalik teave.

(33)

Võrdlus näitas, et äriühing müüs kolmandatesse riikidesse oluliselt madalama hinnaga kui oma koduturule.

(34)

Olemasolevast teabest võib järeldada, et äriühing müüb suure tõenäosusega oma tooteid kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega (umbes 20 %). See kinnitab taotluses sisalduvat prima facie tõendit selle kohta, et eksportivad tootjad müüvad muudesse kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega.

(35)

Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et teised Jaapani eksportivad tootjad ei järgi sama hinnakujunduspoliitikat ega müü kolmandatesse riikidesse tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(36)

Selle põhjal otsustatakse, et Jaapani eksportivate tootjate eksportmüük kolmandatesse riikidesse toimus hindadega, mis on oluliselt madalamad nende siseturu hindadest, ning et need ekspordihinnad olid uurimisperioodi jooksul suure tõenäosusega dumpinguhinnad, kusjuures puuduvad tõendid selle kohta, et selline tegevus muutuks.

(37)

Vastavalt olemasolevatele andmetele, st taotlusele ja ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja esitatud teabele, on hinnad, millega eksportivad tootjad kõnealust toodet kolmandatesse riikidesse müüvad, palju madalamad kui need, mis ühenduses valitsevad. Sõltuvalt turust võib vahe olla kuni 220 %. Seega, kui meetmed aeguvad, tekiks Jaapani eksportival tootjatel tugev motivatsioon suunata osa oma kolmandatesse riikidesse minevast ekspordist ühenduse turule.

(38)

Samuti tuleb märkida, et vaatlusaluse toote suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed ainult ühenduses. Puuduvad tõendid selle kohta, et juhul, kui meetmed aeguvad, võtaksid tootjad kasutusele hinnakujunduspoliitika, mis erineb kolmandatesse riikidesse ekspordil kasutatavast.

(39)

Taotleja väitis, et toote iseloomu tõttu on tootmisvõimsus paindlik ning et Jaapani eksportivad tootjad võivad oma võimsust suurendada väga lühikese aja jooksul. Seda kinnitas ka kontrollkäik ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja valdustesse Jaapanis.

(40)

Tõepoolest nõuab tootmisprotsess tööjõuressursse, kuid ei sõltu konkreetsest tootmisprotsessist või masinast. Kuna tootmisliin on põhiliselt manuaalne, piisab võimsuse tõstmiseks vahetuste arvu ja personali suurendamisest. Kõige olulisemaks võimsuse tõstmise kitsaskohaks on tõepoolest aeg, mis on vajalik uute telekaamerasüsteeme monteerivate ja tootvate töötajate koolitamiseks. Ainus võimalik mehaaniline kitsaskoht, mis nõuaks tootmise suurendamiseks suurt investeeringut, on optilisi plokke tootev masin. Samas ei leitud tõendeid, et see oleks praegust tootmistaset arvestades tõenäoline võimalikku tootmisvõimsuse suurendamist takistav asjaolu. Lisaks sellele järeldatakse, et kuna ettevõte ei kasutanud vahetustega tööd täiel määral, on tootmisvõimsust võimalik kiiresti ja oluliselt suurendada. Ei esitatud ka tõendeid selle kohta, et sellise võimsuse suurendamisega seotud kulud oleksid toodetavate toodete väärtust silmas pidades väga kõrged.

(41)

Arvestades Jaapani eksportivate tootjate “odavat sissepääsupiletit” ühenduse turule suurema koguse müügiks (olemasolevad turustuskanalid ja võimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute madal tase), võib tootmisvõimsuse kasv olla väga suur.

(42)

Eespool toodut arvesse võttes ning arvestades asjaoluga, et puuduvad tõendid, mis näitaks, et see olukord ei kehti kõikide eksportivate tootjate kohta, võib järeldada, et tootmisvõimsus võib tõenäoliselt lühikese aja jooksul oluliselt suureneda, kui Jaapani tootjad seda vajalikuks peavad.

(43)

Eespool toodu põhjal võib järeldada, et juhul, kui meetmed aeguvad, on tõenäoliselt oodata EÜsse imporditavate koguste suurenemist. Ülaltoodut tuleb vaadata ühenduse atraktiivsemate hindade valguses (võrreldes hindadega kolmandates riikides), juba olemasolevate turustuskanalite valguses ja arvestades asjaolu, et võimsust võidakse suurendada suhteliselt väikeste kuludega (uute erioskustega töötajate koolitamine).

(44)

Võttes arvesse eespool nimetatud turu omapärasid, st et ühenduse hinnad on kõrgemad kui kolmandates riikides ja Jaapani siseturul, leidub tugevaid stiimuleid selleks, et suunata osa müügist ühenduse turule tõenäoliselt madalate hindadega, et võita tagasi kaotatud turuosa. Lisaks sellele, kuna tootmisvõimsust saab kiiresti suurendada, on väga tõenäoline, et kõnealuse toote import jätkuks oluliselt suurenenud mahus. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et Jaapani eksportivad tootjad muudaksid oma hinnakujundusstrateegiat, st tõstaksid hindu, kui meetmed aeguvad, on ka väga tõenäoline, et selline suurenenud import toimub dumpinguhindadega.

(45)

Eespool toodu põhjal järeldatakse, et kõnealuse toote dumpingu kordumine Jaapani eksportivate tootjate poolt on meetmed kehtivuse kaotamise korral tõenäoline ning seetõttu tuleks kehtivad meetmed säilitada.

(46)

Aastal 2001 võttis Philips Digital Video Systems’i üle ühenduse teise telekaamerasüsteemide tootja Thomson Multimedia, Thomson Broadcast Systems’i omanik ning ühendatud Philips DVS/TBS üksusest sai Grass Valley Nederland B.V., kes on käesolevas menetluses taotleja.

(47)

Üks eksportiv tootja väitis, et viimased viis aastat on peaaegu kõik temaga seotud äriühingu poolt ühenduses müüdud telekaamerasüsteemid toodetud selle ühenduses asuva äriühingu poolt. Lisaks sellele väideti, et kuna tootmisüksus ei tarni mitte ainult EÜ turule, vaid kogu maailmale, ei avalda mis tahes olemasolevaid dumpinguvastaseid tollimakse puudutav otsus talle tõenäoliselt mingit mõju.

(48)

Kuna eksportiv tootja ei edastanud lisateavet, eelkõige vastust ühenduse tootjatele mõeldud küsimustikule, ei olnud võimalik tema tegevust, sealhulgas ka tegevust ühenduses üksikasjalikult uurida.

(49)

Teine telekaamerasüsteeme tootev ettevõte ühenduses, kes on seotud Jaapani eksportiva tootjaga, tegi käesoleva uurimisega koostööd ning oli kehtivate meetmete vastu. See ettevõte väitis, et telekaamerasüsteemide import Jaapanist toimub juhuslikkuse alusel ning on vaid täienduseks nende tegevusele EÜs. Kohapealse kontrollkäigu ajal selgus, et nendes ühenduse rajatistes pandi kokku ainult ühte konkreetset mudelit, mille osad pärinesid Jaapanist ja ühendusest, kuigi tegelikult ei toimunud kontrollimise ajal CCD-ploki (laengsidestusseade), kaamerakere kõige olulisema osa tootmist. Lisaks sellele näitas uurimine, et selle mudeli tootmisel ühenduses pole muid põhjuseid kui telekaamerasüsteemide suhtes kehtivad meetmed.

(50)

Igal juhul kinnitas käesolev uurimine, et taotleja arvele langeb enam kui 60 % ühenduse telekaamerasüsteemide toodangust. Seetõttu moodustab see ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi viidatakse sellele kui ühenduse tootmisharule.

(51)

Eespool põhjendustes 19 kuni 20 selgitatud põhjustel põhines ühenduse turu olukorda puudutav analüüs telekaamerakeredega seotud kogutud andmetel.

(52)

Nagu eespool märgitud, ei olnud võimalik saada andmeid ühelt Jaapani eksportivalt tootjalt, kellel on väidetavalt tootmisrajatised ühenduse turul. Nagu eespool märgitud, ei teinud need Jaapani osapooled, kes tegelikult kõnealust toodet ühendusse eksportisid, koostööd. Sellest tulenevalt, eriti seoses tarbimise uurimisega, kasutas komisjon olemasolevaid fakte vastavalt algmääruse artiklile 18.

(53)

Võttes arvesse asjaolu, et müüki ja tootmist puudutavaid andmeid oli võimalik saada vaid ühelt või kahelt huvitatud isikult, ning arvestades sellise ärialase teabe tundlikku iseloomu, peetakse sobilikuks absoluutarve mitte avaldada. Seetõttu on need asendatud sümboliga “—” ning esitatud indekseeritud kujul.

(54)

Telekaamerakerede tarbimist ühenduses hinnati ühenduse tootmisharu esitatud müügiandmete, Ikegami Electronics (Euroopa) GmbH müügimahtude, artikli 14 lõikest 6 tulenevast andmebaasist saadud Jaapanist pärit telekaamerakerede importi puudutava statistika ja ka ühe telekaamerasüsteemide kasutaja esitatud ostusid puudutava teabe põhjal. Kuna üks Jaapani eksportiv tootja, kes samuti väidetavalt toodab ühenduses telekaamerasüsteeme, keeldus koostööst, on tõenäoline, et ühenduse tarbimist on veidi alahinnatud, kuigi üldisi suundumusi ja tehtud järeldusi ei tohiks see oluliselt mõjutada.

Tabel 1

Telekaamerakerede tarbimine ühenduses

(55)

Tarbimine ühenduses kasvas ajavahemikul aastast 2002 kuni uurimisperioodini 3 % võrra. Samas nähti olulist kasvu aastal 2004, kui import saavutas kõrgema taseme. Uurimisperioodi jooksul vähenes ühenduse tarbimine võrreldes 2004. aastaga umbes 15 % võrra.

(56)

Vaatlusaluse perioodi jooksul jäi Jaapanist pärit telekaamerakerede impordi maht suhteliselt madalale tasemele. Kuid ajavahemikus 2002–2004 suurenes see peaaegu kümnekordselt, jõudes umbes 30 ühikuni. Võrreldes 2004. aastaga vähenes import uurimisperioodi jooksul, kuid jäi oluliselt kõrgemale tasemele kui 2002. aastal. Üldiselt kasvas impordimaht vaatlusaluse perioodi jooksul peaaegu kolm korda. Ühenduse tootmisharu väitis, et impordikoguseid hinnati tegelikust väiksemaks; kättesaadavad turgu iseloomustavad andmed näitasid, et Jaapani tootjate müük ühenduses oli märkimisväärselt suurem kui need äriühingud väidetavalt ühenduses toota suutsid. Samuti väitis ühenduse tootmisharu, et tõenäoliselt toimus kaamera osade importimise näol meetmetest kõrvalehoidmine. Seda väidet aga ei kinnitanud uurimisandmed, st kontrollkäigud ja sõltumatutelt kasutajatelt saadud teave. Lisaks sellele ei võimalda käesoleva uurimise ulatus käsitleda kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmist, kuigi tunnistatakse seda, et meetmetest kõrvalehoidmine võib mõjutada ühenduse tootmisharu olukorda.

(57)

Impordi turuosa kasvas oluliselt kuni aastani 2004, kui saavutati kõrgeim tase. Hoolimata olulisest langusest uurimisperioodi jooksul – vähem kui pool 2004. aasta tasemest – on impordi turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul sellest hoolimata suurenenud.

Tabel 2

Telekaamerakerede import Jaapanist ja turuosa

(58)

Koostöö puudumise tõttu ei olnud võimalik saada telekaamerakerede imporditaset puudutavat usaldusväärset teavet. Tõsi on, et Jaapani eksportivad tootjad müüvad vaatlusalust toodet vaid ühenduses asuvatele seotud importijatele. Seega artikli 14 lõikest 6 tulenevast andmebaasist saadud teave puudutab seotud osapoolte vahelisi hindu ning neid ei saa seetõttu usaldusväärseks pidada. Eriti tuleb arvestada asjaolu, et kehtivate meetmete tõttu võivad ettevõtted otsustada eraldada kasum ühenduse üksustele.

(59)

Seega ei olnud võimalik teha järeldusi vaatlusaluse toote impordi hindade arengu ja hinnakujundusstrateegia kohta.

(60)

Selguse mõttes tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu andis oma küsimustikuvastuses pigem üldist teavet telekaamerasüsteemide kohta, kui konkreetseid andmeid telekaamerakerede kohta. Seda ei peetud probleemiks, kuna tavapäraselt on igal telekaamerasüsteemil telekaamerakere. Seetõttu viidi suundumuste uurimise eesmärgil ja ühenduses asuvate Jaapani eksportivate tootjate tegevust puudutava üksikasjalikuma teabe puudumise tõttu ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamine läbi telekaamerasüsteeme puudutava teabe alusel.

(61)

Ühenduse tootmisharu telekaamerasüsteemide kogutoodang kasvas veidi vaatlusaluse perioodi jooksul. Pärast 8 % list langust 2003. aastal kasvas tootmine 2004. aastal oluliselt, st umbes 35 % võrra. Kuid uurimisperioodi jooksul vähenes tootmine 2004. aastaga võrreldes umbes 16 % võrra – tasemeni, mis 2002. aastaga võrreldes näitas ikkagi 5 % list kasvu.

Tabel 4

Tootmismaht

(62)

Ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus oli kuni 2004. aastani stabiilne. Kuid uurimisperioodi jooksul toimus pärast äriühingu reorganiseerimist langus 14 %, mis võimaldas äriühingul kohandada oma tootmisvõimsust olemasoleva nõudlusega. Tegelikult, nagu järgnevalt kirjeldatakse, kaasnes sellise tootmisvõimsuse vähenemisega tootmisvõimsuse rakendamise stabiilne tase ajavahemikus aastast 2004 kuni uurimisperioodini.

(63)

Suurema tootmismahu ja kohandatud tootmisvõimsuse toel kasvas tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusaluse perioodi jooksul. Üldiselt on tootmisvõimsuse rakendusaste järginud tootmisvõimsusega sarnaseid suundumusi, kasvades ajavahemikus 2002–2004 ning saavutades madalseisu aastal 2003. Uurimisperioodi jooksul jäi tootmisvõimsuse rakendamine võrreldes 2004. aastaga stabiilseks, kuid oli ikkagi umbes 20 % kõrgem kui 2002. aastal.

Tabel 5

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(64)

Aastal 2003 vähenesid varud olulisel määral (– 17 %), kuid tõusid taas järgmisel aastal, jäädes siis 2002. aasta tasemest 11 % allapoole. Varude ebatavaline kasv uurimisperioodi jooksul on selgitatav asjaoluga, et uurimisperiood lõppes enne majandusaasta lõppu, kui hulk tellimusi oli veel täitmata.

Tabel 6

Varude maht

(65)

Ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul kasvas 10 % ajavahemikus 2002–2004, mis ei olnud kooskõlas ühenduse tarbimise kasvuga, mis tõusis samal perioodil olulisel määral, st 23 % võrra. Selle tagajärjeks oli vaatlusalusel perioodil üldine ühenduse tootmisharu turuosa vähenemine enam kui kahekümne protsendipunkti võrra Jaapanist pärit impordi ja teiste ühenduse ettevõtjate kasuks. Uurimisperioodi jooksul on müük võrreldes 2004. aasta tasemega oluliselt vähenenud, mille tagajärjeks oli ühenduse tootmisharu turuosa edasine kahanemine.

(66)

Samas tuleks märkida, et ühenduse turuosa puudutavad arvud ja suundumused põhinevad kättesaadavatel faktidel, sest teine ühenduses asuv tootja ei edastanud oma müügi- ja tootmisandmeid.

(67)

Mis puutub keskmistesse müügihindadesse vaatlusalusel perioodil, siis need on vähenenud 3 % võrra, kuigi ajavahemikul 2002–2003 toimus 7 % suurune tõus. Samas jääb vaatlusaluse perioodi suhteliselt väikse hinnalanguse varju tootevaliku muutus, sest ühenduse tootmisharu alustas uute, kõrgema konfiguratsiooniga (ja kulukamate) toodete tootmist.

Tabel 7

Müügimaht, hinnad ja turuosa

(68)

Vaatlusaluse perioodi jooksul tööhõive vähenes (enam kui 24 %), mis koos tootmise kasvuga põhjustas olulise tootlikkuse kasvu (37 %). Tuleb märkida, et tööhõive langusega kaasnes ajutiste/paindlike lepingutega töötajate kasutamine, mistõttu vähenesid ka äriühingu püsikulud.

(69)

Tõepoolest, vaatlusaluse perioodi jooksul õnnestus ühenduse tootmisharul olulisel määral oma tööjõukulusid vähendada (– 14 %). Selle tulemusel oli ühenduse tootmisharu võimeline vähendama tööjõukulude osakaalu tootmise kogukuludes mitme protsendipunkti võrra. See näitab ühenduse tootmisharu selget kavatsust oma tootmisstruktuuri kohandada ja püsikulusid vähendada.

Tabel 8

Tööhõive, tootlikkus ja palgad

(70)

Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu kasumlikkus oli eelmise aegumise läbivaatamise uurimisperioodi jooksul endiselt negatiivne ning selle tulemuseks oli sel ajal kehtinud dumpinguvastaste meetmete pikendamine. See olukord on täiesti muutunud ja ajavahemikul 2002–2004 näitas ühenduse tootmisharu positiivset kasumlikkuse taset.

(71)

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus kasvas kuni aastani 2004, olgugi et suuremat kasumit (üle 10 %) eeldatakse tavapäraselt siis, kui ühendus püüaks tehnoloogilise arenguga sammu pidada. Seega ei olnud kasumlikkus isegi kõrgeima tasemega aastatel 2003 ja 2004 piisav tagamaks seda, et ühenduse tootmisharu võiks jätkata oluliste summade investeerimist uuendustegevusse, nagu selles sektoris eeldatakse.

(72)

Uurimisperioodi jooksul halvenesid kasumlikkuse näitajad märkimisväärselt, jõudes suurte kahjumiteni. See on seletatav kahe asjaoluga: ühest küljest põhjustas müügi oluline vähenemine ühenduses uurimisperioodi jooksul keskmiste püsikulude tõusu, mis avaldas kasumlikkusele negatiivset mõju. Teisest küljest ei olnud ühenduse tootmisharu võimeline edasi kandma teatavate toorainete kulude tõusu, nagu ka uurimis- ja arendus- ning müügitegevusse tehtavaid kulusid, mis tulenesid müügikontorite võrgustiku laiendamisest eesmärgiga pakkuda klientidele paremaid teenuseid. Samuti tuleb märkida, nagu öeldud põhjenduses 67, et 2004. aasta ja uurimisperioodi vahel toimunud keskmise müügihinna vähese languse varju jäi tootevaliku muutus: ühenduse tootmisharu tõi turule kõrgema konfiguratsiooniga (ja kulukama) toote, kuid tal ei olnud võimalik hindu proportsionaalselt tõsta.

Tabel 9

Kasumlikkus

(73)

Investeeringud on jäänud kõrgele tasemele, kuigi langesid 13 % võrra aastal 2003. Samas korvati see järgmisel aastal peaaegu kolmekordse kasvuga, mis tulenes ühenduse tootmisharu tootmise ümberkujundamisest ja ratsionaliseerimisest, nagu ka jätkuvalt suurtest investeeringutest uurimis- ja arendustegevusse, mida selline tootmisharu ka nõuab.

(74)

Investeeringute tasuvus avaldatuna kasumina protsentides investeeringute põhikapitali jääkmaksumusest järgis laias laastus ülalkirjeldatud kasumlikkuse suundumust.

Tabel 10

Investeeringud ja investeeringute tasuvus

(75)

Leiti, et ühenduse tootmisharu jaoks ei olnud kapitali hankimine vaatlusalusel perioodil probleemiks.

(76)

Aastani 2004 suurenes rahavoog oluliselt (39 %). Selline positiivne suundumus viitab sellele, et toimus tootmisharu taastumine. Tuleb märkida, et 2004. aastal moodustasid rahavood ainult umbes 10 % ühenduse kogu müügimahust, mida ei saa pidada ülemäära suureks. Kuid uurimisperioodi jooksul mõjutasid rahavooge oluliselt kasumlikkuse negatiivsed suundumused.

Tabel 11

Rahavoog

(77)

Ajavahemikus 2002 kuni uurimisperioodini kasvas tarbimine ühenduses 3 % võrra, samas kui ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul vähenes 21 % võrra. Ühenduse tootmisharu kaotas enam kui 20 protsendipunkti ulatuses turuosa, samas kui dumpinguhindadega import ja muud ühenduse tootjad kasvatasid oma osa.

(78)

Viimastel aastatel on telekaamerasüsteemide turgu iseloomustanud liikumine standardlahutusega telekaamerasüsteemidelt kõrglahutusega süsteemidele. Eeldatakse, et selline suundumus muutub tulevikus veelgi märgatavamaks. Kuna kõrglahutusega ülekanne ei ole veel laialdaselt levinud, jätkab oluline hulk ringhäälinguettevõtteid, eriti väiksemad ja piirkondlikud, siiski standardlahutusega telekaamerasüsteemide ostmist, kuna neile pakuvad huvi suhteliselt madalamad hinnad. Ometigi ei olnud ühenduse tootmisharu võimeline saama kasu turul aset leidnud kasvust, nagu näitab tema turuosa kaotus.

(79)

Lisaks sellele on standardlahutusega telekaamerasüsteemide tootmine ja müük mis tahes telekaamerasüsteemide tootjale jätkuvalt olulise tähtsusega, kusjuures selle tööstusharu kapitalimahukusest tingitud loomupäraselt kõrgetel püsikuludel on seejuures mitte kõige väiksem roll. Seetõttu on jätkuvalt oluline, et ühenduse tootmisharu saaks kasu suurematest müügimahtudest, mida võimaldab standardlahutusega telekaamerasüsteemide müük, et ta saaks neid püsikulusid hajutada.

(80)

Dumpingu suurust analüüsides peab samuti arvestama asjaolu, et praegu on jõus meetmed kahjuliku dumpingu kõrvaldamiseks. Nagu põhjenduses 22 järeldati, viitab olemasolev teave sellele, et Jaapani eksportivad tootjad jätkavad dumpinguhindadega müüki ühenduses. Tuvastatud dumpingumäär on suur ja selle mõju ühenduse tootmisharu olukorrale ei saa pidada ebaoluliseks, eriti kui vaadata seda võimalike kasvavate müügimahtude kontekstis.

(81)

Ühenduse tootmisharu olukord paranes kõnealuse perioodi jooksul mõningal määral alates meetme pikendamisest 2000. aastal eelmise aegumise läbivaatamise raames. Samas näitavad eespool esitatud näitajad, et ühenduse tootmisharu on ikka veel habras ja haavatav.

(82)

Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu eksporttegevus on arenenud järgmiselt:

Tabel 12

Ühenduse tootmisharu eksport

(83)

Ühenduse tootmisharu poolt eksporditud kogused kasvasid olulisel määral ajavahemikul 2002–2004, kuid vähenesid enam kui 20 % võrra uurimisperioodi jooksul. Samas on müügitase uurimisperioodi jooksul ikkagi peaaegu 50 % võrra kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Selline positiivne suundumus kaasneb keskmiste hindade märgatava vähenemisega, mida selgitab väga madalatest hindadest tingitud tihe konkurents, millega seistakse silmitsi kolmandate riikide turgudel (vt põhjendus 35).

(84)

Uurimine tõepoolest näitas, et ühenduse tootmisharul tuli võistelda väga madalate hindadega kolmandates riikides, eriti arenevatel turgudel, nagu näiteks Brasiilias ja Hiinas, ning selleks, et olla võimeline säilitama tootmise ja müügi olulist taset, on ta olnud sunnitud oma hindu kolmandates riikides oluliselt langetama. Loomulikult on sellel olnud üldise kasumlikkuse suhtes negatiivsed tagajärjed.

(85)

Üks asjaolu, mis võiks selgitada seda, et ühenduse tööstus ei ole siiani täielikult oma majanduslikku olukorda taastanud (vaadates eelkõige turuosa kaotust ja negatiivset kasumlikkuse taset uurimisperioodi jooksul), on teatavate Jaapani eksportivate tootjate tootmistegevuse alustamine ühenduses, mille raames väidetavalt toodetakse samuti telekaamerasüsteeme, mida müüakse ühenduse turul. Tõepoolest, teised ühenduse tootjad on saavutanud vaatlusaluse perioodi jooksul olulise turuosa (vt põhjendust 65). Samas, võttes arvesse ühe Jaapani tootja (kes väidetavalt toodab ühenduses), koostöövalmiduse puudumist, ei saa välistada, et mis tahes turuosa võitmine selle äriühingu poolt ei ole mitte konkurentsipoliitika paremate tavade järgimise tulemus, vaid otsene dumpingu ülekandmine ühendusse kõnealuse toote ühenduses kokkupanemise kaudu, kusjuures sellega kahjustatakse meetmete mõju.

(86)

Seda silmas pidades tuleks märkida, et vähemalt ühel juhul ei leitud uurimise käigus selliseks tegevuseks ühenduses mingit muud põhjust kui meetmete olemasolu ja vajadus neid vältida (vt põhjendus 49).

(87)

Ühenduse tootmisharu hetkeolukorda tuleks vaadelda seoses meetmete kehtimisega.

(88)

Müük ühenduse turul, tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendusaste on aastani 2004 oluliselt suurenenud. Samuti on 2004. aastani paranenud kasumlikkus ja tootlikkus, samas kui tööjõukulusid on vähendatud. Rahavood, investeeringute tasuvus ja varud on samuti aastani 2004 positiivseid suundumusi näidanud.

(89)

Kuid vaatlusaluse perioodi jooksul näitas ühenduse tootmisharu turuosa negatiivset suundumust enam kui 20 protsendipunkti suuruse langusega. Alates 2000. aastast on kasvanud teiste ettevõtjate tegevus, kes väidetavalt samuti ühenduses telekaamerasüsteeme toodavad. See on koos Jaapanist pärit dumpinguhindadega impordiga takistanud ühenduse tootmisharul väljendada uurimis- ja arendustegevuse ning telekaamerasüsteemide tootmise ja müügiga seotud suurenenud kulusid müügihindades, mille tulemuseks on negatiivne kasumlikkus uurimisperioodi jooksul.

(90)

Ühenduse tootmisharu ekspordijõudlust mõjutasid samuti dumpinguhinnad neil turgudel ning sundisid tal oluliselt (enam kui 30 %) vähendama oma keskmisi hindu kolmandatesse riikidesse, millest tulenes negatiivne mõju tootmisharu üldisele kasumlikkusele. See on heaks näiteks, kuidas ühenduse telekaamerasüsteemide turg võiks meetmete puudumise korral areneda.

(91)

Kokkuvõtteks tuleb järeldada, et tootmisharu olukord on 2004. aastani üldiselt paranenud, kuid teatavad näitajad (nt müügimaht ühenduses, kasumlikkus, investeeringute tasuvus ja rahavood) on oma positiivsed arengud uurimisperioodi jooksul minetanud. Seega võib järeldada, et ühenduse tootmisharu olukord on eelmise uurimisega võrreldes paranenud ning ta on näidanud, et on elujõuline ja konkurentsivõimeline, sest on oluliselt vähendanud oma püsikulusid ja tõstnud tootlikkust. Samas ei olnud ta siiski suuteline täielikult taastuma ning jääb seega hapraks ja haavatavaks, nagu võib järeldada uurimisperioodi jooksul toimunud arengu põhjal.

(92)

Tuleb meenutada, et põhjenduses 43 järeldati, et meetmete aegumine viib tõenäoliselt Jaapanist pärit dumpinguhindadega ekspordi suurenemiseni ühenduses.

(93)

Uurides madalate hindadega täiendava impordi tõenäolist mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, täheldatakse, et oluliste koguste dumpinguhindadega imporditud kauba saabumine põhjustaks otsekohe ühenduse turul tõsise hindade languse, kuna ühenduse tootmisharu püüaks tõenäoliselt esmalt säilitada oma turuosa ja tootmise taset, nagu võis näha vaatlusaluse perioodi jooksul kolmandatesse riikidesse tehtud müügi osas. Kui see peaks juhtuma, oleks ühenduse tootmisharu saamatajäänud kasum märkimisväärselt suur ning finantsolukord halveneks.

(94)

Tuleb meelde tuletada, et telekaamerasüsteemide turul sõltub tootja ellujäämine ka tema võimest pidada sammu uute tehnoloogiliste saavutustega ja teha asjakohaseid investeeringuid uurimis- ja arendustegevusse, kõrgtasemel tehnika tootmisrajatistesse ja töötajate koolitamisse. Seetõttu on oluline, et ühenduse tööstus saavutaks teatava kasumlikkuse taseme, mis tähendab müügihindade sellist taset, mis võimaldaks katta kulusid. On selge, et Jaapanist pärit väidetavalt dumpinguhindadega tehtud impordist tingitud hindade allasurumise tagajärjel kannaks ainus Jaapani eksportivate tootjatega mitteseotud ühenduse tootja materiaalset kahju ja võttes arvesse Jaapani eksportivate tootjate väga madalaid müügihindu kolmandates riikides, ei jääks ta selles olukorras suure tõenäosusega ellu.

(95)

Tõepoolest, artikli 14 lõikest 6 tuleneva andmebaasi andmete kohaselt kasvas dumpinguhindadega impordi maht enam kui kolm korda aastani 2004 ja enam kui 50 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul. Nagu eespool märgitud, on tõenäoline, et ilma kehtivate dumpinguvastaste meetmeteta saadetaks ühenduse turule väga madalate hindadega veelgi suuremaid koguseid, mis lööks ühenduse tootmisharu hinnad oluliselt alla.

(96)

Tegelikult, kui Jaapani eksportivad tootjad peaksid kasutama ühendusse ekspordil hindu, mis on kolmandatesse riikidesse ekspordil kasutatavatega samal tasemel, nagu on mõistlik eeldada, löödaks ühenduse tootmisharu hinnad alla umbes 30 % võrra. Selline hinnakujundusstrateegia koos Jaapani eksportijate võimega tarnida kõnealust toodet suurtes kogustes ühenduse turule, lööks suure tõenäosusega hinnad ühenduse turul alla, millel oleks seejärel negatiivne mõju ühenduse tootmisharu majanduslikele näitajatele.

(97)

Eespool toodust tulenevalt järeldatakse, et meetmete tühistamine põhjustaks suure tõenäosusega ühenduse tootmisharu materiaalse kahju kordumise.

(98)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate, st ühenduse tootmisharu ja muude ühenduse tootjate, käsitletava toote kasutajate ja tooraine tarnijate huvide hindamisel.

(99)

Tuleb meelde tuletada, et varasemates uurimistes leiti järjekindlalt, et meetmete kehtestamine ja edasine pikendamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele on käesolev uurimine teine aegumise läbivaatamine, seega analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on kehtinud juba alates 1994. aastast.

(100)

Seepärast uuriti, kas hoolimata järeldusest, et on olemas tõenäosus dumpingu jätkumiseks ja/või kordumiseks ja kahjude kordumiseks, leidub vastuvaidlematuid põhjusi, mille alusel saaks järeldada, et käesoleval juhul ei ole meetmete säilitamine ühenduse huvides.

(101)

Ühenduse tootmisharu on ainus telekaamerasüsteemide tootja, kes ei ole seotud Jaapani eksportivate tootjatega. See on tõestanud ennast elujõulise tootmisharuna, mis on võimeline kohanema muutuvate turutingimustega. Seda kinnitasid tootmise ratsionaliseerimiseks, kulude vähendamiseks ja tootlikkuse tõstmiseks tehtud jõupingutused ning ka jätkuvad investeeringud tehnoloogiliselt keerukamatesse toodetesse.

(102)

Tootmisharu majandusliku olukorra paranemine vaatlusaluse perioodi jooksul viitab sellele, et tal on õnnestunud saada kasu meetmete jätkuvast kohaldamisest ja tõhus konkurents on taastatud. Hoolimata positiivsetest arengutest kasumlikkuses on tootmisharul veel tarvis jõuda sellisele kasumitasemele, mida seda tüüpi tehnoloogilise toote puhul oodata võib. Kuid nagu eespool kirjeldatud, võib järeldada, et tõenäoliselt halveneb ühenduse tootmisharu olukord ilma dumpinguvastaste meetmete jätkamiseta tõsiselt, kusjuures on olemas selge võimalus tootmisharu sulgemiseks, nagu on kirjeldatud põhjenduses 93. See seaks ohtu enam kui 100 töökohta, mis on otseselt kõnealuse tootega seotud.

(103)

Samuti avaldavad kõrgtehnoloogiliste toodete, nagu näiteks telekaamerasüsteemide tootmine ühenduses ja eriti sellise tootmisega seotud uurimis- ja arendustegevus, olulist kõrvalmõju, eriti CCD-ploki tootmise osas, kuna selle osi kasutatakse ka teiste rakenduste, nagu näiteks turvasüsteemide, meditsiini-, tööstus- ja telekommunikatsioonirakenduste juures. Lisaks sellele avaldab telekaamerasüsteemide tootmise olemasolu ühenduses mõju kogu televisioonitööstusele, st alates saadete edastamise seadmete väljatöötamisest ja tootmisest ning lõpetades televiisorite ja salvestajate tootmisega, kuid see võib mõjutada ka ühenduse televisioonivaldkonnale kehtestatavaid standardeid. Seega võetakse arvesse, et sellise kõrgtehnoloogilise tootmisharu kadumine avaldaks negatiivset mõju televisioonitööstusele üldiselt.

(104)

Ülaltoodut arvesse võttes järeldati, et on vajalik pikendada olemasolevaid meetmeid eesmärgiga tõrjuda dumpinguhindadega impordi kahjulikku mõju, mis võib ohustada ühenduse vastavat tootmisharu ja sellest tulenevalt erioskusi nõudvate töökohtade olemasolu.

(105)

Teiste ühenduse telekaamerasüsteemide tootjate huvidega seoses tuleb märkida, et käesolevas uurimises tegi koostööd vaid üks tootja. See tootja, kes on seotud Jaapani eksportiva tootjaga, ei toetanud meetmete säilitamist, kuid väitis, et meetmete olemasolu annab talle teiste Jaapani eksportivate tootjate ees konkurentsieelise, millest ta ei tahaks loobuda.

(106)

Teise väidetava ühenduse tootja poolse koostöö puudumise tõttu tuleb järeldada, et meetmete pikendamine ei avalda koostööd teinud ühenduse tootjale negatiivset mõju. Tõepoolest, nagu ka pärast meetme pikendamist 2000. aastal, soodustab kehtivate meetmete pikendamine tema investeeringuid ühendusse.

(107)

Komisjon saatis küsimustikud ka kahekümne viiele telekaamerasüsteemide kasutajale. Vaid neli kasutajat tegid uurimisega koostööd. Need kasutajad on litsentseeritud ringhäälinguettevõtted, kes oma saateid edastades kasutavad omaenda seadmeid. Nad ostsid otse telekaamerasüsteemide tootjatelt kas ühenduses või eksportivas riigis toodetud tooteid ja esindavad telekaamerasüsteemide kasutajate enamikku.

(108)

Üks kasutaja väitis, et neil ei ole plaanis järgmise viie aasta jooksul osta olulist hulka telekaamerasüsteeme ning seetõttu ei mõjuta meetmete pikendamine eeldatavalt nende ettevõtet.

(109)

Teine kasutaja väitis, et neil on plaanis minna üle kõrglahutusega toodetele, ja kui meetmetel lastakse aeguda, suurendaks see varustajate arvu ühenduses ning viiks muutusteni hinnakujunduses ja tootearenduses. Samuti väideti, et kaamera hankeallika muutmine ei ole reaalne, kuna telekaamerasüsteemid ei ole üldkasutatavad kaubad või tarbeesemed.

(110)

Kolmas kasutaja väitis, et nad on dumpinguvastaste meetmete pikendamise vastu, sest selle tagajärjel väheneb konkurents ja pakutavate mudelite valik. Lisaks sellele väideti, et lühiajalises perspektiivis ei ole võimalik selline paindlikkus, et vahetada tootjat.

(111)

Kolmas kasutaja väitis, et ta ei oska ette näha meetmete säilitamise mõju.

(112)

Tuleb märkida, et vähemalt kaks Jaapani tootjat on nüüd ennast ühenduses sisse seadnud ja jätkavad ühenduse tootmisharuga konkureerimist. Mõned kasutajad tõepoolest jätkavad Jaapani telekaamerasüsteemide ostmist, olgu need siis imporditud või ühenduses toodetud. Seetõttu ei saa järeldada, et kehtivad dumpinguvastased meetmed on täielikult erinevate telekaamerasüsteemide tarnijate vahelise konkurentsi kõrvaldanud. Tõsi on, et Jaapanist imporditavate telekaamerasüsteemide hulk on vähenenud pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, kuid see tuleneb vaid Jaapani eksportivate tootjate võimetusest müüa ühendusse dumpinguvabade hindadega.

(113)

Telekaamerasüsteemide tarnijate vahetamise võimalusega seoses tuleb märkida, et dumpinguvastaste meetmete eesmärgiks ei ole sundida vahetama telekaamerasüsteemide tarnijat, vaid luua “õiglane mänguruum” ebaõiglaste kaubandusvõtete kõrvaldamise abil. Lisaks sellele, kui ühenduse telekaamerasüsteemide tootmisharu peaks kehtivate dumpinguvastaste meetmete kõrvaldamise tagajärjel kaduma, oleks kahtlemata tulemuseks konkurentsi vähenemine ja ühenduse telekaamerasüsteemide kasutajate sõltuvus Jaapani tehnoloogiast. Viimati mainitud asjaolu on eriti oluline, kuna telekaamerasüsteemide tootjad võivad mängida olulist rolli teleülekannete standardite kehtestamises tulevikus. Ühendus oleks kahtlemata ebasoodsas olukorras, kui tal ei oleks selle toote piisavalt tugevat tootjat.

(114)

Kooskõlas varasemate uurimiste tulemustega leiti, et telekaamerasüsteemid ei ole kasutajatele oluline kuluallikas, kuna telesaadete tootmises moodustavad need vaid väikese osa kogukuludest. Dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud kaamerasüsteemid on vaid osa seadmetest mida ringhäälinguettevõtted vajavad. Seega, vaadates ringhäälinguettevõtte kogukulusid ja mitte ainult seadmeid, moodustavad dumpinguvastaste meetmetega seotud telekaamerasüsteemide kulud isegi veel väiksema osa, kuna esineb muid palju olulisemaid kulusid, nagu näiteks programmi tootmine, personal, üldkulud jne, mis on palju suuremad kui telekaamerasüsteemide kulud.

(115)

Üldiselt tehti uurimises järeldus, et mõju kasutajatele on ringhäälinguettevõtete üldise käibe suurusega võrreldes vähene, st telekaamerasüsteemide ostmine moodustab vähem kui 0,2 % ringhäälinguettevõtete kogukäibest. Lisaks sellele arvestatakse tänapäeval telekaamerasüsteemide keskmiseks elueaks umbes seitse aastat, mõnikord kuni kümme aastat, mis tähendab, et telekaamerasüsteemid ei ole endiselt kasutajate jaoks korduvkulu.

(116)

Seega järeldatakse, et kuna meetmed on kehtinud teatava aja ning neid säilitatakse samal tasemel, ei too nende pikendamine kaasa kasutajate olukorra halvenemist. Lisaks sellele on kasutajatel jätkuvalt võimalik omandada telekaamerasüsteeme, mis ei ole toodetud ühenduse tootmisharu poolt. Igal juhul ei leitud tõendeid, mis viitaksid sellele, et kasutajatele avalduv mis tahes mõju kaaluks üles vajaduse kõrvaldada kahjuliku dumpingu kaubandust kahjustav mõju ja taastada tõhus konkurents.

(117)

Lõpetuseks tuleb märkida, et meetmete kehtestamise korral vaadatakse kehtivad meetmed põhjenduses 6 kirjeldatud paralleelse uurimisega de facto läbi ja nende taset ajakohastatakse.

(118)

Üheksast tooraine tarnijast, kellega ühendust võeti, vastas küsimustikule ja nõustus käesolevas läbivaatamises koostööd tegema ainult üks. See äriühing tarnib olulist osa telekaamerasüsteemidest, mis viitab sellele, et tema tegevust võib pidada tüüpiliseks selle toote tooraine tarnijatele.

(119)

Selle tarnija müük ühenduse tootmisharule moodustab olulise osa äriühingu selle toote kogukäibest. Äriühing väitis, et kui meetmeid peaks pikendatama, säiliks tooraine tootmine. Teisest küljest, kui meetmed tühistataks, oleks nende monteerimisvõimsus ohustatud, kuna nad ei saaks hindasid alandada.

(120)

Seetõttu järeldatakse, et kehtivate meetmete pikendamine avaldab telekaamerasüsteemide varustavale tööstusele positiivset mõju.

(121)

Üks importija, kes toodab telekaamerasüsteeme ka ühenduses ning on seotud ühe Jaapani eksportiva tootjaga, väitis, et hoolimata sellest, kas meetmeid pikendatakse või mitte, ei ole neil kavatsust vähendada tootmist ühenduses.

(122)

Seetõttu tuleb järeldada, et isegi kui kehtivaid meetmeid pikendatakse, seisab ühenduse tootmisharu jätkuvalt silmitsi teistest ühenduses telekaamerasüsteeme tootvatest ja müüvatest ettevõtjatest tuleneva konkurentsiga. Seetõttu saavad kasutajad osta Jaapani kaubamärkidega telekaamerasüsteeme, nagu senini.

(123)

Lisaks sellele selgus uurimisest, et kui meetmed peaks kõrvaldatama, on alust uskuda, et ühenduse tootmisharu ellujäämine võib olla ohus (vt põhjendus 94). Kui see peaks juhtuma, piirduks telekaamerasüsteemide müük Jaapani tootjatega (või nendega seotud äriühingutega), mille tagajärjel sõltuks ühendus veelgi väiksemast arvust tootjatest.

(124)

Seetõttu järeldatakse, et meetmete jätkamisel peaks olema positiivne mõju nii konkurentsi säilitamise kui ka kauplemist moonutavate mõjude seisukohast.

(125)

Eespool öeldu põhjal jõutakse järeldusele, et ühenduse huvi seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi, mis räägiks olemasolevate dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(126)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete säilitamiseks. Samuti anti neile aega sellest avaldusest tulenevate vastuväidete esitamiseks.

(127)

Eespool öeldust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleb Jaapanist pärit telekaamerasüsteemide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks säilitada,

a)

kaamerakere, milles on kolm või rohkem vähemalt 400 000 piksli suurust pildiandurit (vähemalt 12 mm suurused kujutise vastuvõtu andurid), mida on võimalik kinnitada tagaadapteri külge ning mille signaali ja müra vaheline ettenähtud suhe normaaltugevusel on vähemalt 55 dB; kaamerakere on kas adapteriga ühes tükis samas korpuses või eraldi;

b)

pildinäidik (diagonaaliga vähemalt 38 mm);

c)

kaamera külge juhtme abil ühendatav tugijaam või kaamera juhtpult (CCU);

d)

juhtpaneel (OCP) üksikute kaamerate kontrollimiseks (st värvi, objektiiviava või iirisdiafragma reguleerimiseks);

e)

valitud kaamera näidikuga varustatud peajuhtpaneel (MCP) või peahäälestusseade (MSU) mitme erinevas kohas oleva kaamera kohta ülevaate saamiseks ja nende reguleerimiseks.

a)

objektiivid (TARICi lisakood A727);

b)

videomagnetofonid (TARICi lisakood A727);

c)

kaamerakered, milles salvestusseade on samas lahutamatus korpuses (TARICi lisakood A727);

d)

erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad, mida ei saa kasutada teleülekandeks (TARICi lisakood A727);

e)

lisas loetletud erialaseks kasutamiseks mõeldud kaamerad (TARICi lisakoodid 8786 ja 8969).

—

Ikegami Tsushinki Co. Ltd: 200,3 % (TARICi lisakood: 8741)

—

Sony Corporation: 108,3 % (TARICi lisakood: 8742)

—

Hitachi Denshi Ltd: 52,7 % (TARICi lisakood: 8743)