KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1828/2006,

8. detsember 2006,

milles sätestatakse rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1260/1999, (1) eriti selle artikli 37 lõike 1 punkti d, artikli 44 kolmandat lõiku, artikli 59 lõiget 6, artikli 60 lõiget b, artikli 66, lõiget 3, artikli 67 lõike 2 punkti c, artikli 69 lõiget 1, artikli 70 lõiget 3, artikli 71 lõiget 5, artikli 72 lõiget 2, artikli 74 lõiget 2, artikli 76 lõiget 4 ja artikli 99 lõike 5 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999, (2) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist lõiku ja artikli 13 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EÜ) nr 1083/2006 asendab nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta (3) ning määrus (EÜ) nr 1080/2006 asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1783/1999 Euroopa Regionaalarengu Fondi kohta; (4) mõlemad määrused arvestavad uusi arenguid struktuurifondide valdkonnas. Seetõttu tuleb sätestada uued määruse (EÜ) nr 1083/2006 ja määruse (EÜ) nr 1080/2006 rakenduseeskirjad.

(2)

Kogemused on näidanud, et Euroopa Liidu kodanikud ei ole piisavalt teadlikud sellest rollist, mida ühendus mängib majandusliku konkurentsivõime suurendamisele, töökohtade loomisele ja sisemise ühtekuuluvuse tugevdamisele suunatud programmide rahastamisel. Seetõttu on asjakohane sätestada sellise teavituskava koostamine, kus on üksikasjalikult kindlaks määratud teabevahetuse ja teabevahendite puuduste kõrvaldamiseks vajalikud teavitamis- ja avalikustamismeetmed. Samal põhjusel tuleb kindlaks määrata ka kõigi asjaosaliste kohustused ja rollid.

(3)

Tagamaks et teavet olemasolevate rahastamisvõimaluste kohta levitatakse kõigile huvitatud isikutele, ja suurendamaks läbipaistvust, tuleks sätestada teavitamismeetmete miinimumsisu, et teavitada võimalikke abisaajaid ühenduse ja liikmesriikide poolt fondide kaudu ühiselt pakutavatest rahastamisvõimalustest, sealhulgas kohustus avalikustada kord, mida võimalik abisaaja peaks rahastamistaotluse esitamisel järgima, ning rakendatavad valikukriteeriumid.

(4)	Et suurendada fondide kasutamise läbipaistvust, tuleks elektroonilisel kujul või muul viisil avalikustada abisaajate nimekiri, toimingute nimetused ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetus.

(5)

Et tagada meetmete parem rakendamine ning võimaldada teavitamis- ja avalikustamisstrateegiate ja tulemuste alase teabe paremat vahetust liikmesriikide ja komisjoni vahel, tuleks määrata kontaktisikud, kes vastutaksid teavitamis- ja avalikustamismeetmete eest ning osaleksid vastavate ühenduse võrgustike töös.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 37 ja 67 kohaldamiseks tuleb kehtestada üksikasjalikud eeskirjad ning kategooriad, et võimaldada liikmesriikidel esitada komisjonile ühtset teavet fondide kasutuse kohta ning fondidest kogu kava jooksul eraldatud kumulatiivse toetuse kohta kategooriate kaupa ning võimaldama komisjonil asjakohasel viisil teavitada teisi institutsioone ja Euroopa Liidu kodanikke fondide kasutusest, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 9 lõikes 3 sätestatud eesmärkide saavutamisest.

(7)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklit 60 ja saadud kogemusi tuleb kindlaks määrata kohustused, mis korraldusasutustel peaksid abisaajate suhtes olema rahastatavate toimingute väljavalimise ning heakskiitmise etapis, aspektide suhtes, mida tuleks arvestada abisaaja deklareeritud kulutuste kontrollimisel, sealhulgas tagasimaksetaotluste halduskontroll ja üksiktoimingute kohapealne kontroll, ning tingimuste suhtes, mida tuleb täita kohapealsel kontrollimisel valimi alusel.

(8)	Samuti tuleb üksikasjalikult sätestada teave, mis tuleks lisada toimingute raamatupidamisdokumentidesse ja teave, mida tuleks säilitada kui andmeid rakendamise kohta, mida korraldusasutused peaksid registreerima, säilitama ja saatma komisjonile vastava taotluse esitamise korral.

(9)	Rakenduskavade alusel tehtud kulutuste nõuetekohase auditeerimise tagamiseks tuleb kehtestada nõuded, millele kontrolljälg peaks vastama, et seda saaks pidada piisavaks.

(10)	Toiminguid auditeeritakse auditeerimisasutuse vastutusel. Et tagada auditite piisav ulatus ja mõjusus ning et nende tegemisel järgitaks kõikides liikmesriikides ühesuguseid nõudeid, tuleb sätestada tingimused, mida need auditid peavad täitma.

(11)

Kogemused on näidanud, et tuleb üksikasjalikult sätestada auditeeritavate toimingute valimi määramise alused, mida auditeerimisasutus peaks järgima valimi määramise meetodi kehtestamisel või heakskiitmisel, sealhulgas teatavad tehnilised nõuded, mida tuleb kasutada juhusliku statistilise valimi puhul, ning tegurid, millega tuleb arvestada lisavalimi määramisel.

(12)

Et lihtsustada ja ühtlustada määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 kohaselt auditeerimisasutuse vastutusel oleva auditeerimisstrateegia, iga-aastase kontrolliaruande ja lõpetamise deklaratsiooni koostamise ning esitamise nõudeid, tuleb üksikasjalikult sätestada nende sisu ja täpsustada nende aluseks olevate andmete laadi ning kvaliteeti.

(13)

Et tagada määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 90 tõhus kohaldamine seoses dokumentide kättesaadavusega ning kontrollikoja ja komisjoni õigusega kasutada kõiki kulutuste ja audititega seotud tõendavaid dokumente, peaksid korraldusasutused tagama, et andmed tõendavaid dokumente säilitavate organite ning nende asukoha kohta oleksid hõlpsasti kättesaadavad ning miinimumloetelusse kantud isikutel ja asutustel oleks juurdepääs nendele dokumentidele. Samal põhjusel tuleb määrata need andmekandjad, mis on selliste dokumentide säilitamise vahenditena üldtunnustatud. Riiklikud asutused peaksid kehtestama menetlused, et tagada vajaduse korral säilitatavate dokumentide vastavus originaalile ja nende usaldusväärsus auditeerimiseks.

(14)

Kulutuste tõendamise ja maksetaotluste koostamise nõuete ühtlustamiseks tuleks sätestada vastavate sertifikaatide ja taotluste sisu ning määrata täpselt nende aluseks oleva teabe laad ja kvaliteet. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 61 punkti f rakendamiseks ja vastavalt komisjoni teavitamiseks tuleks sätestada üksikasjalik kord; mille kohaselt nõutakse sertifitseerimisasutuselt arvestuse pidamist tagasinõudmisele kuuluvate summade ja pärast toimingule antava toetuse täielikku või osalist tühistamist tagasi võetud summade kohta.

(15)

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 71 on sätestatud, et liikmesriik esitab enne esimese vahemakse taotluse esitamist või hiljemalt kaheteistkümne kuu jooksul alates iga rakenduskava heakskiitmisest komisjonile juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse, aruande, milles esitatakse kõnealuste süsteemide loomise hindamistulemused, ja arvamuse selle kohta, kas need süsteemid vastavad kõnealuses määruses juhtimis- ja kontrollsüsteemidele kehtestatud nõuetele. Kuna need dokumendid kuuluvad nende põhiliste elementide hulka, millele komisjon tugineb ühenduse eelarve ühisel haldamisel, et olla kindel, et liikmesriigid kasutavad finantsabi kehtivate nõuete kohaselt ning kooskõlas põhimõtetega, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks; seetõttu tuleb üksikasjalikult sätestada teave, mida sellised dokumendid peaksid sisaldama, ja hindamise ning arvamuse esitamise alused.

(16)

Määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklis 3 osutatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi täitmiseks rahastatavad rakenduskavad esitatakse vähemalt kahe liikmesriigi poolt ja neil on määruses (EÜ) nr 1083/2006 sätestatud spetsiifilised tunnusjooned. Seetõttu on asjakohane sätestada lisateave, mida peaks juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus nende kavade puhul sisaldama.

(17)

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 74 on muu hulgas sätestatud, et rakenduskavade puhul, mille avaliku sektori abikõlblikud kogukulud ei ületa 750 miljonit eurot ja mille ühenduse kaasrahastamise tase ei ületa 40 % avaliku sektori kogukuludest, võib liikmesriik otsustada tugineda teatavate kontrolli- ja auditeerimisnõuetega seotud ülesannete täitmisel rohkem riigisisestele asutustele ja eeskirjadele. Seetõttu tuleb sätestada, millist kontrolli ja auditit võib teha ja milliseid kohustusi võib täita riiklike eeskirjade järgi ning riigiasutuste poolt.

(18)

Liikmesriigid on kohustatud aruandeid esitama ja eeskirjade täitmist seirama, mis on osa nende juhtimis- ja kontrollikohustusest. Nimetatud kohustuse üksikasjalikud täitmise eeskirjad on sätestatud komisjoni 11. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1681/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta struktuuripoliitika rahastamisel ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (5) ja komisjoni 26. juuli 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1831/94 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta seoses Ühtekuuluvusfondi kaudu toimuva rahastamisega ning infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas (6). Seetõttu on asjakohane selguse huvides ja lihtsustamise eesmärgil inkorporeerida need reeglid käesolevasse määrusesse.

(19)

Tuleks sätestada komisjoni kohustus hüvitada kohtukulud, kui ta nõuab liikmesriigilt eeskirjade eiramise tõttu põhjendamatult makstud summade tagasinõudmiseks kohtumenetluse algatamist või jätkamist, ja komisjonile sellekohase teabe esitamine, mis võimaldab tal teha määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 70 lõike 2 kohaselt otsuse eeskirjade eiramise tõttu saadud kahju jaotamise kohta. Eeskirjades tuleks sätestada ka komisjoni ja liikmesriikide vahelised regulaarsed kontaktid eeskirjade eiramise teemal, esitatud teabe kasutamine riskianalüüside tegemiseks ja aruannete koostamiseks ning teabe esitamine asjaomastele komiteedele.

(20)

Et piirata aruandlussüsteemi halduskulusid, kuid tagades samas vajaliku hulga teabe esitamise, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 61 lõikest f sätestatud kohustust, ei tohiks liikmesriike kohustada teatama sellisest eeskirjade eiramisest, mille puhul on tegemist teatavast künnisest madalamate summadega, kui komisjon seda sõnaselgelt ei nõua.

(21)

Silmas pidades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8) tuleb seoses teavitamis- ja avalikustamismeetmete ning auditeerimistegevusega täpsustada, et komisjon ja liikmesriigid peaksid takistama igasugust isikuandmete omavolilist üleandmist või neile juurdepääsu, ning määrata, millistel eesmärkidel võivad komisjon ja liikmesriigid selliseid andmeid töödelda.

(22)

Õiguskindluse ja liikmesriikide võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtestada selle finantskorrektsiooni suhtes rakendatav määr, mida komisjon võib teha, kui liikmesriik ei täida oma kohustust hoida kõikides asjaomastes piirkondades programmiperioodi jooksul avaliku sektori või samaväärsed struktuurilised kulud nõutud tasemel. Lihtsuse ja proportsionaalsuse huvides ei tuleks finantskorrektsioone teha, kui nõutud tase ja saavutatud tase on võrdne või kui viimane on kuni 3 % väiksem kui ettenähtud tase (miinimumtase); kui kahe taseme erinevus on üle 3 % ettenähtud tasemest, tuleks määra arvutamisel lahutada see miinimumtase.

(23)

Elektrooniliste vahendite kasutamine teabe ja finantsandmete vahetamiseks tagab lihtsuse, suurema tõhususe ja läbipaistvuse ning säästab aega. Et kasutada maksimaalselt neid hüvesid, tagades samal ajal teabevahetuse turvalisuse, tuleb luua ühtne arvutisüsteem, ning koostada ühendusele ja liikmesriikidele ühist huvi pakkuvate dokumentide loetelu. Seetõttu tuleb kehtestada iga dokumendi vorming ning teabe üksikasjalik kirjeldus, mida sellised dokumendid peaksid sisaldama. Samal põhjusel tuleb täpsustada, kuidas see arvutisüsteem talitleb, sh kuidas määrata dokumentide üleslaadimise ja teabe ajakohastamise eest vastutav isik.

(24)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) (9) alusel, arvestades fondide kasutamise finantsjuhtimisel vajalikku turvalisuse ja konfidentsiaalsuse taset, tuleb nõuda elektroonilise allkirja kasutamist.

(25)

Et tagada ühtse arvutisüsteemi kiire areng ja nõuetekohane talitlemine, tuleks selle arenduskulud katta Euroopa ühenduste eelarvest määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 45 alusel ja et riiklike, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemide vahelise liidese loomise kulusid võidakse katta fondidest sama määruse artikli 46 alusel.

(26)

Tuginedes 2000.–2006. aasta programmiperioodist saadud kogemustele, tuleb üksikasjalikult sätestada tingimused, millele finantskorraldusvahendid peaksid vastama, et neid rahastataks rakenduskava raames; on ilmne, et rakenduskava raames ja teistest allikatest rahastatavad finantskorraldusvahendid, samuti ka üksikutes ettevõtetes finantskorraldusvahenditest tehtud investeeringud on reguleeritavad ühenduse suunistega väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatesse riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (10).

(27)

Tuleb vastu võtta kriteeriumide loetelu, et määrata kindlaks piirkonnad, kus kulutused elamuehituseks võivad olla abikõlblikud finantseerimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 2 alusel, ja abikõlblike sekkumiste loetelu. Arvestades asjaomastes liikmesriikides valitseva olukorra erinevust, on asjakohane kehtestada kriteeriumide loetelu, et määrata kindlaks piirkonnad, mille olukord on halb ja kus esineb sotsiaalset tõrjutust või mille olukord võib halveneda ja mida võib ähvardada sotsiaalne tõrjutus ja kus investeeringud elamuehitusse võivad olla kõlblikud kaasrahastamiseks. Samuti on asjakohane sätestada, et mitmepereelamute või madala sissetulekuga majapidamistele või erivajadustega isikutele mõeldud eluasemete kaasrahastamiseks kõlblikud sekkumised peaksid olema sellised, mille eesmärk on renoveerida mitmepereelamute ühiskasutuses olevad osad või ehitada kvaliteetsed ja moodsad sotsiaalelamud, investeerides olemasolevate, riigiasutustele või mittetulundusühingutele kuuluvate hoonete renoveerimisse ja kasutusotstarbe muutmisse.

(28)

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 56 lõikes 4 on sätestatud, et kulude abikõlblikkuseeskirjad määratakse riigi tasandil, välja arvatud igat fondi käsitlevas konkreetses määruses sätestatud erandite korral. Määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklist 13 tulenevalt tuleb sätestada ühised eeskirjad kulutuste abikõlblikkuse kohta, mida kohaldatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade suhtes, et tagada kooskõla eri liikmesriikides elluviidavate projektide suhtes kohaldatavate eeskirjade vahel. Tuginedes programmiperioodil 2000–2006 sarnaste kavade rakendamisel saadud kogemustele, on asjakohane kehtestada ühtsed eeskirjad nende kulukategooriate kohta, mille puhul siseriiklike eeskirjade erinevus on tõenäoliselt kõige suurem. Kindlasummalised üldkulud peaksid abisaajate ja kava rakendamisega seotud asutuste halduskulude vähendamiseks olema teatud tingimustel abikõlblikud.

(29)

Määrus (EÜ) nr 1681/94 ja määrus (EÜ) nr 1831/94 ning samuti komisjoni 30. mai 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1159/2000, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga, (11) komisjoni 28. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, (12) komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 438/2001, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad juhtimis- ja kontrollisüsteemi kohta seoses struktuurifondidest antava abiga, (13) komisjoni 2. märtsi 2001. aasta määrus (EÜ) nr 448/2001, millega nähakse ette nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad finantskorrektsioonide tegemise korra kohta struktuurifondidest antavas abis, (14) komisjoni 29. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Ühtekuuluvusfondist antava abi suhtes kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga, (15) komisjoni 6. jaanuari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 16/2003, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud erirakenduseeskirjad Ühtekuuluvusfondist osaliselt finantseeritavate meetmetega seotud kulude abikõlblikkuse kohta (16) ja komisjoni 1. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 621/2004, millega kehtestatakse eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 rakendamiseks Ühtekuuluvusfondi tegevusega seotud teavitamis- ja avalikustamismeetmete suhtes (17) tuleks tunnistada kehtetuks.

(30)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas fondide koordineerimiskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

SISUKORD

I PEATÜKK

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Eesmärk

II PEATÜKK

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1083/2006 RAKENDUSSÄTTED

1. JAGU

TEAVE JA TEABE AVALIKUSTAMINE

Artikkel 2

Teavituskava koostamine

Artikkel 3

Teavituskava vastavuse uurimine

Artikkel 4

Teavituskava rakendamine ja kontroll

Artikkel 5

Potentsiaalsete abisaajate teavitamise meetmed

Artikkel 6

Abisaajate teavitamise meetmed

Artikkel 7

Korraldusasutuse kohustused seoses üldsuse teavitamise ja avalikustamise meetmetega

Artikkel 8

Abisaajate kohustused seoses üldsuse teavitamise ja avalikustamise meetmetega

Artikkel 9

Toiminguga seotud teavitamis- ja avalikustamismeetmete vormiline külg

Artikkel 10

Võrgustik ja kogemustevahetus

2. JAGU

TEAVE FONDIDE KASUTUSE KOHTA

Artikkel 11

Fondide kasutuse soovituslik jaotus

3. JAGU

JUHTIMIS- JA KONTROLLSÜSTEEMID

Artikkel 12

Vahendusasutused

Artikkel 13

Korraldusasutus

Artikkel 14

Raamatupidamisdokumentatsioon

Artikkel 15

Kontrolljälg

Artikkel 16

Toimingute auditeerimine

Artikkel 17

Valimi määramine

Artikkel 18

Auditeerimisasutuse esitatavad dokumendid

Artikkel 19

Dokumentide kättesaadavus

Artikkel 20

Sertifitseerimisasutuse esitatavad dokumendid

Artikkel 21

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus

Artikkel 22

Teave korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja vahendusasutuste kohta

Artikkel 23

Teave auditeerimisasutuse ja auditeid tegevate asutuste kohta

Artikkel 24

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus

Artikkel 25

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide hindamine

Artikkel 26

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 74 nimetatud rakenduskavadega seotud erandid

4. JAGU

EESKIRJADE EIRAMINE

Artikkel 27

Mõisted

Artikkel 28

Esmane aruandlus – erandid

Artikkel 29

Kiireloomulised juhtumid

Artikkel 30

Järgnev aruandlus – tagasinõutud summade mittetagasisaamine

Artikkel 31

Elektrooniline andmeedastus

Artikkel 32

Kohtukulude tagasimaksmine

Artikkel 33

Kontaktid liikmesriikidega

Artikkel 34

Teabe kasutamine

Artikkel 35

Komiteede teavitamine

Artikkel 36

Teavitamiskünnisest väiksem eeskirjade eiramine

5. JAGU

ISIKUANDMED

Artikkel 37

Isikuandmete kaitse

6. JAGU

TÄIENDAVUSPÕHIMÕTTE EIRAMISEGA SEOTUD FINANTSKORREKTSIOON

Artikkel 38

Finantskorrektsiooni määrad

7. JAGU

ELEKTROONILINE TEABEVAHETUS

Artikkel 39

Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteem

Artikkel 40

Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi sisu

Artikkel 41

Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi toimimine

Artikkel 42

Andmete edastamine teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi kaudu

8. JAGU

FINANTSKORRALDUSVAHENDID

Artikkel 43

Finantskorraldusvahendite suhtes kohaldatavad üldsätted

Artikkel 44

Haldusfondide suhtes kohaldatavad lisasätted

Artikkel 45

Muude finantskorraldusvahendite kui haldus- ja linnaarendusfondide suhtes kohaldatavad lisasätted

Artikkel 46

Linnaarendusfondide suhtes kohaldatavad lisasätted

III PEATÜKK

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1080/2006 RAKENDUSSÄTTED

1. JAGU

ELAMUEHITUSE ABIKÕLBLIKKUS

Artikkel 47

Sekkumine elamuehituse valdkonnas

2. JAGU

EUROOPA TERRITORIAALSE KOOSTÖÖ EESMÄRGI RAKENDUSKAVADE SUHTES KOHALDATAVAD ABIKÕLBLIKKUSE EESKIRJAD

Artikkel 48

Kulude abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 49

Rahastamise ja tagatisega seotud kulud

Artikkel 50

Toimingute rakendamisega seotud riigiasutuste kulutused

Artikkel 51

Mitterahaline panus

Artikkel 52

Üldkulud

Artikkel 53

Kulum

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Kehtetuks tunnistamine

Artikkel 55

Jõustumine

LISADE LOETELU

I lisa

Embleemi loomise ja standardvärvide määramise juhend

II lisa

Fondidest 2007.–2013. aastal saadava toetuse liigitus

A-osa

Koodid mõõtmete kaupa

B-osa

Ühenduse toetuse soovituslik jaotus rakenduskavas kasutatud kategooriate kaupa

C-osa

Ühenduse toetuste kumulatiivne jaotus rakendamise aasta- ja lõpparuandes kasutatud kategooriate kaupa

III lisa

Teave toimingute kohta, millest tuleb komisjonile tema taotluse korral teatada artiklis 14 nimetatud dokumentide koostamiseks ja kohapealse kontrolli tegemiseks

IV lisa

Juhusliku statistilise valimi tehnilised näitajad artikli 17 (valimi määramine) alusel

V lisa

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud auditeerimisstrateegia näidis

VI lisa

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis i ja käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 nimetatud iga-aastase kontrolliaruande näidis

VII lisa

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis ii ja käesoleva määruse artikli 18 lõikes 2 nimetatud iga-aastase arvamuse näidis

VIII lisa

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis e ja käesoleva määruse artikli 18 lõikes 3 nimetatud rakenduskavade lõpliku kontrolliaruande ja lõpetamise deklaratsiooni näidis

A-osa

Finantskontrolli aruande näidis

B-osa

Lõpetamise deklaratsioon

IX lisa

Artikli 18 lõikes 5 nimetatud rakenduskavade osalise lõpetamise deklaratsiooni näidis

X lisa

Kulutõend ja -aruanne ning maksetaotlus

XI lisa

Iga-aastane aruanne tagasivõetud ja tagasinõutud summade ning pooleliolevate tagasinõudmiste kohta (artikli 20 lõige 2)

XII lisa

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus

XIII lisa

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõike 2 ja käesoleva määruse artikli 25 alusel juhtimis- ja kontrollsüsteemide nõuetelevastavuse kohta esitatud arvamuse näidis

XIV lisa

Osalise lõpetamise kuluaruande näidis

XV lisa

Riikliku strateegilise raamistiku rahastamistabel – iga-aastaste eraldiste soovituslik jaotus fondide ja rakenduskavade (RK) kaupa

XVI lisa

Rakenduskava rahastamiskavad

XVII lisa

Võimalike maksetaotluste prognoos

XVIII lisa

Aasta- ja lõpparuanded

XIX lisa

Täiendavuspõhimõtte kontroll 2007.–2013. aasta lähenemiseesmärgi puhul – eelkontroll

XX lisa

Suurprojekti struktureeritud andmed, mis tuleb kodeerida

XXI lisa

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 39–41 nimetatud suurprojekti toetuse kinnitamise taotlus – Euroopa Regionaalarengu Fond/Ühtekuuluvusfond – infrastruktuuri investeering

XXII lisa

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 39–41 nimetatud suurprojekti toetuse kinnitamise taotlus – Euroopa Regionaalarengu Fond/Ühtekuuluvusfond – tootlik investeering

XXIII lisa

ESFi toimingutes osalejate andmed prioriteetide kaupa

I PEATÜKK

SISSEJUHATUS

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva määrusega sätestatakse määruse (EÜ) nr 1083/2006 ja määruse (EÜ) nr 1080/2006 rakenduseeskirjad eelkõige seoses järgnevaga:

a)	teavitamise ja avalikustamisega;

b)	teabega fondide kasutuse kohta;

c)	juhtimis- ja kontrollsüsteemidega;

d)	eeskirjade eiramisega;

e)	isikuandmetega;

f)	täiendavuspõhimõtte eiramisega seotud finantskorrektsioonidega;

g)	elektroonilise andmevahetusega;

h)	finantskorraldusvahenditega;

i)	elamuehituse abikõlblikkusega;

j)	määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade abikõlblikkusega.

II PEATÜKK

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1083/2006 RAKENDUSSÄTTED

.1. jagu

Teave ja teabe avalikustamine

Artikkel 2

Teavituskava koostamine

1.   Teavituskava koostab ning kõik selle suuremad muudatused teeb kas korraldusasutus selle rakenduskava jaoks, mille eest ta vastutab, või liikmesriik, et hõlmata mitu või kõik Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi “ERF”), Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi “ESF”) või Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud rakenduskavad.

2.   Tegevuskava sisaldab vähemalt järgmist:

a)	eesmärgid ja sihtrühmad;

b)	selliste teavitamis- ja avalikustamismeetmete strateegia ja sisu, mida liikmesriik või korraldusasutus võtab ja mis on suunatud potentsiaalsetele abisaajatele, abisaajatele ning üldsusele, arvestades ühenduse abist saadavat lisaväärtust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

c)	kava rakendamise soovituslik eelarve;

d)	teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise eest vastutavad haldusüksused või -asutused;

e)	teave selle kohta, kuidas tuleb teavitamis- ja avalikustamismeetmeid hinnata rakenduskavade nähtavuse, neist teadlikkuse ning ühenduse rolli alusel.

Artikkel 3

Teavituskava vastavuse uurimine

Liikmesriik või korraldusasutus esitab komisjonile teavituskava nelja kuu jooksul pärast rakenduskava vastuvõtmist või, kui teavituskava hõlmab mitut rakenduskava, pärast viimase rakenduskava vastuvõtmist.

Kui komisjon ei ole kahe kuu jooksul pärast teavituskava kättesaamist esitanud oma märkusi, peetakse kava artikli 2 lõikega 2 kooskõlas olevaks.

Kui komisjon esitab kahe kuu jooksul pärast teavituskava kättesaamist märkused, saadab liikmesriik või korraldusasutus komisjonile kahe kuu jooksul muudetud teavituskava.

Kui komisjon ei ole kahe kuu jooksul pärast muudetud teavituskava kättesaamist esitanud lisamärkusi, käsitatakse seda kui luba teavituskava rakendada.

Liikmesriik või korraldusasutus alustab artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud teavitamis- ja avalikustamistegevust vajaduse korral isegi siis, kui puudub teavituskava lõplik versioon.

Artikkel 4

Teavituskava rakendamine ja kontroll

1.   Korraldusasutus teatab järelevalvekomiteele iga rakenduskava kohta järgmist:

a)	teavituskava ja edusammud selle rakendamisel;

b)	võetud teavitamis- ja avalikustamismeetmed;

c)	kasutatud sidevahendid.

Korraldusasutus esitab järelevalvekomiteele näiteid nende meetmete kohta.

2.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 67 kirjeldatud iga-aastased aruanded ja lõpparuanne rakenduskava elluviimise kohta sisaldavad järgmist:

a)	näited teavitamis- ja avalikustamismeetmete kohta, mida on rakenduskava raames teavituskava rakendades võetud;

b)	artikli 7 lõike 2 punktis d märgitud teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamisega seotud kord, sealhulgas vajaduse korral elektrooniline aadress, kust sellist teavet võib leida;

c)	teavituskava suuremate muudatuste sisu.

2010. aasta rakendusaruanne ja rakendamise lõpparuanne peavad sisaldama peatükki, milles antakse hinnang teavitamis- ja avalikustamismeetmete võtmise tulemustele rakenduskavade nähtavuse, neist teadlikkuse ning ühenduse rolli alusel vastavalt artikli 2 lõike 2 punktile e.

3.   Teavituskava rakendamiseks, seireks ja hindamiseks kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed teavituskavas kindlaksmääratud teavitamis- ja avalikustamismeetmetega.

Artikkel 5

Potentsiaalsete abisaajate teavitamise meetmed

1.   Korraldusasutus tagab vastavalt teavituskavale, et rakenduskava koos asjaomaste fondide rahalise toetuse üksikasjadega levitatakse laialdaselt ja et see tehakse kättesaadavaks kõigile huvitatud isikutele.

Peale selle tagab korraldusasutus ka, et teavet abivõimaluste kohta, mida ühendus ja liikmesriik rakenduskava raames ühiselt pakuvad, levitatakse võimalikult laialdaselt.

2.   Korraldusasutus esitab potentsiaalsetele abisaajatele täpset ja põhjalikku teavet vähemalt järgmiste küsimuste kohta:

a)	abikõlblikkuse tingimused, mida tuleb täita, et saada abi rakenduskava raames;

b)	rahastamistaotluste läbivaatamise menetluse ja vastavate tähtaegade kirjeldus;

c)	rahastatavate toimingute valikukriteeriumid;

d)	riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi kontaktisikud, kes annavad teavet rakenduskavade kohta.

Peale selle peab korraldusasutus teavitama potentsiaalseid abisaajaid artikli 7 lõike 2 punktis d sätestatud avalikustamisest.

3.   Korraldusasutus kaasab teavitamis- ja avalikustamismeetmete võtmisse riiklike seaduste ja tavade kohaselt vähemalt ühe järgmistest asutustest, mis saab levitada lõikes 2 nimetatud teavet:

a)	riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning arenguagentuurid;

b)	kutseühingud ja -liidud;

c)	majanduspartnerid ja tööturu osapooled;

d)	valitsusvälised organisatsioonid;

e)	ettevõtteid esindavad organisatsioonid;

f)	Euroopa teabekeskused ja samuti liikmesriikides asuvad komisjoni esindused;

g)	haridusasutused.

Artikkel 6

Abisaajate teavitamise meetmed

Korraldusasutus teavitab abisaajaid, et abi vastuvõtmine tähendab ka nõusolekut nende lisamisega artikli 7 lõike 2 punkti d kohaselt avaldatud abisaajate loetelusse.

Artikkel 7

Korraldusasutuse kohustused seoses üldsuse teavitamise ja avalikustamise meetmetega

1.   Korraldusasutus tagab, et teavitamis- ja avalikustamismeetmeid rakendatakse vastavalt teavituskavale, mille eesmärk on kajastada meedias asjaomast teavet võimalikult ulatuslikult, kasutades selleks mitmesuguseid teabeedastusvorme ja -meetodeid asjakohasel territoriaalsel tasandil.

2.   Korraldusasutus vastutab vähemalt järgmiste teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamise eest:

a)	suur teabeüritus rakenduskava algatamise reklaamimiseks, isegi siis, kui teavituskava lõplik versioon puudub;

b)	vähemalt üks suur teabeüritus aastas, nagu on ette nähtud teavituskavas, kus tutvustatakse rakenduskava(de) tulemusi, sealhulgas vajaduse korral suurprojekte;

c)	iga korraldusasutuse hoone ette heisatakse alates 9. maist üheks nädalaks Euroopa Liidu lipp;

d)	abisaajate loetelu, toimingute nimetuste ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse avalikustamine kas elektroonilisel teel või muul viisil.

ESFi meetmes osalevate isikute nimesid ei avalikustata.

Artikkel 8

Abisaajate kohustused seoses üldsuse teavitamise ja avalikustamise meetmetega

1.   Abisaaja kohustuseks, rakendades lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmeid, on teavitada üldsust fondidest saadud toetusest.

2.   Abisaaja püstitab nähtavasse kohta suure alalise teabetahvli hiljemalt kuus kuud pärast sellise toimingu lõpetamist, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	toimingule eraldatud avaliku sektori toetuse kogusumma on üle 500 000 euro;

b)	toiming seisneb materiaalse eseme ostmises või infrastruktuuri või ehitustegevuse rahastamises.

Peale artiklis 9 nimetatud teabe tuleb tahvlile märkida toimingu tüüp ja nimetus. See teave peab katma vähemalt 25 % tahvli pinnast.

3.   Abisaaja püstitab toimingu rakendamise ajal stendi igasse kohta, kus tehakse toimingut, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)	toimingule eraldatud avaliku sektori toetuse kogusumma on üle 500 000 euro;

b)	toiming seisneb infrastruktuuri või ehitustegevuse rahastamises.

Artiklis 9 nimetatud teave peab katma vähemalt 25 % stendi pinnast.

Kui toiming on lõpetatud, asendatakse stend lõikes 2 märgitud alalise teabetahvliga.

4.   Kui toimingut rahastatakse ESFi kaasrahastatud rakenduskava raames ja vajaduse korral juhtudel, kui toimingut rahastatakse ERFist või Ühtekuuluvusfondist, tagab abisaaja, et toimingus osalejad oleksid sellest rahastamisest teadlikud.

Abisaaja teatab selgelt, et toiming, mida tehakse, on välja valitud ESFi, ERFi või Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatud rakenduskava raames.

Kõikidel dokumentidel, sealhulgas kõikidel saatedokumentidel ja muudel sertifikaatidel, mis on selle toiminguga seotud, peab olema märge selle kohta, et rakenduskava kaasrahastas ESF või vajaduse korral ERF või Ühtekuuluvusfond.

Artikkel 9

Toiminguga seotud teavitamis- ja avalikustamismeetmete vormiline külg

Kõik abisaajate, võimalike abisaajate ja üldsuse teavitamise ja avalikustamise meetmed peavad sisaldama järgmist:

a)	Euroopa Liidu embleem vastavalt I lisas sätestatud graafilistele nõuetele ja viide Euroopa Liidule;

b)	viide vastavale fondile: i) ERFi puhul: “Euroopa Regionaalarengu Fond”; ii) Ühtekuuluvusfondi puhul: “Ühtekuuluvusfond”; iii) ESFi puhul: “Euroopa Sotsiaalfond”;

c)	korraldusasutuse valitud teade, milles rõhutatakse ühenduse sekkumise lisaväärtust, ja eelistatavalt: “Investeering teie tulevikku”.

Väikeste edendusobjektide puhul punkte b ja c ei kohaldata.

Artikkel 10

Võrgustik ja kogemustevahetus

1.   Iga korraldusasutus määrab teavitamise ja avalikustamise eest vastutava kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni. Liikmesriigid võivad lisaks määrata ühe kontaktisiku, kes vastutab kõikide rakenduskavadega seotud teabe levitamise eest.

2.   Et tagada hea tava, sealhulgas teavituskava rakendamise tulemuste ning käesolevas jaos sätestatud teavitamis- ja avalikustamismeetmete rakendamisel saadud kogemuste jagamist, võib asutada lõike 1 kohaselt määratud isikutest ühenduse võrgustiku.

3.   Teavitamis- ja avalikustamiskogemuste vahetamist võib toetada määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 45 kohase tehnilise abiga.

2. jagu

Teave fondide kasutuse kohta

Artikkel 11

Fondide kasutuse soovituslik jaotus

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 37 lõike 1 punkti d ja määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 12 lõike 5 kohaselt rakenduskavale antava fondide toetuse kasutuse soovitusliku jaotuse kategooriate kaupa vastavalt käesoleva määruse II lisa A- ja B-osale.

2.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 67 nimetatud rakendamise aasta- ja lõpparuanded sisaldavad rakenduskava tasandil ajakohastatud teavet rakenduskava alusel välja valitud toimingutele fondidest eraldatud kumulatiivse toetuse kohta kategooriate kaupa, alates rakenduskava rakendamise algusest, ning teave esitatakse iga koodikombinatsiooni kohta vastavalt käesoleva määruse II lisa A- ja C-osale.

3.   Komisjon kasutab liikmesriikide poolt lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud andmeid üksnes teavitamise eesmärgil.

3. jagu

Juhtimis- ja kontrollsüsteemid

Artikkel 12

Vahendusasutused

Kui vahendusasutus täidab ühte või mitut korraldusasutuse või sertifitseerimisasutuse kohustust, tuleb vastav kord ametlikult dokumenteerida.

Vahendusasutuse suhtes kohaldatakse käesoleva määruse korraldusasutust ja sertifitseerimisasutust käsitlevaid sätteid.

Artikkel 13

Korraldusasutus

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkti a kohaste toimingute väljavalimise ja heakskiitmise eesmärgil tagab korraldusasutus, et abisaajad on teadlikud toimingu raames tarnitud toodete või osutatud teenustega seotud eritingimustest, rahastamiskavast, täitmise tähtaegadest ning finants- ja muust teabest, mida tuleb säilitada ja edastada.

Korraldusasutus peab enne heakskiitva otsuse tegemist olema veendunud, et abisaaja suudab neid tingimusi täita.

2.   Kontroll, mida korraldusasutus peab määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkti b kohaselt tegema, peab vastavalt vajadusele katma toimingute halduslikke, rahalisi, tehnilisi ja vormilisi aspekte.

Kontrollimine peab tagama, et deklareeritud kulutused vastavad tegelikkusele, et tooted on tarnitud või teenused on osutatud heakskiitva otsuse kohaselt, et abisaaja tagasimaksetaotlused on nõuetekohased ning et toimingud ja kulutused on kooskõlas ühenduse ja riiklike eeskirjadega. Nad peavad hõlmama selliseid toiminguid, mis hoiaksid ära kulutuste topeltrahastamise teiste ühenduse või riiklike abikavade raames ja teiste programmiperioodide ajal.

Kontroll peab hõlmama järgmisi toiminguid:

a)	abisaaja iga tagasimaksetaotluse halduskontroll;

b)	üksikute toimingute kohapealne kontroll.

3.   Kui lõike 2 punkti b kohast kohapealset kontrolli tehakse valimi põhjal rakenduskava raames, peab korraldusasutus pidama dokumente, kus kirjeldatakse ja põhjendatakse valimi määramise meetodit ning määratakse kindlaks kontrollimiseks välja valitud toimingud või tehingud.

Korraldusasutus määrab valimi suuruse, et kindlalt veenduda, et aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed, arvestades korraldusasutuse poolt asjaomaste abisaajate ning toimingute tüübi suhtes kindlaks tehtud riskitaset. Korraldusasutus vaatab valimi määramise meetodi igal aastal läbi.

4.   Korraldusasutus kehtestab lõike 2 kohaselt tehtud kontrolli jaoks kirjalikud nõuded ja toimingud ning dokumenteerib igat kontrolli, märkides tehtud töö, kontrolli kuupäeva ja tulemused ning tuvastatud eeskirjade eiramisega seoses võetud meetmed.

5.   Kui korraldusasutus saab samuti rakenduskava raames toetust, peab lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud kontrollikord tagama ülesannete piisava lahususe vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 58 punktile b.

Artikkel 14

Raamatupidamisdokumentatsioon

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punktis c märgitud toimingute raamatupidamisdokumentatsioon ja rakendamist käsitlevad andmed sisaldavad käesoleva määruse III lisas nimetatud teavet.

See teave peab olema kättesaadav korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutustele ning määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõikes 3 märgitud organitele.

2.   Liikmesriik esitab komisjonile viimase kirjaliku taotluse korral dokumentide kontrollimiseks ja kohapealse kontrolli tegemiseks lõikes 1 nimetatud teabe viieteistkümne tööpäeva jooksul pärast taotluse kättesaamist või mõne muu kokkulepitud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 15

Kontrolljälg

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkti f kohaldamisel peetakse kontrolljälge piisavaks, kui see vastab asjaomase rakenduskava puhul järgmistele kriteeriumidele:

a)	see võimaldab kontrollida komisjonile tõendatud kogusummade vastavust üksikasjalike raamatupidamisdokumentide ja lisadokumentatsiooni abil, mida sertifitseerimisasutus, korraldusasutus, vahendusasutused ja abisaajad säilitavad seoses rakenduskava raames kaasrahastatud toimingutega;

b)	see võimaldab kontrollida avaliku sektori toetuse maksmist abisaajale;

c)	see võimaldab kontrollida järelevalvekomitee poolt rakenduskava jaoks kehtestatud valikukriteeriumide kohaldamist;

d)	see sisaldab iga toimingu kohta vajaduse järgi tehnilisi kirjeldusi ja rahastamiskava, toetuse andmisega seotud dokumente, riigihankemenetlusega seotud dokumente, eduaruandeid ning tehtud kontrollide ja auditite aruandeid.

Artikkel 16

Toimingute auditeerimine

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis b märgitud auditeerimist tuleb teha kord kaheteistkümne kuu jooksul alates 1. juulist 2008 toiminguvalimi alusel, mis on valitud käesoleva määruse artikli 17 kohaselt auditeerimisasutuse kehtestatud või heakskiidetud meetodil.

Auditeerimist tehakse kohapeal abisaaja täidetud dokumentide alusel.

2.   Auditeerimisel kontrollitakse, kas järgmised tingimused on täidetud:

a)	toiming vastab rakenduskava valikukriteeriumidele, seda on rakendatud heakskiitva otsuse kohaselt ja see täidab kõik funktsionaalsuse ja kasutuse või saavutatavate eesmärkidega seoses esitatavad tingimused;

b)	deklareeritud kulutused vastavad abisaaja täidetud raamatupidamisdokumentidele ja lisadokumentatsioonile;

c)	abisaaja deklareeritud kulutused on kooskõlas ühenduse ja riiklike eeskirjadega;

d)	avaliku sektori toetus on abisaajale makstud vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklile 80.

3.   Kui tuvastatud probleemid näivad olevat süstemaatilised ja ohustavad seetõttu teisi rakenduskava toiminguid, peab auditeerimisasutus tagama, et neid uuritakse edasi ning et vajaduse korral tehakse lisaauditid, et teha kindlaks selliste probleemide ulatus. Asjaomased asutused peavad rakendama vajalikke ennetus- ja parandusmeetmeid.

4.   VI lisa punktis 9 ja VIII lisa punktis 9 esitatud tabelites arvestatakse auditeeritud kulutuste summa hulka ainult sellised kulutused, mida tuleb lõike 1 kohaselt auditeerida.

Artikkel 17

Valimi määramine

1.   Igal aastal auditeeritavate toimingute valim peab esmajoones põhinema lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud statistilisel juhusliku valimi määramise meetodil. Teatud toimingutest võib koostada lisavalimi, nagu on sätestatud lõigetes 5 ja 6.

2.   Valimi määramiseks ja tulemuste põhjal järelduste tegemiseks kasutatud meetodi puhul peab võtma arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid ning see tuleb dokumenteerida. Auditeerimisasutus peab kulutuste suurust, toimingute arvu ja tüüpi ning muid asjakohaseid tegureid silmas pidades määrama sobiva statistilise valimi määramise meetodi. Valimi tehnilised näitajad määratakse IV lisa kohaselt.

3.   Iga kaheteistkümne kuu järel auditeeritav valim võetakse nende toimingute hulgast, mille kohta on komisjonile deklareeritud rakenduskava või vajaduse korral ühtse juhtimis- ja kontrollsüsteemiga hõlmatud rakenduskava raames tehtud kulutused artikli 18 lõike 2 kohase iga-aastase kontrolliaruande esitamisele eelneva aasta jooksul. Auditeerimisasutus võib esimese kaheteistkümnekuulise perioodi puhul otsustada grupeerida auditeeritavate toimingute valiku alusena need toimingud, mille kulud on komisjonile deklareeritud 2007. ja 2008. aastal.

4.   Auditeerimisasutus teeb järeldused nende auditite tulemuste põhjal, mis olid seotud komisjonile lõikes 3 märgitud aasta jooksul deklareeritud kuludega, ja esitab need komisjonile iga-aastases kontrolliaruandes.

Kui rakenduskava prognoositud veamäär ületab olulisusnivoo, peab auditeerimisasutus analüüsima selle olulisust ja võtma vajalikke meetmeid, sealhulgas andma asjakohaseid soovitusi, mis esitatakse iga-aastases kontrolliaruandes.

5.   Auditeerimisasutus kontrollib regulaarselt juhusliku valimi määramisega tagatud kaetust, arvestades eelkõige vajadust saada piisavat auditeerimiskindlust nende deklaratsioonide puhul, mida tuleb esitada iga rakenduskava kohta selle osalise või lõpliku lõpetamise korral.

Auditeerimisasutus peab oma eksperdi hinnangu põhjal otsustama, kas on vaja auditeerida toimingute lisavalimit, et võtta arvesse kindlakstehtud spetsiifilisi ohutegureid ja tagada iga kava puhul eri tüüpi toimingute, abisaajate, vahendusasutuste ja prioriteetsete suundade piisav kaetus.

6.   Auditeerimisasutus teeb järeldused lisavalimi auditi tulemuste põhjal ja edastab need komisjonile iga-aastases kontrolliaruandes.

Kui tuvastatud eeskirjade eiramisi on arvukalt või kui on kindlaks tehtud, et eeskirju eiratakse süstemaatiliselt, analüüsib auditeerimisasutus probleemi olulisust ja võtab vajalikke meetmeid, sealhulgas annab asjakohaseid soovitusi, mis esitatakse iga-aastases kontrolliaruandes.

Lisavalimi auditi tulemusi analüüsitakse juhusliku valimi omadest eraldi. Juhusliku valimi veamäära arvutamisel ei arvestata lisavalimis kindlakstehtud eeskirjade eiramisi.

Artikkel 18

Auditeerimisasutuse esitatavad dokumendid

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis c nimetatud auditeerimisstrateegia koostatakse käesoleva määruse V lisas esitatud näidise kohaselt. Seda ajakohastatakse ja vaadatakse läbi üks kord aastas ning vajaduse korral aasta kestel.

2.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis d nimetatud iga-aastase kontrolliaruanne ja arvamus tuginevad selle määruse artikli 62 lõike 1 punktide a ja b ning auditeerimisstrateegia kohaselt tehtud süsteemide ja toimingute audititele ning need koostatakse käesoleva määruse VI ja VII lisas esitatud näidiste kohaselt.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade iga-aastane kontrolliaruanne ja arvamus peavad hõlmama kõiki kava rakendamisel osalevaid liikmesriike.

3.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis e nimetatud lõpetamise deklaratsioon tugineb audititele, mida tegi auditeerimisasutus või mis tehti viimase vastutusel auditeerimisstrateegia kohaselt. Lõpetamise deklaratsioon ja lõplik kontrolliaruanne koostatakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisas esitatud näidisele.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade lõpetamise deklaratsioon ja lõplik kontrolliaruanne peavad hõlmama kõiki kava rakendamisel osalevaid liikmesriike.

4.   Kui uurimise ulatus on piiratud või kui tuvastatud eeskirju eiravate kulutuste tase ei võimalda esitada märkusteta järeldusotsust määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis d märgitud iga-aastases otsuses või selle artikli punktis e märgitud lõpetamise deklaratsioonis, peab auditeerimisasutus seda põhjendama ja hindama probleemi ulatust ning selle finantsmõju.

5.   Rakenduskava osalisel lõpetamisel peab auditeerimisasutus käesoleva määruse IX lisas esitatud näidise kohaselt koostama deklaratsiooni määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 nimetatud kuluaruandes märgitud tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning esitama selle koos määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis ii nimetatud arvamusega.

Artikkel 19

Dokumentide kättesaadavus

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 90 kohaldamisel peab korraldusasutus tagama, et andmed kulude ja audititega seotud tõendavaid dokumente säilitavate organite ja nende asukoha kohta oleksid kättesaadavad, sealhulgas ka kõik piisava kontrolljälje tagamiseks vajalikud dokumendid.

2.   Korraldusasutus tagab, et lõikes 1 nimetatud dokumendid oleksid kättesaadavad ja et nende väljavõtteid või koopiaid väljastataks vastavat õigust omavatele isikutele ja organitele, sealhulgas vähemalt volitatud korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, vahendusasutuste ja auditeerimisasutuse ning määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõikes 3 nimetatud organite töötajatele ja volitatud ühenduse ametiisikutele ning nende volitatud esindajatele.

3.   Korraldusasutus säilitab hindamiseks ja aruannete koostamiseks vajaliku teabe, sealhulgas artiklis 14 märgitud teabe, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 90 lõikes 2 nimetatud toimingutega, kogu kõnealuse artikli lõike 1 punktis a märgitud perioodi jooksul.

4.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 90 nimetatud üldtunnustatud andmekandjatena käsitatakse vähemalt järgmisi andmekandjaid:

a)	originaaldokumentide fotokoopiad;

b)	originaaldokumentide diamikrokaardid;

c)	originaaldokumentide elektroonilised versioonid;

d)	vaid elektroonilisel kujul dokumendid.

5.   Riiklikud ametiasutused kehtestavad üldtunnustatud andmekandjatel hoitavate dokumentide ja originaaldokumentide vastavuse kinnitamise korra, mis peab tagama, et säilitatud versioonid on kooskõlas riigi õigusnormidega ja et neid saab auditeerimisel kasutada.

6.   Kui dokumendid on olemas vaid elektroonilisel kujul, peavad kasutatud arvutisüsteemid vastama üldtunnustatud turvanormidele, mis tagavad, et säilitatud dokumendid on kooskõlas riigi õigusnormidega ja et neid saab auditeerimisel kasutada.

Artikkel 20

Sertifitseerimisasutuse esitatavad dokumendid

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 61 punktis a nimetatud tõendatud kuluaruanded ja maksetaotlused esitatakse, kasutades käesoleva määruse X lisas toodud vormi, ning edastatakse komisjonile.

2.   Alates 2008. aastast peab sertifitseerimisasutus saatma komisjonile iga aasta 31. märtsiks XI lisas esitatud vormi kohase aruande, milles märgitakse rakenduskava iga prioriteetse suuna kohta:

a)	eelmise aasta jooksul esitatud kuluaruannetest pärast toimingule antava avaliku sektori toetuse täielikku või osalist tühistamist tagasivõetud summad;

b)	tagasinõutud summad, mis on nendest kuluaruannetest maha arvatud;

c)	aruanne eelmise aasta 31. detsembri seisuga tagasinõutavate summade kohta, liigitatuna tagasinõudekorralduse väljastamise aasta järgi.

3.   Rakenduskava osaliseks lõpetamiseks peab sertifitseerimisasutus saatma komisjonile määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 88 märgitud kuluaruande, kasutades käesoleva määruse XIV lisas esitatud vormi.

Artikkel 21

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus

1.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõikes 1 nimetatud rakenduskavade juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus peab iga rakenduskava puhul sisaldama teavet selle määruse artiklis 58 nimetatud küsimuste kohta ning käesoleva määruse artiklites 22, 23 ning vajaduse korral artiklis 24 sätestatud teavet.

See teave esitatakse XII lisas esitatud näidise kohaselt.

2.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse esitab liikmesriik, mille territooriumil korraldusasutus asub.

Artikkel 22

Teave korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja vahendusasutuste kohta

Liikmesriik esitab korraldus-, sertifitseerimis- ja iga vahendusasutuse kohta komisjonile järgmist teavet:

a)	asutustele usaldatud ülesannete kirjeldus;

b)	asutuse organisatsioonilise struktuuri skeem, ülesannete jaotuse kirjeldus osakondade vahel või piires ning ettenähtud ametikohtade soovituslik arv;

c)	toimingute valimise ja heakskiitmise kord;

d)	abisaajate tagasimaksetaotluse kättesaamise, kontrollimise ja kinnitamise kord ning eelkõige artiklis 13 kontrolli eesmärgil sätestatud eeskirjad ja menetlused ning abisaajatele tehtavate maksete heakskiitmise, tegemise ja raamatupidamisarvestuses kajastamise kord;

e)	kuluaruannete koostamise, tõendamise ja komisjonile esitamise kord;

f)	viide punktide c, d ja e kohaldamiseks kehtestatud kirjalikule korrale;

g)	liikmesriigi kehtestatud abikõlblikkuse eeskirjad, mida kohaldatakse rakenduskava suhtes;

h)	artikli 14 lõikes 1 märgitud ja rakenduskava toimingutega seotud üksikasjaliku raamatupidamisdokumentatsiooni ja teabe säilitamise süsteem.

Artikkel 23

Teave auditeerimisasutuse ja auditeid tegevate asutuste kohta

Liikmesriigid esitavad auditeerimisasutuse ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõikes 3 nimetatud organite kohta komisjonile järgmist teavet:

a)	nende vastavate ülesannete ja nende omavaheliste suhete kirjeldus, sealhulgas vajaduse korral nende seos määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 73 lõikes 1 nimetatud koordineerimisasutusega;

b)	auditeerimisasutuse ja rakenduskavade auditite tegemisega seotud asutuse organisatsioonilise struktuuri skeem, mis näitab, kuidas on tagatud nende sõltumatus, märgitakse ka ettenähtud ametikohtade soovituslik arv ja nõutav kvalifikatsioon või kogemus;

c)	auditiaruandes esitatud soovituste ja parandusmeetmete rakendamise järelevalve kord;

d)	vajaduse korral rakenduskava auditeerimisega seotud organite töö auditeerimisasutusepoolse järelevalve kord;

e)	iga-aastase kontrolliaruande ja lõpetamise deklaratsiooni koostamise kord.

Artikkel 24

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus

Juhtimis- ja kontrollsüsteemi kirjeldus peab peale artiklites 21, 22 ja 23 sätestatud teabe sisaldama liikmesriikide vahel järgmistel eesmärkidel kokkulepitud korda:

a)	tagada korraldusasutuse juurdepääs kogu teabele, mida ta vajab, et täita oma määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 60 ja määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklis 15 sätestatud kohustusi;

b)	tagada sertifitseerimisasutuse juurdepääs kogu teabele, mida ta vajab, et täita oma määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 61 sätestatud kohustusi;

c)	tagada auditeerimisasutuse juurdepääs kogu teabele, mida ta vajab, et täita oma määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 62 ja määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi;

d)	tagada, et liikmesriigid täidavad oma kohustusi seoses määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 17 lõikes 2 sätestatud põhjendamatult makstud summade tagasinõudmisega;

e)

tagada ühendusest väljaspool tehtud ja kuluaruandes kajastatud kulutuste õigsus ja eeskirjadekohasus, kui kava rakendavad liikmesriigid kasutavad ära määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 21 lõikes 3 lubatud paindlikkust, et võimaldada korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutusel täita oma kohustusi, mis on seotud kolmandates riikides tehtud kulutuste ning eeskirjade eiramise juhtumitega seoses põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise korraga.

Artikkel 25

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide hindamine

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõikes 2 nimetatud aruanne põhineb süsteemide kirjelduse ja nendega seotud dokumentide, raamatupidamisandmete ja toimingute rakendamise alase teabe säilitamise süsteemi kontrollil ning teabe täiendamise, selgitamise või kinnitamise eesmärgil auditeerimisasutuse poolt või teise aruande eest vastutava organi poolt oluliseks peetud peamiste organite töötajate küsitlustel.

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõikes 2 osutatud arvamus koostatakse käesoleva määruse XIII lisas esitatud näidise kohaselt.

Kui asjaomased juhtimis- ja kontrollsüsteemid on sisuliselt samad kui määruse (EÜ) nr 1260/1999 kohaselt heaks kiidetud toetuse puhul, võib määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõike 2 kohase aruande ja arvamuse koostamisel arvesse võtta riigi ja ühenduse audiitorite poolt nende süsteemide kohta tehtud auditite tulemusi.

Artikkel 26

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 74 nimetatud rakenduskavadega seotud erandid

1.   Käesoleva artikli lõikeid 2–5 kohaldatakse rakenduskavade suhtes, mille puhul on liikmesriik kasutanud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 74 lõike 2 esimeses lõigus nimetatud võimalust.

2.   Käesoleva määruse artikli 13 lõikes 2 nimetatud kontrolli teeb määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 74 lõikes 2 märgitud riigiorgan.

3.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punktis b nimetatud toiminguid auditeeritakse vastava riigi korra kohaselt. Selle suhtes ei kohaldata käesoleva määruse artikleid 16 ja 17.

4.   Käesoleva määruse artikli 18 lõikeid 2–5 kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 74 lõikes 2 nimetatud riigiorgani välja antud dokumentide koostamisel.

5.   Iga-aastane kontrolliaruanne ja iga-aastane arvamus koostatakse käesoleva määruse VI ja VII lisas esitatud näidiste järgi.

Artikli 20 lõikes 2 sätestatud kohustused täidab määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 74 lõikes 2 nimetatud riigiorgan.

Kuluaruanne koostatakse käesoleva määruse X ja XIV lisas esitatud näidiste kohaselt.

6.   Käesoleva määruse artikli 21 lõikes 1, artiklis 22 ja artiklis 23 nimetatud juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus sisaldab vajaduse korral teavet määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 74 lõikes 2 märgitud riigiorganite kohta.

4. jagu

Eeskirjade eiramine

Artikkel 27

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	ettevõtja – fondidelt saadava abi kasutamisel osalev mis tahes füüsiline või juriidiline isik või muu subjekt, välja arvatud liikmesriik kui avalik-õiguslik organ, kes teostab riigivõimu;

b)	esimene halduslik või kohtulik tuvastamine – pädeva haldus- või kohtuasutuse esimene kirjalik hinnang, milles konkreetsete faktide põhjal järeldatakse, et eeskirju on eiratud, ilma et see piiraks võimalust seda järeldust hiljem läbi vaadata või see haldus- või kohtumenetluse käigus tagasi võtta;

c)

kelmusekahtlus – eeskirjade eiramine, mis annab alust riiklikul tasandil haldus- või kohtumenetluse algatamiseks, et teha kindlaks, kas tegemist on tahtliku tegevusega, ning eelkõige, kas tegemist on Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni, (18) mis on koostatud Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel, artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud kelmusega;

d)	pankrot – maksejõuetusmenetlus, nagu seda käsitletakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 (19) artikli 2 punktis a.

Artikkel 28

Esmane aruandlus – erandid

1.   Ilma et see piiraks teiste määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 70 sätestatud kohustuste täitmist, peavad liikmesriigid kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu teatama komisjonile kõigist eeskirjade eiramise juhtudest, mis on esmakordselt halduslikult või kohtulikult tuvastatud.

Selles aruandes peavad liikmesriigid esitama vähemalt järgmised andmed:

a)	fond, eesmärk, rakenduskava, prioriteetne suund ja vastav toiming ning ühtne tunnuskood;

b)	säte, mida on rikutud;

c)	eeskirjade eiramise võimalusele viitava esmakordse teabe kuupäev ja allikas;

d)	kuidas eeskirju on eiratud;

e)	vajaduse korral, kas eeskirjade eiramine annab alust kelmusekahtluseks;

f)	kuidas eeskirjade eiramine on avastatud;

g)	vajaduse korral asjaga seotud liikmesriigid ja kolmandad riigid;

h)	ajavahemik või aeg, millal eeskirju on eiratud;

i)	riiklikud asutused või organid, kes eeskirjade eiramisest ametlikult teada andsid, ning haldus- ja õigusmeetmeid võtvad asutused;

j)	esmakordse eeskirjade eiramise haldusliku või kohtuliku tuvastamise kuupäev;

k)	asjaga seotud füüsiliste või juriidiliste isikute või muude asjassepuutuvate subjektide andmed, välja arvatud juhul, kui need andmed ei ole eeskirjade eiramise vastu võitlemise seisukohast olulised eiramise laadi tõttu;

l)	toimingu tegemiseks ette nähtud kogueelarve ja avaliku sektori panus ning ühenduse ja riigi osamaksude osatähtsus toimingu kaasrahastamisel;

m)	selle avaliku sektori toetuse suurus, millega eeskirjade eiramine on seotud, ja vastav ühenduse toetus;

n)	kui punktis k nimetatud isikutele või muudele subjektidele ei ole avaliku sektori väljamakseid tehtud, kui suur on see summa, mille ulatuses oleks eeskirjade eiramise tuvastamata jäämisel põhjendamatuid makseid tehtud;

o)	maksete võimalik peatamine ja tagasinõudmisvõimalused;

p)	põhjendamatu kulutuse laad.

2.   Erandina lõikest 1 ei ole vaja teatada järgmistest juhtumitest:

a)	juhtumid, mille puhul eeskirjade eiramine seisneb vaid selles, et kaasrahastatud rakenduskava toimingut ei tehta kas osaliselt või täielikult abisaaja pankroti tõttu;

b)	juhul, kui abisaaja ise korraldus- või sertifitseerimisasutust eiramisest teavitab, ilma et talle avaldataks survet, või ta teatab sellest enne, kui üks nendest asutustest eiramise avastab, olgu enne või pärast avaliku sektori vahendite eraldamist;

c)	juhtumid, mille korraldus- või sertifitseerimisasutus tuvastab ja korrigeerib enne abisaajale avaliku sektori vahendite eraldamist ja enne asjaomase kulutuse lisamist komisjonile esitatavasse kuluaruandesse.

Pankrotile eelnenud eeskirjade eiramise juhtumitest ja kelmusekahtlusest tuleb siiski teatada.

3.   Kui osa lõikes 1 märgitud teabest ja eelkõige eeskirjade eiramise viisi ning selle avastamise viisiga seotud teave ei ole kättesaadav, peavad liikmesriigid võimaluse korral esitama puuduva teabe siis, kui nad edastavad komisjonile järgmised kvartaliaruanded eeskirjade eiramise kohta.

4.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavadega seotud eekirjade eiramise juhtumitest teatab see liikmesriik, kus abisaaja tegi toimingut rakendades kulutusi. Liikmesriik teavitab ühel ajal kava korraldus- ja sertifitseerimisasutust ning auditeerimisasutust.

5.   Kui riiklikes sätetes nähakse ette uurimise konfidentsiaalsus, peab teabe edastamiseks olema pädeva kohtu luba.

6.   Kui liikmesriik ei tea ühtegi eeskirjade eiramise juhtumit, millest lõike 1 kohaselt teatada, peab ta teavitama sellest komisjoni selles lõikes sätestatud tähtaja jooksul.

Artikkel 29

Kiireloomulised juhtumid

Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja vajaduse korral ka teistele asjaomastele liikmesriikidele kõigist avastatud ja arvatavatest eeskirjade eiramise juhtumitest, mis võivad avaldada mõju väljaspool liikmesriigi territooriumi või paljastada uue eeskirjade eiramise viisi.

Artikkel 30

Järgnev aruandlus – tagasinõutud summade mittetagasisaamine

1.   Liikmesriik teatab komisjonile kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu eelmistele artikli 28 alusel koostatud aruannetele viidates varem teatatud eeskirjade eiramise tagajärjel algatatud menetlustest ning nendest tulenenud olulistest muutustest. See teave peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	tagasinõutud ja tagasinõutavad summad;

b)	kõik ajutised meetmed, mida liikmesriigid on võtnud, et tagada põhjendamatult makstud summade tagasinõudmine;

c)	kohtu- ja haldusmenetlused, mis on algatatud põhjendamatult makstud summade tagasinõudmiseks ja sanktsioonide rakendamiseks;

d)	tagasinõudmismenetlustest loobumise põhjused;

e)	kriminaalvastutusele võtmisest loobumine.

Liikmesriigid teatavad komisjonile haldus- või kohtuotsustest või nende otsuste olulisematest, menetluse lõpetamisega seotud punktidest ning märgivad eelkõige, kas järelduste põhjal on alust kelmusekahtluseks või mitte. Punktis d märgitud juhul peavad liikmesriigid teavitama komisjoni võimaluse korral enne otsuse tegemist.

2.   Kui liikmesriik leiab, et summat ei ole võimalik tagasi nõuda või selle tagasinõudmine ei ole tõenäoline, esitab ta komisjonile eriaruande tagasinõudmata summa kohta ja faktide kohta, mis on määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 70 lõike 2 kohase kahju jaotamise otsuse seisukohast olulised.

See teave peab olema piisavalt üksikasjalik, et komisjon saaks teha otsuse võimalikult kiiresti pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide ametivõimudega. See peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	toetuse määramise otsuse koopia;

b)	viimase abisaajale tehtud makse kuupäev;

c)	sissenõudekorralduse koopia;

d)	pankroti korral, millest tuleb teatada artikli 28 lõike 2 kohaselt, abisaaja maksejõuetust tõendava dokumendi koopia;

e)	liikmesriigi poolt asjaomase summa tagasinõudmiseks võetud meetmete üldine kirjeldus koos nende rakendamise kuupäevadega.

3.   Lõikes 2 nimetatud juhul võib komisjon liikmesriigilt sõnaselgelt nõuda tagasinõudmismenetluse jätkamist.

Artikkel 31

Elektrooniline andmeedastus

Võimaluse korral edastatakse artiklites 28, 29 ja artikli 30 lõikes 1 osutatud teave elektroonilisel teel komisjoni poolt ette nähtud kanali kaudu, mille kasutamine on turvaline.

Artikkel 32

Kohtukulude tagasimaksmine

Kui liikmesriigi pädevad asutused otsustavad komisjoni otsese taotluse korral algatada kohtumenetluse põhjendamatult makstud summade tagasinõudmiseks või seda menetlust jätkata, võib komisjon võtta endale kohustuse hüvitada liikmesriigile dokumentaalsete tõendite esitamisel osaliselt või täielikult kohtukulud ja otseselt kohtumenetlusest tulenevad kulud, seda isegi juhul, kui menetlus ei anna tulemusi.

Artikkel 33

Kontaktid liikmesriikidega

1.   Komisjon peab ühendust asjaomaste liikmesriikidega, et täiendada teavet artiklis 28 nimetatud eeskirjade eiramiste, artiklis 30 nimetatud menetluste ja eelkõige tagasinõudmisvõimaluste kohta.

2.   Lõikes 1 nimetatud ühendusepidamisest olenemata teavitab komisjon liikmesriike, kui eeskirjade eiramise laadi põhjal võib oletada, et samane või sarnane eiramine võib aset leida ka teistes liikmesriikides.

3.   Komisjon korraldab liikmesriikide esindajatele ühenduse tasandil teabekohtumisi, et vaadata koos läbi artiklite 28, 29 ja 30 ning käesoleva artikli lõike 1 kohaselt saadud teave. Seda tehakse eelkõige selleks, et saada kogemusi seoses eeskirjade eiramise, ennetavate meetmete ja kohtumenetlusega.

4.   Liikmesriigi või komisjoni taotluse korral annavad liikmesriigid ja komisjon üksteisele nõu kõigi kehtivate õigusaktide jõustamisel ilmnevate ühenduse huve kahjustavate puuduste kõrvaldamiseks.

Artikkel 34

Teabe kasutamine

Komisjon võib riskianalüüside tegemiseks kasutada mis tahes üld- või operatiivteavet, mille liikmesriigid on edastanud käesoleva määruse alusel, ning võib saadud teabe põhjal koostada aruandeid ja töötada ohtude tõhusamaks kindlakstegemiseks välja varajase hoiatamise süsteeme.

Artikkel 35

Komiteede teavitamine

Komisjon teavitab komisjoni otsusega 94/140/EÜ (20) loodud pettuste ennetamise kooskõlastamise nõuandekomitee kaudu liikmesriike regulaarselt avastatud eeskirjade eiramistega seotud summade suurusest ning erinevatest eeskirjade eiramise juhtumitest liikide ja arvude kaupa. Teavitada tuleb ka määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 103 ja 104 nimetatud komiteesid.

Artikkel 36

Teavitamiskünnisest väiksem eeskirjade eiramine

1.   Kui eeskirjade eiramine on seotud alla 10 000 euro suuruse Euroopa ühenduste üldeelarvest eraldatava summaga, ei esita liikmesriigid komisjonile artiklites 28 ja 30 nimetatud teavet, välja arvatud juhul, kui komisjon seda sõnaselgelt nõuab.

Liikmesriigid peavad siiski määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 61 punkti f kohaselt pidama arvestust sellest künnisest väiksemate tagasinõutavate summade ja pärast toimingule antava toetuse täielikku või osalist tühistamist tagasi võetud summade kohta ning maksma tagasisaadud summad tagasi Euroopa ühenduste üldeelarvesse. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaldamisest tulenevaid otseseid kohustusi, jagavad liikmesriik ja ühendus nendest summadest tekkinud kahju, mis on künnisest väiksemad ja mida ei saa tagasi nõuda vastavalt asjaomase toimingu suhtes kohaldatavale kaasrahastamise määrale. Käesoleva määruse artikli 30 lõikes 2 sätestatud menetlust ei rakendata, kui komisjon ei otsusta teisiti.

Kolmandat lõiku kohaldatakse ka pankrottide puhul, mis on vabastatud artikli 28 lõikes 1 sätestatud teatamiskohustusest.

2.   Liikmesriigid, kes ei ole eeskirjade eiramise kindlakstegemise päevaks eurot kasutusele võtnud, konverteerivad riigi vääringus tehtud kulud eurodesse määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 81 kohaselt. Kui sertifitseerimisasutus ei ole kulu oma raamatupidamisarvestusse kandnud, kasutatakse kõige viimast komisjoni poolt elektrooniliselt avaldatud raamatupidamise vahetuskurssi.

5. jagu

Isikuandmed

Artikkel 37

Isikuandmete kaitse

1.   Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et takistada mis tahes artikli 14 lõikes 1 nimetatud teabe, komisjoni poolt auditite käigus kogutud teabe ja 4. jaos nimetatud teabe loata avalikustamist või sellele juurdepääsu.

2.   Komisjon kasutab artikli 14 lõikes 1 nimetatud teavet ning komisjoni poolt auditite käigus kogutud teavet vaid oma määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 72 sätestatud kohustuste täitmiseks. Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Pettustevastasel Ametil on juurepääs sellele teabele.

3.   4. jaos nimetatud teavet ei tohi edastada muudele isikutele kui neile, kelle ametiülesanded liikmesriigis nõuavad juurdepääsu sellele teabele, välja arvatud juhul, kui teabe esitanud liikmesriik on sellega sõnaselgelt nõustunud.

4.   Kõiki artikli 7 lõike 2 punktis d nimetatud teabes sisalduvaid isikuandmeid töödeldakse vaid nimetatud artiklis sätestatud eesmärgil.

6. jagu

Täiendavuspõhimõtte eiramisega seotud finantskorrektsioon

Artikkel 38

Finantskorrektsiooni määrad

1.   Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 99 lõike 5 kohaselt finantskorrektsiooni, arvutatakse korrektsioon käesoleva artikli lõike 2 kohaselt.

2.   Finantskorrektsiooni määr saadakse 3 protsendipunkti lahutamisel ettenähtud taseme ja saavutatud taseme vahest, väljendatuna protsendina ettenähtud tasemest, ja seejärel tulemuse jagamisel 10ga.

Finantskorrektsioon määratakse, kohaldades seda finantskorrektsiooni määra struktuurifondist vastavale liikmesriigile lähenemiseesmärgi alusel kogu programmiperioodiks antavale toetusele.

3.   Finantskorrektsiooni ei tehta, kui lõikes 2 nimetatud ettenähtud taseme ja saavutatud taseme vaheline erinevus, väljendatuna protsendina ettenähtud tasemest, on 3 protsenti või alla selle.

4.   Finantskorrektsioon ei tohi ületada 5 % struktuurifondist vastavale liikmesriigile lähenemiseesmärgi alusel kogu programmiperioodiks antavast toetusest.

7. jagu

Elektrooniline teabevahetus

Artikkel 39

Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteem

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 66 ja 76 kohaldamiseks luuakse arvutisüsteem, et vahetada rakenduskavaga seotud teavet.

Liikmesriik ja komisjon vahetavad omavahel teavet komisjoni loodud arvutisüsteemi abil, mis võimaldab turvalist teabevahetust komisjoni ja kõigi liikmesriikide vahel.

Liikmesriigid kaasatakse teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi väljatöötamisse.

Artikkel 40

Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi sisu

1.   Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteem peab sisaldama komisjonile ja liikmesriikidele ühist huvi pakkuvat teavet ja vähemalt järgmist finantstehingute tegemiseks vajalikku teavet:

a)	iga fondi soovituslik aastaeraldis iga rakenduskava puhul, nagu on sätestatud riiklikus strateegilises raamistikus, XV lisas esitatud tabeli kohaselt;

b)	rakenduskavade rahastamiskavad XVI lisas esitatud kava kohaselt;

c)	kuluaruanded ja maksetaotlused X lisas esitatud vormi kohaselt;

d)	aastaprognoosid kulude tõenäolise maksmise kohta XVII lisas esitatud vormi kohaselt;

e)	aastaaruannete ja rakendamise lõpparuannete finantsosa XVIII lisas esitatud vormi punkti 2.1 kohaselt.

2.   Lisaks lõikele 1 peab teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteem sisaldama vähemalt järgmisi ühist huvi pakkuvaid dokumente ja teavet, mis võimaldavad teostada järelevalvet:

a)	määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 27 lõikes 1 nimetatud riiklik strateegiline raamistik;

b)	täiendavuspõhimõttega kooskõla kinnitav teave XIX lisas esitatud tabeli kohaselt;

c)	rakenduskavad, sealhulgas kulutuste liigitamisega seotud teave, II lisa B-osas esitatud vormi ja II lisa A-osas esitatud tabelite kohaselt;

d)	komisjoni otsused fondide osaluse kohta;

e)	määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklites 39, 40 ja 41 nimetatud suurprojektide abitaotlused käesoleva määruse XXI ja XXII lisa kohaselt, koos nendest lisadest valitud andmetega, mis on loetletud XX lisas;

f)	rakendamise aruanded XVIII lisa kohaselt, sealhulgas kulutuste liigitamisega seotud andmed II lisa C-osas esitatud vormi ja II lisa A-osas esitatud tabelite kohaselt;

g)	ESFi toimingutes osalejate andmed prioriteetide kaupa XXIII lisas esitatud vormi kohaselt;

h)	juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldus XII lisas esitatud vormi kohaselt;

i)	auditeerimisstrateegia V lisas esitatud näidise kohaselt;

j)	aruanded ja arvamused auditite kohta VI, VII, VIII, IX ja XIII lisas esitatud näidiste kohaselt ning kirjavahetus komisjoni ja iga liikmesriigi vahel;

k)	osalise lõpetamisega seotud kuluaruanded XIV lisas esitatud vormi kohaselt;

l)	aastaaruanne tagasinõutud ja tagasisaadud summade ning pooleliolevate tagasinõudmiste kohta XI lisa kohaselt;

m)	artiklis 2 nimetatud teavituskava.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave edastatakse võimaluse korral lisades esitatud kujul.

Artikkel 41

Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi toimimine

1.   Komisjon ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 kohaselt liikmesriigi poolt määratud asutused ning samuti selleks volitatud organid sisestavad teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi dokumentide andmed, mille eest nad vastutavad, ja nende dokumentide muudatused nõutud kujul.

2.   Liikmesriigid koondavad ja saadavad komisjonile teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi kasutusõiguste saamiseks esitatud taotlused.

3.   Teave, sh finantstehinguid käsitlev teave peab kandma elektroonilist allkirja direktiivi 1999/93/EÜ tähenduses. Liikmesriigid ja komisjon tunnistavad teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemis kasutatud elektroonilise allkirja õiguslikku jõudu ja selle tõendina vastuvõetavust kohtumenetlustes.

4.   Teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi väljatöötamine rahastatakse määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 45 kohaselt Euroopa ühenduste üldeelarvest.

Kõik teabevahetuseks ettenähtud ühtse arvutisüsteemi ning riiklike, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemide vahelise liidese kulud ning kõik riiklike, piirkondlike ja kohalike süsteemide määruse (EÜ) nr 1083/2006 nõuetega kohandamise kulud on nimetatud määruse artikli 46 kohaselt abikõlblikud.

Artikkel 42

Andmete edastamine teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi kaudu

1.   Liikmesriikidel ja komisjonil peab olema juurdepääs teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemile kas otse või riiklike, piirkondlike ja kohalike arvutisüsteemidega automaatseks sünkroniseerimiseks ja andmete salvestamiseks mõeldud liidese kaudu.

2.   Komisjonile dokumentide edastamise tähtpäev on see kuupäev, mil liikmesriik salvestab dokumendid teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi.

3.   Vääramatu jõu ja eelkõige teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi talitlushäire korral või püsiva ühenduse puudumise korral võib liikmesriik esitada komisjonile määruses (EÜ) nr 1083/2006 nõutud dokumendid paberkandjal käesoleva määruse II, V, VI, VII, IX, X, XII, XIII, XIV, XV, XVI, XVII, XVIII, XIX, XX, XXI, XXII ja XXIII lisas sätestatud kujul. Vääramatu jõu mõju lõppemisel salvestab liikmesriik vastavad dokumendid viivitamatult teabevahetuseks ettenähtud arvutisüsteemi.

Erandina lõikest 2 peetakse saatmiskuupäevaks dokumentide paberkandjal saatmise kuupäeva.

8. jagu

Finantskorraldusvahendid

Artikkel 43

Finantskorraldusvahendite suhtes kohaldatavad üldsätted

1.   Artikleid 43–46 kohaldatakse nende finantskorraldusvahendite suhtes, mis seisnevad kas investeeringute tagastamises või tagastatavate investeeringute eest tagatise andmises või mõlemas:

a)	ettevõtetes, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd), sealhulgas alates 1. jaanuarist 2005 komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (21) määratletud mikroettevõtetes, kui tegemist on muude finantskorraldusvahenditega kui linnaarendusfondidega;

b)	avaliku ja erasektori partnerluste ning muude linnaprojektide puhul, mis sisalduvad linnade säästva arengu ühtsetes kavades, kui tegemist on linnaarendusfondidega.

2.   Kui struktuurifondid rahastavad toiminguid, mis kaasavad finantskorraldusvahendeid, sealhulgas haldusfondide kaudu korraldatud toiminguid, esitavad kaasrahastamises osalevad osanikud või aktsionärid või nende nõuetekohaselt volitatud esindajad äriplaani.

Äriplaanis määratakse kindlaks vähemalt järgmised aspektid:

a)	ettevõtete või linnaprojektide sihtturg ja nende rahastamise kriteeriumid ja tingimused;

b)	finantskorraldusvahendi tegevuseelarve;

c)	finantskorraldusvahendi omandiline kuuluvus;

d)	kaasrahastamises osalevad osanikud või aktsionärid;

e)	finantskorraldusvahendi põhimäärus;

f)	tingimused juhtkonna professionaalsuse, pädevuse ja sõltumatuse kohta;

g)	struktuurifondide toetuse põhjendus ja kavandatud kasutus;

h)	finantskorraldusvahendi kasutamine seoses ettevõtetesse või linnaprojektidesse tehtavate investeeringute lõpetamisega;

i)	finantskorraldusvahendi lõpetamise sätted, sealhulgas investeeringutest finantskorraldusvahendile tagastatud või tagatise maksmisest järele jäänud ja rakenduskava raames saadavale toetusele vastavate vahendite kasutamine.

Liikmesriik või korraldusasutus peab äriplaani hoolikalt hindama ja selle täitmist jälgima või tagama äriplaani hindamise ja täitmise jälgimise.

Finantskorraldusvahendi investeerimistegevuse majandusliku elujõulisuse hindamisel võetakse arvesse kõik asjaomase ettevõtte tuluallikad.

3.   Finantskorraldusvahend, sealhulgas haldusfond, on sõltumatu juriidiline isik, mille tegevust reguleerivad aktsionäridevahelised kokkulepped või olemasolevas finantseerimisasutuses tegutsev eraldiseisev finantseerimisüksus.

Kui finantskorraldusvahend rajatakse finantseerimisasutuse sees, luuakse see eraldiseisva finantseerimisüksusena, millele kohaldatakse spetsiifilisi rakenduseeskirju, kus on eelkõige sätestatud eraldi arvepidamine, et oleks võimalik eristada finantskorraldusvahendisse investeeritud uusi vahendeid, sealhulgas rakenduskava raames saadud toetusi, finantseerimisasutuses algselt kasutatavatest vahenditest.

Komisjon ei või olla finantskorraldusvahendi osanik või aktsionär.

4.   Halduskulud ei tohi toetuse andmise jooksul ületada aastas keskmiselt järgmist määra, välja arvatud juhul, kui pärast pakkumismenetlust on vaja kehtestada kõrgem protsendimäär:

a)	2 % rakenduskava raames haldusfondidele antud toetusest või rakenduskava raames või haldusfondist tagatisfondidele antud toetusest;

b)	3 % rakenduskava raames või haldusfondist finantskorraldusvahendile antud toetusest kõigil teistel juhtudel, välja arvatud mikroettevõtetes juhitud mikrokrediidiprojektide korral;

c)	4 % rakenduskava raames või haldusfondist mikroettevõtetes juhitud mikrokrediidiprojektidele antud toetusest.

5.   Rakenduskava raames finantskorraldusvahenditele antava toetuse tähtajad ja tingimused sätestatakse rahastamislepingus, mis sõlmitakse finantskorraldusvahendi nõuetekohaselt volitatud esindaja ja liikmesriigi või korraldusasutuse vahel.

6.   Lõikes 5 nimetatud rahastamisleping sisaldab vähemalt järgmist:

a)	investeerimisstrateegia ja -kava;

b)	kehtivate eeskirjade kohane järelevalve rakendamise üle;

c)	rakenduskava raames saadavast toetusest loobumise tingimused väljaspool finantskorraldusvahendit;

d)	finantskorraldusvahendi lõpetamise sätted, sealhulgas investeeringutest finantskorraldusvahendile tagastatud või tagatise maksmisest järele jäänud ja rakenduskava raames saadavale toetusele vastavate vahendite kasutamine.

7.   Korraldusasutus võtab tarvitusele ettevaatusabinõud konkurentsimoonutuste vähendamiseks riskikapitali- või laenuturgudel.

Omakapitaliinvesteeringutest ja laenudest saadud tulu, millest on maha arvatud halduskulude ja motivatsiooni suurendamise kulude proportsionaalne osa, võib eeliskorras jagada turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaselt tegutsevatele investoritele nende vahel sõlmitud kokkuleppes sätestatud summa ulatuses ning pärast seda proportsionaalselt kõigi kaasrahastamises osalevate osanike või aktsionäride vahel.

Artikkel 44

Haldusfondide suhtes kohaldatavad lisasätted

1.   Kui struktuurifondid rahastavad haldusfondide kaudu korraldatud finantskorraldusvahendeid, sõlmib liikmesriik või korraldusasutus haldusfondiga rahastamislepingu, milles sätestatakse rahastamiskord ja -eesmärgid.

Rahastamislepingus arvestatakse järgmist:

a)	muude finantskorraldusvahendite kui linnaarendusfondide puhul – VKEdele selliste vahendite pakkumise ja VKEde nõudluse vaheliste lõhede hindamisel tehtud järeldusi;

b)	linnaarendusfondide puhul – linnade arengu uurimusi või analüüse ja rakenduskavades sisalduvaid ühtseid linnade arengukavu.

2.   Lõikes 1 nimetatud rahastamislepingus sätestatakse eelkõige:

a)	rakenduskava raames haldusfondile antava toetuse tähtajad ja tingimused;

b)	finantsvahendajatele või linnaarendusfondidele mõeldud üleskutse teatada oma huvist;

c)	finantsvahendajate või linnaarendusfondide hindamine, valik ja akrediteerimine haldusfondi poolt;

d)	investeerimispoliitika või linnade sihtotstarbeliste arengukavade ja meetmete kehtestamine ja järelevalve;

e)	haldusfondi aruanded liikmesriikidele või korraldusasutustele;

f)	kehtivate eeskirjade kohane järelevalve investeeringute tegemise üle;

g)	auditeerimisnõuded;

h)	haldusfondi toetusest loobumise tingimused väljaspool riskikapitali-, tagatis-, laenu- või linnaarendusfondi;

i)	finantskorraldusvahendi lõpetamise sätted, sealhulgas investeeringutest finantskorraldusvahendile tagastatud või tagatise maksmisest järele jäänud ja rakenduskava raames saadavale toetusele vastavate vahendite kasutamine.

Punktis d nimetatud investeerimispoliitika peab sisaldama vähemalt sihtettevõtteid ja toetatavaid finantskorraldustooteid.

3.   Rakenduskava raames toetatud haldusfondide poolt riskikapitali-, tagatis-, laenu- ja linnaarendusfondidele antava toetuse tähtajad ja tingimused sätestatakse rahastamislepingus, mis sõlmitakse ühelt poolt riskikapitali-, tagatis-, laenu- või linnaarendusfondi ja teiselt poolt haldusfondi vahel.

Rahastamisleping peab sisaldama vähemalt artikli 43 lõikes 6 loetletud elemente.

Artikkel 45

Muude finantskorraldusvahendite kui haldus- ja linnaarendusfondide suhtes kohaldatavad lisasätted

Muud finantskorraldusvahendid kui haldus- ja linnaarendusfondid investeerivad ettevõtetesse, peamiselt VKEdesse. Selliseid investeeringuid võib teha vaid nende ettevõtete asutamisel, esimestes tegevusetappides (sealhulgas stardikapital) või laienemisel ja ainult sellisesse tegevusse, mis finantskorraldusvahendite juhtide hinnangul on majanduslikult elujõuline.

Finantskorraldusvahendid ei tohi investeerida raskustes olevatesse ettevõtetesse raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (22) tähenduses alates 10. oktoobrist 2004.

Artikkel 46

Linnaarendusfondide suhtes kohaldatavad lisasätted

1.   Kui struktuurifondid rahastavad linnaarendusfonde, peavad need fondid investeerima avaliku ja erasektori partnerlustesse või muudesse projektidesse, mis sisalduvad linnade säästva arengu ühtses kavas. Need avaliku ja erasektori partnerlused või muud projektid ei tohi hõlmata selliste rahastamisvahendite nagu riskikapitali-, laenu- ja tagatisfondide loomist ega arendamist.

2.   Lõike 1 kohaldamisel investeerivad linnaarendusfondid aktsiate, laenude ja tagatiste kaudu.

Linnaprojektid, mis saavad toetust rakenduskava raames, võivad saada toetust ka linnaarendusfondidest.

3.   Kui struktuurifondid rahastavad linnaarendusfonde, ei tohi asjaomased fondid refinantseerida juba lõpetatud projektide omandamist või osalust neis.

III PEATÜKK

MÄÄRUSE (EÜ) nr 1080/2006 RAKENDUSSÄTTED

1. jagu

Elamuehituse abikõlblikkus

Artikkel 47

Sekkumine elamuehituse valdkonnas

1.   Määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 2 punktis a nimetatud elamuehituseks kõlblike toimingute tegemiseks valitud piirkonnad peavad vastama vähemalt kolmele järgmisele kriteeriumile, millest kaks tuleb valida punktidest a–h:

a)	suur vaesus ja tõrjutus;

b)	ulatuslik pikaajaline töötus;

c)	ebakindel demograafiline olukord;

d)	madal haridustase, puudulikud oskused ja suur koolist väljalangemus;

e)	suur kuritegevus ja õigusrikkumiste arv;

f)	eriti hooletussejäetud keskkond;

g)	väheaktiivne majandustegevus;

h)	arvukalt immigrante, rahvusvähemusi ja muid vähemusrühmi või pagulasi;

i)	võrdlemisi väheväärtuslikud eluasemed;

j)	hoonete väike energiatõhusus.

Iga liikmesriik kogub lõigus 1 sätestatud kriteeriumidega seotud näitajad oma riigi kohta.

Kriteeriumidega seotud võrdlusnäitajad määratakse komisjoni ja liikmesriigi vahelises koostöös.

2.   Määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt on abikõlblikud vaid järgmised sekkumised:

a)	mitmepereelamute ühiskasutuses olevate osade renoveerimine järgmiselt: i) hoone järgmiste põhiosade uuendamine: katus, fassaad, aknad ja välisuksed, trepp, sise- ja väliskoridorid, sissekäigud ja nende välisilme, lift; ii) hoone tehniline sisseseade; iii) energiatõhususe meetmed;

b)	kvaliteetsete ja moodsate sotsiaalelamute rajamine olemasolevate, riigiasutuste või mittetulundusühingute omanduses olevate hoonete renoveerimise või kasutusotstarbe muutmise teel.

2. jagu

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi rakenduskavade suhtes kohaldatavad abikõlblikkuse eeskirjad

Artikkel 48

Kulude abikõlblikkuse eeskirjad

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklis 7 esitatud abikõlbmatute kulude loetelu kohaldamist, rakendatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohase rakenduskava raames väljavalitud toimingute kulude abikõlblikkuse määramisel käesoleva määruse artikleid 49–53 vastavalt määruse (EÜ) nr 1080/2006 artiklile 13.

Artikkel 49

Rahastamise ja tagatisega seotud kulud

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatakse järgmised abikõlblikud kulud:

a)	riikidevaheliste tehingute kulud;

b)	kui toimingu tegemine eeldab eraldi pangakonto või -kontode avamist, need pangale makstavad tasud, mida pank pangakonto või -kontode avamise ja haldamise eest võtab;

c)

juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise ja finantsekspertiisi kulud ning raamatupidamis- ja auditeerimiskulud, kui need on otseselt seotud kaasrahastatud toiminguga ja on vajalikud selle ettevalmistamiseks või rakendamiseks või raamatupidamis- ja auditeerimiskulude puhul, kui need on seotud korraldusasutuse kehtestatud nõuetega;

d)	panga või muu finantseerimisasutuse antavate tagatistega seotud kulud, kui tagatised on nõutavad riigi või ühenduse õigusaktidega.

Trahvid, finantskaristused ja kohtukulud ei ole abikõlblikud.

Artikkel 50

Toimingute rakendamisega seotud riigiasutuste kulutused

1.   Peale määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 46 sätestatud rakenduskavale antava tehnilise abi on abikõlblikud järgmised kulutused, mida riigiasutused teevad toimingu ettevalmistamisel või rakendamisel:

a)	kulud, mis on seotud muu avalikku teenust osutava asutuse kui abisaaja osutatavate teenustega toimingu ettevalmistamiseks või rakendamiseks;

b)	kulud, mis tekivad selliste toimingu ettevalmistamise ja rakendamisega seotud teenuste osutamisest, mida osutab avalikku teenust osutav asutus, kes on ise abisaaja ja kes ise teeb toimingut muude teenuseosutajate poole pöördumata.

2.   Asjaomane riigiasutus kas esitab lõike 1 punktis a märgitud kulude eest abisaajale maksekviitungi või tõendab need kulud maksekviitungitega samaväärse tõendusjõuga dokumentide alusel, mis võimaldavad kindlaks teha selle asutuse poolt selle toimingu eest makstud tegelikud kulud.

3.   Lõike 1 punktis b nimetatud kulud on abikõlblikud, kui need on lisakulud ja on seotud kas kaasrahastatud toimingu eest tegelikult ja otse tehtud kulutustega või artiklis 51 nimetatud mitterahalise panusega.

Need kulud tuleb tõendada dokumentide abil, mis võimaldavad kindlaks teha asjaomase riigiasutuse poolt selle toimingu eest tasutud tegelikud kulud või makstud mitterahalise toetuse.

Artikkel 51

Mitterahaline panus

1.   Avalik-õiguslikust või eraõiguslikust isikust abisaaja mitterahaline panus on abikõlblik, kui see vastab järgmistele tingimustele:

a)	see seisneb maa või kinnisvara, seadmete või materjalide pakkumises, teaduslikus või ametialases töös või tasustamata vabatahtlikus töös;

b)	selle väärtust saab eraldi hinnata ja auditeerida.

2.   Maa või kinnisvara pakkumise korral tõendab väärtust sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või nõuetekohaselt volitatud ametlik asutus.

3.   Tasustamata vabatahtliku töö korral võetakse töö väärtuse määramisel arvesse tööga seotud ajakulu ning tehtud töö eest tavaliselt makstavat tunni- ja päevatasu.

Artikkel 52

Üldkulud

Üldkulud on abikõlblikud, kui nad põhinevad asjaomase toimingu rakendamisega seotud tegelikel kuludel või sama tüüpi toimingu tegelikel keskmistel kuludel.

Keskmistel kuludel põhinevad kindlasummalised määrad ei tohi ületada 25 % nendest toimingu otsestest kuludest, mis võivad mõjutada üldkulude taset. Kindlasummaliste määrade arvutamine tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja regulaarselt läbi vaadata.

Artikkel 53

Kulum

Kulumikõlbliku vara amortisatsioonikulu, mis eraldatakse otseselt toimingu tegemiseks selle kaasrahastamise perioodi jooksul, on abikõlblik, kui vara omandamist ei deklareerita abikõlbliku kuluna.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 54

Kehtetuks tunnistamine

1.   Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1681/94, (EÜ) nr 1159/2000, (EÜ) nr 1685/2000, (EÜ) nr 438/2001 ja (EÜ) nr 448/2001.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Kehtetuks tunnistatud määruste sätteid kohaldatakse edasi määruse (EÜ) nr 1260/1999 kohaselt heakskiidetud abi suhtes.

2.   Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1831/94, (EÜ) nr 1386/2002, (EÜ) nr 16/2003 ja (EÜ) nr 621/2004.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Kehtetuks tunnistatud määruste sätteid kohaldatakse edasi määruse (EÜ) nr 1164/94 alusel vastuvõetud otsuste suhtes.

Artikkel 55

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I LISA

EMBLEEMI LOOMISE JA STANDARDVÄRVIDE MÄÄRAMISE JUHEND

SÜMBOLI TÄHENDUSE KIRJELDUS

Kaksteist kuldset tähte moodustavad taevasinisel taustal ringi, mis sümboliseerib Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv on kindlaks määratud: kaksteist on täiuslikkuse ja ühtsuse sümbol.

HERALDILINE KIRJELDUS

Taevasinisel taustal on ring kaheteistkümnest kuldsest tähest, mille tipud ei puutu kokku.

GEOMEETRILINE KIRJELDUS

Embleemiks on sinine ristkülikukujuline lipp, mille laius on poolteist korda lipu kõrgus. Lipu keskel on võrdsete vahedega kaksteist kuldset tähte, mis moodustavad mõttelise ringjoone, mille keskpunkt asub ristküliku diagonaalide ristumiskohas. Ringi raadius on 1/3 lipu kõrgusest. Igal tähel on viis nurka, mis asuvad mõttelise ringjoone sees, mille raadius on 1/18 lipu kõrgusest. Kõik tähed on püstiasendis, st üks nurk on vertikaalselt suunaga üles ning kahe külgmise nurga tippude vahele tõmmatud sirge asetseb lipumastiga risti. Tähering on paigutatud selliselt, et iga täht vastab ühele täistunnile kella numbrilaual. Nende arv on muutumatu.

MÄÄRUSEKOHASED VÄRVID

Embleem on järgmistes värvides:

—	PANTONE REFLEX BLUE: ristküliku pind,

—	PANTONE YELLOW: tähed.

NELJAVÄRVIPROTSESS

Kui kasutatakse neljavärviprotsessi, tuleb need kaks standardvärvi saada nelja värvi abil.

—	PANTONE YELLOW saadakse, kui kasutatakse 100 % “Process Yellow” värvi.

—	PANTONE REFLEX BLUE saadakse, kui segatakse 100 % “Process Cyan” värvi ja 80 % “Process Magenta” värvi.

INTERNET

Veebi värvipaleti värv PANTONE REFLEX BLUE vastab värvile RGB:0/0/153 (kuueteistkümnendiksüsteemis: 000099) ja PANTONE YELLOW vastab värvile RGB:255/204/0 (kuueteistkümnendiksüsteemis: FFCC00).

MUSTVALGE TRÜKK

Kui kasutatakse ainult musta värvi, siis peab ristküliku raam olema must ning tähed tuleb trükkida mustana valgel taustal.

Kui kasutatakse ainult sinist, trükitakse tähed valgena 100 % sinisel (Reflex Blue) taustal.

EMBLEEMI PAIGUTAMINE VÄRVILISELE TAUSTALE

Kui värvilisest taustast ei ole võimalik loobuda, tuleb ristküliku ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 ristküliku kõrgusest.

II LISA

FONDIDEST (23) 2007.-2013. AASTAL SAADAVA TOETUSE LIIGITUS

A-osa:   Koodid mõõtmete kaupa

TABEL 1:   PRIORITEETSE VALDKONNA MÕÕTME KOODID

Kood	Prioriteetne valdkond
Teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus (TTA), uuendus ja ettevõtlus
01	TTA-alane tegevus uurimiskeskustes
02	TTA infrastruktuur (sealhulgas rajatised, seadmed ja uurimiskeskustevaheline kiire võrguühendus) ja konkreetse tehnoloogia oskuskeskused
03	Tehnosiire ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vaheliste koostöövõrgustike, VKEde ja muude äriühingute, ülikoolide, igat liiki keskharidusjärgsete õppeasutuste, piirkondlike ametiasutuste, uurimiskeskuste ning teadus- ja tehnoloogiakeskuste (teadus- ja tehnopargid, tehnoloogiakeskused jne) vaheliste koostöövõrgustike parandamine
04	Abi teadusuuringuteks ja tehnoloogia arendamiseks, eelkõige VKEdes (sealhulgas juurdepääsuks TTA teenustele uurimiskeskustes)
05	Kvaliteetsed tugiteenused äriühingutele ja äriühingute rühmadele
06	Abi VKEdele keskkonnahoidlike toodete ja tootmisprotsesside edendamiseks (tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi kasutuselevõtmine, saastamist vältiva tehnoloogia juurutamine ja kasutamine, keskkonnasäästliku tehnoloogia kasutamine äriühingute tootmisprotsessis)
07	Investeerimine äriühingutesse, mis on otseselt seotud teadusuuringute ja innovatsiooniga (uuenduslikud tehnoloogiad, uute äriühingute loomine ülikoolide, olemasolevate TTA keskuste ja äriühingute poolt jne)
08	Muud investeeringud äriühingutesse
09	Muud meetmed teadusuuringute ja uuenduste ning ettevõtluse ergutamiseks VKEdes
Infoühiskond
10	Telefoniside infrastruktuurid (sealhulgas lairibavõrgud)
11	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (juurdepääs, turvalisus, koostalitlusvõime, ohtude ennetamine, teadusuuringud, uuendus, digitaalne infosisu, jne)
12	Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (üleeuroopaline info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrk)
13	Kodanikele mõeldud teenused ja rakendused (e-tervishoid, e-valitsus, e-õpe, e-osalus jne)
14	VKEdele mõeldud teenused ja rakendused (e-kaubandus, haridus ja väljaõpe, koostöövõrkude loomine jne)
15	Muud meetmed, et parandada VKEde juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale ning tõhustada selle kasutust
Transport
16	Raudteed
17	Raudteed (üleeuroopaline transpordivõrk TEN-T)
18	Raudteeveerem
19	Raudteeveerem (TEN-T)
20	Kiirteed
21	Kiirteed (TEN-T)
22	Riigisisesed teed
23	Piirkondlikud/kohalikud teed
24	Jalgrattateed
25	Linnatransport
26	Mitmeliigiline transport
27	Mitmeliigiline transport (TEN-T)
28	Intelligentsed transpordisüsteemid
29	Lennujaamad
30	Sadamad
31	Siseveeteed (piirkondlikud ja kohalikud)
32	Siseveeteed (TEN-T)
Energia
33	Elektrienergia
34	Elektrienergia (üleeuroopaline energiavõrk TEN-E)
35	Maagaas
36	Maagaas (TEN-E)
37	Naftasaadused
38	Naftasaadused (TEN-E)
39	Taastuvenergia: tuuleenergia
40	Taastuvenergia: päikeseenergia
41	Taastuvenergia: biomassienergia
42	Taastuvenergia: hüdroenergia, maasoojusenergia jt
43	Energiatõhusus, koostootmine, energiakorraldus
Keskkonnakaitse ja ohtude ennetamine
44	Majapidamis- ja tööstusjäätmete käitlus
45	Veemajandus ja -varustus (joogivesi)
46	Reoveepuhastus (heitvesi)
47	Õhu kvaliteet
48	Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll
49	Kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine
50	Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine
51	Bioloogilise mitmekesisuse ja looduskaitse edendamine (sealhulgas Natura 2000)
52	Keskkonnasäästliku linnatranspordi edendamine
53	Ohtude ennetamine (sealhulgas kavade koostamine ning meetmete väljatöötamine ja rakendamine, et ennetada ja ohjata looduslikke ning tehnoloogilisi ohte)
54	Muud keskkonna säilitamise ja ohtude ennetamise meetmed
Turism
55	Loodusvarade edendamine
56	Looduspärandi kaitse ja arendamine
57	Muu toetus turismiteenuste parandamiseks
Kultuur
58	Kultuuripärandi kaitse ja säilitamine
59	Kultuuri infrastruktuuri arendamine
60	Muu toetus kultuuriteenuste parandamiseks
Linna- ja maapiirkondade taaselustamine
61	Integreeritud linna- ja maapiirkondade taaselustamise projektid
Töötajate ja äriühingute, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime suurendamine
62	Elukestva õppe süsteemide ja strateegiate arendamine äriühingutes; töötajate väljaõpe, et parandada nende võimet muutustega kohaneda ja vastavad teenused; ettevõtluse ja uuendamise edendamine
63	Uuenduslike ja efektiivsemate töö korraldusvormide väljatöötamine ja levitamine
64	Töötajatele mõeldud spetsiaalsete tööhõive, koolitus- ja tugiteenuste arendamine seoses sektorite ning äriühingute ümberkorraldamisega, majanduslike muutuste ning tulevikuvajaduste prognoosisüsteemide arendamine töökohtade ja oskuste seisukohast
Tööturule juurdepääsu parandamine ja säästvus
65	Tööturuinstitutsioonide ajakohastamine ja tugevdamine
66	Operatiivsete ja ennetavate meetmete rakendamine tööturul
67	Aktiivse vananemise toetamise ja töövõimelise eluea pikendamise meetmed
68	Füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ja ettevõtete asutamise toetamine
69	Meetmed tööturule juurdepääsu parandamiseks ning naiste püsiva osaluse ning edu suurendamiseks tööhõives, et vähendada soolist segregatsiooni tööturul ning tasakaalustada töö- ja eraelu, näiteks laste ja ülalpeetavate hoolduse kättesaadavuse hõlbustamiseks
70	Erimeetmed võõrtöötajate osaluse suurendamiseks tööturul, tugevdades seeläbi nende sotsiaalset integratsiooni
Ebasoodsamas olukorras olevate isikute sotsiaalse kaasatuse parandamine
71	Meetmed ebasoodsas olukorras olevate isikute kaasamiseks tööhõivesse ja tööturule naasmiseks; tööturule sisenemisel ja seal edasiliikumisel toimuva diskrimineerimise vastane võitlus ning mitmekesisuse aktsepteerimise edendamine töökohal
Inimkapitali parandamine
72	Reformide kavandamine, kehtestamine ja elluviimine haridus- ja koolitussüsteemides, et edendada tööhõivet, põhi- ja kutsehariduse ja täiendusõppe seostamine tööturu vajadustega, õpetajate väljaõpe ja nende oskuste ajakohastamine, pidades silmas uuendusi ja teadmistepõhist ühiskonda
73	Meetmed osalemise suurendamiseks elukestvas hariduses ja koolituses, sealhulgas meetmed kooli poolelijätmise ja soolise segregatsiooni vähendamiseks ning parema juurdepääsu tagamiseks alg-, kutse- ja kolmanda astme haridusele ning väljaõppele ja nende kvaliteedi parandamiseks
74	Inimpotentsiaali arendamine teadusuuringute ja uuenduste valdkonnas, eelkõige kraadiõppe ja teadlaste koolituse ning ülikoolide, uurimiskeskuste ja ettevõtete vaheliste koostöövõrkude kaudu
Investeeringud sotsiaalsesse infrastruktuuri
75	Haridusasutused
76	Tervishoiuasutused
77	Lastehoiuasutused
78	Eluasemed
79	Muu sotsiaalne infrastruktuur
Reformide elluviimine tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse vallas
80	Partnerluste, paktide ja algatuste soodustamine asjaomaste sidusrühmade vaheliste koostöövõrkude kaudu
Institutsioonilise suutlikkuse suurendamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil
81	Poliitika kujundamise ja programmide koostamise parandamise mehhanismid, seire ja hindamine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, poliitika ja programmide väljatöötamise suutlikkuse suurendamine
Äärepoolseimate piirkondade arengut takistavate lisakulude vähendamine
82	Kõikide juurdepääsetavusprobleemidest ja territooriumi killustusest tulenevate lisakulude hüvitamine
83	Erimeede suurusega seotud turuteguritest tingitud lisakulude hüvitamiseks
84	Toetus kliimatingimustest ja pinnamoest tulenevate lisakulude hüvitamiseks
Tehniline abi
85	Ettevalmistamine, rakendamine, seire ja kontroll
86	Hindamine ja uuringud; teave ja teavitamine

TABEL 2:   RAHASTAMISE VORMI MÕÕTME KOODID

Kood	Rahastamise vorm
01	Tagastamatu abi
02	Abi (laen, intressitoetus, tagatised)
03	Riskikapital (osalus, riskikapitalifond)
04	Muud rahastamise vormid

TABEL 3:   TERRITOORIUMI MÕÕTME KOODID

Kood	Territooriumi tüüp
01	Linnad
02	Mäestikud
03	Saared
04	Hõreda ja eriti hõreda asustusega ala
05	Maapiirkond (välja arvatud mäestikud, saared või hõreda ja eriti hõreda asustusega alad)
06	Endine ELi välispiir (pärast 30.4.2004)
07	Äärepoolseimad piirkond
08	Piiriülese koostöö ala
09	Riikidevahelise koostöö ala
10	Piirkondadevahelise koostöö ala
00	Ei kohaldata

TABEL 4:   MAJANDUSE TEGEVUSALA MÕÕTME KOODID

Kood	Majanduse tegevusala  (24)
01	Põllumajandus, jahindus ja metsandus
02	Kalandus
03	Toiduainete ja jookide tootmine
04	iili ja iiltoodete tootmine
05	Transpordivahendite tootmine
06	Mujal liigitamata tootmine
07	Energeetiliste maavarade all- ja pealmaakaevandamine
08	Elektri-, gaasi-, auru- ja soojaveevarustus
09	Vee kogumine, puhastamine ja -varustus
10	Side
11	Transport
12	Ehitus
13	Hulgi- ja jaekaubandus
14	Hotellid ja restoranid
15	Finantsvahendus
16	Kinnisvara, rentimine ja äritegevus
17	Avalik haldus
18	Haridus
19	Inimeste tervishoid
20	Sotsiaaltöö, ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus
21	Keskkonnaga seotud tegevus
22	Mujal liigitamata teenindus
00	Ei kohaldata

TABEL 5:   ASUKOHA MÕÕTME KOODID

Kood	Asukoht  (25)
	Toimingu asukoha/toimumiskoha piirkonna või ala kood (NUTSi tasand (26)või vajaduse korral muu, nt piiriülene, riikidevaheline, piirkondadevaheline)

B-osa:   Ühenduse toetuse soovituslik jaotus rakenduskavas kasutatud kategooriate kaupa

Komisjoni viitenumber: …

Kava nimi: …

Viimase asjaomast rakenduskava käsitleva komisjoni otsuse kuupäev: …/…/…

(eurodes) (eurodes) (eurodes)
1. mõõde Prioriteetne valdkond		2. mõõde Rahastamise vorm		3. mõõde Territoorium
Kood (27)	Summa (28)	Kood (27)	Summa (28)	Kood (27)	Summa (28)
Kokku		Kokku		Kokku

C-osa:   Ühenduse toetuste kumulatiivne jaotus rakendamise aasta- ja lõpparuandes kasutatud kategooriate kaupa

Komisjoni viitenumber: …

Kava nimi: …

Viimase seda rakenduskava käsitleva komisjoni otsuse kuupäev: …/…/…

Mõõtmete 1–5 koodide kombinatsioon

Kood (29) 1. mõõde Prioriteetne valdkond	Kood (29) 2. mõõde Rahastamise vorm	Kood (29) 3. mõõde Territoorium	Kood (29) 4. mõõde Majandus-tegevus	Kood (29) 5. mõõde Asukoht	Summa (30)
Kokku

III LISA

TEAVE TOIMINGUTE KOHTA, MILLEST TULEB KOMISJONILE TEMA TAOTLUSE KORRAL TEATADA ARTIKLIS 14 NIMETATUD DOKUMENTIDE KOOSTAMISEKS JA KOHAPEALSE KONTROLLI TEGEMISEKS

A.   Andmed toimingute kohta (heakskiitva otsuse muudetud versiooni kohaselt)

1. väli	Rakenduskava ühtne tunnuskood
2. väli	Prioriteetse valdkonna number
3. väli	Fondi nimi
4. väli	Selle piirkonna kood, kus tegevus toimub/kus toimingut tehakse (NUTSi tasand või vajaduse korral muu)
5. väli	Sertifitseerimisasutus
6. väli	Korraldusasutus
7. väli	Vajaduse korral vahendusasutus, kes deklareerib kulu sertifitseerimisasutusele
8. väli	Toimingu kordumatu kood
9. väli	Toimingu lühikirjeldus
10. väli	Toimingu alguskuupäev
11. väli	Toimingu lõppkuupäev
12. väli	Heakskiitva otsuse vastu võtnud asutus
13. väli	Heakskiitva otsuse kuupäev
14. väli	Viide abisaajale
15. väli	Vääring (kui see ei ole euro)
16. väli	Toimingu kogumaksumus (31)
17. väli	Abikõlblikud kogukulud (32)
18. väli	Avaliku sektori abikõlblikud kogukulud
19. väli	EIP finantseering

B.   Toimingu kohta deklareeritud kulud

20. väli	Toiminguga seotud viimase tagasimaksetaotluse sisemine viitenumber
21. väli	Toiminguga seotud viimase tagasimaksetaotluse seiresüsteemi sisestamise kuupäev
22. väli	Viimases toiminguga seotud ja seiresüsteemi sisestatud tagasimaksetaotluses deklareeritud abikõlblike kulude summa
23. väli	Abikõlblike kulude kogusumma, mille kohta on esitatud tagasimaksetaotlus
24. väli	Nõuet tõendavate dokumentide asukoht, kui need ei asu abisaaja tööruumides
25. väli	ERFiga seotud rakenduskava kulud, mida kaasrahastas ESF (33)
26. väli	ESFiga seotud rakenduskava kulud, mida kaasrahastas ERF (34)
27. väli	Abikõlblike piirkondade naabruses asuvates piirkondades kantud kulud (piiriülene koostöö) (35)
28. väli	Asjaomasest piirkonnast väljaspool asuvate partnerite tehtud kulutused (riikidevaheline koostöö) (36)
29. väli	Ühendusest väljaspool tehtud kulutused (piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö) (37)
30. väli	Maa ostuks tehtud kulutused (38)
31. väli	Elamuehituseks tehtud kulutused (39)
32. väli	Kindlasummaliste kaudsete kulude/üldkuludega seotud kulutused (40)
33. väli	Tagasimaksetaotlusest lahutatud tulu (kui on saadud)
34. väli	Tagasimaksetaotlusest lahutatud finantskorrektsioonid (kui on tehtud)
35. väli	Abikõlblikud kogukulud, mis deklareeriti toimingu kohta ja mille sertifitseerimisasutus lisas komisjonile saadetud kuluaruandesse (eurodes)
36. väli	Abikõlblikud kogukulud, mis deklareeriti toimingu kohta ja mille sertifitseerimisasutus lisas komisjonile saadetud kuluaruandesse (asjaomase riigi vääringus)
37. väli	Sertifitseerimisasutuse viimase kuluaruande kuupäev, mis sisaldab toiminguga seotud kulutusi
38. väli	Artikli 13 lõike 2 punkti b alusel tehtud kontrollide kuupäevad
39. väli	Artikli 16 lõike 1 alusel tehtud auditite kuupäevad
40. väli	Auditeerinud või kontrollinud asutus
41. väli	Toimingu eesmärgi saavutamise aste, kui toiming on lõpetatud (%)

IV LISA

JUHUSLIKU STATISTILISE VALIMI TEHNILISED NÄITAJAD ARTIKLI 17 (VALIMI MÄÄRAMINE) ALUSEL

1.	Juhusliku statistilise valimi määramise meetod võimaldab teha järeldusi nende kogukulude valimi auditeerimise tulemuste põhjal, millest valim on võetud, ja tagab seega tõendid, mis annavad kinnitust juhtimis- ja kontrollsüsteemide toimimise kohta.

2.

Süsteemide toimimise kohta saadud kinnituse määrab süsteemiauditite järeldustest ning juhusliku statistilise valimi määramise meetodiga valitud toiminguvalimi audititest tulenev usaldatavus. Auditeerimisasutus peaks kindla kinnituse saamiseks, st auditiriski vähendamiseks, kombineerima süsteemiauditite ja toiminguauditite tulemused. Esmalt hindab auditeerimisasutus süsteemiauditite tulemuste põhjal süsteemide usaldusväärsust (kõrge, keskmine või madal), et määrata valimi tehnilised näitajad, eriti usaldusnivoo ja eeldatava veamäära. Liikmesriigid võivad kasutada ka määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõike 2 kohast nõuetelevastavuse hindamise aruande tulemusi. Süsteemiauditite ja toiminguauditite kombineerimisel saadud kinnituse tase peaks olema kõrge. Toimingute valimi määramisel kasutatud usaldusnivoo ei tohiks olla alla 60 % ja olulisusnivoo üle 2 %. Kui süsteemi usaldusväärsuse tase hinnatakse madalaks, ei tohiks toimingute valimi määramiseks kasutatud usaldusnivoo olla alla 90 %. Auditeerimisasutus peaks iga-aastases kontrolliaruandes kirjeldama kinnituse saamise viisi.

3.

Juhtimis- ja kontrollsüsteemide usaldusväärsus määratakse, kasutades auditeerimisasutuse poolt süsteemiauditite jaoks kehtestatud kriteeriume, sealhulgas süsteemide kõikide põhielementide koguselist hindamist, ning hõlmates rakenduskava juhtimises ja kontrollimises osalevaid peamisi asutusi ning vahendusasutusi. Tehtud hindamiste dokumente säilitatakse audititoimikus.

4.

Kui ühtset juhtimis- ja kontrollsüsteemi kohaldatakse mitme rakenduskava suhtes, näiteks sama fondi puhul, võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõikega 4 kasutada kõigi kavade puhul ühtainsat valimit, mis tagab samad usaldus- ja olulisusnivoo tehnilised näitajad ning võtab arvesse sama eeldatavat veamäära.

V LISA

MÄÄRUSE (EÜ) NR 1083/2006 ARTIKLI 62 LÕIKE 1 PUNKTIS C NIMETATUD AUDITEERIMISSTRATEEGIA NÄIDIS

1.   SISSEJUHATUS

—	Auditeerimisstrateegia koostamise eest vastutava auditeerimisasutuse ja muude asjaomaste asutuste identifitseerimine. Tuleks selgitada auditeerimisstrateegia koostamise menetlust.

—	Auditeerimisstrateegia üldeesmärkide üksikasjalik esitus.

—	Auditeerimisasutuse ja muude tema vastutusel auditeid tegevate asutuste ülesannete ja kohustuste kirjeldus.

—	Märge auditeerimisasutuse sõltumatuse kohta korraldus- ja sertifitseerimisasutusest.

—	Auditeerimisasutuse kinnitus, et määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 3 alusel auditeid tegevatel organitel on nõutav funktsionaalne sõltumatus.

2.   ÕIGUSLIK ALUS JA ULATUS

—	Märge riigisisese reguleeriva raamistiku kohta, mis mõjutab auditeerimisasutust ja tema ülesandeid.

—	Märge perioodi kohta, mida strateegia hõlmab.

—	Märge fondide, kavade ja valdkondade kohta, mida strateegia hõlmab.

3.   METOODIKA

—	Märge auditeerimismetoodika kohta, mida tuleb rakendada, arvestades rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid (sealhulgas vähemalt INTOSAI, IFAC ja IIA standardid), auditeerimisjuhiseid ja teisi spetsiifilisi dokumente.

4.   AUDITEERIMISMEETOD JA PRIORITEEDID

—	Olulisuskünnised planeerimise ja puuduliku aruandluse jaoks.

—	Märge kavandatavate auditite tüüpide kohta (süsteemiauditid, toiminguauditid).

—

Süsteemiauditid: a) auditeerimise eest vastutava asutuse või asutuste täpsem kirjeldus; b) auditeeritavate asutuste täpsem kirjeldus; c) märge kõikide horisontaalsete teemade kohta, mida süsteemiauditites käsitletakse, näiteks riigihanked, riigiabi, keskkonnanõuded, võrdsed võimalused ja infotehnoloogiasüsteemid.

—

Toiminguauditid: a) auditeerimise eest vastutava(te) asutus(t)e täpsem kirjeldus; b) süsteemiauditite põhjal saadud kinnituse taseme määramise kriteeriumide täpsem kirjeldus ja viide dokumentidele, mida kasutatakse artiklis 17 sätestatud valimi määramise meetodite kohaldamiseks; c) nende meetmete määramise korra täpsem kirjeldus, mida tuleb võtta, kui avastatakse olulised vead.

—	Märge kogu programmiperioodiks seatud prioriteetide ja auditieesmärkide kohta ning nende põhjendus.

—	Riskianalüüsi tulemuste ja kavandatud auditite vahelise seose kirjeldus.

—	Järgmise aasta auditite soovituslik plaan tabeli kujul.

5.   RISKIANALÜÜS

—	Märge järgitava korra kohta, sealhulgas selle kohta, mil määral on arvestatud asutuste ja süsteemide varasemate auditite tulemusi (nt ajavahemiku 2000–2006 auditid, auditeerimine nõuetelevastavuse hindamiseks).

—	Märge korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse ja kaasatud vahendusasutuste kohta.

—	Märge arvesse võetud ohutegurite kohta, sealhulgas kõik horisontaalsed teemad, mida peetakse riskivaldkondadeks.

—	Märge tulemuste kohta peamiste asutuste, protsesside, kontrollide ja kavade ning auditeerimise prioriteetsete suundade kindlaksmääramise ja prioriteetsuse järjekorda seadmise kaudu.

6.   TUGINEMINE TEISTE TÖÖLE

—	Märge selle kohta, mil määral auditeerivad teatud komponente teised audiitorid, ja selle kohta, kui palju võib seda tööd usaldada.

—	Selgitus, kuidas auditeerimisasutus tagab teiste auditeerimisasutuste tehtud töö kvaliteedi, võttes arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardeid.

7.   VAHENDID

—	Märge kavandatud eraldatavate vahendite kohta vähemalt järgmiseks aastaks.

8.   ARUANDLUS

—	Märge sisemise aruandluskorra kohta, näiteks esialgsed ja lõplikud auditeerimisaruanded, ja selle kohta, et auditeeritud asutusel on õigus olla enne lõpliku seisukoha võtmist ära kuulatud ja anda selgitusi.

VI LISA

NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 1083/2006 ARTIKLI 62 LÕIKE 1 PUNKTI D ALAPUNKTIS I JA KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 18 LÕIKES 2 NIMETATUD IGA-AASTASE KONTROLLIARUANDE NÄIDIS

1.   SISSEJUHATUS

—	Märge vastutava auditeerimisasutuse ja muude aruande koostamisega seotud asutuste kohta.

—	Märge 12kuulise (võrdlus)perioodi kohta, millest juhuslik valim võeti.

—	Aruandes käsitletud rakenduskava(de) ja vastavate korraldus- ja sertifitseerimisasutuste identifitseerimine. Kui aruandes käsitletakse enam kui ühte kava või fondi, tuleb teave liigitada kavade ja fondide kaupa.

—	Aruande koostamisel astutud sammude kirjeldus.

2.   MUUTUSED JUHTIMIS- JA KONTROLLSÜSTEEMIDES

—	Märge kõigi oluliste muutuste kohta juhtimis- ja kontrollsüsteemides, mida auditeerimisasutus on määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõike 1 kohaselt esitatud kirjeldusega võrreldes märganud, ja muutuste kohaldamise kuupäevade kohta.

3.   MUUTUSED AUDITEERIMISSTRATEEGIAS

—	Märge kõigi muutuste kohta, mis on auditeerimisstrateegiasse tehtud või mida on välja pakutud, ja nende põhjuste kohta.

4.   SÜSTEEMIDE AUDITEERIMINE

—	Märge süsteemiauditeid teinud asutuste kohta, sealhulgas auditeerimisasutuse enda kohta.

—	Tehtud auditite (auditeeritud asutuste) kokkuvõtlik loetelu.

—	Auditeerimisstrateegia raames tehtavate auditite valikukriteeriumide kirjeldus.

—

Nende põhiotsuste ja -järelduste kirjeldus, milleni on jõutud juhtimis- ja kontrollsüsteemide ning nende toimimise auditeerimise põhjal, sealhulgas juhtimiskontrollide ja sertifitseerimismenetluste nõuetelevastavus ning kontrolljälje piisavus, kohustuste piisav eraldamine ning ühenduse nõuete ja poliitika järgimine.

—	Märge selle kohta, kas mõni tuvastatud probleem on leitud olevat süstemaatiline, ja võetud meetmete kohta, sealhulgas eeskirjade eiramisega seotud kulutuste suuruse määramise ja kõigi nendega seoses tehtud finantskorrektsioonide kohta.

5.   TOIMINGUVALIMITE AUDITEERIMINE

—	Märge toimingute valimit auditeerinud asutuste kohta, sealhulgas auditeerimisasutuse kohta.

—	Valimi(te) võtmise kriteeriumide kirjeldus.

—	Märge kohaldatud olulisusnivoo ja – statistilise valimi määramise korral – usaldusnivoo kohta ning vajaduse korral valikusammu kohta.

—

Kokkuvõtlik tabel (vt allpool), kus andmed on liigitatud kavade ja fondide kaupa ning kus esitatakse komisjonile kalendriaasta (võrdlusaasta) (mis lõpeb auditeerimisperioodil) jooksul deklareeritud abikõlblikud kulutused, auditeeritud kulutuste summa ja auditeeritud kulutuste osakaal komisjonile deklareeritud abikõlblikes kogukuludes (nii viimase kalendriaasta kohta kui kumulatiivselt). Juhusliku valimiga seotud teavet tuleks eraldada muude valimitega seotud teabest.

—	Auditite põhitulemuste kirjeldus, märkides eelkõige ära eeskirjade eiramisega seotud kulutuste summa ja auditeeritud juhusliku valimi veamäära.

—	Märge auditeerimise tulemuste põhjal tehtud järelduste kohta seoses juhtimis- ja kontrollsüsteemide tõhususega.

—	Teave eeskirjade eiramise juhtude järelkontrolli kohta, sealhulgas varem teatatud veamäärade läbivaatamine.

—	Märge selle kohta, kas mõni tuvastatud probleem on leitud olevat süstemaatiline, ja võetud meetmete kohta, sealhulgas eeskirjade eiramisega seotud kulutuste suuruse määramise ja kõigi nendega seoses tehtud finantskorrektsioonide kohta.

6.   AUDITEERIMISASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ JA AUDITEERIMISASUTUSE JÄRELEVALVETEGEVUS

—	Riigi auditeerimisasutuste ja auditeerimisasutuse enda töö koordineerimise korra kirjeldus (kui see on asjakohane).

—	Selle järelevalvekorra kirjeldus, mida auditeerimisasutus kohaldab muude auditeerimisasutuste suhtes (kui see on asjakohane).

7.   EELMISTE AASTATE AUDITEERIMISTEGEVUSE JÄRELKONTROLL

—	Teave auditis antud, kuid järgimata soovituste järelkontrolli kohta ning varasemate aastate süsteemiauditite ja toiminguauditite tulemuste järelkontrolli kohta.

8.   MUU TEAVE (VAJADUSE KORRAL)

9.   DEKLAREERITUD KULUDE JA VALIMIAUDITITE TABEL

Fond	Viide (ühtne tunnuskood)	Kava	Võrdlusaastal deklareeritud kulutused	Võrdlusaasta kulutused, mida on auditeeritud juhusliku valimi alusel		Juhuslikus valimis esinenud ja eeskirjade eiramisega seotud kulutuste suurus ja protsent (veamäär) (43)		Muud auditeeritud kulutused (44)	Eeskirjade eiramisega seotud kulutuste summa muu kulutuste valimi puhul	Deklareeritud kumulatiivsed kogukulud	Auditeeritud kumulatiivsete kogukulude osakaal deklareeritud kumulatiivsetes kogukuludes
				(41)	(42)	Summa	%	(41)

VII LISA

NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 1083/2006 ARTIKLI 62 LÕIKE 1 PUNKTI D ALAPUNKTIS II JA KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 18 LÕIKES 2 NIMETATUD IGA-AASTASE ARVAMUSE NÄIDIS

Euroopa Komisjoni … peadirektoraadile

SISSEJUHATUS

Mina, allakirjutanu, esindades … (liikmesriigi määratud organi nimi), olen kontrollinud rakenduskava … (rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) juhtimis- ja kontrollsüsteemide toimimist, et esitada arvamus selle kohta, kas süsteemid toimivad tõhusalt, et see annaks piisavalt kinnitust, et komisjonile esitatud kuluaruanded on õiged, ja seeläbi kinnitaks piisavalt, et nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

KONTROLLI ULATUS

Kontroll tehti asjaomase rakenduskava auditeerimisstrateegia kohaselt ajavahemikul 1. juulist 30. juunini … (aasta) ja selle tulemused on esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunkti i kohases lisatud iga-aastases kontrolliaruandes.

Kas

Kontrolli ulatus ei olnud piiratud.

Või

Kontrolli ulatust piirasid järgmised asjaolud:

a)

…

b)

…

c)

jne.

(Märkige kõik kontrolli ulatust piiranud asjaolud, näiteks igasugused süsteemiprobleemid, juhtimis- ja kontrollsüsteemide puudused, tõendavate dokumentide puudumine, pooleliolevad kohtumenetlused jne, ning hinnake nendest takistustest mõjutatud kulude ja ühenduse toetuse suurust. Kui auditeerimisasutus ei leia, et takistused on mõjutanud lõplikke deklareeritud kulutusi, tuleks seda märkida.)

ARVAMUS

Kas

(Märkusteta järeldusotsus)

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et eespool märgitud ajavahemikus oli kava … (rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteem vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 3. jao nõuetega ning toimis piisavalt tõhusalt, et anda kinnitust komisjonile esitatud kuluaruannete õigsuse kohta, ja sellest tulenevalt kinnitab piisavalt, et nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Või

(Märkustega järeldusotsus)

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et eespool märgitud ajavahemikus oli kava … (rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteem vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 3. jao nõuetega ning toimis piisavalt tõhusalt, et anda kinnitust komisjonile esitatud kuluaruannete õigsuse kohta, ja sellest tulenevalt kinnitab piisavalt, et nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud järgmiste asjaolude poolest: … (45)

Minu arvamuse, mille kohaselt see (need) süsteemi aspekt(id) ei vasta nõuetele ja/või ei toimi sellisel viisil, et see annaks piisavalt kinnitust komisjonile esitatud kuluaruannete õigsuse kohta, põhjused on järgmised … (46)

Minu hinnangul mõjutab (mõjutavad) takistus(ed) … deklareeritud kogukuludest. Ühenduse abi summa, mida see mõjutab/need mõjutavad, on seega … .

Või

(Eitav järeldusotsus)

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et eespool märgitud ajavahemikus ei olnud kava … (rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteem vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 3. jao nõuetega ning ei toiminud piisavalt tõhusalt, et anda kinnitust komisjonile esitatud kuluaruannete õigsuse kohta, ja sellest tulenevalt ei kinnita piisavalt, et nende aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

See eitav järeldusotsus põhineb … (47)

Kuupäev	Allkiri
…	…

VIII LISA

NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 1083/2006 ARTIKLI 62 LÕIKE 1 PUNKTIS E JA KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 18 LÕIKES 3 NIMETATUD RAKENDUSKAVADE LÕPLIKU KONTROLLIARUANDE JA LÕPETAMISE DEKLARATSIOONI NÄIDIS

A-osa:   Finantskontrolli aruande näidis

1.   SISSEJUHATUS

—	Märge vastutava auditeerimisasutuse ja muude aruande koostamisega seotud asutuste kohta.

—	Märge viimase võrdlusperioodi kohta, millest võeti juhuslik valim.

—	Aruandes käsitletud rakenduskava(de) ja vastavate korraldus- ja sertifitseerimisasutuste identifitseerimine, kui see on asjakohane, liigitatuna fondide ja kavade kaupa.

—	Aruande koostamisel astutud sammude kirjeldus.

2.   MUUTUSED JUHTIMIS- JA KONTROLLSÜSTEEMIDES NING AUDITEERIMISSTRATEEGIAS (48)

—	Märge kõigi oluliste muutuste kohta juhtimis- ja kontrollsüsteemides, mida auditeerimisasutus on määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõike 1 kohaselt esitatud kirjeldusega võrreldes märganud, ja muutuste kohaldamise kuupäevade kohta.

—	Märge kõigi muutuste kohta, mida on auditeerimisstrateegiasse tehtud, ja nende põhjused.

3.   MÄÄRUSE (EÜ) nr 1083/2006 ARTIKLI 62 LÕIKE 1 PUNKTIDE A JA B NING KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 17 ALUSEL TEHTUD AUDITITE KOKKUVÕTE

Süsteemiauditid:

—	Märge süsteemiauditeid teinud asutuste, sealhulgas auditeerimisasutuse enda kohta.

—	Tehtud auditite kokkuvõtlik loetelu: auditeeritud asutused ja auditeerimise aasta.

—	Auditeerimisstrateegia raames tehtavate auditite valikukriteeriumide kirjeldus (49).

—

Nende põhiotsuste ja -järelduste kirjeldus, milleni on jõutud juhtimis- ja kontrollsüsteemide ning nende toimimise auditeerimise põhjal, sealhulgas juhtimiskontrollide ja sertifitseerimismenetluste nõuetelevastavus ning kontrolljälje piisavus, kohustuste piisav eraldamine ning ühenduse nõuete ja poliitika järgimine (49).

—	Märge selle kohta, kas mõni tuvastatud probleem on leitud olevat süstemaatiline, ja võetud meetmete kohta, sealhulgas eeskirjade eiramisega seotud kulutuste suuruse määramise ja kõigi nendega seoses tehtud finantskorrektsioonide kohta (49).

Toiminguauditid:

—	Märge toimingute valimit auditeerinud asutuste kohta, sealhulgas auditeerimisasutuse enda kohta.

—	Valimi(te) võtmise kriteeriumide kirjeldus.

—	Märge kohaldatud olulisusnivoo ja – statistilise valimi määramise korral – usaldusnivoo kohta ning vajaduse korral valikusammu kohta.

—	Auditite põhitulemuste kirjeldus, märkides eelkõige ära eeskirjade eiramisega seotud kulutuste summa ja auditeeritud juhusliku valimi veamäära (49).

—	Märge auditeerimise tulemuste põhjal tehtud järelduste kohta seoses juhtimis- ja kontrollsüsteemidega.

—	Teave eeskirjade eiramise juhtude järelkontrolli kohta, sealhulgas varem teatatud veamäärade läbivaatamine.

—	Märge selle kohta, kas mõni tuvastatud probleem on leitud olevat süstemaatiline, ja võetud meetmete kohta, sealhulgas eeskirjade eiramisega seotud kulutuste suuruse määramise ja kõigi nendega seoses tehtud finantskorrektsioonide kohta (49).

4.   AUDITITEGEVUSE JÄRELKONTROLL

—	Teave süsteemiauditite ja toiminguauditite tulemuste järelkontrolli kohta.

5.   AUDITEERIMISASUTUSE POOLT LÕPETAMISE DEKLARATSIOONI KOOSTAMISEKS TEHTUD LISATÖÖ

—	Korraldus- ja sertifitseerimisasutuste ning vahendusasutuste lõpetamise menetluse auditite kokkuvõte.

—	Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 61 punkti 1 kohaselt peetud võlgnike arvestuse kontrolli tulemuste kokkuvõte.

—	Tõendavate dokumentidega seoses deklareeritud summade täpsuse lisakontrolli tulemuste kokkuvõte.

—	Teiste riigi või ühenduse auditeerimisorganite aruannete kontrollimise tulemuste kokkuvõte (täpsustada kategooriate kaupa, millised aruanded on saadud ja kontrollitud).

—	Auditi tulemuste ja teatatud eeskirjade eiramise juhtumite järelkontrolliga seotud teabe kontrollimise tulemuste kokkuvõte.

—	Selle lisatöö kontrollimise tulemuste aruanne, mida korraldus- ja sertifitseerimisasutused on teinud, et võimaldada teha märkusteta järeldusotsust.

—

Muu.

6.   AUDITEERIMISASUTUSE KONTROLLI ULATUSE PIIRAMINE

—	Tuleks esitada kõik auditeerimisasutuse tehtud kontrolli ulatust piiranud asjaolud (50).

—	Tuleb märkida nende kulutuste ja ühenduse toetuse suurus, mida eeskirjade eiramine mõjutab.

7.   TEATATUD EESKIRJADE EIRAMISE JUHTUMID

—	Kinnitus, et eeskirjade eiramise juhtumitest on teatatud ja nende järelkontroll on tehtud, sealhulgas süsteemi probleemid on kõrvaldatud õigusaktide nõuete kohaselt.

—	Kinnitus määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 70 lõike 1 punkti b kohaselt teatatud eeskirjade eiramise juhtumite kohta rakendamise lõpparuandes esitatud teabe korrektsusest.

—	Nende eeskirjade eiramise juhtumite loetelu, mida on peetud süstemaatiliseks, ja nendest mõjutatud kulutuste summa.

8.   MUU TEAVE (VAJADUSE KORRAL)

9.   DEKLAREERITUD KULUDE JA VALIMIAUDITITE TABEL

Fond

Viide (ühtne tunnuskood)

Kava

Võrdlusaastal deklareeritud kulutused

Võrdlusaasta kulutused, mida on auditeeritud juhusliku valimi alusel

Juhuslikus valimis esinenud ja eeskirjade eiramisega seotud kulutuste suurus ja protsent (veamäär) (53)

Muud auditeeritud kulutused (54)

Eeskirjade eiramisega seotud kulutuste summa muu kulutuste valimi puhul

Deklareeritud kumulatiivsed kogukulud

Auditeeritud kumulatiivsete kogukulude osakaal deklareeritud kumulatiivsetes kogukuludes

(51)

(52)

Summa

%

(51)

B-osa:   Lõpetamise deklaratsioon

Euroopa Komisjoni …peadirektoraadile

1.   SISSEJUHATUS

Mina, allakirjutanu, esindades …(liikmesriigi määratud organi nimi), olen kontrollinud auditeerimisasutuse poolt või tema vastutusel rakenduskava …(rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) auditeerimisstrateegia kohaselt tehtud auditeerimistöö tulemusi [ja teinud sellist lisatööd, mida pidasin vajalikuks]. Minu tehtud kontrolli ja igasuguse lisatöö tulemuste kokkuvõte on esitatud lisatud lõplikus kontrolliaruandes (mis sisaldab ka ajavahemikus 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2016 iga-aastases kontrolliaruandes nõutavat teavet). Olen kavandanud ja teinud seda tööd, et saada piisavat kinnitust selle kohta, kas rakenduskavale eraldatud ühenduse abi lõppmakse tegemise taotlus on õige ja põhjendatud ning kas lõpliku kuluaruande aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

2.   KONTROLLI ULATUS

Kontroll on tehtud asjaomase rakenduskava auditeerimisstrateegia kohaselt ja selle tulemused on esitatud määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti e kohases lisatud lõplikus kontrolliaruandes.

Kas

Kontrolli ulatus ei olnud piiratud.

Või

Kontrolli ulatust piirasid järgmised asjaolud:

a)

…

b)

…

c)

jne.

(Märkige kõik kontrolli takistanud asjaolud, näiteks igasugused süsteemiprobleemid, juhtimis- ja kontrollsüsteemide puudused, tõendavate dokumentide puudumine, pooleliolevad kohtumenetlused jne, ning hinnake nendest takistustest mõjutatud kulude ja ühenduse toetuse suurust. Kui auditeerimisasutus ei leia, et takistused on mõjutanud lõplikke deklareeritud kulutusi, tuleks seda märkida.)

3.   EESKIRJADE EIRAMISE JUHTUMID JA VEAMÄÄRAD

Kas

Auditeerimisel avastatud eeskirjade eiramise juhtumid ja veamäärad on sellised, mis ei takista märkusteta järeldusotsuse tegemist, võttes arvesse asjaolu, et korraldusasutus on nende suhtes rahuldavaid samme astunud, ja nende esinemismäära arengusuundumusi.

Või

Auditeerimisel tuvastatud eeskirjade eiramise juhtumid ja veamäärad ning korraldusasutuse poole nende suhtes astutud sammud on sellised, et takistavad märkusteta järeldusotsuse tegemist. Nende juhtumite loetelu on esitatud lõplikus kontrolliaruandes koos märkega nende võimaliku süsteemsuse ja raskuse kohta. Deklareeritud kogukulud ja avaliku sektori toetus, mida need võivad mõjutada, on vastavalt …. Selle tulemusena on ühenduse toetus, mida see võib mõjutada, …

4.   ARVAMUS

Kas

(Märkusteta järeldusotsus)

Kui kontrolli ulatus ei olnud piiratud ning kui eeskirjade eiramise juhtumid ja veamäärad ning korraldusasutuse poolt nende suhtes astutud sammud ei takista märkusteta järeldusotsuse tegemist:

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et rakenduskava raames tehtud kulutuste kohta on kuluaruandes kõigis olulistes aspektides esitatud õiged andmed, et rakenduskavale eraldatud ühenduse toetuse lõppmakse tegemise taotlus on põhjendatud ja et lõpliku kuluaruande aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Või

(Märkustega järeldusotsus)

Kui kontrolli ulatus oli piiratud ja/või kui eeskirjade eiramise juhtumid ja veamäärad ning korraldusasutuse poolt nende suhtes astutud sammud nõuavad märkustega järeldusotsuse tegemist, kuid ei õigusta kõigi asjaomaste kulutuste kohta eitava järeldusotsuse tegemist:

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et rakenduskava raames tehtud kulutuste kohta on kuluaruandes kõigis olulistes aspektides esitatud õiged andmed, et rakenduskavale eraldatud ühenduse toetuse lõppmakse tegemise taotlus on põhjendatud ja et lõpliku kuluaruande aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud punktis 2 loetletud asjaolude ja/või punktis 3 nimetatud veamäärade ja eeskirjade eiramise juhtumite ning korraldusasutuse poolt nende suhtes astutud sammude puhul, s.t takistuste puhul, mille mõju suurus on märgitud eespool. Minu hinnangul mõjutavad need takistused … deklareeritud kogukuludest. Ühenduse toetus, mida need mõjutavad, on seega …

Või

(Eitav järeldusotsus)

Kui kontrolli ulatus oli väga piiratud ning kui veamäärad ja eeskirjade eiramise juhtumid ning korraldusasutuse poolt nende suhtes astutud sammud olid sellised, et otsust lõpliku kuluaruande usaldusväärsuse kohta ei ole võimalik teha ilma märkimisväärse lisatööta:

Eelnimetatud kontrolli põhjal ning pidades silmas eelkõige punktis 2 loetletud asjaolusid ja/või punktis 3 nimetatud veamäärasid ja eeskirjade eiramise juhtumeid ning asjaolu, et korraldusasutus ei ole nende suhtes rahuldavaid samme astunud, olen arvamusel, et rakenduskava raames tehtud kulutuste kohta ei ole kuluaruandes kõigis olulistes aspektides esitatud õigeid andmeid ning et rakenduskavale eraldatud ühenduse toetuse lõppmakse tegemise taotlus ei ole põhjendatud ja et lõpliku kuluaruande aluseks olnud tehingud ei ole seaduslikud ega korrektsed.

Kuupäev	Allkiri
…	…

IX LISA

ARTIKLI 18 LÕIKES 5 NIMETATUD RAKENDUSKAVADE OSALISE LÕPETAMISE DEKLARATSIOONI NÄIDIS

Euroopa Komisjoni … peadirektoraadile

Kava … (rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) korraldusasutus on esitanud toimingutega [mis lõpetati … (toimingute lõpetamise kuupäev) / lõpetati ajavahemikul … kuni … (ajavahemik, mille jooksul toimingud lõpetati)] seotud kuluaruande ja taotleb nende toimingute suhtes määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 88 lõike 2 punkti b kohast kava osalist lõpetamist.

Mina, allakirjutanu, esindades … (liikmesriigi määratud asutuse nimi), olen kontrollinud selle kava kohta tehtud auditeerimistöö tulemusi, mis on aasta/aastate … kohta esitatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktide i ja ii kohaselt koostatud iga-aastastes kontrolliaruannetes ja arvamustes.

Olen kavandanud ja teinud seda tööd, et saada piisavat kinnitust selle kohta, kas asjaomane kuluaruanne on õige ja põhjendatud ning kas lõpliku kuluaruande aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Arvamus

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et lõpetatud toimingute kuluaruandes, mille korraldusasutus on esitanud kava … (rakenduskava nimi, ühtne tunnuskood, periood) kohta kava osaliseks lõpetamiseks seoses (… lõpetatud/ajavahemikul … lõpetatud) toimingutega, on tehtud kulutuste kohta kõigis olulistes aspektides esitatud õiged andmed ja et selle aluseks olnud tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

Kuupäev	Allkiri
…	…

X LISA

KULUTÕEND JA -ARUANNE NING VAHEMAKSETAOTLUS

XI LISA

IGA-AASTANE ARUANNE TAGASIVÕETUD JA TAGASINÕUTUD SUMMADE NING POOLELIOLEVATE TAGASINÕUDMISTE KOHTA (ARTIKLI 20 LÕIGE 2)

1.   20.. AASTAL TAGASIVÕETUD JA TAGASINÕUTUD SUMMAD, MIS ARVATAKSE KULUARUANNETEST MAHA

Prioriteetne suund	Tagasivõetud summad				Tagasinõutud summad
	Abisaajate kogukulud	Avaliku sektori toetus	Kaasrahastamise määr (55)	ELi toetus	Abisaajate kogukulud	Avaliku sektori toetus	Kaasrahastamise määr (55)	ELi toetus
1
2
3
4
…
Kokku

2.   POOLELIOLEVAD TAGASINÕUDMISED SEISUGA 31.12.20..

Prioriteetne suund	Tagasinõudmismenetluse algatamise aasta	Tagasinõutav avaliku sektori toetus	Kaasrahastamise määr (56)	Tagasinõutav ELi toetus
1	2007
	2008
	…
2	2007
	2008
	…
3	2007
	2008
Vahesummad	2007
	2008
	…
Kokku

XII LISA

JUHTIMIS- JA KONTROLLSÜSTEEMIDE KIRJELDUS

Artikli 21 kohaste juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjelduse näidis.

1.   ÜLDINE

1.1.   Teabe esitaja:

—	Liikmesriik [nimi]:

—	Rakenduskava nimi ja ühtne tunnuskood:

—	Peamise kontaktasutuse nimi, e-posti aadress ja faks: (kirjelduste kooskõlastamise eest vastutav asutus)

1.2.   Esitatud teabes kirjeldatakse olukorda seisuga: (kuupäev/kuu/aasta)

Süsteemi struktuur (üldteave ja juhtimis- ning kontrollsüsteemis osalevate asutuste vaheliste suhete vooskeem)

1.3.1.   Korraldusasutus (nimi, aadress ja kontaktisik korraldusasutuses)

1.3.2.   Vahendusasutus (nimi, aadress ja kontaktisik vahendusasutustes)

1.3.3.   Sertifitseerimisasutus (nimi, aadress ja kontaktisik sertifitseerimisasutuses)

1.3.4.   Auditeerimisasutus ja auditeerivad organid (nimi, aadress ja kontaktisikud auditeerimisasutuses ja teistes auditeerivates organites)

1.4.   Korraldus- ja sertifitseerimisasutustele ning vahendusasutustele antud suunised struktuurifondide usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks (kuupäev ja viide)

2.   KORRALDUSASUTUS

NB. Käesolev osa täidetakse iga korraldusasutuse kohta eraldi.

Korraldusasutus ja tema peamised ülesanded

2.1.1.   Korraldusasutusele tema ülesannete täitmiseks ametlike volituste andmise kuupäev ja vorm

2.1.2.   Otseselt korraldusasutuse poolt täidetavate ülesannete kirjeldus

2.1.3.   Korraldusasutuse poolt ametlikult delegeeritavad ülesanded (ülesanded, vahendusasutused, delegeerimise vorm)

Korraldusasutuse organisatsiooniline struktuur

2.2.1.   Organisatsioonilise struktuuri skeem ja üksuste ülesanded (sealhulgas soovituslik loodavate ametikohtade arv)

2.2.2.   Korraldusasutuse/vahendusasutuste töötajatele ettenähtud kirjalikud protseduurireeglid (kuupäev ja viide)

2.2.3.   Toimingute valiku ja kinnitamise ning kogu rakendusperioodi jooksul nende kehtivatele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele (määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkt a) vastavuse tagamise korra kirjeldus.

2.2.4.   Toimingute kontrollimine (määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkt b)

—	Kontrollmenetluste kirjeldus

—	Kontrolli teostavad asutused

—	Nimetatud töö tegemiseks välja antud kirjalikud protseduurireeglid (viide juhenditele)

2.2.5.   Hüvitustaotluste menetlemine

—	Hüvitustaotluste vastuvõtmise, kontrollimise ja kinnitamise ning toetuse saajatele maksete heakskiitmise, teostamise ja nende üle arvepidamise korra kirjeldus (sealhulgas kõikide asjaomaste asutuste vooskeem)

—	Hüvitustaotlusi menetlevad asutused

—	Nimetatud töö tegemiseks välja antud kirjalikud protseduurireeglid (viide juhenditele)

2.2.6.   Korraldusasutuse poolt sertifitseerimisasutusele teabe edastamise kirjeldus

2.2.7.   Liikmesriigis kehtestatud ja rakenduskava suhtes kohaldatavad abikõlblikkuse eeskirjad

2.3.   Kui korraldusasutuseks ja sertifitseerimisasutuseks on määratud sama asutus, kirjeldada, kuidas on tagatud ülesannete lahusus

Riigihangete, riigiabi, võrdsete võimaluste ja keskkonnaalased eeskirjad

2.4.1.   Kohaldatavaid eeskirju käsitlevad juhised ja suunised (kuupäev ja viide)

2.4.2.   Kohaldatavate eeskirjade järgimise tagamiseks ettenähtud meetmed, näiteks juhtimise kontroll, muu kontroll, auditid

Kontrolljälg

2.5.1.   Kirjeldus, kuidas kava ja/või üksikute prioriteetide suhtes rakendatakse artiklis 15 sätestatud nõudeid

2.5.2.   Toetuse saajate esitatud tõendavate dokumentide säilitamise juhised (kuupäev ja viide)

—	Dokumentide säilitamise aeg

—	Dokumentide säilitamise viis

Eeskirjade eiramine ja alusetult makstud summade tagasinõudmine

2.6.1.   Eeskirjade eiramisest teatamise ja võlgnevuste ning alusetult makstud summade tagasinõudmise üle arvestuse pidamise juhised (kuupäev ja viide)

2.6.2.   Artikli 28 kohase komisjonile eeskirjade eiramisest teatamise kohustuse täitmise korra kirjeldus (sealhulgas vooskeem).

3.   VAHENDUSASUTUSED

NB. Käesolev osa täidetakse eraldi iga vahendusasutuse kohta. Märkige ülesande vahendusasutusele delegeerinud asutus.

Vahendusasutus ja tema peamised ülesanded

3.1.1.   Vahendusasutuste peamiste ülesannete kirjeldus

Iga vahendusasutuse organisatsiooniline struktuur

3.2.1.   Organisatsioonilise struktuuri skeem ja üksuste ülesanded (sealhulgas soovituslik loodavate ametikohtade arv)

3.2.2.   Vahendusasutuse töötajatele ettenähtud kirjalikud protseduurireeglid (kuupäev ja viide)

3.2.3.   Toimingute valiku ja kinnitamise korra kirjeldus (kui puudub punktis 2.2.3)

3.2.4.   Toimingute kontroll (määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkt b) (kui puudub punktis 2.2.4)

3.2.5.   Hüvitustaotluste menetlemise korra kirjeldus (kui puudub punktis 2.2.5)

4.   SERTIFITSEERIMISASUTUS

Sertifitseerimisasutus ja tema peamised ülesanded

4.1.1.   Sertifitseerimisasutusele tema ülesannete täitmiseks ametlike volituste andmise kuupäev ja vorm

4.1.2.   Sertifitseerimisasutuse ülesannete kirjeldus

4.1.3.   Sertifitseerimisasutuse poolt ametlikult delegeeritavad ülesanded (ülesanded, vahendusasutused, delegeerimise vorm)

Sertifitseerimisasutuse organisatsiooniline struktuur

4.2.1.   Organisatsioonilise struktuuri skeem ja üksuste ülesanded (sealhulgas soovituslik loodavate ametikohtade arv)

4.2.2.   Sertifitseerimisasutuse töötajatele ettenähtud kirjalikud protseduurireeglid (kuupäev ja viide)

Kuluaruannete tõendamine

4.3.1.   Kuluaruannete koostamise, tõendamise ja komisjonile esitamise korra kirjeldus

4.3.2.   Sertifitseerimisasutuse toimingute kirjeldus nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 61 kohaste nõuete täitmise tagamiseks

4.3.3.   Kuidas on korraldatud sertifitseerimisasutuse juurdepääs üksikasjalikule teabele korraldusasutuse, vahendusasutuste ja auditeerimisasutuse poolt teostatud toimingute, kontrolli ja auditite kohta

Raamatupidamissüsteem

4.4.1.   Loodava ja kasutatava raamatupidamissüsteemi kirjeldus, mille alusel komisjonile kulusid tõendatakse

—	Koondandmete sertifitseerimisasutusele edastamise kord detsentraliseeritud süsteemi puhul

—	Loodava raamatupidamissüsteemi ja teabesüsteemi vaheline seos (punkt 6)

—	Struktuurifondide tehingute tuvastamine teiste fondidega ühise süsteemi puhul

4.4.2.   Raamatupidamissüsteemi detailsuse aste:

—	Kogukulud prioriteetide ja fondide kaupa

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

4.5.1.   Süsteemi kirjeldus, millega tagatakse alusetult makstud ühenduse toetuse viivitamatu tagasinõudmine

4.5.2.   Võlgnike arvestusraamatu pidamise ja sissenõutud summade deklareeritavatest kuludest mahaarvestamine kord

5.   AUDITEERIMISASUTUS JA AUDITEERIVAD ORGANID

5.1.   Auditeerimisasutuse ja tema vastutusel auditeerivate organite peamised ülesanded ja omavahelised suhted

Auditeerimisasutuse ja tema vastutusel auditeerivate organite organisatsiooniline struktuur

5.2.1.   Organisatsioonilise struktuuri skeem (sealhulgas eraldatud ametikohtade arv)

5.2.2.   Sõltumatuse tagamiseks kehtestatud kord

5.2.3.   Nõutav kvalifikatsioon või kogemus

5.2.4.   Audiitorkontrolli aruannete põhjal antud soovituste ja ettenähtud parandusmeetmete rakendamise kontrollimise korra kirjeldus

5.2.5.   Auditeerimisasutuse vastutusel teiste auditeerivate organite töö järelevalve kirjeldus (olemasolul)

Iga-aastane kontrollaruanne ja lõpetamise deklaratsioon

5.3.1.   Iga-aastase kontrollaruande, iga-aastase arvamuse ja lõpetamise deklaratsiooni koostamise korra kirjeldus

Koordineeriva auditeerimisasutuse määramine

5.4.1.   Koordineeriva auditeerimisasutuse rolli kirjeldus (olemasolul)

6.   TEABESÜSTEEM (nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 60 punkt c)

6.1.   Teabesüsteemi kirjeldus koos vooskeemiga (kesk- või ühtne võrgustik või detsentraliseeritud süsteem koos süsteemidevaheliste seostega)

Täpsustada, kas süsteem 2007.–2013. aasta kavade rakendamise kohta usaldusväärsete finants- ja statistiliste andmete kogumiseks on juba kasutusel.

Kui mitte, näidata süsteemi kasutuselevõtmise kuupäev.

XIII LISA

NÕUKOGU MÄÄRUSE (EÜ) NR 1083/2006 ARTIKLI 71 LÕIKE 2 JA KÄESOLEVA MÄÄRUSE ARTIKLI 25 ALUSEL JUHTIMIS- JA KONTROLLSÜSTEEMIDE NÕUETELEVASTAVUSE KOHTA ESITATUD ARVAMUSE NÄIDIS

Euroopa Komisjoni … peadirektoraadile

SISSEJUHATUS

Mina, allakirjutanu, esindades … (liikmesriigi poolt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 71 lõike 3 alusel määratud auditeerimisasutuse või oma tegevuses sõltumatu organi nimi) kui asutust, mis vastutab kava … (rakenduskava(de) nimi (nimed), ühtne (ühtsed) tunnuskood(id), periood). (57) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemide hindamise tulemusi kajastava aruande koostamise eest ja määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 nõuete järgimise kohta arvamuse esitamise eest, olen teinud komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 artikli 25 kohaselt kontrolli.

KONTROLLI ULATUS

Kontroll põhines juhtimis- ja kontrollsüsteemide kirjeldusel, mis saadi pp/kk/aaaa (kirjelduse esitanud asutuse või asutuste nimi). Peale selle oleme kontrollinud … (teemad) seotud lisateavet ja küsitlenud (asutused, mille töötajaid küsitleti) töötajaid.

Kontroll hõlmas korraldus-, sertifitseerimis- ja auditeerimisasutusi, asutust, mis oli määratud vastu võtma komisjoni tehtud makseid ja tegema makseid abisaajatele, ning järgmisi vahendusasutusi (loetelu …).

ARVAMUS (58)

Kas

(Märkusteta järeldusotsus)

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et kava(de) … (rakenduskava(de) nimi (nimed), ühtne (ühtsed) tunnuskood(id), periood) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemid on vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 3. jao nõuetega.

Või

(Märkustega järeldusotsus)

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et kava(de) … (rakenduskava(de) nimi (nimed), ühtne (ühtsed) tunnuskood(id), periood) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemid on vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 3. jao nõuetega, välja arvatud järgmiste asjaolude poolest … (59)

Minu arvamuse, mille järgi see (need) süsteemi aspekt(id) ei vasta nõuetele, ja tuvastatud rikkumiste raskuse hinnangu põhjused on järgmised (60):

Või

(Eitav järeldusotsus)

Olen eelnimetatud kontrolli põhjal arvamusel, et kava(de) … (rakenduskava(de) nimi (nimed), ühtne (ühtsed) tunnuskood(id), periood) jaoks loodud juhtimis- ja kontrollsüsteemid ei ole vastavuses nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklite 58–62 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 1828/2006 3. jao nõuetega.

Eitav järeldusotsus põhineb … (61)

Kuupäev	Allkiri
…	…

XIV LISA

OSALISE LÕPETAMISE KULUARUANDE NÄIDIS

XV LISA

RIIKLIKU STRATEEGILISE RAAMISTIKU RAHASTAMISTABEL — IGA-AASTASTE ERALDISTE SOOVITUSLIK JAOTUS FONDIDE JA RAKENDUSKAVADE (RK) KAUPA

NB. Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 27 lõike 4 punkt e ja artikli 28 lõike 3 punkt b (eurodes)

Lähenemine		Ühenduse osalus
RK	Fond	Kokku	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
ERF ja Ühtekuuluvusfond (ÜF)
RK 1	ERF
RK 2	ERF + ÜF
	ERFÜF
RK 3	ERF + ÜF
	ERFÜF
RK …	…
ESF
RK 4	ESF
RK 5	ESF
RK 6	ESF
RK …	ESF
Kõik fondid KOKKU NSRF 2007–2013
ERF kokku
ÜF kokku
ESF kokku
EAFRD
EFF

Konkurentsivõime/Tööhõive		Ühenduse osalus
RK	Fond	Kokku	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013
ERF
RK 1	ERF
RK 2	ERF
	ERF
RK 3	ERF
	ERF
RK …	…
ESF
RK 4	ESF
RK 5	ESF
RK 6	ESF
RK …	ESF
Kõik fondid kokku NSRF 2007–2013
ERF kokku
ESF kokku

XVI LISA

RAKENDUSKAVA RAHASTAMISKAVAD

1.   RAKENDUSKAVA RAHASTAMISKAVA, MILLES ESITATAKSE RAKENDUSKAVA RAHASTAVATE FONDIDE IGA-AASTASED KOHUSTUSED

Rakenduskava viide (ühtne tunnuskood):

Aastad rakenduskava abiallikate kaupa, eurodes  (62)

	Rahastamine struktuurifondidest (ERF või ESF) (1)	Ühtekuuluvusfond (2)	Kokku (3) = (1)+(2)
2007 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2007. a kokku
2008 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2008. a kokku
2009 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2009. a kokku
2010 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2010. a kokku
2011 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2011. a kokku
2012 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2012. a kokku
2013 Üleminekutoetuseta piirkondades
Üleminekutoetusega piirkondades
2013. a kokku
Üleminekutoetuseta piirkondades kokku (2007-2013)
Üleminekutoetusega piirkondades kokku (2007-2013)
2007.-2013. a kokku

2.   RAKENDUSKAVA RAHASTAMISKAVA, MILLES ESITATAKSE KOGU PROGRAMMIPERIOODI KOHTA IGAST RAKENDUSKAVA RAHASTAVAST FONDIST SAADUD TOETUSE KOGUSUMMA, RIIGI TOETUS JA TAGASIMAKSE MÄÄR PRIORITEETSETE SUUNDADE KAUPA

Rakenduskava viide (ühtne tunnuskood):

Prioriteetsed suunad rahastamisallikate kaupa (eurodes)

	Ühenduse toetus	Riigi toetus	Riigi toetuse soovituslik jaotus		Toetus kokku	Kaasrahasta mise määr	Teadmiseks
	(a)	(b) (= (c) + (d))	Riigi avaliku sektori toetus (c)	Riigi erasektori toetus (63) (d)	(e) = (a) + (b)	(f) (64) = (a)/(e)	EIP toetused	Muu toetus (65)
1. prioriteetne suund Märkida fond ja ühenduse toetuse (kogusumma või avaliku sektori toetuse) arvutamise kriteeriumid (66)
2. prioriteetne suund Märkida fond ja ühenduse toetuse (kogusumma või avaliku sektori toetuse) arvutamise kriteeriumid
… prioriteetne suund Märkida fond ja ühenduse toetuse (kogusumma või avaliku sektori toetuse) arvutamise kriteeriumid
Kokku

XVII LISA

VÕIMALIKE MAKSETAOTLUSTE PROGNOOS

Võimalike maksetaotluste esialgne prognoos fondide ja kavade kaupa (67) selle ja järgmise majandusaasta kohta (eurodes)

	Ühenduse kaasfinantseerimine (68)
	[käesolev aasta]	[järgmine aasta]
Rakenduskava 1 (ühtne tunnuskood) kokku
ERF
ESF
Ühtekuuluvus-fond
Rakenduskava 2 (ühtne tunnuskood) Kokku
ERF
ESF
Ühtekuuluvus-fond
Kokku

XVIII LISA

AASTA- JA LÕPPARUANDED

1.   IDENTIFITSEERIMINE

RAKENDUSKAVA	Asjaomane eesmärk
	Asjaomane abikõlblik ala
	Programmiperiood
	Programmi number (ühtne tunnuskood)
	Programmi nimetus
IGA-AASTANE RAKENDUSARUANNE	Aruandeaasta
	Aastaaruande kontrollikomitee poolt kinnitamise kuupäev

2.   RAKENDUSKAVA RAKENDAMISE ÜLEVAADE

2.1.   Saavutused ja arengu analüüs

Teave rakenduskava käegakatsutavate edusammude kohta:

Kõik rakenduskavas nimetatud mõõdetavad näitajad ja eriti eesmärkide ning oodatavate tulemustega seotud põhinäitajad (aasta N kohta, eelmiste aruandeaastate kohta ja kumulatiivselt):

Näitajad		2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	Kokku
1. näitaja:	Saavutus
	Eesmärk (69)
	Esialgne olukord
…	…
n näitaja:	Saavutus
	Eesmärk (69)
	Esialgne olukord

Lisaks võib finantsteabe esitada graafiliselt.

Kõik näitajad liigitada võimaluse korral sugude kaupa. Kui andmed ei ole veel kättesaadavad, esitada andmete laekumise aeg ja millal korraldusasutus esitab need komisjonile.

Finantsteave (kõik finantsandmed esitada eurodes)

Prioriteetsed suunad rahastamisallikate kaupa (eurodes)
	Korraldusasutusele saadetud tasunõudes sisalduvad toetuse saaja kantud kulud	Vastav avaliku sektori panus	Erasektori kulud (70)	Kulud, mis on kandnud organ, kes vastutab toetusesaajatele maksete tegemise eest	Komisjonilt saadud maksed kokku
1. prioriteetne suund Märkida fond — Euroopa Sotsiaalfondist hüvitatavad kulud — Euroopa Regionaalarengu Fondist hüvitatavad kulud
2. prioriteetne suund Märkida fond — Euroopa Sotsiaalfondist hüvitatavad kulud — Euroopa Regionaalarengu Fondist hüvitatavad kulud
… prioriteetne suund Märkida fond — Euroopa Sotsiaalfondist hüvitatavad kulud — Euroopa Regionaalarengu Fondist hüvitatavad kulud
Kõik kokku
Üleminekupiirkondade kogukulude osa kogukuludest
Üleminekupiirkondade hulka mittekuuluvate piirkondade kogukulude osa kogukuludest
Euroopa Sotsiaalfondist hüvitatavate kulude osa kogukuludest, kui rakenduskava kaasfinantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (71)
Euroopa Regionaalarengu Fondist hüvitatavate kulude osa kogukuludest, kui rakenduskava kaasfinantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondist

Lisaks võib finantsteabe esitada graafiliselt.

Teave fondide kasutamise jaotuse kohta

—	Teave vastavalt II lisa C-osale.

Abi sihtrühmade kaupa

—	Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavad rakenduskavad: teave sihtrühmade kaupa vastavalt XXIII lisale.

—	Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasfinantseeritavad rakenduskavad: kogu asjaomane teave kõikide rühmade, sektorite või alade (kui see on asjakohane) kohta, kellele abi on suunatud.

Tagasimakstud või taaskasutatud abi

—	Teave pärast määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 või artikli 98 lõikes 2 nimetatud abi tühistamist tagasimakstud või taaskasutatud abi kohta.

Kvalitatiivanalüüs

—

Füüsiliste ja finantsnäitajatega mõõdetavate saavutuste analüüs, sealhulgas algselt püstitatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kvalitatiivanalüüs. Erilist tähelepanu tuleb pöörata rakenduskava panusele Lissaboni protsessi, sealhulgas selle panusele määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 9 lõikes 3 püstitatud eesmärkide saavutamisel.

—	Rakenduskava elluviimise mõju meeste ja naiste võrdsete võimaluste soodustamisel, kui see on asjakohane, ja partnerluslepingute kirjeldus.

—	Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavad rakenduskavad: määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 10 nõutav teave.

2.2.   Teave vastavuse kohta ühenduse õigusele

Kõik märkimisväärsed ühenduse õigusele vastavusega seotud probleemid, mis on rakenduskava elluviimisel tekkinud, ja nende lahendamiseks võetud meetmed.

2.3.   Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed

—

Kõik rakenduskava elluviimisel tekkinud märkimisväärsed probleemid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis i sätestatud korras tuvastatud tõsiste probleemide kokkuvõte, kui see on asjakohane, ja kõik meetmed, mida korraldusasutus või seirekomisjon on võtnud nimetatud probleemide lahendamiseks.

—	Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavad rakenduskavad: kõik määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 10 nimetatud meetmete ja tegevuste rakendamisel tekkinud märkimisväärsed probleemid.

2.4.   Rakenduskava rakendamisel tehtud muudatused (olemasolul)

Kõikide selliste asjaolude kirjeldus, mis ei tulene vahetult rakenduskava toetamisest, kuid mõjutavad otseselt kava rakendamist (näiteks muudatused õigusaktides või ettenägematud sotsiaalmajanduslikud sündmused).

2.5.   Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 57 kohased märkimisväärsed muudatused (kui on asjakohane)

Määruse (EÜ) 1083/2006 artikli 57 kohaste märkimisväärsete muudatuste esinemine.

2.6.   Muude rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist, Euroopa Kalandusfondist Euroopa Investeerimispangast ning muudest rahastamisvahenditest saadava abi piiritlemise ja koordineerimise tagamiseks kasutusele võetud korra rakendamise kokkuvõte (määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 9 lõige 4).

2.7.   Seirekorraldus

Korraldusasutuse või seirekomisjoni võetud seire- ja hindamismeetmed, sealhulgas andmete kogumise kord, tekkinud raskused ja nende lahendamiseks astutud sammud.

2.8.   Riiklik tulemusreserv (kui on asjakohane ja ainult 2010. aasta rakendusaruande kohta)

Määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 50 kirjeldatud teave.

3.   RAKENDAMINE PRIORITEETIDE KAUPA

3.1.   Prioriteet

3.1.1.   Eesmärkide saavutamine ja edusammude analüüs

Teave prioriteediga seotud käegakatsutavate saavutuste ja finantsarengu kohta

—

Teave prioriteediga seotud käegakatsutavate saavutuste ja finantsarengu kohta kõikide mõõdetavate näitajate kaupa (finants- ja füüsilised näitajad, eriti eesmärkide ja oodatavate tulemustega seotud põhinäitajad) (aasta n ja eelmiste aruandeaastate kohta ja kumulatiivselt). Näitajad 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Kokku 1. näitaja: Saavutus                     Eesmärk                     Esialgne olukord                     … …                     N näitaja: Saavutus                     Eesmärk                     Esialgne olukord                     Lisaks võib finantsteabe esitada graafiliselt. Kõik näitajad anda võimaluse korral sugude kaupa. Kui andmed ei ole veel kättesaadavad, näidata andmete laekumise aeg ja millal korraldusasutus esitab need komisjonile.

—	Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavad rakenduskavad: teave sihtrühmade kaupa vastavalt XXIII lisale.

—	Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasfinantseeritavad rakenduskavad, mis saavad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust äärepoolseimatele piirkondadele mõeldud sihtotstarbeliste eraldistena: kulud tegevuskulude ja infrastruktuuri investeeringute kaupa.

Kvalitatiivanalüüs

—	Füüsiliste ja finantsnäitajatega mõõdetavate saavutuste analüüs, sealhulgas algselt püstitatud eesmärkide saavutamisega seotud edusammude kvalitatiivanalüüs.

—	Rakenduskava elluviimise mõju meeste ja naiste võrdsete võimaluste soodustamisele (kui see on asjakohane).

—	Teave vastavalt määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 34 lõikele 2 kasutatud prioriteedile eraldatud toetustest kokku. Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskavade puhul määruse (EÜ) nr 1081/2006 artiklis 10 nõutav teave.

—	Lõpetamata toimingute loetelu ja nende lõpetamise ajakava (ainult lõpparuandes).

3.1.2.   Tekkinud märkimisväärsed probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed

– Kõik rakenduskava elluviimisel tekkinud märkimisväärsed probleemid, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 62 lõike 1 punkti d alapunktis i sätestatud korras tuvastatud tõsiste probleemide kokkuvõte, kui see on asjakohane, ja kõik meetmed, mida korraldusasutus või seirekomisjon on võtnud nimetatud probleemide lahendamiseks.

3.2.   prioriteet

Sama

3.3.   prioriteet

Sama

4.   EUROOPA SOTSIAALFONDI KAVAD: ÜHTEKUULUVUS JA KOONDUMINE

Euroopa Sotsiaalfondi kavad:

—	kirjeldus selle kohta, kuidas Euroopa Sotsiaalfondist toetatud toimingud on kooskõlas sotsiaalse kaasamise riiklike reformikavade ja riiklike tegevuskavade raames vastavalt Euroopa Tööhõivestrateegiale võetud meetmetega ja aitavad neile kaasa,

—	kirjeldus selle kohta, kuidas Euroopa Sotsiaalfondi meetmed aitavad kaasa tööhõivealaste soovituste rakendamisele ja tööhõivega seotud ühenduse eesmärkide saavutamisele sotsiaalse kaasamise, hariduse ja koolituse valdkonnas (määruse (EÜ) nr 1081/2006 artikli 4 lõige 1).

5.   EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI/ÜHTEKUULUVUSFONDI KAVAD: SUURPROJEKTID (KUI ON ASJAKOHANE)

—	Suurprojektide rakendamisel tehtud edusammud.

—	Suurprojektide rahastamisel tehtud edusammud.

—	Rakenduskava suurprojektide soovitusliku loetelu muutused.

6.   TEHNILINE ABI

—	Selgitus tehnilise abi kasutamise kohta.

—	Rakenduskavale eraldatud struktuurifondide vahendite osakaal, mis on kulutatud tehnilisele abile.

7.   TEAVE JA AVALIKUSTAMINE

—	Meetmed rakenduskavast teavitamiseks ja selle avalikustamiseks, sealhulgas näited parimatest tavadest ja märkimisväärsetest sündmustest.

—	Näitajad, sealhulgas need, mis on esitatud käesoleva lisa 3. peatüki tabelites.