1.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 302/29

(1)

Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel sätestama, et abi, mis on kooskõlas komisjoni poolt igale liikmesriigile kinnitatud regionaalabi kaardiga, on teatavatel tingimustel kokkusobiv ühisturuga ning selle suhtes ei kehti asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

(2)

Komisjon on paljudes oma otsustes kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 abi saavates piirkondades investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes, samuti on ta sõnastanud oma poliitika, konkreetselt regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 (3) ning komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001 (4) (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes). Märkimisväärse kogemuse valguses, mille komisjon on asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisel investeeringuteks ette nähtud regionaalabi suhtes saanud, ja nimetatud sätetele tuginevate komisjoni poolt välja antud regionaalabi suuniste valguses on tõhusa järelevalve tagamise ja haldamise lihtsustamise (nõrgendamata samal ajal komisjoni järelevalvet) eesmärgil asjakohane, et komisjon kasutaks talle määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi.

(3)

Tegeledes ebasoodsas olukorras olevate piirkondade puudustega, edendab regionaalabi liikmesriikide (ja ühenduse tervikuna) majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi on kavandatud kõige ebasoodsamas olukorras olevatele piirkondadele ning see peaks toetama investeeringuid ja töökohtade loomist jätkusuutlikul moel. Regionaalabi edendab kõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades paiknevate ettevõtete majandustegevuse laiendamist, ratsionaliseerimist, ajakohastamist ja mitmekesistamist, eriti julgustades ettevõtteid seal uusi käitisi rajama.

(4)

Et selgitada välja, kas abi on käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokkusobiv, on vaja võtta arvesse abi osatähtsust, st toetuse ekvivalendina väljendatud abi suurust. Mitme osamaksena antava toetuse ekvivalendi väljaarvutamisel on vajalik rakendada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi eeskirjade ühetaoliseks, läbipaistvaks ja lihtsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse täitmisel käsitleda turumäärasid viitemääradena. Komisjon kinnitab need korrapäraselt erapooletul alusel ja need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Internetis.

(5)

Läbipaistvuse ja tõhusa seire tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult läbipaistvate investeeringuteks ettenähtud regionaalabi kavade suhtes. Need on abikavad, mille korral on ilma riskianalüüsi teostamata võimalik eelnevalt abi brutoekvivalendi osakaalu abikõlblikest kuludest täpselt välja arvutada (nt toetused, intressitoetused ja piiristatud maksumeetmed). Riiklikke laene tuleks pidada läbipaistvateks, eeldusel et need on tagatud tavalise tagatisega ja sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski, ning seetõttu loetakse, et ei ole olemas riigigarantii elementi. Põhimõtteliselt tuleks pidada läbipaistvaiks abikavasid, mis hõlmavad riigigarantiid või riigigarantiiga riiklikke laene. Siiski tuleks selliseid abikavasid pidada läbipaistvaks, kui enne abikava rakendamist on komisjon riigigarantii abi osatähtsuse arvutamiseks kasutatud metoodika heaks kiitnud komisjonile esitatud teatise põhjal pärast käesoleva määruse vastuvõtmist. Komisjon hindab metoodikat vastavalt teatisele EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes. (5) Läbipaistvaks abiks ei tuleks lugeda avaliku sektori osalust ja riskikapitalimeetmetega antavat abi. Komisjoni tuleks alati teavitada regionaalabi kavadest, mis ei ole läbipaistvad. Komisjon hindab teatisi mitteläbipaistvate regionaalabi kavade kohta aastateks 2007–2013 ette nähtud regionaalabi suunistes sätestatud kriteeriumide valguses.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka sihtotstarbelise abi suhtes, see tähendab üksikabi suhtes, mida ei anta ühegi abikava kohaselt, kui sihtotstarbelist abi kasutatakse läbipaistva investeeringuteks ette nähtud regionaalabi kava raames antava abi täiendamiseks ning kui sihtotstarbelise osa tähtsus ei ületa 50 % kogu investeeringuteks antavast abist. Tähelepanu tuleks juhtida asjaolule, et määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 3 lõike 1 kohaselt väljaspool mis tahes abikavasid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav erakorraline üksiktoetus on ühisturuga asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses kokkusobiv ning see on vabastatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest.

(7)

Mis tahes abi, mis vastab kõigile käesoleva määruse kriteeriumidele, tuleks vabastada teatamise kohustusest. Vastavalt käesolevale määrusele vabastatud regionaalabi kavad peaksid sisaldama otsest viidet asjaomasele määrusele.

(8)

Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada teatud sektorite suhtes, kus kehtivad erieeskirjad. Asjaomastes sektorites antavast abist tuleb komisjonile endiselt eelnevalt teatada vastavalt asutamislepingu artikli 88 lõikele 3. See kehtib söe- ja terasetööstuse kohta, sünteetilise kiu ja laevaehituse sektorites ning kalanduses ja vesiviljeluses. Põllumajandussektoris ei tohiks käesolevat määrust kohaldada tegevuse suhtes, mis on seotud asutamislepingu I lisas nimetatud toodete esmase tootmisega; määrust peaks kohaldama põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, välja arvatud selliste toodete tootmine ja turustamine, mis jäljendavad või asendavad piima ja piimatooteid, nagu on osutatud 2. juuli 1987. aasta nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 (piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta) (6) artikli 3 lõikes 2. Loomsete toodete tootmistegevust, mis on vajalik toodete ettevalmistamiseks esmamüügiks, samuti esmast müüki edasimüüjatele ja töötlejatele, ei tuleks käsitleda tootmisena ja turustamisena siinses mõistes. Käesoleva määrusega tuleks tagada, et alati oleks võimalik saavutada põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele antava abi sellist osatähtsust, nagu see on sätestatud nõukogu 20. septembri 2005 aasta määruses (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) (7) artikli 28 lõikes 3.

(9)

Komisjoni suhtumine konkreetsetele sektoritele suunatud abi suhtes on järjekindlalt ebasoosiv. Seetõttu ei peaks käesolevas määruses sätestatud teatamiskohustusest vabastama konkreetsetele tootmis- või teenindusvaldkonna majandustegevuse sektoritele suunatud investeeringuteks ette nähtud abi kavasid. Turismialasele tegevusele suunatud investeeringuteks ette nähtud regionaalabi kavasid ei tohiks käsitleda konkreetsele sektorile suunatud abikavadena ja need tuleks vabastada asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustusest juhul, kui antav abi vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele.

(10)

Määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5 punkti a kohaselt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele konsultatsioonideks ja muudeks teenusteks antav abi on kooskõlas ühisturuga asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ning see on vabastatud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud informeerimiskohustusest. Selline abi ei peaks seega kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(11)

Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi oleks proportsionaalne ja piirduks vajaliku summaga, tuleks piirmäärasid väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kulutustest kui maksimaalse abisummana.

(12)

On asjakohane kehtestada sellised täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega vabastatav toetuskava või üksiktoetus peaks vastama. Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks sellise abi ainsaks toimeks üldjuhul olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, ja see peaks olema proportsionaalne ebasoodsa olukorraga, millest tuleb ühenduse huvides ühiskondliku ja majandusliku kasu saavutamiseks üle saada. Seetõttu on asjakohane piirata käesoleva määruse rakendusala vastavalt käesolevale määrusele investeeringuteks ette nähtud regionaalabiga. Selliste regionaalabi kavade suhtes, mis tagavad tegevusabi, jääb kehtima asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohane teatamiskohustus. Samuti jääb kehtima asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud äsja asutatud väikestele ettevõtetele sellise abi teatamise kohustus, mis ei ole investeerimisabi või abi konsulteerimiseks.

(13)

Kuna komisjon peab tagama, et heakskiidetud abi ei kahjustaks kaubandustingimusi üldiseid huve riivaval moel, tuleb käesoleva määruse rakendusalast jätta välja abisaajale antav investeeringuteks ette nähtud abi, mille suhtes on olemas tasumata sissenõudekorraldus vastavalt varasemale komisjoni otsusele, millega see abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks. Sellise abi kohta kehtib jätkuvalt asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamisnõue.

(14)

Vältimaks investeerimisel kapitali eelistamist tööjõule, tuleks ette näha võimalus mõõta investeeringuteks ette nähtud abi kas investeerimiskulude põhjal või investeerimisprojektiga vahetult seotud uute töökohtade loomisest tulenevate kulude põhjal.

(15)

Suured abisummad peaks komisjon ka edaspidi enne nende käikuandmist ükshaaval läbi vaatama. Sellele vastavalt tuleks olemasoleva abikava kohaselt ühele ettevõttele või asutusele antud abisummad, mis ületavad teatud künnise, arvata välja käesoleva määrusega kehtestatavast vabastusest ning nende suhtes peaks jääma kehtima asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus. Et ulatuslikku investeerimisprojekti ei oleks käesolevate suuniste kohaldamise vältimiseks võimalik jagada kunstlikult allprojektideks, tuleks pidada ulatuslikku investeerimisprojekti ühtseks investeerimisprojektiks, kui üks või mitu äriühingut teevad alginvesteeringu kolme aasta jooksul ja see moodustub põhivarast, mida ei ole majanduslikult võimalik osadeks jagada. Et hinnata, kas alginvesteering on majanduslikult jagamatu, võtab komisjon arvesse tehnilisi, funktsionaalseid ja strateegilisi seoseid ning geograafilist asukohta (lähedust). Majanduslikku terviklikkust hinnatakse omandilisest kuuluvusest sõltumatult. See tähendab, et otsustades, kas ulatuslik investeerimisprojekt moodustab ühtse investeerimisprojekti, peab hindamine olema ühesugune, sõltumata sellest, kas projekti teostab üks ettevõtja või mitu ettevõtjat, kes jagavad investeerimiskulusid, või mitu ettevõtjat, kes kannavad erinevate investeeringute kulusid sama investeerimisprojekti raames (näiteks ühisettevõtte korral).

(16)

On oluline tagada, et regionaalabil oleks tõeline mõju ja see ergutaks investeeringuid, mida abisaavates piirkondades vastasel juhul ei tehtaks, ning et see ergutaks uute tegevusvaldkondade arengut. Seega on vaja, et enne toetust saava projekti käivitamist kinnitaksid asjaomased ametiasutused kirjalikult, et esmavaatlusel vastab projekt kõlblikkuskriteeriumitele. “Kirjalikult” mõiste alla kuuluvad ka faksi ja e-postiga saadetud teatised.

(17)

Regionaalabi iseärasustest lähtuvalt ei tohiks käesoleva määrusega vabastada abi, millel on koos muu riigiabiga (sealhulgas riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga või ühenduse abiga) kumuleeruv toime seoses samade abikõlblike kuludega, kui selline kumuleerumine ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärad. Käesoleva määrusega sätestatud erandile vastavat investeeringuteks ette nähtud regionaalabi ei tuleks liita vähese tähtsusega toetusele komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (8) tähenduses seoses sama abikõlbliku kuluga, kui selline kumuleerumine tooks kaasa käesolevas määruses lubatud abi osatähtsuse ületamise.

(18)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse seotud tegevuseks antava abi suhtes, täpsemalt abi suhtes, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega ega abi suhtes, mida antakse jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude teistes liikmesriikides toimuvast eksporditegevusest tulenevate jooksvate kuludega seoses ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

(19)

Määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohase läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks on asjakohane sellise standardvormi kehtestamine, milles liikmesriigid peaksid abikava käesoleva määruse kohase rakendamise või sihtotstarbelise abi andmise korral esitama komisjonile kokkuvõtliku teabe, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. Samadel põhjustel on asjakohane kehtestada eeskirjad andmete kohta, mida liikmesriigid peaksid säilitama käesoleva määrusega teatamiskohustusest vabastatud abikava kohta. Haldamise hõlbustamiseks ning vajaliku tehnoloogia laia levikut silmas pidades tuleks kokkuvõtlik teave esitada elektrooniliselt. Laienenud ühenduses peaksid liikmesriigid regionaalabi läbipaistvuse parandamiseks avaldama abikava tervikteksti ja teatama komisjonile, millisel Interneti-aadressil see on avaldatud.

(20)

Pidades silmas komisjoni kogemusi asjaomases valdkonnas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevaid põhimõtteid läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kohaldamise aega.

(21)

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriigi kohustust teatada muude riigiabi meetmete kontekstis antud üksiktoetustest, eelkõige kohustust teatada komisjonile või teavitada komisjoni abist sellisele ettevõttele, mis saab ühenduse suunistes (9) käsitletavat raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi,

a)

kalandus ja vesiviljelus;

b)

laevaehitus;

c)

söetööstus;

d)

terasetööstus;

e)

sünteeskiutööstus.

a)

ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse seotud tegevuseks antav abi, täpsemalt abi, mis on vahetult seotud eksporditavate kogustega ja abi, mida antakse jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksporditegevusest tulenevate jooksvate kuludega seoses;

b)

abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

i)

investeering materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtte asutamisega, olemasoleva ettevõtte laiendamisega, toodangu mitmekesistamisega uute toodetega või olemasoleva ettevõtte kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega või

ii)

põhivara soetused, mis on otseselt seotud ettevõttega, mis suleti või oleks suletud, kui soetusi poleks tehtud, ning kus soetused tegi sõltumatu investor.

Alginvesteeringuks ei loeta ettevõtte aktsiate omandamist;

i)

asutamislepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (10) hõlmatud kala- ja vesiviljelustooted;

ii)

CN-koodide 4502, 4503 ja 4504 alla kuuluvad tooted (korkmaterjalist tooted);

iii)

piima või piimatoodete jäljendamiseks või asendamiseks ette nähtud, nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 artikli 3 lõikes 2 osutatud tooted;

i)

NACE 55: Hotellid ja restoranid;

ii)

NACE 63.3: Reisibürood ja -korraldajad, turistiabi;

iii)

NACE 92: Meelelahutus, kultuur ja sport.

a)

igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõigile käesoleva määruse tingimustele;

b)

kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, tuues ära selle pealkirja ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kohta.

a)

abi antakse regionaalabikõlblikes piirkondades vastavalt sellele, kuidas näeb ette asjaomastele liikmesriikidele ajavahemikuks 2007–2013 heakskiidetud regionaalabi kaart;

b)

abi osatähtsus toetuse kehtiva brutoekvivalendina ei ületa abi andmise ajal jõusolevat regionaalabi ülemmäära piirkonnas, kus investeering tehakse, vastavalt sellele, kuidas näeb ette asjaomastele liikmesriikidele ajavahemikuks 2007–2013 heaks kiidetud regionaalabi kaart.

a)

investeering peab pärast kogu investeerimise lõpetamist püsima abi saanud piirkonnas vähemalt viis aastat või väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral kolm aastat;

b)

abikõlblikkuseks tuleb immateriaalset vara

c)

kui abi arvutatakse välja, tuginedes materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute maksumusele või ülevõtmise korral omandamiskuludele, peab abisaaja omafinantseerimine olema vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, seda kas omavahenditena või välise finantseerimise näol, ilma igasuguse avaliku sektori toetuseta. Kui aga asjaomase liikmesriigi regionaalabi kaardile vastava abi maksimaalne osatähtsus, mida on suurendatud asjakohastel juhtudel lõike 1 teise lõigu kohaselt, ületab 75 %, vähendatakse vastavalt abisaaja omafinantseerimise suurust.

a)

töökohad peavad olema loodud otseselt investeerimisprojekti raames;

b)

töökohad peavad olema loodud kolme aasta jooksul pärast investeerimise lõppu ja kõik töökohad peavad säilima vähemalt viis aastat või väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete korral kolm aastat.

a)

50 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades ja 40 % abikõlblikest investeeringutest teistes regionaalabikõlblikes piirkondades vastavalt sellele, kuidas näeb ette asjaomastele liikmesriikidele ajavahemikuks 2007–2013 heaks kiidetud regionaalabi kaart, juhul kui abisaaja on väike või keskmise suurusega ettevõte;

b)

25 % abikõlblikest investeeringutest asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile a vastavates abikõlblikes piirkondades ja 20 % abikõlblikest investeeringutest teistes regionaalabikõlblikes piirkondades vastavalt sellele, kuidas näeb ette asjaomastele liikmesriikidele ajavahemikuks 2007–2013 heaks kiidetud regionaalabi kaart, juhul kui abisaajal on alla 750 töötaja ja/või tema käive on alla 200 miljoni euro, mis on arvutatud kooskõlas komisjoni soovitusega 2003/361/EÜ (12) ja juhul kui abisaaja vastab kõigile muudele soovituses sätestatud kriteeriumitele.

a)

mitteläbipaistvad investeeringuteks ette nähtud abikavad;

b)

konkreetsetele tootmis- või teenindusvaldkonna majandustegevuse sektoritele suunatud regionaalabi kavad;

c)

regionaalabi kavad, mille raames antakse tegevusabi;

d)

regionaalabi kavad, mille raames antakse äsja asutatud väikestele ettevõtetele abi, mis ei ole investeerimisabi või abi konsulteerimiseks;

e)

olemasolevate abikavade põhjal suurtele investeerimisprojektidele antud regionaalabi, kui kõikidest allikatest saadav abi ületab 75 % abi piirmäärast, mida investeering, mille abikõlblikud kulud on 100 miljonit eurot, võib saada vastavalt standardsele abi piirmäärale, mis kehtib abi andmise ajal heakskiidetud regionaalabi kavas ette nähtud suurte ettevõtete suhtes;

f)

sihtotstarbeline regionaalabi, välja arvatud määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 3 lõike 1 ja käesoleva määruse artikli 3 lõike 3 alusel vabastatud abi;

g)

investeeringuteks ette nähtud abi sellisele abisaajale, kelle suhtes kehtib tasumata sissenõudekorraldus vastavalt varasemale komisjoni otsusele, millega see abi on kuulutatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks.