“III OSA 4. JAOTIS

TÄIENDAVA TEABE LEHT – REGIONAALABI

Täiendava teabe lehte tuleb kasutada regionaalabi suuniste (2007–2013) (1) kohasest abikavast või sihtotstarbelisest abist teatamiseks. Käesolevat lisa ei saa siiski kasutada selleks, et teatada uutest regionaalabi kaartidest aastateks 2007–2013. Regionaalabi erandeid käsitleva määruse reguleerimisalasse kuuluvad läbipaistvad investeeringuteks ette nähtud regionaalabi kavad on teatamiskohustusest vabastatud. Seepärast palutakse liikmesriikidel oma teatise reguleerimisala täpsustada; juhul kui abikavad hõlmavad nii läbipaistvat kui ka läbipaistmatut investeeringuteks ette nähtud regionaalabi, palutakse liikmesriikidel teatada vaid viimati nimetatud abist.

Sihtotstarbelise abi korral (väljaspool olemasolevat abikava antud abi) peavad liikmesriigid tõendama, et projekt toetab sidusa piirkondliku arengu strateegiat ning selle olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi. Lisaks peavad liikmesriigid esitama tõendid, et abi ei ole liigselt koondunud teatavasse tegevusvaldkonda ega kahjusta valdkonna arengut.

Lähtuvalt regionaalabi suuniste punktist 4.3 tuleb ulatuslikele investeerimisprojektidele antavast abist teatades esitada ka III osa 5. jaotises esitatud täiendava teabe leht.

1. Abikava või sihtotstarbeline abi

Abikava või sihtotstarbeline abi on seotud

1.1.

alginvesteeringuga

abi arvutatakse protsendina materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute abikõlblikest kulutustest

abi arvutatakse protsendina eeldatavatest töötajate palgakuludest

tegevusabiga

abiga uutele väikestele ettevõtetele

mis tahes kombinatsiooniga ülal nimetatutest

1.2. Abi antakse

automaatselt, kui regionaalabi kava tingimused on täidetud

ametiasutuste otsuse põhjal kaalutlusõigust kasutades

Kui abi antakse kaalutlusõigust kasutades, esitage palun järgitavate kriteeriumide lühikirjeldus ja lisage koopia abi andmiseks kohaldatavate haldusnormide kohta:

1.3. Kas abi andmise puhul järgitakse abi andmise ajal kehtiva regionaalabi kaardi kohaseid piirkondlikke ülemmäärasid, sealhulgas neid, mis tulenevad ulatuslike investeerimisprojektidega seotud abi hõlmavatest sätetest (piirkondliku riigiabi suuniste punkt 4.3)?

jah ei

Kas regionaalabi kava hõlmab viidet kehtivatele regionaalabi kaartidele?

jah ei

(1) Regionaalabi suunised aastateks 2007–2013 (ELT C 54, 4.3.2006, lk 13).

2. Abi alginvesteeringu projektidele

2.1. Kas abikava hõlmab alginvesteeringuid põhikapitali või töökohtade loomiseks ning on seotud

uue käitise rajamisega?

olemasoleva käitise laiendamisega?

käitise toodangu mitmekesistamisega uute täiendavate toodete lisamisega?

olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega?

sellise käitisega vahetult seotud varade omandamisega, mis suleti või oleks suletud, kui seda ei oleks ostnud sõltumatu investor?

2.2. Kas juhul, kui abi on arvutatud materiaalsetele või immateriaalsetele investeeringutele tehtud kulutuste alusel või ülevõtmise korral soetuskulude alusel, on abi andmisel seatud tingimuseks, et abisaaja peab kandma vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest, mida ei saa rahastada avaliku sektori toetustest, sh vähese tähtsusega toetustest?

jah ei

2.3. Kas juhul, kui abi antakse automaatselt, võttes aluseks sellistes õigusaktides sätestatud objektiivsed kriteeriumid, mis annavad abisaajale õiguse abi saada, välistab regionaalabi kava abi andmise nendele projektidele, mis on käivitatud enne õigusliku aluse kehtima hakkamist?

jah ei

Kas juhul, kui abi ei anta automaatselt, nähakse regionaalabi kavas ette, et abitaotlus tuleb esitada enne projekti kallal töö alustamist ning pädev asutus peab olema kirjalikult kinnitanud põhjaliku ehtsuse kontrolli tulemusel, et projekt vastab abikavaga kehtestatud abikõlblikkuse tingimustele (vt regionaalabi suuniste lõiget 38)?

jah ei

Kas sihtotstarbelise abi puhul peab pädev asutus olema väljastanud kinnituse abi andmise kohta enne projekti kallal tööde alustamist, eeldusel et asjaomase meetme kohta oli olemas komisjoni heakskiit?

jah ei

Kui mõni neist eespool loetletud punktidest 2.3 all on täitmata, selgitage palun, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused neid tingimusi järgida:

2.4. Kui mõni neist eespool loetletud punktidest 2.3 all on täitmata, selgitage palun, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused neid tingimusi järgida:

Milliste näitajate alusel abi osatähtsus arvutatakse?

2.4.1. Tagastamatu abi

nominaalväärtus

reaalväärtus (diskonteeritud väärtus)

2.4.2. Maksumeetmed

Kui kõrge on maksuvabastuse reaalväärtuse piirmäär ja millise abi osatähtsuse suhtes seda kohaldatakse?

2.4.3. Sooduslaenud

pikim laenutähtaeg

laenu suurim võimalik osatähtsus (laenu suurus protsendina abikõlblikust investeeringust)

pikim maksepuhkuse periood

madalaim intressimäär

Kas laenul on panga nõutavad tavapärased tagatised?

jah ei

Kui jah, siis millises ulatuses?

Milline on abisaajate kategooriate lõikes viivise määr?

Kas konkreetse riskiga olukordade korral suurendatakse intressimäära?

jah ei

Kas intressimäär on fikseeritud, muutuv, kasumist olenev või kombinatsioon eespool nimetatutest?

Kas need on allutatud laenud?

jah ei

2.4.4. Intressitoetus

maksimaalne toetuse summa

intressitoetuse suurim võimalik määr (intressitoetuse suurus protsendina abikõlblikust investeeringust)

pikim maksepuhkuse periood

laenuperioodi kestus

2.4.5. Garantiisüsteem

Milliseid laenu liike garantiisüsteem hõlmab?

Palun kirjeldage garantii toetusekvivalendi summa arvutamise meetodeid ja näitajaid, sh laenuperioodi kestus, laenumäär ja -summa.

Kui suur on riigi poolt pangale makstav tagatissumma?

Milline on abisaajate kategooriate lõikes viivise määr?

Milline on laenu garantiiga tagatud osa maksimummäär (protsentides)?

Millised on garantii kasutamise tingimused?

2.4.6. Avaliku sektori osalus

Kas regionaalabi kava hõlmab abi, mis antakse avaliku sektori osaluse vormis?

Millisel määral põhjustab avaliku sektori osalus kõrvalekaldumist turumajanduse aktsepteeritud investeerimispõhimõtetest?

Palun lisage asjaomane teave avaliku sektori osalusega seotud abi suuruse arvutamiseks.

2.4.7. Muu:

2.5. Kas asendusinvesteeringud jäävad kavast välja?

jah ei

Kui ei, peavad ametiasutused täitma käesoleva teabelehe 3. jao, milles käsitletakse tegevusabi.

2.6. Kas raskustes olevate äriühingute abistamine (1) ja/või finantsalane ümberstruktureerimine jäävad kavast välja?

jah ei

(1) Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlev ühenduse juhend (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).

2.7. Investeeringuks ette nähtud regionaalabi, mis arvutatakse protsendina materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute abikõlblikest kulutustest

Kas kava kohased abikõlblikud kulud on seotud:

2.7.1. materiaalse varaga?

Kas investeeringu väärtus arvutatakse järgnevate mõjurite põhjal: (1)

maa

ehitised

masinad või seadmed (sisseseade)

põhivara (ülevõtmise korral)

Palun kirjeldage lühidalt:

Kas omandatavad varad peavad olema uued (välja arvatud VKEde ja ülevõtmiste puhul)?

jah ei

Palun täpsustage:

Kas kavaga on tagatud, et ülevõtmiste puhul on igasugune varade omandamiseks minevikus antud abi regionaalabi suuniste lõike 54. kohaselt enne ostmist arvesse võetud või maha arvatud?

jah ei

Palun täpsustage:

Kuidas on tagatud, et ülevõtmise korral toimuksid tehingud vastavalt turutingimustele?

Kas põhivara omandamisega seotud liisingukulud (v.a maa ja hoonetega seotud kulud) on abikõlblikud?

jah ei

Kas liisingutingimused hõlmavad kohustust vara (v.a maa ja ehitised) ostmiseks pärast liisingusuhte lõppemist?

jah ei

(1) Kulutused transpordisektoris transpordivahendite (vallasvara) soetamiseks ei ole investeeringuks ette nähtud abi kõlblikud.

Kas maa ja hoonete liisimise korral peab liisinguperiood kestma vähemalt viis aastat pärast investeerimisprojekti eeldatavat lõppu suurte ettevõtete puhul ja kolm aastat VKEde puhul?

jah ei

Kui ühele eelnevatest küsimustest 2.7 all on vastatud eitavalt, selgitage palun, kuidas kavatsevad ametiasutused järgida vajalikke tingimusi:

2.7.2. immateriaalse varaga?

Investeeringute väärtus arvutatakse kulude põhjal, mis kaasnevad järgmise tehnoloogiasiirdega seotud vara omandamisega:

patendiõigus

litsentsid

oskusteave

patenteerimata tehnilised teadmised

Palun kirjeldage lühidalt:

Kas kavas on klausel, mille kohaselt ei tohi abikõlblikud kulud immateriaalsesse põhivarasse investeerimiseks suurte ettevõtete puhul ületada 50 % projekti kõikidest abikõlblikest investeerimiskuludest?

jah ei

Kas meetmega tagatakse, et

abikõlblikku immateriaalset vara kasutatakse eranditult regionaalabi saavas käitises?

abikõlblikku immateriaalset vara käsitatakse amortiseeritava varana?

abikõlblikku immateriaalset vara ostetakse kolmandatelt isikutelt turutingimuste kohaselt?

abikõlblik immateriaalne vara võetakse arvele äriühingu põhivarana ja see peab jääma regionaalabi saavasse käitisesse vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks)?

Kui mõnda eelnevalt loetletud tingimustest ei ole selgesõnaliselt kavas kajastatud, selgitage, miks ja kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealuseid nõudeid järgida.

Kas kavas on ette nähtud, et VKEde puhul võib arvesse võtta ka investeeringuga seotud ettevalmistavaid uuringuid ja konsultatsioonikulusid?

jah ei

Kas kavas on ette nähtud, et VKEde konsultatsioonikulude hüvitamisel ei tohi abi suurim osatähtsus ületada 50 % tegelikest kuludest?

jah ei

2.7.3. Kuidas tagatakse, et alginvesteeringuks (nii materiaalsesse kui ka immateriaalsesse põhivarasse) antakse abi ainult juhul, kui investeering jääb suurtesse ettevõtetesse vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks)?

2.8. Palgakulude põhjal arvutatav investeeringuteks ette nähtud abi

2.8.1. Kas meetmega tagatakse, et palgakulude põhjal arvutatav abi on seotud alginvesteeringu projektiga?

jah ei

2.8.2. Kas meetmega tagatakse, et töökohtade loomise mõiste hõlmab konkreetses käitises palgatud töötajate arvu netokasvu võrrelduna eelneva 12 kuu keskmisega pärast samal ajavahemikul samas käitises kaotatud töökohtade mahaarvamist?

jah ei

2.8.3. Kuidas tagatakse, et abikõlblikud kulud ei ületa tööle võetud inimese palgakulusid arvutatuna kahe aasta kohta?

2.8.4. Kas meetmega tagatakse, et töökohad on täidetud kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist?

jah ei

2.8.5. Kas meetmega tagatakse, et investeeringuteks ette nähtud abi toetusel loodud töökohad asjaomases piirkonnas säilivad viie aasta jooksul alates töökoha esmakordsest täitmisest (VKEde puhul kolme aasta jooksul)?

jah ei

Kui ühele eelnevatest küsimustest 2.8 all on vastatud eitavalt, selgitage palun, kuidas kavatsevad ametiasutused kõnealuseid vajalikke tingimusi järgida:

3. Tegevusabi

3.1. Milline on tegevuskulude katmiseks antava abi otsene seos piirkondliku arenguga?

3.2. Millist struktuurilist ebasoodsust püütakse tegevusabiga heastada?

3.3. Kuidas tagatakse, et tegevusabi vorm ja osatähtsus on võrdelised ebasoodsate tingimustega, mida üritatakse leevendada?

3.4. Mida on tehtud, et tagada tegevusabi järkjärguline vähendamine ja ajaline piiramine?

3.5. Kas regionaalabi kava hõlmab kõiki majandusvaldkondi?

jah ei

3.6. Kas regionaalabi kava on mõeldud täiendavate veo- või tööhõivekulude hüvitamiseks?

jah ei

3.7. Kui ühele eeltoodud küsimustest (3.5–3.6) on vastatud eitavalt, siis kuidas tagatakse, et regionaalabi suuniste lõiget 78 järgitakse?

3.8. Kas tegevusabi andmine ekspordi toetamiseks on välistatud?

jah ei

Äärepoolsemate piirkondade, väikese rahvastikutihedusega või hõredalt asustatud piirkondade eriküsimused

3.9. Kui tegevusabi järk-järgult ei vähendata ega ajaliselt ei piirata, siis täpsustage, palun, kas järgnevad tingimused on täidetud.

3.9.1. Kas abi toob kasu äärepoolsemale, väikese rahvastikutihedusega või hõredalt asustatud piirkonnale?

jah ei

3.9.2. Kas abi on ette nähtud täiendavate veokulude osaliseks hüvitamiseks?

jah ei

Esitage, palun, tõendid täiendavate kulude ja nende määra kindlakstegemiseks kasutatava arvutusmeetodi kohta. (1) Esitage eraldi tõendid regionaalabi suuniste punktis 81 sätestatud tingimuste täitmise kohta:

Märkige, kui suur on abi ülemmäär (abi ühe reisija ja ühe kilomeetri suhte kohta või abi ühe massiühiku ja ühe kilomeetri suhte kohta) ja täiendavate kulude protsent, mille ulatuses abi antakse:

(1) Kirjelduses peaks kajastuma, kuidas ametiasutused kavatsevad tagada, et abi ei kujuneks ekspordiabiks ning et seda antakse üksnes kaupade riigisisesel veol esinevate täiendavate veokulude korral, et seda arvutatakse kõige säästlikuma veoliigi ning tootmis- või töötlemiskoha ja turustamiskoha vahelise lühima vahemaa põhjal ning et seda ei saa anda selliste ettevõtete toodete veoks, millel puudub alternatiivne asukoht.

3.9.3. Kas äärepoolsemates piirkondades on abi eesmärk katta täiendavad kulud, mis tekivad majandustegevuses EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 loetletud tegurite tõttu?

jah ei

Palun nimetage täiendavate kulude summa ja selgitage selle arvutamise meetodit:

Mille põhjal otsustavad ametiasutused, et täiendavad kulud on seotud EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes 2 loetletud teguritega?

3.9.4. Kas abi eesmärk on vältida või vähendada edaspidist rahvastikukadu hõredalt asustatud piirkondades?

jah ei

Kuidas ametiasutused tõendavad, et kavandatav abi on vajalik ja asjakohane, et vältida või vähendada edaspidist rahvastikukadu hõredalt asustatud piirkondades, ja et kõnealune abi ei mõjuta kaubandustingimusi viisil, mis on vastuolus ühiste huvidega?

4. Abi uutele väikestele ettevõtetele

Abisaaja andmed

4.1. Kas abisaajad on abi määramise ajal väikesed ettevõtted komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (1) I lisa artikli 2 tähenduses?

jah ei

4.2. Kas abi andev asutus on kohustatud kontrollima, et kõik abisaajad oleksid autonoomsed ettevõtted soovituse 2003/361/EÜ I lisa artikli 3 tähenduses?

jah ei

4.3. Kas kavaga tagatakse, et abi määratakse ainult nendele väikestele ettevõtetele, mis on loodud vähem kui viis aastat tagasi?

jah ei

4.4. Kirjeldage, palun, kuidas välistatakse abimeetmete väärkasutamine, näiteks tegutseva ettevõtte vajaduseta sulgemine ja uue asutamine, selleks et saada nimetatud liiki abi:

Regionaalabi kava geograafiline ulatus

4.5. Kas kava kohaldatakse vaid abisaavates piirkondades?

jah ei

(1) ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

4.6. Kas abisaajate majanduslik tegevus toimub järgmistes piirkondades (palun täpsustage lähtuvalt regionaalabi kaardi koostamisel aluseks võetud piirkondade määratlusest)?

Kõik asjaomase liikmesriigi abisaavad piirkonnad

jah ei

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohased piirkonnad

jah ei

Palun täpsustage, millised piirkonnad (NUTS):

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohased piirkonnad

jah ei

Palun täpsustage, millised piirkonnad (NUTS):

Abikõlblikud kulud

4.7. Kas õigusabikulud, nõustamiskulud, kulud konsultatsiooniteenustele ja halduskulud, mis on vahetult seotud ettevõtte asutamisega, on abikõlblikud?

jah ei

Kui jah, palun täpsustage:

4.8. Kas abikõlblikud on ainult need kulud, mis on kantud ettevõtte asutamisele järgneval esimesel viiel aastal, ning kas selle viie aasta jooksul ainult sel perioodil, mil ettevõte on käsitatav väikese ettevõttena vastavalt soovituses 2003/361/EÜ I lisa artiklitele 2 ja 3?

jah ei

4.9. Märkige, palun, järgnevas loetelus abikõlblikud kulud:

võõrkapitali intressid

omakapitali dividendid, mis ei ületa viitemäära

tootmisruumide/seadmete rendikulud

energia-, vee- ja küttekulud

maksud (välja arvatud käibemaks ja ettevõtte tulumaks)

Palun täpsustage:

halduskulud

Palun täpsustage:

amortisatsioon

tootmisruumide/seadmete liisingumaksed

palgakulud

Kas kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed on arvestatud palgakuludesse?

jah ei

Kas amortisatsiooni, tootmisruumide/seadmete liisingumaksete või palgakulude puhul on võimalik kinnitada, et asjakohaseid investeeringuid või töökohtade loomist ja inimeste töölevõtmist ei ole rahastatud muude abivormide kaudu?

jah ei

Abi osatähtsus

4.10. Kui suur on meetmega ettenähtud abi osatähtsus abikõlblike kulude puhul, mis on kantud esimese kolme aasta jooksul pärast ettevõtte asutamist, või kuludest, mis on vahetult seotud ettevõtte asutamisega?

… protsenti asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaste piirkondade puhul

… protsenti asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaste piirkondade puhul

4.11. Kui suur on meetmega ette nähtud abi osatähtsus abikõlblike kulude puhul, mis on kantud neljandal ja viiendal aastal pärast ettevõtte asutamist?

… protsenti asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohaste piirkondade puhul

… protsenti asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohaste piirkondade puhul

4.12. Kas abi osatähtsust suurendatakse viie protsendipunkti võrra, nagu onette nähtud regionaalabi suuniste lõikes 89?

jah ei

Kui jah, palun täpsustage:

asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohased piirkonnad, mille SKT (1) on vähem kui 60 % ühenduse keskmisest

jah ei

piirkonnad, kus rahvastikutihedus on alla 12,5 elaniku km2 kohta

jah ei

väikesaared, kus on alla 5 000 elaniku

jah ei

muud piirkonnad, mis on sama isoleeritud kui väikesaared ja kus on alla 5 000 elaniku

jah ei

Palun loetlege piirkonnad:

4.13. Kuidas tagatakse juhul, kui abisaajal on käitisi rohkem kui üht tüüpi piirkonnas (asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a või c tähenduses, väljaspool abistatavaid piirkondi või punktis 4.12 nimetatud piirkondades), abi osatähtsuse nõuetekohane kohaldamine või selle võimalik suurendamine?

Abi suurus

4.14. Kas asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti a kohastes piirkondades asuvatele abisaajatele määratud abisumma ülemmäär on kaks miljonit eurot ettevõtte kohta ja asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c kohastes piirkondades asuvate abisaajate puhul üks miljon eurot ettevõtte kohta?

jah ei

4.15. Kas aastas antava abisumma ülemmäär on 33 % eespool nimetatud maksimaalsest abisummast?

jah ei

(1) SKT elaniku kohta väljendatuna ostujõu standardis.

4.16. Palun kirjeldage abiandmise mehhanismi või seda, millises vormis abisaavatele ettevõtetele määratud abi antakse (näiteks tagastamatu abi, laen jne), ning selgitage üksikasjalikult, kuidas abi osatähtsust ja abisumma ülemmäära arvutatakse, eriti läbipaistmatu abi korral:

Kumuleerumine

4.17. Kas samade abikõlblike kulude, näiteks võõrkapitali intresside, omakapitali dividendide, tootmisruumide/seadmete rendikulude, energia-, vee- ja küttekulude või maksude (välja arvatud käibemaks ja ettevõtte tulumaks) hüvitamiseks saab määrata mõnes muus vormis riiklikku toetust?

jah ei

Kui jah, palun kirjeldage süsteemi, millega tagatakse, et abisumma ülemmäära ettevõtte kohta kokku ja aasta kohta, samuti abi osatähtsust ei ületata:

5. Regionaalabi kava või sihtotstarbelise abi rakendusala

5.1. Kas abikava kohaldatakse kõikide valdkondade suhtes?

jah ei

Kas abikava on suunatud konkreetsele tegevusvaldkonnale?

jah ei

Kui jah, palun selgitage:

5.2. Kas abikava kohaldatakse asutamislepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete tootmisele?

jah ei

Kas abikava kohaldatakse põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, kuid ainult ulatuses, mis on määratud põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes (1) või neid asendavates suunistes?

jah ei

5.3. Kas kava kohaldatakse transpordivaldkonnas?

jah ei

Kui jah,

transporditeenused

meretransportt

õhutransport

maanteetransport

raudteetransport

linnatransport

siseveetransport

kombineeritud veoteenused

(1) EÜT C 28, 1.2.2000, lk 2. Parandatud väljaandes EÜT C 232, 12.8.2000, lk 17.

transpordiinfrastruktuuri haldamine

sadamate infrastruktuur

lennujaamade infrastruktuur

maanteede infrastruktuur

raudteede infrastruktuur

linnatranspordi infrastruktuur

siseveetranspordi infrastruktuur

järelevalve

Kas iga-aastane aruanne kajastab ülalnimetatud kategooriate alla kuuluvat üksikabi koos abisumma ja abisaaja nimega?

jah ei

5.4. Kas kava kohaldatakse laevaehituse valdkonnas

jah ei

5.5. Kas kava järgib erisätteid, näiteks keeldu anda abi terasesektorile (1) ja/või sünteeskiudude toomiseks? (2)

jah ei

5.6. Kas kava järgib regionaalabi suuniste punktis 4.3 (abi ulatuslikele investeerimisprojektidele (3)) sätestatud individuaalse teavitamise kohustust?

jah ei

6. Kumuleerumine

6.1. Kui ühe regionaalabi kava kohast abi võib kombineerida muude kavade kohaselt antava abiga, täpsustage, palun, iga kava puhul kasutatavad meetodid, mis tagavad regionaalabi suuniste punktis 4.4 sätestatud abi kumuleerimist käsitlevate tingimuste järgimise:

6.2. Kas heakskiidetud regionaalabi kaardi kohase abi maksimaalse osatähtsuse ületamise vältimiseks on tagatud, et investeeringuteks ettenähtud regionaalabi ei tohi kumuleeruda vähese tähtsusega abiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks?

jah ei

6.3. Kas juhul, kui materiaalsetele või immateriaalsetele investeeringutele tehtud kulutuste põhjal arvutatud abi on ühitatud palgakulude põhjal arvutatud abiga, järgib abikava asjaomasele piirkonnale määratud abi osatähtsuse ülemmäära?

jah ei

7. Läbipaistvus

7.1. Kas abikava välistab projektid, mille abikõlblikud kulud on kantud enne lõpliku abikava Internetis avaldamist (vt regionaalabi suuniste lõiget 108)?

jah ei

8. Muu teave

Palun märkige siia muu teave (näiteks keskkonna mõju või kasu), mida peate piirkondliku riigiabi juhendi alusel asjaomaste meetmete hindamisel asjakohaseks:

(1) Regionaalabi suuniste I lisa tähenduses.

(2) Regionaalabi suuniste II lisa tähenduses.

(3) NB! Ulatuslikele investeerimisprojektidele antava abi korral tuleb täita lisaks III osa 5. jaotises esitatud teabeleht.

III OSA 5. JAOTIS

TÄIENDAVA TEABE LEHT PIIRKONDLIKU ABI ANDMISEKS ULATUSLIKELE

INVESTEERIMISPROJEKTIDELE

Käesolevat täiendava teabe lehte tuleb kasutada regionaalabi suuniste (2007–2013) kohasest abikavast või sihtotstarbelisest abist eraldi teatamiseks, kui abi ületab suuniste lõikes 64 sätestatud lubatud piirmäära.

Sihtotstarbelise abi korral (väljaspool olemasolevat abikava antud abi) peavad liikmesriigid esitama lisaks regionaalabi käsitleva täiendava teabe (III osa 4. jaotis). Samuti peavad liikmesriigid tõendama, et projekt toetab sidusa piirkondliku arengu strateegiat ning projekti olemus ja maht ei moonuta lubamatult konkurentsi. Liikmesriigid peavad esitama ka tõendid, et abi ei ole liigselt koondunud teatavasse tegevusvaldkonda ega kahjusta valdkonna arengut.

Komisonil on õigus küsida lisateavet põhjaliku hinnangu koostamiseks, kui regionaalabi suuniste lõikes 68 sätestatud piirmäär sellise hinnangu koostamiseks on ületatud.

Lisaks nimetatud täiendava teabe lehele (lehtedele) peavad liikmesriigid esitama

I osa: üldine teave,

II osa: Euroopa Liidu Teatajas avaldatav kokkuvõtlik teave.

Liikmesriigid peavad esitama ka asjakohase investeerimislepingu, abi andmise (eel)lepingu ning kõik muud asjakohased dokumendid (sh sihtotstarbelise abi korral pädeva asutuse väljastatud kinnitus), mis tõendavad, et abi andmine on kooskõlas regionaalabi suuniste (2007–2013) üldiste tingimustega ning kõikide abikavadega, mille suhtes suuniseid kohaldatakse.

Juhul, kui summad on ümber arvutatud eurodesse või muusse vääringusse, lisage teave eeldatavate vahetuskursside kohta. Lisage alati selgitus selle kohta, kas summad on esitatud diskonteeritud või nominaalväärtuses.

1. Täiendavad andmed abisaajate kohta

1.1. Projekti investeeriva äriühingu/investeerivate äriühingute struktuur

1.1.1. Abisaaja

1.1.2. Kas abisaaja on projekti rahastava(te)st ettevõtja(te)st või abi saava(te)st ettevõtja(te)st erinev juriidiline isik? Kui jah, palun kirjeldage asjaomaseid erinevusi.

1.1.3. Kirjeldage üksikasjalikult, kuidas on abisaaja seotud kontserniga, kuhu ta kuulub ja muude sidusettevõtetega, sh ühisettevõtetega.

1.2. Projekti investeeriva äriühingu/investeerivate äriühingute kolme viimase majandusaasta kohta tuleb esitada järgmised andmed (kontserni tasandil):

1.2.1. käive kogu maailmas, käive EMPs ja käive asjaomases liikmesriigis:

1.2.2. äritegevuse puhastulu, kasutatud kapitali tasuvus ja rahakäive:

1.2.3. tööhõive kogu maailmas, EMPs ja asjaomases liikmesriigis:

1.2.4. kolme viimase aasta auditeeritud raamatupidamisaruanded ja majandusaasta aruanded:

1.3. Juhul, kui investeering tehakse olemasolevasse käitisesse (tehasesse), tuleb asjaomase üksuse (olemasolev käitis/tehas) viimase kolme majandusaasta kohta esitada järgmised andmed:

1.3.1. käive kogu maailmas, käive EMPs ja käive asjaomases liikmesriigis:

1.3.2. äritegevuse puhastulu, kasutatud kapitali tasuvus ja rahakäive:

1.3.3. tööhõive:

1.3.4. andmed eelnevalt antud abi kohta – kas abisaaja on viimase kolme aasta jooksul saanud abi muudeks investeeringuteks samasse käitisesse (tehasesse)?

jah ei

Kui jah, palun täpsustage.

1.4. Raskustes olevad äriühingud

Kas abisaaja on raskustes äriühing (1) või kasutatakse abi raskustes äriühingu rahaliseks ümberkorraldamiseks?

jah ei

Kui jah, siis tuleb kohaldada ühenduse suuniseid raskustes olevate ettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta.

2. Abi

2.1. Abi vorm

Kirjeldage üksikasjalikult kõiki abi vorme:

2.2. Abi suurus

Esitage abi iga vormi kohta järgmine teave:

2.2.1. abi summa nii nominaal- kui ka diskonteeritud väärtuses:

2.2.2. kavandatava abi üksikasjalik maksegraafik:

Juhul, kui abi antakse maksudest vabastamise vormis, selgitage, kuidas määratakse abi diskonteeritud kogusumma ülemmäär:

2.2.3. kohaldatav olemasolev abikava (sh abikava nimetus, abi number ja komisjoni nõusoleku viitenumber), abi andmine ajutise menetluse kohaselt või täiendava teabe leht vastavalt erandimäärusele:

2.2.4. kas abitaotlus esitati enne projektikohaste tööde alustamist ja pädev asutus peab olema kirjalikult kinnitanud põhjaliku ehtsuse kontrolli tulemusel, et projekt vastab abikavaga kehtestatud abikõlblikkuse tingimustele?

jah ei

Kui ei, palun selgitage.

2.3. Näitajad

2.3.1. Kas abipakett hõlmab veel määratlemata meetmeid?

jah ei

Kui jah, täpsustage ja selgitage, kuidas määratakse abi diskonteeritud kogusumma ülemmäär.

(1) Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlev ühenduse juhend (ELT C 244, 1.10.2004, lk 2).

2.3.2. Milliseid eespool nimetatud meetmeid ei käsitleta riigiabina? Miks?

2.3.3. Kuidas kindlustakse, et abi on tehtud tingimuslikuks tagamaks investeeringul ja loodud töökohtade säilitamiseks vähemalt viis aastat pärast investeerimisprojekti eeldatavat lõppu suurte ettevõtete puhul ja kolm aastat VKEde puhul?

2.4. Rahastamine ühenduse vahenditest ja muudest allikatest

2.4.1. Kas mõne eespool nimetatud meetme korral peab taotlema kaasrahastamist ühenduse vahenditest (Euroopa Investeerimispank, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, muud allikad)? Palun selgitage.

2.4.2. Kas samale projektile taotletakse lisatoetust muudest Euroopa või rahvusvahelistest rahastamisasutustest?

jah ei

Kui jah, siis millises ulatuses?

2.5. Aruandlus

Palun kinnitage, et komisjonile edastatakse järgmised dokumendid:

abi andva ametiasutuse ja abisaaja vahel sõlmitud abilepingu koopia (kahe kuu jooksul pärast abi andmist),

vahearuanne, mis sisaldab teavet makstud abisumma, abilepingu täitmise ja sama käitisega/tehasega seotud muude investeerimisprojektide kohta (iga viie aasta tagant alates komisjoni nõusolekust abi andmiseks),

üksikasjalik lõpparuanne (kuue kuu jooksul pärast abi viimase osamakse tegemist vastavalt teatatud maksegraafikule).

3. Toetatav projekt

3.1. Ajakava

Nimetage investeerimisprojekti kavandatav alguskuupäev, lõppkuupäev ja aasta, mil saavutatakse tootmise täisvõimsus (vajaduse korral iga investeerimisprojektis kavandatud toote kohta eraldi).

3.2. Projekti kirjeldus

3.2.1. Täpsustage projekti liik ning märkige, kas tegemist on uue käitise rajamisega, olemasoleva käitise laiendamisega, käitise toodangu mitmekesistamisega uute toodete lisamisega, olemasoleva käitise tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega või sellise käitisega vahetult seotud varade omandamisega, mis suleti või oleks suletud, kui seda ei oleks ostnud sõltumatu investor.

3.2.2. Kirjeldage projekti lühidalt.

3.3. Projektikulude jaotus

3.3.1. Projekti ajal investeeritav kogusumma:

3.3.2. Investeerimisprojektiga seotud abikõlblike kulude üksikasjalik jaotus aastate ja kululiikide lõikes (maa, hooned ja tehas/seadmed jm), vajaduse korral iga investeerimisprojektis kavandatud toote kohta eraldi:

3.4. Projekti kogumaksumuse rahastamine

Kirjeldage üksikasjalikult projekti rahastamist. Kuidas tagatakse, et vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest rahastatakse ilma avaliku sektori toetuseta, kaasa arvatud vähese tähtsusega abita?

4. Toote ja turu kirjeldus

Selle osa täitmisel tuleb võimsuse ja turuosa arvutamisel vajaduse korral arvesse võtta kõiki asjakohaseid turustamislepinguid või muid samalaadseid lepinguid teiste äriühingutega (näiteks ainumüügilepingud).

4.1. Projektiga hõlmatud too(de)te kirjeldus

4.1.1. Abisaaja tootmisrajatises pärast investeeringut toodetav toode/toodetavad tooted ning asjaomane allsektor/asjaomased allsektorid, kuhu toode kuulub/tooted kuuluvad (märkida PRODCOMi kood või teenusesektorite puhul CPA nomenklatuur).

4.1.2. Kas projektiga kavandatav toode asendab abisaaja mõnda muud toodet (kontserni tasandil)? Millist toodet või tooteid uus toode asendab? Kui asendatavat toodet/asendatavaid tooteid ei valmistata samas tootmisrajatises, märkige nende praegune tootmiskoht. Milline on seos asendatava toote ja käesoleva investeeringu vahel? Märkige asendamise ajakava.

4.1.3. Millist muud toodet/milliseid muid tooteid saab valmistada samas uues tootmisrajatises (abisaaja tootmisrajatiste võimaluste piires) väheste lisakuludega või lisakuludeta?

4.2. Asjaomane toode ja sellele vastav tooteturg

4.2.1. Lisage selgitus, kui projekt hõlmab vahetoodet ning kui suur osa sellest ei ole ette nähtud müügiks turutingimustes. Lähtuvalt eespool toodud selgitusest ning selleks, et arvutada turuosade ja võimsuse suurenemist selles sektoris, märkige, kas asjaomane toode on projektis kavandatav toode või on tegemist tootmisahela järgmise etapi tootega.

4.2.2. Millised on asendustooted asjaomase toote pakkumis- ja nõudlusturul? Asjaomane tooteturg hõlmab kõnealust toodet ja selliseid asendustooteid, mida käsitlevad asendustootena kas tarbijad (toote omaduste, hinna ja kasutusotstarbe põhjal) või tootja (lähtuvalt abisaaja või tema konkurentide tootmisliinide võimalustest).

4.3. Turuosa

Palun vastake iga asjaomase tootega seoses järgmistele küsimustele.

4.3.1. Regionaalabi suuniste lõike 68 punkti a kohaldamisel arvestab komisjon asjaomase geograafilise turuna Euroopa Majanduspiirkonda. Juhul, kui toote asjaomane turg on mõni muu geograafiline piirkond, palun põhjendage.

4.3.2. Abisaaja prognoositav kogumüük asjaomasel tooteturul (kontserni tasandil, müügiväärtus ja müügimaht) alates investeerimise algusaastale eelnevast aastast kuni projektis kavandatud tootmisvõimsuse saavutamisele järgneva aasta lõpuni. Vajaduse korral esitage müügimaht asjaomasel turul abisaaja muude tooteliikide ning asjaomaste toodete lõikes.

4.3.3. Milline on kõikide tootjate prognoositav kogumüük asjaomasel tooteturul (väärtus ja maht) alates investeerimise algusaastale eelnevast aastast kuni projektis kavandatud tootmisvõimsuse saavutamisele järgneva aasta lõpuni? Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks avalike ja/või sõltumatute allikate poolt koostatud statistika.

4.3.4. Selgitage turumahu- ja hinnaprognooside koostamise metoodikat.

4.4. Turu areng

Palun vastake iga asjaomase tootega seoses järgmistele küsimustele.

4.4.1. Esitage kuue viimase aasta nähtava tarbimise (1) andmed (väärtus ja maht) asjaomase toote turul EMPs. Milline on prognoositav hind? Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks avalike ja/või sõltumatute allikate poolt koostatud statistika.

4.4.2. Kasutades eespool esitatud andmeid, arvutage nähtava tarbimise aastane kasvu liitmäär (2) asjaomase toote turul EMPs.

4.4.3. Arvutage EMP sisemajanduse kogutoodangu keskmine aastane kasvumäär viie viimase aasta kohta aastase kasvu liitmäärana, kasutades Eurostati andmeid (3) (www.eu.int/comm/eurostat/ – andmed leiab rubriigist Themes/Economy and finance/National accounts/Annual national accounts/GDP and main aggregates).

4.4.4. Kas nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär asjaomase toote turul EMPs viie viimase aasta jooksul on madalam kui sisemajanduse kogutoodangu keskmine aastane kasvumäär viie viimase aasta jooksul?

jah ei

4.5. Tootmisvõimsus

Palun vastake iga asjaomase tootega seoses järgmistele küsimustele.

Kui punktis 4.4 esitatud turu arengu andmetest selgub, et nähtava tarbimise keskmine aastane kasvumäär asjaomasel turul on väiksem kui sisemajanduse kogutoodangu keskmine aastane kasvumäär, lisage järgmine teave.

4.5.1. Investeeringuga loodav prognoositav tootmisvõimsus (väärtus ja maht):

4.5.2. Abisaaja (kontserni tasandil) üldvõimsuse prognoositav muut EMPs investeerimise algusaastale eelneva aasta ning projektis kavandatud tootmisvõimsuse saavutamisele järgneva aasta vahel (maht ja väärtus). Milline on prognoositav hind? Võimaluse korral lisage avalike ja/või sõltumatute allikate poolt koostatud statistika.

4.5.3. Abisaaja (kontserni tasandil) nähtava kogutarbimise prognoos asjaomasel tooteturul EMPs investeerimise algusaastale eelneval aastal ning projektis kavandatud tootmisvõimsuse saavutamisele järgneval aastal (maht ja väärtus). Milline on prognoositav hind? Võimaluse korral lisage vastuse illustreerimiseks avalike ja/või sõltumatute allikate koostatud statistika.

5. Muu teave

Palun märkige muu teave (nt keskkonnamõjud või keskkonnakasulikkus), mida peate asjaomas(t)e meetme(te) hindamisel asjakohaseks.

(1) Nähtava tarbimise moodustab tootmine pluss import, millest on lahutatud eksport. Juhul, kui andmed nähtava tarbimise kohta ei ole kättesaadavad, võib kasutada muid asjakohaseid andmeid.

(2) Nähtava tarbimise aastane kasvu liitmäär arvutatakse järgmiselt: [y(t)/y(t–5)]1/5 – 1.

(3) Selles kontekstis võib EMP andmed asendada ELi 25 liikmesriigi andmetega.”