14.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 251/1

(1)

16. märtsil 2006 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 439/2006 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina RV”) pärit seemisnaha ühendusse importimise suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast seda kui olid avaldatud olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada asjaomased ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud märkused oma seisukohtadega esialgsete järelduste kohta. Ükski huvitatud isik ei palunud ärakuulamist.

(3)

Üks Hiina eksportiv tootja ja üks importija, kes ei olnud endast komisjonile teatanud enne ajutiste meetmete kehtestamist, protestisid lõplike dumpinguvastaste tollimaksude vastu, esitamata ühtki väidet, mis oleks ajutiste meetmete kehtestamise aluseks olevaid fakte ja kaalutlusi kahtluse alla seadnud. Neid äriühinguid oli igal juhul teavitatud sellest, et kuna nad andsid endast teada alles uurimise väga hilises etapis, ei saa neid käsitleda koostööd tegevate isikutena.

(4)

Ajutise määruse põhjenduses 25 osutatud Hiina kaubandusettevõtja kordas oma nõuet, et nende äriühingu puhul tuleks dumpingu olemasolu kindlaks teha eraldi. Hiina äriühingule oli teatatud juba enne ajutiste meetmete kehtestamist, et dumpingu individuaalne kindlakstegemine toimub ainult eksportivate tootjate, mitte kaubandusettevõtjate puhul. Seetõttu kõnealust nõuet ei arvestatud.

(5)

Kõiki asjaosalisi teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiina RVst pärit seemisnaha impordi suhtes ning ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealustest faktidest ja kaalutlustest teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(6)

Huvitatud isikute märkused võeti nõuetekohaselt arvesse ning vajaduse korral muudeti järeldusi vastavalt.

(7)

Ajutise määruse põhjenduses 13 esitatud tootmisprotsessi kirjelduses selgitatakse, et pärast nahalt pealispinna eemaldamist pargitakse nahka, kasutades seemisnaha puhul üksnes kalaõli või muud loomset õli, rääs-formaldehüüdpargiga seemisnaha puhul aga kasutatakse osaliseks parkimiseks aldehüüde või muid parkaineid ja seejärel kalaõli või muid loomseid õlisid.

(8)

Et ajutise määruse põhjenduses 14 olev viide seemisnahale kuivatatud kujul (crust) ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahale kuivatatud kujul oleks selgem, tuleb vaatlusalune toode määratleda kui seemisnahk või rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk (mõõtu lõigatud või mitte), sealhulgas seemisnahk ja rääs-formaldehüüdpargiga seemisnahk kuivatatud kujul (seemisnahk), mis on pärit Hiina RVst (vaatlusalune toode) ja mida praegu liigitatakse CN-koodide 4114 10 10 ja 4114 10 90 alla.

(9)

Kuna muid märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 13–17.

(10)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 25 osutatud Hiina kaubandusettevõtja Ameerika Ühendriikide kasutamise võrdlusriigina nimetatud määruse põhjenduse 22 kohaselt, eelkõige kuna USAs ei ole väidetavalt olulist tootmist. Peale selle väitis Hiina kaubandusettevõtja, et Türgi kõrvalejätmine ei olnud piisavalt põhjendatud. Ta ei põhjendanud oma väidet ega esitanud tõendeid.

(11)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 21, näitas Türgi puhul tehtud analüüs, et Türgi siseturg on väga piiratud. Peaaegu kogu Türgi tootmine on suunatud ekspordile (eeskätt Euroopasse ja USAsse), mistõttu omamaine müük ei ole nii esinduslik, et valida Türgit võrdlusriigiks. Türgi siseturg moodustab vähem kui 2 % USA siseturust ning võrreldes USA siseturuga paistab ka konkurents seal piiratum. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 22, pakub USA turul suurt konkurentsi tõepoolest ka import muudest riikidest. Mis puutub väidetavasse tootmise puudumisse USAs, tuleks märkida, et koostööd tegev USA tootja hakkas oma tootmist riigist välja viima alles pärast uurimisperioodi lõppu. Uurimisperioodil oli USAs arvestatav seemisnahaturg. Seepärast tuleb USA valimist võrdlusriigiks kinnitada.

(12)

Pärast lõplike järelduste avaldamist oli kõnealune kaubandusettevõtja endiselt seisukohal, et USA ei ole sobiv võrdlusriik, ning väitis, et USA tootja esitatud andmeid oleks keeruline kontrollida, kuna nad olid lõpetanud tootmistegevuse USAs, ja seepärast ei pruugi nimetatud andmed olla usaldusväärsed. Seoses sellega tuleb märkida, et kogu uurimisperioodi jooksul tootis USA tootja USAs veel märkimisväärsetes kogustes oma siseturul müümiseks ette nähtud seemisnahka, nagu on nimetatud ka põhjenduses 11. Uurimisperioodi kohta esitatud andmeid, mille põhjal määrati kindlaks normaalväärtus, kontrolliti nõuetekohaselt USA tootja valdustes ning leiti, et andmed olid täpsed ja usaldusväärsed. Seega lükati kaubandusettevõtja väide tagasi.

(13)

Kuna muid märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 20–24.

(14)

Kuna märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 25.

(15)

Esialgsete järelduste avalikustamise järel nõudis ajutise määruse põhjenduses 25 osutatud Hiina kaubandusettevõtja, et tema toote füüsikaliste omaduste erinevuste tõttu tuleb hindu veelgi kohandada, kuna osa Hiina RVst ühendusse imporditud seemisnahka oli kokku lapitud väikestest seemisnahatükkidest ning see oli seega halvema kvaliteediga kui USA tootmisharu müüdud seemisnahk.

(16)

Seda nõuet uuriti kaubandusettevõtja antud teabe põhjal ning aktsepteeriti niivõrd, kuivõrd kokkulapitud seemisnaha eksporti on võimalik kindlaks teha. Seepärast tehti normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks veel üks kohandus ka kokkulapitud seemisnaha osas, suurendades ajutise määruse põhjenduses 26 sätestatud kohandust seoses füüsikaliste omadustega.

(17)

Lõplikult kindlaks määratud dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata on eespool osutatut arvesse võttes 69,8 %.

(18)

Kuna märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 28.

(19)

Kuna märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 29 ja 30.

(20)

Eurostatist saadud statistilise teabe läbivaatamisel tuli korrigeerida kolmandate riikide (v.a Hiina RV) impordi andmeid. Vastavalt sellele muudeti ka ühenduse tarbimise andmeid.

(21)

Tabelist on näha, et asjaomase toote nõudlus ühenduses kasvas vaatlusalusel perioodil 7 %, mis on veidi rohkem, kui on nimetatud ajutise määruse põhjenduses 31. Vastavalt sellele ja kuna muid märkusi ühenduse tarbimise kohta ei ole, jääb ajutise määruse põhjenduses 31 selgitatud metoodika kehtima.

(22)

Vastavalt ühenduse tarbimise veidi korrigeeritud andmetele korrigeeritakse Hiina RVst pärit impordi turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(23)

Vaatlusalusel perioodil kasvas Hiina RV impordi turuosa ühenduse turul 10,4 protsendilt 2001. aastal 30,2 protsendile uurimisperioodil. Turuosa kiire kasv toimus väikese tarbimise kasvu taustal. Seepärast jääb ajutise määruse põhjenduses 33 kirjeldatud suundumus samaks.

(24)

Tulenevalt Hiina kaubandusettevõtja nõude aktsepteerimisest, nagu on osutatud eespool põhjenduses 16, ja vastavatest kohandustest dumpingu arvutamisel, korrigeeriti Hiina RVst ühendusse kokkulapitud kujul eksporditava seemisnaha halvema kvaliteedi tõttu ka asjaomase toote impordihindu, et arvutada välja hinna allalöömise tase. Ajutise määruse põhjenduses 35 sätestatud kvaliteedierinevustest tulenevalt korrigeeriti kohandust seepärast ülespoole. Vastav võrdlus näitas, et uurimisperioodil müüdi ühenduses Hiina RVst pärit vaatlusaluseid tooteid hindadega, mis olid (väljendatud protsendimäärana ühenduse tootmisharu hindadest) 29 % ühenduse tootmisharu hindadest madalamad.

(25)

Kuna muid märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 32 ja 34.

(26)

Vastavalt ühenduse tarbimise korrigeeritud andmetele korrigeeritakse ühenduse tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

(27)

Ühenduse tootmisharu läbimüügi suur langus vaatlusalusel perioodil vastab täielikult tema turuosa vähenemisele 39,9 protsendilt 2001. aastal 30,8 protsendini uurimisperioodil. Seepärast jääb ajutise määruse põhjenduses 39 kirjeldatud suundumus samaks.

(28)

Kuna muid märkusi selle kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 37 ja 38 ning põhjendused 40–54.

(29)

Eespool korrigeeritud tegurid, st ühenduse tarbimine ning ühenduse tootmisharu ja Hiina tootjate turuosad ei mõjutanud nende suundumusi, nagu neid on kirjeldatud ajutises määruses. Allalöömismarginaal jäi kõrgeks. Selle põhjal otsustades leitakse, et ajutises määruses sätestatud järeldused ühenduse tootmisharu olulise kahju kohta ei muutu. Kuna muid märkusi ei ole, kinnitatakse need lõplikult.

(30)

Komisjoniga koostööd teinud eksportiv tootja väitis, et komisjon ei suutnud asjaomase toote impordi puhul esitada põhjendatud põhjuslikke seoseid. Peale selle ei olnud ta nõus ajutises määruses esitatud analüüsiga, väites et kuna impordihinnad olid ühtlaselt madalad ja isegi kui ühenduse tootmisharu oleks olnud kasumis, ei oleks impordihindade ning ühenduse tootmisharu negatiivse kasumlikkuse vahel uurimisperioodil põhjuslikku seost.

(31)

Ses suhtes tuleb kõigepealt märkida, et vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 ei võeta kahjuanalüüsis arvesse üksnes ühenduse tootmisharu kasumlikkust, vaid ka ajutise määruse põhjendustes 28–58 sätestatud tegureid, mille põhjal leiti, et ühenduse tootmisharu on vaatlusalusel perioodil kannatanud olulist kahju. Dumpinguhinnaga impordi mõju puhul väljendus see peamiselt Hiina RVst pärit impordi turuosa kolmekordses kasvus vaatlusalusel perioodil. See kasv toimus ühenduse tootmisharu turuosa arvelt, sest selle müügi maht vähenes turu kasvule vaatamata oluliselt (–17 protsendipunkti). Dumpinguhindade puhul leiti, et need olid ühenduse tootmisharu hindadest uurimisperioodil oluliselt madalamad. Kuigi impordi hinnad vaatlusalusel perioodil tõepoolest ei langenud, vaid kõikusid veidi, püsisid nad siiski ühenduse tootmisharu hindadest oluliselt madalamal, mis tähendab, et nad halvendasid pidevalt turutingimusi, nii et ühenduse tootmisharu oli sunnitud pidevalt langetama oma müügihindu, nagu on selgelt osutatud ka ajutise määruse põhjenduses 45. Seega lükati eksportiva tootja väide tagasi.

(32)

Kuna muid märkusi dumpinguhinnaga impordi mõju kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–64.

(33)

Sama tootja väitis veel, et kuna Türgist pärit impordi keskmine hind oli uurimisperioodil Hiina RVst pärit impordi hindadest palju madalam ning muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid samuti ühenduse tootmisharu hindadest madalamad, tõestab nende riikide impordi väljajätmine kahjuanalüüsist, et Hiina RVd diskrimineeritakse sihilikult. Türgist pärit impordi puhul väideti veel, et komisjoni hinnatrendide valikulise kasutamise metoodika ei vasta WTO mitme normi suhtes tehtud otsustele.

(34)

Ses suhtes tuleb kõigepealt märkida, et komisjon analüüsis Türgist pärit importi eraldi, kuna see oli mahu poolest Hiina RVst pärit impordi järel tähtsuselt teine. Analüüsi selguse, läbipaistvuse ja terviklikkuse huvides ning arvestades põhjenduses 19 nimetatud statistiliste andmete muutmist, esitatakse järgmine, üksikasjalikum tabel kolmandatest riikidest pärit impordi korrigeeritud andmetega.

(35)

Tabelist selgub, et ühenduse tootmisharu omadest madalamate hindadega kasvas oluliselt üksnes Türgi import, st 353 000 ruutjalalt 2001. aastal 1 677 000 ruutjalani uurimisperioodil. Kuid nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 66, moodustas olulise osa kõnealusest impordist ühenduse ühe koostööd tegeva tootja import oma tootevaliku täiendamiseks ja ülejäänu eksportimiseks pärast lõikamist ning ümberpakkimist kolmandatesse riikidesse ja seega ei saanud kõnealused kogused ühenduse tootmisharu kahjustada. Mis puutub ülejäänud kogustesse, siis püsis nende turuosa stabiilselt väiksena 2 % juures, välja arvatud uurimisperioodil, ning nagu on selgitatud ka ajutise määruse põhjenduses 66, võis see import, kuigi mitte märkimisväärselt, omalt poolt kaasa aidata ühenduse tootmisharu jaoks olulise kahju tekitamisele.

(36)

Ülejäänud tabelis nimetatud riikide (v.a Türgi) impordi turuosa püsis uurimisperioodil täheldatud madalaima turuosa lähedal või sellest isegi madalamal ning langes vaatlusalusel perioodil või püsis suhteliselt stabiilsena. Nendest riikidest pärit impordi turuosa vähenes 9,6 protsendilt 2001. aastal 8,3 protsendini uurimisperioodil. Vastavalt sellele tehakse lõplik järeldus, et nendest riikidest pärit import ei saanud ühendusele kahju tekitada.

(37)

Põhjenduse 33 lõpus esitatud Hiina kaubandusettevõtja väide, et “komisjoni hinnatrendide valikulise kasutamise metoodika ei vasta WTO mitme normi suhtes tehtud otsustele”, oli ebamäärane ja põhjendamata ning lükati seepärast tagasi.

(38)

Vastavalt eespool esitatule ning kuna muud selgitavat teavet muudest riikidest kui Hiina RVst pärit impordi mõju kohta esitatud ei ole, tehakse lõplik järeldus, et muudest riikidest kui Hiina RVst lähtuv import ei saa olla ühenduse tootmisharu kahju määrav põhjus.

(39)

Peale selle väideti, et ühenduse tootmisharu kahju oli suures osas tingitud tema kahjumist eksporditurgudel. Väideti, et kui mis tahes kahjumit välisturgudel seostatakse dumpinguvastasel uurimisel mingi riigiga, on see iseenesest diskrimineeriv.

(40)

Kõigepealt tuleb märkida, et komisjon võtab ühenduse tootmisharu olukorra, k.a selle kasumlikkuse analüüsis arvesse ainult asjaomase tootega seotud majandustegevust ühenduses. Seega ei võeta käesolevas uurimises arvesse kahju, mis on väidetavalt tingitud kahjumist eksporditurgudel. Pealegi mainiti ühenduse tootmisharu eksporti niivõrd, kuivõrd seda oli vaja mõne koondnäitaja tõlgendamiseks, nagu näiteks varude puhul. Seepärast leitakse, et ühenduse tootmisharu olukorra analüüs toimus täies kooskõlas algmäärusega.

(41)

Kuna muid märkusi põhjuslike seoste kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 59–72.

(42)

Kuna märkusi ühenduse huvide kohta ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 73-82.

(43)

Arvestades põhjendustes 15, 16 ja 24 osutatud nõuet, kohandati ajutise määruse põhjenduses 86 kirjeldatud kahju kõrvaldamist võimaldava marginaali määramiseks kasutatud impordiandmeid, et võtta arvesse asjaolu, et Hiina RVst ühendusse kokkulapitud kujul eksporditud seemisnaha teatavad kogused olid ühenduse tootmisharu müüdavast seemisnahast halvema kvaliteediga.

(44)

Vastavalt eespool osutatule saadi lõplikuks kahju kõrvaldamist võimaldavaks marginaaliks 58,9 %.

(45)

Arvestades järeldusi dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta, ning kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks vastavalt madalama tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst imporditavale seemisnahale lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis oleks dumpingu- ja kahjumarginaalist madalam. Seega tuleks tollimaksu määr käesoleval juhul fikseerida tuvastatud kahju tasemel. Vastavalt eespool osutatule on lõplik tollimaks 58,9 %.

(46)

Arvestades Hiina RVst pärit impordi dumpingumarginaali ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju suurust, leitakse, et ajutise määrusega kehtestatud tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleks lõplikult sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu summa ulatuses. Kuna lõplik tollimaks on ajutisest madalam, siis tuleks lõplikku dumpinguvastast tollimaksumäära ületavad tagatissummad vabastada,