7.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1322/2006,

1. september 2006,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1470/2001, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi “algmäärus”), (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Kehtivad meetmed

(1)

Määrusega (EÜ) nr 1470/2001 (2) (edaspidi “esialgne määrus”) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide (edaspidi “lambid”) impordi suhtes 0 %–66,1 % suurused lõplikud dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi “esialgne uurimine”).

(2)

Määrusega (EÜ) nr 866/2005 (3) laiendas nõukogu pärast algmääruse artikli 13 kohast uurimist esialgse määrusega kehtestatud lõplikud dumpinguvastased meetmed sama toote impordile Vietnami Sotsialistlikust Vabariigist, Pakistani Islamivabariigist ja Filipiini Vabariigist.

1.2.   Vahepealse läbivaatamise taotlus

(3)

3. augustil 2004 sai komisjon määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõike 3 kohase taotluse, mis käsitles tootevaliku uurimist. Taotluse esitas Hiina Rahvavabariigist kompaktluminofoorlampe importiv äriühing Steca Batterieladesysteme und Präzisionselektronik GmbH (edaspidi “taotleja”). Taotleja importis alalisvoolu pingel töötavaid lampe (edaspidi “AV-lambid”). Taotleja väitis, et AV-lampidel on teistsugused tehnilised ja füüsikalised põhiomadused ning kasutusotstarve kui vahelduvvoolu pingel töötavatel lampidel (edaspidi: “VV-lambid”). Taotleja väitis ka, et kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse tuleks kohaldada ainult VV-lampide suhtes, kuna esialgses uurimises käsitleti ainult neid. Seetõttu taotles importija, et AV-lambid jäetaks dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisalast välja ja esialgses määruses sätestatud vaatlusaluse toote määratlust muudetaks vastavalt. Samuti taotles importija, et AV-lampide tootevalikust väljaarvamine mõjuks tagasiulatuvalt.

1.3.   Algatamine

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidnud, et tõendid on piisavad ja esmapilgul usutavad, avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teatise meetmete vahepealse osalise läbivaatamise algatamise kohta (edaspidi “algatamisteatis”) (4) algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel, mille ulatust piirati tootevaliku uurimisele.

1.4.   Uurimine

(5)

Komisjon teavitas ametlikult Hiina Rahvavabariigi (edaspidi “Hiina RV”) ametiasutusi, Hiina RV eksportijaid/tootjaid, ühenduse teadaolevaid huvitatud importijaid, ühenduse tootjaid ja ühenduse tootjate liitusid uurimise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda enda ärakuulamist algatamisteatises sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Komisjon palus kõigilt teadaolevatelt huvitatud isikutelt ning kõigilt teistelt äriühingutelt, kes algatamisteatises sätestatud tähtaja jooksul endast teada andsid, põhiteavet kogukäibe, müügiväärtuse ja -mahu kohta Euroopa Ühenduses, tootmisvõimsuse, tegeliku toodangu ning lampide ja eraldi AV-lampide impordiväärtuse ja -mahu kohta. Komisjon kogus kehtivate meetmete kohaldamisala muutmise hindamiseks vajalikku teavet ning veendus selle õigsuses.

(7)

Käesolevas uurimises tegid koostööd ja esitasid põhjenduses 6 nimetatud teabe viis Hiina RV tootjat/eksportijat, üks ühenduse tootja, üks Hiina RV eksportijaga/tootjaga seotud importija ja üksteist ühenduse sõltumatut importijat.

1.5.   Uurimisperiood

(8)

Uurimine kestis 1. novembrist 2003 kuni 31. oktoobrini 2004.

1.6.   Avalikustamine

(9)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, millel põhinevad käesoleva läbivaatamise järeldused. Asjaomastele isikutele anti algmääruse artikli 20 lõike 5 kohaselt võimalus kindlaksmääratud aja jooksul pärast kõnealust teavitamist esitada oma märkused.

(10)

Huvitatud isikute suuliseid ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajaduse korral muudeti varasemaid järeldusi.

2.   VAATLUSALUNE TOODE

(11)

Esialgse määruse artikli 1 kohaselt on vaatlusalune toode kompaktluminofoorlamp, mida praegu deklareeritakse CN-koodi ex 8539 31 90 all. See on sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga luminofoorlamp, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse. Nagu märgitakse komisjoni 7. veebruari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 255/2001 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks) (5) (edaspidi “ajutine määrus”), põhjenduses 11 ning mida kinnitasid ka esialgse määruse lõplikud järeldused, on vaatlusalune toode valmistatud selleks, et asendada tavalisi hõõglampe, ja sobib samadesse lambipesadesse kuhu hõõglambidki.

(12)

Esialgse uurimise käigus tuvastati küll erinevat tüüpi tooteid, mis erinesid muu hulgas eluea, võimsuse ja lambikatte poolest, kuid ei uuritud erinevaid sisendpingeid ning esialgse uurimise ajal ei tõstatanud seda küsimust ka ükski huvitatud isik.

3.   UURIMISE TULEMUSED

3.1.   Metoodika

(13)

Et hinnata, kas AV-lampe ja VV-lampe tuleks käsitada ühe ja sama tootena või eri toodetena, uuriti, kas neil on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning kasutusotstarve. Samuti hinnati sel eesmärgil ka toodete asendatavust ja nendevahelist konkurentsi.

3.2.   Füüsikalised ja tehnilised põhiomadused

(14)

Kõik kompaktluminofoorlambid koosnevad kahest peamisest osast: ühest (või mitmest) gaaslahendustorust ja ühest elektronliiteseadisest. Põhimõtteliselt saadab elektronliiteseadis gaaslahendustorusse elektrone, mis aktiveerivad gaasi, mis kiirgab energiat valguse kujul.

(15)

VV-lampidel ja AV-lampidel on aga erinev sisendpinge, st VV-lambid kasutavad vahelduvpinget ja AV-lambid alalispinget. Seetõttu peavad AV-lampides kasutatavatel elektronliiteseadistel olema teistsugused komponendid kui neil, mida kasutatakse VV-lampides, kuna need peavad täitma lisafunktsiooni, nimelt muutma alalisvoolu vahelduvvooluks, et tagada valguse tootmine.

(16)

Ühenduse tootjad väitsid, et esialgses uurimises käsitati samasuguse tootena võrdlusriigis (Mehhiko) valmistatud toodet, kuigi seal toodetud lambid olid mõeldud töötama madalamatel pingetel. Seega tuleks ka madalpingesüsteemides kasutatavaid VV-lampe käsitada AV-lampidega sama tootena. Samas tuleb märkida, et kuigi Mehhiko pingesüsteem erineb ühenduse omast, töötavad nii Mehhikos kui ühenduses toodetud lambid vahelduvvoolul. Neil on täpselt ühesugune funktsioon, s.o asendada asjaomastel turgudel tavalisi hõõglampe.

(17)

Praeguse läbivaatamise puhul ei erine kaks lambitüüpi mitte ainult pinge poolest, nagu eelnimetatud Mehhiko lambid, vaid ka AV-lampide ja VV-lampide puhul kasutatava toiteallika struktuuri poolest, mis nõuab eri komponentide kasutamist ja tagab seega mõlemale lambitüübile erinevad omadused.

3.3.   Peamine kasutusotstarve ja asendatavus

(18)

Nagu märgitud põhjenduses (11), on esialgses uurimises käsitletav toode valmistatud selleks, et asendada tavalisi hõõglampe.

(19)

Ühenduse tootjate ja Hiina RV eksportivate tootjate esitatud teabe põhjal moodustab AV-lampide kogutarbimine ühenduse turul vähem kui 2 % kompaktluminofoorlampide kogutarbimisest. Seega on VV-lambid ühenduses enim imporditud ja kasutatud kompaktluminofoorlambi tüüp, st nende import moodustab peaaegu 100 % ühenduse koguimpordist ja -müügist.

(20)

Eelnimetatut arvesse võttes võib sedastada, et VV-lambid on mõeldud asendama enamkasutatavaid hõõglampe ja sobivad samadesse lambipesadesse, kuhu hõõglambidki. Kuna AV-lambid ei kasuta sama sisendvoolu, ei toodaks need valgust, kui neid kasutataks tavaliste hõõglampide pesades. Ka vastupidisel juhul, kui VV-lamp kruvitaks alalisvoolutoitega pesasse, ei toodetaks valgust. Nagu nähtub, on AV-lampidega valguse tootmiseks vaja alalisvoolu ja VV-lampide puhul vahelduvvoolu.

(21)

Lisandub asjaolu, et VV-lampe kasutatakse ajutise määruse põhjenduses 110 loetletud valdkondades, st kodumajapidamistes, tööstuses ja paljudes kaubandus- ja teenindusasutustes, nagu kauplustes ja restoranides, samal ajal kui AV-lampe neis kohtades ei kasutata, v.a erandjuhtudel. VV-lampide kasutajad on enamasti liitunud üldkasutatava elektrivõrguga, samas kui AV-lampe kasutatakse piirkondades, kus üldkasutatava elektrivõrguga liitumise võimalus puudub ja kus seetõttu kasutatakse teisi elektrienergia allikaid (akud, päikeseenergia süsteemid, fotogalvaanilised elemendid). Neid kasutatakse isoleeritud piirkondades või maapiirkondades kaevandustes, varjendite valgustuses, matkavalgustuses, laevadel jne. Selle põhjal leiti, et AV-lambid ei asenda tavalisi hõõglampe ja seetõttu ei ole VV-lambid ja AV-lambid omavahel asendatavad.

(22)

Seega järeldatakse, et esialgse määruse tähenduses on tavalised hõõglambid lambid, mis töötavad vahelduvvoolu toitel.

(23)

Ühenduse tootjad väitsid, et hoolimata eelmainitust on VV-lampidel ja AV-lampidel ühesugune peamine kasutusotstarve, s.o valguse tootmine. Seetõttu tuleks neid käsitada sama tootena. Ühenduse tootjad kõrvutasid VV-lampe ja AV-lampe bensiinimootoriga ja diiselmootoriga autodega. Ühenduse tootjad väitsid, et mõlemat tüüpi autodel on ühesugune funktsioon, s.o inimeste motoriseeritud vedu teedel, ja seetõttu peetakse neid üheks tooteks.

(24)

Lisaks asjaolule, et väide, et bensiinimootoriga ja diiselmootoriga autode näol on tegu ühe ja sama tootega, ei ole käesoleva vahepealse läbivaatamise aluseks, peeti seda võrdlust kohatuks, kuna see keskendus valele parameetrile – mootorile. Käesoleval juhul on asjakohane näitaja see, kas toote füüsikalised ja tehnilised omadused võimaldavad toota valgust siis, kui neid kasutatakse tavaliste hõõglampide pesades.

(25)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et väga piiratud arv teatud VV-lampide mudeleid võib töötada nii vahelduv- kui alalisvoolul. Neil lampidel leiti olevat sama kasutusotstarve kui ainult vahelduvvoolul töötavatel VV-lampidel. Seetõttu käsitatakse neid lampidena, mida kasutatakse vahelduvvoolu toitel.

(26)

Eelöeldu põhjal võib järeldada, et VV-lambid ja AV-lambid ei ole omavahel asendatavad ja seega ei ühti ka nende peamine kasutusotstarve.

3.4.   VV-lampide ja AV-lampide vaheline konkurents

(27)

Nagu eespool on märgitud, ei ole VV-lampide ja AV-lampide kasutusalad samad ning seega ei ole nad omavahel asendatavad ja neid pakutakse eri turgudel. Peale selle saab AV-lampe nende spetsiifilise kasutusotstarbe tõttu osta ainult spetsiaalsetest kauplustest või otse tootjatelt. VV-lampe saab aga osta enamikust laiale tarbijate ringile mõeldud kauplustest.

(28)

Ainuke koostööd teinud ühenduse tootja väitis, et tarbijad võivad piirkondades, kus vahelduvvool on olemas, endale soetada fotogalvaanilised elemendid või päikesepaneelid, mis toodavad alalisvoolu. Seega hakkavad AV-lambid ja VV-lambid omavahel konkureerima. Tuleb märkida, et kahe energiavarustuse allika vahel valiku tegemine on märksa keerulisem kui pelgalt otsustus, kas kasutada kompaktluminofoorlampe või mitte, sest vajatava investeeringu suurus on erinev ja see mõjutab kõiki elektrivoolu tarbivaid majapidamisseadmeid. Seetõttu on ebatõenäoline, et fotogalvaanilised elemendid soetatakse ainult tänu AV-lampide ja VV-lampide vahelisele konkurentsile. Samuti märgiti, et AV-lambid on VV-lampidest kallimad, mistõttu leiti, et majanduslik loogika ei toeta kõnealust taotlust. Seetõttu tuli kõnealune taotlus tagasi lükata.

(29)

Kuna AV-lampe ja VV-lampe ei saa kasutada sama tüüpi elektrivõrkudes, järeldatakse, et need lambitüübid ei konkureeri üksteisega.

3.5.   AV-lampide ja VV-lampide eristus

(30)

Väideti, et AV-lampe ja VV-lampe ei saa selgelt eristada. Selle kohta olgu märgitud, et kuigi AV-lambid ja VV-lambid deklareeritakse sama CN-koodi all (ex 8539 31 90), on nende vahel kerge vahet teha. Nimelt saab selleks kasutada järgmist võtet: AV-lambid ei tooda valgust, kui need on asetatud vahelduvvoolu pinget kasutavasse lambipessa ja on sisse lülitatud.

(31)

Peale selle on AV-lambid selgelt märgistatud, s.t tootel on selge märge madala sisendpinge kohta, et tarbijad ei kasutaks neid vahelduvvooluvõrku ühendatud lambipesades ning neid seega ei rikuks.

4.   JÄRELDUS TOOTEVALIKU KOHTA

(32)

Eeltoodud järelduste põhjal võib väita, et AV-lampide ja VV-lampide füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja peamine kasutusotstarve ei ole samad. Need ei ole omavahel asendatavad ega konkureeri üksteisega ühenduse turul. Seetõttu järeldatakse, et AV-lambid ja VV-lambid on kaks eri toodet ning et Hiina RVst pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes kohaldatavat kehtivat dumpinguvastast tollimaksu ei tohiks kohaldada AV-lampide impordi suhtes. AV-lampe esialgses uurimises ei käsitletud, kuigi esialgses määruses seda sõnaselgelt ei märgitud.

(33)

Eelöeldu põhjal tuleks täpsustada kehtivate meetmete kohaldamisala ja muuta esialgset määrust.

(34)

Kuna määrusega (EÜ) nr 1470/2001 kehtestatud meetmeid laiendati määrusega (EÜ) nr 866/2005 ka Vietnamist, Pakistanist ja/või Filipiinidelt tarnitud kompaktluminofoorlampide impordile, olenemata sellest, kas lambid on deklareeritud Vietnamist, Pakistanist või Filipiinidelt pärinevatena või mitte, tuleb ka seda määrust vastavalt muuta.

5.   TAGASIULATUVA KOHALDAMISE TAOTLUS

(35)

Võttes arvesse põhjendustes (32) ja (33) esitatud järeldusi, et AV-lambid ei kuulunud esialgses, Hiina RVst pärit kompaktluminofoorlampide impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega lõppenud uurimises käsitletud toodete hulka, peaks tootevaliku täpsustamine mõjuma tagasiulatuvalt kuupäevani, mil kehtestati olemasolevad lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

(36)

Seetõttu tuleks nõukogu määruse (EÜ) nr 1470/2001 alusel kompaktluminofoorlampide ühendusse importimisel tasutud lõplik tollimaks AV-lampidega seotud imporditehingutelt tagasi maksta. Enammakstud tollimaksu tagastamise taotlused tuleb esitada liikmesriigi tolliasutusele vastavalt siseriiklikult kehtivatele tolliõigusaktidele ja ilma, et see piiraks ühenduse omavahendeid, eelkõige nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom) (6) artikli 7 lõike 1 kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1470/2001 muudetakse järgmiselt:

1.

artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   CN-koodi ex 8539 31 90 (kuni 10. septembrini 2004 TARICi kood 85393190*91 ja alates 11. septembrist 2004 TARICi kood 85393190*95) alla kuuluvate Hiina Rahvavabariigist pärit vahelduvvoolul töötavate (sh nende kompaktluminofoorlampide, mis töötavad nii vahelduv- kui alalisvoolul) sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlampide, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.”

2.

artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   Hiina Rahvavabariigist pärit sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga vahelduvvoolul töötavate kompaktluminofoorlampide (k.a nii vahelduv- kui ka alalisvoolul töötavad kompaktluminofoorlambid), mille kõik valguselemendid ja elektroonilised komponendid on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse, impordi puhul määruse (EÜ) nr 255/2001 kohaselt ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse sisse vastavalt lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale. Zhejiang Sunlight Group Co., Ltd valmistatud toodete suhtes määruse (EÜ) nr 255/2001 kohaselt kehtestatud ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse sisse vastavalt Zhejiang Yankon Group Co., Ltd valmistatud kaupade (TARICi lisakood A241) impordi suhtes lõplikult kehtestatud tollimaksumäärale.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 866/2005 artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

“1.   CN-koodi ex 8539 31 90 (kuni 10. septembrini 2004 TARICi kood 85393190*91 ja alates 11. septembrist 2004 TARICi kood 85393190*95) alla kuuluvate Hiina Rahvavabariigist pärit vahelduvvoolul töötavate (sh nende kompaktluminofoorlampide, mis töötavad nii vahelduv- kui alalisvoolul) sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlampide, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised osad on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse, impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 1470/2001 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast 66,1 % suurust tollimaksu laiendatakse Vietnamist, Pakistanist ja/või Filipiinidelt saadetud vahelduvvoolul töötavatele (sh nendele kompaktluminofoorlampidele, mis töötavad nii vahelduv- kui alalisvoolul) sisseehitatud elektronliiteseadisega ja ühe- või mitmekordselt painutatud lahendustoruga kompaktluminofoorlampidele, mille kõik valguselemendid ja elektroonilised osad on kinnitatud lambi sokli külge või ühendatud lambi soklisse, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Vietnam, Pakistan või Filipiinid või mitte (TARIC-kood 85393190*92).”

Artikkel 3

1.   Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 9. veebruarist 2001.

2.   Määruse (EÜ) nr 1470/2001 alusel alates 9. veebruarist 2001 kuni käesoleva määruse jõustumise kuupäevani tasutud dumpinguvastased tollimaksud makstakse tagasi, ilma et see piiraks määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (millega rakendatakse otsust 94/728/EÜ, Euratom) ja eriti selle artikli 7 kohaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. september 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. TUOMIOJA


(1)  EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

(2)  EÜT L 195, 19.7.2001, lk 8.

(3)  ELT L 145, 9.6.2005, lk 1.

(4)  ELT C 301, 7.12.2004, lk 2.

(5)  EÜT L 38, 8.2.2001, lk 8.

(6)  EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1.