31.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 236/11

(1)

2. juunil 2005 avaldas komisjon teadaande, (2) millega algatati dumpinguvastane menetlus teatavate Korea Vabariigist pärinevate side-by-side-külmikute impordi suhtes. 1. märtsil 2006 kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 355/2006 (3) (edaspidi “ajutine määrus”) sama toote suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

(2)

Pärast seda, kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal otsustati kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, esitas mitu huvitatud isikut kirjaliku esildise, väljendades nendes oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes seda soovisid, anti võimalus avaldada oma arvamus suuliselt.

(3)

Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrolli.

(4)

Kõigile asjaosalistele tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada teatavate Korea Vabariigist pärinevate side-by-side-külmikute suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summad. Samuti anti neile pärast lõplike meetmete kehtestamise aluseks olevate oluliste faktide ja kaalutluste avaldamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(5)

Kõiki huvitatud isikute suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ning järeldusi muudeti vastavalt.

(6)

Sama eksportiv tootja, kellele on viidatud ajutise määruse põhjendustes 11 ja 12, kordas ja arendas edasi oma argumente tootevaliku küsimuses.

(7)

Eelkõige väitis see eksportija, et tootevalik oleks pidanud hõlmama kõiki mahukaid kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, mille maht on üle 400 liitri, sest nende külmikute grupeerimine ei oleks kooskõlas ühenduse institutsioonide varasema tavaga, ei arvestaks teistelt huvitatud isikutelt saadud tõendeid ja eiraks turu tegelikku olukorda (väide i).

(8)

Lisaks väitis see eksportija, et kui väide i tagasi lükatakse, tuleks kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute turu segmenteerimisel jätta kõrvale kolmeukselised side-by-side-mudelid (nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 12). Peamiselt väitis eksportija, et olulised ei ole mitte mudelite välised tunnused (eriti uksed), vaid sisemine konfiguratsioon. Eelkõige leidis eksportija, et külmiku ja sügavkülmiku paigutus on side-by-side-külmiku oluline põhitunnus (väide ii).

(9)

Ühenduse institutsioonidel on tavaks vaatlusaluse toote määratlemisel eelkõige arvesse võtta kõnealuse toote põhilisi füüsilisi ja tehnilisi omadusi. Lisaks loetakse eri tootesegmentidesse liigitatud mudeleid tavaliselt üheks tooteks, kui eri segmentide vahel puuduvad selged eraldusjooned.

(10)

Olles hoolikalt uurinud kõigi huvitatud isikute käesoleva menetlusega seotud esildisi, on uurimise käigus tõendatud, et kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute turg jagatakse traditsiooniliselt kolmeks segmendiks: allpool asuva sügavkülmikuga külmikud (st külmik asub sügavkülmiku peal), üleval asuva sügavkülmikuga külmikud (st külmik asub sügavkülmiku all) ja side-by-side-külmikud (st kaks kõrvutiasetsevat ust). Niisugune liigitamine kolmeks selgelt eristuvaks segmendiks ei ole vaidlustatav ning on kõigile selles ärivaldkonnas tegutsejatele tuttav. Nimetatud eksportija on seda ka mitmes kirjalikus esildises tunnistanud. Enamgi veel, “teistelt huvitatud isikutelt pärineval tõendusmaterjalil” tuginev väide viitab tegelikult sellele, et nimetatud eksportija on selektiivselt lugenud katkendit ühenduse kodumasinate tootja esildisest, kes toetab meetmeid, kuid ei valmista samasugust toodet (vt ajutise määruse põhjendusi 10 ja 104). Selles esildises teatab kodumasinate tootja, et dumpinguhinnaga import on negatiivselt mõjutanud tema muude sama valdkonna toodete müüki ühenduses. Fakt, et nimetatud tootja on väidetavalt niisuguse mõju osaliseks saanud, ei ole siiski iseenesest lõplik tõend selle kohta, et kõiki mahukaid külmikuid-sügavkülmikuid mahuga üle 400 liitri tuleks käsitleda vaatlusaluste toodetena, olenemata sellest, millisesse ülalkirjeldatud segmenti nad kuuluvad. Tegelikult tehti kindlaks, et nende kahe toote põhilised tehnilised ja füüsilised omadused on täiesti erinevad.

(11)

Seepärast leitakse, et kombineeritud ehitusega külmikute-sügavkülmikute kolme turusegmendi vahel on selge eraldusjoon. Järeldatakse, et ei ole alust laiendada vaatlusaluse toote valikut, et see hõlmaks kõiki kombineeritud ehitusega külmikuid-sügavkülmikuid, nagu taotleb kõnealune eksportija. Sellest tulenevalt lükati väide i tagasi.

(12)

Väites ii taotleb eksportija konkreetse kombineeritud ehitusega külmiku-sügavkülmiku mudeli (edaspidi “kolmeukseline mudel”) väljajätmist vaatlusaluste toodete hulgast, nagu on kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 12.

(13)

Menetluse algusest alates oli komisjon kindlaks määranud tootevaliku väliste omaduste, s.o vähemalt kahe kõrvutiasetseva pöördukse põhjal. Sellist lähenemisviisi peeti sobilikuks nii füüsiliste omaduste kui ka tarbijate arusaamade seisukohast. Füüsilistest omadustest peeti kõige silmatorkavamaks kahe kõrvutiasetseva pendelukse olemasolu. Tarbija arusaamadega seoses oli oluline fakt, et väite esitaja ise oli korduvalt turustanud ja reklaaminud kolmeukselist mudelit side-by-side-külmikuna. Komisjoni teavitati asjaolust, et tüüpilise side-by-side-külmiku sisekambrite asetus erineb kolmeukselise mudeli kambrite asetusest, kuid seda erinevust ei peetud piisavalt tähtsaks, et selle alusel kolmeukselised side-by-side-külmikud tootekirjeldusest välja arvata, sest selle kohta ei olnud esitatud otsustavat tõendusmaterjali. Tuginedes sel ajal olemas olnud teabele, teatas komisjon ajutise määruse põhjenduses 14, et “side-by-side-külmikutel puudub ühene määratlus”.

(14)

Selle probleemi uurimine jätkus pärast ajutiste meetmete võtmist. Ülalmainitud eksportija esitas lisatõendeid, mis toetavad side-by-side-külmikute segmendi määratlust, mis tugineb kambrite sisemisele konfiguratsioonile ja mitte uste asetusele. Pärast lõplike järelduste teatavaks tegemist hinnati sama eksportija esitatud lisatõenditele toetudes veelgi juhtivate uurimisinstituutide ja liigitusasutuste seisukohti, millest enamik liigitab side-by-side-külmikud kambrite sisemise konfiguratsiooni ja mitte uste asetuse põhjal. See viis järelduseni, et füüsiliste omaduste seisukohast ei saa kolmeukselist mudelit vaadelda side-by-side-segmendi osana, nagu on viidatud põhjenduses 10. Mis puudutab tarbija arusaamu, siis nii väite esitaja kui ühenduse tootmisharu esitasid nende vaateid toetavaid ja üksteisele vasturääkivaid tarbijauuringuid. Selles suhtes ei suudetud seega jõuda konkreetsele järeldusele kummaski suunas.

(15)

Ülalnimetatust järeldub, et kolmeukselist mudelit tuleks käsitleda allpool asuva sügavkülmikuga külmikute segmenti kuuluvana ning mitte side-by-side-külmikute segmenti kuuluvana. Seega nõustuti väitega ii.

(16)

Sellest tulenevalt peeti kohaseks läbi vaadata tootevaliku määratlus, nagu see oli esitatud ajutises määruses. Seega on vaatlusaluse toote lõplik määratlus järgmine: Korea Vabariigist pärinevad kombineeritud ehitusega külmikud-sügavkülmikud, mille maht on üle 400 liitri ning mille sügavkülmik ja külmik asuvad teineteise kõrval, praegu liigitatud CN-koodi ex 8418 10 20 alla.

(17)

Kuna märkusi ei ole esitatud, kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse normaalväärtust käsitlevad põhjendused 18–22.

(18)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 23, arvutati sidusimportijate kaudu ühendusse müüdud toote ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 esimesele sõltumatule kliendile suunatud edasimüügihindade põhjal. Selles ekspordihinna arvutamisprotsessis kasutati selle äriühingu kasumimarginaali, keda peeti vaatlusaluse toote sõltumatuks importijaks. Pärast huvitatud isikutele lõpliku teabe edastamist teatas üks eksportiv tootja, et selle kasumimarginaali kindlaksmääramisel kasutatud äriühing ei olnud sõltumatu importija, vaid ühe sidusimportija esimene sõltumatu klient. Väidet uuriti nõuetekohaselt ning jõuti järeldusele, et vaatlusalust äriühingut ei võinud tõesti määratleda sõltumatu importijana. Sellest tulenevalt otsustati, et selle kasumimarginaali ei saa kasutada ekspordihindade arvutamisel. Seega tuli mõistliku kasumimarginaali kindlaksmääramisel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 võtta aluseks muud andmed. Ühegi teise sõltumatu importija kasumi kohta selle uurimise käigus teavet ei saadud. Seega, võttes arvesse, et kaks vaatlusalust toodet kuuluvad samasse kodumasinate sektorisse ning asjaga seotud Korea eksportivad tootjad on samad, peeti mõistlikuks sel eesmärgil pöörduda tagasi 5 % kasumimarginaali juurde, mida kasutati mikrolaineahjude dumpinguvastase menetluse puhul. (4)

(19)

Täiendavate märkuste puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 23–24 ekspordihinna määramise kohta.

(20)

Vastavalt ajutise määruse põhjendusele 26, kui eksporditud mudeleid ja siseturul müüdavaid mudeleid ei olnud võimalik omavahel otseselt võrrelda, kohandati selleks, et normaalväärtuse saaks võimalikult suures osas kindlaks määrata eksportivate tootjate omamaise müügi põhjal, mõningate mudelite puhul kindlaksmääratud normaalväärtusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile a, et kajastada siseturul müüdava mudeli ja eksporditava mudeli erinevate füüsiliste karakteristikute turuväärtusi. Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid algetapis tehtud kohanduse.

(21)

Üks eksportiv tootja väitis, et kohandamist ei oleks pidanud tegema, sest isegi kui eksporditud ja võrdluseks välja pakutud siseturul müüdavate mudelite füüsilised karakteristikud on erinevad, ei mõjuta need erinevused turuhinda. See väide tuli tagasi lükata, sest eksporditud mudelite ja võrdluseks välja pakutud siseturul müüdavate mudelite vahel leiti kuni seitse erinevust, sealhulgas sellistes olulistes aspektides nagu jää- ja veedosaator, ukse viimistlus ja temperatuurireguleerimissüsteem. Seepärast peaksid need erinevused tavalise majandusloogika järgi mõjutama nende mudelite turuväärtust.

(22)

Teine eksportiv tootja, kelle esitatud füüsiliste omaduste erinevustega seotud väärtusi komisjon algetapis kohandas, et nimetatud omaduste erinevuste turuväärtust nõuetekohaselt arvesse võtta, vaidlustas sellest tuleneva arvutuse. Pärast lõpliku teabe edastamist viitas nimetatud äriühing mõningatele elementidele komisjoni lähenemisviisis, mis võivad moonutada sel moel arvutatud normaalväärtust, ja nõudis eksporditud mudelite normaalväärtuse arvutamist ilma vastavat omamaist müüki arvesse võtmata. Väidet uuriti ning jõuti järeldusele, et kohandused, mida komisjon oli teinud äriühingu esitatud füüsilisi omadusi käsitlevas väites, võisid viia normaalväärtuse moonutamiseni Seetõttu otsustati selle äriühingu puhul arvutada normaalväärtused juhtudel, kui ei ole võimalik omavahel võrrelda eksporditud mudeleid ja siseturul müüdavaid mudeleid, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(23)

Kõik kolm eksportivat tootjat vaidlustasid esialgse otsuse keelduda algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti g alusel nõutud kohandamisest seoses omamaise müügiga seotud väidetavate krediidikuludega. Kolm eksportijat tõid põhjenduseks selle, et kasutatud krediiditingimused on lepinguga sõlminud ja kehtestanud teised äriühingud. Samuti tõendati, et arveid saab siduda maksetega. Eelmainitut silmas pidades leiti, et omamaised krediidikulud mõjutavad algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt nõutavat hindade võrreldavust, ning sellest tulenevalt otsustati neid kulusid kohandada.

(24)

Üks eksportiv tootja taotles oma sidusimportijate kahjustatud ja/või rikkis toodete müügi arvestamata jätmist dumpingu arvutamisel. Kõnealust müüki, mis moodustas väga väikese osa äriühingu müügist ühenduse turul, kajastati eraldi aruandluses ning kontrolliti kohapeal. Oli tõendatud, et kõnealune müük on tõesti seotud rikkis ja kahjustatud toodetega ning et nende toodete tarbijad ja hinnad olid tavalise müügiga võrreldes täiesti eraldi seisvad. Pidades silmas võrreldava müügi puudumist äriühingu siseturul, ei saanud kõnealust müüki reaalselt võrrelda. Seepärast nõustuti selle väitega.

(25)

Sama eksportiv tootja vaidlustas komisjoni esialgse otsuse lükata tagasi algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e kohaseks ekspordihinna kohandamiseks esitatud mereveokulud. Esitatud mereveokulud lükati tagasi, sest nende kohta esitas eksportijale arveid seotud äriühing. Eksportiv tootja tõendas nüüd, et seotud äriühing on logistikaüksus, kes tellis veoteenuseid lepingu alusel sõltumatutelt laevandusettevõtjatelt. Lisaks tõendati, et seotud äriühing esitas eksportijale arve lasti tegeliku maksumuse kohta vastavalt sõltumatutelt laevandusettevõtjatelt saadud arvele, millele oli lisatud mõistlik juurdehindlus seotud äriühingu teenuste eest. Seepärast otsustati, et esitatud mereveokulusid saab pidada usaldusväärseks, ning arvutusi muudeti vastavalt.

(26)

Peale tehtud kohanduste, nagu on sätestatud käesoleva määruse põhjendustes 22–25, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduste 25–30 sisu seoses normaalväärtuse ja ekspordihindade võrdlusega.

(27)

Kõik kolm äriühingut vaidlustasid komisjoni kasutatud metoodika dumpingumarginaali arvutamiseks. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 31–34, et kajastada dumpingu arvutamisel ekspordihindade olulisi erinevusi, mis moodustasid eri piirkondades kindla skeemi, ja kuna kaalutud keskmiste normaalväärtuste võrdlus kaalutud keskmiste ekspordihindadega või üksikute ekspordi- ja omamaiste müügitehingute võrdlus ei oleks kajastanud dumpingu täielikku ulatust, võrreldi kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute ühendusse suunatud eksporditehingute hindadega. Kõigi kolme eksportiva tootja puhul leidsid kinnitust märkimisväärsed piirkondlikud erinevused müügihinnas ning see, et ajutise määruse põhjendustes 31–34 juba sätestatud põhjustel oli tõesti alust võrrelda kaalutud keskmist normaalväärtust kõigi üksikute ühendusse suunatud eksporditehingute hindadega. Seepärast lükatakse eksportivate tootjate väited tagasi.

(28)

Eespool sätestatud kohandusi arvestades ja pärast mõningate arvutusvigade parandamist on lõplikult määratletud dumpingumäär, väljendatuna protsendina CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmine:

(29)

Konkreetselt sellega seoses ei ole esitatud uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 37–40.

(30)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist vaadati läbi tootevaliku määratlus, nagu on selgitatud põhjenduses 16. Vastavalt sellele on kolmeukselise mudeliga seotud andmed kahju analüüsimisel kõrvale jäetud. Igal juhul tuleks märkida, et uurimisperioodil ei tootnud ühenduse tootmisharu seda tüüpi toodet ja Korea Vabariigist pärinevate kolme uksega mudelite impordi maht ühendusse oli tühine.

(31)

Kuna leiti, et Samsung Electronics Corporation’i (edaspidi “Samsung”) dumpingumarginaal oli uurimisperioodi jooksul minimaalne (vt põhjendust 28), on vaja eristada nimetatud import muust Korea Vabariigist pärinevast impordist. Viimasele viidatakse edaspidi kui “dumpinguhinnaga impordile”. Ajutise määruse põhjendused 44–47 asendatakse seega järgmiste kaalutlustega. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks esitatakse kahe järelejäänud Korea tootja importi puudutavad andmed indekseeritud vormingus.

(32)

Sellele tuginedes suurenes dumpinguhinnaga import hüppeliselt (266 %) 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Aastatel 2002–2003 kerkis see 83 %, 2004. aastal veel 153 protsendipunkti ning uurimisperioodil veel 30 protsendipunkti. Uurimisperioodi jooksul püsis dumpinguhinnaga impordi maht vahemikus 180 000 ja 250 000 ühikut.

(33)

Dumpinguhinnaga impordi vastav turuosa kasvas ligikaudu 20 protsendipunkti 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, jõudes uurimisperioodil tasemeni 42–50 %. Indeksites väljendatuna kasvas turuosa 2003. aastal 21 %, veel 43 protsendipunkti 2004. aastal ja 6 protsendipunkti uurimisperioodil. Kokkuvõttes kasvas turuosa 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 70 %.

(34)

Viimaks, dumpinguhinnaga impordi keskmine hind alanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 5 % ning mudelite omavahelisel võrdlemisel selgub, et dumpinguhinnaga import toimus ühenduse tootmisharu hindadest 34,4–42 % madalamate hindadega olenevalt asjaomasest eksportijast.

(35)

Samamoodi asendatakse ajutise määruse põhjendus 68 järgmisega. Korea Vabariigist pärineva vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt 266 % ning dumpinguhinnaga impordi vastav turuosa kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 20 protsendipunkti. Dumpinguhinnaga impordi keskmine hind oli püsivalt madalam kui ühenduse tootmisharu hinnad vaatlusalusel perioodil. Kaalutud keskmise võrdlemisel mudelite kaupa selgub, et dumpinguhinnaga import oli ühenduse tootmisharu hindadest 34,4–42 % madalama hinnaga olenevalt asjaomasest eksportijast, samas kui teatud mudelite puhul oli hinna allalöömine veelgi suurem.

(36)

Kahju kohta ei ole esitatud uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 41–71, erandiks on põhjendused 44–47 ja põhjendus 68, mida on käsitletud eespool.

(37)

Nagu on märgitud eespool, tehti kindlaks, et Samsungi dumpingumarginaal oli uurimisperioodil minimaalne. Siiski langesid dumpinguhinnaga impordi hüppeline suurenemine 266 % 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, vastava turuosa suurenemine ligikaudu 20 protsendipunkti võrra ja hinna allalöömine kokku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega.

(38)

Kuna Samsungi dumpingumarginaal oli uurimisperioodi jooksul minimaalne, oli vaja kindlaks teha, kas Samsungi import võis sellest hoolimata tekitada mingisugust kahju ühenduse tootmisharule. Konfidentsiaalsuse säilitamiseks esitatakse Samsungit puudutavad andmed indekseeritud vormingus.

(39)

Samsungi impordi maht suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 88 %. Täpsemalt kerkis see aastatel 2002–2003 56 %, veel 27 protsendipunkti 2004. aastal ning veel 5 protsendipunkti uurimisperioodil. Uurimisperioodil püsis Samsungi impordi maht 100 000 ja 170 000 ühiku vahel.

(40)

Samsungilt pärineva impordi vastav turuosa vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 5 protsendipunkti võrra ja oli uurimisperioodil 28–36 %. Indeksites väljendatuna kasvas turuosa 2003. aastal 3 %, kuid vähenes siis 2004. aastal 13 protsendipunkti ja veel 2 protsendipunkti uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes turuosa 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 12 %.

(41)

Samsungilt pärineva impordi keskmine hind alanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 14 % ja mudelite kaupa võrdlemisel selgub, et Samsungilt pärineva import toimus ühenduse tootmisharu hindadest 34,1 % madalamate hindadega.

(42)

Võttes arvesse Samsungilt pärineva impordi mahu kasvu ja tuvastatud hinna allalöömist, ei saa välistada, et nimetatud import aitas kaasa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju tekitamisele. Siiski täheldati, et: i) Samsungilt pärinev import suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal tunduvalt aeglasemalt kui muu Korea Vabariigist pärinev import; ii) võrreldes muu Korea impordiga, kaotas Samsungilt pärinev import 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 5 protsendipunkti ulatuses turuosa; iii) sellest tulenev Samsungilt pärineva importühenduse turul oli uurimisperioodil nii mahu kui turuosa suhtes oluliselt väiksem kui muu Koreast lähtuv import; ja iv) hinna võrdlemine mudelite kaupa näitas, et Samsungi hinnad, kuigi madalamad kui ühenduse tootmisharu omad, olid stabiilselt kõrgemad kui muu Korea impordi hinnad.

(43)

Sellest tulenevalt järeldatakse, et Samsungilt pärinev import aitas kaasa ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju tekitamisele, kuid oluliselt vähemal määral, kui kahe ülejäänud Korea tootja dumpinguhinnaga import. Samsungilt pärineva impordiga seostatavat mõju ei peeta seega piisavaks, et lõhkuda põhjuslikku ahelat dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharule osaks langenud kahju vahel.

(44)

Uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ei ole esitatud ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72–96, erandiks on põhjenduse 73 esimene lause, nagu esitatud eespool.

(45)

Konkreetselt sellega seoses ei ole esitatud uut ja põhjendatud teavet ega vastuväiteid ning seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 97–114.

(46)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, kuid see ei tohiks ületada ajutise määruse põhjenduses 119 esitatud ja käesolevas määruses kinnitatud kahjumarginaali. Kuna kahjumarginaalid olid dumpingumarginaalidest alati kõrgemad, peaksid meetmed põhinema viimastel.

(47)

Lõplikud tollimaksud on seega järgmised:

(48)

Korea Vabariigi eksportivate tootjate puhul avastatud dumpingumarginaalide suurust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes peetakse vajalikuks ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt kehtestatud lõplike tollimaksude määrale. Kuna kolmeukseline mudel on nüüd tootevalikust välja jäetud (vt põhjendusi 12–16) ja lõplikud tollimaksud on ajutistest tollimaksudest madalamad, vabastatakse kolmeukselise mudeli impordi puhul algselt tagatiseks antud summad või need algselt tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksumäära.

(49)

Uurimisel tehtud järelduste põhjal kehtestati käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad. Seega kajastavad need uurimise käigus kõnealuste äriühingute puhul tuvastatud olukorda. Neid tollimaksumäärasid (vastupidiselt kogu riigi suhtes kehtestatud tollimaksumäärale, mida kohaldatakse kõigi ülejäänud äriühingute suhtes) kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist lähtuva ning nimetatud äriühingute ja seega ka konkreetsete juriidiliste isikute toodetud toodete impordi suhtes. Käesolevad soodusmaksumäärad ei kehti imporditavate toodete suhtes, mida toodavad äriühingud, kelle nime ja aadressi ei ole esitatud käesoleva määruse regulatiivosas, kaasa arvatud määruses nimetatud sidusettevõtjad, ning nende suhtes rakendatakse kõigi ülejäänud äriühingute puhul kehtivat maksumäära.

(50)

Taotlused nende individuaalsete äriühingu dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamiseks (nt pärast üksuse nime muutmist või uute tootmis- või müügiüksuste loomist) tuleb adresseerida komisjonile viivitamata koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise, omamaise ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või muutusega tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral ajakohastatakse määruses nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid,