6.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 98/3

(1)

7. juulil 2005. aastal teavitas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandes (2) (edaspidi “algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamisest teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “HRV”) ja Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsite ühendusse importimise suhtes.

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati 30. mail 2005 pärast seda, kui Euroopa Jalatsitööstuse Konföderatsioon esitas kaebuse tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 40 % ühenduse nahast pealsetega jalatsite kogutoodangust.

(3)

Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada HRV ja Vietnami eksportivatele tootjatele ja teadaolevalt asjaga seotud importijatele/vahendajatele, samuti kõnealuste eksportivate riikide esindajatele, kaebuse esitanud ühenduse tootjatele ja nende ühendustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(4)

Arvestades Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate ja ühenduse tootjate suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõtteline uuring, et määrata kindlaks dumping ja kahjude ulatus vastavalt algmääruse artiklile 17. Peab märkima, et väljavõttelist uuringut ei kohaldatud ühenduses asuvate importijate ja vahendajate suhtes, kellel paluti kõigil teha koostööd.

(5)

Selleks et lubada HRV ja Vietnami eksportivatel tootjatel soovi korral esitada taotlus turumajandusliku kohtlemise või individuaalse kohtlemise kohta, saatis komisjon taotlusvormi teadaolevalt asjaga seotud eksportivatele tootjatele ning mõlema kõnealuse riigi ametiasutustele.

(6)

Komisjon saatis küsimustikud kümnele valimisse kaasatud ühenduse tootjale, eksportivatele tootjatele asjaomastes valimisse kaasatud riikides, kõigile teadaolevalt asjaga seotud importijatele ja kõigile importijatele, kes andsid endast teada algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Lisaks saadeti küsimustikud ühenduse liikmesriikide riiklikele jalatsiühendustele, kuhu on koondunud tootmisettevõtted, samuti tarbijaühendusele, et saada üldinfot nende olukorra arengu kohta.

(7)

Küsimustiku vastused saadi kaheteistkümnelt valimisse kuuluvalt Hiina eksportivalt tootjalt (üks valimisse kuuluvatest Hiina eksportivatest tootjatest otsustas koostööst loobuda), neljalt Hiina eksportivalt tootjalt, kes vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3 taotlesid individuaalset uurimist, kaheksalt valimisse kuuluvalt Vietnami eksportivalt tootjalt ja veel neljalt Vietnami eksportivalt tootjalt, kes taotlesid vastavalt algmäärusele artikli 17 lõikele 3 individuaalset uurimist. Vastused saadi ka kümnelt valimisse kuuluvalt ühenduse tootjalt ja 39 importijalt, kes ei olnud seotud eksportivate tootjatega. Vastused saadi ka kolmelt importijate ühenduselt.

(8)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud tehti järgmiselt.

(9)

Dumpingu ja kahju uurimine toimus 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (edaspidi “uurimisperiood” või “UP”). Kahjude hindamiseks vajalike suundumuste uurimine kestis 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(10)

Vaatlusalused tooted on jalatsid, mille pealsed on nahast või komposiitnahast (edaspidi “nahast pealsetega jalatsid”), välja arvatud:

(11)

Toode hõlmab seetõttu peamiselt sandaale, saapaid, linnajalatseid ja linnakingi.

(12)

Mitmed eksportivad tootjad ja importijad nõudsid, et teatud eritüüpi spordijalatsid, mis ei kuulu eespool nimetatud kategooriatesse, peaksid samuti olema toote määratlusest välja jäetud. See nõue põhineb väitel, nagu ei saaks spetsiifiliste omaduste tõttu seda tüüpi jalatseid ja teisi nahast pealsetega jalatsitüüpe käsitleda kui ühtset toodet.

(13)

Eelkõige puudutab see väide jalatseid, mis on mõeldud sportimiseks ja mille puhul on kasutatud spordijalatsite valmistamise eritehnoloogiat nimetusega “STAF”. Käesoleval juhul tuleks sportimiseks mõeldud jalatsite all mõista tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingi jms jalatseid. Vaatlusalune jalats (s.o STAF-jalats) on praegu liigitatud järgmiste CN-koodide alla: ex 6403 91 11, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 91, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 91, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98. STAF-jalatseid käsitlevaid nõudeid on üksikasjalikult analüüsitud. Esmalt tehti kindlaks, et STAF-jalatsite alla kuuluvad väga keerulise ehitusega jalatsid, mida eristavad kindlad tehnilised omadused ja mis on disainitud spetsiaalselt sportimiseks. Need omadused hõlmavad peamiselt keerukat välistalda, mille eesmärk on kaitsta sportlase kanda ja jalalaba, ja lisatavat kesktalda, millel on eripolsterdus või stabiliseerivad elemendid, mis vähendavad löögi jõudu ja/või toetavad liikumist. Need omadused on olulised selleks, et parandada sportimisel sooritust ja vältida vigastusi.

(14)

Nende omaduste saavutamiseks on kantud olulisi uurimis- ja arendamiskulusid disainil, kasutatud materjalide osas, aga ka katsetamisel. Need lisakulutused tõstavad STAF-jalatsite impordihinda võrreldes teiste jalatsitüüpidega.

(15)

Teiseks näitas uurimine, et STAF-jalatsid erinevad teistest jalatsitüüpidest sellepoolest, et i) tavaliselt müüakse neid teistsuguste müügikanalite kaudu, ii) neil on tavaliselt teistsugune lõppkasutus ja tarbija tajub neid teisiti ning iii) STAF-jalatsite impordisuundumused on arenenud teisiti võrreldes muude jalatsitüüpidega. Neid erinevusi on allpool üksikasjalikult kirjeldatud.

(16)

Turustamiskanaleid silmas pidades müüakse STAF-jalatseid suuremalt jaolt spordivarustusele spetsialiseerunud kauplustes või suurtes kaubamärgiga jaemüügikettides ja kaubamajades eeskätt sporditarvete väljapanekutel või osakondades. Teist tüüpi jalatseid turustatakse peamiselt jalatsite jaemüüjate kaudu, sõltumata sellest, kas neil on kaubamärk või mitte, ja isegi selvehallide kaudu.

(17)

Tõsiasi, et STAF-jalatseid turustatakse eri müügikanalite kaudu, näitab ka seda, et tarbijad tajuvad STAF-jalatseid erinevalt võrreldes teiste jalatsitüüpidega. Täpsemalt on arvestatud ka sellega, et sporditarvete tarbijad eristavad selgelt jalatseid, mis on spetsiaalselt disainitud sportimiseks, ja teisi jalatsitüüpe, sh vabaajajalatseid, mis näevad välja nagu spordikingad, kuigi neil puuduvad STAF-jalatsite omadused. Peale selle saab STAF-jalatseid sarnaselt teiste jalatsitüüpidega kanda igapäevasel, st mittesportlikul tegevusel, ent teised jalatsitüübid ei sobi kindlasti sportimiseks. Seetõttu on võimalus omavahel segi ajada STAF- ja muid jalatseid väga väike.

(18)

Lisaks näitas uurimine, et STAF-toodete import kõnealustest riikidest on viimastel aastatel arenenud erinevalt võrreldes teiste jalatsitüüpidega. Tõepoolest – kui STAF-jalatsite impordimaht 2003. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal isegi vähenes 5 %, siis mitte-STAF-toodete puhul kasvas see sama perioodi jooksul enam kui 50 %. Hinnaarengu mõistes oli selgelt vähem märgatav asjaomastest riikidest pärit STAF-jalatsite impordihindade langus võrreldes teiste jalatsitüüpidega: 2003. aasta ja uurimisperioodi vahel langes STAF-toote keskmine hind 6 %, samal ajal kui teiste jalatsitüüpide keskmine hind langes 12 %. Lisaks oli nendest riikidest pärit STAF-jalatsite keskmine impordihind uurimisperioodi kestel ligi 40 % kõrgem kui mitte-STAF-toodete keskmine impordihind.

(19)

Eespool mainitud põhjustel, sh peamiste füüsiliste ja tehniliste omaduste, müügikanalite, lõppkasutuse ja tarbija arusaamade erinevuste alusel, on ajutiselt otsustatud, et STAF-jalatsid jäävad välja vaatlusaluse toote määratlusest ja seetõttu ka käesoleva uurimise raamest.

(20)

Ühenduse jalatsitootjad on väitnud, et viimastel aastatel on moesuundadel olnud oluline osa, sest spordijalatsid on toodud vabaajajalatsite turule. Nad on ka väitnud, et mõlemat tüüpi jalatseid müüakse samade turustamiskanalite kaudu ja et tarbijad ostavad ja kasutavad sageli STAF-jalatseid teistel eesmärkidel kui sport. Seetõttu on ühenduse tootmisharu seisukoht, et STAF-jalatseid ei peaks jätma välja vaatlusaluse toote määratlusest.

(21)

Ent kui moesuunad ongi mõjutanud tarbija valikuid ja eelistusi, siis kindlasti ei mõjuta nad toote peamisi füüsilisi ja tehnilisi omadusi ning seetõttu ei muuda ka eespool esitatud järeldusi.

(22)

Arvesse on võetud ka seda, et vabaajajalatsid on viimastel aastatel muutunud erakordselt populaarseks, see moesuund käib vabaajajalatsite kohta üldiselt ning eeskätt samalaadsena näivate spordijalatsitüüpide ja isegi spordijalatsite kohta, millel puuduvad STAF-omadused. Isegi kui STAF-jalatseid võib kasutada vabaajamoe kontekstis erinevalt sellest eesmärgist, milleks nad on ette nähtud, on see ilming väga piiratud ega põhine STAF-jalatsite spetsiifilistel ja kordumatutel omadustel, vaid tõsiasjal, et nad sarnanevad samalaadsena näivate spordijalatsitega.

(23)

Impordiandmed tõepoolest ei kinnita väidet, et mood on suurendanud STAF-toodete tarbimist ühenduse turul. Tegelikult, nagu on näidatud eespool, on STAF-jalatsite import seoses ühenduse vähenenud tarbimisega viimastel aastatel vähenenud, kuna seda tüüpi jalatsid on toodetud peamiselt neis kahes kõnealuses riigis ja ainult väga tühine osa on toodetud ühenduses. Välja on toodud ka asjaolu, et ühenduse tootmisharu nõue viitas kõikidele spordijalatsitüüpidele, mitte üksnes STAF-jalatsitele, mille puhul eeldati, nagu eespool öeldud, et nad on sarnased samalaadsena näivate spordijalatsitega, ja mis olid üksnes vähesel määral mõjutatud moesuundadest.

(24)

Siiski tunnistati, et mõnikord võidakse STAF-jalatseid turustada sporditoodetele spetsialiseerumata jaemüügikauplustes ja seal võib esineda teatud määral konkurentsi STAF- ja muude jalatsite vahel. Ent kuna see kogus on piiratud, ei peetud piisavalt põhjendatuks muuta eespool nimetatud järeldusi.

(25)

Üks liikmesriik oli STAF-jalatsite menetluse raamest väljajätmise vastu põhjendusel, et see võib põhjustada tõsist meetmetest kõrvalehoidmise ohtu. See põhineb väitel, et lihtne füüsiline kontroll ei ole piisav selleks, et teha kindlaks jalatsite eri tüüpe, vaid sellist eristamist on võimalik teha materjalide keemilise analüüsi ja jalatsi mehaaniliste komponentide tehnilise katsetamisega.

(26)

Kuna ei ole välistatud, et tõepoolest alati ei piisa lihtsast füüsilisest kontrollist selleks, et teha vahet eri tüüpi jalatsite vahel, siis ei saa seda pidada paikapidavaks argumendiks, mis takistaks STAF-jalatsite väljajätmist. Mõnikord on tõepoolest raske füüsiliselt eristada eri jalatsitüüpe, kuid see ei muuda eespool esitatud järeldust, et STAF-jalatseid peaks käsitlema teistest nahkjalatsitest erinevat tüüpi jalatsitena. Pealegi on paljudel teistel juhtudel nõutav enam kui lihtne füüsiline kontroll selleks, et teha kindlaks, kas toode peaks olema kuuluma dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalasse, ning seda ei ole kunagi peetud piisavaks, et jätta selline toode meetmete kohaldamisalast välja. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(27)

Lisaks väitsid mõned huvitatud isikud, et kõik spordijalatsitüübid, seega mitte üksnes STAF-jalatsid, peaksid olema menetlusest välja jäetud. Need väited põhinevad samadel väidetel, mis olid aluseks STAF-jalatsite väljajätmisel. Uurimisel tehti siiski kindlaks, et järeldusi, mis tehti STAF-jalatsite suhtes, ei saanud samaväärselt kohaldada jalatsite suhtes, millel puudusid STAF-omadused. Pigem leiti, et järeldused, mis on esitatud kahes eelmises põhjenduses, on sellisel juhul nende jalatsitüüpide puhul kohaldatavad, st kui puudub võimalus neid selgelt eristada ja on olemas otsene konkurents nende ja ülejäänud jalatsitüüpide vahel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(28)

Käesoleva menetluse puhul on esialgu otsustatud, et lastejalatsid on jalatsid, mille sisetalla pikkus on kuni 24 cm ning mille kõrgus talda ja kanda koos mõõtes on kuni 3 cm. Sellised jalatsid on praegu liigitatud järgmiste CN-koodide alla: ex 6403 20 00, ex 6403 30 00, 6403 51 11, 6403 51 91, 6403 59 31, 6403 59 91, 6403 91 11, 6403 91 91, 6403 99 31, 6403 99 91 ja ex 6405 10 00. Uurimisel tuleb edaspidi otsustada, kas seda määratlust tuleks mis tahes lõplike meetmete kehtestamiseks muuta.

(29)

Tuletatakse meelde, et nahast ja plastikust pealsetega jalatseid käsitleval menetlusel (3) loeti kuni 24 cm pikkuse sisetallaga jalatsid vaatlusaluse toote määratluse alla kuuluvaks. Nii toimiti seetõttu, et nende eriomadusi silmas pidades ei käsitletud lastejalatseid ja muid nahast pealsetega jalatseid sel ajal ühtse tootena. Seepärast kontrollis komisjon käesoleva uurimise jooksul, kas sellised jalatsid kuuluvad vaatlusaluse toote määratluse alla või tuleks neid eraldi uurida.

(30)

Esiteks on lastejalatsite ja muude jalatsite vahel tõepoolest teatavad tehnilised ja füüsilised erinevused. Nende väikese suuruse tõttu on lastejalatsite tootmisprotsess märkimisväärselt erinev; väiksemate jalatsite tootmiseks on vaja erioskusi, et jalatsid oleksid lapse jala füüsiliste eripärade jaoks sobivad, eriti esimestel eluaastatel lihaste ja luustiku arengu ajal.

(31)

Teiseks müüakse lastejalatseid sageli muudes müügikanalites kui teisi jalatseid, mis näitab samuti, et tarbijad võivad lastejalatseid tajuda teistest jalatsitest erinevana. See tähendab, et arvestatakse, et tavaliselt teevad lastejalatsite tarbijad selgelt vahet spetsiaalselt lastele ette nähtud jalatsite ja muude jalatsite vahel. Lisaks tundub, et võrreldes täiskasvanute jalatsite turuga mõjutavad lastejalatsite turgu moesuunad või muud samalaadsed asjaolud vähem; tundub, et rohkem pööratakse tähelepanu hinnale ja kvaliteedile. Veel üks asjaolu, mis illustreerib tarbija tajumist on kindlasti asjaolu, et lastejalatsite käive on palju suurem kui muude jalatsite käive, kuna lapsed arenevad füüsiliselt.

Lähemal kaalumisel ei võimalda poolt- ja vastuargumendid lastejalatsite hõlmamiseks toote määratluse alla selles menetluse etapis teha lõplikku järeldust. Seepärast otsustas komisjon esialgu käsitleda lastejalatseid vaatlusaluse toote määratluse alla kuuluvatena ning hilisemas etapis seda lähemalt uurida ja teha selle kohta järeldused.

(32)

Väideti ka, et toote määratlus on liiga lai selleks, et koondada see ühe määratluse alla, sest see hõlmab palju stiile, materjale ja kvaliteeditasemeid ja et kõiki neid eri tüüpe tuleks eraldi analüüsida erinevate menetlustega. See nõue põhineb väitel, et toote määratlus katab 33 eri CN-koodi, mis väidetavalt annab märku sellest, et selle alla kuuluvad väga erinevad tooted ja et paljudel jalatsite eritüüpidel on eri omadused, lõppkasutus, tootmisprotsess ja neid müüakse läbi erinevate müügikanalite.

(33)

CN-koodide arv, mida hõlmab toote määratlus, on sellisena ebaoluline küsimuses, kas toote määratlus on lai või kitsas. Olulised kriteeriumid, mida on rakendatud, et määrata kindlaks, kas toode kuulub uurimisele kui eraldi toode, st selle füüsilised ja tehnilised omadused, on üksikasjalikult esitatud eespool.

(34)

Pealegi – isegi kui jalatsite eri tüüpidel võivad tõesti olla erinevad eriomadused, näitas uurimine, et välja arvatud STAF-tooted, on nende peamised omadused siiski ühesugused. Ning asjaolu, et toodet on võimalik valmistada erinevate protsessidega, ei ole iseenesest kriteerium, mille abil võiks leida kaks või enam eraldi eristatavat toodet. Lisaks näitas uurimine, et vaatlusaluse toote eri tüüpe müüdi ühtede ja samade müügikanalite kaudu. Kui mõned spetsialiseerunud kauplused võivad keskenduda kindlatele eriomastele tüüpidele, müüb enamik turustajaid (jaemüüjad, kaubamajad, selvehallid) kõik eri tüüpi jalatseid, et pakkuda tarbijale laia valikut.

(35)

Lisaks väitsid mõned importijad, et teatises esitatud toote määratlus on isegi laiem kui see, mille esitasid kaebuse esitajad, mis väidetavalt piirdus üksnes kolme tüüpi jalatsitega.

(36)

Sellega seoses on viidatud asjaolule, et samasuguste toodete määratlus, mis on esitatud algatamisteates, väljendab täpselt määratlust, mille on esitanud kaebuse esitaja. Jalatsite kolm tüüpi, millele on viidatud, olid antud üksnes selgitavatel eesmärkidel. Kaebuse esitaja näitab tõepoolest selgelt, et need kolm tüüpi moodustavad suure osa impordist kõnealustest riikidest (enam kui 50 %). Seda ei saa kindlasti mõista kui menetluse ulatuse piiramist nende kolme tüübiga.

(37)

Arvestades eespool nimetatud asjaolusid, lükati tagasi väide, et toote määratlus on liiga lai.

(38)

Kõikide ülejäänud jalatsitüüpide, sh kõikide nahkpealsetega jalatsite (välja arvatud STAF-jalatsid) olulised omadused, kasutusala ja tarbijapoolne tajumine jäävad peamiselt samaks, kuigi nad hõlmavad mitmeid tüüpe ja stiile.

(39)

Lisaks tõsiasjale, et neil jalatsitel on ühesugused füüsilised ja tehnilised omadused, konkureerivad kõik need erinevad stiilid ja tüübid otseselt omavahel ja on väga laias ulatuses vastastikku asendatavad. Seda on selgelt näidanud asjaolu, et täpset eraldusjoont eri tüüpide vahel ei ole, st küllalt palju on kattumist ja konkurentsi lähedaste tüüpide vahel.

(40)

Käesoleva menetluse puhul ja kooskõlas ühenduse järjepideva tavaga leiti, et kõik eespool kirjeldatud tootetüübid, välja arvatud STAF-jalatsid, peaksid moodustama ühtse toote.

(41)

Vaatlusalune toode on eespool kirjeldatud nahast või komposiitnahast pealsega jalats, mis on pärit HRVst või Vietnamist.

(42)

Nagu eespool mainitud, on uurimine näidanud, et kõikidel nahast pealsetega jalatsite tüüpidel on ühesugused füüsilised ja tehnilised omadused hoolimata tüübi ja stiili erinevustest – need on nahast pealsetega välisjalatsid, mida kasutatakse peamiselt ühesugustel eesmärkidel ja mida võib käsitada kui sama toote erinevaid tüüpe.

(43)

Seetõttu on käesoleva uurimise puhul vaatlusalused tooted HRVst või Vietnamist pärit nahast pealsetega jalatsid, nagu on kirjeldatud eespool peatükis “Üldteave” (edaspidi “vaatlusalune toode”). See toode on praegu liigitatud järgmiste CN-koodide alla: ex 6403 20 00, ex 6403 30 00, ex 6403 51 15, ex 6403 51 19, ex 6403 51 95, ex 6403 51 99, ex 6403 59 11, ex 6403 59 35, ex 6403 59 39, ex 6403 59 95, ex 6403 59 99, ex 6403 91 13, ex 6403 91 16, ex 6403 91 18, ex 6403 91 93, ex 6403 91 96, ex 6403 91 98, ex 6403 99 11, ex 6403 99 33, ex 6403 99 36, ex 6403 99 38, ex 6403 99 93, ex 6403 99 96, ex 6403 99 98 ja ex 6405 10 00.

(44)

Peab märkima, et HRVst pärit tooted, mis liigitati eespool nimetatud CN-koodide alla, kuulusid enne 1. jaanuari 2005 koguseliste kvootide kohaldamisalasse, välja arvatud tooted, mida liigitatakse CN-koodide 6403 20 00 ja ex 6403 30 00 alla, ning neid jalatseid kasutati sportimiseks ja neid valmistati eritehnoloogia abil.

(45)

Seetõttu järeldati, et käesoleva dumpinguvastase menetluse huvides käsitatakse kõiki vaatlusaluseid tooteid ühe tootena.

(46)

Uurimine näitas, et vaatlusalune toode ja nahast pealsetega jalatsid, mida toodetakse ja müüakse HRV ja Vietnami siseturgudel, nagu ka nahast pealsetega jalatsid, mida toodetakse ja müüakse ühenduses ühenduse tootmisharu poolt, olid sarnased põhiliste füüsiliste ja tehniliste omaduste ja kasutusala poolest ning kasutajad tajuvad neid vastastikku asendatavatena.

(47)

Osad huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu poolt toodetud ja ühenduse turul müüdavad nahast pealsetega jalatsid ei ole vaatlusaluse tootega sarnased. Nad väitsid, et seda tõendab eeskätt erinevus kvaliteedis, tarbijapoolses tajumises, müügikanalites ja turusegmentides. Lisaks väideti, et ühenduse tarbijad tajuvad tavaliselt vaatlusalust toodet kui odavamat ning need tooted ei saa mingit kasu kaubamärgiga seotud tulust.

(48)

Uurimine näitas, et importijad on selles suhtes vastuolulisi avaldusi teinud. Tõesti, kui mõned väitsid, et vaatlusalusel tootel on tavaliselt madalam kvaliteet ja see jääb teistsugusesse hinnaklassi võrreldes ühenduses tehtud tootega, siis teised väitsid, et kõnealustes riikides toodetud kaubamärgiga jalatseid imporditakse kõrgema hinnaga kui asjaomastest riikidest pärit erakordselt madala hinnaga ja arvatavasti madala kvaliteediga jalatsid. Teisest küljest kinnitas uurimine, et ühenduses toodetakse ning turustatakse mõlemaid, nii madala kui kõrge lõpphinnaga jalatseid samade turustamiskanalite kaudu mis vaatlusalusel tootel, st iseseisvate jaemüüjate, spetsialiseerumata selvehallide, kaubamajade jne kaudu.

(49)

Lisaks ei näidata jalatsitel alati päritoluriike, seetõttu on tarbijal sageli väga keeruline teha vahet jalatsitel, mis on toodetud kõnealustes riikides või ühenduses.

(50)

Nendel põhjustel peetakse silmas, et sõltumata päritolust, konkureerivad kõnealustes riikides ja ühenduses toodetud jalatsid turu kõigil tasanditel ja tarbija ei taju neid erinevana. Kuna vaatlusaluse toote ja ühenduses toodetud toote vahel võivad olla mõned väikesed erinevused, siis arvestatakse sellega, et need erinevused ei mõjuta toote olulisi põhiomadusi, muid omadusi ja toote kasutust.

(51)

Samamoodi ei leitud suuri erinevusi vaatlusaluse toote ja nahast pealsetega jalatsite vahel, mida toodavad ja müüvad eksportijad ja tootjad oma riigi siseturul ning müüvad tootjad Brasiilias, mida sai kasutada võrdlusriigina selleks, et määrata kindlaks normaalväärtus nende ettevõtete jaoks, millele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist.

(52)

Arvestades eespool nimetatut, otsustati esialgu, et vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 ja käesoleva uurimise eesmärgil on kõik kõnealustes riikides ja Brasiilias toodetavad ja müüdavad nahast ja komposiitnahast pealsetega jalatsid ning ühenduses toodetavad ja müüdavad jalatsid sarnased nendega, mida eksporditakse kõnealustest riikidest ühendusse.

(53)

Arvestades HRV ja Vietnami eksportivate tootjate suurt arvu nähti algatamisteates vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 ette väljavõtteline uuring dumpingu kindlaksmääramiseks.

(54)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vastava vajaduse korral valimi moodustada, paluti eksportivatel tootjatel endast teatada 15 päeva jooksul alates uurimise algatamisest ning esitada põhiandmed oma ekspordi ja omamaise müügi ja vaatlusaluse toote tootmisega seotud täpse tegevuse kohta ning vaatlusaluse toote tootmise ja/või müügiga tegelevate seotud ettevõtete nimed ja tegevusalad. Samuti konsulteeriti HRV ja Vietnami ametiasutustega.

(55)

Endast andis teada 163 ettevõtet HRVs ja 86 ettevõtet Vietnamis, kes võimaldasid ka juurdepääsu nõutud teabele tähtaja jooksul, mis oli nimetatud algatamisteates. Ent üksnes 154 Hiina eksportivat tootjat ja 81 Vietnami eksportivat tootjat andsid teada ekspordist ühendusse uurimisperioodi jooksul. Eksportivad tootjad, kes eksportisid vaatlusalust toodet ühendusse uurimisperioodi jooksul ja avaldasid soovi väljavõttelises uuringus osaleda, arvati algselt koostööd tegevate ettevõtete hulka ja nendega arvestati valimi moodustamisel.

(56)

Eksportivad tootjad, kes ei andnud endast teada eespool nimetatud ajavahemiku jooksul või ei andnud ettenähtud aja jooksul nõutud teavet, käsitati uurimise puhul koostööst keeldununa.

(57)

HRV puhul peeti esialgu nelja suurema eksportiva tootja valimit algmääruse artikli 17 lõikega 1 kooskõlas olevaks. See oleks lubanud piirata uurimist ning olnud siiski mõistlikul määral esindav. Konsultatsioonide jooksul huvitatud isikutega, keda käesoleval juhul esindasid Hiina ametiasutused ja vastavad Hiina tootjate ühendused, taotlesid Hiina ametiasutused ometi, et nimekirja tuleb lisada rohkem ettevõtteid, et suurendada valimi esindavust. Selle tulemusena laiendati valimit märkimisväärselt 13 Hiina eksportiva tootja võrra ja valim esindas nüüd üle 20 % Hiina ekspordimahust ühendusse. Hiina ametiasutused andsid oma täieliku nõusoleku valimi suhtes.

(58)

Ka Vietnami puhul kaaluti algul kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 valimi koostamist neljast suuremast eksportivast tootjast. Arvestades Hiina ametiasutuste taotlust suurendada Hiina eksportijate esindavust valimis ja selleks, et mitte saada kummagi riigi kohta esindavuse mõttes kaht väga erinevat valimit, otsustati suurendada ka Vietnami eksportijate valimit kaheksa ettevõtteni. Pärast arutelu Vietnami ametiasutustega, kes olid kontaktis Vietnami tootjate ühendustega, saavutati täielik kokkulepe määrata valimi suuruseks Vietnamis kaheksa ettevõtet.

(59)

Kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 1 arvestati valimi koostamisel järgmisi kriteeriume:

(60)

Selleks et valimis oleks esindatud jalatsitööstusest võimalikult lai läbilõige, peeti eespool nimetatud teise kriteeriumi puhul oluliseks lisada valimisse mõned ettevõtted, kes müüsid tooteid oma riigis. See oli vajalik eeskätt selleks, et saada teavet vaatlusaluse toote hindade ning tootmiskulude ja asjaomaste riikide siseturul müügi kulude kohta juhul, kui mõned eksportijad valimites vastavad turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile. Seetõttu valiti välja üksnes suuremad eksportivad tootjad, kes ühtlasi esindasid ka suuremat osa omamaisest müügist.

(61)

Valitud ettevõtete puhul arvestati esindavaks 25 % HRV ja 22 % Vietnami koostööd tegevate eksportivate ettevõtete ekspordimahust ühendusse ning ligikaudu 42 % HRV ja 50 % Vietnami omamaisest müügist, nagu andsid teada koostööd tegevad ettevõtted. STAF-toodete väljajätmine ei mõjutanud oluliselt valimi esindavust.

(62)

Koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid, kes ei jäänud lõpuks valimisse, teavitati Hiina ja Vietnami ametiasutuste kaudu, et iga dumpinguvastane tollimaks nende ekspordi suhtes arvestatakse vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetele.

(63)

Küsimustikud saadeti väljavalitud ettevõtetele ja kõigilt neilt, välja arvatud ühelt HRV ettevõttelt, saadi vastused ettenähtud tähtaja jooksul.

(64)

Neli eksportivat tootjat HRVs ja neli eksportivat tootjat Vietnamis, keda ei võetud valimisse, nõudsid individuaalset dumpingumarginaali ning olid andnud olulist teavet etteantud tähtaja jooksul, arvestades algmääruse artikli 9 lõiget 6 ja artikli 17 lõiget 3. Ent arvestades valimi enneolematut suurust, mis puudutas 20 ettevõtet ja mitmeid teisi seotuid pooli, järeldas komisjon vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3, et eksportivate tootjate individuaalset kontrolli ei saa teha HRV ega Vietnami puhul, sest see oleks põhjendamatult koormav ning võib takistada kontrollimise lõpuleviimist mõistliku tähtaja jooksul.

(65)

Komisjon koostas ühenduse tootjatest valimi eelkõige asjaomaste ühenduse tootjate tootmismahu alusel. See põhines teabel, mida tootjad ja nende riiklikud ühendused olid ise andnud. Saamaks jalatsitööstusest tasakaalustatud pilti, arvestati ka tootjate geograafilist asukohta. Seega valim, mis kajastab eelkõige tootmisettevõtete tähtsust ja suurust, kajastab ka tööstuse geograafilist levikut ühenduses. Valimi kümme tootjat esindavad 10 % kaebuse esitanud ühenduse tootjate toodangust.

(66)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b määratakse dumpinguvastastes uurimistes, mis käsitlevad importi HRVst ja Vietnamist, normaalväärtus vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1 kuni 6 nende eksportivate tootjate osas, kes vastasid kriteeriumile, mis on sätestatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c, st juhul kui sellised eksportivad tootjad on näidanud, et samasuguste toodete valmistamisel ja müügil valitsevad turumajanduslikud tingimused. Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused kriteeriumid järgmised:

(67)

Kõik valimisse valitud Hiina ja Vietnami tootjad vastasid nõutud turumajandusliku kohtlemise nõuetele kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga b ja olid vastanud eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotlusele ettenähtud tähtaja jooksul. Üks Hiina tootja ei esitanud küsimustiku vastust pärast seda, kui tema taotlus turumajandusliku kohtlemise kohta vaadati läbi. Sellises olukorras on vaja kehtestada nendele tootjatele dumpingumarginaal olemasoleva teabe alusel. Järelikult on nende taotlus turumajandusliku kohtlemise kohta alusetu ja üksnes 12 taotlust ülejäänud Hiina eksportivate tootjate valimist kuuluvad komisjoni poolt edaspidisele analüüsimisele.

(68)

Nendele valimisse kuuluvate ettevõtete puhul otsis komisjon kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks, ja kontrollis kõnealuste ettevõtete ruumides kõiki andmeid, mis olid esitatud turumajandusliku kohtlemise taotluses.

(69)

Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte iga ettevõtte määramise kohta viie kriteeriumi alusel, mis on esitatud algmääruse artikli 2 lõikes 7 punktis c.

(70)

Asjaomastele ettevõtetele anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Ükski kaheteistkümnest ettevõttest ei nõustunud tehtud otsusega ja kõik kaksteist ettevõtet nõudsid, et neile võimaldataks turumajanduslikku kohtlemist.

(71)

Esiteks tuleb märkida, et neli ettevõtet Hiina eksportivate tootjate valimist ei vastanud ühelegi viiest kriteeriumist, mis on nõutavad turumajandusliku kohtlemise jaoks. See oli tingitud asjaolust, et teave, mida nad esitasid, oli ebapiisav ja seetõttu ei saanud teha mingeid järeldusi selle kohta, kas nad vastavad asjaomastele kriteeriumidele. Järelikult peeti neid kriteeriumeid mittetäidetuks.

(72)

Teiseks tuletatakse meelde, et komisjoni järjekindel tava on uurida, kas seotud ettevõtted tervikuna täidavad turumajandusliku kohtlemise tingimusi. Seetõttu juhtudel, kui subsideeritav või mõni teine taotlejaga seotud ettevõte on Vietnamis vaatlusaluse toote tootja ja/või müüja, tehakse ettevõttele ettepanek täita turumajandusliku kohtlemise taotlus. Seega kõigi nelja valimisse kuuluva eksportiva tootja läbikukkumine, keda on nimetatud eespool põhjenduses 71, viis tulemuseni, et ei saanud kinnitada, et need rühmad tervikuna vastaksid turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(73)

Esimese kriteeriumi puhul (“Majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused on tehtud lähtuvalt turutingimustest ja ilma riigi märkimisväärse sekkumiseta ning kulutused kajastavad turuväärtust”), järeldati, et ükski kaheteistkümnest Hiina valimi eksportivast tootjast ei vastanud sellele kriteeriumile. Eelkõige olid põhjused, miks ei suudetud täita esimest kriteeriumi, põhikirjades ja/või tegevuslitsentsides sätestatud müügipiirangutes või nagu ühe juhtumi puhul, valimisse võetud ettevõtete de facto müügipiirangutes, mille on põhjustanud riigi sekkumine. Valimisse kuuluvad ettevõtted väitsid sellest teadasaamisel, et need piirangud on ebaolulised, sest on väidetavalt aegunud ning on üksnes mittesiduvad ettevõtte sise-eeskirjad. Ent sellistes dokumentides on muuhulgas sätestatud, kuidas ettevõte müüb oma kaupu. Hiina ametiasutused lubavad tegutseda ettevõttel üksnes oma põhikirja ja tegevuslitsentside alusel, mis asjaomase ettevõtte jaoks on konkreetne õiguslik raamistik.

(74)

Teise kriteeriumi puhul (“Ettevõtetel on selge raamatupidamisaruandlus, mida on sõltumatult auditeeritud vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ja mida kasutatakse laialdastel eesmärkidel”) ei õnnestunud seitsmel ettevõttel näidata, et nad täidavad tingimusi, mis on esitatud algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c. Tegelikult olid nendel juhtumitel raamatupidamises olulised puudused. Näiteks ühe eksportija puhul ei näidanud auditeeritud bilanss ühelgi korral varade ja kohustuste tõest ja erapooletut väärtust, sest neid ei registreeritud toimumise ajal (ostu ajal), vaid makse sooritamise ajal. Audiitorid ei olnud kommenteerinud sellist põhimõttelist rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite, nimelt tekkepõhisuse põhimõtte rikkumist. Järelikult ei olnud raamatupidamisaruandeid auditeeritud kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. Teisel juhul olid raamatupidamisaruanded ebaselged, sest olulised maksedokumendid olid ebatäielikud. Audiitorid ei maininud ka seda. Pärast tähelepanu juhtimist nendele puudustele ei saadud veenvat selgitust. Lisaks ei pidanud kaks valimisse kuuluvat eksportivat tootjat kinni oma audiitorite soovitustest viitlaekumiste, maarentide, halbade laenude, põhivara ja väärtpaberite arvestamise kohta auditile järgnenud majandusaastal, selleks et saada heakskiidetud raamatupidamisandmed.

(75)

Üheksa ettevõtet ei suutnud näidata, et nad täidavad kolmandat kriteeriumi (“Tootmiskulusid ja rahanduslikku olukorda ei mõjuta moonutused, mis on tingitud mitteturumajanduslikust süsteemist”). Kõnealustel juhtumitel leiti nimelt, et maakasutuse või seadmete kasutamise õigused ei vastanud nende eksportijate puhul turumajanduslikele tingimustele, s.o asjaolu, mis varasema mitteturumajandusliku süsteemi tõttu tõepoolest põhjustas kulude ja rahandusliku olukorra moonutusi. Pärast avalikuks tulemist vaidlustasid mõned Hiina valimi eksportivad tootjad need tulemused. Siiski ei põhjendanud nad piisavalt oma väiteid, et on saanud need varad turumajanduslikke tingimusi järgides.

(76)

Neljanda kriteeriumi puhul (“Nende ettevõtete suhtes kohaldatakse pankroti- ja asjaõigust, mis tagab õiguskindluse ja ettevõtete stabiilse tegutsemise”) ei suutnud neli tootjat esitada piisavat teavet ja järeldati, et sellise teabe puudumisel ei ole nad näidanud, et vastavad sellele kriteeriumile.

(77)

Need neli ettevõtet, kes ei suutnud pakkuda piisavat teavet, ei suutnud lõpuks ka näidata, et vastavad viiendale kriteeriumile (“Vääringute konverteerimine toimub turukursi alusel”).

(78)

Järgmises tabelis on esitatud kokkuvõte iga ettevõtte määramise kohta viie kriteeriumi alusel, mis on esitatud algmääruse artikli 2 lõikes 7 punktis c.

(79)

Asjaomastele ettevõtetele anti võimalus kommenteerida eespool esitatud järeldusi. Kõik kaheksa ettevõtet vaidlustasid tehtud otsused ja väitsid, et neile tuleks võimaldada turumajandusliku kohtlemist.

(80)

Esimese kriteeriumi puhul ei suutnud kuus ettevõtet näidata, et nende majandustegevust käsitlevad otsused on tehtud vastavalt turusignaalidele ja olulise riigipoolse sekkumiseta.

(81)

Neli nendest tegutseb kohustusega eksportida kas kogu või oluline osa oma toodangust. Kõnealused ettevõtted väitsid, et neil on lubatud müüa omamaistel turgudel. Ometi ei selgunud nende antud teabest ühtegi olulist vastuargumenti. Ettevõtted ei vaielnud eriti vastu, et neil on õigus taotleda investeerimislitsentsi muutmist, kui nad soovivad müüa omamaisel turul, ja/või et koguselised müügipiirangud on kehtestatud maksustamise eesmärgil. Selles suhtes ei saa komisjoni talitused sedastada muud, kui et ettevõtetel on ilmselt vabadus kõrvaldada see piirang oma investeerimislitsentsilt, kuid nad ei taotlenud muudatusi uurimisperioodi ajal ega hiljem. Nende ettevõtete suhtes kohaldatakse ikkagi müügikoefitsienti ja seetõttu ei olnud nad võimelised tegema majandustegevust käsitlevaid otsuseid vastavalt turusignaalidele. Seepärast lükati nimetatud väited tagasi.

(82)

Ilmnes, et kaks ülejäänud ettevõtet olid mõlemad täielikult riiklikus omandis koos otseste viidetega riigipoolsele juhtimisele. Mõlemad ettevõtted vaidlustasid tõsiasja, et tegu oli olulise riigipoolse sekkumisega, ent ei pakkunud täiendavaid argumente, mis oleks toetanud nende väidet. Seetõttu lükati nende väited tagasi.

(83)

Seitse ettevõtet ei suutnud täita teist kriteeriumi ega algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimusi.

(84)

Kolmel ettevõttel puudusid auditeeritud raamatupidamine ja avaldatud raamatupidamisaruanded. Kolme ülejäänud ettevõtte puhul ei saanud tagada, et raamatupidamisaruanded on kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega (IAS) ja neid rakendatakse laialdastel eesmärkidel, sest audiitorid olid konkreetselt maininud avaldatud raamatupidamisaruannetes, et raamatupidamisaruannete eesmärk ei ole peegeldada ettevõtte käesolevat rahanduslikku olukorda kooskõlas raamatupidamisepõhimõtetega ja tavadega, mis on üldiselt aktsepteeritud väljaspool Vietnami jurisdiktsiooni asuvates riikides. Seda peeti vastuolus olevaks IASi normidega, mis sätestavad “Raamatupidamisaruannete ettevalmistamise ja esitamise raamistikus”, et “raamatupidamisaruannete eesmärk on pakkuda teavet üksuse rahandusliku olukorra, tegevuse ja rahandusliku olukorra muutuste kohta, mida kasutab lai ringkond majanduslike otsuste langetamisel”. Lisaks sätestab IAS1, et iga üksus, mille raamatupidamisaruanded on kooskõlas IASiga, teeb selle kohta oma märgetes selge ja reservatsioonideta kinnituse, mis ilmselt ei ole nõnda nende ettevõtete puhul.

(85)

Kahe ettevõtte puhul tõstatasid audiitorid oma aruannetes olulisi probleeme ja ühe puhul näitas auditeerimine, et nende raamatupidamine on väga ebausaldatav.

(86)

Kaheksa eksportivat tootjat vaidlustasid järeldused. Siiski, arvestades et: i) kolme ettevõtte puhul auditeeritud raamatupidamine puudus, ii) kahe teise puhul olid audiitoritel olulised probleemid ja iii) kahe viimase puhul andsid teavet audiitorid, andis see selge hoiatuse nende raamatupidamisandmete kasutajatele, et need andmed ei vasta üldiselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetele, ja teave, mida edastasid need seitse ettevõtet, ei sisaldanud mitte mingeid uusi asjaolusid, mis oleksid võimaldanud komisjoni talitustel vaadata läbi järeldused, ning seetõttu lükati väited tagasi.

(87)

Kolmanda kriteeriumi puhul ei suutnud ükski ettevõte näidata, et puuduvad moonutused, mis on tingitud mitteturumajanduslikust süsteemist, arvestades olukorda maakasutuse õigustega, mis ei vasta turumajanduslikele tingimustele, vaid on endiselt tsentraalselt määratud ametiasutuste poolt, eelkõige seoses hinna kujunemise ja muutumisega. Lisaks leiti neist kolme ettevõtte puhul, et moonutused olid tingitud samuti endisest mitteturumajanduslikust süsteemist ja eelkõige puudutas see varade hindamist. Ettevõtted vaidlustasid järeldused, aga neil siiski ei õnnestunud oma väidete tõestamiseks uusi tõendeid esitada ja seetõttu lükati need tagasi.

(88)

Neljanda ja viienda kriteeriumi täitsid kõik kaheksa ettevõtet.

(89)

Ühtlasi tuletatakse meelde, et komisjoni järjekindel tava on uurida, kas seotud ettevõtted tervikuna täidavad turumajandusliku kohtlemise tingimusi ja seetõttu juhtudel, kui subsideeritav või mõni teine taotlejaga seotud ettevõte on Vietnamis vaatlusaluse toote tootja ja/või müüja, tehakse ettevõttele ettepanek täita iseseisvalt turumajandusliku kohtlemise taotlus. Selles suhtes ei esitanud kaks ettevõtet turumajandusliku kohtlemise taotlust ühe nendega seotud tootja kohta Vietnamis, niisiis ei saanud ka kindlaks teha, kas ettevõtted tervikuna täidavad kõiki turumajandusliku kohtlemise tingimusi.

(90)

Seetõttu järeldati, et ükski ettevõte ei täida kõiki algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c esitatud tingimusi.

(91)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määratakse selle artikli kohaldamisalasse kuuluvatele riikidele, juhul kui tollimaks kehtestatakse, kogu riiki hõlmav tollimaks, välja arvatud siis, kui äriühingud suudavad näidata, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele.

(92)

HRV eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, nõudsid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(93)

Olemasoleva teabe alusel leiti, et need ettevõtted ei suutnud näidata, et täidavad kumulatiivselt kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, mis on esitatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(94)

Eelkõige tehti kindlaks, et kuna ükski tootja ei tõendanud, et suudab täita turumajandusliku kohtlemise analüüsi esimest kriteeriumi, sest de jure või de facto nõuded eksportida kogu toodang või oluline osa sellest, tootjate ekspordikogused ning müügitingimused ei olnud vabalt määratud, vaid haldusmenetluse alusel fikseeritud valimisse kuuluvate Hiina eksportivate tootjate põhikirjade ja/või tegevuslitsentsidega. Järelikult ei õnnestunud ühelgi valimisse kuuluval Hiina eksportival tootjal tõendada, et ta suudab täita algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis b esitatud nõudeid, kus nõuti ekspordimüügi de jure ja de facto vaba määramist. Pealegi leiti nelja ettevõtte suhtes, kes ei suutnud täita turumajandusliku kohtlemise analüüsis viiendat kriteeriumi, et nad ei suuda täita ka algmääruse artikli 9 lõike 5 punktis d sätestatud kriteeriumi, s.o tagada valuutavahetust turukursiga.

(95)

Vietnami eksportivad tootjad, kes taotlesid turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist.

(96)

Olemasoleva teabe alusel leiti, et need ettevõtted ei täitnud kõiki individuaalse kohtlemise nõudeid, nagu need on sätestatud algmääruse artikli 9 lõikes 5.

(97)

Eelkõige tehti kindlaks, et nelja ettevõtte puhul ei olnud eksportmüügi kogused vabalt määratud, vaid need olid fikseeritud ettevõtte tegevuslitsentsis, nagu on välja toodud eespool nimetatud turumajandusliku kohtlemise analüüsis. Kahe 100 %liselt riigi omandis oleva ettevõtte puhul täheldati, et neil ei õnnestunud näidata asjakohaseid meetmeid, mis oleksid vältinud riigi sekkumist. Kahe ülejäänud ettevõtte suhtes leiti, et nad on seotud kolmanda ettevõttega, mis ei täitnud individuaalse kohtlemise nõudeid, nagu need on esitatud algmääruse artikli 9 lõikes 5, eksportmüügi piirangute tõttu ning riigi sekkumise tõttu ettevõtte sisestruktuuri ja otsuste langetamisse. Võttes arvesse, et nende kolme seotud ettevõtte suhtes kohaldati erinevaid tollimakse, kaasneks sellega meetmetest kõrvalehoidmise oht, ja neile kahele ettevõttele ei saa võimaldada individuaalset kohtlemist.

(98)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 tuleb mitteturumajanduslikest riikidest importimise korral algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis b nimetatud riikide puhul, kelle suhtes ei olnud võimalik kohaldada turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus kindlaks võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(99)

Komisjoni algatamisteates väljendas komisjon soovi kasutada Brasiiliat sobiva võrdlusriigina normaalväärtuse määramisel HRV ja Vietnami suhtes ja kutsus huvitatud isikuid üles seda kommenteerima.

(100)

Märkustes, mis saadi koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt, soovitati Taid, Indiat ja Indoneesiat sobivamate võrdlusriikidena kui Brasiiliat. Peamised argumendid Brasiilia vastu olid, et sotsiaalselt ja majanduslikult ning kultuurilise arengu või RKT poolest elaniku kohta ei sarnane Brasiilia HRV ja Vietnamiga, Brasiilia ei tooda peaaegu üldse STAF-tooteid ning erineb Hiinast ja Vietnamist ka tööjõu hinna ja tooraine kättesaadavuse poolest.

(101)

Mõned huvitatud isikud, kes soovitasid Brasiilia asemel teisi võrdlusriike, väitsid, et varasemates uurimistes, mis käsitlesid HRVs, Indoneesias või Tais valmistatud nahk- või plastpealsetega jalatsite importi, (4) oli Indoneesia valitud võrdlusriigiks ja seetõttu tuleks seda teha ka käesoleva uurimise korral.

(102)

Komisjon püüdis teha koostööd Brasiilia ja ka teiste võimalike võrdlusriikide, nagu India, Indoneesia ja Tai, eksportijatega. Kirjad saadeti enam kui 50 ettevõttele Brasiilias, samuti Indias, ja enam kui 20 ettevõttele Indoneesias. Lisaks võtsid komisjoni talitused ühendust Tai jalatsitootjate ühendusega ja said koostöökokkuleppe kuue eksportiva tootjaga Tais. Kõigist ettevõtetest, kelle poole pöörduti, nõustusid uurimises osalema üks India eksportiv tootja, kaks Indoneesia eksportivat tootjat ja kaheksa Brasiilia eksportivat tootjat.

(103)

Üks kõige olulisem kriteerium võrdlusriigi valikul on omamaise müügi esindavus võrdlusriigis võrreldes menetlusalusest mitteturumajanduslikust riigist (menetlusalustest mitteturumajanduslikest riikidest) pärit vaatlusaluse toote ekspordiga. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, mida kohaldatakse ka võrdlusriigi suhtes, peetakse seetõttu võrdlusriigi omamaised hindu esindavaks siis, kui nende tootmismahust on vähemalt 5 % eksporditud Euroopa Liitu mitteturumajanduslikust riigist.

(104)

Indoneesia puhul on märkimisväärne, et kaks koostööd tegevat Indoneesia eksportivat tootjat andsid teada omamaisest müügist, mis ei olnud piisavalt esindav võrreldes ekspordiga, mis lähtus kõnealustest riikidest.

(105)

Indiast võttis ühendust ainult üks koostööd tegev eksportija. Ent tema omamaine müük moodustas vähem kui 5 % Vietnami ekspordist ega olnud seega piisavalt esindav kogu ekspordi suhtes kõnealustest riikidest.

(106)

Tai puhul andsid endast märku kuus eksportivat tootjat ja tegid koostööd küsimustikule vastates. Neil puudus omamaine müük, mis oleks esindanud 5 % või enam HRV ja Vietnami kogu ekspordist ja nad polnud seega piisavalt esindavad kogu kõnealustest riikidest pärit ekspordi suhtes. Järelikult ei peetud Taid sobivaks võrdlusriigiks.

(107)

Ent kolm peamist Brasiilia eksportivat tootjat kaheksast, kes tegid koostööd, andsid teada omamaisest müügist, mis esindas vastavalt enam kui 50 % nende enda ekspordist, ja nende omamaiseks kogumüügiks arvestati 5 % või enam, võrreldes ekspordiga kõnealustest riikidest.

(108)

Eespool mainitud põhjusel osutus Brasiilia kõige mõistlikumaks valikuks, arvestades omamaise müügi esindavust, mis võimaldas vältida normaalväärtuse arvutamist ja mitmeid võimalikke muudatusi.

(109)

Ka konkurentsi mõistes osutus Brasiilia valimine võrdlusriigiks mõistlikuks, kuna seal on rohkem kui 7 000 tootjat, kogutoodanguga rohkem kui 700 miljonit kingapaari 2004. aastal, ja omamaine tarbimine rohkem kui 500 miljonit paari 2004. aastal. Eksport moodustas ligi 200 miljonit kingapaari 2004. aastal, millest enam kui 50 % olid nahast pealsetega jalatsid. Brasiilia ekspordib peamiselt Põhja-Ameerikasse (USA ja Kanada), Lõuna-Ameerikasse ja Euroopasse. Impordiks arvestati ligi 9 miljonit kingapaari 2004. aastal, millest enam kui 80 % oli pärit kõnealustest riikidest.

(110)

Tuginedes 2003. aasta näitajatele oli Brasiilial ka kõrgeim omamaine kingade tarbimine elaniku kohta (s.o 2,7), võrreldes Taiga (2,3), Indoneesiaga (1,7) ja Indiaga (0,6) (hõlmas kõiki kingatüüpe).

(111)

Asjaolu, et Brasiilia ei tooda peaaegu üldse STAF-tooteid, peeti ebaoluliseks arvestades otsust jätta seda tüüpi kingad uurimisest välja, nagu on selgitatud põhjenduses 18.

(112)

Mõned pooled väitsid, et Brasiilia on sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise arengu või RKT poolest elaniku kohta liiga erinev HRVst ja Vietnamist.

(113)

Esmalt peab märkima, et võrdlusriigi valimisel peetakse kultuurilise arengu erinevusi ebaolulisteks, sest võrdlusriik valitakse turumajanduslike tingimuste põhjal ja sellega ei võrrelda kultuurilist arengutaset.

(114)

Erineva majandusarenguga riikide kasutamise kohta peab märkima, et mõiste kohaselt ei saa mitteturumajandusliku riigi ja üleminekumajanduse puhul samasugust majanduslikku kirjeldust kasutada kui turumajanduslikus riigis. Ei ole ebatavaline, et võrdlusriigi ja mitteturumajandusliku riigi või üleminekumajandusega riigi vahel on sellised majandusarengu erinevused. Siiski ei takista see valimast Brasiiliat võrdlusriigiks, kuni seda peetakse asjakohasemaks teiste arvesse võetud tegurite poolest.

(115)

Sama järelduse võib teha erinevuse kohta sissetulekus elaniku kohta, mis samuti on majandusarengu näitaja. Lisaks on märkimisväärne, et Maailmapanga peamine kriteerium majanduste klassifitseerimisel on RKT elaniku kohta ning Brasiilia on selle järgi samas kategoorias kui HRV, Tai ja Indoneesia.

(116)

Mitmed huvitatud isikud rõhutasid tõsiasja, et tööjõukulud on Brasiilias kõrgemad kui Vietnamis ja Hiinas, ning et India, Indoneesia ja Tai, kelle tööjõukulud on sarnasemad, sobivad võrdlusriikideks paremini.

(117)

Selles suhtes tuletatakse meelde, et võrdlusriiki ei valita tingimata riikide seast, millel on samasugused või lähedased kulud, nagu kõnealustes riikides, sest nimelt neid madalamaid kulusid peetakse vildakateks seetõttu, et kõnealustes riikides ei ole turumajandust või nende majandus on üleminekuetapis. Nagu on nimetatud eespool põhjenduses 113, võib valida erineva majandusarengu tasemega riigi võrdlusriigiks mitteturumajandusliku riigi või üleminekumajanduse jaoks. Samuti ei käsitleta olulise kriteeriumina tööjõukulusid, mis väljendavad riigi majanduslikku arengut.

(118)

Nagu eespool mainitud, ei olnud koostöö tase India, Tai ja Indoneesia eksportivate tootjatega selline, mis oleks olnud omamaise müügi puhul piisavalt esindav. Ühe nendest võrdlusriigiks võtmine põhjustaks arvestusliku normaalväärtuse ja mitmete korrigeerimiste ebavajalikku kasutamist.

(119)

Huvitatud isikud väitsid samuti, et Brasiilia ja kõnealuste riikide kulude struktuur erineb, kuna osasid kulusid (teadus- ja arendustegevus, disain jne), mida toetavad Hiina ja Vietnami eksportijate tarbijad, on kandnud Brasiilia tootjad ja need sisalduvad seega nende tootmiskuludes.

(120)

Tõepoolest leiti, et mõnedel juhtumitel müüsid kõnealuste riikide eksportijad nimetatud toodet endistele ühenduse tootjatele EÜs, mis endiselt toetavad eespool nimetatud komponentide tootmiskulusid ja müüvad toodet oma kaubamärgi all. Siiski ei ole see põhjus, miks lükata Brasiilia võrdlusriigina tagasi, kuna normaalväärtuse määramisel võib nende kulusid korrigeerida.

(121)

Huvitatud isikud viitasid samuti ühelt poolt Brasiilia ja teiselt poolt HRV ja Vietnami puhul erinevustele tooraine, eelkõige naha kättesaadavuses. Siiski leiti, et väited on vastuolulised ega esita mingit põhjendatud tõendusmaterjali, miks teised riigid oleksid asjakohasemad. Näiteks väitsid mõned huvitatud isikud, et kõnealustes riikides on piiramatud toorainevarud, samas kui Brasiilias on olemas üksnes kõige põhilisem tooraine. Teised huvitatud isikud väitsid, et kõnealused riigid peavad veisenahka hoopis importima ja tooraine pole neile sel määral kättesaadav kui Brasiiliale, kus on laialdane ja arenenud toornaha tootmine.

(122)

Mõned osapooled kinnitasid siiski, et Brasiiliale on nahk kättesaadavam kui kõnealustele riikidele. Brasiilial on üks suuremaid veisetootmiskarju maailmas, samuti sadu ettevõtteid, mis on spetsialiseerunud naha parkimisele ja viimistlemisele. Brasiilia parkimistööstus toodab aastas enam kui 30 miljonit veisenahka, millest üksnes 40 % võtab vastu Brasiilia nahatarbimise turg (jalatsid, nahktooted, mööbel). Selline oskusteave tooraine töötlemisel ja selle kättesaadavus saab põhjustada üksnes Brasiilia tootmiskulude odavnemise. Seetõttu süüdistus, et Brasiilia ei ole mõistlik valik toorainel kättesaadavuse tõttu, lükati tagasi.

(123)

Samad osapooled väitsid seejärel, et kõnealused riigid kasutavad madalama kvaliteediga nahka kui Brasiilia tootjad. Siin peaks märkima, et osa valimi moodustanud Hiina ja Vietnami eksportivate tootjate uurimine näitas, et nende poolt kasutatud naha kvaliteet oli kõrgem kui nahal, mida kasutasid Brasiilia tootjad. Siiski ei ole see põhjus jätta kõrvale Brasiilia kui kohane võrdlusriik, sest füüsiliste omaduste erinevusi on võimalik korrigeerida arvestamaks kõiki nahakvaliteedi erinevusi.

(124)

Eespool nimetatut arvestades järeldati, et Brasiilia on sobiv võrdlusriik.

(125)

Pärast Brasiilia valikut võrdlusriigiks arvutati Brasiilia kolme peamise koostööd tegeva tootja ruumides kontrollitud andmete alusel normaalväärtus.

(126)

Samasuguse toote Brasiilia kolme tootja poolset omamaist müüki peeti esindavaks võrreldes vaatlusaluse tootega, mida eksportisid ühendusse tootjad HRVs ja Vietnamis.

(127)

Uuriti ka seda, kas omamaist müüki võiks käsitada ka kui tavalise kaubanduskursiga sooritatut, kehtestades sõltumatutele tarbijatele toimunud tulutoova müügi osakaalu. Kolme peamise tootja kontrollimine näitas, et nende müügimahud, mille puhul netomüügihind oli võrdne ühiku hinnaga või sellest madalam, esindas enam kui 80% kogumüügimahust iga tootja kohta. Seetõttu oli normaalväärtuse aluseks tegelik omamaine hind, mida arvutati uurimisperioodi kestel selle tootetüübi kõigi omamaiste müügihindade kaalutud keskmisena sõltumata sellest, kas selline müük tõi tulu või mitte.

(128)

Eksportivad tootjad eksportisid ühendusse kas otse sõltumatutele klientidele või väljaspool ühendust asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(129)

Kui eksportmüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(130)

Kui eksportmüüki ühendusse toimus sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu, kehtestati ekspordihinnad kõnealuste tootjate poolt kaubandusettevõttele müüdud toote hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(131)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(132)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdlemise tagamiseks võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kõikide uuritud eksportivate tootjate puhul võeti juhul, kui see oli võimalik ja õigustatud, arvesse erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, garantiikuludes ja komisjonitasudes. Lisaks tehti korrigeerimisi algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a alusel, et arvestada kulutusi naha kvaliteedile, ja algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel seoses kuludega uurimis- ja arendustegevusele ning disainile.

(133)

Eksporditud tootetüüpide puhul, mida ei müüdud Brasiilia omamaisel turul, kasutati normaalväärtuse määramisel sarnaste tüüpide omamaiseid müügihindu, mis olid asjakohaselt korrigeeritud juhul, kui see oli põhjendatud.

(134)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaalid tootetüübi normaalväärtuse kaalutud keskmise ja ekspordihinna kaalutud keskmise võrdluse alusel, nii nagu see on eespool kehtestatud. Juhul kui mitte ükski valimisse kuuluvatest eksportivatest tootjatest ei täitnud kas turumajandusliku või individuaalse kohtlemise kriteeriumit, arvutati üks kaalutud keskmine dumpingumarginaal kogu HRV eksportijate valimi ettevõtete jaoks ja teine Vietnami eksportivate ettevõtete valimi jaoks.

(135)

Dumpingumarginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks, kes andsid endast teada algatamisteates kehtestatud aja jooksul, kuid ei kuulunud valimisse ega olnud individuaalselt uuritud, määrati valimi ettevõtete dumpingumarginaali kaalutud keskmise alusel vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 6.

(136)

Nende eksportivate tootjate puhul, kes ei vastanud komisjoni küsimustikule ega teatanud endast muul moel, määrati dumpingumarginaal algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavate faktide põhjal.

(137)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaali määramiseks tehti kõigepealt kindlaks koostööst keeldumise tase. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate poolt teatatud ühendusse suundunud ekspordi mahtu ja Eurostati samaväärset impordistatistikat.

(138)

Juhul kui koostöö oli vähene, st alla 80 % vaatlusaluse toote koguekspordist, mis oli arvestatud koostööd mittetegevate eksportijate kohta, peeti kohaseks määrata koostööd mittetegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal kõrgemaks kui kõrgeim dumpingumarginaal, mis oli määratud koostööd tegevate eksportivate ettevõtete jaoks. Sellisel juhul oli dumpingumarginaal määratud tasemel, mis vastas kõige kõrgema dumpingumarginaaliga koostööd tegevate eksportivate tootjate kõige enam müüdud toote dumpingumarginaali kaalutud keskmisele.

(139)

Juhul kui koostöö tase oli kõrge, st 80 % või enam vaatlusaluse toote koguekspordist, mis arvestati koostööd tegevate eksportijate kohta, peeti kohaseks määrata dumpingumarginaal kõikide koostööd mittetegevate eksportivate tootjate jaoks kõnealuse riigi koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele määratud dumpingumarginaali kaalutud keskmisena.

(140)

Komisjonil on olnud järjekindlalt tavaks pidada seotud eksportivaid tootjaid või samasse kontserni kuuluvaid eksportivaid tootjaid dumpingumarginaali määramisel üheks ja samaks isikuks ja kehtestada neile seega ühesugune dumpingumarginaal. Seda eelkõige sellepärast, et individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamine võiks soodustada dumpinguvastastest meetmetest hoidumist, muutes need ebatõhusaks sel teel, et võimaldaks omavahel seotud eksportivatel tootjatel suunata oma eksporti ühendusse madalaima individuaalse dumpingumarginaaliga ettevõtte kaudu.

(141)

Vastavalt sellele leiti, et kolm sõltumatut eksportivat tootjat Vietnamis olid individuaalselt seotud kolme teise eksportiva tootjaga. Nende kuue eksportiva tootja puhul otsustati esmalt arvutada dumpingumarginaal igaühe jaoks eraldi. Seejärel määrati dumpingumarginaali kaalutud keskmine seotud ettevõtete kolme grupi jaoks eraldi, mille aluseks oli iga grupi kahe ettevõtte dumpingumarginaal.

(142)

Iga eksportiva riigi eksportivate tootjate poolt esitatud ühendusse toimunud ekspordi andmete võrdlemine igast eksportivast riigist pärineva impordi kogumahtudega näitas, et koostöö tase oli kõrge, sest iga eksportiva riigi eksport moodustas uurimisperioodi jooksul kogu ühenduse impordist enam kui 90 %.

(143)

Seetõttu määrati kindlaks iga eksportiva riigi üleriigiline keskmine dumpingumarginaal selliste koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali kaalutud keskmise alusel, kes kuulusid valimisse ja kelle teavet ekspordihindade kohta käsitati usaldusväärsena. Peab märkima, et ekspordihindade andmeid nelja valimis osalenud Hiina eksportiva tootja kohta ei saanud kasutada, sest nad esitasid väljavõtteid ebausaldusväärsetest tehingutest, mis näiteks ei sisaldanud vaatlusalust toodet või ei olnud kooskõlas algdokumentatsiooniga. Seetõttu kohaldati üleriigilisi dumpingumarginaale, mida väljendati protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata, kõigi teiste eksportivate tootjate suhtes vastavas eksportivas riigis. Võttes arvesse, et üks dumpingumarginaal määrati valimisse kuuluvatele Hiina eksportijatele ja teine Vietnami eksportijatele, nagu on selgitatud põhjenduses 1.6.1, tuleks neid dumpingumarginaale kohaldada ka kõnealuste riikide kõigi teiste eksportivate tootjate suhtes.

(144)

Võttes arvesse eespool nimetatud ajutisi otsuseid, mis käsitlevad kogu toote ulatust, peab märkima, et kõik arvud, mis on seotud STAF-toodete, on jäetud allpool esitatud andmete analüüsist välja.

(145)

Koostatud oli täielik esialgne kahju analüüs asjaomase toote puhul, mis hõlmas lastejalatseid. Ent kuna impordi kohta, mille suhtes kehtestatakse ajutised meetmed, tuleb määrata esialgne oluline kahju, on allpool esitatud üksikasjalikust analüüsist jäetud välja lastejalatsid, kuna esialgu kavatseti need meetmete rakendusalast välja jätta ühenduse huvi silmas pidades. Seda peetakse vajalikuks, kuna analüüs on seotud meetmetega, mis peavad põhinema kahju kõrvaldamise tasemel, mis on erinev, kui lastejalatsid on välja jäetud. Seepärast tuleks märkida, et lastejalatsite väljajätmine ei mõjuta üldisi esialgseid järeldusi kahju kohta. Ent kõigi asjakohaste kahjutegurite suundumused jäävad samalaadseks, olenemata sellest, kas lastejalatsid on meetmete kohaldamisalas või mitte.

(146)

Ühenduses valmistab vaatlusalust toodet enam kui kaheksa tuhat tootjat. Ligi 80 % ühenduse tootmisest on koondunud Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse. Jalatseid valmistatakse ka peaaegu kõigis teistes liikmesriikides, kuigi väiksemates kogustes.

(147)

Mõned pooled väitsid, et isegi kui nad ei tooda vaatlusalust toodet ühenduses, peaks neid ikkagi käsitama ühenduse tootjatena, sest nende disain, kaubamärk, uurimis- ja arendustegevus, juhtimine ja jaemüük toimuvad ühenduses.

(148)

Selles suhtes on välja kujunenud tava, et ühenduse tootjaks võivad kvalifitseeruda üksnes ettevõtted, mis ühenduses tegutsevad tootmisvaldkonnas. Traditsiooniliste ühenduse tootjate puhul toimub kogu arendus, disainimine ja tootmine ühenduses. Teised ühenduse tootjad võivad osta osa jalatsitest, tavaliselt pealsed, mujalt kui ühendusest, aga jalatsite tootmine ise toimub ühenduses ja lõpptoode kvalifitseerub EÜ tooteks. Selle põhjuseks on, et peamised väärtust lisavad toimingud leiavad aset ühenduses. Seda ei vaidlustanud ka ükski huvitatud isik. Eelmises põhjenduses viidatud ettevõtjate olukord erineb sellepoolest, et isegi kui osa disainimisest ja arendustegevusest toimub ühenduses, ei toimu tootmistegevus ja tootearendus tehase tasemel ühenduses. Väljastatavad tooted ei kvalifitseeru EÜ päritoluga tooteks ja seetõttu ei ole võimalik neid ettevõtjaid käsitada ühenduse tootjatena. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(149)

Järeldati, et põhjenduses 2.2 nimetatud tootjad moodustavad algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses kogu ühenduse tootmise.

(150)

Kaebus esitati ühenduse tootjate poolt ja/või nimel ja see esindas kokku 814 ettevõtet. Need kaebuse esitajad moodustasid vaatlusaluse toote puhul peamise osa kogu ühenduse toodangust, st käesoleval juhul ligikaudu 42 %.

(151)

Kahjuanalüüsi eesmärgil ja võttes arvesse kaebuse esitanud ühenduse tootjate märkimisväärset arvu, tuli kohaldada algmääruse artikli 17 sätteid. Selle kohaselt valiti kümnest tootjast koosnev valim. Need kümme ettevõtet esindasid veidi enam kui 10 % kaebuse esitanud ühenduse tootjatest ja tegid uurimisel täielikult koostööd.

(152)

Eespool nimetatu alusel loetakse, et kõik 814 kaebuse esitanud ühenduse tootjat, olenemata sellest, kas nad kuuluvad valimisse või mitte, moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Nendele viidatakse käesolevas dokumendis kui “ühenduse tootmisharule”.

(153)

Ühenduse tarbimine määrati järgmise teabe alusel:

(154)

Ühenduse tarbimine oli selle alusel järgmine:

(155)

Jalatsite tarbimine ühenduses langes esmalt 10 % 2002. aastal, kuid seejärel kasvas. Üldiselt on ühenduse tarbimine vähenenud 1 %. Jalatsite tarbimine ühenduses elaniku kohta jäi kõnealusel perioodil suhteliselt stabiilseks.

(156)

Komisjon kaalus algmääruse artikli 3 lõikes 4 näidatud kriteeriumide alusel, kas kõnealuste riikide dumpinguhinnaga impordi mõjusid tuleks hinnata kumulatiivselt. See artikkel näeb ette, et kahest või enamast riigist toimuva impordi mõjusid, mille suhtes toimub samal ajal dumpinguvastane uurimine, hinnatakse kumulatiivselt üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et a) mõlemast riigist pärit impordiga seonduvalt määratud dumpingumarginaal on suurem kui miinimum vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 3 ja see impordimaht kummastki riigist ei ole tühine ja b) impordimõjude kumulatiivne hindamine on kohane imporditud toodete ja samasuguse ühenduse toote vahelise konkurentsi tingimuste põhjal.

(157)

Selles suhtes leiti esmalt, et mõlemale kõnealusele riigile määratud dumpingumarginaalid olid minimaalsest suuremad. Pealegi ei olnud dumpinguhinnaga impordi maht neist mõlemast riigist tühine algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses. HRV ja Vietnami impordimahud olid uurimisperioodi jooksul tõepoolest vastavalt 9 % ja 14 % ühenduse tarbimisest.

(158)

Edasine uurimine näitas, et konkurentsitingimused nii dumpinguhinnaga impordi enda vahel kui ka dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse samasuguse toote vahel olid sarnased. Leiti, et nahast pealsetega jalatsid, mille on tootnud/müünud kõnealused riigid ja mille on tootnud/müünud ühenduse tootmisharu, võistlevad omavahel päritolust sõltumata, sest nad on oma põhiliste omaduste poolest sarnased, tarbija vaatenurgast vastastikku asendatavad ja neid turustatakse ühesuguste turustamiskanalite kaudu. Pealegi selgus uurimisel mõlema riigi puhul, et impordimahud arenesid paralleelselt: mõlemad riigid suurendasid oma importi 2001. aasta ja uurimisperioodi kestel ligi 40 miljoni paari võrra. Nende kahe riigi impordihinnad tegid läbi samasuguse languse, langedes 39 % HRV puhul ja 22 % Vietnami puhul. Lisaks leiti, et need hinnad löövad võrreldaval kaubandustasemel ühenduse tootmisharu hindu alla.

(159)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et sel juhul ei täidetud kumulatiivse hindamise tingimusi, sest kõnealuste riikide turuosad arenesid erinevalt ja nende hinnatase ei olnud võrreldav.

(160)

Järgmine tabel näitab siiski, et impordimahud, turuosad ja keskmised ühiku hinnad arenesid mõlema kõnealuse riigi puhul kõnealusel perioodil sarnaselt:

Impordimaht ja turuosad

Keskmised hinnad

(161)

Märgitakse, et Hiina impordi järsk kasv uurimisperioodi vältel, mis oluliselt kestab kogu 2004. aasta jooksul, on arvatavasti seotud kvoodi peatamisega alates 2005. aasta jaanuarist. Siiski märgitakse, et tegu on väljakujunenud tavaga uurida aastate jooksul kõnealuste riikide impordimahtude ja hindade suundumusi, käesoleval juhul alates 1. jaanuarist 2001.aastal kuni uurimisperioodi lõpuni. Selles kontekstis järgisid Hiina ja Vietnami import selgelt samu suundumusi. Pealegi ei ole absoluutne erinevus kahe riigi hinnatasemes oluline kumulatiivse hindamise puhul. Seda on võib-olla tõesti tarvis selgitada erinevate tegurite abil, näiteks erinevate toodete kaudu. Olulised on hinnasuundumused kõnealuse perioodi kestel ja need on kahe riigi puhul tegelikult võrreldavad. Neil põhjustel ei saadud väitega nõus olla.

(162)

Selle alusel järeldati, et kõik kumulatsiooni tingimused on täidetud ja järelikult peaks kõnealustest riikidest pärit dumpingimpordi mõju kahjuanalüüsi tegemiseks hindama koos.

(163)

Eespool esitatud tabel näitab, et vaatlusaluse toote import kõnealustest riikidest ühendusse kahekordistus vaatlusaluse perioodi jooksul.

(164)

Kõnealuste riikide turuosa laienes kõnealuse perioodi vältel tunduvalt, suurenedes 9,2 %-lt 2001. aastal 22,8 %-le uurimisperioodil. See kõik toimus ühenduse suhteliselt stabiilse tarbimise taustal.

(165)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et kõnealuste riikide impordimahu areng oli häiritud impordikvootide kohaldamise tõttu alates 1. jaanuarist 2005. Väidetavalt on see tingitud asjaolust, et mõned ettevõtted lükkasid oma ekspordi edasi 2005. aasta algusesse, mis muidu oleks toimunud 2004. aasta lõpul. Isegi kui kvoodisüsteem oleks mõjutanud impordimahtusid 2005. aasta esimese kvartali jooksul, peab esmalt märkima, et see puudutab üksnes kahte kõnealust riiki, mitte kõiki käesoleva uurimisega hõlmatud tooteid. Pealegi näitab impordi areng kogu kõnealuse perioodi jooksul pidevat kasvu. Seetõttu arvestatakse, et kvoodi tõstmisel ei olnud oluliselt häirivat mõju ja kindlasti ei mõjuta see järeldust, et dumpinguhinnaga import kasvas 2001. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel oluliselt.

(166)

Impordihinnad vähenesid dramaatiliselt 12,4 eurolt paari kohta 2001. aastal kuni 8,9 euroni paari kohta uurimisperioodi ajal. See esindab üldist langust – peaaegu 30 % vaatlusaluse perioodi jooksul.

(167)

Hinna allalöömise analüüsimiseks võrreldi valimisse kuuluvate tootjate impordihindu ühenduse tootmisharu hindadega, võttes aluseks sarnaste tootetüüpide kaalutud keskmised uurimisperioodi jooksul. Ühenduse tootmisharu hindu korrigeeriti vastavalt tehasehinna tasemele ja võrreldi impordi CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, lisades ka tollimaksud. See hinnavõrdlus tehti pärast alla- ja mahahindlusi ühesuguse tasandi tehingute kohta, vajaduse korral nõuetekohaselt korrigeeritult. Selleks et teha õiglane võrdlus, korrigeeriti hindu väljendamaks kulusid, mida importijad kannavad ühenduses, nagu disain, tooraine valik jne, ning mis mõnel teisel viisil ei väljenduks impordihinnas. Kuna jalatseid valmistatakse tellimusel, importijate enda poolt antud spetsifikatsioonide alusel (tooraine, disain jne), peaksid need kulud väljenduma ka toodetud jalatsite hinnas, et võimaldada ausat võrdlust ühenduse tootmisharu hindadega, mis samuti sisaldavad neid komponente.

(168)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate hindade alusel leiti riikide kohta allalöövad marginaalid ja neid väljendati protsendiga ühenduse tootmisharu hindadest järgmiselt:

(169)

Ühenduse jalatsivaldkonda iseloomustavad mikrovõrgustikud (vähem kui 10 töötajat) ja väikeettevõtted. Enam kui viiesaja töötajaga suurettevõtted annavad tööd üksnes väikesele osale kogu valdkonna tööjõust. Mikro- ja väikeettevõtete eelis on paindlikkus ja nad on turunõudluse muutuste suhtes kohanemisvõimelisemad, kuid teisest küljest on nad rahaliselt rohkem haavatavad väliste vapustuste suhtes.

(170)

Rahvusvahelise konkurentsi surve all kalduvad suurettevõtted kaduma, samal ajal kui paindlikumad väike- ja mikroettevõtted, kes on koondunud väikestesse rühmadesse, on enam suutlikud konkurentsivõimet säilitama. Valdkonna ettevõtete arv on viimastel aastatel järk-järgult vähenenud ja seetõttu said ainult nn ellujääjad osaleda dumpinguvastases kaebuses. Samuti on tõenäoline, et paljudel mikroettevõtetel puudusid piisavad vahendid, et toetada dumpinguvastast kaebust. Nendel põhjustel leitakse, et üksnes kaebuse esitanud nn ellujääjate olukorra analüüsimine võiks arvatavasti alahinnata kahjude suurust, kuna see puudutab vaatlusaluse toote kogu ühenduse tootmist.

(171)

Seetõttu on allpool esitatud makronäitajad, mis on saadud nende liikmesriikide riiklikelt föderatsioonidelt, kes esitasid ühenduse tootjate nimel kaebuse – need on Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Poola ja Kreeka. Neile teeb muret tootmise areng, tööhõive ja ettevõtete arv, kes toodavad uurimisperioodi jooksul vaatlusalust toodet. Neid andmeid on kontrollitud nii palju kui võimalik.

(172)

Nahast pealsetega jalatsite tootmine eespool nimetatud liikmesriikides vähenes kõnealuse uurimisperioodi jooksul 35 %. Sama perioodi jooksul oli enam kui 1 000 ettevõtet sunnitud tegevuse lõpetama. See tähendas 2001. aastal enam kui 43 000 töökoha kaotust ja tööhõive vähenemist 20 %. Ettevõtete arvu langus oli märgatav eriti uurimisperioodi jooksul, see on periood, mis mäletatavasti hõlmab 2004. aastat. See viitab pankrottide kiirenemisele 2005. aasta esimeses kvartalis.

(173)

Eelmised arvud näitavad selgelt, et viimase aasta jooksul on valdkonnas toimunud tõsine taandareng ja valdkond on praegu kriitilises olukorras.

(174)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki majanduslikke tegureid ja indekseid, mis mõjutavad ühenduse tootmisharu seisundit. Siiski viidati asjaolule, et mitte kõik tegurid, mis on loetletud algmääruses, ei mõjuta ühenduse jalatsitööstuse seisundit, et saaks kahju kindlaks teha. Kuna tootmine toimub vastavalt tellimusele, siis ladudesse kaupa tavaliselt ei varuta või on seal juba täidetud tellimused, mis ei ole veel kätte toimetatud või arvega tõendatud, ja seetõttu on sellel kahjuanalüüsi jaoks suhteliselt väike tähendus. Samuti jääb valdkond suhteliselt töömahukaks, tootmisvõimsus ei ole tehniliselt piiratud ja sõltub peamiselt tootja poolt palgatud töötajate arvust.

(175)

Nagu eespool selgitatud ja arvestades ühenduse tootjate kaebuste suurt arvu, tuli kasutada väljavõttelise uuringu sätteid. Kahjuanalüüsi eesmärgil tuleb määrata kindlaks kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

(176)

Kogu ühenduse tootmisharu tootmismaht langes 223 miljonilt paarilt 2001. aastal 146,9 miljoni paarini uurimisperioodi jooksul. See langus on rohkem kui 30 %.

(177)

Kuigi tehas on teoreetiliselt projekteeritud saavutamaks teatud tootmistaset, siis sõltub see tase oluliselt tehase poolt palgatud töötajate arvust. Nagu eespool selgitatud, on jalatsivalmistamise protsess tõepoolest töömahukas. Nendes tingimustes on kindla arvu ettevõtete puhul parim viis võimsuse mõõtmiseks uurida nende ettevõtete tööhõive taset. Seetõttu viidatakse eespool olevale tabelile, mis näitab ühenduse tootmisharu tööhõivet. Aktiivsete ettevõtete arvu areng selles valdkonnas näitab teisalt ka kogu tootmisvõimsust. Seda arengut uuriti eespool ja tuletati meelde, et kõnealusel perioodil suleti enam kui 1 000 ettevõtet.

(178)

Et tootmine toimub vastavalt tellimusele, siis näitasid ühenduse tootmisharu müügimahud sarnaselt tootmisele langust. Ühenduse turul müüdud paaride arv langes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel enam kui 50 miljonit, st 33 %.

(179)

Turuosades vastab see vähenemisele rohkem kui 9 protsendipunkti ulatuses. Ühenduse tootmisharu turuosad langesid 27,1 %-lt 2001. aastal 17,9 %-le uurimisperioodi jooksul.

(180)

Tööhõive vähenes kogu kõnealuse perioodi jooksul dramaatiliselt. Ühenduse tootmisharus kaotati enam kui 26 000 töökohta, mis on 31 % langus uurimisperioodi jooksul võrreldes 2001. aastaga.

(181)

Viidatakse eespool olevale tabelile, mis näitab, et kogu nahkjalatsitööstuses kadus enam kui 43 000 töökoha. Selle arvu tähtsust rõhutab tõsiasi, et enam kui 700 ettevõttel (võrdle eespool esitatud andmetega) tuli oma tegevus lõpetada ajavahemikus 2001–2004, st enne, kui dumpinguvastane kaebus anti sisse, ja nad ei saanud seetõttu osaleda käesolevas uurimises.

(182)

Tootlikus määrati kindlaks tootmismahu jagamisel ühenduse tootmisharu tööjõuga, nagu on näidatud eespool olevates tabelites. Selle alusel jäi ühenduse tootmisharu tootlikkus kõnealusel perioodil suhteliselt stabiilseks.

(183)

2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, mil ühenduse tarbimine oli küllalt stabiilne, vähenesid oluliselt, ligi 30 %, ühenduse tootmisharu müügimahud. Nendes oludes toimus ühenduse tootmisharus 9 protsendipunkti suurune turuosa langus. Märgitakse, et kõnealused riigid suutsid sama perioodi kestel enam kui kahekordistada oma importi ja võitsid ühenduse turul juurde 14 protsenti turuosa.

(184)

Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(185)

1998. aasta veebruaris kehtestati dumpinguvastased meetmed mõnede HRVst, Indoneesiast ja Taist pärit nahast pealsetega jalatsite impordi suhtes. Need meetmed hõlmasid oma ulatuselt ka käesoleva uurimise alust toodet. Pärast nende meetmete kehtivuse kaotamise teatise avaldamist ei saadud ühtegi avaldust läbivaatamise kohta ja nii aegusid meetmed märtsis 2003. Läbivaatamise taotluse puudumisel arvati, et ühenduse tootmisharu oli selleks ajaks toibunud varasema dumpingu mõjudest.

(186)

Kuigi tootmist ja müügimahte ei peeta iseenesest mikromajanduslikeks näitajateks, on valimisse kuuluvate ühenduse tootjate vastavad näitajad siin siiski ära toodud. See näitab, kuidas valimisse kuuluvate ühenduse tootjate olukord arenes kogu ühenduse tootmisharuga võrreldes.

(187)

Pärast tootmise ja müügi kasvu 2002. aastal, võrreldes 2001. aastaga, on valimiga hõlmatud ühenduse tootjate tootmine ja müügimahud arenenud sarnaselt kogu ühenduse tootmisharuga. Vaatlusaluse perioodi jooksul on tootmismaht vähenenud enam kui 30 % ja müügimaht enam kui 10 %. Meenutatakse, et kogu ühenduse tootmisharus vähenesid sama perioodi jooksul tootmine 34 % ja müügimahud 33 %.

(188)

Nagu juba öeldud, arvatakse varudel olevat üksnes väga väike mõju ühenduse jalatsitööstuse olukorrast tulenevate kahjude määramisele, sest tootmine toimub vastavalt tellimustele. Teoreetiliselt ei hoita ladudes muud kaupa kui ainult valminud tellimusi, mida ei ole veel kätte toimetatud ja/või kaubaarvetega varustatud. Selle alusel varud esmalt suurenesid 2001. aastast kuni 2004. aastani, st 28 %, ja seejärel vähenesid uurimisperioodi lõpuks. Seda uurimisperioodi jooksul toimunud langust võib vaadelda ka valdkonna hooajalisuse kontekstis. Tõepoolest on laoseisud ootuspäraselt suuremad detsembris kui aasta esimese kvartali lõpus, st käesoleval juhul uurimisperioodi lõpul.

(189)

Ühiku keskmine müügihind langes kõnealuse perioodi jooksul pidevalt. Üldine langus oli 7,2 %. Ühenduse tootmisharu hinna madalseis võib tunduda vähene, eriti kui võrrelda 30 % dumpinguhinnaga impordi hinna langusega vaatlusaluse perioodi jooksul. Seda tuleks siiski vaadelda selles kontekstis, et jalanõud on tellitav toode ja seetõttu on uued tellimused kindlad üksnes siis, kui vastav hinnatase võimaldab vähemalt kulutused tasa teha. Selles suhtes viidatakse järgmisele tabelile, mis näitab, et uurimisperioodi jooksul ei olnud ühenduse tootmisharul võimalik enam kahjusid kandmata hinda alla lasta.

(190)

Eespool esitatud tasuvusnäitajad osutavad selgelt ettevõtete rahandusliku olukorra nõrgenemisele vaatlusaluse perioodi jooksul. Märgitakse, et valimisse kuuluva ühenduse ühe tootja ümberstruktureerimiskulud mõjutasid negatiivselt 2003. aasta kasumlikust. Üldist halvenemist pandi tähele eriti uurimisperioodi jooksul ja see näitab olulist taandarengut 2005. aasta esimeses kvartalis, st uurimisperioodi viimases kvartalis.

(191)

Eeskätt mõjutas see rahavooge. Need vähenesid 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel peaaegu 60 %. Rahavood on eriti olulised väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellele väline rahastamine pole tavaliselt lihtsalt kättesaadav, erinevalt suurettevõtetest, kes võivad hõlpsamini anda pangale tagatisi. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted peavad oma tegevuse rahastamisel arvestama üksnes oma ressurssidega. Tasuvuse tase seoses käibega jäi ajavahemikus 2001–2004 suhteliselt püsivale 1,5 % tasemele, välja arvatud 2003. aastal, kuid seejärel langes uurimisperioodi jooksul tagasi säästuläve tasemele. Investeeringute tulusus järgis sama suundumust.

(192)

Üldine kasumi tase jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madalaks ning rõhutab väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rahalist haavatavust, kusjuures need ettevõtted on eriti avatud välistele vapustustele.

(193)

Uurimine näitas, et mitmete ühenduse tootjate kapitalinõuded on ebasoodsalt mõjutanud nende rasket rahanduslikku olukorda. Seda rõhutab nende individuaalse kasumitaseme areng ja eriti nende rahavoogude halvenemine. Nagu eespool selgitatud, ei ole väike- ja keskmise suurusega ettevõtted sageli suutlikud pakkuma piisavaid pangatagatisi ja neil võib olla raskusi tulla toime oluliste rahaliste kulutustega, mis johtub nende ebakindlast rahanduslikust olukorrast.

(194)

Ettevõtetesse tehtud investeeringud vähenesid 2001. aasta ja uurimisperioodi kestel enam kui 50 %. Investeeringute vähenemist on nähtud seoses valimisse kuuluvate ühenduse tootjate rahandusliku olukorra halvenemisega.

(195)

Valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tööhõive tase halvenes uurimisperioodi jooksul oluliselt. Sel ajal kadus ligi 20 000 töökohta. Et jalatseid tehakse tellimuse peale, põhjustab iga müügimahtude langus otsekohe tootmise langust, mis omakorda tähendab selles töömahukas valdkonnas tööhõive vähenemist.

(196)

Keskmiste palkade ja tasude kasvu iga palgatud isiku kohta on põhjustanud suhteliselt madala palgatasemega töötajate arvu oluline vähenemine, samal ajal kui halduspersonali ja juhtkonna palgatase oli suhteliselt püsiv. Töökohtade kaotusi pandi eriti tähele tootmise tasandil. Kuigi vähenes ka haldustöötajate arv, sõltuvad nad ettevõtte tegutsemise tasandist. Keskmiste palkade ja tasude taset on halvendanud tõsiasi, et mõnikord tuli maksta koondamistasusid töötajatele, keda enam ei olnud ettevõtte töötajate nimekirjas.

(197)

Makromajanduslike näitajate analüüs, st analüüs kogu ühenduse tootmisharu tasandil näitas, et kahju avaldus peamiselt müügimahtude ja turuosade kahanemises. Kuna jalatseid valmistatakse tellimuse peale, oli ka sellel otsene negatiivne mõju tootmismahule ja ühenduse tööhõivele. Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenesid ühenduse tootmisharu müügimahud ühenduse turul enam kui 30 %, turuosa vähenes üheksa protsendipunkti, toodang langes 34 % ja tööhõive vähenes 31 %, mis tähendas 26 000 töökoha kaotust.

(198)

Jalatsitööstuse tulustruktuur on selline, et üksikettevõtted on kas kasumlikud või lõpetavad tegevuse. Koos otseste kuludega moodustavad peamiselt tööjõu- ja toorainekulud tootmiskuludest tõesti kuni 80 % ning jalatseid tehakse tellimuse peale üksnes juhul, kui otseste kulude kokkuarvamine on näidanud tellimuse piisavat kasumi taset.

(199)

Mikromajanduslike elementide analüüs näitas, et valimi ettevõtted on uurimisperioodi jooksul saavutanud kasumlikkuse võimalikest tasemetest kõige madalama. Uurimisperioodi jooksul oli nende kasumlikkus säästuläve piires ja rahavood näitasid ohtlikku langust. Valimisse kuuluvate ettevõtete olukorra analüüs näitas, et uurimisperioodi jooksul ei olnud nad enam võimelised langetama oma hinnataset kahjusid kandmata, mis väike- ja keskmise suurusega ettevõtete puhul ei saa kesta rohkem kui paar kuud, ilma et neid ei tuleks sulgeda.

(200)

Selles kontekstis on eriti oluline riiklike föderatsioonide antud teave suletud ettevõtete arvu kohta. 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel andsid föderatsioonid teada enam kui 1 000 ettevõtte sulgemisest.

(201)

Eespool nimetatu põhjal võib järeldada, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(202)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas oluline kahju, mida kandis ühenduse tootmisharu, oli põhjustatud kõnealustest riikidest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordist. Peale dumpinguhinnaga impordi uuriti ka teisi teadaolevaid tegureid, mis samal ajal oleksid võinud kahjustada ühenduse tootmisharu, et kindel olla, kas nende teiste tegurite võimalikku kahju ei omistata dumpinguhinnaga impordile.

(203)

Esmalt meenutatakse, et uurimine näitas, et kõnealustest riikidest imporditud jalatsid konkureerivad kõikidel tasanditel, st kõikide mahtudes ja tüüpides, koos ühenduse tootmisharu toodetud ja müüdud jalatsitega, ja nende müügikanalid on üldiselt ühesugused.

(204)

Dumpinguhinnaga impordi maht, mis kõnealuse perioodi jooksul enam kui kahekordistus, suurenes üheaegselt ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. See halvenemine väljendus muu hulgas tootmise ja müügimahtude ligi 30 % languses sama perioodi jooksul.

(205)

Dumpinguhinnaga impordi laine tuli koos vastava keskmise hinna olulise langusega. Uurimisperioodi jooksul vähenes dumpinguhinnaga impordi keskmine hind tõepoolest 30 %.

(206)

Suhteliselt läbipaistval ja väga hinnatundlikul turul, kus jalatseid toodetakse vastavalt tellimusele, oli sellel ühenduse tootmisharu olukorrale kahekordselt negatiivne mõju. Esiteks johtus see ühenduse tootmisharu hindade madalseisust, kus hinnad langesid kõnealuse perioodi jooksul ligi 8 %. Teiseks, mis veelgi tähtsam, mõjutas madala hinnaga import nendest riikidest tõsiselt ühenduse tootmisharu tellimusi, avaldades nii negatiivset mõju tootmisele, müügimahtudele ja tööhõivele.

(207)

Ühenduse tootmisharu ja kõnealuste riikide turuosad on selles suhtes väga näitlikud. Nende olukord arenes järgmiselt:

(208)

Kui ühenduse tootmisharu kaotas ligi 9 protsenti turuosast 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, siis kõnealused riigid hõivasid umbes 14 protsenti ja see juhtus suhteliselt stabiilse tarbimise perioodil.

(209)

Võttes arvesse selget ajalist kattuvust ühelt poolt dumpinguhinnaga impordi laine pidevalt langevate hindade ja teiselt poolt ühenduse tootmisharu müügi- ja tootmismahtude vähenemiste, turuosa ja tööhõive vähenemise ning hinna madalseisu vahel, järeldati, et dumpinguhinnaga impordil oli määrava osa ühenduse tootmisharu haavatavas olukorras.

(210)

Eespool olev tabel näitab, et teiste ühenduse tootjate müük ühenduse turul on vaatlusaluse perioodi jooksul vähenenud rohkem kui 70 miljonit paari, langus on enam kui 30 %. Vastav turuosa on samuti langenud 38,1 %-lt 2000. aastal 25,3 %ni uurimisperioodi jooksul. Seetõttu jõuti olemasoleva teabe põhjal järeldusele, et teised ühenduse tootjad olid samasuguses olukorras kui ühenduse tootmisharu ega ole põhjustanud ühenduse tootmisharule mingit kahju.

(211)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et ühenduse jalatsitööstuse kehv majanduslik olukord oli tingitud eksporditegevuse halvenemisest. See väide põhineb asjaolul, et ühenduse jalatsitööstuse poolt välja antud aruandes on kinnitatud, et eksporditurgudel on valdkonna jaoks peamine probleem turule pääs ja et ulatuslikud tariifid ja mittetariifsed tõkked siiski takistavad ühenduse tootjatel kasutamast oma ekspordivõimet.

(212)

Selles kontekstis peaks esmalt märkima, et kahjuanalüüs keskendub ühenduse tootmisharu olukorrale ühenduse turul. Seetõttu ei ole ekspordijõudluse halvenemisel peaaegu mitte mingit mõju enamikule eespool analüüsitud näitajatele, nagu müügimahule, turuosale ja hindadele. Kogu tootmismahu mõistes võib eristada ühenduse ja ühendusevälist turgu, sest jalatsid on valmistatud tellimusel ja müügi vähenemine ühenduse turul põhjustab vältimatult tootmise langust. Suurem osa toodangust on mõeldud müümiseks ühenduse turul ja isegi kui ekspordimüük kõnealuse perioodi jooksul samuti vähenes, järeldatakse, et suurem osa tootmislangusest on seotud kahjudega ühenduse turul, mitte väheneva ekspordiga. Seega viitab ühenduse tootjate väide tegelikult nende suutmatusele kasutada oma ekspordivõimet ja seda tuleks seetõttu vaadelda kui suutmatust kompenseerida ekspordi suurendamisega vähenevat müüki ühenduse turul, st seal, kus kanti kahju.

(213)

Seetõttu lükati nõue tagasi ja järeldati, et ühenduse tootmisharu eksporditegevus ei ole põhjustanud mingit majandusliku kahju.

(214)

Uuriti ka importi kolmandatest riikidest. Järgmised tabelid näitavad turuosade ja keskmiste hindade arengut nende riikide puhul, kelle import oli uurimisperioodi jooksul enam kui 2 % kogu ühenduse impordist.

(215)

Ükski loetletud riikidest eraldi ei suurendanud oluliselt oma turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul. Nende turuosade absoluutne tase jäi oluliselt alla kõnealustele riikidele, samuti arenesid nad erinevalt. Peab meelde tuletama, et kõnealuste riikide kumulatiivne turuosa suurenes oluliselt, 9,2 %-lt 2001. aastal 22,8 %-le uurimisperioodi jooksul.

(216)

Muude kolmandate riikide keskmine ühiku hind langes kõnealuse perioodi jooksul, välja arvatud ühe riigi puhul. Siiski vähenesid need väiksemas ulatuses võrreldes kõnealuste riikide hindadega, kuid just nende absoluutne hinnatase kogu vaatlusaluse perioodi kestel jäi ühe erandiga keskmiseks, mis oli palju kõrgem kui dumpinguhinnaga impordil. Indoneesiast impordi puhul olid hinnad uurimisperioodi jooksul madalamad kui Vietnamist impordi puhul, kuid seda tuleb vaadelda koos Indoneesia kahaneva turuosaga, mis vastandus tohutult kasvava Vietnami turuosaga. Uurimisperioodi jooksul olid impordihinnad eespool nimetatud riikidest keskmiselt 30% kõrgemad kui kõnealuste riikide impordihinnad. Pealegi eraldi võttes ei kasvanud kolmandate riikide turuosad kõnealuste riikidega sarnaselt. Seetõttu võib arvestada, et muud kolmandad riigid pidid järgima kõnealuste riikide langevat hinnasuundumust selleks, et säilitada oma turuosa.

(217)

Eespool nimetatud põhjustel järeldatakse, et import kolmandatest riikidest ei mõjutanud oluliselt ühenduse tootmisharu olukorda.

(218)

Importijad väitsid, et ühenduse jalatsitootjate kannatatud kahju oli põhjustatud selle jalatsisektori nõudluse vähenemisest, millele traditsioonilised ühenduse tootjad on spetsialiseerunud. Samamoodi väitsid mõned eksportivad tootjad, et muutuva moe tõttu soovivad tarbijad tänapäeval madala kvaliteediga, ühekordselt kasutatavaid ja massiliselt turustatud jalatseid.

(219)

Selles suhtes tehakse viide eespool esitatud 2. osale, kus on järeldatud, et kõiki vaatlusaluse toote tüüpe ja samasuguseid tooteid on käsitatud ühtse tootena ning kõnealustes riikides ja ühenduses toodetud jalatsid konkureerivad kõigil turu tasanditel. Ükski väide teatud tüüpide kohta ei ole seetõttu asjakohane ja analüüs tuleb teha nii vaatlusaluse toote kui samasuguse toote, st kõikide nahast pealsetega jalatsite tüüpide kohta, nagu on kirjeldatud asjakohases punktis eespool. Nahast pealsetega jalatsite kogu tarbimine ühenduses oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Seepärast lükati väited tagasi ning tehti järeldus, et kahju ei põhjustanud nõudluse vähenemine.

(220)

Mitmed eksportivad ja importivad tootjad väitsid, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli põhjustatud euro tugevnemisest USA dollari suhtes, mis põhjustas impordihindade märkimisväärset langust, sest väidetavalt enamiku Hiina ja Vietnami jalatsitega kaubeldakse USA dollarites.

(221)

Tuletatakse meelde, et uurimine peab tegema kindlaks, kas dumpinguhinnaga import (hindade ja mahtude mõistes) on põhjustanud olulist kahju ühenduse tootmisharule või on oluline kahju tingitud teistest teguritest. Selles suhtes osutab algmääruse artikli 3 lõige 6, et dumpinguhinnaga impordi hinnatase põhjustab kahju. Seetõttu lihtsalt viidatakse erinevustele hinnatasemes ja nii ei ole nõuet analüüsida tegureid, mis mõjutavad nende hindade taset.

(222)

Praktiliselt uuritakse dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharu hindadele peamiselt, määrates kindlaks hinna allalöömise, hinnalanguse ja hinna pärssimise. Sellel eesmärgil võrreldakse dumpinguhinnaga ekspordi hindu ühenduse tootmisharu müügihindadega ja ekspordihinnad, mida kasutatakse kahju arvestamiseks, on mõnikord vaja teise vääringusse konverteerida, et saada võrdluse alust. Järelikult vahetuskursside kasutamine selles kontekstis ainult kinnitab, et hinnaerinevused on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Sellest selgub, et vahetuskurss ei saa põhimõtteliselt olla teine kahjutegur.

(223)

Eespool öeldut on kinnitatud ka algmääruse artikli 3 lõike 7 sõnastuses, mis viitab muudele teadaolevatele teguritele kui dumpinguhinnaga import. Teiste teadaolevate tegurite loend selles artiklis ei viita tõepoolest ühelegi tegurile, mis mõjutavad dumpinguhinnaga impordi hinnataset. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui on toimunud dumpinguhinnaga eksport ja isegi kui soodsa vahetuskursi tõttu saadi kasu, on raske mõista, kuidas selline vahetuskursi areng võiks olla muu kahju põhjustav tegur.

(224)

Nii ei saa dumpinguhinnaga impordi hinnataset mõjutavate tegurite analüüs olla õigusliku jõuga, käsitlegu see siis vahetuskursi kõikumist või midagi muud, ja selline analüüs jääks väljapoole algmääruse nõudeid.

(225)

Igal juhul ja ilma, et see piiraks eespool sätestatut, isegi kui vahetuskursi kõikumised mõjutaksid impordihindu, oleks võimatu eristada nende mõju, sest ei ole päris täpselt teada, millises ulatuses import kõnealustest riikidest on toimunud USA dollarites. Lisaks varjavad suured importijad oma USA dollarites tehtud finantstehinguid ja seetõttu on väga raske otsustada, milline peaks olema asjakohane vahetuskurss, mida uurida.

(226)

Mõned pooled väitsid, et impordikvootide suurendamine 2005. aasta alguses põhjustas ühenduse tootmisharule samuti kahju. Selles suhtes tuletatakse meelde, et kvoodid puudutasid üksnes ühte või kahte asjaomast riiki ja mitte kõiki käesoleva uurimisega hõlmatud tooteid. Pealegi on kahju analüüs määratud pikemaks perioodiks, käesoleval juhul 2001. aastast ja uurimisperioodi lõpuni ega viita seetõttu kvoodi järgsele perioodile, st 2005. aasta esimesele kvartalile. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(227)

Mõned pooled väitsid, et kaebajate kehv majanduslik olukord on seotud asjaoluga, et nad ei moderniseerinud oma tootmisobjekte ja -meetodeid, ja kahju oli põhjustanud tõsiasi, et valdkond on ülimalt killustatud ega ole konkurentsivõimeline, võrreldes madala tööjõukuluga riikide impordiga.

(228)

Tõepoolest on ühenduse jalatsisektor ülimalt killustatud ja tööjõukulud ühenduses on kõrgemad kui kõnealustes riikides. Tootmisharu killustatus ja tööjõukulud ühenduses siiski ei suurenenud vaatlusaluse perioodi jooksul. Neil asjaoludel ei ole võimalik määrata vaatlusalusel perioodil põhjuslikku seost nende tegurite ja ühenduse tootmisharu olukorra halvenemise vahel.

(229)

Seetõttu lükati need väited tagasi.

(230)

Importijate ühendused väitsid, et EÜ tootmise ümberpaigutamine madalapalgalistesse riikidesse on suurendanud ühenduse jalatsitööstuse kantud kahju. Väidetavalt põhjustas see ühenduses tootmise ja müügi vähenemise ja tõi kaasa olulised ümberstruktureerimiskulud, mis mõjutas nende ettevõtete rahanduslikku olukorda.

(231)

Tuleks siiski meelde tuletada, et kahjuanalüüs keskendub eeskätt ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra arengule. Et tootmise ümber paigutanud tootjaid, nagu eespool juba selgitatud, isegi enam ei peeta käesoleva uurimise eesmärkide kohaselt ühenduse tootjateks, kuna nad ei moodusta osa ühenduse tootmisest, siis kahjuanalüüsil ei ole nende olukorda arvesse võetud. Oma tootmise ümber paigutanud ettevõtete importi on siiski arvesse võetud kõnealuste riikide või kolmandate riikide impordi uurimisel.

(232)

Järelikult on leidnud kinnitust, et ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju, mida eeskätt iseloomustas müügimahtude, turuosade ja ühiku hindade langus, põhjustades kasumlikkuse näitajate halvenemise, on tinginud kõnealune dumpinguhinnaga import. Tõepoolest, teiste uuritud tegurite mõju oli praktiliselt olematu ega võimaldanud seetõttu teha olematuks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorra vahel.

(233)

Võttes arvesse eespool esitatud analüüsi, mis on nõuetekohaselt eristanud ja eraldanud kõigi teadaolevate tegurite mõjud olukorra kohta ühenduse tootmisharus alates dumpinguhinnaga impordi kahjulikest mõjudest, kinnitatakse siinkohal, et need teised tegurid iseenesest ei muuda asjaolu, et hinnatud kahju tuleb omistada dumpinguhinnaga impordile.

(234)

Seetõttu järeldatakse, et kõnealustest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud olulist kahju ühenduse tootmisharule algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(235)

Uuriti, kas ühenduse huvides on vajalik sekkumine, et hoida ära kindlaksmääratud kahjulikku dumpingut.

(236)

Eespool esitatud analüüs näitas selgelt, et dumpinguhinnaga import põhjustas kahju ühenduse jalatsitööstusele. Järsult suurenenud dumpinguhinnaga import põhjustas viimastel aastatel suure hinnalanguse ühenduse jalatsitööstuse turu hulgimüügi tasandil, st seal, kus toimub konkurents imporditud ja ühenduses toodetud jalatsite vahel. Ühenduse tootmisharu ei ole enam üldiselt suutlik tagama tellimuste täitmist rahuldaval hinnatasemel, nagu tõendas valimisse kuuluvate ühenduse tootjate olukord, kui uurimisperioodil ei suudetud teenida peaaegu üldse kasumit. Pealegi ei olnud ühenduse tootmisharu paljudel juhtudel suutlik tagama uute tellimuste täitmist, sest käesoleval hinnatasemel oleks see nõudnud neilt alla tootmishinna müüki. Ühenduse tootmisharu seisab seetõttu vastamisi raskustega, mis on seotud nii müügihindade kui ka müügimahtudega.

(237)

Seoses sellega halveneks meetmete kehtestamiseta ühenduse tootmisharu olukord kindlasti veelgi, mille tulemuseks oleks täiendavad tehaste sulgemised ja töökohtade kaotamised. Kuna tootjad paiknevad sageli geograafiliselt lähestikku teatavates liikmesriikides ning teevad mõnikord allhankeid teistest kohalikest tehastest, võib ühe tootja kadumine avaldada olulist halba mõju teistele kohalike ettevõtetele. Sama kehtib ka tooraine kohalike tarnijate puhul, mõjutades kogu tegevust, ning meetmete kehtestamine avaldaks ühenduse tootmisharule mitmel viisil positiivset mõju. Meetmed hoiaksid ära võimaliku edasise olulise dumpinguhinnaga impordi kasvu kõnealustest riikidest, mis lubaks ühenduse tootmisharul vähemalt säilitada oma praegune olukord turul. Impordiandmed näitasid tõesti, et kõnealuste riikide turuosade kasv toimus ühenduse jalatsitööstuse arvelt.

(238)

Kui dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse asjaomastest riikidest pärit jalanõude impordi suhtes, hakkaksid hulgimüüjad ja importijad tõenäoliselt vähemalt osaliselt tegema hankeid ühenduse tootjatelt. Kui meetmed kehtestataks ning seega taastataks impordihindade tase dumpingueelsel tasemel, oleks ühenduse tootmisharu võimeline võistlema õiglastes kaubandustingimustes asjakohase suhtelise eelise põhjal ning nad jääksid olukorda, kus nad saavad rahuldaval hulgal uusi tellimusi hindadega, mis võimaldavad neil tagada normaalse kasumitaseme. Kahju kõrvaldamiseks on tõepoolest vaja teatavaid hinnatõuse.

(239)

Meetmete rakendamine on seetõttu selgelt ühenduse tootmisharu huvides, st aktiivsete kaebust toetavate tootjate huvides, ent ka teiste ühenduse tootjate huvides, kes kaebuse esitamist aktiivselt ei toetanud või ei saanud toetada.

(240)

Mõned huvitatud isikud vaidlesid vastu, väites et meetmete rakendamine ei taastaks ühenduse tootmisharu olukorda, sest importijad tarniksid lihtsalt teistest riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata. Selle põhjal väidavad nad, et mis tahes meetmed ei oleks seepärast ühenduse tootmisharu huvides.

(241)

See väide lükati siiski tagasi. Asjaolu, et importijad võivad valida teise tarneriigi, ei ole kindlasti paikapidav põhjus jätta käesoleval juhul võtmata meetmeid kahjuliku dumpingu vastu. Selle põhjuseks ei ole üksnes asjaolu, et on võimatu ennetada ulatust, milles selline muutus toimuks, vaid see import võib samuti hakata toimuma dumpinguhinnaga, jättes võimaluse, et dumpinguvastaseid meetmeid võiks nende vastu kasutada.

(242)

Järelikult võimaldaks dumpinguvastaste meetmete rakendamine ühenduse tootmisharul taastuda tuvastatud dumpingu kahjustavast mõjust.

(243)

Tarbijaorganisatsioonidelt ei saadud vastuseid pärast käesoleva menetluse teadaande avaldamist. Mõned isikud on siiski vaielnud, et meetmete rakendamine vaatlusaluse toote impordi suhtes oleks tarbijate huvide vastu. Nad väidavad, et kui Hiina ja Vietnami toodete turule pääsu piiratakse, jääks tarbijatele väga kitsas valik, eriti kiiresti vahelduva moe valdkonnas, mida peamiselt varustatakse Hiina ja Vietnami jalatsitega. Teiseks esitati väide, et meetmed suurendaksid keskmise tarbija kulutusi, st hinda, ja lõpuks, et ühenduse tootmisharul puudub suutlikus rahuldada kogu jalatsinõudlust.

(244)

Väiteid, mis käsitlesid kõiki meetmete negatiivseid mõjusid tarbijatele, analüüsiti üksikasjalikult. Selleks et seda mõju hinnata, käsitleti järgmisi asjaolusid:

(245)

Igal juhul võib impordimahu vähenemist kõnealustest riikidest kindlasti kompenseerida vähemalt keskmise ajavahemiku jooksul jalatsitarne suurendamisega ühenduse tootmisharult ja riikidest, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, kuigi selline areng võib võtta veidike aega.

(246)

Tootevalikuga seoses tuletatakse meelde, et kõnealustes riikides ei toodeta üksnes mitte üksnes kiiresti vahelduva moega ja/või madalama kvaliteediga jalatseid. Hiinas ja Vietnamis toodetakse keskmise klassi kaubamärgiga jalatseid. Veel enam – uurimine näitas, et ühenduse tootmisharus valmistatakse igasuguse kvaliteediga jalatseid ning mitte üksnes kõrgema kvaliteediga ja stiilset linnajalatsit, nagu sageli väidetakse. Seetõttu vajaks väide, et meetmed põhjustaksid üldise ja mõnede erilise moega jalatsite vähesema valiku, täiendavaid põhjendusi.

(247)

Arvestades mõju tarbijahindadele, on võetud arvesse asjaolu, et esineb väga märkimisväärne erinevus meetmete kohaldamisalasse kuuluvate impordihindade ning tarbijahindade vahel. Impordihinnad on nii palju madalamad, et mõju palju kõrgematele tarbijahindadele on kindlasti palju väiksem. Asjaolu, et impordi- ja tarbijataseme vahel on vähemalt kaks vahendavad ettevõtjat, piirab mõju tarbijatele.

(248)

Lisaks näitavad tarbijahindade esialgsed andmed, et ühenduse tarbijad üldiselt ei saanud kasu jalatsihindade madalast hulgimüügi hinnast. Kõigi jalatsite impordihinnad langesid tõepoolest üldiselt rohkem kui 20 % 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel ning tarbijahinnad tõusid samal ajal veidike. Seda asjaolu tuleb vaadeldava toote puhul eraldi uurida, et teha lõplikud järeldused.

(249)

Ei peeta tõenäoliseks, et tarbijatele langeb kogu meetmetest tulenev mõju, arvestades suurt konkurentsi sel tasemel. Leitakse, et kui meetmetest tulenevad kulud kannaks võrdselt kolm peamist ettevõtjate kategooriat, oleks kulu tarbijatele keskmiselt 2 % ehk üks euro paari kohta.

(250)

Huvitatud isikud on väitnud, et lastejalatsite suhtes meetmete kehtestamisest tulenevad kulud on oluliselt suuremad kui muude vaatlusaluste jalatsite puhul. See tuleneb peamiselt sellest, et lastejalatseid tuleb asendada oluliselt sagedamini kui täiskasvanute jalatseid – väikelaste puhul kolm kuni neli korda sagedamini. Seega oleks dumpinguvastaste meetmete mõju lastejalatsitele palju suurem (kolm kuni neli korda), võrreldes mõjuga tavalistele jalatsitele, kuna tarbijad peaksid võrreldes täiskasvanute jalatsitega maksma lastejalatsite eest oluliselt rohkem nii suhteliselt kui kumulatiivselt. Täiendavad kulud, mis tulenevad meetmete kehtestamisest lastejalatsite tarbijate suhtes, võivad märkimisväärselt negatiivselt mõjutada ka keskmise Euroopa perekonna rahalist olukorda ning kahjustada vanemate soovi osta oma lastele korrapäraselt kvaliteetseid jalatseid.

(251)

Arvestades et esialgsed järeldused näitavad, et lastejalatseid tuleb asendada kolm kuni neli korda sagedamini kui muid jalatseid, on õiglane võtta arvesse, et absoluutsed kulud tarbijatele muutuvad nende jalatsite puhul oluliselt suuremaks võrreldes käesoleva menetluse alla kuuluvate muude jalatsitega. Esialgsed meetmed võivad seega olla oluliselt koormavad väikeste lastega perede jaoks. Tõepoolest esineb oht, et esialgsete meetmete kehtestamine nende jalatsite suhtes võib tekitada eraldusjoone nendest meetmetest saadava kasu ja nende võimalike kulude vahel.

(252)

Selle põhjal ning praeguses esialgses etapis tehakse järeldus, et kasu, mida saadaks hoides ära kahju käesoleva uurimise ülejäänud osale, kehtestades esialgsed meetmed lastejalatsite impordi suhtes, kaalub üles võimaliku negatiivse mõju tarbijatele. Seepärast tehakse esialgu järeldus, et meetmete kehtestamine lastejalatsite suhtes ei ole ühenduse huvides. Seepärast tuleks need esialgu jätta välja ajutiste dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast; seda küsimust arutatakse täpsemalt enne lõplike meetmete kehtestamist.

(253)

Turustajatelt/jaemüüjatelt või turustajate/jaemüüjate organisatsioonidelt saadi etteantud tähtaja jooksul ainult vähesel arvul vastuväiteid. Ainult üks vastuväide saadi ühe liikmesriigi jaemüüjate konsortsiumilt ja küsimustiku vastused saadi kolmelt importijalt samast liikmesriigist, kellel on ka oma turustusvõrk, sealhulgas kaks selvehalliketti. Need ettevõtted importisid uurimisperioodi jooksul ligi 15 % Hiinast ja Vietnamist pärit vaatlusalusest tootest.

(254)

Need isikud väitsid, et jaemüügisektor on oluline tööandja, mida tollimaksude kohaldamine mõjutaks negatiivselt. Väideti, et jaemüüjad oleksid olukorras, kus nad saaksid tarbijale suunata ainult osa kasvavatest kuludest, mis johtuvad dumpinguvastastest tollimaksudest, ja et seetõttu nende rahanduslik olukord, mida niigi negatiivselt mõjutab kehv majanduslik olukord, halveneks veelgi, mis võib põhjustada töökohtade kaotust.

(255)

Kuigi jaemüügisektorist saadud märkused olid uurimise õiguslikku raamistikku arvestades piiratud ja piirdusid ainult ühe liikmesriigiga, otsustas komisjon teha ühenduse üldise üksikasjaliku analüüsi. Märgiti järgmisi asjaolusid.

(256)

Esiteks tuleb osutada, et jalatsite jaemüügisektor võtab arvesse kõikide jalatsitüüpide müüki, seega oluliselt enam jalatsitüüpe, kui hõlmab käesolev menetlus. Lisaks on turustajad/jaemüüjad sageli seotud ka teiste toodete müügiga. Näiteks spetsialiseerumata selvehallide puhul on tüüpiline, et jalatsite müük moodustab kogu müügist väiksema osa. Seetõttu ei saa jaemüügi tööhõivet võrrelda üksnes jalatsite valmistamiseks palgatud isikute arvuga.

(257)

Teiseks võetakse arvesse, et jaemüügisektorit mõjutaks tegelikult negatiivselt ainult see, kui dumpinguvastaste meetmete kohaldamine põhjustaks ühenduse jalatsitarbimise vähenemise, st kui jaemüüjate käive väheneks oluliselt. Kui tõepoolest nende kokkuostuhind kasvaks pärast meetmete kohaldamist, oleks jaemüüjatel endiselt võimalik see hinnatõus vähemalt osaliselt ostjatele suunata, et säilitada mõistlik kasum. Jaemüüjad tegelikult tunnistavad oma ettepanekus, et neil on osaliselt võimalik hajutada kõikide hinnatõusude mõju. Jaemüüjad kogevad negatiivset mõju järelikult ainult siis, kui sellised hinnatõusud põhjustaksid ostjate poolt ostetud kingapaaride arvu languse. Pidades silmas eespool esitatud järeldusi hindade kohta, ei peeta siiski tõenäoliseks, et toimuks oluline tarbimise langus.

(258)

Arvamust, et meetmete mõju turustajatele/jaemüüjatele on vähene, kinnitab tõsiasi, et need ettevõtjad müüvad tavaliselt kõiki jalatsitüüpe, mitte üksnes kõnealust Hiina või Vietnami päritolu tüüpi. Seetõttu mõjutaks dumpinguvastaste meetmete kohaldamine nende ostuhindu üksnes väikeses osas, mis jääks suhteliselt kõrvaliseks võrreldes nende üldiste kuludega.

(259)

Pealegi turustatakse ühenduses jalatseid peamiselt järgmise kolme kanali kaudu: iseseisvad jaemüüjad, kaubamärgiga jaemüügiketid ja spetsialiseerumata selvehallid. On olemas ka teisi müügikanaleid (nt postimüügiettevõtted), kuid nende osa pigem kõrvaline.

(260)

Iseseisvad jaemüüjad on palju tavapärasem turustamiskanal. Neid jaemüüjaid varustavad tavaliselt ühenduse hulgimüüjad ja nende suurte tegutsemiskulude tõttu (üür, müügitöötajate palgad jne) rakendavad nad tavaliselt olulisi marginaale. Iseseisvad jaemüüjad müüvad igasuguseid jalatseid, sh igasuguse päritoluga nahast ja muust materjalist pealsetega jalatseid, ning seetõttu on nende vaatlusaluse toote tarned oodatavalt suhteliselt väikesed, arvestades vaatlusaluse toote osa kogu jalatsimüügis. Meetmete kohaldamine mõjutaks neid järelikult üksnes väga vähesel määral, kui üldse. Et neid varustavad tavaliselt hulgimüüjad, võib oletada ka, et see osa tollimaksude mõjust hajutataks sellel tasandil.

(261)

Kaubamärgiga jaemüüjad ostavad oma jalatsid tsentraalset ja müüvad neid oma jaemüügiladude kaudu, mis asuvad eri linnades ja mõnikord ka eri riikides. Ükski neist kettidest ei teinud uurimisega koostööd, mis võib juba olla märk, et meetmed ei mõjutaks nende olukorda negatiivselt. Siiski peaks arvesse võtma järgmisi asjaolusid. Kuna nad ostavad suurtes kogustes ja mõnikord impordivad ise, võivad kaubamärgiga jaemüügiketid üldiselt lubada endale müüki alandatud hindadega, arvestades samuti nende väikseid tegutsemiskulusid. Nad tegutsevad sageli tõepoolest väljaspool linna asuvate allahindlusladudena, kus on vähe töötajaid. Kuna nende eesmärk on pakkuda suhteliselt madala hinnaga jalatseid, võib import kõnealustest riikidest olla nende jaoks suhteliselt olulisem kui sõltumatutele jaemüüjatele. Siiski müüvad ka nemad kõiki, mitte ainult uurimisega hõlmatud jalatsitüüpe, ja osa nende käibest moodustab ka muude toodete müük. Pealegi arvestades nende olulist ostujõudu, suudavad nad tõenäoliselt vähemalt teatud määral muuta oma tarneallikaid ja teevad hinnatõusu puhul ostjatele üksnes osaliselt juurdehindlust. Seetõttu, nagu ka sõltumatute jaemüüjate puhul, mõjutaks neid tõsiselt tegelikult tõsiasi, et nende müügimahud väheneksid tollimaksude kohaldamise tõttu oluliselt, mis on sarnaselt eespool nimetatud järeldustele ebatõenäoline.

(262)

Spetsialiseerumata selvehallid on olulised müügikanalid mahu, mitte hinna poolest. Nad keskenduvad tõesti rohkem turu madalamatele hindadele eesmärgiga müüa suurtes kogustes. Spetsialiseerumata selvehallid impordivad mõnikord ise, kuid enamasti tegutsevad agentide abil ühenduses või toote päritoluriigis. Jalatsid moodustavad selvehallide kogukäibest väiksema osa ja nad on kindlasti tarnijate valikul palju paindlikumad – nii võivad nad suhteliselt lihtsalt muuta oma tarneallikat või isegi suurendada ühenduses toodetud jalatsite tarneid. Nendel põhjustel võib arvata, et meetmetel puudub oluline negatiivne vastumõju selliste müügikanalite rahanduslikule olukorrale.

(263)

Üldiselt tuleb märkida, et arvestades koostööd tegevate importijate antud teavet, ei saanud turustajad/jaemüüjad eelmistel aastatel vähenenud impordihindadest kasu. Kui koostööd tegevad importijad tõesti nägid 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel oma impordihindu keskmiselt 30 % langevat, siis nende edasimüügihinnad olid keskmiselt suhteliselt püsivad.

(264)

Eelmiste järelduste põhjal leiti, et kavandatud meetmete mõju jaemüüjatele ja turustajatele jääb tõenäoliselt piiratuks. Märkida tuleks ka, et kuna suurem osa nahast pealsetega jalatsite müügiks toimunud tarneid on tehtud ikkagi ühenduse tootjate poolt, kes on endiselt suutlikud pakkuma jalatsitüüpide laia valikut ja suhteliselt lühikest tarneaega võrreldes imporditud toodetega, on jaemüüja ja turustaja huvides säilitada ühenduse tootmist.

(265)

Küsimustike vastuseid saadi 33 importijalt, kes esindasid uurimisperioodi jooksul ligi 25 % vaatlusaluse toote ühenduse impordist. Importijate olukorra analüüs põhineb seetõttu nende importijate olukorral, kes pakkusid usaldusväärseid andmeid etteantud tähtaegade piires.

(266)

Üldiselt said koostööd tegevad importijad ligi 70 % oma tarnetest kõnealustest riikidest. Uurimisperioodi jooksul oli nende keskmine impordihind üheksa eurot paar. Tuleb märkida, et kui keskmine impordihind vähenes 2001. aasta ja uurimisperioodi vahel, siis vastavalt Eurostati andmetele oli ligi 30 % importijate keskmine edasimüügihind samal perioodil suhteliselt püsiv.

(267)

Need koostööd tegevad ettevõtted andsid teada, et (kaalutud keskmine) netotulu oli nende käibest 12 %, ja edastatud andmed näitasid, et nad rakendasid keskmist juurdehindlust suuruses 125 %. Juurdehindluse tase kõikus oluliselt, ometi jäi see paljude ettevõtete seas 20 % ja enam kui 200 % vahele.

(268)

Pealegi võib koostööd tegevate importijate seas teha kindlaks kaks kategooriat: need, kes tegutsevad keskmise/kõrge hinnaga turul, ja need, kes on tegevad madala hinnaga turul.

(269)

See esimene importijate kategooria koosnes peamiselt endistest ühenduse tootjatest, kes olid tootmise ümber paigutanud kolmandatesse riikidesse, nimelt kõnealustesse riikidesse. Nendel ettevõtetel toimub endiselt oluline osa tegevusest ühenduses, sh disain, uurimis- ja arendustegevus, tooraine hange ja mõnikord on neil isegi oma turustuskett. Seetõttu palkavad nad tavaliselt arvukalt töötajaid, eriti võrreldes teise kategooriaga. Need importijad müüvad tavaliselt kaubamärgiga jalatseid, mille hinnatase on selgelt kõrgem kui teise kategooria importijatel. Nende jalatseid turustatakse peamiselt sõltumatute jaemüüjate kaudu, aga mõnikord ka kaubamärgiga jaemüügikettides või isegi nende endaga seotud turustajate kaudu.

(270)

Et need ettevõtted on esindatud keskmise/kõrge hinnaga turul, on nende impordihind samuti kõrgem kui nendel importijatel, kes on tegevad madalama hinnaga turul. Keskmiselt andsid keskmise/kõrge hinnaga turu koostööd tegevad importijad keskmiseks ostuhinnaks umbes 11 eurot paar. Peab märkima, et juurdehindlus, mida nad rakendavad, on väga oluline ja oli keskmiselt 200 %. Teiste sõnadega oli nende edasimüügihind keskmiselt üle 30 euro paar. Sellist juurdehindlust selgitati ühenduses loodud lisaväärtusega (disainimisega seotud lisakulud, uurimis- ja arendustegevuse hange jne), ent ka nende oluliste kuludega, mis on seotud turunduse ja kaubamärgiga. Nad teatasid, et nende kasumimarginaal on keskmiselt 10 % nende käibest.

(271)

Importijate teine kategooria keskendub rohkem mahule ja koosneb peamiselt hulgimüüjatest ja mõnikord isegi spetsialiseerumata selvehallidest. Madalama hinnatasemega importijate uurimine näitas, et nende impordihind oli keskmiselt 6 eurot paar. Uurimine näitas, et nad rakendasid 75 % juurdehindlust uurimisperioodi jooksul ja teatasid, et kasumimarginaal on keskmiselt 17 % nende käibest. Seda selgitab asjaolu, et neil on madalate kuludega struktuur ja madal lisandväärtus ühenduses, kuid neil on ka väiksemad müügikulud. Need ettevõtted palkavad vähem töötajaid, st koostööpartnerite andmetel keskmiselt alla kümne inimese ettevõtte kohta.

(272)

Sõltuvalt nende erinevast olukorrast arvatakse, et meetmed väärtuselise tollimaksu kujul mõjutavad importijate eri kategooriaid erinevalt. Esimese kategooria puhul on meetmete absoluutväärtus tõesti järelikult kõrgem, kuna tollimakse kohaldatakse kõrgemalt importhinnalt. Seda mõju tuleb siiski vaadata edasimüügihindade valguses. Tuletatakse meelde, et need importijad rakendavad tõesti keskmiselt 200 % juurdehindlust. Seega isegi kui kogu impordihinna kasv suunatakse nende klientidele, st peamiselt jaemüüjatele ja turustajatele, väljenduks see absoluutses mõistes üksnes nende müügihindade vähese tõusuna. Arvatavasti ei mõjutaks see oluliselt nende müügimahte, sest need importijad keskenduvad keskmise ja kõrge klassi toodetele. Siiski on võimalik, et osa impordihinna kasvust tuleb hajutada nende ettevõtete poolt, kes peavad kas oma müügikulusid vähendama või leppima oma kasumimarginaali vähenemisega. Nad võivad seepärast kannatada lühiajaliselt teatavat negatiivset mõju, eriti seoses juba esitatud ja kokkulepitud hindadega tellimustega, enne kui esialgsed meetmed jõustuvad. Seda on täpsemalt arutatud allpool põhjendustes 286–290.

(273)

Teise kategooria importijate puhul tuleneks väärtuseline tollimaks mõõdukast absoluutsest hinnatõusust, sest nende impordihind on suhteliselt madal. Suhteliselt muretu kasumitasemega, mille (kaalutud) keskmine oli uurimisperioodi jooksul koostööd tegevate importijate puhul 17 %, võib arvata, et meetmed ei mõjuta tõsiselt nende ettevõtete rahanduslikku olukorda. Peab märkima, et kuna see kategooria importijaid keskendub mahtudele, on tõenäoline, et selle kategooria importijad ei teinud koostööd ja seda koostöösoovimatust võib ilmselt selgitada igasuguste oluliste negatiivsete mõjude puudumisega nende rahanduslikule olukorrale. Kuna see on esimene importijate kategooria ning vastavalt põhjendustele 286–290, võib esialgsete meetmete mõju olla märkimisväärne, eriti arvestades selle kategooria importijate keskendumist mahule.

(274)

Siiski on oluline rõhutada tõsiasja, et eespool toodud analüüs põhineb koostööd tegevatelt importijatelt saadud keskmistel andmetel. Seetõttu sõltuvalt sellest, kuidas importijad üksikult toimivad võrreldes keskmisega, võivad meetmed loomulikult erinevalt mõjuda. Pealegi peaks märkima, et importijad loovad pikaajalised suhted oma tarnijatega, mõnikord isegi partnerluse, ja on sageli sõlminud pikaajalisi lepinguid, kus tellimused on esitatud mitmeid kuid enne üleandmist. Seetõttu ei võta tarnijate vahetus või isegi päritoluriigi vahetus mitte üksnes aega, vaid toob kaasa ka lisakulutusi. Pealegi võib importijatel tekkida olukord, kus nad on juba seotud kõnealustest riikidest tulevate tellimuste edasimüügihinnaga ja mis tarnitakse edaspidi. Need importijad võivad olla olukorras, kus nad ei ole suutlikud täiendavaid tollimakse isegi osaliselt kandma, mis sellisel juhul põhjustaks negatiivseid rahanduslikke mõjusid. Välistada ei saa, et mõned importijad ei suuda hõlpsalt hajutada finantsvapustust.

(275)

Eespool nimetatud põhjustel võib järeldada, et meetmete kohaldamisel võib tõesti olla negatiivseid mõjusid teatud importijate rahanduslikule olukorrale. Siiski ei avalda see arvatavasti importijate rahanduslikule olukorrale üldiselt negatiivset mõju. See on kindlasti nii nende importijate puhul, kes tegutsevad madala hinnaga turul, kus praegu saadakse tulu paindlikust rahanduslikust olukorrast. Need importijad impordivad tõenäoliselt märkimisväärse osa kõnealuste riikide päritoluga nahast pealsetega jalatsitest.

(276)

Eespool toodud analüüs näitas, ühenduse tootmisharu huvides on meetmete kehtestamine, sest arvatavasti need meetmed vähemalt takistavad dumpinghindadega impordi kõrget tase, mis ühenduse tootmisharu rahanduslikule olukorrale on tõestatult olulist negatiivset mõju avaldanud. Arvatavasti saavad nendest meetmetest kasu ka teised ühenduse tootjad.

(277)

Analüüs näitas ka, et tarbijaid dumpinguvastased meetmed ei mõjuta või mõjutavad väga vähe.

(278)

Turustajad ja jaemüüjad võivad täheldada oma vaatlusaluse toote müügihinna tõusu, ent võrreldes nende üldiste kuludega ja olukorraga meetmed neid oluliselt ei mõjuta.

(279)

Keskmiselt on importijad suutlikud tulema toime pärast meetmete kehtestamist, kuigi olenevalt nende konkreetsest olukorrast võivad mõned tõesti olla silmitsi mõnede vastutoimetega. See on põhimõtteliselt seotud tõsiasjaga, et nad on sageli seotud pikaajaliste tarnelepingutega ja mõnikord isegi kokku leppinud edasimüügihinna.

(280)

Siiski võetakse arvesse, et meetmete kehtestamine, st dumpingu kahjude kõrvaldamine võimaldaks ühenduse tootmisharul säilitada oma tegevust ning lõpetada viimastel aastatel toimunud järjestikused sulgemised ja töökohtade kaotused, ja et vastutoimed, mida meetmed võivad põhjustada mõnedele teistele ettevõtjatele ühenduses, ei ole ebaproportsionaalsed võrreldes kasulike mõjudega ühenduse tootmisharule.

(281)

Seda ei kohaldata lastejalatsitele suhtes, mis tuleks seetõttu ajutiselt välja jätta meetmete reguleerimisalast. Seda küsimust arutatakse täpsemalt enne lõplike meetmete kehtestamist.

(282)

Arvestades kahjuliku ja ühenduse huve puudutava dumpingu kohta tehtud järeldusi, tuleks määrata vaatlusaluse toote HRVst ja Vietnamist pärit impordi suhtes ajutised meetmed.

(283)

Lõplike dumpinguvastaste meetmete tase peaks olema piisav kõrvaldamaks dumpinguhinnaga impordi poolt ühenduse tootmisharule tekitatud kahju, ületamata leitud dumpingumarginaale. Arvutades vajaliku tollimaksu suurust, mis kõrvaldaks kahjuliku dumpingu mõju, võeti arvesse, et kõik meetmed peaksid võimaldama ühenduse tootmisharul katta oma kulud ja saada kasumit enne maksustamist, mis oleks mõistlikult saavutatav tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(284)

Olemasoleva teabe põhjal leiti, et kasumimarginaal 2 % käibest võib olla asjakohane, et ühenduse tootmisharu tõenäoliselt vabaneks kahjulikust dumpingust. See vastab kõrgeimale kasumlikkuse tasemele, mida ühenduse tootmisharu on uurimisperioodil saavutanud, nimelt 2002. aastal, kui kõnealuste riikide turuosad olid suhteliselt väikesed võrreldes uurimisperioodi aegse tasemega.

(285)

Vajalik hinnatõus määrati niisiis samal kaubandustasemel impordihinna kaalutud keskmisega tehtud võrdluse alusel, nii nagu on määratud kindlaks hinna allalöömise arvestustega ühenduse turul ühenduse tootmisharu poolt müüdud toote mittekahjustava hinna suhtes. Mittekahjustav hind on saadud iga ühenduse tootmisharusse kuuluva ettevõtte müügihinna korrigeerimisel säästulävele, lisades eespool nimetatud kasumimarginaali. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(286)

Eespool toodut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 võetakse arvesse, et ajutised dumpinguvastased meetmed tuleks kehtestada HRVst ja Vietnamist pärit impordi suhtes dumpingu- ja kahjumarginaali madalamail tasemel vastavalt väiksema tollimaksu reeglile.

(287)

Eespool toodu alusel on ajutiste tollimaksude kahjumarginaalil põhinev tase järgmine:

(288)

Pidades silmas käesoleva menetluse erandlikke asjaolusid, eriti seda, et see on seotud põhilise mittekestva tarbekaubaga, mida mõjutab mood ning mille müügil on eriomadused, peetakse asjakohaseks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed. Kuna ühenduse tootmisharu kannatas eelkõige kahju ebaõiglaste kaubandustavade tõttu impordil asjaomastest riikidest uurimisperioodi lõpus, on selle tootmisvõimsus oluliselt vähenenud ning seetõttu ei saa ühenduse tarbijad vajalikus koguses kohe tarnida, kui imporditase meetmete tõttu langeb. Vastavalt põhjendusele 176 oli ühenduse tootmistase enne uuritavat kahjulikku dumpingut oluliselt kõrgem. Dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul lühema aja jooksul saavutada oma endine tootmistase. Lisaks, andes ühenduse tootmisharule piisavalt aega oma tootmistaseme tõstmiseks, jääb vaatlusaluse toote kättesaadavus mõistlikule tasemele, et vastata tarbijate nõudlusele.

(289)

Vaatlusalune toode on moodne tarbekaup, mida tavaliselt ostetavad importijad või jaemüüjad keskmise tähtajaga lepingute alusel ja mille hinnad on sageli paika pandud kaupade tellimise ajal. Seetõttu ei võta tarnijate vahetus või isegi päritoluriigi vahetus mitte üksnes aega, vaid toob kaasa ka lisakulutusi. Pealegi võib importijatel tekkida olukord, kus nad on juba seotud kõnealustest riikidest tulevate tellimuste edasimüügihinnaga ja mis tarnitakse edaspidi. Samal ajal, nende lepingute jaoks, mille puhul kaupade tarne toimub kohe või lähiajal, ei ole võimalik saavutada alternatiivseid tarneallikaid, kuna tootmine vajab tellimuste täitmiseks aega.

(290)

Need pikad tellimuste täitmise ajad on eelkõige seotud asjaoluga, et jalatseid ei mõjuta mitte üksnes mood, vaid ka hooajalisus. Enne teatava hooaja algust tuleb jalatsid disainida, valida tooraine, mille puhul on tarnijad valitud, ning eelnevalt tuleb valmistada teatavad tootmisvahendid (vormid) ja prototüübid. Need jalatsitööstuse sektori eripärad tähendavad, et tellimuste ja tarnete vahele jääb pikk täitmisaeg, mis tähendab, et importijad peavad ette plaanima ning müügitingimuste muudatused võivad olla väga kahjulikud. Seepärast leitakse, et üldiselt on selle valdkonna huvides vältida olukordi, kus müüjad peavad tegelema täiendavate kohustustega seoses ostetavate ja mitu kuud ettetellitavate toodetega.

(291)

Kokkuvõttes kaaluks meetmete täies ulatuses kehtestamine sellises olukorras ühenduse tootmisharu kasu üles kahjulikud mõjud kaubandusele.

(292)

Seetõttu peetakse ühenduse huvides olevaks, et tollimaksu rakendatakse järk-järgult, neljas astmes, et tagada kahjulikust dumpingust põhjustatud ebaausate kaubandustavade kõrvaldamist ja poolte suutlikkust uue olukorraga kohaneda, kuna ühenduse turg jääb samal ajal avatuks, traditsioonilised kaubandusvood säilivad ja tarne kättesaadavus nõudluse rahuldamiseks on garanteeritud. Tollimaks kehtestatakse 25 % juurdekasvuna. Kuna kohanemisetapi aeg peab olema lühike, st kuus kuud, peeti asjakohaseks kehtestada täies ulatuses tollimaks võimalikult esialgsete meetmete kohaldamise lõpus ning täies ulatuses esialgne dumpinguvastane tollimaks võimalikult hilises etapis, et täies ulatuses tollimaksu kehtestamine oleks võimalikult sujuv. Rõhutatakse, et selline lähenemisviis kehtestatakse jalatsitööstuse erilise laadi tõttu ning et see piirdub kindlasti käesoleva uurimise esialgsete järeldustega.

(293)

Ajutised dumpinguvastased tollimaksud peaks seetõttu kehtestama järgmiselt:

(294)

Selleks et tagada, et mis tahes valedeklaratsioonide või meetmetest kõrvalehoidmise oht oleks minimaalne, võimaldab komisjoni määruse (EÜ) 2454/1993 (5) artikli 308 punkti d kohane tugevdatud halduslik impordi järelevalvesüsteem saada varem teavet asjakohaste impordisuundumuste kohta. Kui leitakse tõendeid, et impordisuundumused muutuvad oluliselt, uurib komisjon seda viivitamata.

(295)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamisteates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning neid võidakse võimalike lõplike meetmete kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,

i)

käesoleva määruse jõustumisest, s.o 7. aprillist 2006 kuni 1. juunini 2006

ii)

2. juunist 2006 kuni 13. juulini 2006

iii)

14. juulist 2006 kuni 14. septembrini 2006

iv)

alates 15. septembrist 2006