7.3.2006

Euroopa Liidu Teataja

L 65/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 388/2006,

23. veebruar 2006,

millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on oma hiljutistes teadussoovitustes viidanud sellele, et merikeelevaru ICESi rajoonides VIIIa ja VIIIb on kalapüügi tõttu hakanud kahanema ning suguküpsete kalade hulk meres on langenud piirini, kus kalad ei pruugi olla suutelised end taastootma, mistõttu ähvardab neid hävimine.

(2)	Samuti tuleb võtta meetmed Biskaia lahe merikeelevaru mitmeaastase majandamiskava kehtestamiseks nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (2) artikli 5 kohaselt.

(3)	Kava eesmärk on tagada Biskaia lahe merikeelevaru kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes.

(4)

Määruses (EÜ) nr 2371/2002 nähakse inter alia ette, et selle eesmärgi saavutamiseks kohaldab ühendus varu kaitseks ja säilitamiseks kavandatud meetmete võtmisel ettevaatusprintsiipi, et sätestada varu säästev kasutamine ning vähendada kalanduse mõju mere ökosüsteemidele. Ühendus peaks seadma eesmärgiks ökosüsteemipõhise lähenemisviisi järkjärgulise rakendamise kalavaru majandamisel ning aitama kaasa tõhusale püügitegevusele majanduslikult elujõulises ja konkurentsivõimelises kalatööstuses, mis pakub rahuldavat elatustaset nendele, kelle elatis sõltub Biskaia lahe merikeele püügist, ja võtab arvesse tarbijate huve.

(5)	Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kalastussuremust kontrollida, et suremus aastast aastasse väheneks.

(6)	Sellist kalastussuremuse kontrolli on võimalik saavutada kõnealuse varu lubatud kogupüügi (TAC) meetodi kehtestamisega ja sellise süsteemi loomisega, mille puhul selle varu püügikoormus oleks piiratud tasemega, mille juures lubatud kogupüüki tõenäoliselt ei ületata.

(7)	Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee on soovitanud, et merikeelevaru ennetuslik biomass Biskaia lahes peaks olema 13 000 tonni.

(8)

Biskaia lahe merikeelevaru on lähedal ennetusliku biomassi tasemele ning selle taseme saavutamine lähiajal ei nõua täieliku püügikoormuse süsteemi kohaldamist. Siiski on otstarbekas võtta meetmed merikeele püügi laevastiku kogumahutavuse piiramiseks aja jooksul, et tagada varu taastumine ja vältida püügikoormuse kasvu tulevikus.

(9)	Peale nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (3) sätetele on vaja rakendada täiendavad kontrollimeetmed, et tagada vastavus käesolevas määruses kehtestatud meetmetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU JA EESMÄRGID

Artikkel 1

Sisu

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru (edaspidi “Biskaia lahe merikeel”) säästva kasutamise mitmeaastane kava.

2. Käesolevas määruses tähendab Biskaia laht merepiirkonda, mille Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on piiritlenud rajoonidena VIIIa ja VIIIb.

Artikkel 2

Majandamiskava eesmärk

1. Kava eesmärk on saavutada Biskaia lahe merikeele kudekarja biomass, mis 2008. aastaks või enne seda ületaks ennetusliku taseme, milleks on 13 000 tonni, ning seejärel tagada varude säästev kasutamine.

2. See eesmärk saavutatakse kõnealuse varu kalastussuremuse taseme järgjärgulise vähendamise abil.

Artikkel 3

Seadusandlikud meetmed ja iga-aastase TACi kindlaksmääramine

1. Kui kudekarja biomass on ICESi hinnangul võrdne või ületab ennetusliku taseme, milleks on 13 000 tonni, otsustab nõukogu kvalifitseeritud hääleenamusega komisjoni ettepaneku põhjal:

a)	kalastussuremuse pikaajalise sihttaseme ning

b)	kalastussuremuse vähendamise määra, mida kohaldatakse, kuni punktis a osutatud kalastussuremuse sihttase on saavutatud.

2. Igal aastal võtab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu otsuse Biskaia lahe merikeele TACi kohta järgmiseks aastaks.

II PEATÜKK

LUBATUD KOGUPÜÜK

Artikkel 4

TACi määramise kord

1. Kui Biskaia lahe merikeele kudekarja biomass on kalanduse teadus-, tehnika ja majanduskomitee (STECF) poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud hinnangu kohaselt alla 13 000 tonni, kehtestab nõukogu TACi, mis STECFi hinnangul ei ületa püügi taset, mis viiks TACi kohaldamisaastal kalastussuremuse 10 % vähenemiseni võrreldes eelneva aasta hinnangulise kalastussuremusega.

2. Kui Biskaia lahe merikeele kudekarja biomass on STECFi poolt ICESi viimase aruande alusel koostatud hinnangu kohaselt 13 000 tonni või üle selle, kehtestab nõukogu TACi taseme, mis STECFi hinnangu kohaselt on kõrgem kui:

a)	TAC, mille kohaldamine on kooskõlas kalastussuremuse taseme vähendamisega, mille nõukogu on otsustanud vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile b;

b)	TAC, mille kohaldamise tulemusel saavutatakse kalastussuremuse tase, mille nõukogu on otsustanud vastavalt artikli 3 lõike 1 punktile a.

3. Kui käesoleva artikli lõigete 1 või 2 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis ületab eelneva aasta TACi enam kui 15 %, võtab nõukogu vastu TACi, mis on eelneva aasta TACist 15 % suurem.

4. Kui lõigete 1 või 2 kohaldamise tulemuseks oleks TAC, mis on eelneva aasta TACist enam kui 15 % väiksem, võtab nõukogu vastu TACi, mis on eelneva aasta TACist 15 % väiksem.

III PEATÜKK

PÜÜGIKOORMUSE PIIRAMINE

Artikkel 5

Biskaia lahe merikeele püügi luba

1. Liikmesriigid tagavad, et nende lipu all sõitvatelt ja nende territooriumil registreeritud laevadelt, mis püüavad ICESi rajoonides VIIIa ja VIIIb ning mille pardale jäetakse igal kalendriaastal rohkem kui 2 000 kg merikeelt, nõutakse Biskaia lahe merikeele püügi luba. See on püügiluba, mis on välja antud nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruse (EÜ) nr 1627/94 (millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted) (4) artikli 7 kohaselt.

2. ICESi rajoonides VIIIa ja VIIIb on keelatud püüda ja pardale jätta, ümber laadida või lossida mis tahes 100 kg ületavat merikeelekogust iga püügireisi ajal, juhul kui kõnealusel kalalaeval ei ole Biskaia lahe merikeele püügi luba.

3. Iga liikmesriik arvutab oma nende kalalaevade kogumahutavuse tonnides, mis 2002., 2003. või 2004. aastal lossisid enam kui 2 000 kg Biskaia lahe merikeelt. See arv teatatakse komisjonile.

4. Liikmesriigid esitavad komisjoni kirjaliku taotluse korral kolmekümne päeva jooksul nende laevade registreeritud saagi dokumentatsiooni, millele on antud Biskaia lahe merikeele püügi luba.

5. Igal aastal arvutavad liikmesriigid oma nende Biskaia lahe merikeele püügi luba omavate kalalaevade kogumahutavuse tonnides, mis alates käesoleva määruse jõustumisest on püügi alaliselt lõpetatud ning saavad riigiabi nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 2792/1999 (millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuuriabi andmise üksikasjalikud eeskirjad ja kord) (5) artikli 7 kohaselt.

6. Liikmesriigid annavad oma kalalaevadele Biskaia lahe merikeele püügi loa vaid siis, kui laeva kogumahutavus tonnides ei ületa käesoleva artikli lõike 3 kohaselt määratud kogumahutavuse ja lõikes 5 osutatud püügitegevuse alaliselt lõpetanud kalalaevade kogumahutavuse vahet.

7. Kui komisjon on STECFi teadusaruannete põhjal otsustanud, et artikli 3 lõikes 1 määratud kalastussuremuse tase on saavutatud, väljastavad liikmesriigid oma kalalaevadele lõike 6 erandina Biskaia lahe merikeele püügi loa vaid juhul, kui kõnealuste kalalaevade kogumahutavus ei ületa eelneval aastal Biskaia lahe merikeele püügi luba omanud kalalaevade kogumahutavust.

8. Biskaia lahe merikeele püügi loa kehtivusaeg on üks kalendriaasta ning kalandusaasta jooksul uusi püügilube välja ei anta.

9. Käesoleva artikli lõike 8 erandina võib uusi püügilube välja anda juhul, kui samal ajal tühistatakse ühe või mitme sellise kalalaeva püügiluba, millel on sama kogumahutavus, kui sellel laeval või neil laevadel, mis saab/saavad uue püügiloa.

Artikkel 6

Alternatiivne püügikoormuse reguleerimise kord

1. Artikli 6 erandina võivad liikmesriigid, kelle Biskaia lahe merikeele kvoot on väiksem kui 10 % TACist, rakendada püügikoormuse reguleerimisel erinevat meetodit. Selle meetodiga kehtestatakse püügikoormuse viitemäär, mis on võrdne 2005. aasta püügikoormusega. Asjaomased liikmesriigid tagavad, et püügikoormus ei ületa 2006. aasta ning järgnevate aastate viitemäära.

2. Komisjon võib nõuda, et liikmesriik, kes rakendab käesoleva artikli lõikes 1 esitatud erandit, esitaks aruande mis tahes erineva püügikoormuse reguleerimise meetodi rakendamise kohta. Komisjon edastab kõnealuse aruande kõigile teistele liikmesriikidele.

3. Lõike 1 kohaldamisel mõõdetakse püügikoormust näitajaga, mis saadakse igal kalendriaastal iga asjaomase kalalaeva kohta arvutatud paigaldatud mootorivõimsuse (mõõdetuna kilovattides) ning kõnealuses piirkonnas viibitud püügipäevade arvu korrutiste liitmisel.

4. Komisjoni ettepanekul teeb nõukogu 2009. aastal ja igal järgneval kolmandal aastal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse lõike 1 kohaselt kehtestatud viitemäära läbivaatamise kohta. Niisuguse läbivaatamise eesmärk on tagada püügivõimaluste nõuetekohane eraldamine.

5. Komisjon võib liikmesriigi taotlusel korrigeerida lõikes 1 sätestatud suurimat aastast püügikoormust, et liikmesriik saaks täiel määral kasutada oma Biskaia lahe merikeele püügi võimalusi. Nimetatud taotlusele tuleb lisada teave olemasolevate kvootide ja püügikoormuse kohta. Komisjon teeb otsuse kuue nädala jooksul taotluse saamisest määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 lõikes 2 osutatud korras.

IV PEATÜKK

SEIRE, INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 7

Lubatud kõikumine

Komisjoni 22. septembri 1983. aasta määruse (EMÜ) nr 2807/83 (milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad) (6) artikli 5 lõike 2 erandina võib laeva pardal olevate Biskaia lahe merikeele hinnanguliste koguste eluskaal kilogrammides erineda püügipäevikusse kantud näitajast 8 % ulatuses. Kohaldatakse laeva lipuliikmesriigi poolt vastu võetud ümberarvestuskoefitsenti.

Artikkel 8

Lossitavate koguste kaalumine

Liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et mis tahes suuremad kui 300-kilogrammised hariliku merikeele kogused, mis on püütud Biskaia lahest, kaalutakse enne müüki enampakkumiskeskuse kaaludega.

Artikkel 9

Etteteatamine

Biskaia lahes viibinud ja pardal olevaid merikeele mis tahes koguseid ümber laadida või kolmanda riigi sadamas või lossimiskohas lossida sooviva ühenduse kalalaeva kapten edastab lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist või lossimist kolmandas riigis järgmise teabe:

a)	sadama või lossimiskoha nimi;

b)	eeldatav sadamasse või lossimiskohta saabumise aeg;

c)	iga sellise liigi kogused eluskaalu kilogrammides, mida on pardal üle 50 kg.

Kõnealused andmed võib edastada ka kalalaeva kapteni esindaja.

Artikkel 10

Hariliku merikeele eraldi ladustamine

1. Ühenduse kalalaeva pardal ei tohi üheski konteineris hoida ükskõik milliseid hariliku merikeele koguseid segamini muud liiki mereorganismidega.

2. Ühenduse kalalaevade kaptenid annavad liikmesriikide inspektoritele abi, mis võimaldab teostada püügipäevikusse kantud koguste ning pardal hoitava hariliku merikeele saagi kontrollimist.

Artikkel 11

Hariliku merikeele vedu

1. Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõiki 300 kg ületavaid hariliku merikeele koguseid, mis on püütud mõnes artiklis 1 nimetatud geograafilises piirkonnas ning mida esmakordselt lossitakse asjakohases liikmesriigis, tuleb enne esimesest lossimissadamast edasi vedamist kaaluda.

2. Erandina määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklist 13 tuleb mujale kui lossimis- või importimiskohta veetavatele hariliku merikeele kogustele, mis on suuremad kui 300 kg, lisada kõnealuse määruse artikli 8 lõikes 1 ettenähtud deklaratsiooni koopia, milles käsitletakse veetava merikeele koguseid. Sama määruse artikli 13 lõike 4 punktis b sätestatud erandit ei kohaldata.

V PEATÜKK

JÄRELMEETMED

Artikkel 12

Majandamismeetmete hindamine

Käesoleva määruse kohaldamise kolmandal aastal ning igal järgneval kolmandal aastal küsib komisjon STECF-lt teadusalast nõu majandamiskava eesmärkide saavutamise edusammude kohta. Vajaduse korral soovitab komisjon asjakohaseid meetmeid ning nõukogu teeb kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse artiklis 2 täpsustatud eesmärgi saavutamiseks vajalike alternatiivsete meetmete kohta.

Artikkel 13

Eriasjaolud

Juhul kui STECFi arvamuse kohaselt Biskaia lahe merikeele kudekarja paljunemisvõime väheneb, teeb nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse artiklis 4 sätestatud TACi tasemest madalama taseme kehtestamise kohta.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. veebruar 2006

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GEHRER

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

(3) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(4) ELT L 171, 6.7.1994, lk 7.

(5) EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 485/2005 (ELT L 81, 30.3.2005, lk 1).

(6) EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1804/2005 (ELT L 290, 4.11.2005, lk 10).