4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/1

(1)

Kuuendas ühenduse keskkonnaalases tegevusprogrammis, mis võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu aasta otsusega nr 1600/2002/EÜ, (3) nõutakse toetust avalikkusele juurdepääsetava teabe pakkumisele keskkonnaolukorra ja -suundumuste kohta seostatult sotsiaal-majanduslike ja tervisesuundumustega, samuti üldise keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist.

(2)

Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise ÜRO-EMK konventsioonis (edaspidi “Århusi konventsioon”), mille Euroopa Ühendus allkirjastas 25. juunil 1998, tunnustatakse, et kasvav üldsuse juurdepääs keskkonnateabele ja sellise teabe levitamine aitavad kaasa suuremale keskkonnaalasele teadlikkusele, vabale arvamusvahetusele, üldsuse tõhusamale osalemisele otsuste tegemises ja lõpuks ka keskkonna parenemisele.

(3)

Saasteainete heite- ja ülekanderegistrid on tasuv vahend keskkonnamõjude parandamiseks, avaliku juurdepääsu võimaldamiseks teabele, mis käsitleb saasteainete heiteid ning saasteainete ja jäätmete ülekandeid väljapoole tegevuskohta, ning suundumuste jälgimiseks, saaste vähendamise edusammude demonstreerimiseks, teatavate rahvusvaheliste lepingute täitmise jälgimiseks, ühenduse ja liikmesriikide keskkonnapoliitika ja programmide abil saavutatud edusammude hindamiseks ja prioriteetide seadmiseks.

(4)

Täielik ja ühtne saasteainete heite- ja ülekanderegister pakub üldsusele, tööstusringkondadele, teadlastele, kindlustusseltsidele, kohaliku omavalitsuse asutustele, valitsusvälistele organisatsioonidele ja teistele otsustajatele usaldusväärset andmebaasi võrdlusteks ja tulevaste keskkonnaalaste otsuste tegemiseks.

(5)

21. mail 2003. aastal allkirjastas Euroopa Ühendus ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”). Kui ühendus nimetatud protokolli sõlmib, peavad ühenduse õigusaktide sätted olema sellega vastavuses.

(6)

Euroopa saasteainete heitkoguste register (edaspidi “ESHR”) kehtestati komisjoni otsusega 2000/479/EÜ. (4) Protokoll rajaneb samadel põhimõtetel, mis saasteainete heitekoguste register, kuid on täielikum, sisaldades andmeid suurema arvu saasteainete, suurema arvu meetmete ning lisaks maismaaheidete, hajureostusallikate ja tegevuskohaväliste jäätmeülekannete kohta.

(7)

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärke on võimalik saavutada ainult usaldusväärsete ja võrreldavate andmete olemasolul. Seetõttu tuleb andmete kogumise ja edastamise süsteemi piisavalt ühtlustada, et tagada andmete kvaliteet ja võrreldavus. Kooskõlas protokolliga tuleks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister kavandada selliselt, üldsusel oleks sellele maksimaalselt hõlbus juurdepääs Interneti teel. Heited ja ülekanded peaksid olema summeeritud ja summeerimata kujul esitatudandmetes hõlpsasti identifitseeritavad, et mõistliku ajaga võiks saada maksimaalselt teavet.

(8)

Selleks, et jätkuvalt edendada kodanikele keskkonnaolukorra ja -suundumuste kohta juurdepääsetava teabe pakkumist ja tõsta üldist keskkonnaalast teadlikkust, peaks Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama linke teistele sarnastele andmebaasidele liikmesriikides, kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

(9)

Kooskõlas protokolliga peaks ka Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister sisaldama teavet jäätmete kõrvaldamise eritoimingute kohta, mida näidatakse aruannetes heidetena maismaale; taaskasutamistoiminguid, nagu setete ja sõnniku laotamine, selle kategooria all ei kajastata.

(10)

Selleks, et saavutada Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärk pakkuda üldsusele usaldusväärset teavet ja võimaldada langetada teadmuspõhiseid otsuseid, tuleb ette näha mõistlikud, kuid ranged andmete kogumise ja aruannete esitamise tähtajad; see on eriti oluline liikmesriikide komisjonile esitatavate aruannete puhul.

(11)

Aruannete esitamine heidete kohta tööstusrajatistest, kuigi mitte alati veel järjekindel, täielik või võrreldav, on paljudes liikmesriikides süsteemselt rakendatav toiming. Vajadusel tuleks täiustada aruannete esitamist heidete kohta hajureostusallikatest, et võimaldada otsustajatel neid heiteid paremini konteksti asetada ja valida kõige tõhusam lahendus saaste vähendamiseks.

(12)

Liikmesriikide esitatud andmed peaksid olema kõrgekvaliteedilised, eelkõige mis puudutab nende terviklikkust, järjekindlust ja usaldusväärsust. Ääretult oluline on koordineerida nii käitajate kui ka liikmesriikide tulevasi pingutusi esitatud andmete kvaliteedi parandamiseks. Seetõttu algatab komisjon koos liikmesriikidega töö kvaliteeditagamise alal.

(13)

Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks üldsusele võimaldada juurdepääs Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ilma nõudeta huvi põhjendada, eelkõige tagades registrile vahetu elektroonilise juurdepääsu Interneti kaudu.

(14)

Juurdepääsu Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduvale teabele ei tohiks piirata ja erandeid sellest reeglist tuleks lubada ainult siis, kui need on kehtivates ühenduse õigusaktides selgelt sõnastatud.

(15)

Kooskõlas Århusi konventsiooniga tuleks tagada üldsuse osalemine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri edasiarendamises, luues varaseid ja tõhusaid võimalusi otsustamisprotsessi tarbeks kommentaaride, teabe, analüüsi või asjakohaste arvamuste esitamiseks. Avalduse esitajail peaks olema võimalik nõuetega seoses taotleda ametivõimude tegevuse või tegevusetuse läbivaatamist kohtu- või haldusasutuse poolt.

(16)

Saasteainete heite- ja ülekanderegistri kasuteguri ja mõju suurendamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid tegema koostööd Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri rakendamist toetavate suuniste väljatöötamisel, üldsuse teadlikkuse tõstmisel ning asjakohase ja õigeaegse tehnilise abi pakkumisel.

(17)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(18)

Kuna rakendatava meetme eesmärki, nimelt keskkonnateabe avaliku juurdepääsetavuse parandamist tervikliku, ühtse üleühenduselise elektroonilise andmebaasi loomise kaudu ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest kõikide liikmesriikide andmete võrreldavus eeldab kõrget ühtlustatuse astet, ning need eesmärgid on paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(19)

Andmeesitusnõuete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks tuleks muuta nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (6) ning nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saaste kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. (7)

(20)

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri eesmärgiks on muuhulgas üldsuse teavitamine direktiiviga 96/61/EÜ hõlmatud tegevustest tingitud väljapaiskuvatest saasteainetest. Seetõttu tuleb käesoleva määruse kohaselt üldsust teavitada kõnealuse direktiivi I lisaga hõlmatud käitistest tulenevatest heitmetest.

(21)

Et vähendada kattuvat andmeesitust võivad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemid, vastavalt protokollile olla integreeritud tasemele, mis on teostatav olemasolevate teabeallikatega nagu litsentseeritud või tegevusloaga aruandesüsteemid. Vastavalt protokollile ei tohiks käesoleva määruse sätted mõjutada liikmesriikide õigust säilitada või sisse viia laiaulatuslikumat või avalikult kergemini juurdepääsetavat saasteainete heite- ja ülekanderegistri kui protokoll ette näeb,

1)

üldsus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt riigi õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;

2)

pädev asutus – riigi asutus või asutused või mis tahes muu pädev organ või organid, mille liikmesriigid on määranud;

3)

käitis – paikne tehniline üksus, kus tegeldakse ühe või mitme I lisas loetletud tegevusega ja muu tegevusega, mis on tehniliselt otseselt seotud kõnealuses tegevuskohas teostatava tegevusega, mis võib mõjutada heitkoguseid ja saastust;

4)

objekt – üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida käitavad samad füüsilised või juriidilised isikud;

5)

tegevuskoht – rajatise geograafiline asukoht;

6)

käitaja – füüsiline või juriidiline isik, kes käitab käitist või kontrollib selle tööd või kellele on riigi õigusaktide kohaselt antud määrav otsustusõigus käitise tehnilise toimimise suhtes;

7)

aruandeaasta – kalendriaasta, mille kohta tuleb koguda andmed saasteainete heidete ja liikumise kohta väljapoole objekti piire;

8)

aine – mis tahes keemiline element ja selle ühendid, v.a radioaktiivsed ained;

9)

saasteaine – aine või ainete rühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;

10)

heide – saasteainete keskkonda viimine mis tahes inimtegevuse tagajärjel, kas tahtlikult või juhuslikult, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende leke, eraldumine, mahavalamine, pinnasesse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine, või ka kanalisatsioonisüsteemi kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;

11)

ülekanne väljapoole tegevuskohta – taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ette nähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole tegevuskoha piire;

12)

hajureostusallikas – sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;

13)

jäätmed – mis tahes aine või objekt nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivi 75/442/EMÜ jäätmete kohta (8) artikli 1 punkti a määratluses;

14)

ohtlikud jäätmed – mis tahes aine või objekt direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 määratluses;

15)

reovesi – linna-, olme- ja tööstusreovesi nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ, mis käsitleb linnareovee töötlemist, (9) artikli 2 lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses ja mis tahes muu kasutatud vesi, mille suhtes kehtivad seoses ühenduse õigusaktid selles sisalduvate ainete või objektidega;

16)

kõrvaldamine – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa A osas sätestatud tegevus;

17)

taaskasutamine – igasugune direktiivi 75/442/EMÜ II lisa B osas sätestatud tegevus.

a)

artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud saasteainete heited, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;

b)

artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud ülekannete kohta väljapoole tegevuskohta ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud saasteainete kohta reovees, millest I lisas loetletud tegevustega hõlmatud objektide käitajad peavad aru andma;

c)

võimaluse korral artikli 8 lõikes 1 osutatud hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta.

a)

objekt, sh asjakohasel juhul objekti emaettevõtjat, ja selle geograafiline asukoht, k.a vesikond;

b)

tegevus;

c)

ilmingud liikmesriigi või ühenduse tasandil;

d)

saasteaine või jäätmed, vastavalt vajadusele;

e)

iga keskkonnaelement (õhk, vesi, maa), kuhu saasteaine heitmine toimub;

f)

jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta ja nende sihtkoht, vastavalt vajadusele;

g)

reovees sisalduvate saasteainete ülekanded väljapoole tegevuskohta;

h)

hajureostusallikad;

i)

objekti omanik või operaator.

a)

liikmesriikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;

b)

muud asjakohased olemasolevad avalikult juurdepääsetavad andmebaasid, mis on seotud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite valdkonnaga, sealhulgas teiste protokolliosaliste saasteainete heite- ja ülekanderegistrid ja, kui see on otstarbekas, siis teiste riikide saasteainete heite- ja ülekanderegistrid;

c)

objektide veebileheküljed, kui need on olemas ja objektid linke vabatahtlikult pakuvad.

a)

heited õhku, vette ja maismaale mis tahes II lisas täpsustatud saasteaine puhul, kui II lisas täpsustatud rakendatav künnisväärtus on ületatud;

b)

ohtlike jäätmete ülekanded väljapoole tegevuskohta, üle 2 tonni aastas, või muude jäätmete puhul üle 2 000 tonni aastas, mis tahes taaskasutus- või kõrvaldamistegevuse puhul, välja arvatud artiklis 6 toodud kõrvaldamistoimingute puhul nagu pinnastöötlus või süvainjektsioon maapõue, märgistades jäätmed kas tähega “R” või “D” vastavalt sellele, kas jäätmed on suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral märkides lisaks jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nime ja aadressi ning tegeliku taaskasutamise või kõrvaldamise koha, kuhu jäätmed üle kanti;

c)

II lisas täpsustatud mis tahes saasteaine ülekanded väljapoole tegevuskohta reovette, mis suunatakse reoveepuhastusseadmesse, kui ülekande puhul on ületatud II lisa 1b tulbas täpsustatud künnisväärtus.

a)

esimese aruandeaasta puhul 18 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;

b)

kõigi järgnevate aruandeaastate puhul 15 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.

a)

esimese aruandeaasta puhul 21 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu;

b)

kõigi järgnevate aruandeaastate puhul 16 kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.

a)

andmeesituskord;

b)

esitatavad andmed;

c)

kvaliteedi tagamine ja hindamine;

d)

konfidentsiaalsete andmete puhul: avaldamata jäetud andmete tüüp ja avaldamata jätmise põhjused;

e)

viited rahvusvaheliselt tunnustatud heidete määratlemise ja analüüsimeetoditele, valimivõtu metoodikatele;

f)

viited emaettevõtjatele;

g)

tegevusalade koodid vastavalt käesoleva määruse I lisale ja direktiivile 96/61/EÜ.

a)

nõudmised vastavalt artiklile 5;

b)

kvaliteedi tagamine ja hindamine vastavalt artiklile 9;

c)

juurdepääs teabele vastavalt artikli 10 lõikele 2;

d)

teadlikkuse tõstmise meetmed vastavalt artiklile 15;

e)

teabe konfidentsiaalsus vastavalt artiklile 11;

f)

vastavalt artiklile 20 kehtestatud karistused ja nende kohaldamisest saadud kogemused.

a)

käesoleva määruse II või III lisa teaduse ja tehnika arengule

või

b)

käesoleva määruse II ja III lisa protokolli lisade muudatustega, mis on vastu võetud protokolliosaliste kohtumisel,