2. Ühise käibemaksusüsteemi põhimõtteks on kohaldada kaupade ja teenuste suhtes üldist tarbimismaksu, mis on täpselt võrdeline kaupade ja teenuste hinnaga, olenemata nende tehingute arvust, mis tehakse tootmise ja turustamise käigus enne maksustamisetappi.

Igalt tehingult võetakse käibemaksu, mis arvutatakse kaupade ja teenuste hinna põhjal selliste kaupade ja teenuste suhtes kehtiva määraga ja millest on eelnevalt maha arvatud käibemaksu summa, mis on vahetult makstud hinna kujunemise aluseks olevate eri kulukomponentide pealt.

3. “Aktsiisikaupade” all mõeldakse mineraalõlisid, alkoholi, alkohoolseid jooke ja töödeldud tubakat, nii nagu need on kehtivates ühenduse õigusaktides määratletud, kuid mitte gaasi, mida jaotatakse maagaasi jaotusvõrgu kaudu, ega elektrienergiat.

1. Erandina artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkti i sätetest ei kuulu käibemaksuga maksustamisele järgmised tehingud:

2. Lõike 1 punkti b kohaldatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

Maksuvabastuse kohaldamisel arvesse võetav künnis hõlmab lõike 1 punktis b nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise koguväärtuse, millest on maha arvatud selles liikmesriigis tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks, kust algab kaupade lähetamine või vedu.

3. Liikmesriigid annavad lõike 1 punkti b sätetele vastavatele maksukohustuslastele ja mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele õiguse valida artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud üldise korra.

Liikmesriigid määravad kindlaks üksikasjalikud eeskirjad esimeses lõigus sätestatud valiku kasutamiseks, mis peab igal juhul kestma kaks kalendriaastat.

Lisaks artiklis 3 nimetatud tehingutele ei maksustata käibemaksuga järgmisi tehinguid:

1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel ühenduse tolliterritooriumi hulka kuuluvatel territooriumidel:

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmistel ühenduse tolliterritooriumi hulka mittekuuluvatel territooriumidel:

1. Võttes arvesse Prantsusmaaga, Ühendkuningriigiga ja Küprosega vastastikuselt sõlmitud konventsioone ja lepinguid, ei käsitata Monaco Vürstiriiki, Mani saart ega Ühendkuningriigi suveräänseid baasipiirkondi Akrotiris ja Dhekelias käesoleva direktiivi kohaldamisel kolmandate riikidena.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Monaco Vürstiriigist lähtuvaid või sinna suunatud tehinguid käsitatakse Prantsusmaalt lähtuvate või sinna suunatud tehingutena, et Mani saarelt lähtuvaid või sinna suunatud tehinguid käsitatakse Ühendkuningriigist lähtuvate või sinna suunatud tehingutena ning et Ühendkuningriigi suveräänsetest baasipiirkondadest Akrotirist ja Dhekeliast lähtuvaid või sinna suunatud tehinguid käsitatakse Küproselt lähtuvate või sinna suunatud tehingutena.

Kui komisjon leiab, et artiklite 6 ja 7 sätted ei ole enam põhjendatud eelkõige ausat konkurentsi või omavahendeid silmas pidades, teeb ta nõukogule vastavad ettepanekud.

1. “Maksukohustuslane” on iga isik, kes mis tahes paigas teostab iseseisvalt mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemustest.

“Majandustegevus” on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud isikutele käsitatakse maksukohustuslasena igat isikut, kes juhuti tarnib uue veovahendi, mille soetajale on lähetanud või vedanud müüja, soetaja või nende esindaja väljapoole liikmesriigi territooriumi, kuid ühenduse territooriumi siseselt.

Artikli 10 lõikes 1 nimetatud tingimus, et majandustegevus peab olema iseseisva iseloomuga, vabastab käibemaksust töötajad ja teised isikud, kui nad on tööandjaga seotud töölepingu või muude õiguslike suhete kaudu, mis loovad töötingimusi, töötasu ning tööandja vastutust käsitlevad alluvussuhted.

Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võib iga liikmesriik oma territooriumil asuvaid isikuid, kes on õiguslikult iseseisvad, kuid rahaliste, majanduslike ja organisatsiooniliste sidemete kaudu üksteisega tihedalt seotud, käsitada ühe maksukohustuslasena.

Liikmesriik, kes kasutab esimeses lõigus sätestatud võimalust, võib võtta mis tahes meetmed, mis on vajalikud, et takistada selle sätte kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.

1. Liikmesriigid võivad maksukohustuslasena käsitada isikut, kes juhuti teeb artikli 9 lõike 1 teises lõigus nimetatud tegevusega seotud tehingu, eelkõige mõne järgmistest tehingutest:

2. Lõike 1 punktis a käsitatakse “ehitisena” igasugust maaga püsivalt ühendatud rajatist.

Liikmesriigid võivad kehtestada lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumi ehitiste ümberkujundamisele kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ning määrata ehitise aluse maa mõiste.

Liikmesriigid võivad kohaldada muid kriteeriume peale esmase kasutuselevõtu, näiteks ajavahemik ehitise valmimisest esmase võõrandamiseni või ajavahemik esmasest kasutuselevõtust järgmise võõrandamiseni, tingimusel et nimetatud ajavahemikud ei ületa vastavalt viit ning kaht aastat.

3. Lõike 1 punktis b käsitatakse “ehitusmaana” hoonestamata või hoonestatud maad, mis vastab liikmesriikide vastavatele määratlustele.

1. Riike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste ametiasutusi ning teisi avalik-õiguslikke organisatsioone ei käsitata maksukohustuslasena tegevuse või tehingutega seoses, mida nad teevad ametivõimudena, isegi kui nad koguvad seoses nimetatud tegevuse või tehingutega makse, lõive, liikmemakse või tasusid.

Kui nad sellist tegevust või selliseid tehinguid teostavad, käsitatakse neid siiski maksukohustuslasena seoses tegevuse või tehingutega, mille puhul maksukohustuse kohaldamata jätmine põhjustaks olulist konkurentsimoonutamist.

Igal juhul käsitatakse avalik-õiguslikke organisatsioone maksukohustuslasena seoses I lisas nimetatud tegevusaladega, välja arvatud juhul, kui nende tegevuste maht on tühine.

2. Liikmesriigid võivad lugeda ametivõimude tegevuseks avalik-õiguslike organisatsioonide tegevuse, mis on artiklite 132, 135, 136, 371, 374–377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380–390 alusel maksust vabastatud.

1. “Kaubatarne” on materiaalse vara omanikuna käsutamise õiguse üleminek.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud tehingule käsitatakse kaubatarnena järgmisi tehinguid:

3. Liikmesriigid võivad käsitada kaubatarnena teatavate ehitustööde üleandmist.

1. Elektrienergia, gaas, soojusenergia, jahutusenergia ja muu selline loetakse materiaalseks varaks.

Maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade kasutamist tema enda või tema töötajate isiklikuks tarbeks või selle tasuta äraandmine või üldiselt kasutamine muul kui ettevõtluse eesmärgil käsitatakse kaubatarnena tasu eest, kui nendelt kaupadelt või nende osadelt võis käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata.

Kaubatarnena tasu eest ei käsitata siiski näidiste jagamist või väikese väärtusega kinkide tegemist maksukohustuslase majandustegevuse eesmärgil.

1. Kaubatarnena tasu eest käsitatakse maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluvate kaupade teise liikmesriiki üleviimist.

“Teise liikmesriiki üleviimine” on materiaalse vallasasja igasugune lähetamine või vedamine maksukohustuslase või tema eest tegutseva isiku poolt oma ettevõtluse eesmärgil väljapoole selle liikmesriigi territooriumi, kus vara asub, kuid ühendusesiseselt.

2. Teise liikmesriiki üleviimiseks ei loeta kaupade lähetamist või vedamist järgmiste tehingute jaoks:

3. Kui mõni lõikes 2 sätestatud soodustuse saamise tingimus ei ole enam täidetud, loetakse kaubad üleviiduks teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta. Sellisel juhul loetakse üleviimine toimunuks hetkest, mil tingimus enam täidetud ei ole.

Kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ning sel juhul käsitatakse saajat üleandja õigusjärglasena.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed konkurentsimoonutuste vältimiseks juhtudel, kui saaja ei ole täies ulatuses maksukohustuslane. Nad võivad võtta ka mis tahes meetmeid, mis on vajalikud, et takistada selle artikli kasutamist maksudest kõrvalehoidumiseks või maksustamise vältimiseks.

“Kaupade ühendusesisene soetamine” on sellise õiguse omandamine, mille alusel võib käsutada omanikuna materiaalset vallasasja, mille müüja või kaupade soetaja või nende arvel tegutsev isik lähetab või veab kaupade soetajale muusse liikmesriiki kui see, kust kaubad lähetatakse või veetakse.

Kui kaubad, mille soetajaks on mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, lähetatakse või veetakse kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist ning kui nimetatud mittemaksukohustuslasest juriidiline isik impordib neid kaupu muusse liikmesriiki kui kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriik, loetakse kaubad lähetatuks või veetuks impordi liikmesriigist. Nimetatud liikmesriik tagastab artikli 201 kohaselt isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või sellena tunnustatud importijale kaupade impordil makstud käibemaksu, kui importija tõendab, et on soetamisel maksnud käibemaksu kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriigis.

Kaupade ühendusesiseseks soetamiseks tasu eest loetakse selliste kaupade kasutamist maksukohustuslase poolt oma ettevõtluse eesmärgil, mille nimetatud maksukohustuslane või tema arvel tegutsev isik on lähetanud või vedanud teisest liikmesriigist, kus kaubad valmistati, kaevandati, töödeldi, osteti või soetati artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses, või mille maksukohustuslane oma ettevõtluse eesmärgil nimetatud teise liikmesriiki importis.

Kaupade ühendusesiseseks soetamiseks tasu eest loetakse selliste kaupade kasutamist Põhja-Atlandi Lepingu osalisriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali poolt, mis ei ole ostetud mõne liikmesriigi siseturul maksustamist reguleerivate üldnormide alusel, kui nimetatud kaupade impordil ei saaks kohaldada artikli 143 punktis h sätestatud maksuvabastust.

Liikmesriigid võtavad meetmed tagamaks, et kaupade ühendusesiseseks soetamiseks liigitatakse tehing, mis oleks määratletud kaubatarnena, kui selle oleks nende territooriumil teostanud maksukohustuslane, kes sellena tegutseb.

2. “Telekommunikatsiooniteenused” on teenused, mis on seotud mis tahes laadi signaalide, kirjutiste, kujutiste ja helide või teabe edastamise, saatmise või vastuvõtmisega juhtme kaudu või raadio teel, optiliste või muude elektromagnetiliste süsteemide abil, sealhulgas sellega seotud edastus-, saate- või vastuvõtumahtude kasutusõiguse üleandmine või võimaldamine, mille hulka kuulub ülemaailmsetele teabevõrkudele juurdepääsu võimaldamine.

2. Liikmesriigid võivad lõike 1 sätetest erandeid teha, kui see ei too kaasa konkurentsimoonutamist.

Konkurentsi moonutamise vältimiseks ning pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega võivad liikmesriigid teenuste osutamisena tasu eest käsitada maksukohustuslase teenuse osutamist oma ettevõtluse eesmärgil, tingimusel et selliselt teenuselt ei võiks käibemaksu täielikult maha arvata, kui selle osutaks teine maksukohustuslane.

Kui enda nimel, kuid teise maksukohustuslase eest tegutsev maksukohustuslane osaleb teenuste osutamises, loetakse, et nimetatud teenused on saanud ja osutanud tema ise.

“Kaupade import” on selliste kaupade ühendusse toomine, mis ei ole vabas ringluses vastavalt asutamislepingu artiklile 24.

Lisaks esimeses lõigus määratletud tehingule on kaupade import ka vabas ringluses olevate kaupade ühendusse toomine, kui see saabub ühendusse kolmandalt territooriumilt, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumi hulka.

Kui kaupu ei lähetata ega veeta, tuleb tarnekohana käsitada kaupade asukohta tarne ajal.

Kui kaupu lähetab või veab tarnija, soetaja või kolmas isik, tuleb tarnekohana käsitada kohta, kus kaubad asuvad ajal, mil algab selle lähetamine või vedu soetajale.

Kui aga kaupade lähetamise või veo lähtekoht asub kolmandal territooriumil või kolmandas riigis, tuleb artikli 201 alusel isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või sellena tunnustatud importija poolt tehtud kaubatarne ja ka edasiste tarnete kohana käsitada kaupade impordi liikmesriiki.

1. Erandina artiklist 32 käsitatakse tarnija või tema eest tegutseva isiku poolt muust liikmesriigist kui lähetamise või veo sihtliikmesriigist lähetatud või veetud kaupade tarnekohana kohta, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Kui tarnitud kaubad lähetatakse või veetakse kolmandalt territooriumilt või kolmandast riigist ning tarnija impordib need muusse liikmesriiki kui soetajale lähetatud või veetud kaupade sihtliikmesriik, siis loetakse kaupade lähetamise või veo riigiks impordi liikmesriiki.

1. Kui on täidetud järgmised tingimused, ei kohaldata artikli 33 sätteid nende kaupade tarnete suhtes, millest kõik lähetatakse või veetakse samasse liikmesriiki, kui see liikmesriik on lähetamise või veo sihtliikmesriik:

2. Liikmesriik, kelle territooriumil kaubad soetajale lähetamise või veo lõpus asuvad, võib lõikes 1 nimetatud künnist piirata 35 000 EURni või sellega võrdse summani riigi valuutas, kui nimetatud liikmesriik arvab, et 100 000 EUR suurune künnis võiks põhjustada tõsist konkurentsi moonutamist.

Liikmesriigid, kes kasutavad esimeses lõigus nimetatud võimalust, võtavad vajalikud meetmed, et teavitada sellest pädevaid ametivõime liikmesriigis, kust kaubad lähetatakse või veetakse.

3. Komisjon esitab esimesel võimalusel nõukogule aruande lõikes 2 nimetatud 35 000 euroEUR suuruse erikünnise toimimise kohta, lisades vajadusel asjakohased ettepanekud.

4. Liikmesriik, kelle territooriumil kaubad lähetamise või veo alguses asuvad, annab maksukohustuslastele, kes tarnivad lõike 1 sätetele vastavaid kaupu, õiguse valida, et selliste tarnete asukoht määrataks artikli 33 kohaselt.

Liikmesriigid määravad kindlaks üksikasjalikud eeskirjad esimeses lõigus sätestatud valiku kasutamiseks, mis peab igal juhul kestma kaks kalendriaastat.

Artiklite 33 ja 34 sätteid ei kohaldata artikli 311 lõike 1 punktides 1–4 määratletud kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnete ega ka artikli 327 lõikes 3 määratletud kasutatud veovahendite tarnete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga nendes valdkondades kehtiva erikorra kohaselt.

Juhul kui tarnija, soetaja või kolmanda isiku poolt lähetatud või veetud kaubad paigaldab või paneb kokku tarnija või tema eest tegutsev isik ja sellega kas kaasneb või ei kaasne katsetamine, loetakse tarnekohaks kohta, kus kaubad paigaldatakse või kokku pannakse.

Kui paigaldamist või kokkupanekut teostatakse liikmesriigis, mis ei ole tarnija asukohariik, võtab liikmesriik, kelle territooriumil paigaldamist või kokkupanekut teostatakse, kõik vajalikud meetmed topeltmaksustamise vältimiseks selles liikmesriigis.

1. Laevadel, õhusõidukites või rongides tarnitavate kaupade puhul on sellise veo ajal, mis on ühenduses toimuva reisijateveo osa, tarnekohaks reisijateveo lähtepunkt.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse “ühenduses toimuva reisijateveo osana” sellise veo osa, mis ühenduse territooriumist väljaspool peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta.

“Reisijateveo lähtekoht” on esimene reisijate pealeminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on pärast ühendusest väljaspool toimunud veoetappi.

“Reisijateveo sihtkoht” on viimane reisijate mahaminekuks kavandatud ühenduses asuv koht, isegi kui see on enne ühendusest väljaspool toimuvat veoetappi.

3. Komisjon esitab nõukogule esimesel võimalusel aruande, millele vajadusel lisatakse asjakohased ettepanekud seoses laevadel, õhusõidukites või rongides reisijatele tarbimiseks tarnitud kaupade ja osutatud teenuste, sealhulgas restoraniteenuste, maksustamise kohaga.

Sõidukite pardal tarbimiseks mõeldud kaubatarnete suhtes, mille maksustamiskoht on kindlaks määratud lõike 1 kohaselt, võivad liikmesriigid kuni esimeses lõigus nimetatud ettepanekute vastuvõtmiseni kehtestada või säilitada maksuvabastuse koos varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õigusega.

1. Maagaasi jaotusvõrgu kaudu toimuva gaasi tarne puhul või elektrienergia tarne puhul maksukohustuslasest edasimüüjale loetakse kaubatarne kohaks koht, kus on maksukohustuslasest edasimüüja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupu tarnitakse, nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel aga tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse “maksukohustuslasest edasimüüjana” maksukohustuslast, kelle põhitegevus on hangitava gaasi ja elektrienergia edasimüümine ja kelle omatarbimine nende toodete osas on tühine.

Maagaasi jaotusvõrgu kaudu toimuva gaasi tarne puhul või elektrienergia tarne puhul, kui sellist tarnet ei reguleerita artikliga 38, loetakse tarnekohaks kohta, kus soetaja kaupu tegelikult kasutab ja tarbib.

Kui soetaja jätab tarbimata kogu gaasi ja elektrienergia või osa neist, loetakse tarbimata kaubad kasutatuks ja tarbituks kohas, kus on soetaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kuhu kaupu tarnitakse. Sellise asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel on nimetatud kaupade kasutamise ja tarbimise kohaks soetaja alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Kaupade ühendusesisese soetamise koht on koht, kus kaubad asuvad soetajale lähetamise või veo lõpus.

Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, loetakse artikli 2 lõike 1 punkti b alapunktis i nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise kohaks selle liikmesriigi territoorium, kes väljastas käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel soetaja kaubad soetas, kui soetaja ei tõenda, et soetamine on käibemaksuga maksustatud artikli 40 kohaselt.

Kui soetamine maksustatakse artikli 40 kohaselt käibemaksuga kaupade lähetamise või veo sihtliikmesriigis ning kaupu on eelnevalt maksustatud esimese lõigu kohaselt, siis vähendatakse vastavalt maksustatavat väärtust selles liikmesriigis, kus väljastati käibemaksukohustuslasena registreerimise number, mille alusel soetaja need kaubad soetas.

Artikli 41 esimest lõiku ei kohaldata ja kaupade ühendusesisene soetamine loetakse artikli 40 kohaselt käibemaksuga maksustatuks, kui on täidetud järgmised tingimused:

Teenuse osutamise kohaks on teenuse osutaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kust teenust osutatakse, või nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

Teise isiku nimel ja arvel tegutseva vahendaja selliste teenuste osutamise kohaks, mis ei ole nimetatud artiklites 50, 54 ega artikli 56 lõikes 1, on koht, kus teostatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga vahendatav põhitehing.

Kui aga vahendaja osutatud teenuse saaja on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui selles liikmesriigis, mille territooriumil nimetatud tehing tehakse, siis loetakse vahendaja osutatud teenuse osutamise kohaks selle liikmesriigi territoorium, kes väljastas teenuse saajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel talle teenus osutati.

Kinnisasjaga seotud teenuste, sealhulgas kinnisvaramaaklerite ja ekspertide teenuste ning ehitustööde ettevalmistamise ja korraldamisega seotud teenuste, näiteks arhitektide ja kohapealset järelevalvet teostavate ettevõtjate teenuste osutamise kohaks on kinnisasja asukoht.

Veoteenuste (välja arvatud ühendusesiseste kaubaveoteenuste) osutamise kohaks on koht, kus vedu toimub, võttes arvesse läbitud vahemaid.

Muus liikmesriigis kui veo lähteliikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud teenuse saajale ühendusesiseste kaubaveoteenuste osutamise koht on siiski selle liikmesriigi territooriumil, kes väljastas teenuse saajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel teenus talle osutati.

“Ühendusesisene kaubavedu” on igasugune kaubavedu, mille lähtekoht ja sihtkoht asuvad kahe erineva liikmesriigi territooriumil.

“Lähtekoht” on koht, kus kaubavedu tegelikult algab, ilma et võetaks arvesse vahemaad, mis tuli läbida kaupade asukohani jõudmiseks.

Ühendusesisese kaubaveona käsitatakse kaubavedu, mille lähte- ja sihtkoht asuvad ühe ja sama liikmesriigi territooriumil, kui selline vedu on vahetult seotud kaubaveoga, mille lähte- ja sihtkoht asuvad kahe erineva liikmesriigi territooriumil.

Teise isiku nimel ja eest tegutseva vahendaja teenuste osutamise kohaks loetakse veo lähtekoht, kui vahendaja osaleb ühendusesisese kaubaveoteenuse osutamisel.

Kui aga vahendaja osutatud teenuse saaja on maksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui veo lähteliikmesriigis, siis loetakse vahendaja teenuse osutamise kohaks selle liikmesriigi territoorium, kes väljastas teenuse saajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel talle teenus osutati.

Liikmesriigid ei pea käibemaksuga maksustama ühendusesisese kaubaveo seda osa, mille jooksul vahemaa läbiti ühenduse territooriumi alla mittekuuluvate vete kohal.

Kultuuriteenuste ja muude sarnaste teenuste osutamine, veoga seotud kõrvalteenuste või materiaalse vallasvaraga seotud teenuste osutamine

Erandina artikli 52 punktist b, kui teenuse saaja on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui liikmesriigis, mille territooriumil teenuseid füüsiliselt osutatakse, loetakse ühendusesisese kaubaveo abiteenuste osutamise kohaks selle liikmesriigi territoorium, kes väljastas teenuse saajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel talle teenus osutati.

Teise isiku nimel ja arvel tegutseva vahendaja selliste teenuste osutamise kohaks, mis on osa ühendusesisese kaubaveo abiteenuste osutamisest, on koht, kus abiteenused füüsiliselt osutatakse.

Kui vahendaja osutatud teenuse saaja on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui liikmesriigis, mille territooriumil abiteenuseid füüsiliselt osutatakse, siis loetakse vahendaja teenuste osutamise kohaks selle liikmesriigi territoorium, kes väljastas teenuse saajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel talle teenus osutati.

Erandina artikli 52 punktist c loetakse materiaalse vallasasja hindamist või sellise asjaga tööd hõlmavate teenuste puhul, mille saaja on käibemaksukohustuslasena registreeritud muus liikmesriigis kui liikmesriigis, mille territooriumil neid teenuseid füüsiliselt osutatakse, nende osutamise kohaks liikmesriik, kes väljastas teenuse saajale käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, mille alusel talle teenus osutati.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse üksnes siis, kui kaubad lähetatakse või veetakse väljapoole liikmesriiki, kus teenuseid füüsiliselt osutati.

1. Järgmiste teenuste osutamise korral väljaspool ühendust asuvatele teenuse saajatele või maksukohustuslastele, kes asuvad ühenduses, kuid mitte teenuse osutajaga samas liikmesriigis, on teenuste osutamise kohaks teenuse saaja ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht või nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht:

2. Kui teenuse osutaja ja saaja suhtlevad elektronposti teel, ei tähenda see iseenesest, et osutatav teenus on elektrooniliselt osutatav teenus lõike 1 punkti k tähenduses.

3. Lõike 1 punktide j ja k ning lõike 2 sätteid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006.

1. Kui artikli 56 lõike 1 punktis k nimetatud teenuseid osutab liikmesriigis asuvale või alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kust ta teenust osutab, asub väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust, on teenuste osutamise kohaks mittemaksukohustuslase asukoht või tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht.

2. Lõike 1 punktide j ja k ning lõike 2 sätteid kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2006.

Topeltmaksustamise, maksustamata jätmise ja konkurentsi moonutamise vältimiseks võivad liikmesriigid seoses artikli 56 lõikes 1 nimetatud teenuste osutamisega ning seoses veovahendite rendiga käsitada:

Käesolevat sätet ei kohaldata siiski artikli 56 lõike 1 punktis k nimetatud teenuste suhtes, kui neid teenuseid osutatakse mittemaksukohustuslasele.

1. Liikmesriigid kohaldavad artikli 58 punkti b telekommunikatsiooniteenuste suhtes, mida liikmesriigis asuv või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kus ta teenuseid osutab, asub väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust.

2. Liikmesriigid kohaldavad artikli 58 punkti b kuni 31. detsembrini 2006 artikli 56 lõike 1 punktis j nimetatud raadio- ja televisiooniringhäälinguteenuste suhtes, mida liikmesriigis asuvale või seal alalist elu- või asukohta või peamist elukohta omavatele mittemaksukohustuslastele osutab maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht, kus ta teenuseid osutab, asub väljaspool ühendust või kes nimetatud asukoha või püsiva tegevuskoha puudumisel omab alalist elu- või asukohta või peamist elukohta väljaspool ühendust.

Kaupade impordi kohaks on liikmesriik, mille territooriumil kaubad ühendusse toomise ajal asuvad.

Juhul kui kaubad, mis ei ole vabas ringluses, suunatakse ühendusse toomisel ühele artiklis 156 nimetatud protseduurile või ühte artiklis 156 nimetatud olukorda või ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või välistransiidi protseduurile, siis on erandina artiklist 60 selliste kaupade impordi kohaks liikmesriik, mille territooriumil nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.

Vabas ringluses olevate kaupade puhul, mis suunatakse ühendusse toomisel ühele artiklites 276 ja 277 nimetatud protseduuridest või ühte artiklites 276 ja 277 nimetatud olukorda, on impordi kohaks samuti liikmesriik, mille territooriumil nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.

Maksustatav teokoosseis tekib ning käibemaks muutub sissenõutavaks alates kaubatarnete teostamise või teenuste osutamise hetkest.

1. Kui kaubatarnetega, välja arvatud kaupade teatud ajavahemikuks rendileandmise või järelmaksuga müügiga, nagu sätestatud artikli 14 lõike 2 punktis b, ning teenuste osutamisega kaasneb mitu järjestikust arvepidamist või makset, loetakse kaubatarned ja teenuste osutamine lõpetatuks pärast nimetatud arvepidamiste või maksete tähtaja lõppu.

2. Liikmesriigid võivad teatavatel juhtudel ette näha, et pidevad kaubatarned ja pidev teenuste osutamine, mis toimuvad teatava ajavahemiku jooksul, loetakse lõpetatuks vähemalt ühe aasta järel.

Kui enne kaubatarnet või teenuse osutamist tuleb tasuda ettemaks, muutub käibemaks sissenõutavaks ettemakse kättesaamisel ning saadud summalt.

Erandina artiklitest 63, 64 ja 65 võivad liikmesriigid ette näha, et teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul muutub käibemaks sissenõutavaks:

1. Selliste kaupade puhul, mida käibemaksuvabalt lähetatakse või veetakse artiklis 138 sätestatud tingimustel teise liikmesriiki kui selle lähetamise või veo alguse liikmesriik, või kui maksukohustuslane viib kaubad käibemaksuvabalt teise liikmesriiki oma ettevõtluse eesmärgil, muutub käibemaks sissenõutavaks maksustatava teokoosseisu tekkimise kuule järgneva kuu viieteistkümnendal päeval.

2. Erandina lõikest 1 muutub käibemaks sissenõutavaks artiklis 220 sätestatud arve väljastamisel, kui nimetatud arve väljastatakse enne maksustatava teokoosseisu tekkimise kuule järgneva kuu viieteistkümnendat päeva.

Maksustatav teokoosseis tekib hetkel, mil on toimunud kaupade ühendusesisene soetamine.

Kaupade ühendusesisene soetamine loetakse toimunuks hetkel, mil sarnased kaubatarned loetakse liikmesriigi territooriumi siseselt toimunuks.

1. Kaupade ühendusesisese soetamise puhul muutub käibemaks sissenõutavaks maksustatava teokoosseisu tekkimise kuule järgneva kuu viieteistkümnendal päeval.

Maksustatav teokoosseis tekib ja käibemaks muutub sissenõutavaks kaupade impordi hetkel.

1. Kui kaubad suunatakse ühendusse toomisel ühele artiklites 156, 276 või 277 nimetatud protseduuridest või ühte nendes artiklites nimetatud olukordadest või ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust, või välistransiidi protseduurile, tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks alles siis, kui nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.

Kui aga imporditud kaubad on maksustatud ühise poliitika kohaselt kohaldatavate tollimaksude, põllumajandusmaksude või samaväärse toimega maksudega, tekib maksustatav teokoosseis ja käibemaks muutub sissenõutavaks hetkest, mil tekib maksustatav teokoosseis nimetatud muude maksude suhtes ja need maksud muutuvad sissenõutavaks.

2. Kui imporditud kaubad ei ole maksustatud ühegi lõike 1 teises lõigus nimetatud maksuga, kohaldavad liikmesriigid maksustatava teokoosseisu ja käibemaksu sissenõutavuse suhtes kehtivaid tollimakse reguleerivaid sätteid.

Käesolevas direktiivis tähendab “turuväärtus” kogusummat, mis kliendil tuleks vaba konkurentsi tingimustes tasuda kõnealuste kaupade ja teenuste hankimiseks samal turustusetapil, mil kaupade tarne või teenuste osutamine aset leiab, sõltumatule kaubatarnijale või teenuse osutajale liikmesriigis, kus kaubatarnet või teenuse osutamist maksustatakse.

Kui ühtki võrreldavat kaubatarnet või teenuste osutamist ei ole võimalik tuvastada, tähendab turuväärtus järgmist:

Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.

Oma ettevõtte kaupade äraandmise või kasutamise puhul maksukohustuslase poolt või kaupade säilitamise puhul maksukohustuslase või tema õigusjärglaste poolt tema maksustatava majandustegevuse lõppemisel, nagu sätestatud artiklites 16 ja 18, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks nende toimingute tegemise ajal.

Selliste artiklis 26 nimetatud teenuste osutamise puhul, milleks on ettevõtte vara kasutamine isiklikuks tarbeks ja teenuste tasuta osutamine, moodustab maksustatava väärtuse maksukohustuslase teenuste osutamisega seotud kogukulu.

Selliste kaubatarnete puhul, milleks on teise liikmesriiki üleviimine, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks üleviimise ajal.

Artiklis 27 nimetatud teenuste osutamisel maksukohustuslase poolt oma ettevõtluse eesmärgil moodustab maksustatava väärtuse kõnealuse teenuse turuväärtus.

Esimese lõigu punkti b tähenduses võivad liikmesriigid kõrvalkuludena käsitada ka eraldi lepinguga hõlmatud kulusid.

Maksukohustuslane peab esitama tõendid esimese lõigu punktis c nimetatud kulude tegeliku summa kohta ega tohi maha arvata käibemaksu, mida oleks võinud nimetatud tehingutelt sisse nõuda.

1. Liikmesriigid võivad maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks võtta meetmeid selleks, et juhul, kui kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse kellelegi, kellega on olemas liikmesriigi määratluse kohased perekondlikud või muud tihedad isiklikud sidemed, juhtimisalastest, omandi-, liikmelisus-, rahalistest või õiguslikest suhetest tulenevad sidemed, oleks maksustavaks väärtuseks turuväärtus:

Esimese lõigu tähenduses võib tihedateks sidemeteks lugeda ka tööandja sidemed töötaja, töötaja perekonna või mõne muu töötajale lähedase isikuga.

2. Lõikes 1 sätestatud juhtudel võivad liikmesriigid määratleda, milliste kaubatarnijate ja teenuseosutajate või teenusesaajate ja kauba soetajate kategooriate suhtes meetmeid kohaldatakse.

3. Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed vastavalt lõikele 1 vastu võetud siseriiklikest meetmetest, juhul kui nõukogu ei ole nimetatud meetmeid heaks kiitnud enne 13. augustit 2006 kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõigetega 1-4, ja kui neid meetmeid käesoleva artikli lõike 1 alusel jätkatakse.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 ei kasutanud artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäära võimalust, võivad artiklis 89 sätestatud võimalust kasutades ette näha, et artikli 103 lõikes 2 nimetatud kunstiteoste tarnel võrdub maksustatav väärtus artiklite 73, 743, 76, 78 ja 79 kohaselt kindlaksmääratud summa murdosaga.

Esimeses lõigus nimetatud murdosa määratakse kindlaks nii, et asjakohane tasumisele kuuluv käibemaks võrdub vähemalt 5 protsendiga artiklite 73, 74, 76, 78 ja 79 kohaselt kindlaksmääratud summast.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kaupade tarne või teenuste osutamise maksustatava väärtuse sisse arvestatakse kliendi poolt töötlemiseks tarnitud maksuvaba investeeringukulla väärtus artikli 346 tähenduses kui kuld kaotab selle tulemusena maksuvaba investeeringukulla staatuse selliste kaupade tarnimisel või teenuste osutamisel. Kasutatavaks väärtuseks on investeeringukulla turuväärtus nimetatud kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajal.

Kaupade ühendusesisese soetamise korral määratakse maksustatav väärtus kindlaks samade näitajate põhjal, mida 1. peatüki kohaselt kasutatakse maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks samade kaupade liikmesriigi territooriumil toimuva tarne puhul . Selliste tehingute korral, mida loetakse artiklites 21 ja 22 nimetatud kaupade ühendusesisese soetamisega samaväärseteks, moodustab maksustatava väärtuse kaupade või muude sarnaste kaupade ostuhind või ostuhinna puudumisel omahind, mis määratakse kindlaks nende tehingute toimumise ajal.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et aktsiis, mille peab tasuma või on tasunud aktsiisikaupade ühendusesisese soetamisega tegelev isik, lisatakse maksustatavale väärtusele artikli 78 esimese lõigu punkti a kohaselt.

2. Kui pärast kaupade ühendusesisest soetamist tagastatakse soetajale kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis tasutud aktsiis, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt liikmesriigis, mille territooriumil toimus kaupade soetamine.

Kaupade impordil moodustab maksustatava väärtuse ühenduse kehtivate õigusaktide kohaselt kindlaksmääratud tolliväärtus.

1. Maksustatava väärtuse hulka arvatakse, juhul kui need juba ei sisaldu maksustatavas väärtuses:

2. Lõike 1 punkti b tähenduses käsitatakse “esimese sihtkohana” kohta, mis on märgitud veokirjas või mis tahes muus dokumendis, mille alusel kaubad impordi liikmesriiki imporditakse. Nimetatud märke puudumisel loetakse esimeseks sihtkohaks koht, kus veos impordi liikmesriigis esmakordselt üle antakse.

Kui kaubad on ajutiselt eksporditud ühendusest väljapoole ning reimporditakse pärast väljaspool ühendust teostatud parandustöid, töötlemist, kohandamist, kujundamist või viimistlemist, võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et saadud kaupu käsitatakse käibemaksuga maksustamisel samal viisil, kui seda oleks käsitatud siis, kui nimetatud toimingud oleksid aset leidnud nende territooriumil.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 ei kasutanud artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäära võimalust, võivad ette näha, et artikli 311 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 määratletud kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete impordi puhul võrdub maksustatav väärtus artiklite 85, 86 ja 87 kohaselt kindlaksmääratud summa murdosaga.

Esimeses lõigus nimetatud murdosa määratakse kindlaks nii, et asjakohane impordilt võetav käibemaks võrdub vähemalt 5 protsendiga artiklite 85, 86 ja 87 kohaselt kindlaksmääratud summast.

1. Tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel.

2. Täieliku või osalise mittetasumise korral võivad liikmesriigid lõikest 1 erandi teha.

1. Kui impordi puhul on maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks vajalikud andmed väljendatud muus valuutas kui selle liikmesriigi valuutas, kus maksustamine toimub, määratakse vahetuskurss kindlaks tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse kehtivate õigusaktide kohaselt.

2. Kui tehingu puhul, mis ei ole kaupade import, on maksustatava väärtuse kindlaksmääramiseks vajalikud andmed väljendatud muus valuutas kui selle liikmesriigi valuutas, kus maksustamine toimub, kohaldatakse vahetuskurssi, mis vastab viimasele registreeritud müügikursile maksu sissenõutavaks muutumise ajal asjaomase liikmesriigi kõige tähtsamal valuutaturul/valuutaturgudel, või kurssi, mis määratakse kindlaks nimetatud turule/turgudele viidates selle liikmesriigi kehtestatud korra kohaselt.

Esimeses lõigus nimetatud teatud tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste suhtes võivad liikmesriigid siiski jätkata selle vahetuskursi kohaldamist, mis määratakse kindlaks tolliväärtuse arvutamist reguleerivate kehtivate ühenduse õigusaktide kohaselt.

Tagastatavate pakendite maksumuse suhtes võivad liikmesriigid võtta ühe järgmistest meetmetest:

Maksustatavate tehingute suhtes kohaldatakse maksustatava teokoosseisu tekkimise ajal kehtivat maksumäära.

Järgmistel juhtudel kohaldatakse siiski maksu sissenõutavaks muutumise ajal kehtivat maksumäära:

1. Kaupade ühendusesisese soetamise suhtes kohaldatakse samaväärsete kaupade tarne suhtes liikmesriigi territooriumil kohaldatavat maksumäära.

2. Kui kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete impordil vähendatud maksumäära kohaldamist võimaldavast artikli 103 lõikest 1 ei tulene teisiti, kohaldatakse kaupade impordi suhtes samaväärsete kaupade tarne suhtes liikmesriigi territooriumil kohaldatavat maksumäära.

Kui maksumäära muudetakse, võivad liikmesriigid teha artiklites 65 ja 66 nimetatud juhtudel korrigeerimisi, et võtta arvesse kaubatarnete või teenuste osutamise ajal kehtinud maksumäära.

Liikmesriigid kohaldavad harilikku maksumäära, mille iga liikmesriik on kindlaks määranud teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning mis on sama kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul.

1. Alates 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2010 ei või harilik maksumäär olla madalam kui 15 protsenti.

2. Asutamislepingu artikli 93 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse hariliku maksumäära kohta, mida kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2010.

2. Vähendatud maksumäärasid kohaldatakse üksnes III lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes.

Vähendatud maksumäärasid ei kohaldata artikli 56 lõike 1 punktis k nimetatud teenuste suhtes.

3. Lõikes 1 ettenähtud vähendatud maksumäärade kohaldamisel kaupade rühmade suhtes võivad liikmesriigid kasutada asjakohaste rühmade täpse ulatuse määramiseks kaupade koondnomenklatuuri.

1. Vähendatud maksumäärad määratakse kindlaks teatud protsendina maksustatavast väärtusest ning see ei või olla madalam kui 5 protsenti.

2. Iga vähendatud maksumäär määratakse kindlaks nii, et selle määra kohaldamisel saadavast käibemaksusummast oleks võimalik tavapärasel viisil maha arvata kogu artiklite 167–1715 ja artiklite 173–177 kohaselt mahaarvamisele kuuluv käibemaks.

Alates 1994. aastast vaatab nõukogu vähendatud maksumäärade reguleerimisala läbi komisjoni aruande alusel iga kahe aasta tagant.

Asutamislepingu artikli 93 kohaselt võib nõukogu otsustada muuta III lisas esitatud kaupade ja teenuste loendit.

Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu majandusekspertrühma uurimusel põhineva üldhinnanguaruande vähendatud maksumäärade kohapeal osutatavatele teenustele, sealhulgas restoraniteenustele kohaldamise kohta, eeskätt töökohtade loomise, majanduskasvu ja siseturu nõuetekohase toimimise osas.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära maagaasi- ja elektritarnete ning kaugkütte suhtes, tingimusel et puudub igasugune konkurentsi moonutamise oht.

Esimese lõigu alusel vähendatud maksumäära kohaldada kavatsev liikmesriik peab sellest eelnevalt teavitama komisjoni. Komisjon otsustab, kas on olemas konkurentsi moonutamise oht. Kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates teabe saamisest sellekohast otsust teinud, võib järeldada, et konkurentsi moonutamise oht puudub.

1. Liikmesriigid võivad ette näha, et vähendatud maksumäära või üht vähendatud maksumääradest, mida nad kohaldavad vastavalt artiklitele 98 ja 99, kohaldatakse ka artikli 311 lõike 1 punktides 2, 3 ja 4 määratletud kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete impordi suhtes.

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 nimetatud võimalust, võivad nad kohaldada vähendatud maksumäära ka järgmiste tarnete suhtes:

Austria võib Jungholzi vallas ja Mittelbergi vallas (Kleines Walsertal) kohaldada teist harilikku maksumäära, mis on madalam kui mujal Austrias kohaldatav vastav määr, kuid mitte madalam kui 15 protsenti.

Portugal võib Assooride ja Madeira autonoomsetes piirkondades sooritatud tehingute suhtes ja otse nendesse piirkondadesse tehtava impordi suhtes kohaldada mandri maksumääraga võrreldes madalamat maksumäära.

Nõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt lubada liikmesriikidel kohaldada IV lisas nimetatud teenuste suhtes artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäärasid kuni 31. detsembrini 2010.

Vähendatud maksumäärasid võib kohaldada kõige rohkem IV lisas nimetatud kahte rühma kuuluvate teenuste suhtes.

Erandjuhtudel võib liikmesriigil lubada kohaldada vähendatud maksumäärasid kolme rühma kuuluvate teenuste suhtes.

Lisaks peab olema tihe seos maksumäära vähendamisest tulenevate madalamate hindade ning nõudluse ja tööhõive oodatava kasvu vahel. Vähendatud maksumäära kohaldamine ei tohi ohustada siseturu sujuvat toimimist.

Liikmesriik, kes soovib pärast 31. detsembrit 2005 esimest korda kohaldada artikli 102 alusel vähendatud maksumäära ühele või enamale artiklis 106 nimetatud teenusele, peab sellest teavitama komisjoni hiljemalt 31. märtsiks 2006. Liikmesriik edastab komisjonile enne seda kuupäeva komisjonile kogu asjakohase teabe meetmete kohta, mida ta soovib kehtestada, eelkõige:

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kuni artiklis 402 sätestatud lõpliku korra kehtestamiseni.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 võimaldasid maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega või kohaldasid artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamaid vähendatud maksumäärasid, võivad nende maksuvabastuste võimaldamist ning selliste vähendatud maksumäärade kohaldamist jätkata.

Esimeses lõigus nimetatud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad peavad olema kooskõlas ühenduse õigusega ning vastu võetud lähtuvalt selgelt määratletud sotsiaalsetest huvidest ning lõpptarbija kasuks.

Artikli 110 teises lõigus sätestatud tingimustel võib jätkata maksuvabastuste kohaldamist koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega järgmistel juhtudel:

Kui artikli 110 sätted põhjustavad Iirimaal konkurentsi moonutamist kütmiseks ja valgustuseks mõeldud energiatoodete tarnel, võib komisjon Iirimaale sellekohase taotluse alusel anda loa kohaldada selliste tarnete suhtes vähendatud maksumäära kooskõlas artiklitega 98 ja 99.

Esimeses lõigus nimetatud juhul esitab Iirimaa komisjonile taotluse koos kogu vajaliku teabega. Kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest otsust teinud, võib järeldada, et Iirimaa on taotlusaluse vähendatud maksumäära kohaldamiseks loa saanud.

Liikmesriigid, kes kooskõlas ühenduse õigusega võimaldasid 1. jaanuaril 1991 maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega või kohaldasid artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamaid vähendatud maksumäärasid nende kaupade ja teenuste suhtes, mida ei ole nimetatud III lisas, võivad kõnealuste kaubatarnete või teenuste osutamise suhtes kohaldada vähendatud maksumäära või üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumääradest.

1. Liikmesriigid, kes olid 1. jaanuaril 1993 kohustatud suurendama 1. jaanuaril 1991 kehtinud harilikku maksumäära rohkem kui 2 protsendi võrra, võivad kohaldada artiklis 99 sätestatud miinimumist madalamat vähendatud maksumäära III lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaubatarnete ja teenuste osutamise suhtes.

Esimeses lõigus nimetatud liikmesriigid võivad sellist määra kohaldada ka restoraniteenuste, lasterõivaste ja lastejalatsite ning eluaseme suhtes.

2. Liikmesriigid ei või lõike 1 alusel kehtestada maksuvabastusi koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 kohaldasid vähendatud maksumäära restoraniteenuste, lasterõivaste ja lastejalatsite ning eluaseme suhtes, võivad kõnealuste kaubatarnete ja osutatud teenuste suhtes selle määra kohaldamist jätkata.

Portugal võib restoraniteenuste suhtes kohaldada üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäärast, tingimusel et see määr ei ole madalam kui 12 protsenti.

1. Artikli 115 kohaldamisel võib Austria jätkata vähendatud maksumäära kohaldamist restoraniteenuste suhtes.

2. Austria võib kinnisasja elamispinnana üürileandmise suhtes kohaldada üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud maksumäärast, tingimusel et see määr ei ole madalam kui 10 protsenti.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 kohaldasid vähendatud maksumäära kaubatarnete ja osutatud teenuste suhtes, mida ei ole nimetatud III lisas, võivad kohaldada selliste tarnete ja teenuste suhtes vähendatud maksumäära või üht kahest artiklis 98 sätestatud vähendatud määrast, tingimusel et maksumäär ei ole madalam kui 12 protsenti.

Esimest lõiku ei kohaldata artikli 311 lõike 1 punktides 1–4 määratletud kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga artiklites 312–325 sätestatud kasuminormi maksustamise korra või avalike enampakkumiste erikorra kohaselt.

Artikli 118 kohaldamisel võib Austria kohaldada vähendatud maksumäära põllumajandustootja poolt talumajapidamises toodetud veini suhtes, tingimusel et maksumäär ei ole madalam kui 12 protsenti.

Kreeka võib kohaldada Kreeka mandriosas kohaldatavatest vastavatest määradest kuni 30 protsenti madalamaid maksumäärasid Lesbose, Chíose, Samose, Dodekaneeside ja Küklaadide piirkonnas ja järgmistel saartel: Thásos, Põhja-Sporaadid, Samothráki ja Skyros.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 käsitasid kaupade valmistamist kaubatarnena, võivad kohaldada valmistuslepingu alusel tehtavate tarnete suhtes maksumäära, mis kehtib pärast kaupade valmistamist saadud kaupade suhtes.

Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse “valmistuslepingu alusel tehtava tarnena” seda, kui tööettevõtja annab oma kliendile üle vallasasja, mille ta on valmistanud või kokku pannud talle selleks kliendi antud materjalist või esemetest, olenemata sellest, kas tööettevõtja on osaliselt kasutanud oma materjali.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära elustaimede ja teiste lillekasvatustoodete, sealhulgas taimesibulate ja -juurte ja sarnaste toodete, lõikelillede ja kaunistuseks mõeldud lehtede ning küttepuude tarnete suhtes.

Tšehhi Vabariik võib jätkata kuni 31. detsembrini 2007 vähemalt 5protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist järgmiste tehingute suhtes:

Eesti võib jätkata kuni 30. juunini 2007 vähemalt 5protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist füüsilistele isikutele, elamu- või korteriühistutele, kirikutele, kogudustele, riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale institutsioonidele või asutustele müüdava soojusenergia ning füüsilistele isikutele tarnitava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu suhtes.

1. Küpros võib jätkata kuni 31. detsembrini 2007 käibemaksuvabastuse kohaldamist koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega farmaatsiatoodete ja inimtoiduks mõeldud toiduainete tarnete suhtes, välja arvatud jäätis, mahlajäätis, külmutatud jogurt, sorbett ja sarnased tooted ning soolased suupisted (kartulikrõpsud ja -pulgad, paisterad ning muud sarnased pakendatud ja inimtoiduks mõeldud valmistooted).

2. Küpros võib jätkata vähemalt 5protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist restoraniteenuste suhtes kuni 31. detsembrini 2007 või kuni artiklis 402 sätestatud lõpliku korra kehtestamiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Ungari võib jätkata vähemalt 12protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist järgmiste tehingute suhtes:

Malta võib jätkata kuni 1. jaanuarini 2010 maksuvabastuse kohaldamist koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega inimtarbeks mõeldud toiduainete ja farmaatsiatoodete tarnete suhtes.

1. Poola võib kohaldada maksuvabastust koos eelmises etapis tasutud käibemaksu mahaarvamisega teatud raamatute ja erialaperioodika tarnete suhtes kuni 31. detsembrini 2007.

2. Poola võib jätkata restoraniteenuste suhtes vähemalt 7protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 31. detsembrini 2007 või kuni artiklis 402 sätestatud lõpliku korra kehtestamiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

3. Poola võib jätkata III lisa punktis 1 nimetatud toiduainete tarnete suhtes vähemalt 3protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 30. aprillini 2008.

4. Poola võib jätkata tavaliselt põllumajandustootmiseks kasutatavate kaubatarnete ja teenuste suhtes, välja arvatud III lisa punktis 11 sätestatud tootmisvahendid, nagu masinad ja ehitised, vähemalt 3protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 30. aprillini 2008.

5. Poola võib jätkata elamute ehituse, remondi ja ümberehitusega seotud teenuste suhtes, mida ei ole osutatud sotsiaalpoliitika osana, välja arvatud ehitusmaterjalid, ning artikli 12 lõike 1 punktis a sätestatud elamute või elamuosade enne esmast kasutuselevõttu võõrandamise suhtes vähemalt 7protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 31. detsembrini 2007.

1. Sloveenia võib jätkata toiduvalmistamise suhtes vähemalt 8,5protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 31. detsembrini 2007 või kuni artiklis 402 sätestatud lõpliku korra kehtestamiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2. Sloveenia võib jätkata elamute ehitus-, remondi- ja hooldustööde suhtes, mida ei ole teostatud sotsiaalpoliitika osana, välja arvatud ehitusmaterjalid, vähemalt 5 protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist kuni 31. detsembrini 2007.

Slovakkia võib jätkata vähemalt 5 protsendise vähendatud maksumäära kohaldamist järgmiste tehingute suhtes:

Peatükkidega 2–9 ettenähtud maksuvabastusi kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude õigusaktide kohaldamist, ja liikmesriikide kehtestatud tingimustel, mille eesmärk on tagada nimetatud maksuvabastuste nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

2. Lõike 1 punkti o kohaldamisel võivad liikmesriigid kehtestada vajalikud piirangud eelkõige ürituste arvu ning kogutavate summade suhtes, mis annavad õiguse saada maksuvabastust.

Liikmesriigid võivad muudele kui avalik-õiguslikele organisatsioonidele artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada iga juhtumi puhul üht või mitut järgmist tingimust:

Liikmesriigid, kes maksustasid käibemaksuga 1. jaanuaril 1989 nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ E lisa alusel artikli 132 lõike 1 punktides m ja n nimetatud tehinguid, võivad kohaldada esimese lõigu punktis d ettenähtud tingimusi ka siis, kui nimetatud teenuste osutamine või kaubatarned avalik-õiguslike organisatsioonide poolt on maksust vabastatud.

Teenuste osutamisel või kaupade tarnel ei anta artikli 132 lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastust järgmistel juhtudel:

2. Lõike 1 punktis l nimetatud maksuvabastus ei kehti järgmiste tehingute puhul:

Liikmesriigid võivad lõike 1 punktis l nimetatud maksuvabastuse kohaldamisalas teha lisaerandeid.

1. Liikmesriigid võivad anda maksumaksjatele maksustamise suhtes valikuõiguse järgmistel juhtudel:

2. Liikmesriigid kehtestavad lõikes 1 ettenähtud valikuõiguse kasutamise üksikasjalikud eeskirjad.

1. Liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaubatarned, mille müüja, soetaja või nende nimel tegutsev isik lähetab või veab sihtkohta väljaspool enda territooriumi, kuid ühenduse territooriumil, teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kaupade lähetamise või veo alguse liikmesriigis.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud tarnetele vabastavad liikmesriigid käibemaksust järgmised tehingud:

1. Artikli 138 lõikes 1 sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida teostavad maksukohustuslased, kes saavad artiklitega 282–292 sätestatud väikeettevõtjatele mõeldud maksuvabastust.

Seda maksuvabastust ei kohaldata ka maksukohustuslastele või mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele tehtud kaubatarnete suhtes, kelle kaupade ühendusesisest soetamist ei maksustata käibemaksuga vastavalt artikli 3 lõikele 1.

2. Artikli 138 lõike 2 punktis b sätestatud maksuvabastust ei kohaldata aktsiisikaupade tarnete suhtes, mida teostavad maksukohustuslased, kes saavad artiklites 282–292 sätestatud väikeettevõtjatele mõeldud maksuvabastust.

3. Artikli 138 lõike 1 ja lõike 2 punktides b ja c sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga artiklites 312–325 sätestatud kasuminormi maksustamise korra või avalike enampakkumiste erikorra kohaselt.

Artikli 138 lõike 1 ja lõike 2 punktis c sätestatud maksuvabastust ei kohaldata kasutatud veovahendite tarnete suhtes, nagu need on määratletud artikli 327 lõikes 3, mida maksustatakse kasutatud veovahendite suhtes kohaldatava üleminekukorra kohaselt.

Liikmesriigid võtavad konkreetseid meetmeid tagamaks, et käibemaksu ei võeta kaupade ühendusesiseselt soetamiselt, mis on toimunud nende territooriumil kooskõlas artikliga 40 ja mille puhul on täidetud järgmised tingimused:

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust selliste ühendusesiseste veoteenuste osutamise, mis on seotud kaupade veoga saartele ja saartelt, mis moodustavad Assooride ja Madeira autonoomsed piirkonnad, ning samuti kaupade veoga nimetatud saarte vahel.

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust kaupade impordiga seotud teenuste osutamise, kui nimetatud teenuste maksumus kuulub artikli 86 lõike 1 punkti b kohaselt maksustatava väärtuse hulka.

1. Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklites 143 ja 144 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade täpsustamiseks.

2. Kuni lõikes 1 nimetatud sätete jõustumiseni võivad liikmesriigid jätkata siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

Liikmesriigid võivad kohandada oma siseriiklikke õigusakte, et vältida ühenduses konkurentsi moonutamist ning eelkõige käibemaksuga maksustamata jätmist või käibemaksuga topeltmaksustamist.

Liikmesriigid võivad võtta mis tahes haldusmeetmeid, mida nad maksuvabastuse saavutamiseks kõige kohasemaks peavad.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kehtivate siseriiklike õigusaktide sätetest (kui neist pole komisjoni teavitatud) ja sätetest, mis nad võtavad vastu lõike 2 alusel.

2. Lõike 1 punktis c nimetatud maksuvabastust võib rakendada käibemaksu tagastamise kaudu.

1. Juhul, kui artikli 146 lõike 1 punktis b nimetatud tarne hõlmab reisijate isiklikus pagasis veetavaid kaupu, kehtib maksuvabastus vaid järgmistel tingimusel:

Liikmesriigid võivad siiski vabastada tarne, mille koguväärtus on punktis c nimetatud summast väiksem.

2. Lõike 1 tähenduses on “reisija, kelle elukoht ei ole ühenduses” reisija, kelle alaline või peamine elukoht ei ole ühenduses. Antud juhul on “alaline või peamine elukoht” koht, mis on sellisena märgitud passi, isikutunnistusele või muule isikut tõendavale dokumendile, mida tunnustab liikmesriik, kus tarne tehakse.

Eksporditõendiks on arve või seda asendav dokument, mille on kinnitanud tollipunkt, mille kaudu kaubad ühendusest välja viidi.

Iga liikmesriik edastab komisjonile nende templitest näidisjäljendid, mida ta kasutab teises lõigus nimetatud kinnitamiseks. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide maksuhalduritele.

Portugal võib mere- ja õhutransporti Assooride ja Madeira autonoomsetesse piirkondadesse kuuluvate saarte vahel ning nende piirkondade ja mandri vahel käsitada rahvusvahelise veona.

1. Vajaduse korral esitab komisjon nõukogule niipea kui võimalik ettepanekud artiklis 148 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala täpsustamiseks ning rakendamise üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks.

2. Lõike 1 sätete jõustumiseni võivad liikmesriigid artikli 148 punktides a ja b sätestatud maksuvabastuste ulatust piirata.

Ühtsete maksueeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse esimeses lõigus sätestatud maksuvabastusi vastuvõtva liikmesriigi kehtestatavates piirides.

2. Juhul, kui kaupu ei lähetata ega veeta väljapoole seda liikmesriiki, kus toimub kaubatarne, ning teenuste puhul võib maksuvabastust rakendada käibemaksu tagastamise kaudu.

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust teise isiku nimel ja arvel tegutsevate vahendajate osutatavad teenused, kui need moodustavad osa peatükkides 6, 7 ja 8 nimetatud või väljaspool ühendust tehtavatest tehingutest.

Esimeses lõigus nimetatud maksuvabastus ei laiene reisibüroodele, kes reisija nimel ja arvel osutavad teenuseid, mis osutatakse teistes liikmesriikides.

Tollilaod, muud ladustamisprotseduurid kui tolliladustamine ja samaväärsed protseduurid

Käesolevas jaos käsitatakse “muude ladustamisprotseduuridena kui tolliladustamine” aktsiisikaupade puhul direktiivi 92/12/EMÜ artikli 4 punktis b määratletud maksuladustamise kohti ja kaupade puhul, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele, liikmesriikide poolt sellistena määratletud kohti.

Ilma et see piiraks ühenduse muude maksustamissätete kohaldamist, võivad liikmesriigid pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võtta erimeetmeid kõikide või mõningate käesolevas jaos nimetatud tehingute maksust vabastamiseks, tingimusel et need ei ole ette nähtud lõppkasutuseks või -tarbimiseks ja et käesolevas jaos nimetatud protseduuride või olukordade lõpetamisel tasumisele kuuluv käibemaks võrdub maksusummaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui kõik need tehingud oleks maksustatud nende liikmesriigi territooriumil.

2. Lõikes 1 nimetatud kohad määratletakse ühenduse kehtivate tollieeskirjade kohaselt.

2. Liikmesriigid ei või kaupade puhul, mis ei kuulu aktsiisiga maksustamisele, ette näha muid ladustamisprotseduure peale tolliladustamisprotseduuride juhtudel, kui need kaubad on mõeldud tarneks jaemüügietapis.

1. Erandina artikli 157 lõikest 2 võivad liikmesriigid muu ladustamisprotseduuri kui tolliladustamine ette näha siis, kui kaubad on mõeldud:

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 punktis a ettenähtud maksuvabastuse võimalust, siis võtavad nad vajalikud meetmed, et tagada selle maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

3. Lõike 1 punkti a tähenduses on “tax-free kauplus” igasugune lennujaama või sadama piiratud alal asuv ettevõte, mis vastab pädevate ametivõimude poolt ettenähtud tingimustele.

Liikmesriigid võivad maksust vabastada artiklis 156, artikli 157 lõike 1 punktis b ja artiklis 158 nimetatud kaubatarnetega seotud teenuste osutamise.

2. Kui liikmesriigid kasutavad tolliladudes toimuvate tehingute suhtes lõike 1 punktis a sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikke meetmeid nägemaks ette muid ladustamisprotseduure peale tolliladustamise, mis võimaldavad lõike 1 punkti b sätteid kohaldada samade tehingute suhtes, mis on seotud V lisas nimetatud kaupadega ja mis tehakse sellistes muudes ladudes kui tolliladudes.

Liikmesriigid võivad maksust vabastada järgmised kaubatarned ja nendega seotud teenuste osutamised:

Kui liikmesriigid kasutavad käesolevas jaos sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikke meetmeid tagamaks, et mõnele artiklis 156, artikli 157 lõike 1 punktis b ja artiklis 158 nimetatud protseduurile või mõnda nendes artiklites nimetatud olukorda suunamiseks mõeldud kaupade ühendusesiseste soetamiste suhtes kohaldatakse samu sätteid kui kaubatarnete suhtes, mis toimuvad liikmesriigi territooriumil samadel tingimustel.

Kui käesolevas jaos nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpevad, tuues kaasa impordi artikli 61 tähenduses, võtab impordi liikmesriik vajalikke meetmeid topeltmaksustamise vältimiseks.

Tehingud, mis vabastatakse maksust ekspordi eesmärgil ja ühendusesisese kaubanduse raames

1. Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võivad liikmesriigid maksukohustuslase eelmise 12 kuu ekspordimahuga võrdses väärtuses maksust vabastada järgmised tema tehtud või tema kasutuseks mõeldud tehingud:

2. Kasutades lõikes 1 ettenähtud maksuvabastuse võimalust ja pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega, laiendavad liikmesriigid käesolevat maksuvabastust maksukohustuslase poolt artiklis 138 ettenähtud tingimustel tehtud tarnetega seotud tehingutele tema eelmise 12 kuu samadel tingimustel tehtud kaubatarnete koguväärtuse ulatuses.

Liikmesriigid võivad kindlaks määrata selliste tehingute ühtse maksimumväärtuse, mille nad vabastavad käibemaksust artikli 164 alusel.

Vajaduse korral esitab komisjon niipea kui võimalik nõukogule ettepanekud 1. ja 2. jaos nimetatud tehingute suhtes käibemaksu kohaldamise ühise korra kohta.

Kui kaupu ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase maksustatavate tehingute tarbeks, on maksukohustuslasel õigus selles liikmesriigis, kus ta neid tehinguid teeb, käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha arvata:

Lisaks artiklis 168 nimetatud mahaarvamisele on maksukohustuslasel õigus artiklis 168 nimetatud käibemaks maha arvata, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:

Iga maksukohustuslane, kes ei asu direktiivi 79/1072/EMÜ (8) artikli 1, direktiivi 86/560/EMÜ (9) artikli 1 ja käesoleva direktiivi artikli 171 tähenduses liikmesriigis, kus ta soetab kaupu ja saab teenuseid või impordib käibemaksuga maksustatavaid kaupu, võib taotleda käibemaksu tagastamist, kui kaupu ja teenuseid kasutatakse järgmiste tehingute tarbeks:

1. Maksukohustuslastele, kes ei asu liikmesriigis, kus nad soetavad kaupu ja saavad teenuseid või impordivad käibemaksuga maksustatavaid kaupu, kuid asuvad teises liikmesriigis, tagastatakse käibemaks vastavalt nõukogu direktiivis 79/1072/EMÜ sätestatud rakenduskorrale.

Direktiivi 79/1072/EMÜ artiklis 1 nimetatud maksukohustuslasi käsitatakse kõnealuse direktiivi kohaldamisel samuti maksukohustuslastena, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool asjaomast liikmesriiki, kui nad on liikmesriigis, kus nad soetavad kaupu ja saavad teenuseid või impordivad käibemaksuga maksustatavaid kaupu, tarninud kaupu ja osutanud teenuseid üksnes isikule, kes vastavalt artiklitele 194–197 või artiklile 199 on määratud isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

2. Käibemaks tagastatakse maksukohustuslastele, kes ei asu ühenduse territooriumil vastavalt direktiivis 86/560/EMÜ sätestatud rakenduskorrale.

Direktiivi 86/560/EMÜ artiklis 1 nimetatud isikuid käsitatakse kõnealuse direktiivi kohaldamisel samuti maksukohustuslastena, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool ühendust, kui nad on liikmesriigis, kus nad soetavad kaupu ja saavad teenuseid või impordivad käibemaksuga maksustatavaid kaupu, üksnes tarninud kaupu ja osutanud teenuseid üksnes isikule, kes vastavalt artiklitele 194–197 või artiklile 199 on määratud isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

3. Direktiive 79/1072/EMÜ ja 86/560/EMÜ ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mis on maksust vabastatud või mille võib maksust vabastada artikli 138 alusel, kui tarnitavad kaubad lähetab või veab kaupade soetaja või tema eest tegutsev isik.

1. Igal isikul, keda käsitatakse maksukohustuslasena seetõttu, et ta tarnib juhuti uue veovahendi artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ettenähtud tingimustel, on õigus liikmesriigis, kus tarne toimus, veovahendi ostuhinnas sisalduv või selle impordil või ühendusesisesel soetamisel makstud käibemaks maha arvata ulatuses, mis ei ületa maksusummat, mille ta oleks olnud kohustatud tasuma, kui tarnet poleks maksust vabastatud.

Mahaarvamisõigus tekib ja seda tohib kasutada ainult uue veovahendi tarne ajal.

1. Kaupade ja teenuste puhul, mida maksukohustuslane kasutab nii artiklites 168, 169 ja 170 nimetatud tehingute tarbeks, mille puhul võib käibemaksu maha arvata, kui ka tehingute tarbeks, mille puhul käibemaksu maha arvata ei või, võib käibemaksu maha arvata üksnes esimesena nimetatud tehingutega seotud osas.

Nimetatud osa määratakse artiklite 174 ja 175 kohaselt kindlaks kõikide maksukohustuslase tehingute kohta.

Liikmesriigid võivad nimetajasse lisada ka toetuste summa, välja arvatud artiklis 73 nimetatud kaubatarnete ja teenuste hinnaga otseselt seotud toetused.

3. Kui liikmesriigid kasutavad artiklis 191 sätestatud võimalust kapitalikaupade puhul korrigeerimist mitte nõuda, võivad nad mahaarvatava osa arvutamisel arvesse võtta ka kapitalikaupade võõrandamise tehinguid.

1. Mahaarvatav osa määratakse kindlaks aasta kohta, esitatakse protsendina ning ümardatakse arvuni, mis ei ole suurem järgmisest täisarvust.

2. Aastaks prognoositav mahaarvatav osa arvutatakse eelmise aasta tehingute alusel. Selliste võrdlustehingute puudumise korral või nende tühise väärtuse korral annab esialgse hinnangu mahaarvatava osa kohta maksuhalduri järelevalve all maksukohustuslane ise oma prognooside kohaselt.

Sellest olenemata võivad liikmesriigid säilitada oma senised eeskirjad, mis sisalduvad nende 1. jaanuaril 1979 kehtinud siseriiklikes õigusaktides või ühendusega pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide puhul nende ühinemiskuupäeval kehtinud õigusaktides.

3. Esialgselt prognoositud osa alusel tehtud mahaarvamised korrigeeritakse järgmisel aastal lõpliku osa kindlaksmääramise ajal.

Nõukogu otsustab komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt, milliste kulude puhul ei ole õigust käibemaksu maha arvata. Mingil juhul ei tohi lubada käibemaksu maha arvata kulude puhul, mis ei ole rangelt ettevõtluskulud, näiteks kulutused luksuskaupadele, lõbustustele või meelelahutusele.

Kuni esimeses lõigus nimetatud sätete jõustumiseni võivad liikmesriigid säilitada kõik erandid, mis sisalduvad nende 1. jaanuaril 1979 kehtinud siseriiklikes õigusaktides või ühendusega pärast seda kuupäeva ühinenud liikmesriikide puhul nende ühinemiskuupäeval kehtinud õigusaktides.

Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võib iga liikmesriik seoses majanduse tsüklilisusega mahaarvamissüsteemist osaliselt või täielikult välja arvata mõningad või kõik kapitalikaubad või muud kaubad.

Identsete konkurentsitingimuste säilitamiseks võivad liikmesriigid mahaarvamisest keeldumise asemel maksustada maksukohustuslase enese toodetud või ühendusest ostetud või imporditud kaubad nii, et maks ei ületaks selle käibemaksu summat, mis oleks nõutud sisse muude sarnaste kaupade soetamise korral.

Mahaarvamisõiguse kasutamiseks peab maksukohustuslane täitma järgmised tingimused:

Maksukohustuslane teeb mahaarvamise, lahutades vastava maksustamisperioodi tasumisele kuuluvast käibemaksu kogusummast käibemaksu kogusumma, mille suhtes on samal perioodil tekkinud artikli 178 kohaselt teostatav mahaarvamisõigus.

Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et artiklis 12 nimetatud juhutehinguid tegevad maksukohustuslased kasutaksid mahaarvamisõigust üksnes tarne ajal.

Liikmesriigid võivad maksukohustuslasel lubada teha mahaarvamisi, mida ta ei ole teinud vastavalt artiklitele 178 ja 179.

Liikmesriigid võivad maksukohustuslasele, kellel puudub artiklite 220–236 kohaselt koostatud arve, anda loa teha artikli 168 punktis c nimetatud mahaarvamine kaupade ühendusesisese soetamise osas.

Liikmesriigid määravad kindlaks artiklite 180 ja 181 kohaldamise tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad.

Kui kõnealusel maksustamisperioodil ületab lubatud mahaarvamise summa tasumisele kuuluva käibemaksu summa, võivad liikmesriigid teha tagastuse või vastavalt enda kindlaksmääratavatele tingimustele kanda ülejäägi üle järgmisesse perioodi.

Liikmesriigid võivad siiski tagastusest või ülekandmisest keelduda, kui ülejäägi summa on tühine.

Esialgset mahaarvamist korrigeeritakse, kui see oli suurem või väiksem kui maksukohustuslasele lubatud.

1. Mahaarvamist korrigeeritakse eelkõige, kui pärast käibedeklaratsiooni tegemist muutuvad mahaarvatava summa kindlaksmääramisel kasutatud tegurid, eelkõige ostude tühistamise või hinnaalanduste saamise korral.

2. Erandina lõikest 1 ei tehta korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, vara nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud hävimise, kaotuse või varguse korral ega ka artiklis 16 nimetatud väikese väärtusega kinkide tegemise ja näidiste jagamise korral.

Liikmesriigid võivad siiski nõuda korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on täielikult või osaliselt tasumata, ning varguse puhul.

Liikmesriigid kehtestavad artiklite 184 ja 185 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

1. Kapitalikaupade puhul jagatakse korrigeerimine viie aasta peale, kaasa arvatud aasta, mil kaubad soetati või toodeti.

Liikmesriigid võivad korrigeerimise aluseks võtta perioodi, mis hõlmab kaupade esmasele kasutuselevõtule järgnevad viis täisaastat.

Kapitalikaubana soetatud kinnisasja puhul võib korrigeerimisperioodi pikendada kahekümne aastani.

2. Iga-aastane korrigeerimine hõlmab üksnes üht viiendikku kaupadele kehtestatud maksust või pikema korrigeerimisperioodi korral sellele vastavat osa kapitalikaupadele kehtestatud käibemaksust.

Korrigeerimine tehakse, võttes aluseks järgmiste aastate muutused mahaarvamisõiguses võrreldes õigusega sellel aastal, mil kaubad omandati või toodeti või mil seda kasutati esimest korda.

1. Korrigeerimisperioodil võõrandamise korral loetakse, et maksukohustuslane kasutas kapitalikaupu majandustegevuse eesmärgil korrigeerimisperioodi lõpuni.

Kui kapitalikaupade võõrandamine on maksustatud, eeldatakse, et nimetatud majandustegevus on täies ulatuses maksustatud.

Kui kapitalikaupade võõrandamine on maksust vabastatud, eeldatakse, et nimetatud majandustegevus on täies ulatuses maksust vabastatud.

2. Korrigeerimine tehakse ülejäänud korrigeerimisperioodi kohta ühekorraga. Kui kapitalikaupade võõrandamine on maksust vabastatud, võivad liikmesriigid siiski korrigeerimisnõudest loobuda, kui soetaja on maksukohustuslane, kes kasutab kõnealuseid kapitalikaupu üksnes tehinguteks, mille puhul saab käibemaksu maha arvata.

Artiklite 187 ja 188 kohaldamiseks võivad liikmesriigid võtta järgmisi meetmeid:

Artiklite 187, 188, 189 ja 191 kohaldamiseks võivad liikmesriigid käsitada kapitalikaupadena teenuseid, millel on samad tunnused, mida tavaliselt omistatakse kapitalikaupadele.

Kui mõnes liikmesriigis on artiklite 187 ja 188 kohaldamise praktiline mõju tühine, võib see liikmesriik pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist loobuda nimetatud artiklite kohaldamisest, võttes arvesse üldist käibemaksu mõju kõnealuses liikmesriigis ning halduse lihtsustamise vajadust, tingimusel et see ei põhjusta konkurentsimoonutusi.

Kui maksukohustuslane liigub tavapärase maksustamiskorra alt maksustamise erikorra alla või vastupidi, võivad liikmesriigid võtta vajalikud meetmed tagamaks, et nimetatud maksukohustuslane ei saaks põhjendamatut kasu ega kannaks põhjendamatut kahju.

Käibemaksu tasub maksukohustuslane, kelle kaubatarned või teenuste osutamine on maksustatav, välja arvatud juhtudel, kui vastavalt artiklitele 194–199 ja artiklile 202 tasub maksu teine isik.

1. Kui maksustatavaid kaupu tarnib või teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu on kohustatud tasuma isik, kellele kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse.

Käibemaksu tasuvad isikud, kes on selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellele kaubad tarnitakse artiklis 38 või 39 esitatud tingimustel, juhul kui tarnijaks on maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole kõnealuses liikmesriigis.

Käibemaksu tasuvad maksukohustuslased, kellele osutatakse artiklis 56 nimetatud teenuseid, või isikud, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud selle liikmesriigi territooriumil, kus käibemaks tasumisele kuulub, ja keda nimetatakse artiklites 44, 47, 50, 53, 54 ja 55 hõlmatud teenuseid, kui teenuste osutajaks on maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole kõnealuses liikmesriigis.

1. Käibemaksu tasub kaubatarnete saaja, kui on täidetud järgmised tingimused:

2. Liikmesriigid võivad kehtestada käesoleva artikli lõikest 1 erandi, kui vastavalt artiklile 204 on isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, määratud maksuesindaja.

1. Kui maksukohustuslase, kes on reguleeritud kullaturu liige, ja teise maksukohustuslase, kes ei ole selle turu liige, vahelisi investeeringukullaga seotud eritehinguid maksustatakse vastavalt artiklile 352, määravad liikmesriigid soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Kui soetaja, kes ei ole reguleeritud kullaturu liige, on maksukohustuslane ja on kohustatud liikmesriigis, kus maks kuulub tasumisele üksnes artiklis 352 nimetatud tehingute eest, end käibemaksukohustuslasena registreerima, täidab müüja maksukohustused soetaja nimel selle liikmesriigi seaduse kohaselt.

2. Kui kullamaterjali või pooltooteid, mille puhtusaste on vähemalt 325 tuhandikku, või artikli 344 lõike 1 määratlusele vastavat investeeringukulda tarnib maksukohustuslane, kes kasutab artiklites 348, 349 ja 350 sätestatud valikutest üht, võib liikmesriik määrata soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks lõigete 1 ja 2 rakendamise korra ja tingimused.

1. Liikmesriigid võivad sätestada, et käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kellele osutatakse ükskõik millist järgmist teenust või tehakse ükskõik milline järgmine tarne:

2. Lõikes 1 sätestatud võimaluse kohaldamisel võivad liikmesriigid määratleda, milliste kaubatarnete ja teenuseosutamiste ning milliste kaubatarnijate ja teenuseosutajate või teenusesaajate ja kauba soetajate kategooriate suhtes neid meetmeid kohaldatakse.

4. Liikmesriigid teavitavad käibemaksukomiteed vastavalt lõikele 1 vastu võetud siseriiklikest meetmetest, juhul kui nõukogu ei ole nimetatud meetmeid heaks kiitnud enne 13. augustit 2006 kooskõlas direktiivi 77/388/EMÜ artikli 27 lõigetega 1-4, ja kui neid meetmeid käesoleva artikli lõike 1 alusel jätkatakse.

Käibemaksu tasub iga isik, kes teostab kaupade maksustatava ühendusesisese soetuse.

Impordil tasub käibemaksu isik või tasuvad käibemaksu isikud, kelle impordi liikmesriik on määranud isikuteks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma või keda ta sellisena tunnustab.

Käibemaksu tasub isik, kelle tõttu kaubad ei ole enam hõlmatud artiklites 156, 157, 158, 160 ja 161 nimetatud protseduuride või olukordadega.

1. Kui artiklite 193–197 ja artiklite 199 ja 200 kohaselt käibemaksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, võivad liikmesriigid lubada tal määrata maksuesindaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Kui maksustatava tehingu sooritab maksukohustuslane, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, kus käibemaks tasumisele kuulub, ja tema asukohariigiga puudub juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma ulatuselt sarnaneks direktiivis 76/308/EMÜ (10) ja määruses (EÜ) 1798/2003 (11) sätestatuga, võivad liikmesriigid samuti ette näha, et isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, on ühendusevälise maksukohustuslase määratud maksuesindaja.

Liikmesriigid ei või kohaldada teises lõigus nimetatud valikut nende artikli 358 punktis l määratletud ühenduseväliste maksukohustuslaste suhtes, kes on valinud elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorra.

2. Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud valikuvõimalus sõltub iga liikmesriigi kehtestatavatest tingimustest ja korrast.

Artiklites 193–200 ning artiklites 202, 203 ja 204 nimetatud juhtudel võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu tasumise eest vastutab solidaarselt mõni muu isik peale isiku, kes on kohustatud käibemaksu tasuma.

Iga maksukohustuslane, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, tasub käibemaksu netosumma artiklis 250 ettenähtud regulaarse käibedeklaratsiooni esitamisel. Liikmesriigid võivad nimetatud summa tasumiseks kehtestada muu tähtpäeva või nõuda vahemakseid.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selleks, et isikud, kes artiklite 194–197 ja artiklite 199 ja 204 kohaselt loetakse olevat kohustatud tasuma maksu maksukohustuslase asemel, kelle asukoht ei ole kõnealuse riigi territooriumil, täidaksid käesolevas jaos sätestatud maksekohustusi. .

Samuti võtavad nad vajalikke meetmeid selleks, et isikud, kes artikli 205 kohaselt vastutavad maksu tasumise eest solidaarselt, neid maksekohustusi täidaksid.

Kui liikmesriigid määravad vastavalt artikli 198 lõikele 1 isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, investeeringukulla soetaja või kui kullamaterjali, pooltoodete või artikli 344 lõike 1 kohaselt määratletud investeeringukulla puhul kasutavad liikmesriigid artikli 198 lõikes 2 ettenähtud võimalust määrata soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et maksu tasumise eest vastutavaks määratud isik täidab käesolevas jaos sätestatud maksmiskohustusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud, kes on kohustatud käibemaksu tasuma artikli 2 lõike 1 punkti b esimese alapunkti all nimetatud kaupade ühendusesiseselt soetamiselt, täidaksid käesolevas jaos sätestatud maksmiskohustusi.

Liikmesriigid määravad artikli 2 lõike 1 punkti b teises alapunktis nimetatud uute veovahendite ühendusesisesel soetamisel ja artikli 2 lõike 1 punkti b kolmandas alapunktis nimetatud aktsiisikaupade ühendusesisesel soetamisel kehtiva käibemaksu maksmise korra.

Liikmesriigid kehtestavad maksmise üksikasjalikud eeskirjad kaupade impordi puhul.

Eelkõige võivad liikmesriigid ette näha, et käibemaksu, mis kuulub tasumisele kaupade impordilt maksukohustuslaste või isikute poolt, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, või nimetatud kahte liiki isikute teatavate kategooriate poolt, ei pea tasuma kaupade impordil, tingimusel et selline maks märgitakse artikli 250 kohaselt esitatavasse käibedeklaratsiooni.

Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased tasumisele kuuluva tühise käibemaksusumma tasumisest.

1. Iga maksukohustuslane teatab, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, muutub või lõpeb.

Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid selle teate esitada elektrooniliselt. Nad võivad elektroonilist esitamist ka nõuda.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 esimese lõigu kohaldamist, peab iga maksukohustuslane või mittemaksukohustuslasest juriidiline isik, kes soetab ühendusesiseselt kaupu, mis ei kuulu artikli 3 lõike 1 alusel käibemaksuga maksustamisele, selle deklareerima, kui nimetatud artiklis ettenähtud maksuvabastuse tingimused ei ole enam täidetud.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et järgmised isikud registreerida, andes neile individuaalse numbri:

2. Liikmesriigid ei pea registreerima teatavaid maksukohustuslasi, kes juhuti teevad artiklis 12 sätestatud tehinguid.

Isiku käibemaksuregistri numbril on eesliide, milles kasutatakse kahetähelist koodi vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166 alfa 2, mis võimaldab tuvastada registreerimise numbri väljaandnud liikmesriigi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nende registreerimissüsteem võimaldaks tuvastada artiklis 214 nimetatud maksukohustuslasi ning tagada seega artiklis 402 sätestatud ühendusesiseste tehingute maksustamise üleminekukorra nõuetekohane kohaldamine.

Käesolevas peatükis tähendab “edastamine või kättetoimetamine elektroonilisel teel” edastamist või kättetoimetamist adressaadile elektrooniliste vahendite abil, sealhulgas digitaalse pakkimise teel, andmesalvestuse teel ning kasutades juhet, raadiot, optikat või muid elektromagnetilisi vahendeid.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tunnustavad liikmesriigid paberil või elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja sõnumeid arvetena, kui need vastavad käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

Iga dokumenti või sõnumit, mis selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt viitab esialgsele arvele ja muudab seda, käsitatakse arvena.

Iga maksukohustuslane tagab, et arve oleks väljastatud tema enda, soetaja või teenuse saaja poolt või tema nimel ja arvel tegutseva kolmanda isiku poolt järgmistel juhtudel:

1. Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele kohustuse esitada arve artiklis 210 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise kohta, mis on teostatud nende territooriumil.

Liikmesriigid võivad esimeses lõigus nimetatud arvetele kehtestada artiklites 226, 230, 233, 244 ja 246 loetletutest vähem nõudeid.

2. Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased artiklis 220 nimetatud kohustusest esitada arve kaubatarnete või teenuste osutamise kohta, mille viimased on teostanud nende territooriumil ja mis on artiklite 110 ja 111, artikli 125 lõike 1, artikli 127, artikli 128 lõike 1, artiklite 132, 135, 136, 371, 375, 376 ja 377, artikli 378 lõike 2, artikli 379 lõike 2 ja artiklite 380–390 alusel maksust vabastatud, olenemata sellest, kas eelnevas etapis makstud käibemaks tagastatakse.

Liikmesriigid võivad kehtestada nende territooriumil kaupu tarnivatele ja teenuseid osutavatele maksukohustuslastele arvete esitamise tähtaja.

Nende liikmesriikide kehtestatavatel tingimustel, kelle territooriumil kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, võib mitme eri kaubatarne või teenuse osutamise kohta koostada koondarve.

1. Maksukohustuslase poolt tarnitud kaupade soetaja või osutatud teenuste saaja võib ise arve koostada, tingimusel et mõlemad osapooled on selles eelnevalt kokku leppinud ja on olemas kord, mille alusel kaupu tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane iga arve vastu võtab.

2. Liikmesriigid, kelle territooriumil kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, määravad kindlaks maksukohustuslase ja soetaja või teenuse saaja vahelise kokkuleppe ja vastuvõtmiskorra tingimused.

3. Liikmesriigid võivad seada nende territooriumil kaupu tarnivate või teenuseid osutavate maksukohustuslaste kaupade soetajate või teenuste saajate poolt väljastatud arvetele lisatingimusi. Eelkõige võivad nad nõuda, et sellised arved tuleb koostada maksukohustuslase nimel ja arvel.

Esimeses lõigus nimetatud tingimused peavad alati olema ühesugused, sõltumata soetaja või teenuse saaja asukohast.

Liikmesriigid võivad kehtestada nende territooriumil kaupu tarnivatele või teenuseid osutavatele maksukohustuslastele eritingimusi juhtudeks, kui kolmas isik või soetaja või teenuse saaja, kes väljastab arveid, asub riigis, kellega puudub igasugune juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma ulatuselt sarnaneks nõukogu direktiivis 76/308/EMÜ ja määruses (EÜ) 1798/2003 sätestatuga.

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi erisätete kohaldamist, tuleb artiklite 220 ja 221 kohaselt koostatud arvetel esitada seoses käibemaksuga üksnes järgmised andmed:

Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil registreeritud ja seal kaupu tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased märgiksid kaupade soetaja või teenuse saaja artiklis 214 nimetatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri muudel kui artikli 226 punktis 4 nimetatud juhtudel.

Liikmesriigid, kelle territooriumil kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, võivad lubada mõningad kohustuslikud andmed artiklis 219 nimetatud arvena käsitatavatest dokumentidest või sõnumitest välja jätta.

Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes valuutas, tingimusel et tasumisele kuuluva käibemaksu summa on väljendatud selle liikmesriigi valuutas, kus kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, rakendades artiklis 91 sätestatud ümberarvestusviisi.

Järelevalve eesmärgil võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil tarnitud kaupu või osutatud teenuseid kajastavad arved ja nende territooriumil asuvate maksukohustuslaste saadud arved tõlgitaks nende riigikeelde.

2. jao sätete kohaselt koostatud arveid võib saata paberil või kliendi nõusolekul saata või teha kättesaadavaks ka elektroonilisel teel.

1. Kõik liikmesriigid aktsepteerivad elektroonilisel teel saadetud või kättesaadavaks tehtud arveid, tingimusel et nende päritolu õigsus ja sisu terviklikkus on tagatud ühega järgmistest meetoditest:

Asjaomaste liikmesriikide nõusolekul võib arveid saata või kättesaadavaks teha muul elektroonilisel viisil.

2. Seoses lõike 1 esimese lõigu punktiga a võivad liikmesriigid lisaks nõuda, et täiustatud elektrooniline allkiri põhineks nõuetekohasel sertifikaadil ja et see oleks loodud turvalise allkirja andmise vahendiga direktiivi 1999/93/EÜ artikli 2 punktide 6 ja 10 tähenduses.

3. Seoses lõike 1 esimese lõigu punktiga b võivad liikmesriigid lisaks nõuda enda kehtestatavatel tingimustel täiendava paberil koonddokumendi saatmist.

Liikmesriigid ei või kehtestada nende territooriumil kaupu tarnivatele või teenuseid osutavatele maksukohustuslastele muid arvete elektroonilisel teel saatmise ja kättesaadavaks tegemisega seotud kohustusi ega vorminõudeid.

Liikmesriigid võivad kehtestada eritingimusi arvetele, mis väljastatakse elektroonilisel teel nende territooriumil tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest riigist, kellega puudub juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma ulatuselt sarnaneks nõukogu direktiivis 76/308/EMÜ ja määruses (EÜ) 1798/2003 sätestatuga.

Arvete kogumi korral, mille puhul samale vastuvõtjale saadetakse või tehakse kättesaadavaks elektroonilisel teel mitu arvet, võib kõikide arvete ühised andmed märkida vaid ühe korra, kui iga arve puhul on kogu teave juurdepääsetav.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2008 aruande, millele lisab vajaduse korral ettepaneku elektrooniliste arvete esitamise tingimuste muutmiseks, arvestamaks võimalikku tehnoloogia arengut selles valdkonnas.

1. Pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist võivad liikmesriigid enda kehtestatud tingimustel sõltuvalt sellest, milliseid artiklites 227, 228 ja 231 ettenähtud võimalusi nad kasutavad, ette näha, et nende territooriumil tehtud kaubatarnete ja osutatud teenuste arvetele ei pea märkima osa artiklites 226 ja 230 ettenähtud teavet järgmistel juhtudel:

3. Lõikes 1 nimetatud lihtsustatud korda ei või kohaldada artiklites 20, 21, 22, 33, 36, 138 ja 141 nimetatud tehingute suhtes.

Kui liikmesriigid kasutavad artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punktis b sätestatud võimalust mitte anda käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit maksukohustuslastele, kes ei tee ühtki artiklites 20, 21, 22, 33, 36, 138 ja 141 kirjeldatud tehingut, ja kui tarnijale, teenuse osutajale, kaupade soetajale või teenuse saajale ei ole seda tüüpi registreerimisnumbrit antud, tuleb selle asemel arvele märkida asjaomaste liikmesriikide poolt kindlaksmääratud muu maksuviitenumber.

Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punktis b ettenähtud võimalust, võivad juhul, kui maksukohustuslasele on antud käibemaksukohustuslasena registreerimise number, ette näha, et arvele märgitakse ka järgmised andmed:

Käesolevas peatükis tähendab “arve säilitamine elektroonilisel teel” andmete säilitamist andmetöötluse ja salvestamise elektrooniliste vahendite abil, sealhulgas digitaalse pakkimise teel, andmesalvestuse teel ning kasutades juhet, raadiot, optikat või muid elektromagnetilisi vahendeid.

Maksukohustuslane peab pidama piisavalt üksikasjalikku raamatupidamisarvestust, mis võimaldab käibemaksu kohaldada ja selle kohaldamist maksuhalduri poolt kontrollida.

1. Maksukohustuslane peab arvestust kaupade kohta, mille ta on lähetanud või vedanud või mis on tema nimel lähetatud või veetud sihtkohta ühenduse territooriumil, kuid väljaspool lähteliikmesriiki, artikli 17 lõike 2 punktides f, g ja h sätestatud tehingute tarbeks, mis seisnevad töös kõnealuste kaupadega või nende ajutises kasutamises.

2. Maksukohustuslane peab piisavalt üksikasjalikku arvestust, mis võimaldaks tuvastada mõnest teisest liikmesriigist seal käibemaksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslase või tema nimel tegutseva isiku poolt talle saadetud kaubad, mida kasutatakse teenuste osutamiseks, mis seisnevad kõnealuste kaupade hindamises või töös kõnealuste kaupadega vastavalt artikli 52 punktile c.

Iga maksukohustuslane tagab tema enda, kaupade soetaja või teenuse saaja või tema nimel ja arvel tegutseva kolmanda isiku väljastatud arvete koopiate säilitamise ja kõikide nende arvete säilitamise, mis ta on saanud.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib maksukohustuslane kindlaks määrata kõigi arvete säilitamiskoha, tingimusel et ta teeb arved või teabe, mida säilitatakse vastavalt artiklile 244, pädevatele asutustele viimaste taotluse korral põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks.

2. Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil asuvad maksukohustuslased teataksid neile arvete säilitamiskoha juhul, kui see paikneb väljaspool nende territooriumi.

Lisaks võivad liikmesriigid nõuda, et maksukohustuslased, kes asuvad nende territooriumil, säilitaksid nende territooriumil arveid, mille on väljastanud maksukohustuslased ise, kaupade soetaja või teenuse saaja või nende nimel ja arvel tegutsev kolmas isik, ja arveid, mis nad on saanud, juhul kui säilitamine ei toimu elektroonilisel teel, mis tagaks asjakohastele andmetele täieliku on-line juurdepääsu.

Säilitatavate arvete päritolu õigsus ja sisu terviklikkus ning nende loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja vältel.

Artikli 233 lõike 1 teises lõigus nimetatud arvetes sisalduvat teavet ei või muuta; see peab jääma loetavaks kogu säilitusaja vältel.

1. Iga liikmesriik määrab kindlaks tähtaja, mille vältel maksukohustuslased peavad säilitama arveid, mis kajastavad tema territooriumil tarnitud kaupu või osutatud teenuseid, ja arveid, mis tema territooriumil asuvad maksukohustuslased on saanud.

2. Artiklis 246 sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks võib lõikes 1 nimetatud liikmesriik nõuda, et arveid säilitataks algupärasel kujul – paberil või elektrooniliselt –, nagu need saadeti või kättesaadavaks tehti. Samuti võib liikmesriik nõuda, et arvete elektroonilisel säilitamisel säilitataks ka andmed, mis tagavad arvete päritolu õigsuse ja sisu terviklikkuse, nagu on sätestatud artikli 246 esimeses lõigus.

3. Lõikes 1 nimetatud liikmesriik võib kehtestada eritingimusi, millega keelatakse või piiratakse arvete säilitamine riigis, kellega puudub juriidiline vastastikust abi käsitlev kokkulepe, mis oma ulatuselt sarnaneks nõukogu direktiivis 76/308/EMÜ ja määruses (EÜ) 1798/2003 sätestatuga või mis hõlmaks artiklis 249 nimetatud elektroonilise juurdepääsu, allalaadimise ja kasutamise õigust.

Liikmesriigid võivad enda kehtestatavatel tingimustel nõuda mittemaksukohustuslaste saadud arvete säilitamist.

Kui maksukohustuslane säilitab enda väljastatud või saadud arveid elektroonilisel teel nii, et on tagatud on-line juurdepääs andmetele, ja kui säilituskoht paikneb muus liikmesriigis kui selles, kus ta asub, on tema asukohaliikmesriigi pädevatel asutustel käesoleva direktiivi kohaldamiseks õigus neile arvetele elektrooniliselt juurde pääseda, neid alla laadida ja neid kasutada maksukohustuslase asukohaliikmesriigi eeskirjade kohaselt ulatuses, mis on nendele asutustele vajalik järelevalveks.

1. Iga maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsiooni, kus on ära toodud kogu sissenõutavaks muutunud maksu ning tehtavate mahaarvamiste arvutamiseks vajalik teave, sealhulgas nimetatud maksu ja mahaarvamistega seotud tehingute koguväärtus ning maksuvabade tehingute summa, ulatuses, mis on vajalik maksubaasi kindlaksmääramiseks.

2. Liikmesriigid lubavad enda kehtestatavatel tingimustel lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni esitada elektroonilisel teel ja võivad selle elektroonilist esitamist nõuda.

Lisaks artiklis 250 nimetatud teabele tuleb antud maksustamisperioodi kohta käivas käibedeklaratsioonis esitada järgmised andmed:

1. Käibedeklaratsioon esitatakse liikmesriikide kindlaksmääratava tähtaja jooksul. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud iga maksustamisperioodi lõpust.

2. Liikmesriigid määravad maksustamisperioodiks kas ühe kuu, kaks kuud või kolm kuud.

Liikmesriigid võivad määrata ka teistsuguseid maksustamisperioode, mis pole ühest aastast pikemad.

Rootsi võib kohaldada lihtsustatud menetlust väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kusjuures maksukohustuslased, kes teevad üksnes siseriiklikult maksustatavaid tehinguid, võivad esitada käibedeklaratsioone kolm kuud pärast iga-aastase otsese maksustamise perioodi lõppu.

Uute veovahendite tarnete puhul, mille registreeritud käibemaksukohustuslane on vastavalt artikli 138 lõike 2 punktis a sätestatud tingimustele teinud mittekäibemaksukohustuslasest soetajale või mille on teinud artikli 9 lõikes 2 määratletud maksukohustuslane, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et müüja edastab kõik andmed, mis on vajalikud käibemaksu kohaldamiseks ja selle kohaldamise kontrollimiseks maksuhalduri poolt.

Kui liikmesriigid määravad vastavalt artikli 198 lõikele 1 isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, investeeringukulla soetaja või kui liikmesriigid kasutavad kullamaterjali, pooltoodete või artikli 344 lõike 1 kohaselt määratletud investeeringukulla puhul artikli 198 lõikes 2 sätestatud võimalust määrata soetaja isikuks, kes on kohustatud käibemaksu tasuma, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks, et vastutavaks määratud isik täidab käesoleva peatüki kohaseid deklareerimiskohustusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, kes vastavalt artiklitele 194–197 ja artiklile 204 loetakse olevat kohustatud käibemaksu tasuma maksukohustuslase asemel, kes ei asu nende territooriumil, täidavad käesolevas peatükis sätestatud deklareerimiskohustusi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et mittemaksukohustuslasest juriidilised isikud, kes on kohustatud käibemaksu tasuma artikli 3 lõike 1 punkti b esimese alapunktiga hõlmatud kaupade ühendusesiseselt soetamiselt, täidavad käesolevas peatükis sätestatud deklareerimiskohustusi.

Liikmesriigid kehtestavad artikli 2 lõike 1 punkti b teises alapunktis nimetatud uute veovahendite ühendusesisese soetamisega ja artikli 2 lõike 1 punkti b kolmandas alapunktis nimetatud aktsiisikaupade ühendusesisese soetamisega seotud käibedeklaratsiooni esitamise üksikasjalikud eeskirjad.

Liikmesriigid võivad nõuda isikutelt, kes tegelevad artikli 2 lõike 1 punkti b teises alapunktis nimetatud uute veovahendite ühendusesisese soetamisega, käibedeklaratsiooni esitamisel kogu teabe esitamist, mis on vajalik käibemaksu kohaldamiseks ja selle kohaldamise kontrollimiseks maksuhalduri poolt.

Liikmesriigid kehtestavad kaupade impordiga seotud käibedeklaratsiooni esitamise üksikasjalikud eeskirjad.

1. Liikmesriigid võivad nõuda, et maksukohustuslane esitaks deklaratsiooni, mis sisaldab kõiki artiklites 250 ja 251 nimetatud andmeid kõigi eelmisel aastal tehtud tehingute kohta. Nimetatud käibedeklaratsioon sisaldab võimalikuks korrigeerimiseks kogu vajalikku teavet.

2. Liikmesriigid lubavad enda kehtestatavatel tingimustel lõikes 1 nimetatud käibedeklaratsiooni esitada elektroonilisel teel ja võivad selle elektroonilist esitamist nõuda.

Iga registreeritud käibemaksukohustuslane peab esitama koondaruande kaupade soetajate kohta, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellele ta on tarninud kaupu artikli 138 lõike 1 ja lõike 2 punkti c kohaselt, ning samuti isikute kohta, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellele ta on tarninud kaupu, mis talle endale on tarnitud artiklis 42 nimetatud ühendusesisese soetamise teel.

1. Koondaruanne koostatakse iga kvartali kohta liikmesriikide määratava aja jooksul ja nende kehtestatud korras.

Liikmesriigid võivad siiski määrata, et koondaruanded esitatakse kuupõhiselt.

2. Liikmesriigid lubavad enda kehtestatavatel tingimustel lõikes 1 nimetatud koondaruanded esitada elektroonilisel teel ja võivad selle elektroonilist esitamist nõuda.

2. Lõike 1 punktis d nimetatud summad deklareeritakse kvartali kohta, mille jooksul maks muutus sissenõutavaks.

Lõike 1 punktis f nimetatud summad deklareeritakse kvartali kohta, mille jooksul kaupade soetajale korrigeerimisest teatati.

1. Artiklis 42 nimetatud kaupade ühendusesisese soetamise puhul märgib maksukohustuslane, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud selles liikmesriigis, mis andis talle soetamisel kasutatud käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, koondaruandes selgelt:

2. Lõike 1 punktis c nimetatud summad deklareeritakse kvartali kohta, mille jooksul maks muutus sissenõutavaks.

Erandina artiklitest 264 ja 265 võivad liikmesriigid ette näha, et koondaruannetes esitatakse täiendavat teavet.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, kes artiklite 194 ja 204 kohaselt loetakse olevat kohustatud käibemaksu tasuma maksukohustuslase asemel, kes ei asu kõnealuse riigi territooriumil, täidavad käesolevas peatükis sätestatud koondaruande esitamise kohustust.

Liikmesriigid võivad nõuda maksukohustuslastelt, kes tegelevad nende territooriumil kaupade ühendusesisese soetamisega ning artiklites 21 ja 22 nimetatud samaväärsete tehingutega, nimetatud soetamiste kohta üksikasjalikke andmeid sisaldavate aruannete esitamist, kuid selliseid aruandeid ei tohi nõuda lühema aja kui ühe kuu kohta.

Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal lubada mis tahes liikmesriigil kehtestada artiklites 270 ja 271 sätestatud erimeetmed käesolevas peatükis sätestatud koondaruande esitamise kohustuse lihtsustamiseks. Nimetatud lihtsustamismeetmed ei tohi ohustada ühendusesiseste tehingute nõuetekohast järelevalvet.

Artiklis 269 nimetatud loa kohaselt võivad liikmesriigid lubada maksukohustuslastel esitada iga-aastase koondaruande, milles on märgitud sellistele isikutele teises liikmesriigis antud käibemaksuregistri numbrid, kellele nimetatud maksukohustuslased on tarninud kaupu artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis c sätestatud tingimustel, kui maksukohustuslaste puhul on täidetud kolm järgmist tingimust:

Artiklis 269 nimetatud loa alusel võivad liikmesriigid, kes kehtestavad üle kolmekuuse maksustamisperioodi, mille kohta tuleb maksukohustuslastel esitada artikli 250 kohane käibedeklaratsioon, lubada maksukohustuslastel esitada koondaruanded sama perioodi kohta, kui maksukohustuslaste puhul on täidetud järgmised kolm tingimust:

1. Liikmesriigid võivad teatavatest või kõikidest peatükkides 2–6 nimetatud kohustustest vabastada järgmised maksukohustuslased:

Liikmesriigid ei või vabastada esimese lõigu punktis b nimetatud maksukohustuslasi artiklites 220–236 ning artiklites 238, 239 ja 240 sätestatud arve esitamise kohustustest.

2. Kui liikmesriigid kasutavad lõike 1 esimese lõigu punktis e sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikud meetmed tagamaks ühendusesiseste tehingute maksustamise üleminekukorra nõuetekohase kohaldamise.

3. Liikmesriigid võivad maksukohustuslased teatavatest artiklis 242 nimetatud arvepidamiskohustustest vabastada, välja arvatud lõikes 1 nimetatud maksukohustuslased.

Liikmesriigid võivad maksukohustuslaste riigisiseste ja liikmesriikidevaheliste tehingute võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kehtestada käibemaksu nõuetekohaseks kogumiseks ning maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks vajalikuks peetavaid muid kohustusi, tingimusel et sellised kohustused ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel.

Esimeses lõigus sisalduvat võimalust ei või kasutada selleks, et kehtestada täiendavaid arvetega seotud kohustusi lisaks 3. peatükis sätestatud kohustustele.

Artiklite 275, 276 ja 277 sätteid kohaldatakse selliseid vabas ringluses olevaid kaupu käsitlevate imporditoimingute suhtes, mis saabuvad ühendusse kolmandalt territooriumilt, mida käsitatakse ühenduse tolliterritooriumina.

Artiklis 274 nimetatud kaupade impordil kohaldatakse samu formaalsusi, mis vastavalt ühenduse tollinormidele kehtivad kaupade ühenduse tolliterritooriumile impordi suhtes.

Kui artiklis 274 nimetatud kaupade lähetamise või veo sihtkoht ei ole liikmesriigis, mille kaudu kaubad ühendusse saabuvad, ringleb see ühenduses kehtivate ühenduse tollinormidega ettenähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, kui ühendusse toomisel on tehtud deklaratsioon nende kaupade kõnealusele protseduurile suunamise kohta.

Kui ühendusse toomise ajal on artiklis 274 nimetatud kaubad olukorras, kus artikli 30 esimese lõigu tähenduses saaks kohaldada mõnd artiklis 156 nimetatud protseduuri või olukorda või ajutise impordi protseduuri koos täieliku vabastusega impordimaksudest, võtavad liikmesriigid meetmed tagamaks, et kaubad jäävad ühendusse samadel tingimustel, kui on ette nähtud kõnealuste protseduuride või olukordade kohaldamiseks.

Artiklite 279 ja 280 sätteid kohaldatakse eksporditoimingute suhtes, kus vabas ringluses olevad kaubad lähetatakse või veetakse liikmesriigist sihtkohta, mis asub ühenduse tolliterritooriumi hulka kuuluval kolmandal territooriumil.

Artiklis 278 nimetatud kaupade ekspordil väljapoole ühenduse territooriumi kohaldatakse samu formaalsusi, mis vastavalt ühenduse tollinormidele kehtivad kaupade ühenduse tolliterritooriumilt ekspordi suhtes.

Kaupade osas, mis eksporditakse ühendusest ajutiselt, et need hiljem reimportida, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et reimpordil kohaldatakse nende kaupade suhtes sätteid, mida oleks kohaldatud ajutisel ekspordil ühenduse tolliterritooriumilt.

Liikmesriikidel, kellel võib tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamisel väikeettevõtetele tekkida nende ettevõtete tegevusest või struktuurist tulenevaid raskusi, on võimalus enda kehtestatud tingimustel ja piirides ning pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist kohaldada maksustamise ja maksukogumise lihtsustatud menetlusi, nagu näiteks kindla maksumääraga kordasid, juhul kui need ei too kaasa maksu vähenemist.

Käesolevas jaos ettenähtud maksuvabastusi ja astmelisi maksusoodustusi kohaldatakse kaupade tarnele ja teenuste osutamisele väikeettevõtete poolt.

2. Liikmesriigid võivad käesolevas jaos sätestatud meetmete alt välja arvata ka tehingud, mida ei ole lõikes 1 nimetatud.

1. Liikmesriigid, kes on kasutanud nõukogu 11. aprilli 1967. aasta direktiivi 67/228/EMÜ (käibemakse käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühise käibemaksusüsteemi struktuur ja kohaldamiskord) (14) artikliga 14 sätestatud võimalust kehtestada maksuvabastusi või astmelisi maksusoodustusi, võivad säilitada nimetatud meetmed ning nende kohaldamise korra, kui need on kooskõlas käibemaksureeglitega.

2. Liikmesriigid, kes 17. mail 1977 kohaldasid maksuvabastust maksukohustuslastele, kelle aastakäive riigi valuutas oli nimetatud kuupäeval kehtinud ümberarvestuskursi kohaselt väiksem kui 5 000 Euroopa arvestusühikut, võivad nimetatud maksuvabastuse ülemmäära tõsta kuni 5 000 EUR võrra.

Astmelisi maksusoodustusi kohaldavad liikmesriigid ei tohi astmeliste maksusoodustuste ülemmäära suurendada ega soodustuse andmise tingimusi soodsamaks muuta.

Liikmesriigid, kes ei ole kasutanud direktiivi 67/228/EMÜ artikliga 14 sätestatud võimalust, võivad anda maksuvabastuse maksukohustuslastele, kelle aastakäive on maksimaalselt 5 000 EUR või sellega võrdne summa riigi valuutas.

Esimeses lõigus nimetatud liikmesriigid võivad anda astmelisi maksusoodustusi maksukohustuslastele, kelle aastakäive ületab liikmesriikide poolt maksuvabastuse kohaldamiseks kehtestatud ülemmäära.

Liikmesriigid, kes 17. mail 1977 kohaldasid maksuvabastust maksukohustuslastele, kelle aastakäive riigi valuutas on nimetatud kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt 5 000 või rohkem euroopa arvestusühikut, võivad nimetatud maksuvabastuse ülemmäära suurendada, et säilitada selle reaalväärtus.

Liikmesriigid, kes ühinesid pärast 1. jaanuari 1978, võivad kohaldada maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas nende ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt ei ületa järgmisi summasid:

Käesolevas jaos sätestatud meetmete kohaldamisel kontrollsummana kasutatav käive moodustub järgmistest summadest ilma käibemaksuta:

Käibe arvutamisel ei võeta siiski arvesse ettevõtja materiaalse või immateriaalse põhivara võõrandamise tehinguid.

Maksust vabastatud maksukohustuslastel ei ole õigust artiklite 167–171 ja 173–177 kohaselt käibemaksu maha arvata ega oma arvetele käibemaksu märkida.

Maksuvabastuse saamise õigusega maksukohustuslased võivad valida tavapäraste käibemaksureeglite või artiklis 281 nimetatud lihtsustatud menetlused. Viimasel juhul on neil õigus saada võimalikke siseriiklike õigusaktidega ettenähtud astmelisi maksusoodustusi.

Artikli 281 alusel astmelisi maksusoodustusi saavaid maksukohustuslasi käsitatakse samamoodi kui tavapäraste käibemaksureeglite alusel maksustatavaid maksukohustuslasi.

Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse kuni kuupäevani, mille nõukogu määrab kindlaks vastavalt asutamislepingu artiklile 93, kuid mitte hiljem artiklis 402 nimetatud lõpliku korra jõustumise kuupäevast.

Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon nõukogule käesoleva peatüki sätete kohaldamise aruande, toetudes liikmesriikidelt saadud informatsioonile, lisades sellele aruandele vajaduse korral, võttes arvesse vajadust tagada siseriiklike õigusaktide kestev lähendamine, ettepanekud järgmistel teemadel:

Nõukogu otsustab vastavalt asutamislepingu artiklile 93, kas väikeettevõtete erikord on lõpliku korra raamides vajalik, ning vajaduse korral sätestab nimetatud erikorra ühiste piiride ning selle rakendamise tingimuste kohta.

2. Kui põllumajandustootja töötleb tavapäraselt põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõttes kasutatavate vahenditega tooteid, mis pärinevad peamiselt tema põllumajandustoodangust, loetakse nimetatud töötlemine samuti VII lisas nimetatud põllumajandustootmiseks.

1. Kui tavapäraste käibemaksureeglite või 1. peatükiga ettenähtud erikorra kohaldamine põllumajandustootjate suhtes tooks kaasa raskusi, võivad liikmesriigid põllumajandustootjate suhtes käesoleva peatüki kohaselt kohaldada kindla maksumääraga korda, millega hüvitatakse kindla maksumääraga põllumajandustootjatelt kaupade ja teenuste ostmisel võetud käibemaks.

2. Iga liikmesriik võib kindla maksumääraga korra alt välja jätta teatavad põllumajandustootjate kategooriad ning põllumajandustootjad, kelle puhul tavapäraste käibemaksureeglite või artikliga 281 sätestatud lihtsustatud menetluste kohaldamine ei tooks kaasa haldamisraskusi.

3. Kindla maksumääraga põllumajandustootja võib liikmesriigi kehtestatud korra ja tingimuste kohaselt valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamise või teatud juhtudel artiklis 281 sätestatud lihtsustatud menetlused.

Liikmesriigid kehtestavad vajaduse korral kindlamääralise hüvitise protsendimäärad. Nad võivad metsandusele, põllumajanduse eri harudele ja kalandusele kehtestada erinevad protsendimäärad.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni vastavalt esimesele lõigule kehtestatud kindlamääralise hüvitise protsendimääradest enne nende kohaldamist.

Kindlamääralise hüvitise protsendimäärade arvutamise aluseks on makromajanduse statistilised andmed üksnes kindla maksumääraga põllumajandustootjate kohta eelnenud kolme aasta lõikes.

Nimetatud protsendimäärasid võib ümardada üles- või allapoole lähima poole protsendipunktini. Liikmesriigid võivad protsendimäärad taandada ka nullini.

Kindlamääralise hüvitise protsendimäärasid ei või kasutada kindla maksumääraga põllumajandustootjatele suuremate tagasimaksete arvutamiseks kui sisendkäibemaksusumma.

Kindlamääralise hüvitise protsendimäärasid kohaldatakse järgmiste kaupade ja teenuste ilma käibemaksuta hindade suhtes:

1. Liikmesriigid sätestavad, et artiklis 300 nimetatud põllumajandustoodete tarne ning põllumajandusteenuste osutamise puhul maksab kindlamääralise hüvitise kas kaupade soetaja, teenuse saaja või riigivõimuorganid.

2. Artiklis 300 nimetamata põllumajandustoodete tarne ja põllumajandusteenuste osutamise korral loetakse kindlamääraline hüvitis makstuks soetaja või teenuse saaja poolt.

Kui kindla maksumääraga põllumajandustootja saab kindlamääralist hüvitist, pole tal õigust käibemaksu mahaarvamisele käesoleva kindla maksumääraga korra alla käivate tegevuste osas.

1. Kui maksukohustuslasest kaupade soetaja või teenuse saaja maksab artikli 301 lõike 1 alusel kindlamääralist hüvitist, siis on tal õigus vastavalt artiklites 167, 168 ja 169 ning 173–177 ettenähtud tingimustele ning liikmesriikide ettenähtud korras arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma selles liikmesriigis, kus ta maksustatavaid tehinguid teeb, maha kindlamääralise hüvitise summa.

2. Liikmesriigid tagastavad kaupade soetajale või teenuse saajale kindlamääralise hüvitise summa, mille ta maksis mis tahes tehinguga järgmistest tehingutest:

3. Liikmesriigid määravad kindlaks lõikes 2 ettenähtud tagasimaksete tegemise viisi. Eelkõige võivad nad kohaldada direktiivide 79/1072/EMÜ ja 86/560/EMÜ sätteid.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kontrollida kindlamääralise hüvitise maksmist kindla maksumääraga põllumajandustootjatele.

Kui liikmesriigid kohaldavad käesolevat kindla maksumääraga korda, võtavad nad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et põllumajandustoodete artiklis 33 sätestatud tingimustel tehtud liikmesriikide vahelised tarned maksustatakse samamoodi nii siis, kui tarnijaks on kindla maksumääraga põllumajandustootja, kui ka siis, kui tarnijaks on muu maksukohustuslane.

1. Liikmesriigid kohaldavad reisibüroode tegevuse suhtes käesoleva peatüki kohaselt käibemaksu erikorda, kui reisibürood teevad reisijatega tehinguid enda nimel ning kasutavad reisivõimaluste pakkumiseks teiste maksukohustuslaste tarneid või teenuseid.

Käesolevat erikorda ei kohaldata reisibüroode suhtes, kes tegutsevad üksnes vahendajana ning kelle suhtes kohaldatakse maksustatava väärtuse arvutamiseks artikli 79 esimese lõigu punkti c.

Tehingud, mida reisibüroo artiklis 306 sätestatud tingimustel seoses reisiga teeb, loetakse reisibüroo poolt reisijale osutatavaks üheks teenuseks.

Osutatav teenus maksustatakse liikmesriigis, kus on reisibüroo asukoht või püsiv tegevuskoht, kust reisibüroo teenuseid osutas.

Reisibüroo ühe teenuse maksustatav väärtus ja ilma käibemaksuta hind artikli 226 punkti 8 tähenduses on reisibüroo kasuminorm, s.t reisija poolt tasutav käibemaksuta kogusumma ning reisibüroo jaoks teistelt maksukohustuslastelt saadud tarnete või teenuste tegeliku maksumuse vahe, kui nimetatud tehingud on tehtud otseselt reisija huvides.

Kui reisibüroo poolt teistele maksukohustuslastele usaldatud tehinguid teevad nimetatud isikud väljaspool ühendust, loetakse reisibüroo teenus maksust vabastatud vahendustegevuseks vastavalt artiklile 153.

Kui nimetatud tehinguid tehakse nii ühenduses kui ka väljaspool seda, võib maksust vabastada üksnes selle osa reisibüroo teenusest, mis on seotud tehingutega väljaspool ühendust.

Käibemaksu, mis on reisibüroolt võetud teiste maksukohustuslaste poolt artiklis 307 nimetatud tehingutelt, mis on tehtud otseselt reisija huvides, ei või üheski liikmesriigis maha arvata ega tagastada.

Kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord

1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

2. Liikmesriikidel on võimalus mitte käsitada kunstiteostena IX lisa A osa punktides 5, 6 ja 7 loetletud esemeid.

3. Lõike 1 punktis 7 nimetatud leping, mille kohaselt makstakse müügilt komisjonitasu, peab sätestama, et avaliku enampakkumise korraldaja pakub kaupu müügiks oma nimel, kuid oma volitaja huvides ja et ta peab kaubad üle andma oma nimel, kuid oma volitaja huvides enampakkumisel enim pakkunule.

1. Maksukohustuslike edasimüüjate teostatavate kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnete suhtes kohaldavad liikmesriigid erikorda maksukohustuslike edasimüüjate saadud kasuminormi maksustamiseks käesoleva alajao sätete kohaselt.

2. Kuni artiklis 402 nimetatud lõpliku korra kehtestamiseni ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud korda artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a ettenähtud tingimustes teostatud uute veovahendite tarnetele.

Kasuminormi maksustamise korda kohaldatakse kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete tarnetele maksukohustusliku edasimüüja poolt, kui need kaubad on talle ühenduse piires tarninud üks järgmistest isikutest:

Artiklis 314 nimetatud kaubatarnete maksustatav väärtus on maksukohustusliku edasimüüja kasuminormi ja kasuminormiga seotud käibemaksu summa vahe.

Maksukohustusliku edasimüüja kasuminorm võrdub kaupade eest maksukohustusliku edasimüüja võetava müügihinna ja ostuhinna vahega.

1. Liikmesriigid annavad maksukohustuslikele edasimüüjatele õiguse valida, kas kohaldada kasuminormi maksustamise korda järgmiste esemete tarne suhtes:

2. Liikmesriigid kehtestavad üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 sätestatud valiku kasutamiseks, mida peab igal juhul rakendama vähemalt kahe kalendriaasta jooksul.

Kui maksukohustuslik edasimüüja rakendab artiklis 316 sätestatud valikut, määratakse maksustatav väärtus kindlaks artikli 315 kohaselt.

Maksukohustusliku edasimüüja enda imporditud kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnete puhul on kasuminormi arvutamisel kasutatav ostuhind võrdne impordil maksustatava väärtusega, mis määratakse kindlaks artiklite 85–89 kohaselt ja millele liidetakse impordil tasumisele kuuluv või tasutud käibemaks.

1. Liikmesriigid võivad maksu kogumise menetluse lihtsustamiseks ette näha pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist, et teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslike edasimüüjate puhul määratakse kasuminormi maksustamise korra alusel toimuvate kaubatarnete maksustatav väärtus kindlaks igaks maksustamisperioodiks, mille kohta maksukohustuslik edasimüüja peab esitama artiklis 250 nimetatud käibedeklaratsiooni.

Esimeses lõigus nimetatud võimaluse kasutamisel on nende kaubatarnete maksustatav väärtus, mille suhtes kohaldatakse sama käibemaksumäära, maksukohustusliku edasimüüja kogukasuminormi ja selle kasuminormiga seotud käibemaksu summa vahe.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõikes 1 nimetatud maksukohustuslikud edasimüüjad ei saaks põhjendamatut kasu ega kannaks põhjendamatut kahju.

Maksukohustuslik edasimüüja võib kohaldada tavapäraseid käibemaksureegleid iga kasuminormi maksustamise korraga hõlmatud tarne suhtes.

1. Kui maksukohustuslik edasimüüja rakendab tavapäraseid käibemaksureegleid nende kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnete suhtes, mis ta on ise importinud, on tal õigus arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud nende kaupade impordilt.

Kui maksukohustuslik edasimüüja rakendab tavapäraseid käibemaksureegleid loojalt või looja õigusjärglaselt või muult maksukohustuslaselt kui maksukohustuslik edasimüüja saadud kunstiteose tarne suhtes, on tal õigus arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha käibemaks, mis kuulub tasumisele või on tasutud talle tarnitud kunstiteoselt.

2. Mahaarvamisõigus tekib ajal, mil käibemaks muutub tarnelt, mille suhtes maksukohustuslik edasimüüja otsustab kohaldada tavapäraseid käibemaksureegleid, sissenõutavaks.

Kui kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarned, mille suhtes kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda, tehakse artiklites 146, 147, 148 või 151 sätestatud tingimustel, vabastatakse need maksust.

Kui maksukohustuslik edasimüüja tarnib kaupu kasuminormi maksustamise korra alusel, ei ole tal õigust arvata käibemaksust, mida ta on kohustatud tasuma, maha:

Maksukohustuslastel ei ole õigust arvata käibemaksust, mida nad on kohustatud tasuma, maha käibemaksu, mis kuulub tasumisele või on tasutud kaupade eest, mis neile on tarninud või tarnib maksukohustuslik edasimüüja, kui kõnealuste kaupade tarnete suhtes, mida teostab maksukohustuslik edasimüüja, kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda.

Kui maksukohustuslik edasimüüja kohaldab nii tavapäraseid käibemaksureegleid kui ka kasuminormi maksustamise korda, peab ta liikmesriikide kehtestatavate eeskirjade kohaselt oma arvepidamises eraldi kajastama kummagi korra alla kuuluvaid tehinguid.

Maksukohustuslik edasimüüja ei või eraldi märkida oma väljastatavatele arvetele käibemaksu, mis on seotud kaubatarnega, mille suhtes ta kohaldab kasuminormi maksustamise korda.

Liikmesriigid, kes 31. detsembril 1992 kohaldasid maksukohustuslike edasimüüjate teostatavate kasutatud veovahendite tarnete suhtes muud maksustamise erikorda kui kasuminormi maksustamise korda, võivad jätkata selle korra kohaldamist kuni artiklis 402 nimetatud lõpliku korra kehtestamiseni sel määral, kui see vastab või see korrigeeritakse vastavaks käesolevas alajaos ettenähtud tingimustele.

1. Seda üleminekukorda kohaldatakse kasutatud veovahendite tarnetele, mida teostavad maksukohustuslikud edasimüüjad ja mille suhtes kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda.

2. Seda üleminekukorda ei kohaldata uute veovahendite tarnetele, mis teostatakse artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a nimetatud tingimustel.

3. Lõikes 1 loetakse “kasutatud veovahenditeks” artikli 2 lõike 2 punktis a nimetatud maismaa mootorsõidukeid, laevu ja õhusõidukeid, kui nad on kasutatud kaubad, mis ei vasta tingimustele, mille alusel võiks neid pidada uuteks veovahenditeks.

Igalt artiklis 327 nimetatud tarnelt tasumisele kuuluv käibemaks võrdub selle käibemaksu summaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui tarnele oleks kohaldatud tavapäraseid käibemaksureegleid, ja millest on lahutatud käibemaksusumma, mis loetakse sisalduvaks veovahendi eest maksukohustusliku edasimüüja makstud ostuhinnas.

Käibemaks, mis loetakse sisalduvaks veovahendi eest maksukohustusliku edasimüüja makstud ostuhinnas, arvutatakse järgmisel viisil:

Igalt artikli 327 lõikes 1 nimetatud veovahendi tarnelt võetav käibemaks, mis määratakse kindlaks artikli 328 kohaselt, ei või olla väiksem kui selle käibemaksu summa, mis kuuluks tasumisele, kui selle tarne suhtes oleks kohaldatud kasuminormi maksustamise korda.

Liikmesriigid võivad ette näha, et kui tarnele kohaldatakse kasuminormi maksustamise korda, ei tohi see kasuminorm olla väiksem kui 10 protsenti artikli 312 punktis 1 määratletud müügihinnast.

Maksukohustuslastel ei ole õigust arvata käibemaksust, mida nad on kohustatud tasuma, maha käibemaksu, mis kuulub tasumisele või on tasutud kasutatud veovahenditelt, mille on neile tarninud maksukohustuslik edasimüüja, kui kõnealust tarnet maksustatakse käibemaksuga käesoleva üleminekukorra kohaselt.

Maksukohustuslikul edasimüüjal ei ole õigust eraldi näidata oma väljastataval arvel käibemaksu, mis on seotud tarnetega, millele ta kohaldab üleminekukorda.

1. Liikmesriigid võivad käesoleva jao sätete kohaselt kohaldada kasuminormi maksustamise korda kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarnetele, mida teostab avaliku enampakkumise korraldaja, kes tegutseb enda nimel ja artiklis 334 nimetatud isikute eest lepingu alusel, mille järgi makstakse komisjonitasu nende kaupade avalikul enampakkumisel müümise eest.

2. Lõikes 1 nimetatud korda ei kohaldata uute veovahendite tarnete suhtes, mis teostatakse artikli 138 lõikes 1 ja lõike 2 punktis a sätestatud tingimustel.

Käesolevat erikorda kohaldatakse tarnete suhtes, mida teostab avaliku enampakkumise korraldaja, kes tegutseb enda nimel ja järgmistest isikutest ühe huvides:

Kaubatarne maksukohustuslasele, kes on avaliku enampakkumise korraldaja, loetakse toimuvaks siis, kui toimub nende kaupade müük avalikul enampakkumisel.

Iga käesolevas jaos nimetatud kaubatarne maksustatav väärtus on kogusumma, mille kohta avaliku enampakkumise korraldaja esitab soetajale artikli 339 kohaselt arve, miinus:

Netosumma, mille avaliku enampakkumise korraldaja on maksnud või maksab oma volitajale, võrdub kaupade avaliku enampakkumisel kujunenud hinna ja selle komisjonitasu vahega, mille avaliku enampakkumise korraldaja saab või on saanud volitajalt lepingu alusel, mille järgi makstakse müügilt komisjonitasu.

Avaliku enampakkumise korraldajad, kes tarnivad kaupu artiklites 333 ja 334 sätestatud tingimustel, peavad oma raamatupidamises ajutistele kontodele märkima:

Enampakkumise korraldaja peab väljastama soetajale arve, millele on eraldi märgitud:

Enampakkumise korraldaja poolt väljastatud arvele ei tohi käibemaksu eraldi märkida.

1. Avaliku enampakkumise korraldaja, kellele anti kaubad üle lepingu alusel, mille järgi makstakse avalikul enampakkumisel müümise eest komisjonitasu, peab esitama oma volitajale aruande.

Avaliku enampakkumise korraldaja väljastatavas aruandes tuleb märkida tehingu summa, see tähendab kaupade enampakkumisel kujunenud hind, millest arvatakse maha volitajalt saadud või saadava komisjonitasu summa.

2. Kõnealune aruanne, mis on koostatud lõike 1 kohaselt, täidab selle arve otstarvet, mille volitaja, kui ta on maksukohustuslane, peab väljastama avaliku enampakkumise korraldajale artikli 220 kohaselt.

Kui liikmesriigid kohaldavad käesolevas jaos sätestatud erikorda, kohaldavad nad seda erikorda ka artikli 327 lõikes 3 määratletud kasutatud veovahendite tarnete suhtes, mida avaliku enampakkumise korraldaja teostab enda nimel lepingu alusel, mille järgi makstakse komisjonitasu nende kaupade avalikul enampakkumisel müümise eest, kuid maksukohustusliku edasimüüja huvides, kui neid tarneid, mida teostab see maksukohustuslik edasimüüja, maksustatakse käibemaksuga kasutatud veovahenditele kohaldatava üleminekukorra kohaselt.

Liikmesriigid võivad võtta käibemaksu mahaarvamise õigusega seotud meetmeid, et maksukohustuslikud edasimüüjad, kelle suhtes kohaldatakse 2. jaos ettenähtud erikorda, ei saaks põhjendamatut kasu ega kannaks põhjendamatut kahju.

Komisjoni ettepaneku põhjal võib nõukogu ühehäälselt lubada mis tahes liikmesriigil kehtestada erimeetmeid maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks, mille kohaselt kasuminormi maksustamise korra kohaldamisel tasumisele kuuluva käibemaksu summa ei või olla väiksem kui selle käibemaksu summa, mis kuuluks tasumisele, kui kasuminorm võrduks teatava protsendimääraga müügihinnast.

Müügihinna protsendimäära kehtestamisel võetakse arvesse ettevõtjate harilikku kasuminormi asjakohasel tegevusalal.

1. Ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist, tähendab käesolevas direktiivis “investeeringukuld”:

2. Liikmesriigid võivad erikorra kohaldamisalast välja jätta väikesed kangid või tahvlid, mille kaal on 1 gramm või vähem.

3. Käesolevas direktiivis ei käsitata lõike 1 punktis 2 nimetatud münte müüdavana nende numismaatilise väärtuse põhjal.

Alates 1999. aastast teatab iga liikmesriik komisjonile igal aastal 1. juuliks müntidest, mis vastavad artikli 344 lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteeriumidele ja millega kaubeldakse asjaomases liikmesriigis. Komisjon avaldab tervikliku loendi nendest müntidest Euroopa Liidu Teataja C-seerias igal aastal enne 1. detsembrit. Avaldatud loendis sisalduvaid münte käsitatakse neid tingimusi täitvana kogu selle aasta vältel, mille kohta loend avaldatakse.

Liikmesriigid vabastavad käibemaksust investeeringukulla tarned, ühendusesisesed soetused ja impordi, sealhulgas väärtpaberitena käibel oleva investeeringukulla puhul, mis on kindlaksmääratud või kindlaksmääramata osades või millega kaubeldakse kullakontodel, ja eeskätt kullalaenude ja -vahetustehingute puhul, mis hõlmavad omandiõigust või nõuet investeeringukulla suhtes, ning investeeringukullatehingud, mis hõlmavad futuur- ja tähtpäevalepinguid, mille alusel läheb üle omandiõigus või nõue investeeringukulla suhtes.

Liikmesriigid vabastavad nende vahendajate teenused, kes, osaledes investeeringukulla tarnes oma volitaja ülesandel, tegutsevad teise isiku nimel ja arvel.

Liikmesriigid annavad maksukohustuslastele, kes toodavad investeeringukulda või muudavad kulda investeeringukullaks, õiguse valida sellise investeeringukulla teisele maksukohustuslasele tehtavate tarnete maksustamine, kui sellised tarned oleks muidu artikli 346 alusel maksust vabastatud.

1. Liikmesriigid võivad anda maksukohustuslastele, kes oma tegevuse käigus tavaliselt tarnivad kulda tööstuslikuks otstarbeks, õiguse valida artikli 344 lõike 1 punktis 1 määratletud investeeringukulla teisele maksukohustuslasele tarne maksustamine, kui selline tarne oleks muidu artikli 346 alusel maksust vabastatud.

Kui tarnija on kasutanud artiklite 348 ja 349 kohast õigust valida maksustamine, annavad liikmesriigid vahendajale õiguse valida artiklis 347 nimetatud teenuste suhtes maksustamine.

Liikmesriigid kehtestavad nende valikuvõimaluste kasutamise üksikasjalikud eeskirjad ja teavitavad nendest komisjoni.

Pärast konsulteerimist käibemaksukomiteega võib iga liikmesriik maksustada käibemaksuga selles liikmesriigis toimuvad teatavad investeeringukullaga seonduvad tehingud, mis tehakse selles liikmesriigis selliste maksukohustuslaste vahel, kes on asjaomase liikmesriigi reguleeritud kullaturu liikmed, või kullaturu liikme ja mõne teise maksukohustuslase vahel, kes ei ole selle turu liige. Liikmesriik ei tohi käibemaksuga maksustada tarnet, mis on teostatud artiklis 138 nimetatud tingimustel, ega investeeringukulla eksporti.

Liikmesriigid, kes artikli 352 kohaselt maksustavad kullaturu liikmetest maksukohustuslaste vahel tehtavaid tehinguid, lubavad lihtsustamise eesmärgil edasi lükata maksu kogumise ja vabastavad maksukohustuslased käibemaksu kohta arvepidamisnõuetest.

Kui maksukohustuslase järgnev investeeringukulla tarne on käesoleva peatüki alusel maksust vabastatud, on maksukohustuslasel õigus maha arvata järgmised summad:

Maksukohustuslastel, kes toodavad investeeringukulda või muudavad kulda investeeringukullaks, on õigus maha arvata käibemaks, mille nad peavad tasuma või on tasunud selle kulla tootmise või muutmisega seotud kaupade tarnetelt ja teenuste osutamistelt, ühendusesisestelt soetamistelt või impordilt nii, nagu oleksid järgnevad, artikli 346 alusel maksust vabastatud kullatarned maksustatavad.

1. Liikmesriigid tagavad, et investeeringukullaga kauplejad peavad arvestust vähemalt kõikide märkimisväärsete investeeringukullatehingute üle ja säilitavad dokumente, mis võimaldavad tuvastada nendes tehingutes osalenud kliendid.

2. Liikmesriigid võivad esimese lõike nõuete täitmiseks tunnustada samaväärseid kohustusi, mis tulenevad meetmetest, mis on võetud muude ühenduse õigusaktide, nagu näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 1995. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta) (15) alusel.

3. Liikmesriigid võivad ette näha rangemaid kohustusi, eeskätt eriliste arve- või raamatupidamisnõuete näol.

Mittemaksukohustuslastele elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutavate ühenduseväliste maksukohustuslaste suhtes kohaldatav erikord

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks muude ühenduse sätete kohaldamist:

Liikmesriigid lubavad liikmesriigis asuvale või seal alalist või peamist elukohta omavale mittemaksukohustuslasele elektroonilisi teenuseid osutaval ühendusevälisel maksukohustuslasel rakendada käesolevat erikorda. Erikorda kohaldatakse kõikide ühenduses osutatavate elektrooniliste teenuste suhtes.

Ühenduseväline maksukohustuslane peab oma registreerimisliikmesriigile teada andma, kui tema tegevus maksukohustuslasena algab, lõpeb või muutub sel määral, et ei vasta enam käesoleva erikorra tingimustele. Sellekohane teave saadetakse elektrooniliselt.

1. Oma maksustatava tegevuse alustamisel esitab ühenduseväline maksukohustuslane registreerimisliikmesriigile järgmised registreerimisandmed:

2. Ühenduseväline maksukohustuslane teatab registreerimisliikmesriigile kõikidest muudatustest esitatud teabes.

Registreerimisliikmesriik omistab ühendusevälisele maksukohustuslasele individuaalse käibemaksuregistri numbri ning teavitab teda sellest elektroonilisel teel. Tarbimisliikmesriigid võivad selle registreerimise aluseks olnud andmete põhjal kasutada oma registreerimissüsteeme.

Registreerimisliikmesriik arvab ühendusevälise maksukohustuslase registrist välja, kui:

Ühenduseväline maksukohustuslane esitab registreerimisliikmesriigile elektrooniliselt käibedeklaratsiooni iga kalendriaasta kvartali kohta, olenemata sellest, kas elektroonilisi teenuseid on osutatud. Deklaratsioon esitatakse 20 päeva jooksul pärast deklaratsioonis nimetatud maksustamisperioodi lõppu.

Käibedeklaratsiooni märgitakse registreerimisnumber ja iga tarbimisliikmesriigi kohta, kus käibemaks tasumisele kuulub, maksustamisperioodil osutatud elektrooniliste teenuste käibemaksuta koguväärtus ning vastava käibemaksu kogusumma. Samuti märgitakse deklaratsiooni kohaldatavad maksumäärad ja kogu tasumisele kuuluva käibemaksu summa.

Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et käibedeklaratsioon koostataks nende riigi valuutas. Kui teenuseid on osutatud muudes valuutades, kasutab ühenduseväline maksukohustuslane käibedeklaratsiooni koostamisel maksustamisperioodi viimasel päeval kehtinud vahetuskurssi.

2. Ümberarvestamisel kasutatakse vahetuskursse, mis Euroopa Keskpank on kõnealuse päeva kohta avaldanud, või kui selle päeva kohta ei ole kursse avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskursse.

Ühenduseväline maksukohustuslane tasub käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamisel.

Makse kantakse üle eurodes pangakontole, mille on määranud registreerimisliikmesriik. Liikmesriigid, kes ei ole eurot kasutusele võtnud, võivad nõuda, et maks makstaks pangakontole nende riigi valuutas .

Käesolevat erikorda kasutaval ühendusevälisel maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva direktiivi artikli 168 alusel käibemaksu maha arvata, kuid olenemata direktiivi 86/560/EMÜ artikli 1 lõikest 1, tehakse talle tagasimakse vastavalt nimetatud direktiivile. Direktiivi 86/560/EMÜ artikli 2 lõikeid 2 ja 3 ja artikli 4 lõiget 2 ei kohaldata nende tagasimaksete suhtes, mis on seotud selle erikorraga hõlmatud elektrooniliste teenustega.

1. Ühenduseväline maksukohustuslane peab käesoleva erikorraga seotud tehingute üle arvestust. Arvestus peab olema piisavalt üksikasjalik, et tarbimisliikmesriigi maksuhalduril oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsiooni õigsust.

2. Lõikes 1 nimetatud arvestusandmed tuleb registreerimisliikmesriigile ja tarbimisliikmesriigile nõudmise korral elektrooniliselt kättesaadavaks teha.

Neid andmeid säilitatakse kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 maksustasid X lisa A osas nimetatud tehinguid, võivad nende maksustamist jätkata.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust X lisa B osas nimetatud tehingud, võivad nende maksust vabastamist jätkata samal kuupäeval igas asjaomases liikmesriigis kehtinud tingimuste kohaselt.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 kohaldasid artikli 179 esimese lõiguga ette nähtud kohese mahaarvamise põhimõttest kõrvalekalduvaid sätteid, võivad nende kohaldamist jätkata.

Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 kohaldasid artiklist 28 ja artikli 79 esimese lõigu punktist c kõrvalekalduvaid sätteid, võivad nende kohaldamist jätkata.

Erandina artiklitest 169 ja 309 võivad liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1978 vabastasid maksust ilma varasemal etapil tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguseta artiklis 309 nimetatud reisibüroode teenused, nende maksust vabastamist jätkata. Seda erandit kohaldatakse ka reisija nimel ja arvel tegutsevate reisibüroode suhtes.

Kreeka võib jätkata X lisa B osa punktides 2, 8, 9, 11 ja 12 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1987 kehtinud tingimuste kohaselt.

Hispaania võib jätkata X lisa B osa punktis 2 nimetatud autorite osutatud teenuste ning X lisa B osa punktides 11 ja 12 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1993 kehtinud tingimuste kohaselt.

Portugal võib jätkata X lisa B osa punktides 2, 4, 7, 9, 10 ja 13 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis 1. jaanuaril 1989 kehtinud tingimuste kohaselt.

1. Austria võib jätkata X lisa A osa punktis 2 nimetatud tehingute maksustamist.

2. Austria võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes liikmesriikidest, kes kuulus ühendusse 31. detsembril 1994, jätkata järgmiste tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt:

1. Soome võib seni, kuni samad tehingud on maksustatavad ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa A osa punktis 2 nimetatud tehingute maksustamist.

2. Soome võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 2 nimetatud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste ning X lisa B osa punktide 5, 9 ja 10 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Rootsi võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 31. detsembril 1994 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 2 nimetatud autorite, kunstnike ja kunstiteoste esitajate osutatud teenuste ning X lisa B osa punktides 1, 9 ja 10 nimetatud tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Tšehhi Vabariik võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Eesti võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Küpros võib jätkata vastavalt selles liikmesriigis selle ühinemiskuupäeval kehtinud tingimustele järgiste tehingute vabastamist:

Läti võib seni, kuni samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata järgmiste tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt:

Leedu võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Ungari võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Nii kaua kui samu maksuvabastusi kohaldatakse ühes liikmesriikidest, kes kuulus ühendusse 30. aprillil 2004, võib Malta jätkata järgmiste tehingute maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt:

Poola võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Sloveenia võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes ühendusse kuuluvatest liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis 30. aprillil 2004. aastal kehtinud tingimuste kohaselt.

Slovakkia võib seni, kuni sama maksuvabastust kohaldatakse ühes 30. aprillil 2004 ühendusse kuulunud liikmesriikidest, jätkata X lisa B osa punktis 10 nimetatud rahvusvahelise reisijateveo maksust vabastamist selles liikmesriigis ühinemiskuupäeval kehtinud tingimuste kohaselt.

Liikmesriigid, kes vabastavad käibemaksust artiklites 371, 375, 376 või 377, artikli 378 lõikes 2, artikli 379 lõikes 2 või artiklites 380–390 nimetatud tehingud, võivad anda maksukohustuslastele võimaluse valida nimetatud tehingute maksustamine.

Liikmesriigid võivad ette näha, et edasimüügi eesmärgil ostetud ehitiste ja ehitusmaa võõrandamisel maksukohustuslase poolt, kellel ei olnud õigust ostu puhul käibemaksu maha arvata, on maksustatav väärtus müügihinna ja ostuhinna vahe.

1. Lihtsustamaks artiklis 402 nimetatud lõplikule korrale üleminekut, vaatab nõukogu komisjoni aruande põhjal uuesti läbi 1. ja 2. jaos ettenähtud eranditega seotud olukorra ning teeb ühehäälse otsuse vastavalt asutamislepingu artiklile 93 mõnede või kõigi nimetatud erandite kaotamise kohta.

2. Lõpliku korra kohaselt hakatakse reisijatevedu maksustama lähteliikmesriigis ühenduse piires sõidetud osa eest vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille sätestab asutamislepingu artikli 93 kohaselt nõukogu.

Meetmed lihtsustamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks

Liikmesriigid, kes kohaldasid 1. jaanuaril 1977 erimeetmeid maksu kogumise menetluse lihtsustamiseks või teatud liiki maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ärahoidmiseks, võivad need säilitada juhul, kui nad on neist komisjonile teatanud enne 1. jaanuari 1978, ning tingimusel, et lihtsustamismeetmed on kooskõlas artikli 395 lõike 1 teises lõigus sätestatud nõudega.

1. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal anda igale liikmesriigile loa võtta erimeetmed käesoleva direktiivi sätetest erandite tegemiseks eesmärgiga lihtsustada maksu kogumise menetlust või ära hoida teatavat liiki maksudest kõrvalehoidumist või maksustamise vältimist.

Maksu kogumise menetluse lihtsustamiseks ettenähtud meetmed ei tohi mõjutada liikmesriigi poolt lõpptarbimisetapil kogutava maksutulu summat, välja arvatud tühises ulatuses.

2. Liikmesriik, kes soovib rakendada lõikes 1 nimetatud meedet, saadab komisjonile taotluse ja esitab talle kogu vajaliku teabe. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet tarvis on.

Kui komisjon on saanud kogu teabe, mida ta taotluse hindamiseks vajalikuks peab, teavitab ta sellest ühe kuu jooksul taotlevat liikmesriiki ning edastab taotluse originaalkeeles teistele liikmesriikidele.

3. Kolme kuu jooksul alates lõike 2 teises lõigus nimetatud teate saatmisest esitab komisjon nõukogule kas asjakohase ettepaneku või, kui ta taotletava erandiga ei nõustu, oma vastuväiteid sisaldava teatise.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus viiakse igal juhul lõpule kaheksa kuu jooksul alates taotluse laekumisest komisjonile.

1. Nõukogu võib ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal lubada igal liikmesriigil sõlmida kolmanda riigiga või rahvusvahelise organiga lepingu, mis võib sisaldada erandeid käesolevast direktiivist.

2. Lõikes 1 nimetatud lepingut sõlmida sooviv liikmesriik saadab komisjonile taotluse ning esitab talle kogu vajaliku teabe. Kui komisjon leiab, et tal pole kogu vajalikku teavet, võtab ta kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest asjaomase liikmesriigiga ühendust ning täpsustab, millist täiendavat teavet tarvis on.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus viiakse igal juhul lõpule kaheksa kuu jooksul alates taotluse laekumisest komisjonile.

Nõukogu võtab ühehäälselt komisjoni ettepaneku alusel vastu käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed.

1. Käesolevaga moodustatakse käibemaksu nõuandekomitee, edaspidi “käibemaksukomitee”.

4. Lisaks punktidele, mille osas tuleb käesoleva direktiivi kohaselt konsulteerida, vaatab käibemaksukomitee läbi küsimused, mille tema eesistuja on tõstatanud kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel ning mis käsitlevad ühenduse käibemaksusätete kohaldamist.

Ilma et see piiraks muude erisätete kohaldamist, kasutatakse käesolevas direktiivis ettenähtud eurodes väljendatud summade riigi valuutas väljendamiseks euro vahetuskurssi, mis kehtis 1. jaanuaril 1999. Pärast nimetatud kuupäeva Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid kasutavad nende ühinemiskuupäeval kehtinud euro vahetuskurssi.

Artiklis 399 nimetatud summade ümberarvestamisel riigi valuutasse on liikmesriikidel õigus ümberarvestamisel saadud summasid üles- või allapoole ümardada kuni 10 protsendi ulatuses.

Ilma et see piiraks ühenduse teiste sätete kohaldamist, ei takista käesoleva direktiivi sätted liikmesriigil säilitamast või kehtestamast makse kindlustuslepingutele, hasartmängudele ja kihlvedudele, aktsiise, riigilõive ja üldiselt mis tahes makse, lõive ja makseid, mis ei ole käsitatavad kumuleeruvate käibemaksudena, kui nimetatud maksud, lõivud ja maksed ei too liikmesriikidevahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel.

1. Käesoleva direktiiviga ettenähtud liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise kord on ajutine ning asendatakse lõpliku korraga, mille põhimõte rajaneb kaubatarnete ja teenuste osutamise päritoluliikmesriigis maksustamisel.

2. Pärast artiklis 404 ettenähtud aruande läbivaatamist, olles veendunud, et lõplikule korrale ülemineku tingimused on nõuetekohaselt täidetud, võtab nõukogu asutamislepingu artikli 93 kohaselt vastu lõpliku korra jõustamiseks ning toimimiseks vajalikud sätted.

Nõukogu võtab vastu vastavalt asutamislepingu artiklile 93 vajalikud direktiivid, et ühist käibemaksusüsteemi täiendada, ning eelkõige, et piirata järk-järgult või kaotada erandid sellest süsteemist.

Iga nelja aasta järel pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule liikmesriikidelt saadud teabe alusel aruande, mis käsitleb ühise käibemaksusüsteemi toimimist liikmesriikides ja eelkõige liikmesriikidevahelise kaubavahetuse maksustamise üleminekukorra toimimist, millele lisatakse vajaduse korral ettepanekud lõpliku korra kohta.

Sätted, mis kehtisid hetkel, mil kaubad suunati ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või mõnele artiklis 156 nimetatud protseduurile või mõnda artiklis 151 nimetatud olukorda või nende protseduuridega analoogsele protseduurile või olukorrale uutes liikmesriikides, kehtivad edasi, kuni kaubad pärast ühinemist enam selle protseduuri või olukorra alla ei kuulu, kui järgmised tingimused on täidetud:

Sätted, mis kehtisid hetkel, mil kaubad tollitransiidiprotseduurile suunati, kehtivad edasi, kuni kaubad enam pärast ühinemiskuupäeva selle protseduuri alla ei kuulu, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Järgmisi tehinguid peetakse võrdväärseks kaupade impordiga, kui on tõestatud, et kaubad olid vabas ringluses ühes uutest liikmesriikidest või ühenduses:

2. Lisaks lõikes 1 nimetatule käsitatakse kaupade impordina seda, kui maksukohustuslane või mittemaksukohustuslane kasutab liikmesriigi territooriumil kaupu, mis talle tarniti enne ühinemiskuupäeva ühenduse või uute liikmesriikide territooriumil, kui on täidetud järgmised tingimused:

Artikli 408 lõikes 1 nimetatud juhtudel loetakse, et import toimus artikli 61 tähenduses selle liikmesriigi territooriumil, kus kaubad vabastatakse selle protseduuri või olukorra alt, millele ta enne ühinemiskuupäeva suunati.

1. Erandina artiklist 71 lõpeb kaupade import artikli 408 tähenduses ilma maksustatava teokoosseisuta, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

2. Lõike 1 punktis c nimetatud tingimus loetakse täidetuks järgmistel juhtudel:

1. Direktiiv 67/227/EMÜ ja direktiiv 77/388/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses nimetatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, mis on toodud XI lisa B osas.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning loetakse kooskõlas XII lisa vastavustabeliga.

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 2 lõike 3, artikli 44, artikli 59 lõike 1, artikli 399 ja III lisa punkti 18 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid alates 1. jaanuarist 2008. Nad edastavad nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

(5) Nõukogu 28. mai 1969. aasta direktiiv 69/169/EMÜ rahvusvahelises reisiliikluses toimuva impordi suhtes kohaldatavat käibemaksu- ja aktsiisivabastust käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 133, 4.6.1969, lk 6). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/93/EÜ (ELT L 346, 29.12.2005, lk 16).

(6) Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/181/EMÜ direktiivi 77/388/EMÜ artikli 14 lõike 1 punkti d rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 38). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

(7) Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta direktiiv 2006/79/EÜ kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 286, 17.10.2006, lk 15). Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

(8) Nõukogu 6. detsembri 1979. aasta kaheksas direktiiv 79/1072/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – välismaal asuvatele maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 11). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(9) Nõukogu 17. novembri 1986. aasta kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord (EÜT L 326, 21.11.1986, lk 40).

(10) Nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiiv 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (EÜT L 73, 19.3.1976, lk 18). Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

(11) Nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 1). Määrust on viimast korda muudetud määrusega (EÜ) nr 885/2004 (ELT L 168, 1.5.2004, lk 1).

XII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 67/227/EMÜ

Direktiiv 77/388/EMÜ

Muutvad direktiivid

Muud õigusaktid

Käesolev direktiiv

Artikli 1 esimene lõik

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 teine ja kolmas lõik

—

Artikli 2 esimene, teine ja kolmas lõik

Artikli 1 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik

Artiklid 3, 4 ja 6

—

Artikkel 1

—

Artikli 2 punkt 1

Artikli 2 lõike 1 punktid a ja c

Artikli 2 punkt 2

Artikli 2 lõike 1 punkt d

Artikli 3 lõike 1 esimene taane

Artikli 5 punkt 2

Artikli 3 lõike 1 teine taane

Artikli 5 punkt 1

Artikli 3 lõike 1 kolmas taane

Artikli 5 punktid 3 ja 4

Artikli 3 lõige 2

—

Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu esimene taane

Artikli 6 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu teine taane

Artikli 6 lõike 2 punktid c ja d

Artikli 3 lõike 3 esimese lõigu kolmas taane

Artikli 6 lõike 2 punktid e, f ja g

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu esimene taane

Artikli 6 lõike 1 punkt b

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu teine taane

Artikli 6 lõike 1 punkt c

Artikli 3 lõike 3 teise lõigu kolmas taane

Artikli 6 lõike 1 punkt a

Artikli 3 lõike 4 esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 7 lõige 1

Artikli 3 lõike 4 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 7 lõige 2

Artikli 3 lõige 5

Artikkel 8

Artikli 4 lõiked 1 ja 2

Artikli 9 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 4 lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene lause

Artikli 12 lõike 1 punkt a

Artikli 4 lõike 3 punkti a esimese lõigu teine lause

Artikli 12 lõike 2 teine lõik

Artikli 4 lõike 3 punkti a teine lõik

Artikli 12 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 4 lõike 3 punkti a kolmas lõik

Artikli 12 lõike 2 esimene lõik

Artikli 4 lõike 3 punkti b esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 punkt b

Artikli 4 lõike 3 punkti b teine lõik

Artikli 12 lõige 3

Artikli 4 lõike 4 esimene lõik

Artikkel 10

Artikli 4 lõike 4 teine ja komas lõik

Artikkel 11 esimene ja teine lõik

Artikli 4 lõike 5 esimene, teine ja kolmas lõik

Artikli 13 lõike 1 esimene, teine ja kolmas lõik

Artikli 4 lõike 5 neljas lõik

Artikli 13 lõige 2

Artikli 5 lõige 1

Artikli 14 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikli 15 lõige 1

Artikli 5 lõike 3 punktid a, b ja c

Artikli 15 lõike 2 punktid a, b ja c

Artikli 5 lõike 4 punktid a, b ja c

Artikli 14 lõike 2 punktid a, b ja c

Artikli 5 lõige 5

Artikli 14 lõige 3

Artikli 5 lõike 6 esimene ja teine lause

Artikli 16 esimene ja teine lõik

Artikli 5 lõike 7 punktid a, b ja c

Artikli 18 punktid a, b ja c

Artikli 5 lõike 8 esimene lause

Artikli 19 esimene lõik

Artikli 5 lõike 8 teine ja komas lause

Artikli 19 teine lõik

Artikli 6 lõike 1 esimene lõik

Artikli 24 lõige 1

Artikli 6 lõike 1 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 25 punktid a, b ja c

Artikli 6 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 26 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 6 lõike 2 teine lõik

Artikli 26 lõige 2

Artikli 6 lõige 3

Artikkel 27

Artikli 6 lõige 4

Artikkel 28

Artikli 6 lõige 5

Artikkel 29

Artikli 7 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 30 esimene ja teine lõik

Artikli 7 lõige 2

Artikkel 60

Artikli 7 lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikli 61 esimene ja teine lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti a esimene lause

Artikli 32 esimene lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti a teine ja kolmas lause

Artikli 36 esimene ja teine lõik

Artikli 8 lõike 1 punkt b

Artikkel 31

Artikli 8 lõike 1 punkti c esimene lõik

Artikli 37 lõige 1

Artikli 8 lõike 1 punkti c teise lõigu esimene taane

Artikli 37 lõike 2 esimene lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti c teise lõigu teine ja kolmas taane

Artikli 37 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti c kolmas lõik

Artikli 37 lõike 2 neljas lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti c neljas lõik

Artikli 37 lõike 3 esimene lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti c viies lõik

—

Artikli 8 lõike 1 punkti c kuues lõik

Artikli 37 lõike 3 teine lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti d esimene ja teine lõik

Artikli 38 lõiked 1 ja 2

Artikli 8 lõike 1 punkti e esimene lause

Artikli 39 esimene lõik

Artikli 8 lõike 1 punkti e teine ja kolmas lause

Artikli 39 teine lõik

Artikli 8 lõige 2

Artikli 32 teine lõik

Artikli 9 lõige 1

Artikkel 43

Artikli 9 lõike 2 sissejuhatav lause

—

Artikli 9 lõike 2 punkt a

Artikkel 45

Artikli 9 lõike 2 punkt b

Artikkel 46

Artikli 9 lõike 2 punkti c esimene ja teine taane

Artikli 52 punktid a ja b

Artikli 9 lõike 2 punkti c kolmas ja neljas taane

Artikli 52 punkt c

Artikli 9 lõike 2 punkti c kolmas ja neljas taane

Artikli 52 punkt c

Artikli 9 lõike 2 punkti e esimene kuni kuues taane

Artikli 56 lõike 1 punktid a–f

Artikli 9 lõike 2 punkti e seitsmes taane

Artikli 56 lõike 1 punkt l

Artikli 9 lõike 2 punkti e kaheksas taane

Artikli 56 lõike 1 punkt g

Artikli 9 lõike 2 punkti e üheksas taane

Artikli 56 lõike 1 punkt h

Artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande esimene lause

Artikli 56 lõike 1 punkt i

Artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande teine lause

Artikli 24 lõige 2

Artikli 9 lõike 2 punkti e kümnenda taande kolmas lause

Artikli 56 lõike 1 punkt i

Artikli 9 lõike 2 punkti e üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane

Artikli 56 lõike 1 punktid j ja k

Artikli 9 lõike 2 punkt f

Artikli 57 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 58 esimene ja teine lõik

Artikli 9 lõike 3 punktid a ja b

Artikli 58 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 9 lõige 4

Artikli 59 lõiked 1 ja 2

Artikli 10 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 62 punktid 1 ja 2

Artikli 10 lõike 2 esimese lõigu esimene lause

Artikkel 63

Artikli 10 lõike 2 esimese lõigu teine ja kolmas lause

Artikli 64 lõiked 1 ja 2

Artikli 10 lõike 2 teine lõik

Artikkel 65

Artikli 10 lõike 2 kolmanda lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 66 punktid a, b ja c

Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu esimene lause

Artikkel 70

Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu teine lause

Artikli 71 lõike 1 esimene lõik

Artikli 10 lõike 3 teine lõik

Artikli 71 lõike 1 teine lõik

Artikli 10 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 71 lõige 2

Artikli 11 A osa lõike 1 punkt a

Artikkel 73

Artikli 11 A osa lõike 1 punkt b

Artikkel 74

Artikli 11 A osa lõike 1 punkt c

Artikkel 75

Artikli 11 A osa lõike 1 punkt d

Artikkel 77

Artikli 11 A osa lõike 2 punkt a

Artikli 78 esimese lõigu punkt a

Artikli 11 A osa lõike 2 punkti b esimene lause

Artikli 78 esimese lõigu punkt b

Artikli 11 A osa lõike 2 punkti b teine lause

Artikli 78 teine lõik

Artikli 11 A osa lõike 3 punktid a ja b

Artikli 79 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 87 punktid a ja b

Artikli 11 A osa lõike 3 punkti c esimene lause

Artikli 79 esimese lõigu punkt c

Artikli 11 A osa lõike 3 punkti c teine lause

Artikli 79 teine lõik

Artikli 11 A osa lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 81 esimene ja teine lõik

Artikli 11 A osa lõige 5

Artikkel 82

Artikli 11 A osa lõike 6 esimese lõigu esimene ja teine lause

Artikli 80 lõike 1 esimene lõik

Artikli 11 A osa lõike 6 esimese lõigu kolmas lause

Artikli 80 lõike 1 teine lõik

Artikli 11 A osa lõike 6 teine lõik

Artikli 80 lõike 1 esimene lõik

Artikli 11 A osa lõike 6 kolmas lõik

Artikli 80 lõige 2

Artikli 11 A osa lõike 6 neljas lõik

Artikli 80 lõige 2

Artikli 11 A osa lõike 7 esimene ja teine lõik

Artikli 72 esimene ja teine lõik

Artikli 11 B osa lõige 1

Artikkel 85

Artikli 11 B osa lõike 3 punkt a

Artikli 86 lõike 1 punkt a

Artikli 11 B osa lõike 3 punkti b esimene lõik

Artikli 86 lõike 1 punkt b

Artikli 11 B osa lõike 3 punkti b teine lõik

Artikli 86 lõige 2

Artikli 11 B osa lõike 3 punkti b kolmas lõik

Artikli 86 lõike 1 punkt b

Artikli 11 B osa lõige 4

Artikkel 87

Artikli 11 B osa lõige 5

Artikkel 88

Artikli 11 B osa lõike 6 esimene ja teine lõik

Artikli 89 esimene ja teine lõik

Artikli 11 C osa lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 90 lõiked 1 ja 2

Artikli 11 C osa lõike 2 esimene lõik

Artikli 91lõige 1

Artikli 11 C osa lõike 2 teise lõigu esimene ja teine lause

Artikli 91 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 11 C osa lõike 3 esimene ja teine taane

Artikli 92 punktid a ja b

Artikli 12 lõige 1

Artikli 93 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 punkt a

Artikli 93 teise lõigu punkt a

Artikli 12 lõike 1 punkt b

Artikli 93 teise lõigu punkt c

Artikli 12 lõike 2 esimene ja teine taane

Artikli 95 esimene ja teine lõik

Artikli 12 lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene lause

Artikkel 96

Artikli 12 lõike 3 punkti a esimese lõigu teine lause

Artikli 97 lõige 1

Artikli 12 lõike 3 punkti a teine lõik

Artikli 97 lõige 2

Artikli 12 lõike 3 punkti a kolmanda lõigu esimene lause

Artikli 98 lõige 1

Artikli 12 lõike 3 punkti a kolmanda lõigu teine lause

Artikli 98 lõike 2 esimene lõik

Artikli 999 lõige 1

Artikli 12 lõike 3 punkti a neljas lõik

Artikli 98 lõike 2 teine lõik

Artikli 12 lõike 3 punkti b esimene lause

Artikli 102 esimene lõik

Artikli 12 lõike 3 punkti b teine, kolmas ja neljas lause

Artikli 102 teine lõik

Artikli 12 lõike 3 punkti c esimene lõik

Artikli 103 lõige 1

Artikli 12 lõike 3 punkti c teise lõigu esimene ja teine taane

Artikli 103lõike 2 punktid a ja b

Artikli 12 lõike 4 esimene lõik

Artikli 99 lõige 2

Artikli 12 lõike 4 teise lõigu esimene ja teine lause

Artikli 100 esimene ja teine lõik

Artikli 12 lõike 4 kolmas lõik

Artikkel 101

Artikli 12 lõige 5

Artikli 94 lõige 2

Artikli 12 lõige 6

Artikkel 105

Artikli 13 A osa lõike 1 sissejuhatav lause

Artikkel 131

Artikli 13 A osa lõike 1 punktid a–n

Artikli 132 lõike 1 punktid a–n

Artikli 13 A osa lõike 1 punkti o esimene lause

Artikli 132 lõike 1 punkt o

Artikli 13 A osa lõike 1 punkti o teine lause

Artikli 132 lõige 2

Artikli 13 A osa lõike 1 punktid p ja q

Artikli 132 lõike 1 punktid p ja q

Artikli 13 A osa lõike 2 punkti a esimene kuni neljas taane

Artikli 133 punktid a–d

Artikli 13 A osa lõike 2 punkti b esimene ja teine taane

Artikli 134 punktid a ja b

Artikli 13 B osa sissejuhatav lause

Artikkel 131

Artikli 13 B osa punkt a

Artikli 135 lõike 1 punkt a

Artikli 13 B osa punkti b esimene lõik

Artikli 135 lõike 1 punkt l

Artikli 13 B osa punkti b esimese lõigu punktid 1–4

Artikli 135 lõike 2 esimese lõigu punktid a–d

Artikli 13 B osa punkti b teine lõik

Artikli 135 lõike 2 teine lõik

Artikli 13 B osa punkt c

Artikli 136 punktid a ja b

Artikli 13 B osa punkt d

—

Artikli 13 B osa punkt d alapunktid 1–5

Artikli 135 lõike 1 punktid b–f

Artikli 13 B osa punkti d alapunktide 1–5 esimene ja teine taane

Artikli 135 lõike 1 punkt f

Artikli 13 B osa punkti d alapunkt 6

Artikli 135 lõike 1 punkt g

Artikli 13 B osa punktid e–h

Artikli 135 lõike 1 punktid h–k

Artikli 13 C osa esimese lõigu punkt a

Artikli 137 lõike 1 punkt d

Artikli 13 C osa esimese lõigu punkt b

Artikli 137 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 13 C osa teine lõik

Artikli 137 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikkel 131

Artikli 14 lõike 1 punkt a

Artikli 140 punkt a

Artikli 14 lõike 1 punkti d esimene ja teine lõik

Artikli 143 punktid b ja c

Artikli 14 lõike 1 punkt e

Artikli 143 punkt e

Artikli 14 lõike 1 punkti g esimene kuni neljas taane

Artikli 143 punktid f–i

Artikli 14 lõike 1 punkt h

Artikli 143 punkt j

Artikli 14 lõike 1 punkt i

Article 144

Artikli 14 lõike 1 punkt j

Artikli 143 punkt k

Artikli 14 lõike 1 punkt k

Artikli 143 punkt l

Artikli 14 lõike 2 esimene lõik

Artikli 145 lõige 1

Artikli 14 lõike 2 teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 145 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik

Artikli 14 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 145 lõige 3

Artikli 15 sissejuhatav lause

Artikkel 131

Artikli 15 punkt 1

Artikli 146 lõike 1 punkt a

Artikli 15 punkti 2 esimene lõik

Artikli 146 lõike 1 punkt b

Artikli 15 punkti 2 teise lõigu esimene ja teine taane

Artikli 147 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 15 punkti 2 teise lõigu kolmanda taande lause esimene pool

Artikli 147 lõike 1 esimese lõigu punkt c

Artikli 15 punkti 2 teise lõigu kolmanda taande lause teine pool

Artikli 147 lõike 1 teine lõik

Artikli 15 punkti 2 kolmanda lõigu esimene ja teine taane

Artikli 147 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 15 punkti 2 neljas lõik

Artikli 147 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 15 punkt 3

Artikli 146 lõike 1 punkt d

Artikli 15 punkti 4 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 148 punkt a

Artikli 15 punkti 4 esimese lõigu punkt c

Artikli 148 punkt b

Artikli 15 punkti 4 teise lõigu esimene ja teine lause

Artikli 150 lõiked 1 ja 2

Artikli 15 punkt 5

Artikli 148 punkt c

Artikli 15 punkt 6

Artikli 148 punkt f

Artikli 15 punkt 7

Artikli 148 punkt e

Artikli 15 punkt 8

Artikli 148 punkt d

Artikli 15 punkt 9

Artikli 148 punkt g

Artikli 15 punkti 10 esimese lõigu esimene kuni neljas taane

Artikli 151 lõike 1 esimese lõigu punktid a–d

Artikli 15 punkti 10 teine lõik

Artikli 151 lõike 1 teine lõik

Artikli 15 punkti 10 kolmas lõik

Artikli 151 lõige 2

Artikli 15 punkt 11

Artikkel 152

Artikli 15 punkti 12 esimene lause

Artikli 146 lõike 1 punkt c

Artikli 15 punkti 12 teine lause

Artikli 146 lõige 2

Artikli 15 punkt 13

Artikli 146 lõike 1 punkt e

Artikli 15 punkti 14 esimene ja teine lõik

Artikli 153 esimene ja teine lõik

Artikli 15 punkt 15

Artikkel 149

Artikli 16 lõige 1

—

Artikli 16 lõige 2

Artikli 164 lõige 1

Artikli 16 lõige 3

Artikkel 166

Artikli 17 lõige 1

Artikkel 167

Artikli 17 lõiked 2, 3 ja 4

—

Artikli 17 lõike 5 esimene ja teine lõik

Artikli 173 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 17 lõike 5 kolmanda lõigu punktid a–e

Artikli 173 lõike 2 punktid a–e

Artikli 17 lõige 6

Artikkel 176

Artikli 17 lõike 7 esimene ja teine lause

Artikli 177 esimene ja teine lõik

Artikli 18 lõige 1

—

Artikli 18 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 179 esimene ja teine lõik

Artikli 18 lõige 3

Artikkel 180

Artikli 18 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 183esimene ja teine lõik

Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu esimene taane

Artikli 174 lõike 1 esimese lõigu punkt a

Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu teise taande esimene lause

Artikli 174 lõike 1 esimese lõigu punkt b

Artikli 19 lõike 1 esimese lõigu teise taande teine lause

Artikli 174 lõike 1 teine lõik

Artikli 19 lõike 1 teine lõik

Artikli 175 lõige 1

Artikli 19 lõike 2 esimene lause

Artikli 174 lõike 2 punkt a

Artikli 19 lõike 2 teine lause

Artikli 174 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 19 lõike 2 kolmas lause

Artikli 174 lõige 3

Artikli 19 lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause

Artikli 175 lõike 2 esimene lõik

Artikli 19 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause

Artikli 175 lõike 2 teine lõik

Artikli 19 lõike 3 teine lõik

Artikli 175 lõige 3

Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav lause

Artikkel 186

Artikli 20 lõike 1 punkt a

Artikkel 184

Artikli 20 lõike 1 punkti b esimese lause esimene pool

Artikli 185 lõige 1

Artikli 20 lõike 1 punkti b esimese lause teine pool

Artikli 185 lõike 2 esimene lõik

Artikli 20 lõike 1 punkti b teine lause

Artikli 185 lõike 2 teine lõik

Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu esimene lause

Artikli 187 lõike 1 esimene lõik

Artikli 20 lõike 2 esimese lõigu teine ja kolmas lause

Artikli 187 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 20 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikli 187 lõike 1 teine ja kolmas lõik

Artikli 20 lõike 3 esimese lõigu esimene lause

Artikli 188 lõike 1 esimene lõik

Artikli 20 lõike 3 esimese lõigu teine lause

Artikli 188 lõike 1 teine ja kolmas lõik

Artikli 20 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause

Artikli 188 lõige 2

Artikli 20 lõike 3 teine lõik

Artikli 188 lõige 2

Artikli 20 lõike 4 esimese lõigu esimene kuni neljas taane

Artikli 189 punktid a–d

Artikli 20 lõike 4 teine lõik

Artikkel 190

Artikli 20 lõige 5

Artikkel 191

Artikli 20 lõige 6

Artikkel 192

Artikkel 21

—

Artikkel 22

—

Artikkel 22a

Artikkel 249

Artikli 23 esimene lõik

Artikli 211 esimene lõik

Artikkel 260

Artikli 23 teine lõik

Artikli 211 teine lõik

Artikli 24 lõige 1

Artikkel 281

Artikli 24 lõige 2

Artikkel 292

Artikli 24 lõike 2 punkti a esimene lõik

Artikli 284 lõige 1

Artikli 24 lõike 2 punkti a teine ja kolmas lõik

Artikli 284 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 24 lõike 2 punkti b esimene ja teine lause

Artikli 285 esimene ja teine lõik

Artikli 24 lõike 2 punkt c

Artikkel 286

Artikli 24 lõike 3 esimene lõik

Artikkel 282

Artikli 24 lõike 3 teise lõigu esimene lause

Artikli 283 lõige 2

Artikli 24 lõike 3 teise lõigu teine lause

Artikli 283 lõike 1 punkt a

Artikli 24 lõike 4 esimene lõik

Artikli 288 esimese lõigu punktid 1–4

Artikli 24 lõike 4 teine lõik

Artikli 288 teine lõik

Artikli 24 lõige 5

Artikkel 289

Artikli 24 lõige 6

Artikkel 290

Artikli 24 lõige 7

Artikkel 291

Artikli 24 lõike 8 punktid a, b ja c

Artikli 293 punktid 1, 2 ja 3

Artikli 24 lõige 9

Artikkel 294

Artikli 24 simese lõigu esimene kuni kaheteistkümnes taane

Artikli 287 punktid 7–16

Artikli 25 lõige 1

Artikli 296 lõige 1

Artikli 25 lõike 2 esimene kuni kaheksas taane

Artikli 295 lõike 1 punktid 1–8

Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu esimene lause

Artikli 297 esimese lõigu esimene lause, ja teine lõik

Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu teine lause

Artikli 298 esimene lõik

Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu kolmas lause

Artikkel 299

Artikli 25 lõike 3 esimese lõigu neljas ja viies lause

Artikli 298 teine lõik

Artikli 25 lõike 3 teine lõik

Artikli 297 esimese lõigu teine lause

Artikli 25 lõike 4 esimene lõik

Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punkt e

Artikli 25 lõiked 5 ja 6

—

Artikli 25 lõige 7

Artikkel 304

Artikli 25 lõige 8

Artikli 301 lõige 2

Artikli 25 lõige 9

Artikli 296 lõige 2

Artikli 25 lõige 10

Artikli 296 lõige 3

Artikli 25 lõiked 11 ja 12

—

Artikli 26 lõike 1 esimene ja teine lause

Artikli 306 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 26 lõike 1 kolmas lause

Artikli 306 lõige 2

Artikli 26 lõike 2 esimene ja teine lause

Artikli 307 esimene ja teine lõik

Artikli 26 lõike 2 kolmas lause

Artikkel 308

Artikli 26 lõike 3 esimene ja teine lause

Artikli 309 esimene ja teine lõik

Artikli 26 lõige 4

Artikkel 310

Artikli 26a A osa punkti a esimene lõik

Artikli 311 lõike 1 punkt 2

Artikli 26a A osa punkti a teine lõik

Artikli 311 lõige 2

Artikli 26a A osa punktid b ja c

Artikli 311 lõike 1 punktid 3 ja 4

Artikli 26a A osa punkt d

Artikli 311 lõike 1 punkt 1

Artikli 26a A osa punktid e ja f

Artikli 311 lõike 1 punktid 5 ja 6

Artikli 26a A osa punkti g sissejuhatav lause

Artikli 311 lõike 1 punkt 7

Artikli 26a A osa punkti g esimene ja teine taane

Artikli 311 lõige 3

Artikli 26a B osa lõige 1

Artikli 313 lõige 1

Artikli 26a B osa lõige 2

Artikkel 314

Artikli 26a B osa lõike 2 esimene ja teine taane

Artikli 314 punktid a–d

Artikli 26a B osa lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine lause

Artikli 315 esimene ja teine lõik

Artikli 26a B osa lõike 3 teine lõik

Artikkel 312a

Artikli 26a B osa lõike 3 teise lõigu esimene ja teine taane

Artikli 312 punktid 1 ja 2

Artikli 26a B osa lõike 4 esimene lõik

Artikli 316 lõige 1

Artikli 26a B osa lõike 4 esimese lõigu punktid a, b ja c

Artikli 316 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 26a B osa lõike 4 teine lõik

Artikli 316 lõige 2

Artikli 26a B osa lõike 4 kolmanda lõigu esimene ja teine lause

Artikli 317 esimene ja teine lõik

Artikli 26a B osa lõige 5

Artikkel 321

Artikli 26a B osa lõige 6

Artikkel 323

Artikli 26a B osa lõige 7

Artikkel 322

Artikli 26a B osa lõike 7 punktid a, b ja c

Artikli 322 punktid a, b ja c

Artikli 26a B osa lõige 8

Artikkel 324

Artikli 26a B osa lõige 9

Artikkel 325

Artikli 26a B osa lõike 10 esimene ja teine lõik

Artikli 318 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 26a B osa lõike 10 kolmanda lõigu esimene ja teine taane

Artikli 318 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 26a B osa lõike 10 neljas lõik

Artikli 319 lõige 3

Artikli 26a B osa lõike 11 esimene lõik

Artikkel 312

Artikli 26a B osa lõike 11 teise lõigu punkt a

Artikli 320 lõike 1 esimene lõik

Artikli 26a B osa lõike 11 teise lõigu punktid b ja c

Artikli 320 lõike 1 teine lõik

Artikli 26a B osa lõike 11 kolmas lõik

Artikli 320 lõige 2

Artikli 26a C osa lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 333 lõige 1

Artikkel 334

Artikli 26a C osa lõike 1 esimene kuni neljas taane

Artikli 334 punktid a–d

Artikli 26a C osa lõike 2 esimene ja teine taane

Artikli 336 punktid a ja b

Artikli 26a C osa lõige 3

Artikkel 337

Artikli 26a C osa lõike 4 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 339 esimese lõigu punktid a, b ja c

Artikli 26a C osa lõike 4 teine lõik

Artikli 339 teine lõik

Artikli 26a C osa lõike 5 esimene ja teine lõik

Artikli 340 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 26a C osa lõike 5 kolmas lõik

Artikli 340 lõige 2

Artikli 26a C osa lõike 6 esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 340 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 26a C osa lõike 6 teine lõik

Artikli 338 teine lõik

Artikli 26a C osa lõige 7

Artikkel 335

Artikli 26a D osa sissejuhatav lause

—

Artikli 26a D osa punkt a

Artikli 313 lõige 2

Artikli 333 lõige 2

Artikli 26a D osa punkt b

Artikli 4 punktid a ja c

Artikli 26a D osa punkt c

Artikkel 35

Artikli 139 lõike 3 esimene lõik

Artikli 26b A osa esimese lõigu punkti i esimene lause

Artikli 344 lõike 1 punkt 1

Artikli 26b A osa esimese lõigu punkti i teine lause

Artikli 344 lõige 2

Artikli 26b A osa esimese lõigu punkti ii esimene kuni neljas taane

Artikli 344 lõike 1 punkt 2

Artikli 26b A osa teine lõik

Artikli 344 lõige 3

Artikli 26b A osa kolmas lõik

Artikkel 345

Artikli 26b B osa esimene lõik

Artikkel 346

Artikli 26b B osa teine lõik

Artikkel 347

Artikli 26b C osa esimene lõik

Artikkel 348

Artikli 26b C osa teise lõigu esimene ja teine lause

Artikli 349 lõiked 1 ja 2

Artikli 26b C osa kolmas lõik

Artikkel 350

Artikli 26b C osa neljas lõik

Artikkel 351

Artikli 26b D osa lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 354 punktid a, b ja c

Artikli 26b D osa lõige 2

Artikkel 355

Artikli 26b E osa esimene ja teine lõik

Artikli 356 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 26b E osa kolmas ja neljas lõik

Artikli 356 lõiked 2 ja 3

Artikli 26b F osa esimene lause

Artikli 198 lõiked 1 ja 2

Artikli 26b F osa teine lause

Artiklid 208 ja 255

Artikli 26b G osa lõike 1 esimene lõik

Artikkel 352

Artikli 26b G osa lõike 1 teine lõik

—

Artikli 26b G osa lõike 2 punkt a

Artikkel 353

Artikli 26b G osa lõike 2 punkti b esimene ja teine lause

Artikli 198 lõiked 1 ja 3

Artikli 26c A osa punktid a–e

Artikli 358 punktid 1–5

Artikli 26c B osa lõige 1

Artikkel 359

Artikli 26c B osa lõike 2 esimene lõik

Artikkel 360

Artikli 26c B osa lõike 2 teise lõigu esimese lause esimene pool

Artikli 361 lõige 1

Artikli 26c B osa lõike 2 teise lõigu esimese lause teine pool

Artikli 361 lõike 1 punktid a–e

Artikli 26c B osa lõike 2 teise lõigu teine lause

Artikli 361 lõige 2

Artikli 26c B osa lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikkel 362

Artikli 26c B osa lõike 4 punktid a–d

Artikli 363 punktid a–d

Artikli 26c B osa lõike 5 esimene lõik

Artikkel 364

Artikli 26c B osa lõike 5 teine lõik

Artikkel 365

Artikli 26c B osa lõike 6 esimene lause

Artikli 366 lõike 1 esimene lõik

Artikli 26c B osa lõike 6 teine ja kolmas lause

Artikli 366 lõike 1 teine lõik

Artikli 26c B osa lõike 6 neljas lause

Artikli 367 lõige 2

Artikli 26c B osa lõike 7 esimene lause

Artikli 367 esimene lõik

Artikli 26c B osa lõike 7 teine ja kolmas lause

Artikli 367 teine lõik

Artikli 26c B osa lõige 8

Artikkel 368

Artikli 26c B osa lõike 9 esimene lause

Artikli 369 lõige 1

Artikli 26c B osa lõike 9 teine ja kolmas lause

Artikli 369 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 26c B osa lõige 10

Artikli 204 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 27 lõike 1 esimene ja teine lause

Artikli 395 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 27 lõike 2 esimene ja teine lause

Artikli 395 lõike 2 esimene lõik

Artikli 27 lõike 2 kolmas lause

Artikli 395 lõike 2 teine lõik

Artikli 27 lõiked 3 ja 4

Artikli 395 lõiked 3 ja 4

Artikli 27 lõige 5

Artikkel 394

Artikli 28 lõiked 1 ja 1a

—

Artikli 28 lõike 2 sissejuhatav lause

Artikkel 109

Artikli 28 lõike 2 punkti a esimene lõik

Artikli 110 esimene ja teine lõik

Artikli 28 lõike 2 punkti a teine lõik

—

Artikli 28 lõike 2 punkti a kolmanda lõigu esimene lause

Artikli 112 esimene lõik

Artikli 28 lõike 2 punkti a kolmanda lõigu teine ja kolmas lause

Artikli 112 teine lõik

Artikli 28 lõike 2 punkt b

Artikkel 113

Artikli 28 lõike 2 punkti c esimene ja teine lause

Artikli 114 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 28 lõike 2 punkti c kolmas lause

Artikli 114 lõige 2

Artikli 28 lõike 2 punkt d

Artikkel 115

Artikli 28 lõike 2 punkti e esimene ja teine lõik

Artikli 118 esimene ja teine lõik

Artikli 28 lõike 2 punkt f

Artikkel 120

Artikli 28 lõike 2 punkt g

—

Artikli 28 lõike 2 punkti h esimene ja teine lõik

Artikli 121 esimene ja teine lõik

Artikli 28 lõike 2 punkt i

Artikkel 122

Artikli 28 lõike 2 punkt j

Artikli 117 lõige 2

Artikli 28 lõike 2 punkt k

Artikkel 116

Artikli 28 lõike 3 punkt a

Artikkel 370

Artikli 28 lõike 3 punkt b

Artikkel 371

Artikli 28 lõike 3 punkt c

Artikkel 391

Artikli 28 lõike 3 punkt d

Artikkel 372

Artikli 28 lõike 3 punkt e

Artikkel 373

Artikli 28 lõike 3 punkt f

Artikkel 392

Artikli 28 lõike 3 punkt g

Artikkel 374

Artikli 28 lõige 3a

Artikkel 376

Artikli 28 lõiked 4 ja 5

Artikli 393 lõiked 1 ja 2

Artikli 28 lõike 6 esimese lõigu esimene lause

Artikli 106 esimene ja teine lõik

Artikli 28 lõike 6 esimese lõigu teine lause

Artikli 106 kolmas lõik

Artikli 28 lõike 6 teise lõigu punktid a, b ja c

Artikli 107 esimese lõigu punktid a, b ja c

Artikli 28 lõike 6 teise lõigu punkt d

Artikli 107 teine lõik

Artikli 28 lõike 6 kolmas lõik

Artikli 107 teine lõik

Artikli 28 lõike 6 neljanda lõigu punktid a, b ja c

Artikli 108 punktid a, b ja c

Artikli 28 lõike 6 viies ja kuues lõik

—

Artikli 28a lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 2 lõige 1

Artikli 28a lõike 1 punkti a esimene lõik

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt i

Artikli 28a lõike 1 punkti a teine lõik

Artikli 3 lõige 1

Artikli 28a lõike 1 punkti a kolmas lõik

Artikli 3 lõige 3

Artikli 28a lõike 1 punkt b

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt ii

Artikli 28a lõike 1 punkt c

Artikli 2 lõike 1 punkti b alapunkt iii

Artikli 28a lõike 1a punkt a

Artikli 3 lõike 1 punkt a

Artikli 28a lõike 1a punkti b esimese lõigu esimene taane

Artikli 3 lõike 1 punkt b

Artikli 28a lõike 1a punkti b esimese lõigu teine ja kolmas taane

Artikli 3 lõike 2 esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 28a lõike 1a punkti b teine lõik

Artikli 3 lõike 2 teine lõik

Artikli 28a lõike 2 sissejuhatav lause

—

Artikli 28a lõike 2 punkt a

Artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktid i, ii ja iii

Artikli 28a lõike 2 punkti b esimene lõik

Artikli 2 lõike 2 punkt b

Artikli 28a lõike 2 punkti b esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 2 lõike 2 punkti b alapunktid i, ii ja iii

Artikli 28a lõike 2 punkti b teine lõik

Artikli 2 lõike 2 punkt c

Artikli 28a lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikli 20 esimene ja teine lõik

Artikli 28a lõike 4 esimene lõik

Artikli 9 lõige 2

Artikli 28a lõike 4 teise lõigu esimene taane

Artikli 172 lõike 1 teine lõik

Artikli 28a lõike 4 teise lõigu teine taane

Artikli 172 lõike 1 esimene lõik

Artikli 28a lõike 4 kolmas lõik

Artikli 172 lõige 2

Artikli 28a lõike 5 punkti b esimene lõik

Artikli 17 lõike 1 esimene lõik

Artikli 28a lõike 5 punkti b teine lõik

Artikli 17 lõike 1 teine lõik, ja lõike 2 sissejuhatav lause

Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu esimene taane

Artikli 17 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu teine taane

Artikli 17 lõike 2 punkt c

Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu kolmas taane

Artikli 17 lõike 2 punkt e

Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu viies, kuues ja seitsmes taane

Artikli 17 lõike 2 punktid f, g ja h

Artikli 28a lõike 5 punkti b teise lõigu kaheksas taane

Artikli 17 lõike 2 punkt d

Artikli 28a lõike 5 punkti b kolmas lõik

Artikli 17 lõige 3

Artikli 28a lõike 6 esimene lõik

Artikkel 21

Artikli 28a lõike 6 teine lõik

Artikkel 22

Artikli 28a lõige 7

Artikkel 23

Artikli 28b A osa lõige 1

Artikkel 40

Artikli 28b A osa lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 41 esimene ja teine lõik

Artikli 28b A osa lõike 2 kolmanda lõigu esimene ja teine taane

Artikli 42 punktid a ja b

Artikli 28b B osa lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b

Artikli 28b B osa lõike 1 teine lõik

Artikli 33 lõige 2

Artikli 28b B osa lõike 2 esimene lõik

Artikli 34 lõike 1 punkt a

Artikli 28b B osa lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 34 lõike 1 punktid b ja c

Artikli 28b B osa lõike 2 teise lõigu esimene ja teine lause

Artikli 34 lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 28b B osa lõike 2 kolmanda lõigu esimene lause

Artikli 34 lõige 3

Artikli 28b B osa lõike 2 kolmanda lõigu teine ja kolmas lause

—

Artikli 28b B osa lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikli 34 lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 28b C osa lõike 1 esimese taande esimene lõik

Artikli 48 esimene lõik

Artikli 28b C osa lõike 1 esimese taande teine lõik

Artikkel 49

Artikli 28b C osa lõike 1 teine ja kolmas taane

Artikli 48 teine ja kolmas lõik

Artikli 28b C osa lõiked 2 ja 3

Artikli 47 esimene ja teine lõik

Artikli 28b C osa lõige 4

Artikkel 51

Artikli 28b D osa

Artikkel 53

Artikli 28b E osa lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 50 esimene ja teine lõik

Artikli 28b E osa lõike 2 esimene ja teine lõik

Artikli 54 esimene ja teine lõik

Artikli 28b E osa lõike 3 esimene ja teine lõik

Artikli 44 esimene ja teine lõik

Artikli 28b F osa esimene ja teine lõik

Artikli 55 esimene ja teine lõik

Artikli 28c A osa sissejuhatav lause

Artikkel 131

Artikli 28c A osa punkti a esimene lõik

Artikli 138 lõige 1

Artikli 28c A osa punkti a teine lõik

Artikli 139 lõike 1 esimene ja teine lõik

Artikli 28c A osa punkt b

Artikli 138 lõike 2 punkt a

Artikli 28c A osa punkti c esimene lõik

Artikli 138 lõike 2 punkt b

Artikli 28c A osa punkti c teine lõik

Artikli 139 lõige 2

Artikli 28c A osa punkt d

Artikli 138 lõike 2 punkt c

Artikli 28c B osa sissejuhatav lause

Artikkel 131

Artikli 28c B osa punktid a, b ja c

Artikli 140 punktid a, b ja c

Artikli 28c C osa

Artikkel 142

Artikli 28c D osa esimene lõik

Artikli 143 punkt d

Artikli 28c D osa teine lõik

Artikkel 131

Artikli 28c E osa punkti 1 esimene taane, mis asendab artikli 16 lõiget 1

—	lõike 1 esimene lõik

Artikkel 155

—	lõike 1 esimese lõigu punkt A

Artikli 157 lõike 1 punkt a

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punktid a, b ja c

Artikli 156 lõike 1 punktid a, b ja c

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti d esimene ja teine taane

Artikli 156 lõike 1 punktid d ja e

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e esimene lõik

Artikli 157 lõike 1 punkt b

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e teise lõigu esimene taane

Article 154

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e teise lõigu teise taande esimene lause

Article 154

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e teise lõigu teise taande teine lause

Artikli 157 lõige 2

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e kolmanda lõigu esimene taane

—

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B esimese lõigu punkti e kolmanda lõigu teine, kolmas ja neljas taane

Artikli 158 lõike 1 punktid a, b ja c

—	lõike 1 esimese lõigu punkti B teine lõik

Artikli 156 lõige 2

—	lõike 1 esimese lõigu punkt C

Artikkel 159

—	lõike 1 esimese lõigu punkti D esimese lõigu punktid a ja b

Artikli 160 lõike 1 punktid a ja b

—	lõike 1 esimese lõigu punkti D teine lõik

Artikli 160 lõige 2

—	lõike 1 esimese lõigu punkti E esimene ja teine taane

Artikli 161 punktid a ja b

—	lõike 1 teine lõik

Artikkel 202

—	lõike 1 kolmas lõik

Artikkel 163

Artikli 28c E osa punkti 1 teine taane, millega lisatakse artiklile 16 lõige 1a

—

lõige 1a

Artikkel 162

Artikli 28c E osa punkti 2 esimene taane, millega täiendatakse artikli 16 lõiget 2

—	lõike 2 esimene lõik

Artikli 164 lõige 1

Artikli 28c E osa punkti 2 teine taane, millega lisatakse artikli 16 lõikele 2 teine ja kolmas lõik

—	lõike 2 teine lõik

Artikli 164 lõige 2

—	lõike 2 kolmas lõik

Artikkel 165

Artikli 28c E osa punkti 3 esimene kuni viies taane

Artikli 141 punktid a–e

Artikli 28d lõike 1 esimene ja teine lause

Artikli 68 esimene ja teine lõik

Artikli 28d lõiked 2 ja 3

Artikli 69 lõiked 1 ja 2

Artikli 28d lõike 4 esimene ja teine lõik

Artikli 67 lõiked 1 ja 2

Artikli 28e lõike 1 esimene lõik

Artikkel 83

Artikli 28e lõike 1 teise lõigu esimene ja teine lause

Artikli 84 lõiked 1 ja 2

Artikli 28e lõige 2

Artikkel 76

Artikli 28e lõige 3

Artikli 93 teise lõigu punkt b

Artikli 28e lõige 4

Artikli 94 lõige 1

Artikli 28f punkt 1, mis asendab artikli 17 lõikeid 2, 3 ja 4

—	lõike 2 punkt a

Artikli 168 punkt a

—	lõike 2 punkt b

Artikli 168 punkt e

—	lõike 2 punkt c

Artikli 168 punktid b ja d

—	lõike 2 punkt d

Artikli 168 punkt c

—	lõike 3 punktid a, b ja c

Artikli 169 punktid a, b ja c

Artikkel 170

—	lõike 4 esimese lõigu esimene taane

Artikli 171 lõike 1 esimene lõik

—	lõike 4 esimese lõigu teine taane

Artikli 171 lõike 2 esimene lõik

—	lõike 4 teise lõigu punkt a

Artikli 171 lõike 1 teine lõik

—	lõike 4 teise lõigu punkt b

Artikli 171 lõike 2 teine lõik

—	lõike 4 teise lõigu punkt c

Artikli 171 lõige 3

Artikli 28f punkt 2, millega asendatakse artikli 18 lõige 1

—	lõike 1 punkt a

Artikli 178 punkt a

—	lõike 1 punkt b

Artikli 178 punkt e

—	lõike 1 punkt c

Artikli 178 punktid b ja d

—	lõike 1 punkt d

Artikli 178 punkt f

—	lõike 1 punkt e

Artikli 178 punkt c

Artikli 28f punkt 3, millega lisatakse artiklile 18 lõige 3a

—	lõike 3a lause esimene pool

Artikkel 181

—	lõike 3a lause teine pool

Artikkel 182

Artikkel 28g, millega asendatakse artikkel 21

—	lõike 1 punkti a esimene lõik

Artikkel 193

—	lõike 1 punkti a teine lõik

Artikli 194 lõiked 1 ja 2

—	lõike 1 punkt b

Artikkel 196

—	lõike 1 punkti c esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 197 lõike 1 punktid a, b ja c

—	lõike 1 punkti c teine lõik

Artikli 197 lõige 2

—	lõike 1 punkt d

Artikkel 203

—	lõike 1 punkt e

Artikkel 200

—	lõike 1 punkt f

Artikkel 195

—

lõige 2

—

—	lõike 2 punkti a esimene lause

Artikli 204 lõike 1 esimene lõik

—	lõike 2 punkti a teine lause

Artikli 204 lõige 2

—	lõike 2 punkt b

Artikli 204 lõike 1 teine lõik

—	lõike 2 punkti c esimene lõik

Artikli 199 lõike 1 punktid a–g

—	lõike 2 punkti c teine, kolmas ja neljas lõik

Artikli 199 lõiked 2, 3 ja 4

—

lõige 3

Artikkel 205

—

lõige 4

Artikkel 201

Artikkel 28h, millega asendatakse artikkel 22

—	lõike 1 punkti a esimene ja teine lause

Artikli 213 lõike 1 esimene ja teine lõik

—	lõike 1 punkt b

Artikli 213 lõige 2

—	lõike 1 punkti c esimese taande esimene lause

Artikli 214 lõike 1 punkt a

—	lõike 1 punkti c esimese taande teine lause

Artikli 214 lõige 2

—	lõike 1 punkti c teine ja kolmas taane

Artikli 214 lõike 1 punktid b ja c

—	lõike 1 punkti d esimene ja teine lause

Artikli 215 esimene ja teine lõik

—	lõike 1 punkt e

Artikkel 216

—	lõike 2 punkt a

Artikkel 242

—	lõike 2 punkti b esimene ja teine lõik

Artikli 243 lõiked 1 ja 2

—	lõike 3 punkti a esimese lõigu esimene lause

Artikli 220 punkt 1

—	lõike 3 punkti a esimese lõigu teine lause

Artikli 220 punktid 2 ja 3

—	lõike 3 punkti a teine lõik

Artikli 220 punktid 4 ja 5

—	lõike 3 punkti a kolmanda lõigu esimene ja teine lause

Artikli 221 lõike 1 esimene ja teine lõik

—	lõike 3 punkti a neljas lõik

Artikli 221 lõige 2

—	lõike 3 punkti a viienda lõigu esimene lause

Artikkel 219

—	lõike 3 punkti a viienda lõigu teine lause

Artikkel 228

—	lõike 3 punkti a kuues lõik

Artikkel 222

—	lõike 3 punkti a seitsmes lõik

Artikkel 223

—	lõike 3 punkti a kaheksanda lõigu esimene ja teine lause

Artikli 224 lõiked 1 ja 2

—	lõike 3 punkti a üheksanda lõigu esimene ja teine lause

Artikli 224 lõike 3 esimene lõik

—	lõike 3 punkti a üheksanda lõigu kolmas lause

Artikli 224 lõike 3 teine lõik

—	lõike 3 punkti a kümnes lõik

Artikkel 225

—	lõike 3 punkti b esimese lõigu esimene kuni kaheteistkümnes taane

Artikli 226 punktid 1–12

—	lõike 3 punkti b esimese lõigu kolmeteistkümnes taane

Artikli 226 punktid 13 ja 14

—	lõike 3 punkti b esimese lõigu neljateistkümnes taane

Artikli 226 punkt 15

—	lõike 3 punkti b teine lõik

Artikkel 227

—	lõike 3 punkti b kolmas lõik

Artikkel 229

—	lõike 3 punkti b neljas lõik

Artikkel 230

—	lõike 3 punkti b viies lõik

Artikkel 231

—	lõike 3 punkti c esimene lõik

Artikkel 232

—	lõike 3 punkti c teise lõigu sissejuhatav lause

Artikli 233 lõike 1 esimene lõik

—	lõike 3 punkti c teise lõigu esimese taande esimene lause

Artikli 233 lõike 1 esimese lõigu punkt a

—	lõike 3 punkti c teise lõigu esimese taande teine lause

Artikli 233 lõige 2

—	lõike 3 punkti c teise lõigu teise taande esimene lause

Artikli 233 lõike 1 esimese lõigu punkt b

—	lõike 3 punkti c teise lõigu teise taande teine lause

Artikli 233 lõige 3

—	lõike 3 punkti c kolmanda lõigu esimene lause

Artikli 233 lõike 1 teine lõik

—	lõike 3 punkti c kolmanda lõigu teine lause

Artikkel 237

—	lõike 3 punkti c neljanda lõigu esimene ja teine lause

Artikkel 234

—	lõike 3 punkti c viies lõik

Artikkel 235

—	lõike 3 punkti c kuues lõik

Artikkel 236

—	lõike 3 punkti d esimene lõik

Artikkel 244

—	lõike 3 punkti d teise lõigu esimene lause

Artikli 245 lõige 1

—	lõike 3 punkti d teise lõigu teine ja kolmas lause

Artikli 245 lõike 2 esimene ja teine lõik

—	lõike 3 punkti d kolmanda lõigu esimene ja teine lause

Artikli 246 esimene ja teine lõik

—	lõike 3 punkti d neljas, viies ja kuues lõik

Artikli 247 lõiked 1, 2 ja 3

—	lõike 3 punkti d seitsmes lõik

Artikkel 248

—	lõike 3 punkti e esimene lõik

Artiklid 217 ja 241

—	lõike 3 punkti e teine lõik

Artikkel 218

—	lõike 4 punkti a esimene ja teine lause

Artikli 252 lõige 1

—	lõike 4 punkti a kolmas ja neljas lause

Artikli 252 lõike 2 esimene ja teine lõik

—	lõike 4 punkti a viies lause

Artikli 250 lõige 2

—	lõike 4 punkt b

Artikli 250 lõige 1

—	lõike 4 punkti c esimese taande esimene ja teine lõik

Artikli 251 punktid a ja b

—	lõike 4 punkti c teise taande esimene lõik

Artikli 251 punkt c

—	lõike 4 punkti c teise taande teine lõik

Artikli 251 punktid d ja e

—

lõige 5

Artikkel 206

—	lõike 6 punkti a esimene ja teine lause

Artikli 261 lõige 1

—	lõike 6 punkti a kolmas lause

Artikli 261 lõige 2

—	lõike 6 punkti b esimene lõik

Artikkel 2625

—	lõike 6 punkti b teise lõigu esimene lause

Artikli 263 lõike 1 esimene lõik

—	lõike 6 punkti b teise lõigu teine lause

Artikli 263 lõige 2

—	lõike 6 punkti b kolmanda lõigu esimene ja teine taane

Artikli 264 lõike 1 punktid a ja b

—	lõike 6 punkti b kolmanda lõigu kolmanda taande esimene lause

Artikli 264 lõike 1 punkt d

—	lõike 6 punkti b kolmanda lõigu kolmanda taande teine lause

Artikli 264 lõike 2 esimene lõik

—	lõike 6 punkti b neljanda lõigu esimene taane

Artikli 264 lõike 1 punktid c ja e

—	lõike 6 punkti b neljanda lõigu teise taande esimene lause

Artikli 264 lõike 1 punkt f

—	lõike 6 punkti b neljanda lõigu teise taande teine lause

Artikli 264 lõike 2 teine lõik

—	lõike 6 punkti b viienda lõigu esimene ja teine taane

Artikli 265 lõike 1 punktid a ja b

—	lõike 6 punkti b viienda lõigu kolmanda taande esimene lause

Artikli 265 lõike 1 punkt c

—	lõike 6 punkti b viienda lõigu kolmanda taande teine lause

Artikli 265 lõige 2

—	lõike 6 punkti c esimene taane

Artikli 263 lõike 1 teine lõik

—	lõike 6 punkti c teine taane

Artikkel 266

—	lõike 6 punkt d

Artikkel 254

—	lõike 6 punkti e esimene lõik

Artikkel 268

—	lõike 6 punkti e teine lõik

Artikkel 259

—	lõike 7 lause esimene pool

Artikli 207 esimene lõik

Artikkel 256

Artikkel 267

—	lõike 7 lause teine pool

Artikli 207 teine lõik

—	lõike 8 esimene ja teine lõik

Artikli 273 esimene ja teine lõik

—	lõike 9 punkti a esimese lõigu esimene taane

Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punkt c

—	lõike 9 punkti a esimese lõigu teine taane

Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punktid a ja d

—	lõike 9 punkti a esimese lõigu kolmas taane

Artikli 272 lõike 1 esimese lõigu punkt b

—	lõike 9 punkti a teine lõik

Artikli 272 lõike 1 teine lõik

—	lõike 9 punkt b

Artikli 272 lõige 3

—	lõike 9 punkt c

Artikkel 212

—	lõike 9 punkti d esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 238 lõike 1 punktid a ja b

—	lõike 9 punkti d teise lõigu esimene kuni neljas taane

Artikli 238 lõike 2 punktid a–d

—	lõike 9 punkti d kolmas lõik

Artikli 238 lõige 3

—	lõike 9 punkti e esimene lõik

Artikkel 239

—	lõike 9 punkti e teise lõigu esimene ja teine taane

Artikli 240 punktid 1 ja 2

—

lõige 10

Artiklid 209 ja 257

—

lõige 11

Artiklid 210 ja 258

—	lõike 12 sissejuhatav lause

Artikkel 269

—	lõike 12 punkti a esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 270 punktid a, b ja c

—	lõike 12 punkti b esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 271 punktid a, b ja c

Artikkel 28i, millega lisatakse artikli 24 lõikele 3 kolmas lõik

—	lõike 3 kolmas lõik

Artikli 283 lõike 1 punktid b ja c

Artikli 28j punkt 1, millega lisatakse artikli 25 lõikele 4 teine lõik

—	lõike 4 teine lõik

Artikli 272 lõige 2

Artikli 28j punkt 2, millega asendatakse artikli 25 lõiked 5 ja 6

—	lõike 5 esimese lõigu punktid a, b ja c

Artikli 300 punktid 1, 2 ja 3

—	lõike 5 teine lõik

Artikkel 302

—	lõike 6 punkti a esimese lõigu esimene lause

Artikli 301 lõige 1

—	lõike 6 punkti a esimese lõigu teine lause

Artikli 303 lõige 1

—	lõike 6 punkti a teise lõigu esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 303 lõike 2 punktid a, b ja c

—	lõike 6 punkti a kolmas lõik

Artikli 303 lõige 3

—	lõike 6 punkt b

Artikli 301 lõige 1

Artikli 28j punkt 3, millega lisatakse artikli 25 lõikele 9 teine lõik

—	lõike 9 teine lõik

Artikkel 305

Artikli 28k punkti 1 esimene lõik

—

Artikli 28k punkti 1 teise lõigu punkt a

Artikli 158 lõige 3

Artikli 28k punkti 1 teise lõigu punktid b ja c

—

Artikli 28k punktid 2, 3 ja 4

—

Artikli 28k punkt 5

Artikli 158 lõige 2

Artikli 28l esimene lõik

—

Artikli 28l teine ja kolmas lõik

Artikli 402 lõiked 1 ja 2

Artikli 28l neljas lõik

—

Artikkel 28m

Artikli 399 esimene lõik

Artikkel 28n

—

Artikli 28o lõike 1 sissejuhatav lause

Artikli 326 esimene lõik

Artikli 28o lõike 1 punkti a esimene lause

Artikli 327 lõiked 1 ja 3

Artikli 28o lõike 1 punkti a teine lause

Artikli 327 lõige 2

Artikli 28o lõike 1 punkt b

Artikkel 328

Artikli 28o lõike 1 punkti c esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 329 punktid a, b ja c

Artikli 28o lõike 1 punkti d esimene ja teine lõik

Artikli 330 esimene ja teine lõik

Artikli 28o lõike 1 punkt e

Artikkel 332

Artikli 28o lõike 1 punkt f

Artikkel 331

Artikli 28o lõike 1 punkt g

Artikli 4 punkt b

Artikli 28o lõike 1 punkt h

Artikkel 35

Artikli 139 lõike 3 teine lõik

Artikli 28o lõige 2

Artikli 326 teine lõik

Artikli 28o lõige 3

Artikkel 341

Artikli 28o lõige 4

—

Artikli 28p lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane

Artikli 405 punktid 1, 2 ja 3

Artikli 28p lõige 2

Artikkel 406

Artikli 28p lõike 3 esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 407 punktid a ja b

Artikli 28p lõike 3 teine lõik

—

Artikli 28p lõike 4 punktid a–d

Artikli 408 lõike 1 punktid a–d

Artikli 28p lõike 5 esimene ja teine taane

Artikli 408 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 28p lõige 6

Artikkel 409

Artikli 28p lõike 7 esimese lõigu punktid a, b ja c

Artikli 410 lõike 1 punktid a, b ja c

Artikli 28p lõike 7 teise lõigu esimene taane

—

Artikli 28p lõike 7 teise lõigu teine ja kolmas taane

Artikli 410 lõike 2 punktid a ja b

Artikli 29 lõiked 1–4

Artikli 398 lõiked 1–4

Artikkel 29a

Artikkel 397

Artikli 30 lõige 1

Artikli 396 lõige 1

Artikli 30 lõike 2 esimene ja teine lause

Artikli 396 lõike 2 esimene lõik

Artikli 30 lõike 2 kolmas lause

Artikli 396 lõike 2 teine lõik

Artikli 30 lõiked 3 ja 4

Artikli 396 lõiked 3 ja 4

Artikli 31 lõige 1

—

Artikli 31 lõige 2

Artikkel 400

Artikli 33 lõige 1

Artikkel 401

Artikli 33 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 33a lõike 1 sissejuhatav lause

Artikkel 274

Artikli 33a lõike 1 punkt a

Artikkel 275

Artikli 33a lõike 1 punkt b

Artikkel 276

Artikli 33a lõike 1 punkt c

Artikkel 277

Artikli 33a lõike 2 sissejuhatav lause

Artikkel 278

Artikli 33a lõike 2 punkt a

Artikkel 279

Artikli 33a lõike 2 punkt b

Artikkel 280

Artikkel 34

Artikkel 404

Artikkel 35

Artikkel 403

Artiklid 36 ja 37

—

Artikkel 38

Artikkel 414

A lisa punkti I alapunktid 1 ja 2

VII lisa punkti 1 alapunktid a ja b

A lisa punkti I alapunkt 3

VII lisa punkti 1 alapunktidc ja d

A lisa punkti II alapunktid 1–6

VII lisa punkti 2 alapunktid a–f

A lisa punktid III ja IV

VII lisa punktid 3 ja 4

A lisa punkti IV alapunktid 1–4

VII lisa punkti 4 alapunktid a–d

A lisa punkt V

Artikli 295 lõige 2

B lisa sissejuhatav lause

Artikli 295 lõike 1 punkt 5

B lisa esimene kuni üheksas taane

VIII lisa punktid 1–9

C lisa

—

D lisa punktid 1–13

I lisa punktid 1–13

E lisa punkt 2

X lisa A osa punkt 1

E lisa punkt 7

X lisa A osa punkt 2

E lisa punkt 11

X lisa A osa punkt 3

E lisa punkt 15

X lisa A osa punkt 4

F lisa punkt 1

X lisa B osa punkt 1

F lisa punkt 2

X lisa B osa punkti 2 alapunktid a–j

F lisa punktid 5–8

X lisa B osa punktid 3–6

F lisa punkt 10

X lisa B osa punkt 7

F lisa punkt 12

X lisa B osa punkt 8

F lisa punkt 16

X lisa B osa punkt 9

F lisa punkti 17 esimene ja teine lõik

X lisa B osa punkt 10

F lisa punkt 23

X lisa B osa punkt 11

F lisa punkt 25

X lisa B osa punkt 12

F lisa punkt 27

X lisa B osa punkt 13

G lisa lõiked 1 ja 2

Artikkel 391

H lisa esimene lõik

Artikli 98 lõige 3

H lisa teise lõigu sissejuhatav lause

—

H lisa teise lõigu punktid 1–6

III lisa punktid 1–6

H lisa teise lõigu punkti 7 esimene ja teine lõik

III lisa punktid 7 ja 8

H lisa teise lõigu punktid 8–17

III lisa punktid 9–18

I lisa sissejuhatav lause

—

I lisa punkti a esimene kuni seitsmes taane

IX lisa A osa punktid 1–7

I lisa punkt b

IX lisa B osa

I lisa punkti b esimene ja teine taane

IX lisa B osa punktid 1 ja 2

I lisa punkt c

IX lisa C osa

J lisa sissejuhatav lause

V lisa sissejuhatav lause

J lisa

V lisa punktid 1–25

K lisa punkti 1 esimene, teine ja kolmas taane

IV lisa punkti 1 alapunktid a, b ja c

K lisa punktid 2–5

IV lisa punktid 2–5

L lisa esimese lõigu punktid 1–5

II lisa punktid 1–5

L lisa teine lõik

Artikli 56 lõige 2

M lisa punktid a–f

Direktiivi 89/465/EMÜ artikli 1 punkti 1 teine lõik

Artikli 133 teine lõik

Direktiivi 94/5/EÜ artikkel 2

Artikkel 342

Direktiivi 94/5/EÜ artikli 3 esimene ja teine lause

Artikli 343 esimene ja teine lõik

Direktiivi 2002/38/EÜ artikkel 4

Artikli 56 lõige 3

Artikli 57 lõige 2

Artikkel 357

Direktiivi 2002/38/EÜ artikkel 5

—

Kreeka ühinemisakti VIII lisa II osa punkti 2 alapunkt a

Artikli 287 punkt 1

Kreeka ühinemisakti VIII lisa II osa punkti 2 alapunkt b

Artikkel 375

Hispaania ja Portugali ühinemisakti XXXII lisa IV osa punkti 3 alapunkti a esimene ja teine taane

Artikli 287 punktid 2 ja 3

Hispaania ja Portugali ühinemisakti XXXII lisa IV osa punkti 3 alapunkti b esimene lõik

Artikkel 377

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti b esimene lõik

Artikkel 104

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti c esimene lõik

Artikli 287 punkt 4

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti f esimene lõik

Artikli 117 lõige 1

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti g esimene lõik

Artikkel 119

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti h esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 378 lõige 1

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti i esimese lõigu esimene taane

—

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti i esimese lõigu teine ja kolmas taane

Artikli 378 lõike 2 punktid a ja b

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkt j

Artikli 287 punkt 5

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti l esimene lõik

Artikli 111 punkt a

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti m esimene lõik

Artikli 379 lõige 1

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti n esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikli 379 lõige 2

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti x esimene taane

Artikkel 253

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti x teine taane

Artikli 287 punkt 6

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti z esimene lõik

Artikli 111 punkt b

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti XV lisa IX osa punkti 2 alapunkti aa esimese lõigu esimene ja teine taane

Artikkel 380

Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti Ahvenamaad puudutav protokoll nr 2

Artikli 6 lõike 1 punkt d

Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovaki Vabariigi 2003. aasta ühinemisakti V lisa 5. peatüki punkti 1 alapunkt a

Artikkel 123

2003. aasta ühinemisakti V lisa 5. peatüki punkti 1 alapunkt b

Artikkel 381

2003. aasta ühinemisakti VI lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkt a

Artikkel 124

2003. aasta ühinemisakti VI lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkt b

Artikkel 382

2003. aasta ühinemisakti VII lisa 7. peatüki punkti 1 esimene ja teine lõik

Artikli 125 lõiked 1 ja 2

2003. aasta ühinemisakti VII lisa 7. peatüki punkti 1 kolmas lõik

—

2003. aasta ühinemisakti VII lisa 7. peatüki punkti 1 neljas lõik

Artikli 383 punkt a

2003. aasta ühinemisakti VII lisa 7. peatüki punkti 1 viies lõik

—

2003. aasta ühinemisakti VII lisa 7. peatüki punkti 1 kuues lõik

Artikli 383 punkt b

2003. aasta ühinemisakti VIII lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkt a

—

2003. aasta ühinemisakti VIII lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkti b teine lõik

Artikli 384 punkt a

2003. aasta ühinemisakti VIII lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkti b kolmas lõik

Artikli 384 punkt b

2003. aasta ühinemisakti IX lisa 8. peatüki punkt 1

Artikkel 385

2003. aasta ühinemisakti X lisa 7. peatüki punkti 1 alapunktid a, i ja ii

Artikli 126 punktid a ja b

2003. aasta ühinemisakti X lisa 7. peatüki punkti 1 alapunkt c

Artikkel 386

2003. aasta ühinemisakti XI lisa 7. peatüki punkt 1

Artikkel 127

2003. aasta ühinemisakti XI lisa 7. peatüki punkti 2 alapunkt a

Artikli 387 punkt c

2003. aasta ühinemisakti XI lisa 7. peatüki punkti 2 alapunkt b

Artikli 387 punkt a

2003. aasta ühinemisakti XI lisa 7. peatüki punkti 2 alapunkt c

Artikli 387 punkt b

2003. aasta ühinemisakti XII lisa 9. peatüki punkti 1 alapunkt a

Artikli 128 lõiked 1 ja 2

2003. aasta ühinemisakti XII lisa 9. peatüki punkti 1 alapunkt b

Artikli 128 lõiked 3, 4 ja 5

2003. aasta ühinemisakti XII lisa 9. peatüki punkt 2

Artikkel 388

2003. aasta ühinemisakti XIII lisa 9. peatüki punkti 1 alapunkt a

Artikli 129 lõiked 1 ja 2

2003. aasta ühinemisakti XIII lisa 9. peatüki punkti 1 alapunkt b

Artikkel 389

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa 7. peatüki punkt 1

Artikli 130 punktid a ja b

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa 7. peatüki punkt 2

—

2003. aasta ühinemisakti XIV lisa 7. peatüki punkt 3

Artikkel 390

	CN-kood	Kaupade kirjeldus
1)	0701	Kartulid
2)	0711 20	Oliivid
3)	0801	Kookospähklid, Brasiilia pähklid ja kašuupähklid
4)	0802	Muud pähklid
5)	0901 11 00	Kohv, röstimata
	0901 12 00	Kohv, röstimata
6)	0902	Tee
7)	1001–1005	Teravili
	1007–1008	Teravili
8)	1006	Töötlemata riis
9)	1201–1207	Terad, õliviljad ja seemned (sealhulgas sojaoad)
10)	1507–1515	Taimerasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või mitte, kuid keemiliselt modifitseerimata
11)	1701 11	Toorsuhkur
	1701 12	Toorsuhkur
12)	1801	Kakaooad, terved või purustatud, toored või röstitud
13)	2709	Mineraalõlid (sealhulgas propaan ja butaan; samuti toornaftaõlid)
	2710
	2711 12
	2711 13
14)	Peatükid 28 ja 29	Kemikaalid mahtkaupadena
15)	4001	Kautšuk, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena
	4002	Kautšuk, algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena
16)	5101	Vill
17)	7106	Hõbe
18)	7110 11 00	Plaatina (pallaadium, roodium)
	7110 21 00
	7110 31 00
19)	7402	Vask
	7403
	7405
	7408
20)	7502	Nikkel
21)	7601	Alumiinium
22)	7801	Plii
23)	7901	Tsink
24)	8001	Tina
25)	ex 8112 92	Indium
	ex 8112 99	Indium

Direktiiv	Ülevõtmise tähtpäev
Direktiiv 67/227/EMÜ	1. jaanuar 1970
Direktiiv 77/388/EMÜ	1. jaanuar 1978
Direktiiv 78/583/EMÜ	1. jaanuar 1979
Direktiiv 80/368/EMÜ	1. jaanuar 1979
Direktiiv 84/386/EMÜ	1. juuli 1985
Direktiiv 89/465/EMÜ	1. jaanuar 1990
	1. jaanuar 1991
	1. jaanuar 1992
	1. jaanuar 1993
	1. jaanuar 1994 Portugali jaoks
Direktiiv 91/680/EMÜ	1. jaanuar 1993
Direktiiv 92/77/EMÜ	31. detsember 1992
Direktiiv 92/111/EMÜ	1. jaanuar 1993
	1. jaanuar 1994
	1. oktoober 1993 Saksamaa jaoks
Direktiiv 94/4/EÜ	1. aprill 1994
Direktiiv 94/5/EÜ	1. jaanuar 1995
Direktiiv 94/76/EÜ	1. jaanuar 1995
Direktiiv 95/7/EÜ	1. jaanuar 1996
	1. jaanuar 1997 Saksamaa ja Luksemburgi jaoks
Direktiiv 96/42/EÜ	1. jaanuar 1995
Direktiiv 96/95/EÜ	1. jaanuar 1997
Direktiiv 98/80/EÜ	1. jaanuar 2000
Direktiiv 1999/49/EÜ	1. jaanuar 1999
Direktiiv 1999/59/EÜ	1. jaanuar 2000
Direktiiv 1999/85/EÜ	—
Direktiiv 2000/17/EÜ	—
Direktiiv 2000/65/EÜ	31. detsember 2001
Direktiiv 2001/4/EÜ	1. jaanuar 2001
Direktiiv 2001/115/EÜ	1. jaanuar 2004
Direktiiv 2002/38/EÜ	1. juuli 2003
Direktiiv 2002/93/EÜ	—
Direktiiv 2003/92/EÜ	1. jaanuar 2005
Direktiiv 2004/7/EÜ	30. jaanuar 2004
Direktiiv 2004/15/EÜ	—
Direktiiv 2004/66/EÜ	1. mai 2004
Direktiiv 2005/92/EÜ	1. jaanuar 2006
Direktiiv 2006/18/EÜ	—
Direktiiv 2005/92/EÜ	1. jaanuar 2006
Direktiiv 2005/58/EÜ	1. juuli 2006
Direktiiv 2005/69/EÜ	1. jaanuar 2008.